Kiri

Heidy Purga Teie: 11.04.2024 nr KUM/23-0485/-2K Kultuuriministeerium Meie: 07.05.2024 nr 1-7/80-3 Spordiseaduse ja tulumaksuseaduse muutmis e seaduse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Esitasite kooskõlastamiseks spordiseaduse (edaspidi SpS) ja tulumaksuseaduse muutmise seadus eelnõu. Siseministeerium, arvestades Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) ning Päästeameti (edaspidi PäA) poolt esitatud arvamusi, kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel: 1. Juhime tähelepanu, et SpS-is ja korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) esineb ebakõla spordiseaduse reguleerimisala osas. Kui SpS-i § 1 lõike 1 kohaselt sätestab seadus spordiürituste korraldamise nõuded ja spordiürituste pidamise nõudeid reguleerimisa la na ette ei näe, siis KorS § 59 lg 2 järgi tuleb spordiseaduses sätestada spordiürituse korraldamis e ja pidamise nõuded. Kuna ka eelnõus esitatud SpS § 20 lõige 3 näeb ette, et kohalikul omavalitsusel (edaspidi KOV) on õigus kehtestada spordiürituse korraldamise nõuded, siis teeme ettepaku ka vastavalt muuta KorS-i § 59 lõiget 2, jättes välja pidamise nõuded. 2. Eelnõu punkti 11 kohaselt muudetakse SpS § 20 ja lõikes 2 loetletakse kõrgendatud turvariskiga spordiüritused. 2.1. Kavandatava SpS § 20 lõike 2 punkti 2 kohaselt oleks kõrgendatud turvariskiga ka spordiüritus, kus pakutakse alkohoolseid jooke või toimub nende jaemüük. 2014. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti alkoholipoliitika roheline raamat, et vähendada alkoholi tarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju, tagada lastele ja noortele toetav keskkond kasvuks ja arenguks ning muuta elukeskkond kõigi inimes te jaoks turvalisemaks. Roheline raamat hõlmab mh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, sh soovitust KOV-idele: „Kinnitada määrusega avalike ürituste tüübid, kus alkohoolsete jookide müük (ja tarvitamine) on keelatud, näiteks spordiüritused, kultuuriüritused, laste osalusega üritused vms.“. Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku kaaluda, kas spordiüritustel peaks alkohoolsete jookide tarvitamine ja jaemüük olema üldse lubatud. Kui eelnõu koostaja leiab, et spordiürituste l kõikide alkohoolsete jookide tarvitamise ja jaemüügi keelamine on liigselt piirav, võiks spordiüritustel lubatud alkohoolsed joogid piiritleda teatud etanoolisisaldusega (nt lahja alkohoolne jook – etanoolisisaldusega kuni 22 mahuprotsenti). Sarnaselt on osad KOV-id teinud avalike ürituste korraldamise eeskirjades. 2.2. Teeme ettepaneku lisada kõrgendatud turvariskiga spordiürituse alla ka sellised üritused, mille fänniklubide taustainfost on teada agressiivse käitumise ilmingud (nt massilised kaklused) või mille puhul on oodata riskigruppide või poliitilise taustaga rivaliteetide kogunemist. 2.3. Palume kaaluda, kas spordiürituse korraldamise loa taotlemine võiks olla vajalik ka nende spordiürituste puhul, mis toimuvad mitme KOV-i territooriumil või, mis toimuvad välitingimustes ja toimumise aeg kattub täielikult või osaliselt ülemäärase müra tekitamise keeluaja ehk nn öörahuga. 2.4. Kavandatava SpS § 20 lõikes 3 nähakse ette, et sama §-i lõikes 1 ja 2 nimeta ma ta spordiürituste puhul on KOV-il spordiürituse korraldamise nõuded õigus kehtestada KorS § 59 lõike 1 alusel määrusega. Spordiüritused, mille korraldamiseks on vaja taotleda luba, on sätestatakse SpS § 20 lõikes 1, sh kõrgendatud turvariskiga üritused. Sama §-i lõige 2 täpsustab, millised on kõrgendatud turvariskiga üritused. Meie hinnangul pole kavandatavas SpS § 20 lõikes 3 vaja enam sama §- i lõikele 2 viidata, kuna need üritused on juba hõlmatud lõikega 1. Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku viide lõikele 2 kustutada. Eelnõuga kavandatava muudatuse osas näeme ka vastuolu – kui KorS § 59 lg 2 näeb ette erisuse, et erinevalt teistest üritustest sätestatakse spordiürituse korraldamise ja pidamise nõuded SpS- is, siis SpS §-i 20 lõigete 1 ja 3 kavandatava sõnastuse kohaselt sätestatakse spordiseaduses ainult nende spordiürituste korraldamise nõuded, milleks on vajalik korraldamise luba ning ülejäänud spordiürituste regulatsiooni kehtestamise vajalikkuse või selle sisu otsustab KOV. Seega tekib kummaline ring – KorS viitab korraldamise nõuete osas SpS-ile ja SpS tagasi KorS- le (või vastupidi). Väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) toodi probleemina välja, et: „KOV-id võivadki kehtiva õiguse kohaselt oma reeglid kehtestada, aga eri reeglid eri KOV-ide lõikes on tekitanud spordiüritajate korraldajates segadust, eriti spordiürituste puhul, mis toimuvad mitme KOV-i territooriumil.“. Seletuskirjas toodu kohaselt on vajalik, et KOV-idel oleks lähtudes oma territooriumi eripärast võimalus kehtestada spordiürituste korraldamiseks erinevaid nõudeid. Seega VTK-s tõstatatud probleem jääb justkui lahendamata, kuid KorS-i ja SpS-i vaheline ebakõla vajab sellegipoolest lahendust. 2.5. Eelnõu paragrahvi 20 lõike 2 punkti 5 kohaselt loetakse kõrgendatud turvarisk iga spordiürituseks üritust, kus kasutatakse pürotehnilisi tooteid või tehakse tuletöid. Sama paragrahvi lõikes 4 sätestatakse andmed mida tuleb märkida spordiürituse korraldamise loa saamiseks. Eelnõu seletuskiri selgitab § 20 lõike 4 punkti 13 - info pürotehniliste toodete kasutamise või tehtavate tuletööde kohta, selleks, et tagada spordivõistluste ohutus ja turvalis us. Eelnimetatud loa taotluse edastab KOV viivitamata kooskõlastamiseks PPA-le ja PäA-le ning vajaduse korral muudele ametkondadele. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 20 lõike 2 punktis 5 sätestatav pürotehniliste toodete kasutamine on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) pädevuses. 2 (4) Lisaks juhime tähelepanu sellele, et me ei pea vajalikuks tuletööde tegemise kooskõlastamise nõude lisamist spordiüritustele. Eelkõige kasutatakse tänapäeval üritustel lisaks pürotehniliste le toodetele sageli leegiheitjad/leegimasinaid kuid nende kasutamine ei ole tuletöö ning see ei vaja PäA-ga kooskõlastamist. Tuletöö tuleohutusnõuded on välja toodud tuleohutuse seaduse 3. jaotises. Tuleohutuse seaduse § 12 lõige 1 punkt 7 sätestab, et tuletööks on ka muu tegevus, mille käigus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu. 2010. aasta tuleohutuse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitus, et „Tuletööna peetakse silmas tule kasutamist töö tegemisel.“. Tuletööna töö tegemise mõiste leiame ka Siseministr i 07.09.2010 määruses nr 47 „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“ § 5 lõikest 1, kus on ära toodud, et töödeldav osa või detail viiakse võimalusel alalisse tuletöö kohta või ohutusse kaugusesse igasugusest põlevmaterjalist. Seega tuletöö mõiste peaks eelkõige sisaldama tegevust, mille käigus, kas valmistatakse midagi või töödeldakse mingit seadet või detaili. PäA on välja selgitanud teenuse osutajatelt, et leegimasinate kasutamisel on tegemist jälgita va tegevusega, mille käigus seadmeid ei jäeta järelevalveta, tagatakse ohutus ning kustutusvahendid ja oskused. Põlevmaterjali ümber tagatakse ohutu kaugus vastavalt tootja juhistele ja seadmele, milleks võib olla kolm ja enam meetrit. Seadme omanik, kasutaja, etenduse korraldaja võtavad täiel määral vastutuse seadme kasutamise eest seadme ohutuse ja ka tuleohutuse seaduse alusel. Meelelahutuses showelementidena kasutatavate "leegimasinate" puhul ei ole tegemist sisulise lt millegi valmistamise või seadme või detaili töötlemisega, seega ei ole tegemist tuletööga, mistõttu tuleks sellise tegevuse puhul juhinduda seadme enda kasutusjuhendist ning tuleohutuse seaduse § 27 nõuetest. Tuletöötunnistuse nõudmine PäA hinnangul ei ole sellise tegevuse korral asjakohane. Küll aga oleks asjakohane selliste tegevuste puhul isikute/töötajate tuleohutusa la ne koolitamine tööandja poolt. Tulenevalt eeltoodust on meie seisukoht, et leegimasinate kasutamine ei ole tuletöö ning meie hinnangul ei ole tuletööde tegemise kooskõlastamise nõude lisamine spordiüritustele vajalik. 