Kiri

. Kliimaministeerium Meie: 06.05.2024 nr 7-5.4/24-00743-3 Pöördumiste edastamine Edastan pöördumised ja palun edastada pöördujatele saadetava vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Vabariigi Valitsus Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] 02.05.2024 PÖÖRDUMINE Vabariigi Valitsuse poole seoses Keskkonnaameti 05.04.2024 otsuse eelnõuga nr DM- 115314-5 Üldine 1. Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) vee erikasutusloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi Linnamäe HEJ). 2. Eesti Energia AS teavitas KeA-d 02.11.2017, et ettevõttele kuuluv Linnamäe HEJ veeloaga seotud hoonestusõigus, millega on koormatud Tammistu kinnistu, on seisuga 30.10.2017 võõrandatud Kliendile. Ühtlasi teavitas Eesti Energia AS, et valdus ja veeluba anti Kliendile üle 01.11.2017. KeA muutis 08.12.2017 veeloa Kliendi nimele korraldusega n 1-3/17/2999 „Veeloa nr L. VT.HA-171918 muutmine) Kliendi 08.12.2017 esitatud veeloa taotluse alusel. 3. Veeloa menetlemine on kaasa toonud aastaid kestnud vaidluse Jõelähtme valla ja KeA vahel, mis lõppes 2022.a kevadel, kui Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) 03.06.2022 võttis vastu korralduse nr 163, et Linnamäe HEJ säilitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi, mistõttu tuleb alles jätta ka paisjärv. 4. Korralduse kokkuvõttes punktis 6 on selgitatud, et VV kaalus huvitatud osapoolte poolt esitatud argumente ja asjaolusid ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ning muinsuskaitselisi ja kohaliku omavalitsuse üksuse huvisid, samuti hindas alternatiivide puudumist. Vabariigi Valitsus on seisukohal, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused seisnevad kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku säilimise tagamises ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku säilitamises, mis on pika ajaloo vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka väärtuslik tulevastele põlvedele säilitamiseks. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval kujul. Oma kaalutlustes võttis Vabariigi Valitsus arvesse, et Linnamäe HEJ- s on vee paisutamine ja hüdroelektrienergia tootmine olemasolev ehk jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist. Samuti võeti arvesse Jägala jõel asuvate  hüdroelektrijaamade (Linnamäe HEJ, Jägala Energy HEJ) panust Eesti taastuvenergia tootmisse ning üldisesse energiajulgeolekusse. 5. VV otsustas punktis 7 viidatud korralduses, et Linnamäe paisul vee paisutamine ja hüdroenergia kasutamine on jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist ning hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab Keskkonnaamet. 6. Seisuga 05.04.2024 on KeA koostanud korralduse nr DM-115314 eelnõu, mille kohaselt keeldub KeA veeloa andmisest. Otsuse eelnõu kohaselt keeldub KeA veeloa andmisest Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal. 7. KeA rikub hüvitusmeetmete rakendamise kohustust, sest väidab „Natura erandi hindamise aruandes“ punktis 3.1, et Jägala loodusala kaitse-eesmärkide saavutamiseks ja ala terviklikkuse taastamiseks ei saa kasutusele võtta hüvitusmeetmeid. Aruande punktis 3.3.3.2 selgitab KeA, et Jägala loodusala kaitseväärtusega samas mahus uute kaitsealade loomise võimalused on piiratud. Samas loetleb KeA, et sarnase kaitseväärtusega jõelõigud on olemas Vasalemma, Pirita ja Purtse jões ning väiksemas ulatuses ka Kasari jõestikus. Tegemist ei ole Natura 2000 kaitse all olevate asukohtadega. Seejuures toob KeA välja, et Purtse potentsiaal on 12757 laskujat aastas, mis on suurem kui teoreetiline Linnamäe HEJ laskujate vahemik 8500-12600. 8. KeA ei ole selgitanud, miks ei saa hüvitusmeetmena rakendada Vasalemma, Pirita, Purtse jõe ja Kasari jõestiku lõheliste laskujate arvu tõstmist. Ühtlasi ei ole KeA hinnanud hüvitusmeetmena lõhemaimude Jägala jõkke asustamist. RMK Põlula kalakasvandus tegeleb pidevalt lõhemaimude inkubeerimisega st, et RMK-l on võimekus panustada lõhevarude taastamisse. 9. Olukorras, kus VV on oma pädevuse raames otsustanud, et Linnamäe HEJ tegevus on vajalik ning ebasoodne mõju möödapääsmatu, siis on KeA-l kohustus rakendada sobivad hüvitusmeetmed. 10. KeA eirab otseselt VV 03.06.2022 korraldust nr 163 ning rikub jämedalt hea halduse tava. Pöördumise põhjendused 11. 03.06.2022 korraldus on jätkuvalt kehtiv. Seega on see täitmiseks kohustuslik, sh KeA-le tulenevalt Keskkonnaameti põhimääruse § 1 lõikest 1 koosmõjus PS § 86, mis selgitab, et täidesaatev riigivõim kuulub VV-le. 03.06.2022 korralduse kohaselt on KeA kohustatud 2  andma Linnamäe HEJ tegevusloa, milles näeb ette loa tingimused. Tingimuste seadmise hulka kuulub muuhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. 12. KeHJS § 29 lõike 3 alusel on VV pädev otsustama, kas tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku laadi põhjustel. VV leidis, et praegu on Natura 2000 erandi kohaldamise eeldused täidetud ja kohaldamine võimalik. KeA on aga endiselt asunud seisukohale, et hüvitusmeetmete rakendamine ei ole võimalik (vastavalt p 3.2.7.2.3, 3.2.7.3 ja 3.3.5.3). 13. Juhime tähelepanu, et KeA nõustub 05.04.2024 korralduse nr DM-115314 eelnõu punktides 3.3.5.1-3.3.5.3 VV seisukohaga, et Linnamäe HEJ on jätkuv tegevus, mis teenib ülekaalukat avalikku huvi. 14. Kooskõlas VVS § 1 lõikega 1, § 45 punktiga 4 ja § 46 lõikega 1 ning Keskkonnaameti põhimääruse § 1 lõikega palume Vabariigi Valitusel: Kohustada Keskkonnaametit täitma Vabariigi Valitsuse 03.02.2022 korraldust nr 163. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ vallavanem Andrus Umboja juhatuse liige Vahur Kivistik Jõelähtme Vallavalitsus Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725) /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ juhatuse liige Margus Teemant juhatuse liige Kalev Tulits Koila Külaselts (registrikood 80263720) Linnamäe Paisjärve MTÜ (registrikood 80410769) Lisad: 1. Keskkonnaamet DM-115314-5 05.04.2024 2. Keskkonnaameti Natura tagantjärele hindamise aruanne 05.04.2024 3  Wooluvabrik OÜ [email protected] 05.04.2024 nr DM-115314-5 Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaamet teavitab et on valminud Wooluvabrik OÜ (registrikood 14345725, aadress Pojengi tee 10, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa, 74001) veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu. Wooluvabrik OÜ taotleb veeluba Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul (registriosa nr 6321702; katastritunnus 24505:002:0030) Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal. Huvitatud isikul on õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid (haldusmenetluse seadus (edaspidi HMS) § 49 lg 1). Tuginedes eeltoodule ja lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 48 lg 4 ootame Teie arvamust eelnõu osas hiljemalt 06.05.2024 esitades see kas Keskkonnaameti aadressile Kopli 76, Tallinn, 10416 või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressille [email protected]. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtajaks arvamusi/vastuväiteid esitanud või ei ole Keskkonnaametit teavitanud vajadusest ettepanekute/vastuväidete esitamise aega pikendada, loeb Keskkonnaamet lähtuvalt, et Teil puuduvad arvamused/vastuväited eelnõudele. Keskkonnaamet teeb ettepaneku asja arutamiseks avalikul arutelul (HMS § 50) ning saadab menetlusosalisele kutse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne arutelu toimumist. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Wooluvabrik_OÜ_veeloa_andmisest_keeldumise_otsuse_eelnõu_05.04.2024.pdf Teadmiseks: Aarne Arro, Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, Ain Laiverik, Ando Kalda, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Betooniühing, Eesti Kalastajate Selts, EESTI MUINSUSKAITSE SELTS, EESTI VEEÜHING, Egne Magus-Tammik, Elering AS, Enn Jõe, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Jaan Kaufmann, Jaan Tsernant, Janek Teinlum, Jarko Jaadla, Juta Tüvi, Jõelähtme matka- ja rattaklubi, Jõelähtme Vallavalitsus, Jägala Energy osaühing, Kaili Tamm, Kaja Tali, Karin Tüvi, Kliimaministeerium, Koila külaselts, Krista Tüvi, Kultuuriministeerium, Lembit Tuur, Liis Truubon, Linnamäe paisjärve MTÜ, Marge Aron, Margus Teemant, Mark Pahk, mittetulundusühing Eesti Ehitusinseneride Liit, Mittetulundusühing Eesti ICOMOS, Mittetulundusühing Eesti Veeinseneride Liit, Mittetulundusühing EESTI VESKIVARAMU, Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Mittetulundusühing JÄGALA-LINNAMÄE, Monika Mortimer, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ Hõrnas, Muinsuskaitseamet, Ragnar Vesmes, Raul Vaino, Ravil Aljukov, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Renne Joost, Riigikogu Linnamäe hüdroelektrijaama toetusrühm, Riigimetsa Majandamise Keskus, Silvi Vahur, SmartBroker OÜ, Süstaslaalomi klubi Pirita, Taavi Tammik, Tiit Tüvi, Triin Tüvi Kairit Kriis 524 9230 [email protected] 2(2)  EELNÕU 05.04.2024 KORRALDUS Veeloa andmisest keeldumine 1. OTSUS Võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lg 1 p-d 4 ja 6, looduskaitseseaduse § 32 lg 2, veeseaduse §-d 191 lg 1, 192 lg 1 ja 279 lg 2, haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1, samuti haldusmenetluse käigus Keskkonnaametile teatavaks saanud teabe, Keskkonnaamet otsustab: 1.1. Keelduda veeloa andmisest Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas Muinaslinna tee 5 kinnistul Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal. 1.2. Veeloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisel kaotab kehtivuse veeluba nr L.VT.HA-171918. 1.3. Avalikustada veeloa andmisest keeldumise otsus ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 1.4. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest Wooluvabrik OÜ-le. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 2. ASJAOLUD 2.1. Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629; aadress Lelle tn 22, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa 11318; edaspidi Eesti Energia AS) esitas 04.10.2012 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) vee erikasutusloa taotluse1 Jägala jõe2 paisutamiseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi Linnamäe HEJ) Tammi kinnistul (registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030; edaspidi Tammi kinnistu) (asukoha aadress alates 12.01.2019 Muinaslinna tee 5, Jõesuu küla, Jõelähtme vald, Harjumaa) Jõesuu külas Jõelähtme vallas Harjumaal. 2.2. Eesti Energia AS-le oli Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus, eelneva tähtajalise loa kehtivuse lõppemisel, andnud vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 (edaspidi veeluba nr L.VT.HA-171918) kehtivusajaga 15.01.2008–15.01.2013. 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis (edaspidi DHS) 05.10.2012 nr HJR7-6/12/24462 all ja 03.01.2017 nr 14-6/17/48 all. 2 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 2.3. 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 koostoimes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 annab KeA vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba (edaspidi veeluba). 2.4. VeeS § 187 p 7 alusel on veeluba kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat. VeeS § 191 lg 1 alusel annab veeloa KeA. Seega on KeA-l kui veeloa andjal pädevus eelnimetatud taotluse menetlemiseks ning veeloa andmise või andmisest keeldumise üle otsustamiseks. 2.5. KeA kontrollis veeloa taotluse vastavust kuni 30.09.2019 kehtinud veeseaduse (edaspidi 30.09.2019 VeeS) ja keskkonnaministri 26.03.2002 määruse nr 18 „Vee erikasutusloa ja ajutise vee erikasutusloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord, loa taotlemiseks vajalike materjalide loetelu ja loa vormid” (edaspidi määrus nr 18) nõuetele. Täiendatud ja parandatud veeloa taotluse esitas Eesti Energia AS KeA-le 16.11.2012, milles märgiti täiendavalt vee erikasutuse eesmärgina veekogu paisutamise.3 2.6. KeA võttis 14.01.2013 veeloa taotluse menetlusse. Veeloa taotlemise teade avalikustati 14.01.2013 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.4 2.7. KeA algatas 19.03.20155 Eesti Energia AS-i veeloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse6 (edaspidi KeHJS) § 3, § 6 lg 2 p 22 ja lg 3, § 9, § 11 lg 2, 4 ja 11, 30.09.2019 VeeS § 9 lg 5 ja 7 (kehtivas VeeS § 191 lg 1) ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alusel, kuna kavandatav tegevuskoht asub Natura 2000 võrgustiku alal ning tegevus võib avaldada Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele negatiivset mõju. 2.8. Eesti Energia AS teavitas 02.11.2017 KeA-d asjaolust, et Eesti Energia AS-le kuuluva Linnamäe HEJ veeloaga seotud hoonestusõigus, millega on koormatud Tammi kinnistu, on 30.10.2017 võõrandatud Wooluvabrik OÜ-le (registrikood 14345725, aadress Pojengi tee 10, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa, 74001, edaspidi WV). Lisaks märgiti, et valdus ja veeluba anti WV-le üle 01.11.2017.7 KeA muutis 08.12.2017 veeloa WV nimele korraldusega nr 1-3/17/2999 „Veeloa nr L.VT.HA-171918 muutmine“ Wooluvabrik OÜ 08.12.2017 poolt esitatud veeloa taotluse alusel.8 2.9. Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses9 (edaspidi RKHKo 3-17-1739) öelnud, et KeHJS-s ei ole kehtestatud KMH kohustuslikkust, kui juba toimuvat tegevust jätkatakse ilma seda muutmata. Kuna Linnamäe paisul paisutamine ning hüdroenergia kasutamine on olnud jätkuv tegevus, leiab KeA, et 3 Registreeritud DHS-is 16.11.2012 nr HJR 7-6/12/24462-3 all. 4 Registreeritud DHS-is 14.01.2013 nr HJR 7-6/13/24462-7 all. 5 Registreeritud DHS-is 19.03.2015 nr HJR 7-6/15/24462-38 all. 6 Hetkel kehtiva KeHJS (RT I, 21.12.2019, 7) § 56 lg 11 kohaselt kohaldatakse tegevusloa taotlusele, milles nimetatud tegevusele on algatatud KMH enne käesoleva sätte jõustumist (s.o enne 13.07.2017), KMH algatamise ajal kehtinud KeHJS redaktsiooni. Seega on otsuses viidatud KeHJS redaktsioonile (RT I, 13.03.2014, 32), mis kehtis KMH algatamise hetkel 19.03.2015. 7 Registreeritud DHS-is 03.11.2017 nr 14-6/17/12549 all. 8 Registreeritud DHS-is 07.12.2017 nr 14-6/17/13646 all. 9 Registreeritud DHS-is 03.02.2021 nr 6-3/20/4052-20 all. Linnamäe paisul on tegemist samasuguse olukorraga. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi10 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. KeA peab pädeva asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3). 2.10. Tulenevalt eeltoodust, ning kuna see ei vastanud KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4, 6, 7 ja 71, jättis KeA heaks kiitmata KMH aruande ning lõpetas 09.07.2021 WV veeloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH menetluse. KMH menetluskäik on toodud 11 kirjas, mida ei korrata. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt kavandatava tegevuse KMH algatamise korral peatub tegevusloa taotluse menetlus KMH aruande heakskiitmiseni. Kuna KeA lõpetas 09.07.2021 kavandatava tegevuse KMH menetluse, siis KeHJS § 11 lg 11 alus langes ära ja veeloa taotluse menetlus jätkus KMH menetluse lõpetamise otsuse tegemise päeval 09.07.2021. 2.11. KeA on koostanud “Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmine” tagantjärele Natura hindamise aruande (edaspidi Natura asjakohase hindamise aruanne) ja “Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamise ja hüdroenergiast elektritootmine” Natura hindamise viimase etapi aruande (edaspidi Natura erandi hindamise aruanne või koos Natura tagantjärele hindamise aruanded), mis avalikustati 06.12.2021. 2.12. KeA korraldas Natura tagantjärele hindamiste aruannete avaliku arutelu12 22.02.2022 ja korrigeeris aruandeid vastavalt esitatud ettepanekutele13. 2.13. Vabariigi Valitsus andis 03.06.2022 korralduse nr 16314 (edaspidi VV korraldus), millega sätestas: „KeHJS § 29 lg 3 alusel ja tuginedes asjaoludele, et Linnamäe paisul on vee paisutamine ja hüdroenergia kasutamine jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist, ning hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, nõustub Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Tegevusloa andmise otsuse teeb ja loa tingimused, sealhulgas hüvitusmeetmete rakendamise kohustuse seab KeA.“ 10 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31992L0043. 11 Registreeritud DHS-is 09.07.2021 nr 6-3/21/5014-10 all. 12 Arvutivõrgus kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi- kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek (04.04.2022). 13 Natura tagantjärele hindamise aruanne on kinnitatud DHS-is 05.04.2024 nr 1-21/24/5 all ning on arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=e3f9dd85-7865-4c07-80e7-729a9f99892a ja Natura erandi hindamise aruanne on kinnitatud DHS-s 05.04.2024 nr 1-21/24/6 all ning on arvutivõrgus kättesaadav https://adr.envir.ee/et/document.html?id=d9ed2cd4-22c5-4d19-8d37-e992ddb5d94e. 14 Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005 2.14. KeA on 15.01.2008 antud veeloa kehtivust korduvalt pikendanud. Viimati 08.12.2022 korraldusega nr DM-121712-8 „Keskkonnaloa nr L.VT.HA-171918 pikendamise korraldus“, pikendades veeluba kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.202415. 2.2. Veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeA rakendab veeloa andmisel avatud menetlust. KeA teavitas veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõu valmimisest XX.XX.202X ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastas XX.XX.202X menetlusosalistele arvamuste/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1, § 49 lg 1). HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. KeA teeb ettepaneku korraldada avalik arutelu. Vastavalt KeÜS § 481 lg 2 teavitab KeA arutelu toimumisest vähemalt kümme päeva enne arutelu toimumist KeÜS §-s 47 sätestatud korras. Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud/esitati. 2.3. Veeloa andmisest keeldumise otsusest teavitamine Veeloa andmisest keeldumise otsus toimetatakse taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi veeluba või selle andmisest keeldumise otsus piirab, kätte keskkonnaloa andja poolt postiga või elektrooniliselt (KeÜS § 58 lg 1, HMS § 25–30). KeA toimetab veeloa andmisest keeldumise otsuse menetlusosalistele postiga või elektrooniliselt. 3. KAALUTLUSED 3.1. Lähteseisukohad 3.1.1. KeA märgib, et veeloa kehtivuse lõppedes hindab loa andja veeloa taotluse lahendamisel igakordselt taotleja kava veekogu paisutada ja hüdroenergiat kasutada ning hindab igakordselt veeloa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja otsustab veeloa andmise uuesti, hinnates konkreetset kujunenud olukorda kehtiva õigusruumi alusel. Samuti vaatab loa andja üle loa taotleja õigused, kohustused ning võimalikud seatavad piirangud. Loa andja teeb veeloa andmise otsuse lähtudes taotluses esitatud teabest, vee erikasutusest ja kaitset sätestavatest õigusaktidest, taotluse kohta esitatud seisukohtadest. 15 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS, 08.12.2022 nr DM-121712-8 all. 3.1.2. Veeluba taotletakse Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks. Lisaks taotletakse VeeS § 174 lg 4 erandi kohaldamist. 3.1.3. Jägala jõgi kuulub keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (edaspidi määrus nr 73) § 2 p 20 alusel Jägala joast suubumiseni Soome lahte lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Linnamäe pais asub nimetatud jõelõigul, seega tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lg 1, mille kohaselt on lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogul keelatud olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, samuti uute paisude rajamine ning loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. LKS § 51 lg 11 sätestab erisuse, mille alusel on LKS § 51 lg 1 nimetatud veekogul või selle lõigul loodusliku sängi, veerežiimi ning veetaseme muutmine paisude rekonstrueerimisel lubatud üksnes juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. 3.1.4. VeeS § 174 lg 3 sätestab, et LKS § 51 lg 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Linnamäe pais on kaladele ületamatu rändetõke. WV ei ole VeeS-st tulenevat kohustust, tagada kalade läbipääs paisust üles- ja allavoolu, tänaseni täitnud. 3.1.5. Jägala jõe ja Jõelähtme jõe16 alamjooks17 on Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ (edaspidi määrus nr 144) § 1 lg 1 p 1 kohaselt Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 69 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615-k „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (edaspidi korraldus nr 615-k). Korralduse nr 615-k lisa 1 p 2, ap 56 alusel kuulub Jägala jõe hoiuala Jägala loodusala18 nime all Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkideks olevate liikide isendite elupaikadele ja elupaigatüübile kaitsta järgmiste liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 3.1.6. Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika raamdirektiivis19 (edaspidi VRD), mis on üle võetud VeeS-ga. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi halvenemist20. 3.1.7. Linnamäe pais on kultuuriministri 21.12.2016 käskkirjaga nr 180 „Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuurimälestiseks tunnistamine“ tunnistatud kultuurimälestiseks21. 16 Keskkonnaregistrikood VEE1087900. 17 Jägala jõe hoiuala; keskkonnaregistrikood KLO2000001. 18 Keskkonnaregistrikood RAH0000040; ala kood EE0010150. 19 Veepoliitika raamdirektiiv on arvutivõrgus kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02000L0060-20141120&from=EN (06.02.2024). 20 VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1. 21 Kultuurimälestiste register, registrinumber 30418. Lisaks kultuuriministri 18.12.2020 käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestisteks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ (edaspidi: käskkiri nr 190) p-ga 4 kehtestati mälestistele ühine kaitsevöönd, kuhu sisse arvati ka Linnamäe paisjärv). Põhjalikumalt on kultuurimälestise teemat käsitletud käesoleva korralduse p 3.3.1. ja Natura erandi hindamine aruande p-s 2.2.2. ning siinkohal üle kordama ei hakata. 3.1.8. Keskkonnamõju hindamisest KeA jättis 09.07.2021 KMH aruande heakskiitmata, kuna see ei vastanud KeHJS § 13 p-le 3, § 20 lg 1 p-dele 4, 6, 7 ja 71, aruanne ei olnud asjakohane ja piisav tegevusloa andmiseks. Arvestades RKHKo 3-17-1739 otsuses avaldatud seisukohti lõpetas KeA 09.07.2021 WV veeloa taotluse Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmiseks KMH menetluse. KMH aruande heakskiitmata jätmise ja KMH menetluse lõpetamise asjaolud on toodud KeA 09.07.2021 kirjas 6-3/21/5014-10. KeA peab pädeva asutusena HMS § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. KeA koostas tagantjärele Natura hindamise aruanded ja need on kinnitatud Keskkonnaameti dokumendiregistris KIRKE 05.04.2024 (vt p 2.12. alaviide nr 13). 3.2. Veeloa andmisest keeldumise alused 3.2.1. VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 alusel keeldub keskkonnaloa andja keskkonnaloa andmisest, kui kavandatav tegevus ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele ning VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 kohaselt, kui tegevusega kaasneb keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, välja arvatud juhul, kui huvi keskkonnaloa andmiseks on ülekaalukas ja tegevusel puudub mõistlik alternatiiv ning on võetud kasutusele ohu vähendamise meetmed. 3.2.2. KeÜS § 5 kohaselt on keskkonnaoht olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus. Mõistes “keskkonnaoht” sisaldub kaks elementi: ebasoodsa tagajärje piisav tõenäosus ja selle olulisus. Keskkonnaohuna tähistatakse seega olukorda, kus esinevad need kaks tingimust korraga ning kus esineb piisav tõenäosus, et saabub oluline keskkonnahäiring. Keskkonnahäiring on KeÜS § 3 lg 1 kohaselt inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. KeÜS § 3 lg 2 p 5 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist olulise ebasoodsa mõju avaldumisel Natura 2000 võrgustiku alale. KeÜS § 3 lg 2 p 3 kohaselt eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist keskkonnakahju põhjustamisel. Keskkonnaohtu tuleb vältimispõhimõttest lähtuvalt vältida (KeÜS § 10). Keskkonnaohtu või keskkonnahäiringut tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja keskkonnaohu või olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed (KeÜS § 10). Haldusorganil lasub kohustus rakendada vältimispõhimõtet, et tõrjuda olulise ebasoodsa keskkonnamõju tekkimist. Ehkki Vabariigi Valitsus nõustus korraldusega nr 163 tegevusloa andmisega hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale, teeb KeA VV korralduse kohaselt tegevusloa andmise otsuse. KeA leidis, et Linnamäe HEJ-s elektritootmisele esineb mõistlikke alternatiive olulise keskkonnahäiringu vältimiseks, taotletav tegevus ei ole vaadeldav ja vajalik ülekaaluka (st kaalukama kui keskkonnakaitselised) huvi tõttu, sh on keskkonnakaitselisi ja muinsuskaitselisi huvisid võimalik ühildada ning hüvitusmeetmeid Natura ala kahjustamise kompenseerimiseks ei ole võimalik vajalikus mahus rakendada (vt p-i 3.3.4.), seetõttu ei ole põhjendatud olulise keskkonnahäiringu talumise kohustus. 