Krista Aru Teie 09.02.2024 nr 2024-01
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium
[email protected] Meie 08.05.2024 nr 12-4/192-2
Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumisse
koondunud raamatukogu direktorite palve
Esitasite palve kohtuda seoses 7. veebruaril veebiseminaril „Ühtse üleriigilise
raamatukogusüsteemi arengud“ toimunud esitlustega:
Ernst & Young Baltic projektijuht annab ülevaate 2023. aastal läbi viidud ühtse üleriigilise
raamatukogusüsteemi (ÜÜRS) detailanalüüsi projektist ning selle tulemustest.
Kristiin Meos ja Ülle Talihärm Kultuuriministeeriumist kõnelevad digipöördest ja
raamatukogude reformist.
Veebiseminarile olid oodatud kõik infosüsteemide kasutajad ja infosüsteemi teenuse pakkujad, et
rahvaraamatukogusid puudutavad võimalikud muudatused oleksid kõigile teada, sest nendega
seotud muudatused mõjutavad kõigi osapoolte tegevust ja toimimist.
Tegemist oli analüüsi tutvustava üritusega, millel analüüsi läbi viinud partner Ernst & Young
Baltic andis omapoolseid soovitusi, lähtudes kavandatavast rahvaraamatukogude infosüsteemile
ülemineku ajakavast ja otstarbekusest. Analüüsi teostaja soovitas SIERRA-t kasutavatel
raamatukogudel liituda uue kavandatava süsteemiga juba esimeses migratsioonietapis, et vältida
hilisemat migratsiooniga seotud kulu. Kõik andmed ühest süsteemist migreeritakse korraga, mis
on kõige optimaalsem kõigile raamatukogudele. Migratsioonikulu on kavandatud EL
struktuurivahendite rahastuse sees.
Eesti raamatukogupoliitika keskendub raamatukogude lugejale, mida võiks teenindada
võimalikult ühtne raamatukoguvõrk. 2018. a muuseumide ja raamatukogude külastaja ja
mittekülastaja uuringus on välja toodud, et Eesti raamatukogud kasutavad kolme erinevat ja mitte
hästi ühilduvat infosüsteemi, millest võib tuleneda raamatukoguteenuse killustatus kasutajate
jaoks. Samuti on küsitluse lõpptulemustes välja tooduid, et valdkonnas joonistub vajakajäämisena
välja e-teenuste kasutamine ja kasutatavus.1
Selleks, et saaksime pakkuda lugejale parimat võimalikku raamatukoguteenust, on kõikide
raamatukogude töötamine samas raamatukogusüsteemis. See toetab ühtse raamatukoguvõrgu
toimimist ja identiteeti. Selliselt toimetades võime loota, et väiksest rahvaraamatukogu lugejast
sirgub tulevane teadusraamatukogu lugeja, ja et teadlane võib töötada ka Võru- või Hiiumaal, mitte
ainult Tartus ja Tallinnas. Lugejad ei pruugi teadagi, et lisaks nende peamiselt külastatavas
1
Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring, 2018
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
raamatukogus kasutatavale e-kataloogile on olemas ka teisi. See piirab raamatukogude võimekust
nii pakkuda oma olemasolevale lugejale parimat teenust kui uusi lugejaid ligi meelitada.
Kultuuri arengukava 2021-20302 strateegilised sihid võtsid arvesse erinevaid analüüse ja
uuringuid, ekspertarvamusi, rahvusvahelise tasandi dokumente, avalike arutelude ja
kaasamisürituste tulemusi ning Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 elluviimise hindamise
tulemusi. Raamatukogude valdkonna eksperdid on andnud sisendi raamatukogude
arenguvajadusteks. Arenguvajadusena on sõnastatud nt vaba juurdepääsu tagamine
informatsioonile ja avalikele e-teenustele aga ka kasutajatele lihtsa juurdepääsu pakkumine aja- ja
asjakohastele kogudele ning andmebaasidele. Samuti on oluliseks peetud raamatukogude
koostööd ja vajadust pidada sammu tehnoloogilise arenguga. Rahvaraamatukogude reformi
tegevused lähtuvad riiklike ülesannete ümberkorraldamisel Kultuur 2030 sihtidest.
Eesti raamatukogupoliitika peab lähtuma ka otstarbekusest. Avalikul sektoril (st riigil ja kohalikel
omavalitsustel) ei ole mõtet avaliku raha eest ülal pidada kolme ja enamat raamatukogusüsteemi.
See on raiskav ja, nagu öeldud, töötab vastu parimale teenusele ja ühtsele raamatukoguvõrgule.
URRAM-i raamatukogusüsteemi viimane versioon on Eestis kasutusel olnud alates 2013. aastast.
Raamatukogusüsteemi lahendust SIERRA on esitletud 2011. aastal ja Eestis kasutusel alates 2014.
aastast. Infosüsteemid vananevad, mistõttu varem või hiljem tuleb SIERRA tarkvara välja
vahetada ka ilma Kultuuriministeeriumi-poolse algatuseta. Kahte ajakohast raamatukogusüsteemi
tarkvara pole Eestisse otstarbekas juba rahalises mõttes sisse osta. Suurima heameelega
konsulteerime teiega teie kogemuste osas lugejate ja raamatukogude parimaks teenindamiseks.
Uue ühtse raamatukogusüsteemiga liitumine ei ole kohustuslik. Küll loodame me, et erinevat tüüpi
raamatukogude juhid näevad ühtses süsteemis väärtust oma praegustele ja tulevastele lugejatele,
ja võimalust selles, et Kultuuriministeerium oma digipöörde raames sellist teenust maailmaturult
hankima läheb. Kinnitame, et oleme valmis koostööks nii Haridus- ja Teadusministeeriumi,
ELNETi kui teadusraamatukogudega, et heast visioonist saaks töötav rakendus.
Küsite ka andmete migreerimise rahastuse kohta. Konkreetne rahastuslahendus tuleb välja töötada
Haridus- ja Teadusministeeriumi, teadusraamatukogude ja Kultuuriministeeriumi koostöös. Küll
aga osutame sellele, et mistahes rahastusmudelit kasutatakse, tuleb see raha ikkagi ühtede ja
samade maksumaksjate taskust. Küll on Kultuuriministeerium esitanud taotluse
rahvaraamatukogude andmemigratsiooni katmiseks SF vahenditest.
Viitate kirjas töökoosolekul välja öeldud arvamustele. Nende töökoosolekute eesmärk, kus
„skoobist“ räägiti, oli aru saada, milliseid tingimusi vajavad teadusraamatukogud uude süsteemi
ületulekuks. Loodame seda dialoogi jätkata.
2023.a sügisel toimunud kaasamistelt saime kohalikelt omavalitsustelt sisendi, et kohalike
omavalituste huvi on süsteemiga liita ka kooliraamatukogud, kuna suur osa rahvaraamatukogusid
pakub teenust kooliraamatukogudele põhikogu osas. Kohalike omavalitsuste huvi ja soov oli, et
ka õpikute kogu võiks olla samas infosüsteemis.
Loodetavasti saame kohtumise ELNET juhatuse, Rektorite Nõukoguga, Haridus- ja
Teadusministeeriumi esindajatega kokku leppida maikuu neljandaks nädalaks. Täpsema kuupäeva
osas võtame teiega ühendust e-kirja teel.
2
Kultuuri arengukava 2021-2030.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Volmer
ministeeriumi nõunik kultuuriväärtuste asekantsleri ülesannetes
Mihkel Kaevats 628 2259
[email protected]
Ülle Talihärm 628 2244
[email protected]