2.6. Kavandatava § 20 lõike 4 punkt 6 näeb ette, et kirjalikku taotlusse märgitakse andmed turvaettevõtja kohta ja turvaseaduse § 9 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolud. Juhime tähelepanu, et turvaseaduse kehtivus lõpeb 30.06.2024. Alates 01.07.2024 reguleerib valdkonda turvategevuse seadus ja selle alusel antav siseministri määrus täpsustab turvaplaani miinimum andmed. Turvategevuse seaduse § 5 lg 8 kohaselt on mehitatud turvamise aluseks turvaobjekti turvaplaan. Palume eelnõud vastavalt täiendada. 3. Teeme ettepaneku SpS §-is 23 või muus sobivas sättes sätestada, et spordiüritustel on pealtvaatajatele keelatud pürotehnika loata kasutamine ning korraldaja peab tagama sellest kinnipidamise ja rikkujate karistamise (kas ise või pädeva ametiasutuse poolt). Jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni artikkel 5 punkt 5 näeb samuti ette, et peavad olema kehtestatud selged tegevuspõhimõtted ja eeskirjad, millega korraldatakse rahvahulkade ohjeldamist ning juhitakse turvalisuse ja julgeolekuga seotud riske. Eraldi on selles esile tõstetud rassistlik või muul moel diskrimineeriv käitumine; vägivaldne või keelatud käitumine; pürotehnika kasutamine. 4. Palume kaaluda SpS 3. peatüki täiendamist selliselt, et korraldajatel tekiks kohustus viia läbi regulaarseid ja kõiki osapooli hõlmavaid õppusi nende spordiürituste osas, mis toimuvad 3 (4) regulaarselt, kus on palju pealtvaatajaid ning kõrgendatud riskid tulenevalt spordivõistluse iseloomust ja asukohast ning samuti spordiüritused, mis on märgitud SpS § 20 lõike 1 punktides 1—3. SpS § 23 punkt 1 näeb ette, et korraldaja on spordiürituse planeerimisel, ettevalmistamisel ja korraldamisel kohustatud tagama spordiüritusel osalejate turvalisuse. Selleks, et võimalike ohtude realiseerumisel sujuks olukorra lahendamisse kaasatud asutuste ja korraldaja vaheline koostöö, tuleb koostada ohuolukordade lahendamise plaanid ja korraldada vastavasisulis i õppusi. Politseil ja teistel riiklikel asutustel on olemas erinevad riskianalüüsid ja lahendamise plaanid, kuid need ei hõlma ja ei saa hõlmata igat konkreetset spordiüritust. Jalgpallivõistluste l ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviis i käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni alusel moodustatud Spordiürituste turvalisuse ja julgeoleku komitee 2. kohtumisel on 10.12.2021 heaks kiidetud „Spordiürituste turvalis use, julgeoleku ja teenindamise riikliku strateegia“ näidisdokument, mille III peatüki punkt 6 näeb samuti ette avalik-õigusliku ja erasektori koostöös plaanide koostamise, järelevalve, rakendamise ning regulaarsete õppuste läbiviimise. 5. Teeme ettepaneku asendada SpS-is läbivalt sõna „ametkond“ sõnaga „amet“. PPA ja Päästeamet ei ole ametkonnad, vaid ametid, mistõttu on ametkondade kooskõlastustega seonduvad sätted keeleliselt ebakorrektsed. Ametkond on haldusala keskasutus koos kõigi oma allasutustega. PPA-l ja Päästeametil on küll erinevad struktuuriüksused, kuid mitte allasutused. Võimalik, et kooskõlastamisele kaasatakse ka teatud ametkondi, kuid sel juhul tuleb sätteid vastavalt korrigeerida. Samuti palume seletuskirjas selgitada, kes need teised ametkonnad/asutused on 6. Oleme jätkuvalt samal seisukohal, mille esitasime VTK kooskõlastamise raames ja leiame, et SpS §-is 25 sätestatud väärteo osas peaks kohtuväliseks menetlejaks olema ka kohalik omavalitsus. Kuna loa väljastab ja loa väljastamisel seab korraldajale omapoolsed nõuded KOV, on tal olemas ka vajalik teave rikkumise menetlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Indrek Link; [email protected] 4 (4)