3.2.3. Vee erikasutus ohustab otseselt keskkonda, kui see ei võimalda saavutada alal kehtivaid kaitse-eesmärke, mis on määratud LKS-i alusel ja täpsustatud kaitsekorralduskavaga22. WV tegevus ei võimalda saavutada määrusega nr 144 määratud ja Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavaga täpsustatud kaitse-eesmärke. Tegevusel on oluline negatiivne mõju Natura eesmärkidele23. Jägala loodusalana Natura 2000 võrgustikku kuuluva Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse kahjustamise ulatus on toodud Natura asjakohase hindamise aruandes. VeeS-s sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamise välistamine on samuti otsene keskkonnaoht. Seda seisukohta kinnitab Tallinna Halduskohtu 28.02.2017 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-15-2596 (edaspidi Halduskohtu 28.02.2017 otsus) p 32.2.1., milles kohus märgib, et keskkonnaeesmärkide saavutamise välistamine võib olla samuti otsene keskkonnaoht. 3.2.4. VeeS § 174 lg 4 alusel võib KeA veeloaga leevendada või paisu omaniku vabastada VeeS § 174 lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu kohustuse täitmisest, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu. VeeS seletuskiri täpsustab, et kohustust ei saa leevendada Natura 2000 alal asuval paisul, kui selleks vajalikud tingimused pole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 6 lg 4 kohaselt täidetud (vt p 3.2.9). 3.2.5. Riigikohtu halduskolleegium on 04.03.2015 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-3-1-74-14 (edaspidi RKHKo 3-3-1-74-14 ) punktis 20 märkinud, et: ,,/.../ VeeS § 9 lg 10 p 1, mille järgi keeldutakse veeloa andmisest, kui vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda. Sätte kohaldamisel tuleb kaaluda keskkonnale tekkiva võimaliku kahju olulisust võrreldes muude asjaoludega, sh taotleja õiguste ja huvidega.” Riigikohus selgitas kohtuotsuses 3-3-1-74-14, et veeloa andmise otsustamisel tuleb kaaluda, kas avalik huvi keskkonna kaitseks on kaalukam taotleja huvist alustada ettevõtlusega või kas on võimalik leida lahendus, mis neid huvisid tasakaalustaks. Seega tuleb kaaluda, kas antud juhul on avalik huvi keskkonna kaitseks kaalukam WV huvist tegeleda ettevõtlusega või kas on võimalik leida lahendus, mis neid huvisid tasakaalustaks. HMS § 3 lg 2 kohaselt peab haldusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Seega ei saa KeA lähtuda vaid keskkonnakaitselistest kaalutlustest, vaid peab arvestama riigi 22 Kaitsekorralduskava on kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15 ja muudetud Keskkonnaameti peadirektori 05.09.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26. Arvutivõrgus kättesaadav: https://eelis.ee/GetFile.aspx?fail=1267180462 (21.04.2022), Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2022-2026 on kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/163 arvutivõrgus kättesaadav file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KA/47308292799/Downloads/J%C3%A4gala_j%C3%B5e_HA_KKK_2022_202 6.pdf (03.05.2022). 23 Vabariigi Valitsuse 05.08.2022 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 punkti 2 alapunktis 56. Samuti on Natura 2000 ala kaitse eesmärgid loetletud Natura standard andmevormil (N2K EE0010150 dataforms (europa.eu)). huve üldisemalt, arvestades ka riigi ja avalikkuse huvi pärandarhitektuuri, energiajulgeoleku ning piirkonna rekreatsiooni võimaluste hoidmise osas, ning samuti WV huve. KeA on kaalunud erinevaid huve korralduse p 3.3. 3.2.6. Veekaitse eesmärgid ja mõjude kaalumine 3.2.6.1. Paisutamise mõjud vee-elustikule 3.2.6.1.1. Kalastikule avaldavad negatiivset mõju paisutused, mis killustavad jõe, isoleerivad vee-elustiku populatsioonid ja on neile rändetõkkeks. Samuti avaldavad negatiivset mõju hüdroelektrijaamad, mis reguleerivad vooluhulkasid jões. Teineteisest isoleeritud jõelõikude vahel ei toimu kalastiku liikumist, sest paisud seda ei võimalda. Siirdekalad ei pääse merre toituma ning merest ei saa siirdekalad jõkke kudema. Selle tulemusel on kalastiku liikide hulk ja arvukus kahanenud. 3.2.6.1.2. Aastatel 2013–2014 läbi viidud vee-elustiku uuringu aruandest “Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a“ (edaspidi vee-elustiku uuring)24 selgus, et Linnamäe paisu all tehti kindlaks 26 kalaliigi esinemine. Uuringud näitasid, et jõesilm tõuseb kevadel Linnamäe paisu alla arvukalt kudema, merre jõudev järglaskond on regulaarne, kuid laskujate arvukus võib varieeruda sõltuvalt aasta veerikkusest, merevee tasemest ning äravoolu reguleerimisest Linnamäe paisul. Samuti sigivad Linnamäe paisu all lõhe ja meriforell, kuid mõlema liigi looduslikke laskujaid jõuab Jägala jõest merre praegu vaid üksikuid. Siirdekalade sigimist Linnamäe paisu all häirivad kaks olulist mõjufaktorit: kärestikulisi ja ritraalseid alasid paisu all on vähe ning need on mere mõju all – merevee kõrge taseme korral uputatakse kärestikud ära ning veevool seal lakkab või aeglustub liigselt; äravoolu reguleerimine Linnamäe HEJ-s ning sellest tulenevalt veetaseme sagedased järsud muutused häirivad oluliselt nii siirdekalade kui enamiku teiste kalaliikide sigimis- ja elutingimusi Linnamäe paisu aluses jõeosas. 3.2.6.1.3. Kokkuvõttes hinnati vee-elustiku uuringus kalastiku seisund seirepüükide põhjal Linnamäe paisu aluses jõeosas kesiseks, Jägala jões ülalpool Linnamäe paisu ja Jõelähtme jõe alamjooksul halvaks. Kalastiku hea seisundi saavutamise eelduseks Jägala jõe alamjooksul hinnati Linnamäe paisu avamist ja paisjärve likvideerimist. 3.2.6.1.4. Vee-elustiku uuringu kohaselt lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimine Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel näitas, et jõelistes osades on lõhele ja meriforellile sobilikke sigimis- ja noorjärkude kasvualasid ligikaudu 2,2 ha (sellest 0,3 ha allpool Linnamäe paisu). Linnamäe paisjärve likvideerimise korral lisanduks sellele eeldatavasti veel 5 ha heakvaliteedilist sigimis- ja kasvuala. 3.2.6.1.5. Jägala jõel paisjärve poolt üleujutatud alal on Jägala joast suubumiseni merre kärestikulised elupaigad, mis on eluks vajalikud nii siirdekaladele kui ka muule vee-elustikule. Linnamäe paisjärve all on potentsiaalsed vee-elustiku kudealad, mis paisjärve likvideerimise 24 Aruanne, „Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a.“ (2014), Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus ja Loodushoiu Ühing Lutra. Arvutivõrgus kättesaadav https://kliimaministeerium.ee/media/9135/download järgselt vee-elustiku poolt kasutusse võtmisel, võimaldavad saavutada vee-elustiku head seisundit. 3.2.6.1.6. Kokkuvõtvalt avaldab pais kui rändetõke vee-elustikule olulist negatiivset mõju. Kalad ei pääse paisust ülesvoolu jäävatele kudealadele vabalt liikuma. Paisjärve alla jäävad olulised kudealad, mis tuleks taastada, et saavutada vee-elustiku hea seisund. 3.2.6.2. Hüdroenergia kasutamise mõjud vee-elustikule 3.2.6.2.1. Linnamäe HEJ-s kasutusel olevate turbiinide töölabad ei ole reguleeritavad, seetõttu toimub turbiinide tööks vajaliku veesurve tagamiseks paisu taha vee kogumine nii suvisel kui ka talvisel madalveeperioodil. Linnamäe HEJ-s kasutusel olev tehnika ei ole võimeline elektrit tootma madalamatel vooluhulkadel kui 4,0 m³/s. Seega toimub pidev loodusliku veerežiimi muutmine vooluhulkadel, mis jäävad vahemikku 1,34 m³/s kuni 4,0 m³/s. Vee kogumise tagajärjel toimub pidev vooluveekogu loodusliku veerežiimi muutmine, mistõttu ei ole võimalik saavutada ega säilitada looduskeskkonnale vajalikku normaalset ökoloogilist tasakaalu. Vooluhulkade kõikumine ohustab otseselt kalu, eriti nende noorjärke. Eriti negatiivselt võib see mõjutada lõheliste kui ka jõesilmu kuderännet ja kudemist ja marja loodusliku inkubeerimise toimumist. Kogu jõeelustikule soodsate elutingimuste kindlustamiseks on oluline tagada ja säilitada jõe looduslik (looduslähedane) hüdroloogiline režiim. Kui kogutakse vett eesmärgiga kasutada hüdroenergiat elektri tootmiseks, siis sellega muudetakse looduslikku hüdroloogilist režiimi ja tuleb eeldada keskkonnamõju, mis kaasneb veetaseme ja vooluhulga muutmisega Jägala jões ning seeläbi negatiivset mõju vee-elustikule. 3.2.6.2.2. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega kaasnevad negatiivsed muutused jõe ökosüsteemis, eelkõige halvenevad jõe hüdromorfoloogilised näitajad (vooluhulgad, voolurežiim, gaasirežiim) ning seeläbi kogu jõe elustik ja elupaik mõjutatavas osas. 3.2.6.2.3. Tõkestamatus on Jägala jõe hea seisundi saavutamise üks olulisi eeldusi. Jägala jõe Natura elupaigas pole kalastiku hea seisund põhimõtteliselt saavutatav, kui praegune paisutus säilib ning kalade rändetee Linnamäe paisust üles- ja allavoolu kogu Natura elupaiga ulatuses ei õnnestu efektiivselt avada. Kalastiku hea seisundi saavutamine ja säilimine Jägala jõe alamjooksul Jägala joast allavoolu eeldab eelkõige Linnamäe hüdroelektrijaama juures vooluhulkade reguleerimise lõpetamist ning settereostuse vältimist. Väga hea seisundi saavutamine Jägala joast allavoolu on tõenäoliselt võimalik vaid paisutuse likvideerimise korral. Linnamäe paisust ülesvoolu kalastiku seisundi paranemine eeldab kalade rändetee efektiivset avamist kogu Natura elupaiga ulatuses. 3.2.6.2.4. Muudel juhtudel loetakse võimalikeks meetmeteks paisude, kui rändetõkete negatiivse mõju leevendamist kalapääsude rajamise näol. Kalapääsu ehitamine antud juhul probleemi aga ei lahenda, kuna oluline osa 5 ha lõhilastele sobivatest koelmualadest jäävad praeguse paisjärve alla. Selleks, et kude õnnestuks ja järelkasv ellu jääks, on lõhilastele vajalik kruusane, kärestikuline jõepõhi ning voolav ja hapnikurikas vesi ka kuumadel suvekuudel. Teadaolevalt ei ole hüdroenergia kasutamisel elektrienergia tootmiseks ja paisutamiseks Linnamäe paisul lahendusi, mis tagaksid üheaegselt nii paisutamise, hüdroenergia kasutamise ja kalade rändetee efektiivse avamise. 3.2.6.2.5. Kokkuvõtvalt on hüdroenergia kasutamisel Linnamäe HEJ-s negatiivne mõju vee-elustikule ja seega on Linnamäe paisutuse likvideerimine vajalik vee-elustiku hea seisundi saavutamiseks. 3.2.6.3. Veemajanduskava rakendamine 3.2.6.3.1. Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite vähemalt hea seisund (VeeS § 32 lg 1). Pinnaveekogumi seisund on hea, kui selle ökoloogiline ja keemiline seisund on VeeS § 61 lg 2 alusel kehtestatud kvaliteedinäitajate väärtuste ja VeeS § 76 lg 1 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtuste kohaselt vähemalt hea. Vooluveekogumite puhul on ühe olulisema koormusena välja toodud veekogude pikisuunaline tõkestamine (paisud)25. See tähendab, et veekogu hea seisundiklassi saavutamiseks on vajalik veevoolu tõkestamatus. 3.2.6.3.2. Veekaitse eesmärkide saavutamiseks koostatakse iga vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa veemajanduskava (edaspidi VMK), milles kavandatakse vesikonna või piiriülese vesikonna Eestis paikneva osa veekasutamine ja kaitse. Keskkonnaministri poolt kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357 perioodi 2022-202726 veemajanduskavad ja meetmeprogrammid. 3.2.6.3.3. Linnamäe pais asub vooluveekogumil Jägala_4 (Jägala Jägala joast suudmeni). Vooluveekogum Jägala_4 koondseisund on aastatel 2014-2022 hinnatud seisundiklassi halb. Mittehea ökoloogilise seisundi üheks põhjuseks on Linnamäe pais. 3.2.6.3.4. Kui hea seisundi saavutamiseks vajalikke meetmeid rakendada ei ole võimalik, siis on võimalik rakendada leebemat keskkonnaeesmärki, mis tähendab erandit. Kehtivas VMK-s on tehtud Linnamäe paisule VRD artikkel 4.5 alusel erand kalastiku seisundi osas, mis võib olla kesine kuni VMK käesoleva perioodi lõpuni ehk siis kuni 2027. aastani. Üldise põhimõttena vaadatakse erandid üle veemajanduskava ajakohastamisel vähemalt üks kord kuue aasta jooksul27. Võimalik, et aastast 2027 erand enam ei kehti ja tuleb tagada veekaitseliste eesmärkide saavutamine. 3.2.6.3.5. Jägala_4 vooluveekogumi seisundi osas on rakendatud VMK erandit kuni aastani 2027, mistõttu ei kohaldu veeloa andmisest keeldumise alusena VeeS § 192 lg 3 p 8. 3.2.6.4. Kalapääsu nõude täitmisest vabastamisest 25 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“ § 20 lg 6 p 2. 26 VMK kolmas periood 27 VeeS § 38 lg 3 3.2.6.4.1. Taotluse kohaselt taotleb WV VeeS § 174 lg 4 alusel kalade läbipääsu nõude täitmisest vabastamist kaaluka põhjuse olemasolu tõttu. 3.2.6.4.2. Jägala jões esineb 26 kalaliiki, millest 3 (lõhe, harilik võldas ja jõesilm) on nimetatud loodusdirektiivi II lisas ja on Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks. Kuigi Jägala jõgi on lõheliste jõgi, lõhele sobivaid elupaiku praktiliselt pole, sest rikutud on praktiliselt 100% elupaikadest. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisu all küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas). VeeS seletuskiri täpsustab, et kohustust ei saa leevendada Natura 2000 alal asuval paisul, kui selleks vajalikud tingimused pole nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikkel 6 lg 4 kohaselt täidetud. Lähtudes loodusdirektiivi art 6 lg 4 ning KeHJS § 29 lg 3 ja 4 saab loa anda üksnes juhul, kui esinevad üheaegselt järgmised tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia üldiste huvide mõjuval põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3) Vabariigi Valitsus annab nõusoleku; 4) liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada 14 Euroopa Komisjoni). KeA on koostanud Natura asjakohase hindamise aruande ja Natura erandi hindamise aruande ja jõudis järeldusele, et erandit ei ole võimalik rakendada (vt p 3.2.7.2.) 3.2.6.4.3. Tuginedes eeltoodule, on KeA seisukohal, et kalapääsu nõude täitmisest ei ole võimalik vabastada. 3.2.7. Natura kaitse-eesmärgid ja mõjude kaalumine 3.2.7.1. Jägala loodusala kaitse-eesmärgid 3.2.7.1.1. Looduskaitse all olevate alade (sh Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalad) kaitse-eesmärgid on seatud LKS-ist lähtuvalt kaitsealade, püsielupaikade, parkide või üksikobjektide kaitse-eeskirjas, hoiualade puhul on eesmärgid seatud eraldi maakondlike määrustega, kaitse-eesmärke täpsustatakse (seatakse pindalalised eesmärgid seisundi saavutamise osas) kaitsekorralduskavas. Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Kaitse-eesmärgid keskenduvad veekogu kui terviku elupaiga ja sellega seotud liikide kaitsele. Linnamäe pais jääb Jägala jõe hoiualale, mille eesmärgiks on kaitsta loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase, jõesilmu, lõhe, saarma, paksukojalise jõekarbi elupaiku ning loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpi – jõed ja ojad (3260)28. Tulenevalt korralduse nr 615-k lisa 1 punkti 2 alapunktist 56 hõlmab hoiuala Jägala loodusala. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärkidele saarma ja tema elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas 2022-202629 (edaspidi KKK) on 28 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. 29 Kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/163. Arvutivõrgus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=- toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile ning kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid. 3.2.7.1.2. Jägala jõgi kui loodusdirektiivi elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) ja kaitse- eesmärgiks olevad kalaliigid (v.a võldas) ja paksukojalise jõekarp ning nende elupaigad ei ole soodsas seisundis. Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018)30 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud, ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks: 1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas31. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmisest tulenevalt esineb ebasoodne mõju Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. 1410089851. Keskkonnaministri 2.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti kava tähtajatuks. 30 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ lõhe: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR võldas: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&r egion=BOR jõesilm: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region =BOR paksukojaline jõekarp: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region= BOR jõed ja ojad, 3260: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260&region =BOR (28.08.2021) 31 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus kättesaadav https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20211110184345/https://old.envir.ee/et/kalanduse-uuringud-ja-aruanded 2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt. Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine). Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt võib esineda oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (elektritootmisega võib kaasneda tsüklilise töö tagajärjel veetaseme kõigutamine) ning laskumisel noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka vastsetele sobivaid elupaiku. 3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine. Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikade (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires. Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile tõenäoliselt sobilik elupaik. 4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine. Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt võib esineda oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale (HEJ võimaliku tsüklilise töö tagajärjel, mis viib veetaseme kõikumiseni). 5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. Paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia tootmiseks võib olla madalveeperioodidel vajalik vett koguda, võib sellest tegevusest mõjutatud olla Jägala jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida ökoloogilise miinimumvooluhulga pidev tagamine ei kompenseeri. 3.2.7.1.3. LKS § 4 lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. 3.2.7.1.4. LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. 3.2.7.1.5. Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid seatakse lähtuvalt LKS § 69 lg 3, mille kohaselt Natura 2000 ala kaitse eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide või selles nimetamata rändlinnuliikide või loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Tegevuse kavandamisel tuleb hinnata igakülgselt mõjusid kõikidele loodusala kaitse-eesmärkidele. 3.2.7.1.6. Paisutamise ja hüdroenergia kasutamise negatiivsed mõjud hoiu- ja loodusala kaitseväärtustele on liikide elupaikade killustumine, juurdepääsu tõkestamine Linnamäe paisuga lõhe sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ning jõesilmu sigimis- ja vastsete elupaikadele, kalade noorjärkude hukkumine turbiinides, äravoolu võimalik reguleerimine Linnamäe HEJ-s ja sellest tulenevad veetaseme muutused paisust allavoolu jäävatel kärestikel (kui kärestik paisust allavoolu kuivaks jääb, Linnamäe HEJ veekogumise tõttu, võivad seal olevad Jõesilmu vastsed jm vee-elustik hukkuda), settereostuse oht, võldase ja paksukojalise jõekarbi elupaikade ning lõhe ja jõesilmu kudealade üleujutamine Linnamäe paisjärvega. 3.2.7.1.7. Natura tagantjärele hindamise tulemusena jõudis KeA järeldusele, et taotletavat tegevust pole võimalik jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Ebasoodne mõju avaldub nii elektritootmise kui ka selle eeldusena Jägala jõe paisutamise tagajärjel, seda leevendada ei ole võimalik ning see mõju on ulatuslik ja pikaajaline. Mõjutatud on 16 ha (100%) elupaigatüüpi jõed ja ojad; 7,6 ha (100%) lõhe ja jõesilmu elupaiku; 7,2 ha (95%) võldase ja paksukojalise jõekarbi elupaiku. 3.2.7.1.8. Vastavalt põhiseaduse (edaspidi PS ) § 32 on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. PS § 32 sätestab ka, et omandi valdamisel võib seadus sätestada kitsendusi. Tuginedes antud punktis eeltoodule, LKS § 69 lg 1 ja lg 3 ning määruse nr 144 § 1 lg 1 p 1, mille järgi on Jägala jõe hoiualal kaitse-eesmärk EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase, jõesilmu ja lõhe elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse, siis on riigil huvi ja kohustus Jägala jõe hoiuala ja seal leiduvaid väärtusi säilitada ning tagada ala kaitse-eesmärkide saavutamine, ala seisundi säilimine ja parandamine. Sellest tulenevalt peab VW arvestama omandi valdamisel võimalike kitsendustega. 3.2.7.1.9. Kokkuvõtvalt kahjustab paisutamise ja hüdroenergia kasutamisega jätkamine Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust ning ebasoodsat mõju ei ole võimalik leevendada ka kalapääsuga. 3.2.7.2. Natura erandi kaalumine Kui tegevus toob hoolimata leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette nähtud menetlusega (vt lisa 2), kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud, mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed32. Tegevuse elluviimine hoolimata ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on loodusdirektiivi art 6 lg 4 võimalik üksnes siis, kui on samaaegselt täidetud nimetatud sätte kõik kolm eeldust: a) puuduvad alternatiivsed lahendused, b) ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja c) kui Natura 2000 võrgustiku ala üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed33. Neid eeldusi on analüüsitud Natura erandi hindamise aruandes ning täies mahus käesolevas korralduses kordama ei hakata, kuid põhijäreldused tuuakse ära alljärgnevalt. 3.2.7.2.1. Alternatiivid Taotletava tegevuse eesmärk on elektritootmine. Natura tagantjärele hindamise tulemusena jõudis KeA järeldusele, et alternatiivsed lahendused elektrienergia tootmisele on olemas: muudes asukohtades, muudel tehnoloogiatel hüdroenergia kasutamine või muul viisil (taastuv)energia kasutamine. Tootlikumad taastuvenergiaallikad Eestis on biomass, tuule- ja päikeseenergia, jäätmekütus34. 32 Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-1739. 33 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Arvutivõrgus kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/tegevused- kaitstavatel-aladel/natura-hindamine 34 Statistikaamet. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/energia-ja- transport/energeetika (14.03.2024) 3.2.7.2.2. Ülekaaluka avaliku huvi esinemine Ülekaalukat (st kaalukamat kui Natura 2000 huvid) avalikku huvi ei esine. Elektritootmine ja paisutamine ei ole ka kultuuripärandi aspektist vältimatult vajalikud või ülekaalukad avalikud huvid ja neid tegevusi saab lubada loodusaladel vaid sel juhul, kui need ei mõjuta negatiivselt Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust. Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks35 art 1 kohaselt kohaldatakse seda kõigi loamenetluste suhtes, mille alguskuupäev langeb määruse kohaldamisaega. Liikmesriigid võivad määrust kohaldada ka pooleliolevate loamenetluste suhtes, mille puhul ei ole tehtud lõplikku otsust enne 30. detsembrit 2022, tingimusel et sellega lühendatakse loamenetlust ja säilitatakse olemasolevad kolmandate isikute juriidilised õigused. Linnamäe HEJ veeloa menetlusele määrus ei kohaldu, kuna see algatati 2013. a. Eesti riik ei ole teinud ka erisust pooleliolevatele menetlustele määruse kohaldamiseks. Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasja 3-16-47836 (Kunda I) otsuse punktis 31 on avaldatud kohtu seisukoht: „Arvestades loodusdirektiivi nõuetest kõrvalekaldumise rangeid eeldusi, on selles olukorras põhjendatud asuda seisukohale, et muinsuskaitseline huvi ei õigusta kaebajale energia tootmiseks loa andmist. Täidetud ei ole ka eeldus, et alternatiivsed lahendused puuduvad. Samal põhjusel on KeA õigesti leidnud, et kõrvalekaldumist nendest nõuetest ei õigusta avalik huvi hüdroenergia tootmise vastu.“ Ka Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasja 3-21-150 p-s 31 (Linnamäe pais) on toodud: “Kuna pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on KeA ning EL keskkonnaõiguse normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid, tuleb KeA‑l küll veeloa menetluses arvesse võtta muinsuskaitselisi huve, kuid juhul, kui KeA jõuab järeldusele, et neist hoolimata ei ole alust veeluba väljastada, on selle järeldusega seotud ka MKA. Seejuures ei ole veeloa andmisest keeldumine MuKS §‑dega 58 ja 59 hõlmatud tegevus, milleks oleks vaja MKA nõusolekut. KeA‑l on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast (vt ka KeHJS § 21).” Eelpool nimetatud kohtulahendite kohaselt on KeA pädev otsustama veeloa andmise menetluses, kas muinsuskaitselised huvid kaaluvad üle keskkonnakaitselised huvid või vastupidi ja nendest huvidest lähtudes tegema kaalutletud otsuse veeloa andmise või andmisest keeldumise kohta. 3.2.7.2.3. Asendusmeetmed Asendusmeetmeid (hüvitusmeetmeid) ei ole piisavas ulatuses võimalik rakendada. Kui puuduksid alternatiivid ja esineksid ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused, tuleks Jägala loodusalal olevad väärtused hüvitada, kaaludes täiendavate eesmärkide seadmist 35 Arvutivõrgus kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2577 36 Arvutivõrgus kättesaadav https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigil-tuleb-seista-pinna-ja-pohjavee-hea- seisundi-eest (21.04.2022). olemasolevatel Natura 2000 võrgustiku aladel või lisades Natura 2000 võrgustikku täiendavaid alasid. KeA jõudis Natura erandi hindamise aruandes järeldusele, et Jägala loodusala kaitseväärtusi ei ole võimalik samas või suuremas mahus kompenseerida. Osaliselt saaks kaitseväärtusi kompenseerida Vasalemma ja Pirita loodusalasid laiendades (kumbagi u 12 km võrra) või Purtse jõele jõe loodusliku seisundi taastumisel uue loodusala loomisel (kuni Sillaoru HEJ-ni). Samas tuleb arvestada, et nendel lõikudel on samuti tegevusi (Sillaoru HEJ, Vaskjala veehaare jt), mis loodusalasid mõjutavad ja tekiks vajadus teiste ettevõtete tegevuse piiramiseks. Kokkuvõtvalt Jägala jõe loodusalale ei ole võimalik kohaldada Natura erandit. Lisaks sellele, et hüvitusmeetmetega ei õnnestu tagada Jägala jõe loodusala kaitseväärtuste samas või suuremas mahus kompenseerimist, ei võimalda hüvitusmeetmete rakendamine tagada ka vastavate kaitseväärtuste Natura 2000 võrgustiku alade geograafilist esindatust ja sidusust. 3.2.7.3. Natura tagantjärele hindamise ja erandi kaalumise aruannete avalikustamine 06.12.2021 kuni 07.02.2022 kogus KeA avalikustamisele pandud Natura tagantjärele hindamise ja erandi hindamise aruannetele tagasisidet. 22.02.2022 viidi läbi ka Natura hindamise aruannete avalik arutelu, millel osales üle 60 inimese ja mis salvestati ning kus esitatud küsimused ja vastused protokolliti37. Avalikustamise käigus laekus arvamusi ja ettepanekuid 34 eraisikult ja organisatsioonilt. Kõikidele laekunud kirjalikele ettepanekutele vastas KeA kirjalikult 05.03.2022 seisuga38. Avalikustamise tulemusena jäid osapooled sisuliselt juba varem väljendatud seisukohtadele. Kohalikud elanikud olid erinevatel arvamustel, kuid nt Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Eesti Arhitektide Liit, WV ja kohalik omavalitsus peavad endiselt vajalikuks paisjärve säilitamist ja elektritootmise jätkamist, pidades seda oluliseks kultuuripärandi, miljöö, piirkonna puhkeväärtuse ja elektrivarustuskindluse säilitamiseks. Samas Eesti Loodushoiu Keskus, Mittetulundusühing Jägala Kalateed, Eesti Kalastajate Selts, Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja Eesti Mereinstituudi eksperdid rõhutasid, et hindamise tulemusena ei ole võimalik paisjärve säilitada ja kudealad tuleb taastada, kuna muuhulgas ei leitud hindamisel ka piisavaid hüvitusmeetmeid, mida paisjärve ja elektritootmise säilitamisel tuleks vältimatult rakendada. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on enne avalikustamist esitanud kirjaliku seisukoha, et Linnamäe HEJ ei ole lähtuvalt oma tootmisvõimsusest ja selle ebastabiilsusest elutähtsat teenust pakkuv ega oma strateegilist tähtsust energiavarustuskindluse tagamisel. 37 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 2.3.2022 kirjana nr 1-10/22/12 38 Vastuskirjad registreeritud keskkonnaameti DHS-s järgmiselt: 4.1.2022 nr 7-9/21/25571-5; 7.1.2022 nr 7- 9/21/25571-7; 12.1.2022 nr 7-9/21/25571-9; 7.2.2022 nr 7-9/21/25571-17; 15.2.2022 nr 2-6/22/62-2; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-48; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-45; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-40; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-47; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-39; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-38; 2.3.2022 nr 7-9/21/25571-37; 4.3.2022 nr 7- 9/21/25571-42; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-41; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-50; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-43; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-46; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-52; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-44; 4.3.2022 nr 7- 9/21/25571-53; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-49; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-54; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-51; vastuskiri täiendavale arvamusele 17.3.2022 nr 7-9/21/25571-55; 18.4.2022 nr 7-9/22/7328. 2024. aastal tekkis vajadus aruandeid ajakohastada lähtudes muutunud õigusruumist, kuid see ei mõjutanud hindamise lõppjäreldusi. KeA on hindamise tulemusena seisukohal, et muinsuskaitselisi ja ka keskkonnakaitselisi huvisid on võimalik ühildada, säilitades Linnamäe paisu suuremas osas ja kujundades looduslähedase jõesängi ümber Linnamäe paisu. Väljapoole taastatud jõesängi on endise paisjärve alale võimalik vajadusel kujundada ka tehisveekogu. Antud menetluse raames ei hinnata paisutuse likvideerimise võimalusi, kuna see on eraldi seisev menetlus (vt p 3.5). Kuna Natura erandi rakendamise eeldused ei ole täidetud, siis ei saa KeA anda keskkonnaluba Linnamäe paisul elektritootmise ja paisutamise jätkamiseks. 3.3. Huvide kaalumine 3.3.1. Muinsuskaitselised väärtused 3.3.1.1. Linnamäe pais on tunnistatud kultuurimälestiseks 21.12.2016, s.o 11 aastat pärast Jägala jõe hoiuala moodustamist. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 33 alusel peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda. Linnamäe paisu kultuurimälestiseks tunnistamise ajal kehtinud MuKS § 25 lg 2 p 2 kohaselt oli mälestise kaitsevööndi ülesandeks tagada mälestise ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. 3.3.1.2. Muinsuskaitseamet on rõhutanud39, et Linnamäe HEJ pais on silmapaistvaim enne Teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid (sh kalatrepp) on suures osas algsel kujul säilinud. Linnamäe paisu väärtus on selle mastaapsuses ja kõrgetasemelises insenertehnilises lahenduses – tegemist on Eesti tööstusarhitektuuri silmapaistva näitega. Linnamäe HEJ pais on osa hüdroelektrijaama töökorras olevast ja töötavast kompleksist ning mälestise säilimine on tagatud töötava hüdroelektrijaama korral. Samuti on Muinsuskaitseamet rõhutanud Linnamäe HEJ vaadeldavust, selle ajaloolises väljakujunenud ümbruses. 3.3.1.3. Paisjärve kaldal paiknevad veel järgmised arheoloogiamälestised: Linnus "Jägala linnamägi" (reg-nr 17535) ja Asulakoht (reg-nr 17534); lisaks on ettevalmistamisel kaitse alla võtmise menetlus Jägala muistsete asulakohtade ja fossiilsete põllujäänuste II (reg- nr A30211) ja III (reg- nr A 30212). 3.3.1.4. Muinsuskaitse all on Linnamäe paisukeha. KeA on seisukohal, et muinsuskaitseliste aspektide esile toomisel ei saa eeldada vältimatut hüdroenergia kasutamist, paisutamist ning samuti ei pea objekt olema kasutuses tema algses funktsioonis, eriti võttes arvesse, et muinsuskaitse alla on võetud ainult paisukeha. Toetudes kohtupraktikas kinnistunud põhimõttele, kaaluvad EL keskkonnaõigusest tulenevad kohustused üles muinsuskaitselased huvid (RKHKo 3-16-478 p 31, 3-17-1739 p 34 ja 3-21-150 p 31). 39 Muinsuskaitseameti seisukoht veeloa kehtivuse pikendamata jätmise eelnõule on registreeritud DHS-is 29.12.2017 nr 14-6/17/13443-6 all. 3.3.1.5. MuKS § 7 p 2 näeb ette, et kaitstava objekti remontimisel jms sarnasel tegevusel ei tohi muuta objekti ilmet. Seda on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu remontimisel tehtud ja korduvalt. Ajaloomagister Kalle Kroon vastulauses (lk 4) on arvamusel, et Linnamäe HEJ kvalifitseeruks arhitektuuripärandina, ent selle asemel on Linnamäe hüdroelektrijaama paisu näol tegu omas ajastus üsna tüüpilise esemega, mille rajamisel on aga hävitatud osa unikaalsest ja haruldasest arheoloogilis-ajaloolisest objektist - muinasaja asulakohast ja sellevõrra on hüdroelektrijaama paisu muinsuskaitse alla ja paisjärve muinsuskaitse piiranguvööndi alla võtmine ebasobiv ning mitte muinsusväärtusi silmas pidav40. 3.3.1.6. Kultuuriminister tunnistas 18. detsembri 2020. a käskkirja nr 190 „Asulakohtade ja muistsete põllujäänuste kultuurimälestiseks tunnistamine ning ühise kaitsevööndi kehtestamine“ resolutsiooni p-ga 1 kultuurimälestiseks liigiga „arheoloogiamälestis“ asulakohad ja muistsed põllujäänused. Lisaks kehtestas ta p-dega 2 ja 3 nende mälestiste piirid ja p-ga 4 kehtestas neile mälestistele, ehitismälestisele Linnamäe HEJ pais, arheoloogiamälestisele Asulakoht ja Linnus „Jägala linnamägi“ ühise kaitsevööndi. Sama käskkirja p-ga 5 tunnistas ta kehtetuks 21. detsembri 2016. a käskkirja p 2. Käskkirja kohaselt on kaitsevööndi eesmärk tagada kinnismälestiste säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, HEJ paisu ja linnuse vaadeldavus ning kinnismälestisi ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. Kui varasem paisu kaitsevöönd hõlmas paisjärvest umbes 30 m laiuse riba, mis külgneb paisuga, siis uus ühine kaitsevöönd hõlmab enamiku paisjärvest. 3.3.1.7. Riigikohus jõudis RKHKo 3-21-150 41 p-s 31 järeldusele, et muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei sunni KeA-d veeluba andma ega või takistada paisutuse likvideerimist, kui likvideerimine on vajalik ebaseadusliku olukorra lõpetamiseks (juhul kui veeluba ei anta). Paisutamine on loakohustuslik tegevus ning mälestise kaitsevööndi kehtestamine ei saa asendada veeluba. Kuna pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on KeA ning EL keskkonnaõiguse normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid, tuleb KeA-l küll veeloa menetluses arvesse võtta muinsuskaitselisi huve, kuid juhul, kui KeA jõuab järeldusele, et neist hoolimata ei ole alust veeluba väljastada, on selle järeldusega seotud ka MKA. Seejuures ei ole veeloa andmisest keeldumine MuKS §-dega 58 ja 59 hõlmatud tegevus, milleks oleks vaja MKA nõusolekut. KeA-l on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast (vt ka KeHJS § 21). Seega on ka Riigikohtu tõlgenduse kohaselt just KeA pädev asutus veeloa menetluse raames kaaluma nii muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi huvisid. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et vastava järeldusega on seotud ka MKA ning muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine ei sunni KeA-d veeluba andma ega takista paisutuse likvideerimist. Käesoleval juhul on KeA seisukohal, et veeloa andmisest tuleb keelduda. 3.3.1.8. KeA on seisukohal, et muinsuskaitselised aspektid ei kaalu üles keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist, sest HEJ ei ole muinsuskaitse all ja ei pea olema kasutuses tema algses funktsioonis. KeA rõhutab, et paisutuse likvideerimine ei pea tingimata tähendama ehitismälestiseks oleva paisukeha likvideerimist. KeA leiab, et paisutuse likvideerimisel saab leida kompromisslahenduse, mis rahuldab 40 „Vastulause Linnamäe hüdroelektrijaama asjus“ Ajaloomagister Kalle Kroon, MTÜ Hõrnas, registreeritud DHS-s 13.04.2022 nr 7-9/22/638-2 all. 41 Riigikohtu 15.01.2024 kohtuotsus nr 3-12-150. muinsuskaitselisi ja keskkonnakaitselisi huve. Paisutuse likvideerimise lahendus selgub koostöös järgnevas menetluses. 3.3.2. Linnamäe paisjärve ümbrus rekreatiivalana 3.3.2.1. Linnamäe paisjärve säilimise kaitseks on petitsioon.ee keskkonnas kogutud 147 häält perioodil 22.11.2018 kuni 19.12.201842. WV 19.08.2019 eelnõule esitatud vastuväite kohaselt on paisjärve poolt antud 2000 häält (vastavat tõendit ei ole esitatud). Samuti on Jõelähtme vald Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-18-1778 (p 4.4.2. viimane lõik) toonud välja, et mitmed valla elanikud on Jõelähtme valla poole pöördunud paisjärve säilimise kaitseks. 3.3.2.2. Jägala jõe voolu ja Linnamäe paisu avamise poolt perioodil 10.10.2019 kuni 01.11.2019 on kogutud 607 allkirja43. Samuti on Mittetulundusühing Jägala Kalateed (toetajad Harju Kalandusühing, Eesti Kalastajate Selts, Lahemaa rannakalurid) perioodil 27.11.2018 kuni 03.02.2019 kogunud Jägala jõe Natura 2000 ala looduskeskkonna taastamise eest 1600 allkirja, neist 1128 petitsioon.ee lehel44 ja perioodil 14.12.2021 kuni 16.02.2022 petitsioon.ee keskkonnas 741 allkirja45. Seega kokku on aastatel 2018-2022 kogutud Jägala jõe Natura ala taastamise toetuseks 2948 allkirja. 3.3.2.3. Jõelähtme valla arengukava 2018‒202546 kohaselt on Linnamäe HEJ (1924 a. kauneim tööstusobjekt), sellega piirnev Linnamägi koos paisjärve ja sellega piirnevad alad ülesvoolu (sh. Jägala joa puhkeala ja Jägala juga) kujunenud Jõelähtme valla jaoks oluliseks puhkepiirkonnaks. Kuna tegemist on ka ühe osaga Rebala muinsuskaitsealast ja sellel asuvate pärandkultuuri objektidega, siis lisaks puhkemajanduslikule väärtusele on Linnamäe HEJ, sellega piirnev Linnamägi ja paisjärv kujunenud ka oluliseks turismiobjektiks, mida lisaks puhkajatele külastavad igapäevaselt ka sajad üle Eesti ja välismaalt saabunud turistid. Seega on Linnamäe HEJ ja sellega piirnevate Linnamäe, Linnamäe paisjärve ja seda ümbritsev ala valla jaoks olulise sotsiaal-majandusliku väärtusega, mis vajab terviklikku säilitamist. Jõelähtme valla 2003. aastal kehtestatud üldplaneeringus47 nähakse Jägala puhkepiirkonna oluliste objektidena muuhulgas taastatavat Linnamäe HEJ-d, Jägala linnamäge koos Linnamäe paisjärve ja pargiga ning Linnamäe paisjärvele ehitatavat ujumiskohta. Linnamäe paisjärve piirkond kuulub intensiivse kasutusega Jägala puhkepiirkonda, mis sobib nii suvise kui talvise puhkuse veetmiseks. Jõelähtme valla koostatavas üldplaneeringus48 tähtsustatakse paisjärve väärtusliku kultuurilise, majandusliku ja rekreatsioonilise objektina. 42 Arvutivõrgus kättesaadav:https://petitsioon.ee/linnamae-paisjarve-sailimise-kaitseks (29.02.2024). 43 Arvutivõrgus kättesaadav: https://petitsioon.ee/taastame-jagala-joe-voolu (29.02.2024). 44 Arvutivõrgus kättesaadav veebilehel: http://petitsioon.ee/jagala-jogi-lohejoeks (29.02.2024). 45 Registreeritud DHS-is 22.02.2022 nr 7-9/21/25571-35 all ja arvutivõrgus kättesaadav https://petitsioon.ee/aita-taastada-jagala-lohejogi. (29.02.2024). 46 Jõelähtme Vallavolikogu 17.10.2019 määrus nr 43 „Jõelähtme valla arengukava aastateks 2019‒2025“ 47 Jõelähtme valla üldplaneering 2001-2003, arvutivõrgus kättesaadav Jõelähtme Vallavalitsuse veebilehel: https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneering-kehtiv- (29.02.2024). 48 Jõelähtme valla üldplaneering (koostamisel) arvutivõrgus kättesaadav https://maja.joelahtme.ee/?dir=Yldplaneeringu+materjalid (29.02.2024). 3.3.2.4. KeA on seisukohal, et ala rekreatiivne väärtus on võimalik säilitada ka paisjärve olemasoluta. Näiteks oleks võimalik jõe kallastele luua matkarajad, puhkekohad jne. Jägala joa puhkeala Jägala joa ümbruses säilib ka paisutuse alandamise järgselt, samuti säilib ehitismälestis külastusobjektina. Jõe kärestikulise osa pikendamine annaks paremad võimalused hobikorras või professionaalselt süsta- ja kanuusõidu, raftingu või mõne muu veespordialaga tegelemiseks. Samuti on teada, et olemasoleval joa ja paisjärve vahelisel kärestikulisel jõelõigul korraldatakse juba praegu nii siseriiklikke kui ka rahvusvahelisi süstaslaalomi võistlusi ning ala on pikka aega olnud kasutusel treening- ja harjutuskohana49. 3.3.2.5. Kohus on tõlgendanud Tallinna Halduskohtu 18.05.2022 otsuse 3-21-1476 p-s 17.3, et paisutamise jätkamiseks veeloa andmist ei õigusta vaid see, et paisutuse säilimise poolt on rohkem (sh ilmselt ka paisjärvega otseses puutumuses mitteolevaid) inimesi kui paisutuse säilimise vastu. Ülekaalukaks avalikuks huviks ei saa olla pelgalt see, et paisjärve ümbruses elavad inimesed soovivad seda säilitada visuaalselt nauditava maamärgina. 3.3.2.6. Kokkuvõtvalt on võimalik rekreatsiooni alana kasutada ka jõge mitte ainult paisjärve. 3.3.3. Energiajulgeolek 3.3.3.1. Natura erandi hindamises (p 2.2.1.) on kaalutletud, kas elektritootmine on käsitletav ülekaaluka avaliku huvina, et loobuda Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmisest ja ala terviklikkuse taastamisest. 3.3.3.2. KeA on seisukohal, et Linnamäe HEJ seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse mõistes. Seega elektritootmine Linnamäe HEJ-s ei ole ülekaaluka avaliku huviga tegevus. 3.3.3.3. Jõelähtme vald on esitanud arvamuse50 haldusasjas nr 3-18-451, milles ta on seisukohal, et säilima peab toimiv hüdroelektrijaam koos sinna juurde kuuluvate ehitiste ja rajatistega ning põhjendab seda muu hulgas järgmiselt: „Pöördumatult kahjustub Eesti riigi energiajulgeolek kui likvideeritakse Linnamäe hüdroelektrijaam. Olulisel kohal jaama säilimise vajadusel on ka energiajulgeolekul. Energiatalgute kodulehelt kättesaadavas töös, mis räägib energiajulgeolekust on kirjutatud, et energiajulgeoleku tagamise üheks peamiseks põhimõtteks on riigi territooriumi varustatus piisava hulga elektrijaamadega. Energiajulgeoleku eesmärgiks on tagada välisteguritest sõltumatu elektri olemasolu. Täna annab Linnamäe hüdroelektrijaam elektrit hinnanguliselt 2500 majapidamisele, mis on julgelt pool Jõelähtme valla majapidamistest kokku. Jaama likvideerimine toob kaasa eeltoodud olukorra, mis seab otseselt ohtu Eesti julgeoleku.“ Linnamäe HEJ aastatoodang on vahemikus 5-7 GWh ehk maksimaalselt 19 178 kWh/ööpäevas. Wooluvabrik OÜ 23.03.2022 esitatud andmete kohaselt oli pikajaline keskmine aasta toodangu maht perioodil 2007 kuni 2021 k.a 5,3 GWh. Maksimaalne 49 Süstaslaalomi klubi Pirita MTÜ http://www.skpirita.ee/ (29.02.2024). 50 Registreeritud DHS-is 07.02.2018 nr 1-6/18/2-10 all. 51 Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi ja lõpetas halduskohtumenetluse 08.08.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-4, registreeritud DHS-is 08.08.2018 nr 1-6/18/2-47 all. tootmismaht on olnud 7,9 GWh ja minimaalne 3,2 GWh52. Seega suudaks Linnamäe HEJ anda elektrit maksimaalselt ühele majapidamisele 2500-st 7,6 kWh/ööpäevas (keskmine Eesti majapidamine tarbib ööpäevas umbes 8,2 kWh elektrit). Suure osa ajast töötab jaam väiksema võimsusega ja osa ajast seisab. Seega ei ole KOV seisukoht, et Linnamäe HEJ suudaks püsivalt varustada 2500 majapidamise kogu energiavajaduse, korrektne. 3.3.3.4. KeA pöördus MKM poole 02.07.2019 kirjaga, milles soovis MKM seisukohta Linnamäe HEJ ning Eesti ja kohaliku omavalituse energiajulgeoleku teemal.53 3.3.3.5. MKM oma 31.07.201954 vastuskirjas selgitas kokkuvõtvalt, et Linnamäe suurune HEJ ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtis teenuse osutaja hädaolukorra seaduse mõistes. Hädaolukorraseaduse kohaselt on elutähtsa teenuse osutajaks üle 300 MW võimsusega elektritootmisseadmed. Eesti elektrisüsteemi halduri Elering AS (registrikood 11022625) omanduses on avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ-l ei ole otseühendusi tarbijatega, vaid on ühendatud elektrivõrku, läbi mille on ta ühendatud lähi- kui ka kaugpiirkonna elektritarbijatega. Mõju kohalikule tasandile avaldub elektrikatkestuse olukorras (madal tõenäosus) ning selles olukorras on Linnamäe HEJ mõju piirkonna elektriga varustamisel oluline. 3.3.3.6. Samas peab MKM oluliseks kõiki taastuvenergia liike (sh hüdroenergiat) Eesti taastuvenergia eesmärgi täitmiseks ning leiab, et Euroopa Liidus järjest tõsisemalt arutatava süsinikuneutraalse majandusmudeli saavutamiseks aastaks 2050 on iga toodetav taastuvenergia kWh oluline, kuigi suurimat potentsiaali nähakse tuuleenergial. Eesti elektrisüsteemi süsteemihaldurit (Elering AS) on teavitatud 910 MW uue tootmisvõimsuse rajamisest. Samuti leiab MKM, et kuna Eestis jääb elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks pöörlevaid generaatoreid vähemaks, eriti suuremaid (põlevkivi otsepõletamine), siis on teatud ajahetkedel elektrisüsteemi sageduse hoidmisel ka 1 MW suurune jaam olulise mõjuga. 3.3.3.7. Jõelähtme Vallavalitsus on pöördunud 05.05.2020 MKM poole ettepanekuga kaaluda kahe Eesti suurima hüdroelektrijaama (Jägala HEJ, mille nimivõimsus on 2 MW ja Linnamäe HEJ, mille nimivõimsus on 1,2 MW) välismõjudest sõltumatute elektritootmise allikatena kasutuselevõtu kavandamist, mis võiksid võimalike kriisiolukordade puhul töötada autonoomselt ning võimaliku Tallinna lähedase evakuatsiooni kogunemispiirkonnana. 3.3.3.8. MKM ka oma 10.06.202055 vastuskirjas Jõelähtme Vallavalitsusele märgib, et elutähtsa teenusega seonduvat reguleerib hädaolukorra seadus. Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teenuste toimimist. Hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 1 nimetatud elutähtsa teenuse (elektriga varustamine) korraldatavaks asutuseks on MKM, kes korraldab elektriga varustamise korraldamist. Kriteeriumid, mille järgi ettevõtjad hädaolukorra seaduse tähenduses kvalifitseeruvad elutähtsa teenuse osutajateks, tulenevad valdkondlikest eriseadustest (siinkohal elektrituruseadus). Elektriga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse 52 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2022 nr 7-9/22/3460-3 all. 53 Registreeritud DHS-is 02.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all. 54 Registreeritud DHS-is 31.07.2019 nr 6-3/19/9100-5 all. 55 Registreeritud Jõelähtme Vallavalitsuse dokumendiregistris 10.06.2020 nr 7-7/1445-1 all. osutajad on sätestatud elektrituruseaduse § 211 (suuremad jaotusvõrguettevõtjad, põhivõrguettevõtjad ning >200 MW netovõimsusega elektritootja, >100 MW ülekandevõimsusega riigipiiri ületava liini valdaja). Samuti panustavad elutähtsa teenuse osutamisesse koostootmisjaamad, mis on kaugkütteseaduse § 7 lg 3 kohased soojuse tootjad. Kaugküttega varustamise elutähtsat teenust korraldab kohalik omavalitsus. Jägala ja Linnamäe HEJ eelpool nimetatud kriteeriumitele vastavalt elutähtsa teenuse osutajaks ei kvalifitseeru. Elutähtsa teenuse osutaja elektrijaama netovõimsus peab olema suurem kui 200 MW ning millel on oluline mõju kriisiolukordades elektrisüsteemi toimimisele. MKM hinnangul on hüdroelektrijaamadel oluline panus Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisse ning ka piirkonna elektriga varustamisesse, kuid elektrijaamad netovõimsusega 2 MW ja 1,2 MW elutähtsa teenuse osutajate alla ei kvalifitseeru ning eraldi evakuatsiooni piirkonna loomiseks läheks antud piirkonnas vaja lisavõimsusi. 3.3.3.9. Linnamäe HEJ installeeritud 3 turbiini summaarne koguvõimsus on 1152 kW ning aastatoodang vahemikus 5‒7 GWh. Eleringi kodulehel56 toodud andmete järgi toodeti Eestis 2023. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat 2606 GWh, mis moodustas 53% elektrienergia kogutoodangust. Linnamäe HEJ aastatoodang moodustas 0,27% taastuvatest allikatest 2023. aastal võrku toodetud elektrienergiast. Nii Linnamäe HEJ elektriline võimsus, kui ka aastatoodang jäävad tunduvalt väiksemaks kui statistiline viga võrreldes Eesti vastavate näitajatega. Kui mingi parameetri muutus jääb 5% piiridesse, siis loetakse statistiliselt selle mõju protsessile olematuks. Arvestades, et arendamisel on mitmeid tuuleparke (sh meretuuleparke), kahaneb Linnamäe HEJ osatähtsus taastuvelektri tootmisvõimsuste osas ja taastuvelektri tootmisel veelgi. Isegi kui teavitatud planeeritavate uute tootmisvõimsuste rajamine ei realiseeru täies mahus, ületavad need kordades Linnamäe HEJ tootmisvõimsust. 3.3.3.10. Eeltoodust tulenevalt on KeA seisukohal, et Linnamäe HEJ seiskamine ei oma olulist mõju Eesti energiajulgeolekule ja Linnamäe HEJ ei ole elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse mõistes. Võimalikud elektrikatkestused (madal tõenäosus) ei ole otseselt seotud Linnamäe HEJ töötamise või mittetöötamisega, vaid elektrivõrgu töökindlusega. Võrguhäirete või ebapiisava võimsuse kompenseerimiseks on süsteemihalduri Elering AS omanduses 250 MW võimsusega avariireservelektrijaam Kiisal. Linnamäe HEJ töötamine elektrisüsteemi sageduse hoidmisel on peetud nii juhteksperdi kui ka MKM-i hinnangul oluliseks teatud ajahetkel, kuid ei ole täpsustatud, millistel tingimustel, millisel ajahetkel ja millise tõenäosusega on sageduse hoidmine Linnamäe HEJ poolt oluline ja võimalik. Seega järeldab KeA, et Linnamäe HEJ töötamine võrgusageduse hoidmiseks ei ole vältimatu, kuna Eestis on elektrisüsteemis vajaliku sageduse hoidmiseks teisi pöörlevaid generaatoreid. Linnamäe HEJ seiskamisel saamata jääv taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia on võimalik kompenseerida arendatavate taastuvenergia võimsustega. 3.3.4. Loa taotleja huvi 3.3.4.1. WV-l on majanduslik huvi: toodetud elektrienergia müük mahus 5–7 GWh aastas. WV käive sõltub veehulgast ja energia hinnast börsil. Lisaks majanduslikule huvile 56 Eleringi kodulehel tabel võrku antud kütuseliigid – arvutivõrgus kättesaadav https://elering.ee/toodang-ja- prognoos (29.02.2024). Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihaldur. peab WV oluliseks Linnamäe HEJ kui mälestisena kaitse all oleva Eesti kauneima tööstusehitise säilimist töötavas keskkonnas, kuhu see on rajatud.57 Kultuurimälestisena on muinsuskaitse all osa HEJ paisust, kauneim tööstusehitis hävines II maailmasõja ajal. WV on toonitanud, et soetas 30.10.2017 Linnamäe Muinaslinna tee 5 kinnistu hoonestusõiguse (seatud 99 aastaks) koos Linnamäe HEJ elektrienergia tootmiseks vajalike seadmetega 100% riigile kuuluvalt Eesti Energia AS-lt avalikul enampakkumisel hinnaga 690 002 eurot, millele lisandub käibemaks, eesmärgiga jätkata elektrienergia tootmist.58 3.3.4.2. KeA peab oluliseks märkida, et Eesti Energia AS ja WV on sõlminud 30.10.2017 hoonestusõiguse müügilepingu (edaspidi leping). Lepingu p 5.2.1 kohaselt ostja kinnitab, et on tutvunud lepingu p 5.1.4 nimetatud veeloa ja kõigi sellega seonduvate dokumentidega, sealhulgas KMH menetluse käigus väljastatud dokumentidega. Leping p 5.2.2 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik kõigist keskkonnakaitselistest aspektidest ja piirangutest. Lepingu p 5.2.4 kohaselt on ostja kinnitanud, et on teadlik VeeS § 171 lg 4 (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 3) toodud nõuetest, mille kohaselt juhul, kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktidega nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. 3.3.4.3. KeA juhib tähelepanu, et Eesti Energia AS, kellelt WV hoonestusõiguse omandas, on ka hoonestusõiguse enampakkumisest avalikult teavitades põhjendanud hoonestusõiguse võõrandamist järgmiselt: ,,Hoonestusõigus anti meile 2002. aastal 99 aastaks. Seadusandlus on aga 15 aasta jooksul oluliselt muutunud. Kuna aastaid on olnud ebaselge, kas paisutuse ja elektritootmisega saab jätkata või mitte, on Eesti Energia otsustanud elektrijaama hoonestusõiguse koos oluliste osadega enampakkumisele panna.“ Samuti on WV avaldanud meedias hoonestusõiguse ostmise tehingu kohta arvamuse, hinnates tehingut riskantseks”59. 3.3.4.4. Eeltoodust nähtub, et WV võttis hoonestusõiguse ostmisel teadliku äririski. WV oli teadlik, et paisutamine ja hüdroenergia kasutamine ei pruugi tulevikus olla võimalik. WV- l ei saanud tekkida õiguspärast ootust vee erikasutuse jätkamiseks pärast hoonestusõiguse omandamise ajal kehtinud veeloa kehtivuse lõppemist. 3.3.4.5. WV soov majandustegevust arendada peab olema kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega. Keskkonnaameti hinnangul ei kaalu WV erahuvi üles EL keskkonnaõigusest tulenevaid eesmärke. 57 WV 02.09.2019 vastuväited Keskkonnaameti 19.08.2019 eelnõule, registreeritud DHS-is 03.09.2019 nr 14- 6/19/522-10 all. 58 WV 19.08.2019 taotlus vee erikasutusloa pikendamiseks, registreeritud DHS-is 19.08.2019 nr 14-6/19/521 all. 59 Meediaväljaandes „Harju Elu“ märgitakse 10.11.2017 avaldatud artiklis järgmist: „Uued omanikud on kursis keskkonnaministeeriumi seisukohaga, ning kuigi see tekitab mõnevõrra ärevust tuleviku ees, on Wooluvabriku omanikel kindel plaan, kuidas nende tahe peale jääb. „Jah, keskkonnaministeerium sai endale uue oponendi. Oleme nõus minema lõpuni välja, et (Linnamäel) säiliks praegune olukord,“ kinnitas Kivistik. „Tegelikult see risk ongi märkimisväärne. Me oleme raha sisse pannud, aga ei tea, mis saab.“. Artikkel on arvutivõrgus kättesaadav meediaväljaande „Harju Elu“ veebilehel: https://www.harjuelu.ee/see-pealinna-laheduses-olev-loodusmassiiiv- nii-oluline-et-see-ei-saa-olla-ainult-uhe-valla-kaitsta-siin-vaja-riigi-garantiid/ (04.04.2024). 3.3.5. Vabariigi Valitsuse nõusolek 3.3.5.1. Vabariigi Valitsus kaalus korralduses esitatud argumente ja asjaolusid ning võrdles keskkonnakaitselisi huvisid ning muinsuskaitselisi ja kohaliku omavalitsuse üksuse huvisid, samuti hindas alternatiivide puudumist. Vabariigi Valitsus jõudis korralduses seisukohale, et hoolimata tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks alternatiivsete lahenduste puudumisel vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel. Avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused seisnevad kultuurimälestiseks tunnistatud Linnamäe paisu pikaajalise ja tervikliku säilimise tagamises ning seda ümbritseva arheoloogiapärandi ja kultuurmaastiku säilitamises, mis on pika ajaloo vältel välja kujunenud ja on tähenduslik nii kaasajas kui ka väärtuslik tulevastele põlvedele säilitamiseks. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamise võimaldamine elektrienergia tootmiseks on eeldus, mis tagab kultuuriväärtusliku ehitise ja keskkonna säilimise olemasoleval kujul. Oma kaalutlustes võttis Vabariigi Valitsus arvesse, et Linnamäe HEJ-s on vee paisutamine ja hüdroelektrienergia tootmine olemasolev ehk jätkuv tegevus, mis sai alguse enne Natura ala loomist. Samuti võeti arvesse Jägala jõel asuvate hüdroelektrijaamade (Linnamäe HEJ, Jägala Energy HEJ) panust Eesti taastuvenergia tootmisse ning üldisesse energiajulgeolekusse. 3.3.5.2. Lähtudes eeltoodud kaalutlustest nõustus Vabariigi Valitsus tegevusloa andmisega Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel tingimusel, et Keskkonnaamet teeb otsuse ja seab kohustused hüvitusmeetmete rakendamiseks. 3.3.5.3. KeA nõustub, et paisutamine ja hüdroenergia kasutamine Linnamäe paisul on jätkuv tegevus. Vabariigi Valitsus tuvastas ka ülekaaluka avaliku huvi olemasolu. Keskkonnaamet on seisukohal, et kuigi muinsuskaitse aspektist esineb küll avalik huvi, ei kaalu see üle keskkonnakaitselist aspekti, sh ei ole Jägala loodusalale võimalik vajalikus mahus hüvitusmeetmeid rakendada, seega ka teha Natura erandit. Põhjalikumalt käsitles ülekaaluka avaliku huvi esinemist ja Natura erandi rakendamise võimalikkust Keskkonnaamet antud korralduse punktides 3.2.7.2.2. ja 3.2.7.2. ja Natura erandi hindamise aruandes. Vabariigi Valitsus andis nõusoleku veeloa andmiseks, aga kuna Natura erandi eeldused on täitmata, siis keeldub KeA veeloa andmisest. 3.3.6. Kokkuvõte KeA kaalus veeloa andmisest keeldumise otsustamisel alljärgnevaid väärtusi:  Pais kui rändetõke avaldab vee-elustikule olulist negatiivset mõju. Paisjärve alla jäävad olulised kudealad, mis tuleks taastada, et saavutada vee-elustiku soodne seisund.  Paisutamisega jätkamine kahjustab Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust. Jägala jõe loodusalale ei ole võimalik teha Natura 2000 erandit. WV huvi elektrit toota ei kaalu üles EL keskkonnaõigusest tulenevaid eesmärke.  Linnamäe HEJ seiskamisel saamata jääv taastuvatest allikatest toodetud elektrienergia on võimalik kompenseerida arendatavate taastuvenergia võimsustega.  Paisutuse likvideerimisel ei ole vajalik kultuurimälestiseks oleva paisukeha likvideerimine. Seega ei kahjustata kultuurimälestist. Kavandatava tegevusega kahjustatakse Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamist – ala terviklikkuse taastamist ning kaitsealuste liikide elupaiku, sealhulgas Eesti olulisimat lõhe asurkonda, mistõttu on tegevus vastuolus õigusaktidega KeÜS § 52 lg 1 p 4 tähenduses. Samuti kaasneb tegevusega keskkonnaoht, mida ei ole võimalik vältida, ning huvi veeloa andmiseks ei ole ülekaalukas ja kavandataval tegevusel on mõistlikke alternatiive (LKS § 32 lg 2, VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel; vt p 3.2.2., 3.2.3. ja 3.2.7.2.1.) Seega keeldub KeA veeloa andmisest VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 4 ja VeeS § 192 lg 1 ja KeÜS § 52 lg 1 p 6 alusel. 3.4. Pikendatud veeluba nr L.VT-171918 3.4.1. WV-l on kehtiv veeluba L.VT.HA-171918, mis oli korduvalt pikendatud, viimati kuni uue veeloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 31.12.2024. 3.4.2. VeeS § 279 lg 2 võimaldab VeeS 31.12.2013 kehtinud redaktsiooni alusel antud tähtajalist vee erikasutusluba põhjendatud taotluse alusel pikendada kuni uue veeloa andmise otsustamiseni. Riigikohus on asjas 3-21-150 tõlgendanud, et VeeS võimaldab veeluba pikendada ainult erandlikult kuni uue taotluse menetluse lõpuni (RKHKo 3-21-150 p 28). Seega on pikendatud veeluba kehtiv vaid kuni uue veeloa andmise menetluse lõpuni. Vastavalt kehtiva veeloa L.VT.HA-171918 resolutsioonile ja VeeS § 279 lg-le 2 kaotab veeluba nr L.VT.HA-171918 kehtivuse käesoleva veeloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisel. 3.5. Paisutuse likvideerimine 3.5.1. KeA juhib tähelepanu VeeS § 175 lg 4, mille kohaselt kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Seega kaasneb veeloa andmisest keeldumise korral ka konkreetne tagajärg ja kohustus paisutuse, mitte tingimata paisu, likvideerimiseks. 3.5.2. Veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise nõuded on toodud VeeS § 175 ning keskkonnaministri 09.10.2019 määruses nr 54 “Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika”. 3.5.3. VeeS § 196 lg 2 p 9 kohaselt on paisutuse likvideerimine veekeskkonnariskiga tegevus, mis tuleb KeA-s registreerida. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse esitamise nõuded on toodud keskkonnaministri 24.09.2019 määruses nr 43 “Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseis”. Sõltuvalt sellest milline lahendus valitakse paisutuse likvideerimiseks on võimalik, et registreeringu asemel tuleb taotleda veeluba. 3.6. Ärakuulamine … /allkirjastatud digitaalselt/ Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Kairit Kriis vanemspetsialist veeosakond Maret Vildak juhtivspetsialist looduskasutuse osakond  Jägala jõel Linnamäe paisul jõe paisutamine ja hüdroenergiast elektritootmine Loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele vastav tagantjärele hindamine Natura asjakohane hindamine Koostaja: Keskkonnaamet 2022/2024 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Natura asjakohane hindamine ............................................................................................................. 5 1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus ..................... 5 1.1. Taotletav tegevus.......................................................................................................................... 5 1.1.1. Asukoht ................................................................................................................................. 5 1.1.2. Eesmärk ................................................................................................................................. 5 1.1.3. Tegevuse kirjeldus ................................................................................................................. 5 1.2. Natura ala iseloomustus................................................................................................................ 5 1.2.1. Elupaigatüübid....................................................................................................................... 8 1.2.2. Liigid ..................................................................................................................................... 9 2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele ........................................................................ 12 2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele .......................................................................... 12 2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad .................................................................................................... 12 2.1.2. Liigid ................................................................................................................................... 18 2.2. Koosmõjud ................................................................................................................................. 28 3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust ................................... 29 4. Leevendavate meetmete kavandamine .............................................................................................. 32 4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ................................................................................... 32 4.2. Järeldused ................................................................................................................................... 38 5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus.......................................................................... 39 2 Sissejuhatus Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust, tuleb Linnamäe paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva tegevusena1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi2 art 6 lg 3 ei laiene korduvatele lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist3. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS § 38 lg 3)4. Natura hindamise nõuded tulenevad loodusdirektiivi art 6 lg-st 3. Selle rakendamist on selgitatud Euroopa Komisjoni tellimusel valminud juhendis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted5“ (edaspidi elupaikade direktiivi juhend) ptk-s 4. Praktilisi nõuandeid antakse loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohase hindamise ehk Natura hindamise läbiviimiseks juhendis „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi art 6 lg 3 rakendamisel Eestis”6. Natura hindamise eesmärk on hinnata kavandatava tegevuse mõju (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab olema võimalik järeldada, kas ja kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta. Võimaliku ebasoodsa mõju hindamisel tuleb arvesse võtta mitte ainult praeguse seisundi halvenemist, vaid ka muutusi, mis võivad takistada kaitse-eesmärkide saavutamist, kui need nõuavad praeguste tingimuste parandamist. Tagantjärele hindamise teostas Keskkonnaamet. Töögruppi kuulusid: Maret Vildak (vastutav täitja, mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Hanna-Liis Heinla7 (taotletava tegevuse kirjeldus), Kristi Pai ja Riina Kotter (Natura ala kaitse-eesmärgid), Nele Väits8 ja Kerli Pettai (mõjude hindamine Natura alale, leevendavad meetmed, järeldused), Märt Öövel ja Irma Pakkonen (nõustajad). 1 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 2 Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:01992L0043-20130701 3 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu otsused asjades nr C-293/17: Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3- 17-1739/80 (riigikohus.ee) 4 Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus 3-17-1739/80 (riigikohus.ee) 5 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 6 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: https://envir.ee/media/1353/download 7 Töösuhe lõppenud 29.10.2021 8 Töösuhe lõppenud 10.09.2021 3 Tagantjärele hindamine avalikustati 06.12.2021-07.02.2022, avalik arutelu toimus 22.02.2022. Info avalikustamise kohta avaldati Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku väljapaneku kohta saadeti info ka menetlusosalistele kirjalikult9, sh avaliku arutelu10 ja selle aja muutmise kohta11. Avalikustamise materjalid (tagantjärele hindamise ja Natura erandi hindamise aruannete tööversioonid, avaliku arutelu memo, ettekanne, osalejate nimekiri, koosoleku videosalvestus) on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel. Avaliku arutelu memo koos osalejate nimekirja ja ettekandega on kättesaadav ka Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis12. Avalikustamisel sai Keskkonnaamet kirjalikke seisukohti kokku 34 eraisikult/asutuselt/ettevõttelt/organisatsioonilt, lisaks avaliku arutelu ajal suuliselt, sh täiendavalt 6 eraisikult/organisatsioonilt. Huvigruppide esindajad kordasid avalikul arutelul varem kirjalikult väljendatud seisukohti, nii poolt- kui vastuargumente paisutuse säilitamisele. Sisuliselt uusi argumente (fakte) ei esitatud. Keskkonnaamet vastas avalikustamisel laekunud kirjalikele seisukohtadele kirjalikult hiljemalt 4.3.202213. 9 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 6.12.2021 kirjana nr 7-9/21/25571 10 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 7.2.2022 kirjana nr 7-9/21/25571-20 11 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 11.2.202 kirjana nr 7-9/21/25571-30 12 Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s 2.3.2022 kirjana nr 1-10/22/12 13 Vastuskirjad registreeritud keskkonnaameti DHS-s järgmiselt: 4.1.2022 nr 7-9/21/25571-5; 7.1.2022 nr 7- 9/21/25571-7; 12.1.2022 nr 7-9/21/25571-9; 7.2.2022 nr 7-9/21/25571-17; 15.2.2022 nr 2-6/22/62-2; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-48; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-45; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-40; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-47; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-39; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-38; 2.3.2022 nr 7-9/21/25571-37; 4.3.2022 nr 7- 9/21/25571-42; 3.3.2022 nr 7-9/21/25571-41; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-50; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-43; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-46; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-52; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-44; 4.3.2022 nr 7- 9/21/25571-53; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-49; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-54; 4.3.2022 nr 7-9/21/25571-51; vastuskiri täiendavale arvamusele 17.3.2022 nr 7-9/21/25571-55; 18.4.2022 nr 7-9/22/7328. 4 Natura asjakohane hindamine 1. Informatsioon taotletavate tegevuste osas ja mõjupiirkonda jääva Natura ala kirjeldus 1.1. Taotletav tegevus 1.1.1. Asukoht Tegevus toimub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu külas Muinaslinna tee 5 kinnistul (kinnistusraamatu registriosa nr 6321702, katastritunnus 24505:002:0030). 1.1.2. Eesmärk Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamine ja Linnamäe hüdroelektrijaamas (edaspidi HEJ) hüdroenergia kasutamine elektrienergia tootmiseks (Linnamäe HEJ arvutuslik aastane toodang jääb vahemikku 5–7 GWh). Keskkonnaamet küsis Wooluvabrik OÜ-lt andmeid 18.02.2022 saadetud kirjaga nr 7-9/22/3460 Linnamäe HEJs toodetud tegelikke elektrienergia koguseid. Wooluvabrik OÜ vastas Keskkonnaameti kirjale 22.03.202214 ja esitas elektrienergia tootmismahud kuude ja aastate lõikes alates jaanuar 2007 kuni veebruar 2022. Vastavalt esitatud andmetele tootis Linnamäe HEJ elektrienergiat perioodil 2007 kuni 2021 keskmiselt 5314,557 MWh aastas, kusjuures madalaim oli aastatoodang 2018. aastal 3230 MWh ja suurim 2008. aastal 7874 MWh. 1.1.3. Tegevuse kirjeldus Tegevuseks on Jägala jõe15 paisutamine Linnamäe paisul16 ja hüdroenergia kasutamine Linnamäe HEJ-s 24 h/ööpäevas aastaringselt. Elektritootmiseks vajalikud paisutuskõrgused Linnamäe paisul on järgmised: normaalpaisutustase 10,0 abs m, madalaim paisutustase 9,2 abs m ja kõrgeim paisutustase 11,7 abs m. Hüdroenergiast elektrienergia tootmine toimub kolme Waterpump OY mittereguleeritava propellertüüpi turbiin-generaatoriga, mille võimsused on vastavalt 341 kW, 384 kW, 427 kW (summaarne võimsus 1152 kW). Vee vooluhulk võimsuse 341 kW juures on 4,0 m³/s, võimsuse 384 kW juures 4,5 m³/s ning 427 kW juures 5,0 m³/s. Kõikide turbiinide töörõhk on 10 m. Vastavalt tegelikule vee vooluhulgale käitatakse erinevaid turbiine nii, et on tagatud veehoidla veetase lubatud piirides ja paisu alumises biefis sanitaarvooluhulk 1,34 m3. Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamise tulemusena on tekkinud veekogu Linnamäe paisjärv17 peegelpindalaga 31,1 ha. 1.2. Natura ala iseloomustus Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgid on sätestatud LKS §-s 69 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduses nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus nr 615). LKS § 69 lg 3 kohaselt Natura 14 registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.03.2022 nr 7-9/22/3460-3, arvutivõrgus: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=cbebaf8e-d6fe-44ce-81b5-6c2a3e0f2fbe 15 Keskkonnaregistrikood VEE1083500. 16 Eesti Looduse Infosüsteemi kood PAIS012350. 17 Keskkonnaregistrikood VEE2024510. 5 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärk määratakse kindlaks, lähtudes ala tähtsusest loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamise või taastamise jaoks, samuti lähtudes Natura 2000 võrgustiku terviklikkuse saavutamise vajadusest ning silmas pidades ala degradeerumis- ja hävimisohtu. Vastavalt korralduse nr 615 lisa 1 p 2 ap 56 on Natura 2000 loodusalaks esitatud Jägala loodusala18, mis hõlmab Jägala jõe hoiuala19. Lisaks Jägala jõe hoiualale jääb Jägala loodusala koosseisu ka kaitstav looduse üksikobjekt Jägala juga20. Jägala loodusala on moodustatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitseks ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio), lõhe (Salmo salar), paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitseks. Jägala loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008)21. Jägala loodusala pindala on 29,4 ha. Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõgede ja ojade (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide jõesilmu (Lampetra fluviatilis), hariliku võldase (Cottus gobio) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade kaitse. Jägala jõe hoiuala koosseisu jääb Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni22. Hoiuala pindala on 27,9 ha. Jägala loodusala ja Jägala jõe hoiuala asuvad Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõesuu, Manniva, Jõelähtme, Koila, Koogi ja Jägala-Joa külas. Loodusdirektiivi art 3 lg 1 alusel ja koostoimes LKS §-dega 1, 3, 32 ja 69 lg 3 on Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärk elupaigatüüpide ja liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine. Mõiste „soodne seisund“ on defineeritud LKS § 3 lg 1, mille kohaselt loetakse loodusliku elupaiga seisund soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur koos funktsioonidega toimivad ka prognoosimisulatusse jäävas tulevikus ning elupaigale tüüpiliste liikide seisund on soodne. Ettepanek Natura võrgustikku esitatavate jõgede kohta tehti 2002. aastal teadlaste poolt koondatud siseveekogude elustiku andmete põhjal Eesti Loodushoiu Keskuse poolt läbiviidud projekti „Natura 2000 võrgustiku rakendamine magevee ja riimvee liikide ja elupaikade kaitseks” raames. Üks selles projektis väljapakutud jõgedest oli Jägala jõgi ja selle lisajõgi, Jõelähtme jõgi, mis esitati nii loodusdirektiivi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kui ka sealsete liikide kaitseks. Natura 2000 võrgustikku valiti kõik nimetatud projektis välja pakutud I prioriteediga jõed, teiste hulgas ka Jägala jõgi. Jägala jõgi esitati suudmest kuni Jägala joani Eesti riigi poolt Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja eelkõige jõelise elupaiga (elupaigatüüp jõed ja ojad, 3260) taastamispotentsiaali pärast. Keskkonnaministeerium on oma 1.04.2016 18 Ala kood EE0010150 19 Keskkonnaregistri kood KLO2000001 20 Keskkonnaregistri kood KLO4000058 21 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32008D0024 22 keskkonnaregistri kood PAIS014160, Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jõelähtme jõel ca 600 m kaugusel suudmest asukohaga Koogi küla Jägala-Joa tee 33 (kinnistusraamatu registriosa number 2142102, katastritunnus 24504:008:1470 6 kirjas nr 8-2/16/2693-2 Jõelähtme vallavalitsusele öelnud, et elupaigatüüp (3260) Jägala loodusalal pakuti välja kogu jõeosa pikkuses hinnanguga B (skaalal A, B, C, kus kõige parem hinnang on A). Hinnang anti koondhinnanguna kogu jõe ulatuses. A-väärtust ei saanud elupaik seetõttu, et osa jõest on ülespaisutatud ja vajab seetõttu looduslikkuse taastamist. Vastavalt loodusdirektiivi art-le 17 Eesti poolt 2019. a esitatud aruandes loodusdirektiivi rakendamise kohta (periood 2013-2018)23 on toodud muuhulgas Jägala loodusalal esinevate elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitsealuste liikide üleriigilised seisundihinnangud, ohutegurid ja meetmed soodsa seisundi saavutamiseks: 1) Lõhe seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Kõige olulisema survetegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, see on märgitud ka ohuteguriks. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine. 2) Jõesilmu seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine, ja veekogude muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas välja toodud hüdroenergia kasutamisest ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaikade taastamine või loomine juba rikutud alade arvelt. 3) Paksukojalise jõekarbi seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Ohutegurina on välja toodud veekogude ja voolurežiimi muutmine. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmetena toodud veekogude hüdroloogiliste muutuste vähendamine ja hüdroloogilistest muutustest mõjutatud elupaikade taastamine. 4) Võldase seisund on soodne. Samas on stabiilse seisundi säilitamiseks oluline, et leevendataks surve- ja ohutegurite mõju. Võldasele mõjuva surve- ja ohutegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine, sh paisutamine. 5) Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisund on ebasoodne ning kaitstus ebapiisav. Surve- ja ohustava tegurina on välja toodud hüdroenergia kasutamine ja selleks rajatud infrastruktuur ning paisude mõju. Elupaigatüübi soodsa seisundi saavutamiseks on põhiliste meetmete hulgas toodud hüdroenergia kasutamise ja hüdroenergia rajatistest tuleneva mõju vähendamine ning elupaigatüüpide taastamine nende alade arvelt, mis on juba hüdroenergia kasutamisega kaasnevate tegevuste tulemusena kahjustada saanud. Jägala loodusala suurt potentsiaali arvestades on alal oluline panus elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) ning kaitse-eesmärgiks seatud liikide üleriigilise soodsa seisundi saavutamisse. Jägala jõe elupaikade seisundi parandamine panustab olulisel määral ka üleriigilise soodsa 23 Kättesaadav aadressilt: https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/ lõhe: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Salmo+salar&region=BOR võldas: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Cottus+gobio+all+others&re gion=BOR jõesilm: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Fish&subject=Lampetra+fluviatilis&region =BOR paksukojaline jõekarp: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/species/summary/?period=5&group=Molluscs&subject=Unio+crassus&region= BOR jõed ja ojad, 3260: https://nature- art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/summary/?period=5&group=Freshwater+habitats&subject=3260&region =BOR (28.08.2021) 7 seisundi saavutamisse. Üleriigiline soodne seisund saavutatakse siis, kui kõikide Natura 2000 võrgustiku alade elupaigatüübi jõed ja ojad ja sellega seotud liikide kaitse-eesmärgid on täidetud. Vastavalt loodusdirektiivi art 6 lg-le 1 koostatakse loodusaladele vajadusel kaitsekorralduskava, kus määratakse alapõhised täpsustatud kaitse-eesmärgid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.3.1 ja 2.3.3 kohaselt põhinevad kaitse-eesmärgid elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistel vajadustel. Elupaikade direktiivi juhendi ptk 2.4.1 kohaselt on ala kaitse-eesmärgid sõnastatud kaitsekorralduskavas. Natura standardsel andmevormil24 toodud andmetest tuleb lähtuda olukorras, kus ala osas ei ole koostatud kaitsekorralduskava25. Kaitse-eesmärkide seadmisel arvestatakse eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide soodsa seisundi saavutamise vajadust (LKS § 3). Liigi või elupaiga soodne seisund ei ole seostatav loodusala moodustamise hetkel valitseva olukorraga, kuna Natura 2000 võrgustiku alade eesmärk on ka elupaikade ja liikide soodsa seisundi taastamine. Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskavas aastateks 2022‒202626 (edaspidi kaitsekorralduskava või KKK) on toodud hoiuala ja loodusala täpsustatud kaitse-eesmärgid, antud hinnang põhiväärtuseks olevate liikide ja elupaiga seisundile, kirjeldatud neid mõjutavaid tegureid ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Nii elupaigatüübi jõed ja ojad kui ka kaitse- eesmärgiks olevate liikide kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 1.2.1. Elupaigatüübid Jägala jõe hoiuala ja Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse. 1.2.1.1. Jõed ja ojad (3260) Elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad, millel on säilinud looduslik looklev meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad; mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud; mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele; mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Eelkõige väärivad tähelepanu kõrgustikelt algavad vooluveed, kus leidub jugasid ja kivise-kruusase põhjaga kärestikke. Väärtuslikud on ka allikatest algavad 20 külmaveelist jõge ning loodusliku sängiga looklevad tasandikujõed, mis moodustavad vanajõgesid ning kus leidub ka kärestikke või kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga lõike. Sellised jõed loovad elupaiku, mida asustab liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Elupaigatüüpi arvatud jõgede ja ojade veekvaliteet peab olema piisavalt hea, et seal saaksid elada reostuse suhtes tundlikud liigid. Erilist kaitset väärivad Põhja-Eestis 24 Jägala loodusala standardne andmevorm arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 25 Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01). Arvutivõrgus: Natura 2000 alade kaitsekorraldus — Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (europa.eu) 26 Kinnitatud Keskkonnaameti 22.04.2022 korraldusega nr 1-3/22/163. Arvutivõrgus: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?state=7;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult=ala&obj_id=- 1410089851. Keskkonnaministri 2.11.2022 määrusega nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” muudeti kava tähtajatuks. 8 pankrannikut läbivad ning Lõuna-Eestis liivakivipaljanditega maalilisi ürgorge moodustavad jõed, samuti sala- ning karstijõed27. Elupaigatüübiks jõed ja ojad (3260) on määratud Jägala jõgi lõigus Jägala joast allavoolu kuni suudmeni (u 4,5 km => Jägala joast kuni Linnamäe paisjärve alguseni u 1,2 km; Linnamäe paisjärve alune jõe osa u 1,9 km; Jägala jõgi paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist28) allavoolu kuni suudmeni u 1,4 km) ja Jõelähtme jõe alamjooks lõigus suudmest kuni Lundi paisuni (u 0,6 km). Vastavalt Natura standardsele andmevormile29 on elupaigatüübi pindala 27 ha, esinduslikkus B (hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus). Kaitsekorralduskavas on elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Samuti on eesmärgiks elupaigatüübi esinemine 11 ha suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C on silmas peetud Linnamäe paisjärve alust jõeosa. Elupaigatüübi jõed ja ojad kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist ja Linnamäe paisjärve aluse jõesängi osa taastamist looduslähedasel kujul. 1.2.2. Liigid Jägala jõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide lõhe (Salmo salar), hariliku võldase (Gottus gobio) ja jõesilmu (Lampetra fluviatilis) elupaikade kaitse. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisaks eespool nimetatud liikidele ka paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) ja saarma (Lutra lutra) elupaikade kaitse. 1.2.2.1. Lõhe (Salmo salar) Lõhe30 on torpeedokujulise, külgedelt mõnevõrra kokku surutud kehaga kala, kes võib kasvada kuni 1,5 m pikkuseks ja 30 kg raskuseks. Kala selg on pruunikas või hallikas, hõbedastel külgedel esinevad mustad täpid. Kõhualune on valkjas, sabauime serv on nõgus. Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Mitmetes Eesti lõhejõgedes (Kunda, Jägala jne) on alamjooks paisudega tõkestatud ning seetõttu ulatuvad kudemisränded nendes jõgedes enamasti vaid paari kilomeetrini. Kudemispaikadeks on kivise ja kruusase põhjaga kärestikualad. Lõhe noorjärgud elavad üks kuni kolm aastat jões ning seejärel laskuvad smoltidena Läänemerre. Alates 20. saj algusest on Eesti lõheasurkondade seisund oluliselt halvenenud. Põhjuseks on paisudega tõkestatus ja vee reostus. Kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude kasvualad on Jägala jõe hoiualal lõhele ligipääsetavad ning eelduste loomine loodusliku elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks. Lõhe väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala jõel joa ja Linnamäe paisjärve vahelisel alal ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe 27 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Kättesaadav arvitivõrgus: ETIS - Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 28 registri number 30418 29 Arvutivõrgus: N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 30 Siin ja edaspidi on liikide üldises kirjelduses kasutatud: Vilbaste, K. 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Keskkonnaministeerium, Tallinn. 9 kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha) ja taastootmise potentsiaal on hinnanguliselt vähemalt 8500-12600 laskujat aastas. Lõhe kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. 1.2.2.2. Harilik võldas (Cottus cobio) Võldas on väike, tõlvja keha ja lameda peaga kala, kes kasvab tavaliselt kuni 13 cm pikkuseks. Võldasel puuduvad soomused, keha on osaliselt kaetud väikeste ogadega. Iseloomulikud on suured ümarad rinnauimed. Võldas on põhjaeluviisiga kala ja asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Asustab püsivalt kõrge vee hapnikusisaldusega veekogusid. Eestis on võldas paljudes jõgedes tavaliseks liigiks, kuid mõnedes jõestikes ta levikutõkete tõttu puudub. Kaitsekorralduskavas on võldasele kaitse-eesmärgiks seatud, et võldas asustab sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala ulatuses. Võldase kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. 1.2.2.3. Jõesilm (Lampetra fluviatilis) Jõesilmu keha on angerjalaadne, tema pikkus on 23–45 cm. Selja värvus on oliivroheline, pronksjas või must. Küljed on sinakashallid või pronksjad ning kõhualune kollakasvalge. Silmu suuava ümbritseb imilehter. Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdekalaga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilmu vastsed elavad jões 4–5 aastat ning pärast moonet rändavad noored jõesilmud merre. Kaitsekorralduskavas on jõesilmule kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala jõe hoiualal jõesilmule ligipääsetavad. Jõesilmu väga hea seisundi saavutamiseks on vajalik 7,6 ha kvaliteetset elupaika (Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel 2,3 ha, Jägala jõe kärestikud Linnamäe paisjärve alal 5 ha, Linnamäe paisust allavoolu 0,3 ha). Jõesilmu kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud kalade rändeteede avamist ja paisutuse likvideerimist. 1.2.2.4. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) Paksukojalise jõekarbi koda on ovaalse ja kergelt neerja kujuga ning seestpoolt tihti kaetud roosaka pärlmutterkihiga. Heades tingimustes kasvab paksukojaline jõekarp 7–8 cm pikkuseks. Koja värvus on tumepruun, noortel isenditel on koda heledam. Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Sobivad on neutraalse ja kergelt aluselise veega veekogud. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Eestis on liik ajalooliselt olnud võrdlemisi laia levikuga, kuid viimastel aastakümnetel on levila ja arvukus oluliselt kahanenud. Mitmetes paksukojalise jõekarbi asurkondades on täheldatud kõrget suremust, seda esmajoones põuastel aastatel. Suurimaks ohuks on maaparandus ja 10 põllumajanduslik reostamine. Olulisteks ohuteguriteks on ka veetemperatuuri ülemäärane tõus, setete koormus ning veetaseme muutused. Kaitsekorralduskavas on paksukojalisele jõekarbile kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks Jägala jõe hoiualal. Paksukojalise jõekarbi kaitse-eesmärgi saavutamise parimaks meetmeks on kaitsekorralduskava aluseks olevatele töödele tuginedes peetud paisutuse likvideerimist. 1.2.2.5. Saarmas (Lutra lutra) Saarmas on kuni pooleteise meetri pikkune poolveeline kiskja. Keha katab pruun tihe karv, mis on kõhupoolelt heledam. Saarmad on üksikeluviisiga loomad, kes tegutsevad peamiselt videvikus. Saarmas asustab jõgesid ja järvi, aga ka ojasid ja suuremaid kraave. Saarma arvukus väheneb kogu maailmas, põhjuseks on elupaikade kadumine ja reostumine. Kaitsekorralduskavas on saarmale kaitse-eesmärgiks seatud liigi esinemine Jägala jõe hoiualal. Kaitsekorralduskavas saarma kaitse-eesmärgi saavutamiseks meetmeid ette ei nähta. 11 2. Tegevuse mõju ala kaitse-eesmärkide saavutamisele 2.1. Taotletava tegevuse mõju kaitse-eesmärkidele 2.1.1. Elupaigatüüp jõed ja ojad Jägala loodusalal Linnamäe paisjärve alla uputatud alal praegu elupaigatüüpi 3260 ehk jõed ja ojad määratletud ei ole. Üldine esinduslikkuse hinnang vastavalt Natura standardandmebaasile on B ehk hea. Seega ka liikide elupaigad ja liikide eesmärgid ei ole täidetud. Seega on vajalik elupaigatüübi seisundi taastamine, mille tulemusena elupaigatüüp jõed ja ojad on saavutanud looduslähedase seisundi Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealad on taastunud, liikide asurkonnad on taastunud ja saavutanud oma taastootmispotentsiaali, st elupaigatüübi jõed ja ojad esinemine 16 ha suurusel alal esinduslikkusega A ehk väga hea (LKS § 70). Vastavalt Natura standardsele andmevormile31 on elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) katvus hoiualal 27 ha, sellest 16 ha moodustab paisjärv, kusjuures järve pindala on esitatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusele nr 144 lisatud kaardi järgi, millel on paisjärve kujutatud enne paisu rekonstrueerimist olnud ulatuses (hetkel on Linnamäe paisjärve pindala EELISe järgi 31,1 ha). Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013.–2014. a läbi viidud vee-elustiku uuringute32 (edaspidi 2013.-2014. a uuringud) kohaselt on elupaigatüübi asjakohane pindala 11 ha. Sellest moodustab Jõelähtme jõe alamjooks ja Jägala joast ülesvoolu jääv Jägala jõe osa 0,6 ha; Jägala jõgi joast kuni Linnamäe paisjärveni 2 ha; Jägala jõgi Linnamäe paisust (elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418) allavoolu kuni hoiuala lõpuni 8,4 ha. 2013.-2014. a uuringute tulemusest lähtuvalt on elupaigatüübi esinduslikkus A (väga hea) ja üldine looduskaitseline hinnang B (kõrge väärtus). Esinduslikkuse hinnangu tõstmisel on arvestatud Jägala joa ja joast allavoolu kuni paisjärveni jäävate kärestike kui Eestis tähelepanuväärsusete jõeosadega ning looduslikus seisundis oleva Jõelähtme jõe alamjooksuga33. Linnamäe paisjärve alla jääb u 5 ha suurune Jägala jõe osa, mis paisjärve likvideerimisel lisanduks elupaigatüübi jõed ja ojad hulka, praegu seal elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) puudub34. Kaitsekorralduskava kohaselt on kaitsekorraldusperioodil kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. Elupaigatüübi esinemine 11 ha35 suurusel alal esinduslikkusega A (väga hea) ja 5 ha suurusel alal esinduslikkusega C (arvestatav). Kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaiganõudlusest tulenevalt on oluline jõe kui elupaigatüübi hea füüsiline kvaliteet, mille eelduseks on piisav hulk kärestikulisi, kivise- kruusase põhjaga ja kiirevoolulisi jõelõike. Lõhele on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimis- ja noorjärkude kasvualaks. Jõesilmule on kärestikulised jõeosad sobilikuks sigimisalaks, samal ajal vastsetele sobib elupaigaks aeglasema voolu ja pehmemate põhjasetetega potamaalne jõeosa. Võldase elupaigaks on kiirevoolulised lõigud, tüüpilised elupaigad asuvad jõe 31 Arvutivõrgus N2K EE0010150 dataforms (europa.eu) 32 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 33 AS Maves, 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, lõpparuanne. Keskkonnaameti DHSis registreeritud 29.05.2013 nr HJR 7-6/13/24464-3 34 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 35 Elupaigatüübi pindala hulka ei ole arvatud muinsuskaitse all olevat ehitismälestist mälestise registri numbriga 30418 12 kaldavööndis või madalatel kiirema vooluga aladel: noorjärgud esinevad enamasti kaldaäärses madalvees, vanemad isendid sügavamates kohtades. Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks võivad olla kiirevoolulised voolusängi kohad. Jägala ja Jõelähtme jõgede alamjooksudel on lõhe ja meriforelli elupaikade inventeerimisel 2013.-2014. a uuringute raames selgitatud välja kärestikuliste elupaikade ulatus, paiknemine ja seisund. Loodusala piires on kärestikulisi elupaiku kokku 7,6 ha, mis paiknevad alljärgnevalt.36,37 Jägala jõe suue on merele hästi avatud ja sügav ning suudme leidmine ning jõkkeränne siirdekaladele probleemiks pole. Suudmest ülesvoolu on 1400 m pikkune sügav ja aeglase vooluga lõik millest ülesvoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala. Viimati mainitud jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe, meriforelli, jõesilmu ja vimma koelmualana halb. Kõnealune ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu paikneva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik oleks seega valdavalt kärestikuline. Konservatiivse hinnangu puhul on alal u 5,0 ha suurune koelmuala. Jõeline ala taastub Jägala Energy38 HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Lõhele kudemiseks sobivat piisavalt väikse fraktsiooniga kruusa leidub väikeste lapikestena eelkõige jõe kallaste läheduses. Jõesilmule leidub lõigus piisavalt kudemiseks sobivaid kruusaseid kohti, kuid vastsete elupaigaks sobivaid liivaseid ja mudaseid kohti sisuliselt ei esine. Jõelähtme jõe suudmest ülesvoolu kuni Jägala joani on 280 m pikkune jõelõik väga suure languga. Praktiliselt terves lõigus on jõepõhjaks erineva suurusega paekivi plaadid. Lõhe noorkalade elutingimusi antud lõigus loeti headeks, kuid kudemiseks sobivat kruusa leidub vaid vahetult joa all parema kalda juures oleval põndakul ja väiksel alal Jõelähtme jõe suudme juures oleva saare juures. Koelmute vähesuse (kokku 0,4 ha) tõttu võib lõhe noorkalade arvukus joa alusel lõigul Jõelähtme jõe suudmest allavoolu jäävate aladega võrreldes madalamaks jääda. Joast allavoolu asuvast kärestikust juhib vett mööda Jägala Energy HEJ. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul. 36 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 37 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 38 registrikood 10480870 13 Jõelähtme jõgi on suudmest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja ca 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Forell seevastu eelistabki kudeda ja noorkalana elada väikestes jõgedes ja isegi ojades. Alamjooksu lõiku kuni Lundi paisuni loeti forelli sigimis- ja noorkalade kasvualana väga heaks. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks.39,40 Olulisemad tegurid, mis avaldavad kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Esmane ebasoodne mõju Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) avaldub Jägala jõe tõkestamises ja paisutamises Linnamäe paisul, kuna sellega kaasneb kalastiku vaba liikumise tõkestamine paisust üles- ja allavoolu, u 5 ha suuruse väärtusliku (kärestikulise) jõelise elupaiga uputamine ja uputatud alale setete kuhjumine ning paisu purunemisest või vee allalaskmisest tulenev settereostuse oht. Hüdroenergia kasutamine elektritootmiseks avaldab samuti elupaigatüübile jõed ja ojad ebasoodsat mõju. Ebasoodsad mõjud kaasnevad eelkõige hüdroelektrienergia tootmisest tuleneva võimaliku tsüklilise veekasutusega, mis täiendavalt jõe paisutamisele muudab elupaigatüübi seisundit negatiivses suunas (mõlemad tegurid koos ja eraldi muudavad jõe looduslikku veerežiimi). Loodusliku veerežiimi muutmine ja selle käigus veetaseme pidev kõigutamine mõjutab negatiivses suunas vee-elustikku, sh mitmeid Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud liike. Sellest annab tunnistust lõhe noorjärkude väga väike ja ebaregulaarne esinemine Linnamäe HEJ allavoolu jäävas jõelõigus vaatamata sellele, et sugukalu on jões kudeajal rohkesti. Täiendav negatiivne mõju avaldub noorjärkude laskumisel läbi turbiinide, kuna sellega kaasneb suur suremus. Tegevusest tulenev mõju Jõeline (kärestikuline) elupaik on uputatud paisjärve alla. Paisud ehitatakse enamasti kärestikulistele jõelõikudele ja pigem nende lõpuossa. Linnamäe paisust ülesvoolu jääb paisjärve mõju alla hinnanguliselt 2,4 km pikkune jõelõik. Jõeline ala taastub Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suudmest 100 m allavoolu. Paisjärve aluse jõelõigu kogulanguks on ligikaudu 10 m ehk keskmine lang on u 0,4% (joast allavoolu jääva 1 km pikkuse kärestiku lang on 0,9%). Linnamäe paisjärve likvideerimisel oleks taastuv jõelõik seega valdavalt kärestikuline. Tõenäoliselt on väiksema langu tõttu kärestikud siiski joa aluse lõiguga võrreldes laugemad, põhjatüübis võib esineda rohkem peenema fraktsiooniga kruusa ja jõgi võib olla laiem. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks konservatiivse hinnangu puhul uputatud u 5,0 ha suurune koelmuala41. Arvestades, et KKK-ga on Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud eelduste loomine elupaigatüübi 3260 ehk jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängis, ei võimalda paisutuse jätkamine loodusala eesmärkide saavutamist. Paisutustaseme alandamine teataval määral tooks kaasa paisjärve veepeegli pindala vähenemise, kuid Linnamäe paisjärve alusel jõelõigul elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) taastumiseks on vajalik, et jõelõik oleks kogu ulatuses looduslikult lookleva voolusängiga, 39 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 40 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 41 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 14 mille veekvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud ning mis on sobilik elupaik ohustatud liikidele ning tähtsaks kudemisalaks kaladele42. Oluliseks ebasoodsaks mõjuks on ka paisjärvealuste kärestike mattumine setete alla ja settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele kärestikele. Setete kogunemine paisu taha moodustuvasse paisjärve põhja on paratamatu, kuna pais takistab setete ärakannet - suur osa liivast, savist, mudast ja jõevees sisalduvast orgaanilisest hõljumist, mida jõgi vooluga kaasa kannab, settib aeglase vooluga jõelõikudes. Paisjärve põhja kuhjuvad setted matavad kärestikke, samuti on oht ka setete kandumiseks avariide või remont/ehitustööde ajal allavoolu. Linnamäe paisust allavoolu asub u 80 m pikkune kärestikulisem, kivise ja kruusase põhjaga ala. See jõeosa on Linnamäe paisust allavoolu ainuke siirdekalade kudeala ilme säilitanud osa. Ehkki selle ala suurus on 0,3 ha, on selle kvaliteet lõhe ja jõesilmu koelmualana halb, kuna see ala on praktiliselt samal kõrgusel mereveetasemega ning selle lang on väga väike. Kõrge mereveetaseme puhul on kärestik üle ujutatud ning see omakorda halvendab oluliselt siirdekade sigimis- ja noorkalade elutingimusi. Linnamäe paisust 250–400 m allavoolu (saarte piirkonda) jääb samuti jõelõik, kus mitmes harus oleva jõe põhi on valdavalt kivine-kruusane. Merevee madala taseme korral muutuvad need harud kiirevooluliseks kärestikuliseks piirkonnaks, kuid merevee taseme tõustes kiire vool lakkab ning jõeharud muutuvad praktiliselt seisuveelisteks. Lõhelastele sellised ajutised kärestikud elu- ja sigimispaigaks ei sobi. Linnamäe paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud setete kandumisega allavoolu. Nt 2002. a Linnamäe HEJ põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisust allavoolu jääv lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut ei tabatud43. Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem Linnamäe paisjärve alalt sette eemaldamist toimunud. Paisutamise jätkumisel esineb ka edaspidi jõesängi mattumine setetega ning oht nende setete kandeks paisust allavoolu, mis võib mõjutada negatiivselt elupaigatüüpi jõed ja ojad (koelmualade kvaliteeti) ja selle tagajärjel kaitse-eesmärgiks olevate liikide arvukust. Pais ja paisutus killustavad elupaika ja tõkestab vee-elustiku liikumist paisust üles- ja allavoolu. Seetõttu on ka jõe-elustiku asurkonnad killustatud, ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel on mitu väikest ja vähem elujõulist. Samuti esineb ebasoodne mõju hüdroelektrienergia tootmisest tulenevast tsüklilisest veekasutusest, kuna kõikuva veetaseme tõttu jäävad elupaigad HEJ-st allavoolu ajuti kuivale, mis mõjuvad vee-elustikule negatiivselt või lausa hukutavalt. Nende ohutegurite mõju hinnatakse põhjalikult ptk-s 2.1.2, mistõttu siinkohal ei hakata järeldusi dubleerima. Paisjärves toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine, mis muudab elupaigatüübi jõed ja ojad ning elupaikade kvaliteedi halvemaks jahedalembestele kalaliikidele (nt lõhelistele). Lisaks kudemise ajal jões veedetud ajale veedab lõhe oma elutsüklist u 2 aastat jões tähniku elujärgus. Ka selles elujärgus on vajadus kindlale temperatuurivahemikule, mistõttu suvised temperatuuritõusud võivad mõjutada otseselt lõhe arvukust. On teada, et lõheliste eluks sobiva temperatuurivahemiku ülempiir on 19-22 kraadi, kuid väga soojade suvede korral tõuseb veetemperatuur paisjärves kõrgemale, mis viib lõheliste kõrgendatud suremuseni (lakkab toitumine, häiritud on ainevahetuslikud protsessid). Lisaks sellele vajab lõheliste mari kudepesades haudumise perioodil (detsember-mai) head 42 Paal jt, 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Lk 97-98. Arvutivõrgus kättesaadav: ETIS - Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat 43 TÜ Eesti Mereinstituut, 2017. Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks aastatel 2015-2017. Arvutivõrgus: akp_2016_lohe_ja_meriforell_0.pdf (envir.ee) 15 hapnikurežiimi ning ühtlast temperatuuri. Paisjärvest allavoolu väheneb aga vees sisalduva hapniku hulk, veetemperatuur on kõikuv ning see omakorda võib viia marja hukkumiseni. Veetemperatuuri tõus suurendab ka kalahaiguste leviku ohtu. Liigselt soojenev vesi põhjustab lõhelistel (eeskätt meriforellil, aga mingil määral ka lõhel) proliferatiivset neeruhaigust (PKD – proliferative kidney disease). PKD intensiivistunud levik on seotud antropogeensete teguritega nagu jõgede paisutamine, eutrofeerumine ning üldisemalt ka kliimasoojenemine. Tegemist on parasitoloogilise haigusega, mille vaheperemeheks on magevee sammalloomad ning peremeesorganismiks lõhelised. On teada, et PKD kulg on sõltuv veetemperatuuri tõusust, kuna peremeesorganismi immuunvastus on madalal temperatuuril alla surutud ning infektsioon on kõige intensiivsem suveperioodil. Haiguse kulg on kõrgema veetemperatuuri juures letaalsem - laboritingimustes on täheldatud, et 5-10oC juures hukkub 5– 10%, 18oC juures 80-90% kaladest. Eestis on selle haiguse leviku ja esinemist suurendavate faktorite kohta teostatud uuringuid nii Altja ojas kui ka Mustojas (Vihula paisjärvede mõju)44. Kokkuvõtvalt, paisutuse esinemisel tänases ulatuses uputab Linnamäe paisjärv ja matab setete alla u 5 ha ulatuses Jägala loodusala koosseisu arvatud Jägala jõe sängist, mis moodustab võimalikust Jägala loodusalal esineva elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindalast ~1/3. Lisaks esineb settereostuse oht paisust allavoolu jäävatele elupaikadele. Arvestades, et elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) esinemisala jääb paisust ja paisjärvest üles- ja allavoolu ning kõrge taastamisväärtusega elupaik Linnamäe paisu ja paisjärve alla, põhjustab paisutamine nii elupaigatüübi osalist hävimist kui ka elupaigatüübi killustamist. Kuna hüdroelektrienergia tootmiseks on madalveeperioodidel vajalik vett koguda, on sellest tegevusest mõjutatud Jägala jõe looduslik veerežiim Linnamäe HEJ-st allavoolu. Seega on paisutamisel ja elektrienergia tootmisel negatiivne mõju ala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mida sanitaarvooluhulga pidev tagamine ei kompenseeri. KKK kohaselt on kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärgiks eelduste loomine elupaigatüübi jõed ja ojad looduslähedase seisundi taastumiseks Linnamäe paisjärve aluses jõesängi osas ning kudealade taastumiseks. KKK-ga seatud eesmärki ei ole võimalik täita kui Jägala jõel jätkub Linnamäe paisukehast tulenev paisutus ja säilib vee-elustiku jaoks rändetõke. Elektrienergia tootmisega kaasnev tsükliline veekasutus halvendab jõe veerežiimi ning paisust allavoolu jääva jõesängi kudemisalade kvaliteeti. Muude tegevuste koosmõju Linnamäe HEJ ja paisu mõju ulatub Linnamäe paisust ülesvoolu kuni sinnamaani, kus taastub jõeline elupaik - Jägala Energy HEJ turbiini väljavoolukanali suubumisest Jägala jõkke u 100 m allavoolu. Sealt ülesvoolu kuni Jõelähtme jõe suudmeni on jõgi suure languga ja lausaliselt kärestikuline. Kärestikulise lõigu pikkuseks on 680 m ja tavapärase suvise madalvee tingimustes on kärestiku pindala u 1,5 ha. Linnamäe paisust ülesvoolu paikneb Jägala Energy OÜ-le45 kuuluv Jägala Energy HEJ. Jägala Energy hüdrosõlme kooseisu kuuluvad sildregulaator ja hüdroelektrijaam. Jägala Energy OÜ juhib Jägala joast u 400 m ülesvoolu (st ka Jägala joast ülesvoolu jäävas Jägala loodusala u 0,2 ha lõigus) paisusüsteemi ja derivatsioonikanalit kasutades jõevett elektrijaama. Kasutatav vesi suunatakse Jägala jõkke tagasi Jägala joa astangust allavoolu, joast u 900 m kaugusel. Jägala loodusala piir ulatub looduslikust rändetõkkest ehk Jägala joast u 50 m ülesvoolu, mistõttu Jägala Energy HEJ 44 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4043/Magnus_Lauringson_2018_MA_VR_t%C3%A4istek st.pdf?sequence=1&isAllowed=y 45 Registrikood 10480870 16 mõjutab Jägala loodusala seisundit eelkõige Jägala joa ja derivatsioonikanali suudme vahelisel maa-alal, aga ka joast ülesvoolu jäävas loodusala osas. Sellest tulenevalt on selles jõelõigus vooluhulk väiksem. Kärestikult vee kõrvalejuhtimine halvendab oluliselt kõnealuse lõigu kvaliteeti siirdekalade taastootmisalana. Lõigule on omane väga suur lang ning enamikele siirdekaladele koelmuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal ning need alad võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Vee kõrvalejuhtimise negatiivne mõju on eriti ilmne Jõelähtme jõe suudme ja Jägala joa vahelisel lõigul.46 Seega koosmõjus Jägala Energy HEJ-ga kaasneb negatiivne mõju elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) eelkõige kärestikulise jõelõigu vooluhulga vähenemises. Samuti koguneb Jägala Energy paisukeha taha setteid, mis võivad kanduda allavoolu asuvatele kärestikulistele aladele, mattes seeläbi olulised kalade kudealad ja mõjudes negatiivselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile. Jägala Energy OÜ paisutab vett ja toodab elektrit vee erikasutusloa nr L.VV/32686047 (edaspidi Jägala Energy veeluba) alusel. Jägala Energy veeloa alusel tuleb muuhulgas teostada sette mõõtmist üks kord aastas. Põhjasetetest tingitud veekogu seisundi halvenemise korral on loa andjal õigus esitada täiendavaid tingimusi sette eemaldamiseks. Keskkonnaamet määras loale ka kõrvaltingimuse, et juhul, kui Jägala Energy OÜ vee erikasutus halvendab keskkonnatingimusi või takistab Lääne-Eesti vesikonna VMK-s seatud eesmärkide täitmist, on loa andjal õigus vee erikasutusluba nr L.VV/326860Jägala Energy veeluba muuta. Lisaks määras Keskkonnaamet kõrvaltingimuse, mille kohaselt juhul, kui paisutamine Linnamäe paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Linnamäe paisu avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale suunatavate vooluhulkade osas48. Jägala loodusala koosseisu on arvatud ka Jõelähtme jõe osa, mis paikneb Lundi paisust kuni Jõelähtme jõe suubumiseni Jägala jõkke. Jõelähtme jõgi on suudemest kuni Lundi paisuni väga suure languga ja valdavalt kärestikuline. Oma väiksuse tõttu on Jõelähtme jõgi lõhele sigimisalana vähesobilik ning alamjooksu 500 m pikkuse ja u 0,40 ha suuruse kärestiku kvaliteeti hinnati lõhe kudealana kasinaks. Samas on see heaks kudealaks lõhest väiksematele kalaliikidele, nt forellile. Jõelähtme jõe alamjooks karstiallikatest suudmeni on külma- või parajaveelise temperatuurirežiimiga ning seda võib lugeda lõhelistele väga soodsaks faktoriks49. Lundi paisust ülesvoolu esineb 2013.-2014. a uuringute kohaselt sobivaid sigimisalasid ka jõesilmule, kuid Jõelähtme jõe alamjooksul varasemates katsepüükides jõesilmu esinemist ei ole tuvastatud. Seega juhul kui Linnamäe paisust oleks jõesilmule vaba pääs üles- ja allavoolu, tõkestaks Lundi pais silmude võimalikku rännet Jõelähtme jõe ülemjooksule, mis on asurkonna killustatusele selgelt negatiivne, kuid paisust ülesvoolu jääv ala ei ole hõlmatud Natura ala koosseisu. Ka Lundi paisust tulenevalt esineb mõningane oht setete ärakandeks. Jõelähtme jõe maht on oluliselt väiksem kui Jägala jõe maht (Jõelähtme jõe keskmine laius Lundi paisust allavoolu on 46 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 47 registreeritud KOTKASes nr-ga DM-102066-1 48 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 49 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 17 ~12,5 m, Jägala jõe laius Jõelähtme jõega ristumisel ~27,5 m) ning jõgi voolab Lundi paisust ülesvoolu kuni karstiallikateni paealuskivisse lõhatud kanalis. Seetõttu on ka Lundi paisu taha koguneda võiva sette maht oluliselt väiksem kui Jägala Energy või Linnamäe HEJ paisude taha koguneva sette maht. Juhul kui ka settereostust võib esineda, hajub reostus enne kalastikule väärtuslikumatele kudealadeni jõudmist. Eeltoodule tuginedes ei ole Lundi paisu näol tegemist olulise koosmõju tekitajaga settereostuse ohtu arvestades. Lundi paisjärv nagu iga teine paisjärv muudab vee füüsikalisi omadusi, mis näiteks suvisel perioodil ilmneb vee soojenemise näol ning hapnikusisalduse languse kujul. Mõlemad muutused on negatiivse mõjuga nii lõhelistele kui ka muudele Jägala loodusalal kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele. 2.1.2. Liigid 2.1.2.2. Lõhe Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe elupaikade ja arvukuse osas on järgmine50: Jägala jõgi. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõeosa kvaliteet hinnati lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks (C51) ning sellest tulenevalt potentsiaalne laskujate hulk tagasihoidlikuks (kuni 60 laskujat). Jägala Energy HEJ väljavoolukanalist kuni Jõelähtme jõe suudmeni mõõdeti 2013. a 1,5 ha suurune lõhele vähemalt hea (A) kvaliteediga sigimis- ja noorkalade kasvuala. Lõigu loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks selle ala kvaliteeti lugeda isegi väga heaks (AA). Potentsiaalselt võiks sellelt alalt merre laskuda kuni 1500 lõhet. Loodusliku hüdroloogilise režiimi taastamisel võiks ala sobivust lugeda isegi väga heaks (AA) ning sellisel juhul oleks lõigu potentsiaalne laskujate hulk kuni 3000 isendit. Jõelähtme jõe suudme ja joa vahelist 0,4 ha suurust ala hinnati lõhele heaks (A) taastootmisalaks, mille potentsiaaliks on kuni 400 laskujat. Linnamäe paisjärve alla jääv jõeosa on praegu uputatud, kuid paisjärve likvideerimise korral võib potentsiaalselt arvestada kuni 5,0 ha suuruse koelmuala lisandumisega. Lõhe puhul tuleb lisanduva ala kvaliteeti lugeda vähemalt heaks (A) ning potentsiaalseks laskujate hulgaks kuni 5000 isendit. Kui ala lugeda väga heaks (AA), laskus alalt potentsiaalselt kuni 10 000 isendit. Jõelähtme jõgi. Jõelähtme jõe kõige suurem ja olulisem lõhe taastootmisala asub alamjooksul suudmest kuni Lundi paisuni. Hinnanguliselt võib sellest lõigust merre rännata kuni 80 lõhe laskujat. 50 Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. Maves, 2014 51 elupaiga kvaliteedi väärtushinnang, mida hinnatakse nelja-astmeliselt: AA – väga hea kvaliteediga ala (vähemalt 80 samasuvist isendit või 20 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); A – hea kvaliteediga ala (vähemalt 40 samasuvist isendit või 10 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); B – rahuldava kvaliteediga ala (vähemalt 20 samasuvist isendit või 5 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta); C – kesise kvaliteediga ala (vähemalt 8 samasuvist isendit või 2 kaheaastast laskujat 100 m2 kohta) 18 Seega kokku on ekspertide hinnangul Jägala loodusala taastamispotentsiaal lõhe osas järgmine: 7,6 ha kärestikulisi elupaiku, laskujate potentsiaal loodusliku veerežiimi taastumisel vähemalt 850052, ulatudes kuni 1260053. Lõhe kaitseseisund Jägala jões on praegu väga ebasoodne. Linnamäe paisust allavoolu asuva 0,3 ha suuruse jõe osa kvaliteet on hinnatud lõhe sigimis- ja noorkalade kasvualana kasinaks. Lõhe Linnamäe paisust allavoolu küll sigib, kuid looduslik taastootmine piirdub üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas). Paisust allavoolu olevat koelmuala on pidevalt rikutud. 2002. a hüdroelektrijaama põhjalasu taastamise käigus maeti kogu Linnamäe paisu alune lõhe paljunemiseks veidigi sobiv ala muda alla. 2011. a avati Linnamäe HEJ põhjalask ja paisust allavoolu asunud koelmud kattusid 20‒40 cm paksuse setete kihi alla ning ühtegi lõhe tähnikut ei tabatud. Linnamäe paisu negatiivne mõju jõele, sealhulgas ka lõhele, avaldub muutustega temperatuuri- , hüdroloogilises ja hüdrokeemilises režiimis. Paisjärvedes toimub intensiivsem pinnaveekihi soojenemine ning aurumine kui varjutatud jõesängis. Samuti on tegu toitainete reservuaariga, mis annab oma panuse veekogude eutrofeerumisele. Paisutuse mõjul tõusnud veetemperatuur ning eutrofeerumine on lõhele negatiivse mõjuga ning võib olla isegi letaalne, kui paisjärves tõuseb temperatuur liiga kõrgeks. Lisaks suureneb oht proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) tekkeks paisjärvest allavoolu. Eestis ohustab PKD forelli (Salmo trutta), lõhe (Salmo salar) ja harjuse (Thymallus thymallus) noorjärke54,55. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et lõhele sobivad sigimis- ja noorjärkude elupaigad on Jägala jõe hoiualal (Jägala loodusalal) ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on lõhele sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine. Liigi loodusliku populatsiooni soodsa kaitseseisundi saavutamine ei ole ilma sigimis- ja noorjärkude kasvualadele ligipääsu tagamise ja paisutuse likvideerimiseta võimalik. 2013.- 2014. a uuringute kohaselt võiks seeläbi lõhe looduslik sigimine tõusta hinnanguliselt vähemalt 8500 laskujani aastas56, ulatudes kuni 1260057 ning Jägala jõe hoiuala võiks muutuda lõhe seisukohalt 58 väärtusega kaitstavaks alaks. 52 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 53 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 54 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas 55 A. Vasemägi ja M. Lauringson, 2021. EKSPERTHINNANG. Proliferatiivse neeruhaiguse levik ja võimalik mõju forelli ja lõhe asurkondadele Mustojas. Lisa 1. Rehabilitatsioonimeetmed, mida oleks otstarbekas rakendada Mustoja kesk- ja ülemjooksul tehissängis ojaosade elupaigalise kvaliteedi parandamiseks 56 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 57 TÜ Eesti mereinstituut, 2021. Kalanduse riikliku andmekogumise programmi täitmine, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2020-2021. Aastal. Osa: lõhe ja meriforell. 58 Ülikõrge tähendab, et Jägala joa ja Linnamäe paisu vaheline ala on jõe hüdromorfoloogilisi tingimusi silmas pidades väga potentsiaalikas kudeala lõhele ja meriforellile. Eesti mõistes on tegemist ühe esiviisikus oleva kudealaga. Laskujate arv on leitud sobiliku kudeala ning seal ühe pindalaühiku kohta tekkivate noorjärkude arvu korrutisena. 19 Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Arvestades taotletavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.1 kirjeldatud lõhe iseloomustusest ja tema elupaiganõudlusest, on lõhe jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla mattunud ehk kättesaamatud kudealad, settereostuse oht paisust allavoolu ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus ja suremus turbiinides. Samuti paisjärve mõju veetemperatuurile. Taotletava tegevuse mõjud Taotletava tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste kavade ja projektidega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1. Linnamäe pais on lõhele ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel jõelisena säilinud elupaik (kokku 2,3 ha ehk 30% elupaikadest). Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha ehk 66% elupaikadest. Lõhe on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud vaid kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised alad. Noorjärgud elavad jões 1-3 aastat, pärast mida rändavad nad merre. Seega kui paisu alla koguneb lõhe isendeid, mida olenevalt aastast võib olla arvukalt, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse. Pais ja paisjärv muudavad uputatud ja sette alla mattunud elupaiga kasutuskõlbmatuks. Ainuüksi kalapääsu rajamine paisutust likvideerimata ei suurenda paisust ülesvoolu jäävate sobilike elupaikade pindala, mistõttu ei ole tagatud loodusala kaitse-eesmärkide täitmine. Paisjärve säilimisega on lõhe taastootmine Jägala jões 0-lähedane (potentsiaal seejuures on vähemalt 8500-12 600 laskujat), kuna kättesaamatud või uputatud on 96% elupaikadest. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke paiku. 2013.-2014. a uuringute kohaselt koevad lõhed osaliselt ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis põhjustab lõhele sobilike elupaikade ajuti kuivale jäämist. Elupaik on otseses sõltuvuses ka merevee tasemest. Jõe väikeste vooluhulkade (juhul kui turbiinide tööks on vajadus paisjärves vett koguda) ja merevee kõrge taseme korral muutub enamik potentsiaalseid lõhe noorjärkude elupaiku neile eluks sobimatuks. Linnamäe HEJ tsüklilise töö tõttu tuleb aga lõhe noorjärkudel (nagu enamikul teistel kaladel) regulaarselt vahetada oma elupaiku. Selline pidev elupaikade vahetamine tekitab kaladel pideva stressi, mis sunnib neid lahkuma ja uusi elupaiku otsima. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus (toimub vee kogumine paisjärve), võib olenevalt looduslikest tingimustest esineda oluline negatiivne mõju lõhele. Inimtegevusest tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid oleks võimalik vähendada tsüklilist veekasutust ja sellest tulenevat negatiivset mõju lõhele. Lõhede noorjärke ohustab suremus turbiinides. Kuigi liiki mõjutab elupaikade kättesaadavuse osas eelkõige paisutuse olemasolu, mitte elektritootmine, on paisutus elektritootmise eelduseks. Seetõttu ei ole võimalik nende kahe faktori mõju pidada eraldiseisvaks. Juhul kui lõhel õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustataks lõhe vastseid, kaasneks nende merre suundumisel hukkumise oht läbi turbiinide. Purtse jões paikneva Sillaoru HEJ näitel eelistas 20 26% kaladest rändeteel HEJ turbiinikanalit. Kaladest surid koheselt pärast turbiinikanali läbimist 33% ja järelsuremust turbiinidest tekitatud vigastuste tõttu esines 7% lõhedel59. Sealjuures oli Sillaoru HEJ-l täidetud kõik veeloas sätestatud tingimused, sh turbiinide ette oli paigutatud 25 mm laiusega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Seevastu 16 mm laiuste võreavade vahelt mahub läbi 59,4%, 14 mm võreavade vahelt 25,5% ja 12 mm võreavade vahelt 1,5% kõigist lõhe laskujatest. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Pirita jõe näitel takistab efektiivselt laskujate sattumist turbiini ≤ 12 mm piidevahedega võre või 15x15 mm võrkvõre. Sellisel juhul ei mahuks läbi võre üle 90 % lõhe ja meriforelli laskujatest. Suuremate võre avade puhul (14, 16, 25 mm) on läbi mahtuvate kalade osakaal lõhe ja meriforelli puhul oluliselt rohkem kui 20%. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai)60. Kuigi kalade suremust turbiinikanalites mõjutab muuhulgas ka turbiini labade suurus, on praktiliselt võimatu välistada turbiinikanalit läbivate noorjärkude suremust Linnamäe HEJ puhul, kus on samuti paigaldatud 25 mm laiusega võred. Kuna enamus laskuvaid kalu valib laskumisel võimalusel peavoolu, siis juhul kui lõhede laskumise perioodil (peamiselt maikuus) juhitakse enamik vett läbi turbiinide, suureneb selle võrra ka lõhede suremuse tõenäosus. Kui enamik vett suunatakse paisu alla läbi väljavoolulasu ning vee koguse tõttu on vooluhulk suur, võib kaasneda kalade suurem suremus ka turbiine läbimata. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg-le 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel, sh Linnamäe paisul ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisjärve ja rändetõkke olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (sigimis- ja noorjärkude kasvualade sobivate elupaikade ligipääsu loomine ning looduslikult elujõulise lõhepopulatsiooni taastamiseks vajalike eelduste loomine) ning ka liigi väga hea seisundi saavutamise. Seni läbiviidud uuringute ja katsepüükide põhjal tuleb lõhe kaitseseisundit Jägala jões pidada väga ebasoodsaks. 2013.-2014. a uuringute kohaselt piirdub looduslik taastootmine üksikute isenditega (0–50 laskujat aastas) paisust allavoolu jäävates elupaikades, samas kui lõhe looduslik sigimine võiks tõusta hinnanguliselt kuni 8500–12 600 laskujani aastas61. Pais on oluline rändetõke juurdepääsuks lõhele sobilikele sigimis- ja noorjärkude elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses lõhele sobilikke sigimis- ja noorjärkude elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb inimtegevusest tulenev ebasoodne mõju ka Linnamäe paisust allavoolu jäävale lõhele praegu kättesaadavale sigimis- ja noorjärkude 59 Ott Järvekülg, Sillaoru hüdroelektrijaama mõju lõhe noorjärkude laskuvale rändele Purtse jões, 2018 (bakalaureusetöö, Eesti Maaülikool). Arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/4094/Ott_J%c3%a4rvek%c3%bcl_2018_BA_VR_t%c3%a 4istekst.pdf?sequence=1&isAllowed=y 60 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus: Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 61 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meri forell. TÜ Eesti Mereinstituut. 21 elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ja noorjärkudele (suremus turbiinides). Seega kokku on rikutud või kättesaamatud praktiliselt 100% (sh 96% Linnamäe paisust ülesvoolu) Jägala loodusalal paiknevatest lõhe elupaikadest. Paisutuse likvideerimisel võiks Jägala jõe alamjooks muutuda lõhe seisukohalt ülikõrge väärtusega kaitstavaks alaks. See et kärestikud paisjärve all on säilinud, annavad tunnistust muuhulgas 2021 veetaseme alandamisel paisjärve alal paljandunud jõesäng (fotod 1 ja 2). Muude tegevuste koosmõjud Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on nimetatud lõigul lõhe elupaiga (u 1,9 ha) seisundit halvendatud: vett on vähem ja stabiilne veerežiim on rikutud, mistõttu elupaigad on kuivad või on veekiht kärestikel madalam kui ilma antud mõjuteguri esinemiseta (Linnamäe paisu tõttu praegu lõhele kättesaamatu). Jägala Energy veeluba on seotud Linnamäe paisu veeloaga. Juhul kui paisutamine Linnamäe paisul lõpetatakse, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy OÜ veeluba muuta. Linnamäe paisu avamisel pääsevad siirdekalad Jägala joast allavoolu jäävatele koelmualadele ning on vajalik vaadata üle Jägala Energy veeloa tingimused ning vajadusel neid muuta Jägala joale suunatavate vooluhulkade osas62. 2.1.2.3. Jõesilm 2013.-2014. a uuringute kohaselt koeb jõesilm kevadel arvukalt Linnamäe paisust allavoolu jäävatel kärestikel, merevee madala taseme korral ka 250–400 m allpool paisu asuvate saarte juures kiirevoolulistes kohtades. Osa silmudest püüab otsida rändetee jätku ülesvoolu ja koguneb paisu alla. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule on jõesilmu kaitseseisund Jägala jões praegu ebasoodne. 2014. a tehtud katsepüügid näitasid, et silmuvastsetele sobivad elupaigad Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ja soodsate veeolude korral (kus veetase ei lange kriitiliselt, jättes vastsetele sobilikud kaldaäärsed elupaigad kuivale) võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Hinnanguliselt oleks laskujaid 15000 aastas, reaalselt aga eeldatavalt vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas. Vaatamata arvukale jõkke kudema tõusule ei saa jõesilmu kaitseseisundit Jägala jões pidada praegu soodsaks. Liigi kaitseseisundit parandaks väga oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Praeguse paisjärve alal on jõesilmule rohkesti sobivaid sigimispaiku, samuti leidub seal tõenäoliselt ka vastsetele sobivaid elupaiku. Lisaks Jägala jõele leiaks jõesilm endale sobivaid sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks eelduste loomine, et jõesilmule sobivad sigimis- ja vastsete elupaigad on Jägala Jõe hoiualal (Jägala loodusalal) jõesilmule ligipääsetavad. KKK eesmärgiks on jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu loomine. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes jõesilmu iseloomustusest ja elupaiganõudlusest, on jõesilmu jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu esinemine kui ületamatu rändetõke, mis muudab liigile kättesaamatuks paisust ülesvoolu 62 Keskkonnaameti 29.01.2016 korraldus nr 1-3/16/190. Registreeritud KOTKASes nr DM-102066-1 22 paiknevad kudealad ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Efektiivse kalapääsu rajamisel ning jõesilmu pääsemisel paisust ülesvoolu oleksid liigile paisjärvest ülesvoolu olevad elupaigad kättesaadavad. Jõesilm on aga suhteliselt kehva ujumisvõimega, mistõttu kalapääsu rajamine, eriti suure kõrguste vahega paisule, oleks paisjärve säilimisel komplitseeritud. Samas paisjärve säilitamisel oleksid paisjärve poolt üleujutatud ja setete alla mattunud elupaigad kudealana ja vastsete elupaigana ebasobivad. Lisamõjuriks osutuks vastsete hukkumise oht turbiinide läbimisel laskumisel merre. Taotletava tegevuse mõjud Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega (Jägala Energy HEJ) elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile jõed ja ojad (3260), mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1 ja lõhe elupaikadele, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.2.2. Linnamäe pais on jõesilmule ületamatuks rändetõkkeks, mistõttu liigile on kättesaamatu Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääv ja veel säilinud elupaik (2,3 ha), samuti taastatav elupaik Linnamäe paisjärve all. Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid jõesilmule sobilikuks elupaigaks ja eeldatavalt leidub seal ka noorjärkudele sobivaid liivaseid elupaiku. Jõesilm on siirdekala, kelle suguküpsed isendid rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks on sobilikud kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga ehk kärestikulised alad. Vastsed elavad jões 4-5 aastat, pärast mida toimuvat moonet rändavad nad merre. Linnamäe pais on jõesilmu rändel ületamatuks tõkkeks. Seega kuigi paisu alla koguneb arvukalt jõesilmu isendeid, ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) kudemiseks ja puudub ka laialdane võimalus noorjärkude arenguks jões. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks sigimispaigaks. Taastuval jõelõigul leiduks tõenäoliselt ka vastsetele sobilikke elupaiku, samuti esineks sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku ka Jõelähtme jõe alamjooksul. Tulenevalt Linnamäe paisu taha kujunenud paisjärvest on jõesilmule otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku elupaika, sest see on paisutuse tõttu üle ujutatud ning lisaks 2,3 ha, mis on paisu ja paisjärve kui rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuniks paisutus jätkub, on selle negatiivne mõju jõesilmule Jägala loodusalal väga oluline ja pöördumatu. Pais killustab elupaikade terviklikkust, eraldades ületamatu rändetõkkena Linnamäe paisust ülesvoolu jäävaid sobilikke elupaiku paisust allavoolu jäävatest elupaikadest. Paisu mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada jõesilmule sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel ja paisutuse säilimisel on negatiivne mõju liigile väga oluline ja pöördumatu. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävate sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. Osaliselt koevad jõesilmud ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid HEJ tsükliline töö muudab ka selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks, mis ohustab kaldaäärt eelistavate silmuvastsete elupaikade kuivale jäämist ning seetõttu ka vastsete hukkumist. Vastsed peavad elama jões vähemalt 3–4 aastat. Nad elavad jões muda- ja liivasetetesse kaevunult ning ei suuda kuigi hästi oma elupaiku vahetada. Sageli on elupaigad kaldaäärtes. Kui jõe veetase järsku ja kiirelt langeb, siis suur osa kaldaääres elunevatest vastsetest võib hukkuda, sest neil ei ole võimalik alaneva veetaseme tingimustes leida endale piisaval kiiresti muud sobilikku elupaika. Mõnikord ei suuda veetaseme kiirel alanemisel isegi täiskasvanud jõesilmud peidupaiku vahetada ning sel juhul jäävad nad kuivale ning hukkuvad. Arvestades vastsete elupaiga nõudlust (muda- ja liivasette olemasolu, kuhu on võimalik kaevuda), ei pruugi veetaseme aeglasemal alanemisel olla ka piisavalt sobilikke elupaiku, kuhu oleks teoreetiliselt võimalik ümber asuda. 2013.-2014. 23 a uuringute kohaselt näitasid 07.10.2014 tehtud katsepüügid, et silmuvastsetele sobivad elupaigad Jägala jões Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõeosas on olemas ning soodsate veeolude korral võib merre jõuda võrdlemisi arvukas jõesilmu järelkasv. Arvestades hinnanguliselt 5 laskujat iga jõe kaldajoone meetri kohta ning sobiva kaldaala pikkuseks 1,5 km ning arvestades juurde teist samapalju laskujaid jõesängi vooluosades olevate mudastunud padjandite arvelt, oleks Linnamäe paisust allavoolu jäävast jõelõigust potentsiaalsete laskujate arvukus hinnanguliselt 15 000 laskujat aastas. Reaalselt võib laskujate arv eeldatavasti kõikuda vahemikus 2000-20 000 laskujat aastas63. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on sellest tulenev negatiivne mõju oluline ja pöördumatu. Inimtegevusest tulenev mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju jõesilmule. Jõesilmu ränne jõkke on korrelatsioonis jõe vooluhulgaga rändeperioodil, st liik eelistab kudemisel pigem suurema vooluhulgaga jõgesid. Jägala jõgi on Narva jõe järel teise suurima valgala ja vooluhulgaga jõgi Soome lahe vesikonnas64. Eelnevast tulenevalt ja arvestades jõesilmu kaitse tegevuskavas65 viidatud asjaolu, et liik ei ole sünnijõele truu, saab eeldada, et antud olukorras võib Jägala jõgi jõesilmule toimida nn ökolõksuna. Viimane tähendab, et jõesilm liigub küll Jägala jõe suure vooluhulga tõttu jõkke, kuid kuna Linnamäe paisu all paiknevad kudealad ja elupaigad on kesise kvaliteediga ning neid mõjutavad lisaks sellele ka mitmed negatiivsed mõjutegurid (merevee tungimine kudealadele, veerežiimi ebastabiilsus Linnamäe paisul toimuva elektritootmise tõttu jne), ei ole jõesilmu kudemisedukus ja liigi noorjärkude ellujäämus nii suur, kui see oleks ilma ohuteguriteta parema kvaliteediga kudejões. Seega on Linnamäe paisu ja HEJ negatiivne mõju jõesilmule oluliselt laiema kontekstiga kui vaid Jägala jõe kontekst. Elektrienergia tootmise osas võib veel välja tuua, et juhul kui jõesilmul õnnestuks pääseda Linnamäe paisust (ja paisjärvest) ülesvoolu kudema või Linnamäe paisjärvest ülesvoolu asustada jõesilmu vastseid, kaasneks nende merre suundumisel turbiine läbides hukkumise oht (täpsemalt selgitatud ptk-s 2.1.2.2). Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud kaitse-eesmärkide saavutamise (jõesilmule sobivate sigimis- ja vastsete elupaikade ligipääsu eelduste loomine). Pais on oluline rändetõke jõesilmule juurdepääsuks sobilikele sigimis- ja elupaikadele, paisutuse tõttu on üle ujutatud jõesilmule 5 ha suuruses ulatuses sobilikke sigimis- ja vastsete elupaiku, lisaks on 2,3 ha kättesaamatud. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale jõesilmule sobilikule sigimis- ja elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel) ning noorjärkude suremus turbiinides. Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus aitab jõesilmu seisundit parandada stabiilse äravoolurežiimi tagamine, ent suremust turbiinides pole võimalik vältida. Jõesilmu kaitseseisundit parandaks oluliselt sobilikele elupaikadele ligipääsu tagamine ja paisutuse likvideerimine. Seeläbi lisanduks jõesilmule nii sobivaid sigimispaiku kui ka vastsetele sobivaid elupaiku. 63 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, EMÜ PKI Limnoloogiakeskus, LHÜ Lutra. 2014. Vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013–2014. a. 64 Jägala jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2017–2021. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 28.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/15, kaitsekorralduskava muudetud peadirektori 05.06.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/26 65 Jõesilmu (Lampetra fluviatilis) kaitse tegevuskava (eelnõu, 2021), lk 6 24 Muude tegevuste koosmõjud Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu on halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul jõesilmu elupaiga seisundit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt on kõige enam mõjutatud Jõelähtme jõe ja Jägala joa vaheline jõelõik, kus on väga suur lang ning enamikele siirdekaladele kolemuks sobivad piisavalt peene fraktsiooniga kruusased alad asuvad jõe kallastele väga lähedal, mis võivad vee kõrvalejuhtimise tulemusel regulaarselt pikaks ajaks kuivaks jääda. Lõik on oma looduslike omaduste poolest sobilik jõesilmu kudealaks, kuid jõe samas lõigus puuduvad vastsetele sobilikud elupaigad (mudased ja liivased jõekaldad). Lundi paisu olemasolu takistab silmu liikumist Jõelähtme jões ülesvoolu, kus esineb samuti kudemiseks ja vastetele sobilikke elupaiku, kuid mis ei kuulu Jägala loodusala koosseisu. 2.1.2.4. Võldas Võldas esineb arvukalt Jägala joa alustel kärestikel ülevalpool Linnamäe paisjärve. Linnamäe paisust allavoolu on võldas tavaline, kuid mitte eriti arvukas liik. Seirepüükidel registreeriti kokku 148 isendit. Linnamäe paisjärv võldasele elupaigaks ei sobi. Ebasoodsatel aastatel on asurkonna suurus väiksem, soodsatel aastatel suurem (madala veega aastad mõjuvad liigile ebasoodsalt, kõrge veega aastad soodsalt). 2013.-2014. a uuringute kohaselt on katsepüükidel Linnamäe paisust allavoolu tuvastatud 169 isendit, samas kui kogu Jägala loodusala asurkonna suuruseks hinnati 3 000-14 000 isendit (valdav osa võldasest asustab Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jäävat elupaika). Paisutuse likvideerimine ja sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit, asurkonna arvukus suureneks seeläbi eeldatavasti 2-3 korda. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks asjaolu, et võldas asustaks sobivaid elupaiku kogu Jägala jõe hoiuala (Jägala loodusala) ulatuses. KKK eesmärgiks on võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Tulenevalt ptk-s 1.3.2.2 kirjeldatud võldase elupaiganõudlusest on võldase jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisu kui ületamatu tõkke esinemine, paisjärve aluste elupaikade uputamine ja setetega matmine ning elektrienergia tootmisega kaasnev veerežiimi tsüklilisus. Taotletava tegevuse mõjud Tegevuse mõju üksi ja koosmõjus teiste tegevustega elupaiga killustamise ja kvaliteedi osas on samalaadne nagu on mõju, mis avaldub Natura elupaigatüübile, mida on kirjeldatud ptk-s 2.1.1. Linnamäe pais on võldasele ületamatuks tõkkeks paisust üles- ja allavoolu liikumisel, mistõttu liigi asurkond on ühe tervikliku ja elujõulise asurkonna asemel killustunud kaheks väiksemaks ja vähem elujõuliseks asurkonnaks. Seega kuigi paisu all on katsepüükidel tuvastatud võldase esinemist (küll mitte arvukalt), ei ole neil võimalik liikuda edasi sobilikesse elupaikadesse (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni). Mõju oleks ebaoluline juhul, kui paisule oleks võimalik rajada võldasele sobilik kalapääs ja taastada paisjärvealused elupaigad. Kalapääsu puudumisel on negatiivne mõju liigile oluline, kuna paisust allavoolu jääv asurkond on ülesvoolu paiknevast asurkonnast ära lõigatud ja mõjutatud lisaks ka teistest negatiivsetest teguritest (sh võimalik settereostus, vee- ja temperatuurirežiimi muutused). 25 Lisaks on Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid võldasele sobilikuks elupaigaks. Võldase elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on võldasele otseselt kättesaamatud 5 ha liigile sobilikku elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja sette alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on negatiivne mõju võldasele Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on kättesaamatu sobilik elupaik Jägala jões 5 ha ulatuses ning elupaik on killustunud. Linnamäe paisul elektrienergia tootmiseks vajaminev tsükliline veekasutus halvendab paisust allavoolu jäävaid sigimis- ja noorjärkudele sobilikke elupaiku. 2013.-2014. a uuringute kohaselt esineb võldast ka Linnamäe paisust allavoolu jäävas jõelõigus, kuid Linnamäe HEJ tsükliline töö muudab selle jõeosa veerežiimi ebastabiilseks. Kuna võldas on väga paigatruu, kes võimalusel ei vaheta kunagi elupaika, on see liik tsüklilisest veekasutusest eriti mõjutatud. Võldase isenditest on kõige enam mõjutatud noorjärgud, kes kasutavad elupaigana kaldavööndit, mis vee kõikumise korral jääb kuivale66. Kuniks toimub elektrienergia tootmisest tulenev tsükliline veekasutus, on mõju paisjärve all esinevatele isenditele oluline ja pöördumatu. Mõju puuduks juhul, kui paisust oleks tagatud looduslikule veerežiimile vastav veevool. Tulenevalt elektrienergia tootmise iseärasustest ei ole võimalik veerežiimi mõjutamist täielikult välistada, kuid mõnevõrra oleks võimalik vähendada senist tsüklilist veekasutust ja seeläbi negatiivset mõju võldasele. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (võldase asustamine kogu kaitstava ala ulatuses temale sobilikes elupaikades). Pais on oluline tõke võldasele liikumisel paisust üles- ja allvoolu sobilikesse elupaikadesse ning elupaik on killustunud. Paisutuse tõttu on üle ujutatud 5 ha ulatuses võldasele sobilikke elupaiku. Elektrienergia tootmine on tihedalt seotud paisutusega, kuid tootmisest tulenevalt esineb oluline ebasoodne mõju ka Linnamäe paisjärvest allavoolu jäävale võldasele sobilikule elupaigale (tsüklilise töö tagajärjel). Muude tegevuste koosmõjud 2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärsed elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul võldase elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Praegu toimuv regulaarne vee liigvähendamine jões (vesi juhitakse 0,3 km ülalpool juga kanali kaudu HEJ-sse ning u 1 km pikkune kärestik jääb regulaarselt väga veevaeseks) ei soosi Jägala joa alusel jõelõigul kalade elukeskkonda. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel. 2.1.2.5. Paksukojaline jõekarp Paksukojalise jõekarbi esinemisaladeks on kiirevoolulised voolusängi kohad Linnamäe paisust allavoolu ja paisjärvest ülesvoolu. Liiki leiti 2011. aastal paisust allavoolu jääval Jägala jõe lõigul, Linnamäe paisjärves liiki ei esinenud67. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leiti 2013. a Jägala loodusalalt paksukojalise jõekarbi tühje kodasid, elusaid isendeid ei leitud. Eesti 66 AS Maves, OÜ Ökokonsult, TÜ Eesti Mereinstituut, 2014. Kalade rändeteede avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures. Keskkonnamõju eelhinnang. 67 Laanetu, N. 2011. Linnamäe HEJ paisjärve veetaseme alandamise ja allalaskmisega seotud keskkonna mõjude kohta. Loodushoiu Ühing LUTRA, Tartu. 26 Maaülikooli andmebaasi järgi on Jägala jõgi paksukojalise jõekarbi piiratud levilaga jõgi. Liiki on leitud Jägala loodusalast ülesvoolu jäävatest Jägala-Pirita kanalist ja Soodlast68. Paksukojalisele jõekarbile on Jägala jõe alamjooks praegu elupaigaks ebasobiv. Elusate karpide arv loodusalal on kas väga väike või puuduvad elusad isendid täiesti. Tõenäoliselt satuvad elusad isendid alale aeg-ajalt ülalt laskuvate kaladega (vastsed parasiteerivad kaladel), püsiv paikne asurkond aga Jägala loodusalal puudub. Sobilik arvukuse hinnang võiks olla kuni 100 isendit. 2013.-2014. a uuringute kohaselt leidub Linnamäe paisjärve alla jäänud jõeosades karbile sobivaid elupaiku. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks, et paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks on eeldused loodud. Olulisemad tegurid, mis võivad avaldada kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele ebasoodsat mõju Tulenevalt ptk-s 1.3.2.4 kirjeldatud paksukojalise jõekarbi elupaiganõudlusest on liigi jaoks negatiivseteks teguriteks eelkõige paisutusest tulenev elupaiga üleujutamine ja setete alla mattumine ning elupaikade killustatus. Taotletava tegevuse mõjud Linnamäe paisu taha tekkinud paisjärv üle ujutanud ja setete alla matnud 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), mille kärestikulised osad oleksid paksukojalisele jõekarbile sobilikuks elupaigaks. Paksukojalise jõekarbi elupaigaks on sobilikud kiirevoolulised kivise põhjaga kärestikulised alad. 2013.-2014. a uuringute kohaselt oleks Linnamäe paisjärve likvideerimisel taastuv jõelõik valdavalt kärestikuline, mis oleks liigile sobilikuks elupaigaks. Tulenevalt Linnamäe paisu tagajärjel tekkinud paisjärvest on paksukojalisele jõekarbile otseselt kättesaamatud 5 ha liigile tõenäoliselt sobilikku elupaika, sest see on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla mattunud. Kuniks paisutus jätkub, on negatiivne mõju paksukojalisele jõekarbile Jägala loodusalal oluline ja pöördumatu, sest liigile on kättesaamatu sobilik elupaik paisjärve all. Linnamäe pais killustab paksukojalise jõekarbi elupaika, seetõttu ei ole liigil potentsiaalselt võimalik liikuda kogu kaitsealal esinevate sobilike elupaikades (nii Jägala jões kuni Jägala joani kui ka Jõelähtme jões kuni Lundi paisuni) piires. Kokkuvõtvalt, Linnamäe paisu olemasolu välistab KKK-s ette nähtud tulemuse saavutamise (eelduste loomine paksukojalise jõekarbi elujõulise asurkonna säilimiseks). Pais killustab elupaika ja paisutuse tõttu on üle ujutatud ja sette alla mattunud paksukojalisele jõekarbile tõenäoliselt sobilik elupaik. Muude tegevuste koosmõjud 2013.-2014. a uuringute kohaselt on Jägala Energy HEJ jaoks Jägala joast u 900 m allavoolu suunatud veekoguse tõttu halvendatud (vett on vähem, mistõttu kaldaäärdes elupaigad on kuivad) nimetatud lõigul paksukojalise jõekarbi elupaiga seisundit. Jägala Energy HEJ veekasutuse oluline piiramine parandaks joast allavoolu jääva lõigu kärestike seisundit. Samuti võib esineda settereostuse oht Jägala Energy paisjärvest setete allakandumisel. 68 Maves, 2014. Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta. 27 2.1.2.6. Saarmas Saarma arvukuse hinnang Jägala loodusalal on kuni 5 isendit. Liik võib aeg-ajalt alalt ka lahkuda, kuid see on looduslikest teguritest tulenev nähtus. Tegemist on saarma seisukohalt marginaalse tähtsusega elupaigaga. Linnamäe pais ja paisjärv ei mõjuta liigi levikut ja arvukust. Arvestades kavandatavat tegevust ja Jägala loodusala iseloomu ning lähtudes alapunktis 1.3.2.5 kirjeldatud saarma iseloomustusest, ei tulene Linnamäe paisust, paisutamisest ega elektrienergia tootmisest saarmale negatiivseid mõjusid. KKK kohaselt on tulemuslikkuse hindamise kriteeriumiks saarma esinemine hoiualal (loodusalal) ning eesmärgiks on samuti saarma esinemine hoiualal (loodusalal). 2.2. Koosmõjud Linnamäe pais ehitisena on ületamatuks takistuseks lõhe, jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi liikumisel sobilikesse paikadesse, samuti on paisjärve esinemise tõttu üle ujutatud ja setete alla mattunud nimetatud liikidele sobilik elupaik ja elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) 5 ha ulatuses. Selle tõttu on liikide populatsiooni asustustihedus oluliselt väiksem või praktiliselt puudub ning liikide puhul, keda esineb ka paisjärvest ülesvoolu (nt võldas) on populatsioonid killustatud. Kuna Linnamäe pais muudab jõelise elupaiga järveliseks, toimub seal setete akumuleerumine. Avariiolukordade esinemisel või paisu remontimise ja rekonstrueerimise käigus tekib oht setete liikumiseks allavoolu, mis halvendab Linnamäe paisust allavoolu paikneva jõelõigu kvaliteeti vee-elustiku elupaigana ja elupaigatüübina jõed ja ojad (3260). Linnamäe HEJ tööst tulenev pulseeriv veerežiim halvendab täiendavalt paisust allavoolu jäävas jõelõigus kalade kude- ja noorjärkude elupaikade kvaliteeti ning laskudes läbi turbiinide minnes on lõhe ja jõesilmu noorjärkudel oht suureks suremuseks. Linnamäe paisu taga on 5 ha elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260) üle ujutatud ja setete alla maetud, mistõttu elupaiga pindala on vähenenud, see on killustatud ning üleujutatud osa on kalade kudemis- ja vastsete elupaigana kasutuskõlbmatu. Settereostuse korral võivad teatud ajaperioodil esineda täiendavad negatiivsed mõjud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) seisundile ning kalade elupaikadele. Linnamäe HEJ tööks vajaliku pulseeriva veekasutusega kaasneb veekvaliteedi halvenemine. Linnamäe paisu puudumisel taastuks 5 ha suurune elupaigatüüp jõed ja ojad (3260), suurendades selle pindala, millega kaasneb ka elupaiga killustatuse lõppemine. Seeläbi oleks kogu Jägala loodusala lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukohalisele jõekarbile elupaigana kättesaadav, puuduks ka asurkondade killustatus ning suureneks nende asustustihedus. Paisutuse puudumine aitaks saavutada KKK-s seatud Jägala loodusala kaitse-eesmärke. Linnamäe paisu puudumisel kaasneks mõningane negatiivne mõju Jägala Energy HEJ olemasoluga, sest derivatsioonikanali kaudu vee kõrvalejuhtimine halvendab Jägala joa alusel jõelõigul u 900 m pikkuselt kärestiku kvaliteeti elupaigana lõhele, jõesilmule, võldasele ja paksukojalisele jõekarbile. Samas on Jägala Energy veeluba seotud Linnamäe paisuga: kui paisjärv likvideeritakse ja siirdekaladele on juurdepääs Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jäävatele kudealadele, on Keskkonnaametil õigus Jägala Energy veeluba muuta. Lundi paisu olemasolu takistab kalade liikumist Lundi paisust ülesvoolu, st väljaspoole Jägala loodusala asuvatele sobilikele kudemis- ja noorjärkude elupaikadesse. 28 Nii Jägala Energy HEJ kui ka Lundi paisust tulenevalt esineb setete kogunemine ja avariiolukorras või paisude remontimisel või rekonstrueerimisel settereostuse tekkimise oht. Oht on väiksem Lundi paisu puhul, sest Jõelähtme jõe säng on ülesvoolu rajatud paelõhesse ja selle ulatus on väiksem, mistõttu paisu taha koguneb setteid vähem. Seega kokkuvõtvalt avaldavad Natura 2000 alale olulist ebasoodsat mõju jõele ehitatud paisud ja neil hüdroenergiast elektritootmine. Jägala loodusalal on olulisemaks ebasoodsa mõju tekitajaks Linnamäe pais ja HEJ. 3. Kindlaksmääramine, kas taotletav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust Tabel 1. Kontrollküsimustik hindamaks kokkuvõtvalt kavandatava tegevuse mõju Natura ala terviklikkusele Kas projekt võib: takistada ala kaitse-eesmärkide Jah Ala kaitse-eesmärke ei saavutata. KKK saavutamist või põhjustada kohaselt on lõhele, jõesilmule ja selles viivitusi? paksukojalisele jõekarbile seatud eesmärgiks eelduste loomine looduslikult elujõulise populatsiooni taastamiseks ning et võldas asutaks sobilikke elupaiku kogu kaitstava ala ulatuses. Nimetatud eesmärgid ei ole saavutatavad paisu ja paisutamisest tekkiva paisjärve olemasolul. vähendada alal esinevate Jah Linnamäe paisul paisutamise tagajärjel on 5 ha kaitsealuste elupaigatüüpide (31%) elupaigatüüpi jõed ja ojad uputatud või kaitsealuste liikide paisjärve alla ja maetud setetega, lisaks on 2,4 elupaikade pindala või ha (15%) elupaigatüüpi jõed ja ojad kvaliteeti? siirdekaladele ületamatu rändetõkke tõttu kättesaamatud. Kuna pais on kaladele ületamatuks tõkkeks ja suur osa elupaiku on kättesaamatud või kasutuskõlbmatud ning kättesaadav osa on kehva kvaliteediga, avaldab see otsest negatiivset mõju ka kaitse- eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele. Lisaks on Linnamäe HEJ tsüklilisest veekasutusest mõjutatud 8,4 ha (53%) elupaigatüüpi jõed ja ojad. Seega kokku on rikutud 99% elupaigatüübist jõed ja ojad. põhjustada häirimist, mis võib Jah Linnamäe HEJ tsükliline veekasutus mõjutada populatsiooni suurendab paisust allavoolu esinevate liikide suurust või tihedust või häirimist ning võib põhjustada nende liikidevahelist tasakaalu? asurkonna suuruse vähenemist. Kuna pais on kaladele ületamatuks tõkkeks, avaldab see otsest mõju ka kaitse-eesmärgiks olevate kalaliikide arvukusele, sest neile on kättesaamatud paisust ülesvoolu esinevad 29  sobilikud elupaigad (millest 5 ha on paisjärve poolt üle ujutatud ja setete alla maetud). Samuti on laskumisel läbi turbiinide noorjärkudel oht suureks suremuseks, mistõttu väheneb liikide arvukus veelgi. põhjustada alal olulisel määral Jah. Linnamäe pais on vee-elustikule ületamatuks leiduvate kaitsealuste liikide tõkkeks, mistõttu puudub neil võimalus väljatõrjumist ja vähendada liikuda paisust ülesvoolu. Paisust allavoolu on seega nende liikide levila vee-elustikul võimalik liikuda läbi turbiinide pindala kaitsealal? ning liigveelasu, kuid turbiine läbides on ohuks kalade suur suremus, mis võib esineda ka liigveelasu kasutajatel (suure vooluhulga korral). viia I lisa elupaikade või Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks on lisa I liikide elupaikade kohaselt Natura elupaigatüüp jõed ja ojad killustumiseni? (3260), mis on paisu tõttu 5 ha ulatuses (31% elupaigatüübi kogupindalast – 16 ha-st) üle ujutatud ja setetega reostunud ning paisu ja paisjärve esinemisest tulenevalt on elupaigatüüp ja liikide elupaik ka killustatud. Linnamäe paisust allavoolu jääb 8,4 ha (53%) elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest vaid 0,3 ha on kärestikuline, ning Linnamäe paisjärvest ülesvoolu jääb 2,6 ha (16%) elupaigatüüpi jõed ja ojad, millest 2,3 ha on kärestikulised. põhjustada alal asjaomaste Jah. Jägala loodusala kaitse-eesmärkidest elupaikade ja liikide tulenevalt võib peamisteks tunnusteks pidada säilitamiseks või taastamiseks jõe kui vooluveekoguga seotud asjaolusid vajalike põhitunnuste, (looduslik veerežiim). Paisutamise ja looduslike protsesside või elektritootmise tõttu on looduslik veerežiim ressursside kadumist või häiritud (kasutatavatest turbiinidest tulenev vähenemist? tsükliline veekasutus), jõe asemel on tekkinud paisjärv, mis muudab ka elupaiga sobivust liikidele (sobilik elupaigana järvelist, mitte jõelist elukeskkonda nõudvatele liikidele, samal ajal on loodusala eesmärgiks just jõelist elupaika kasutavad liigid) ning paisjärve põhja koguneb muda, mis muudab toitainete tasakaalu ja tekitab settereostust. Jägala loodusalal on jõgi kui looduslik elupaik (elupaigatüüp jõed ja ojad), kus on tagatud kõik ökoloogilised protsessid (sh liikide looduslik levik) kahjustatud ulatuses Jägala joast kuni suudmeni (99%), sh valdavalt on survetegur Linnamäe pais ja Linnamäe HEJ mõju jõe voolurežiimile. Lõhe asurkonna taastamine taotletava tegevuse jätkumisel ei ole võimalik, samuti jääb saavutamata jõesilmu, võldase ja paksukojalise jõekarbi asurkondade laienemine. 30 häirida tegureid, mis aitavad Jah. Kuna liikidele on elupaigaks Jägala jõgi, siis alal soodsaid tingimusi elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hea seisundi säilitada või mis on vajalikud puhul on tagatud ka kaitse-eesmärgiks seatud selleks, et taastada alal liikide hea seisund. Linnamäe paisu ja soodsad tingimused? paisjärve esinemisel ei ole liikide väga hea seisundi saavutamiseks piisavalt elupaiku ning paisjärvest ülesvoolu jäävad sobilikud elupaigad ei ole neile kättesaadavad. Samuti on elupaik killustunud. See vähendab liikide levikut ja populatsiooni suurust, samuti killustab asurkonda. häirida selliste liikide Jah. Linnamäe paisust ülesvoolu on kaitseala tasakaalu, levikut ja arvukust, eesmärkide täitmise eelduseks jõelise mis on ala soodsate tingimuste elupaigatüübi taastamine paisjärve alla jäävas indikaatorid? jõelõigus. Paisutamisega kaasneb settereostus, millel on ajaliselt piiritletud perioodil otsene negatiivne mõju ka paisust allavoolu jäävale jõeosale ning liikide elupaikadele, muul ajal mõjutab liike negatiivselt pulseeriv veekasutus. 31 4. Leevendavate meetmete kavandamine 4.1. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus Sõltuvalt kindlakstehtud mõju suurusest võib olla võimalik kehtestada teatavad leevendusmeetmed, mis hoiavad negatiivse mõju ära või vähendavad seda sellisele tasemele, kus see enam ei kahjusta ala terviklikkust. Leevendava meetmena on kaalutud kalapääsu rajamist. Aastatel 2010-2013 kaaluti meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames võimalusi kalapääsu lahendusteks, mis võimaldaksid jätkata elektritootmisega, samal ajal täita veeseadusest tulenevat nõuet tagada kaladele läbipääs paisust üles- ja allavoolu: erinevad kalatreppide variandid vahetult hüdrosõlme juures, rändekanal ümber Linnamäe HEJ kompleksi ja paisjärve Jägala jõe vasaku kalda pool, möödaviikpääs ümber Linnamäe Jägala jõe paremal kaldal. Kõikide nende alternatiivide realiseerimise otstarbekus on seatud kahtluse alla erinevatel põhjustel, sh vähene toimivus69. Linnamäe HEJ rajamisel ehitati sellele siirdekalade läbipääsuks kalatrepp, kuid see ei toiminud ja HEJ taastamise käigus 2002. a seda ei taastatud. Olemasolevas olukorras on Linnamäe pais ületamatuks rändetõkkeks kalade ülesvoolu rändel. Kalade allavoolu ränne on teatud perioodidel võimalik, kuid see ei ole kaladele ohutu. Seetõttu on takistatud siirdekalade (nt lõhe, forell, vimb, jõesilm) liikumine paisust Jägala joa alustele kudealadele ja Jõelähtme jõkke. Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2010. a eelprojekti (edaspidi 2010 kalapääsu projekt), mis käsitleb kolme varianti kalade rände tagamiseks70: 1) Põhivariant. Kalade ülesvoolu pääsemiseks rajatakse jõe vasakule kaldale püstpiludega kamberkalapääs. Kalade allavoolupääsu renn kujundatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks. 2) Alternatiiv 1. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu rändeks paigaldatakse praegusesse veehoidla tühjenduskanalisse kalalift. Olemasolev mittetöötav kalapääs kujundatakse ümber veehoidla tühjenduslasuks. 3) Alternatiiv 2. Kalade allavool lahendatakse jõe vasakule kaldale rajatava renniga. Kalade ülesvoolu pääsemiseks pikendatakse olemasolevat kalatreppi ning selle kõrvale (läbi ülevoolupaisu) rajatakse peibutusvoolu kanal. Veehoidla tühjenduskanal jääb olemasolevasse asukohta.71 69 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2013. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis 06.12.2013 kiri nr HJR 7-6/13/28375-1 70 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis 10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3 71 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2010. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Lisa 1 Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekt. Registreeritud postipoisis 10.02.2011 kiri nr HJR 6-7/10-3 32 Täiendavalt 2010 kalapääsu projektile kavandati neljas variant (edaspidi 2010 kalapääsu projekti täiendus): 4) Antud variandi kohaselt rajatakse kamberkalapääs HEJ-st paremale. Allavoolurändel olevad kalad suunatakse veehoidla tühjenduskanalisse kujundatud allavoolupääsu. Olemasolev kalapääs kujundatakse paisjärve tühjenduskanaliks72. Keskkonnaamet jättis nii 2010 kalapääsu projektis kui ka 2010 kalapääsu projekti täienduses toodud kalapääsulahendused kooskõlastamata. Keskkonnaameti hinnangul ei taga mitte ükski lahendus kalade kuderände toimimist73. Lisaks kalade läbipääsu mittetagamisele jääks kõigi nende lahenduste korral paisjärv alles, st suur hulk elupaiku endiselt uputatuks paisjärve alla. 2010 kalapääsu projektis ja 2010 kalapääsu projekti täienduses pakutud kalapääsude lahendused ei võimalda Jägala loodusala kaitse- eesmärkide saavutamist – oluline osa (5 ha, s.o u 1/3 kogupindalast) kudealadest jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht (paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi. 2020 koostatud kultuuriväärtuste eksperthinnangus on pakutud muinsuskaitse ja looduskaitse eesmärkide ühildamiseks võimalik kalapääsu variant, mis on analoogne 2010-2011 kaalutud variantidega: Jägala jõe paremkaldale kalapääsu rajamine tähendaks kanali rajamist linnamäe ja asulakoha vahelt. Kalapääsu suue asuks Linnamäe paisu lähedal ning lähe paisjärves ülesvoolu. Kanali suudme asukoht võimaldab kaladel see üles leida, sest see asub vahetult elektrijaama avade kõrval. Kanal tuleb osaliselt toestada betoonseintega, kuid suures osas piisaks nõlvadest. Selline kanal riivaks arheoloogiamälestist “Asulakoht”, kuid võiks siiski olla aktsepteeritav, sest säilitab valdava osa mälestisest ning ei kahjusta teisi mälestisi. Kanal oleks uus silmatorkav element maastikus, mis aga on siiski oluliselt väiksema kaaluga kui säilitatav paisjärv. Kärestikuline kanal, eriti selle nõlvadega lahendatud osa ei oleks maastikus silmatorkav võõrkeha, vaid võiks toimida hoopis omaette atraktsioonina. Koos kalapääsuga tuleb rajada paisule kalade allavoolurännet võimaldavad konstruktsioonid. Nende ehitamiseks tuleb võibolla ümber ehitada kas vasak- või paremkalda umbpaisu pealmine osa, et kalad, kes ei ole leidnud kanalisse sissevoolu paisjärve kaldal, saaks liikuda allavoolu ilma HEJ-d läbimata. HEJ vee sissevõtu avadele tuleb paigaldada konstruktsioonid (restid), mis tõkestavad kalade sattumist turbiinidesse. Umbpaisude ümbruses ei ole kultuurkiht säilinud ja võimalik kultuurkihi kahjustamine ei ole seetõttu takistuseks. Käesoleva eksperthinnangu kohaselt on viimane lahendus soovitatav, kui see osutub pärast tehnilise lahenduse läbitöötamist ja tasuvusarvutuste tegemist mõistlikuks.74 Ka selle lahenduse korral ei ole Jägala loodusala eesmärgid täidetavad: 5 ha ehk 1/3 kudealadest jääks paisjärve poolt üleujutatuks, samal ajal kui paisjärvest ülesvoolu on vaid u 2,3 ha ehk 14% kudemiseks sobivaid elupaiku. Paisust allavoolu säiliks ka veetaseme kõigutamise oht 72 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, 2011. Meetme ”Vooluveekogude seisundi parandamine” taotlusdokumentatsioon. Linnamäe hüdroelektrijaama kalapääsud”. Eelprojekti täiendus. 73 Registreeritud Postipoisis 21.06.2011 kirjana nr HJR 7-6/11/18981-7 74 Hiob, M., 2020. Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kultuuriväärtuse eksperthinnang. Artes Terrae AB. Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 1.10.2021 nr 7-11/21/15714-6 33 (paisjärve vee kogumisel), mille tagajärjel muutuks kesisemaks paisust allavoolu jäävate elupaikade kvaliteet. Täiendavalt jääks reaalseks ohuks laskumisel turbiinide läbimisel või paisu ülevoolust alla kukkudes lõhe ja jõesilmu noorjärkude suremise oht ning paisjärv mõjutaks negatiivselt jõe veetemperatuuri ja hapnikurežiimi.Varem toimunud paljude alternatiivide sõelumisel ning analüüsil on ainukeseks reaalseks kehtivale keskkonnaõigusele vastavaks lahenduseks jäänud alternatiiv - avada Linnamäe pais kaladele ja loobuda elektritootmisest Linnamäe paisul. Meetme “Vooluveekogude seisundi parandamine” raames koostas Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ 2013. a eelprojekti (edaspidi 2013 kalapääsu projekt), mis käsitleb ainult ühte tehnilist alternatiivi: elektritootmise lõpetamine Linnamäe HEJ-s ja paisutuse likvideerimine. Tehnoloogilisi alternatiive on kolm, millest eelprojekt koostati kolmandale alternatiivile: 1) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme täieliku likvideerimise teel. 2) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu osalise või täieliku lammutamise teel. 3) Elektritootmise lõpetamine ja paisutuse likvideerimine läbivooluavade lõikamisega läbi Linnamäe hüdrosõlme ülevoolupaisu.75 Kalastikueksperdid nõustuvad projekteerija arvamusega, et kalade läbipääsu tagamise ja keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohalt on parimaks lahenduseks 1. alternatiiv, mis võimaldab saavutada kõige looduslähedasema olukorra. Samas on kalastiku eksperdid seisukohal, et ka alternatiivid 2 ja 3 võimaldavad tagada kaladele igati soodsad rändetingimused ning loovad eeldused kõigi jõega seotud keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Lisaks kalade läbipääsu tagamisele tuleb teadvustada, et vajalik on saavutada ka keskkonnaeesmärkide täitmine, milleks on Jägala jõega seotult jõe hea ökoloogilise seisundi (EL Veepoliitika raamdirektiivi mõistes) ja Jägala jõe hoiuala soodsa kaitseseisundi saavutamine. Jägala jõe hoiualal kaitstavateks kalaliikideks on jõesilm, lõhe, ja võldas, veeselgrootutest on kaitstavaks liigiks paksukojaline jõekarp. Läbipääsu tagamine aitab oluliselt kaasa kõigi eelnimetatud liikide soodsa kaitseseisundi saavutamisele, lõhe, ja jõesilmu puhul on rändeteede avatus ja soodsad rändetingimused soodsa kaitseseisundi vältimatuks eelduseks. Kõigi eelnimetatud liikide kaitseseisund sõltub lisaks ka otseselt kärestike ja kiirevooluliste kivise-kruusase põhjaga jõelõikude olemasolust, ulatusest ning kvaliteedist. Seniste analüüside käigus on selgunud, et efektiivselt toimiva kalapääsu rajamine Linnamäe paisu juurde on keeruline ja äärmiselt kulukas ning isegi juhul, kui õnnestuks rajada kalapääs parimal võimalikul moel, ei oleks väga suure tõenäosusega võimalik seeläbi saavutada keskkonnaeesmärkide täitmist (lõhe ja jõesilmu soodsat kaitseseisundit, Jägala jõe alamjooksu head ökoloogilist seisundit)76. Projekti ReTrout77 raames on Linnamäe paisu ja HEJ juures kalade rändetee avamiseks koostatud kolm võimalikku lahendusvarianti, mis tagaksid Natura ala kaitse-eesmärkide 75 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju eelhinnang. 76 Maves, 2014. Kalade rändetee avamine Linnamäe hüdroelektrijaama paisu juures”. Keskkonnamõju eelhinnang. 77 Projekt on koostatud Tartu Ülikooli riigihanke nr 202487 „Eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamise tellimine“ koosseisus. Töö sisuks on kalade rändetee avamiseks Kotka (Valgejõgi), Nõmmeveski (Valgejõgi), Kunda alumine HEJ (Kunda jõgi), Kunda mõisa (Kunda jõgi), Aravuse (Kunda jõgi) ja Linnamäe HEJ (Jägala jõgi) paisudel eelprojektide ja keskkonnamõju eelhinnangute koostamine. 34 täitmise. Kalade rändetee tõhusaks avamiseks ja liikide elupaikade taastamiseks Jägala jõe alamjooksul oleks Linnamäe paisu avamine ja paisjärve likvideerimine. 1) Variant 1 - Likvideeritakse vasakul kaldal paiknev betoonist umbpais, ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõgi juhitakse paisust mööda vasaku kalda poole rajatavat uut voolusängi. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 2) Variant 2 - Likvideeritakse ülevoolupaisu betoonkeha ja voolurahusti. Ülejäänud hüdrosõlme elemendid säilitatakse. Jõe vool juhitakse läbi ülevoolupaisu laiuse ava, milleks rajatakse paisu ülavee poolele uus voolusäng. Vana jõesäng paisu ees täidetakse pinnasega, täidetud kaldaala planeeritakse ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga. 3) Variant 3 - Kõik paisu konstruktsioonid lammutatakse, jõe org paisu piirkonnas taastatakse looduslähedasena. Lammutatud konstruktsioonide lõigus rajatakse tehiskärestik pikkusega 115 m, põhjalanguga 2%, põhja laiusega 24 m. Paisu likvideerimise järel suureneb oluliselt tüübiomaste kalaliikide arvukus paisust ülesvoolu jäävas jõeosas ning vähemal määral ka paisust allavoolu jäävas jõeosas. Linnamäe paisu avamine ja elupaikade taastamine on oluline eelkõige Natura 2000 ala eesmärgiks olevale elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning liikidele nagu lõhe, jõesilm, võldas ja paksukojaline jõekarp. Lõhe looduslik taastootmine Jägala jões piirdub praegu üksikute isenditega. Linnamäe paisu avamise ja paisjärve likvideerimise järel võib lõhe looduslik taastootmine Jägala jõe alamjooksul tõusta kuni 8500 laskujani aastas. Ka jõesilmu seisundit Jägala jões parandaks oluliselt Linnamäe paisu avamine ja jõe loodusliku sängi taastamine ülalpool paisu praeguse paisjärve alal. Paisu likvideerimine suurendaks ka võldase olemasolevat asurkonda 2-3 korda78. Projekti kohaselt on kõik kolm lahendusvarianti hinnatud kalastiku ja jõe kui elupaiga seisukohast soodsateks, kuid eelistatud järjekord (alates parimast) on variant 3, variant 2 ja seejärel variant 1.79 Samas ka ükski ReTrout projekti raames pakutud kalapääsulahendustest ei võimalda elektritootmise jätkamist taotluses esitatud tingimustel. Meedet saab rakendada, kui veeluba hüdroenergia kasutamiseks ja paisutamiseks anda ei ole võimalik. Kokkuvõtvalt ei ole võimalik elektritootmise ja paisutamise negatiivset mõju leevendada kalapääsuga, kuna puudub lahendus, mis tagaks samal ajal Natura 2000 kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise. Natura 2000 ala kaitse-eesmärkide täitmise ja ala terviklikkuse taastamise tagab vaid selline lahendus, millega likvideeritakse paisutus ja tagatakse kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele paisust efektiivne läbipääs üles- ja allavoolu. Teiseks võimalikuks leevendavaks meetmeks võib olla paisutuskõrguse vähendamine. Linnamäe paisjärvel on veetase olnud erinev sõltuvalt paisu seisukorrast. II maailmasõjas Linnamäe HEJ hävitati, seega kuni aastani 2002, mil lõppesid Linnamäe HEJ rekonstrueerimistööd ning alustati elektrienergia tootmisega, oli paisutustase oluliselt madalam (u 60 aastat). Vesi voolas läbi õhatud hüdroelektrijaama ehitise, mistõttu paisutuse tulemusena 78 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Info pärineb: Järvekülg, Kesler jt 2014. Linnamäe HEJ vee-erikasutusloa keskkonnatingimuste analüüs, vee-elustiku uuringud Jägala ja Jõelähtme jõe alamjooksul 2013-2014. Rein Järvekülg (Ökokonsult OÜ), Martin Kesler (TÜ Eesti Mereinstituut), Teet Krause, Henn Timm, Kai Piirsoo, Aive Kõrs, Peeter Pall, Sirje Vilbaste (EMÜ PKI Limnoloogiakeskus), Nikolai Laanetu (LHÜ Lutra) 79 Maves, 2020. Eelprojektide ja keskkonnamõjude eelhinnangute koostamine. Osa 6.2: Linnamäe HEJ pais. Keskkonnamõju eelhinnang. Kättesaadav Keskkonnaametist. 35 tekkiva paisjärve pindalaks oli hinnanguliselt u 17 ha (aluseks Maa-ameti geoportaali ajaloolised kaardid). Võrreldes hetkel paisutusest tuleneva mõjuga, esines viidatatud ajavahemikul jõelise iseloomuga elupaigatüüp täiendavalt u 350 m pikkuses lõigus, mis tänaseks on osaliselt taas üle ujutatud. Näiteks Joa puhkeala (24505:002:0278) kinnistu loodenurgas, kus täna on veekogu laiuseks maksimaalselt ~125 m, oli enne paisutuse täielikku taastamist jõelõigu laiuseks 26 m. Antud asukohast Jägala joa suunas esines osaliselt ka kärestikulise iseloomuga jõelõik, mis tänaseks on paisutuse suurema mõju tõttu ~230 m pikkuses üle ujutatud (eelnevad andmed pärinevad Maa-ameti geoportaali 1993-2000 ortofotolt80). Seega paisutuskõrguse alandamine võimaldaks osalist elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) taastamist. Sellegipoolest oleks elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) Linnamäe paisu ja paisjärve tõttu killustatud ning arvestades, et puudub toimiva kalapääsu rajamise võimalus, jääb pais Jägala loodusala kaitse-eesmärgiks seatud kalaliikidele ületamatuks tõkkeks ning liikide soodsat seisundit saavutada ei oleks võimalik. Seega nii käesoleva paisutuse kui ka madalamal paisutuskõrgusel tekkiva paisutuse mõju saab pidada elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ebasoodsaks, kuid alandatud paistustaseme puhul oleks ebasoodne mõju väiksem. Kuivõrd tehniliselt on Linnamäe pais betoonist umbpais, kus ei ole reguleeritavaid varjasid sellises mahus, et hoida vajalikku veetaset igal ajahetkel, oleks madalama paisutuskõrguse rakendamiseks vajalik olemasoleva paisu ja turbiinisüsteemi ümberehitamine. Arvestades eeltoodut, võib paisutuskõrguse vähendamist pidada küll üheks võimalikuks leevendavaks meetmeks, kuid sisuliselt oleks tegemist uue süsteemi rajamisega ning sellest ei tule piisavat leevendust kaitsealuste liikide jaoks, et tagada nende soodne seisund. Kokkuvõttes madalam paisutuskõrgus vähendaks mõningal määral küll paisutusest tulenevat negatiivset mõju elupaigatüübile jõed ja ojad ning kaitsealuste liikide elupaikadele, ent see ei taga siiski Jägala loodusala kaitse-eesmärkide täitmist. Samuti ei võimalda see elektritootmise jätkamist samadel tingimustel. Leevendava meetmena on kasutatud lõhede asustamist. Jägala jõkke on alates 1998. aastast toimunud regulaarsed lõhede asustamised. Viimased aastad on RMK Põlula Kalakasvatuskeskus asustanud Linnamäe HEJ-st allavoolu erinevas vanuses lõhe noorjärke (vastsetest kuni laskujateni). Jägala jões on lõhele sobivaid sigimispaiku väga vähe säilinud ning noorkalade asustamist neisse tuleb lugeda vähem prioriteetseks. Ilma elupaikadele juurdepääsu loomiseta on asustamine populatsioonide taastamise eesmärgil perspektiivitu tegevus. Jägala jõkke asustatakse lõhe laskujaid Linnamäe HEJ tegevusest tingitud kahju kompenseerimise ning populatsiooni taastamise potentsiaali loomise eesmärgil juhuks kui lahendatakse kalade rände küsimus. Kalakasvatusliku taastootmise eesmärgiks on looduslike asurkondade taastamine või tugevdamine. See on seotud rahvusvaheliste lepetega. Eesti on liitunud Gdanski konventsiooniga, mis sätestab kalapüüki ja muude elusressursside kasutamist Läänemeres. 1997. aastal võttis Rahvusvaheline Läänemere Kalanduskomisjon (IBSFC) vastu lõhekava (Salmon Action Plan), mis nägi ette lõheasurkondade taastamise ja kohustas aastaks 2010 tagama lõhe kudejõgedes loodusliku taastootmise taseme, mis vastaks 50%-le iga jõe potentsiaalsest võimalusest. Eesti lõhejõgedes on laskujate osa arvestades jõgede potentsiaali esimese rändetõkkeni ulatunud alates 2007 üle 50% potentsiaalsest vaid kolmel aastal. Jõgede 80 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline 36 kogupotentsiaali arvestades on laskujate arv olnud vaid üksikutel aastatel suurem kui 30% potentsiaalsest. Kava jõustumisel tuleb asustamised Jägala jõkke lõpetada81,82. Lõhe praegune taastootmispotentsiaal Jägala jões on hinnatud tühiseks, kuna merre laskuvad jõest üksikud looduslikust sigimisest pärinevad lõhesmoldid. Jõe praeguseks kalanduslikuks väärtuseks võib lõhe seisukohalt lugeda 0 eurot. Praegu jõkke tõusvad lõhed pärinevad asustamistest või on tegemist muude jõgede „eksinud“ isenditega83. TÜ Eesti Mereinstituudi 2014. aasta projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuande84 kohaselt on looduslikku päritolu lõhel meres ellujäämus asustatud kaladest ligikaudu 20 korda kõrgem. Kalade asustamise meede ei ole pikas perspektiivis ka jätkusuutlik, kuna sobilikud kudealad jäävad kaladele kättesaamatuteks ning asustatud noorkaladest jõuavad jõkke tagasi kordades vähem kui looduslikku päritolu lõhet. Leevendava meetmena saab paigaldada reguleeritavad turbiinid. Reguleeritava äravooluga turbiinide paigaldamise järel jõelise elupaiga seisund Linnamäe paisust allavoolu jäävas osas mõnevõrra paraneb seoses äravoolu looduslähedaseks muutumisega Linnamäe paisu all85. Turbiinide vahetamine on kallis tegevus, mis ilma riigi toetuseta muudab elektritootmise kasumit taotlevale eraettevõttele majanduslikult küsitavaks. Leevendava meetmena saab peamisel rändeperioodil paigaldada turbiinide ette väiksemate võreavadega lisavõred. Linnamäe HEJ-le on paigaldatud 25 mm vahedega võred. TÜ Eesti Mereinstituudi kevadiste seirepüükide tulemused näitavad, et 25 mm vahedega võred lõhe laskujaid ei takista. Alternatiivse lahendusena tõkestaks 15x15 mm silmasuurusega võrkvõre 93,1% lõhe laskujatest. Kevadise rändeperioodi katmiseks (99% mõlema liigi rändeperioodist kaetud), tuleks ≤12 mm piidevahega või silmasuurusega 15x15 mm võrkvõret kasutada 15. aprillist kuni 15. juunini (peamiseks rändeperioodiks on mai). Peenemaid võresid tuleb oluliselt tihedamini puhastada, samas kui võred hoitakse puhtana, siis elektritootmine HEJ‐des ei vähene86. Vastavalt keskkonnaministri määruse nr 54 ”Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika” § 5 lg 3 tuleb LKS § 51 lg 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel asuvatel paisudel ajavahemikul 20.04-10.06 kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15 mm, või 81 Eesti riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks 2015-2017. Osa: Lõhe ja meriforell. 2016. TÜ Eesti Mereinstituut. 82 Kalakasvatusliku taastootmise tegevuskava 2017-2019, perspektiiviga kuni 2023. 2017. Eesti Maaülikool. Arvutivõrgus: https://dspace.emu.ee/xmlui/handle/10492/6391 83 Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine. 2019. Ökokonsult. Arvutivõrgus: (Microsoft Word - Lepingu 0-1-MI-1319 l\365pparuanne, I ja II etapp) (kalateave.ee) 84 Projekti „Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014“ lõpparuanne. 2015. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut. Arvutivõrgus: Projekti "Pirita jõe lõhe ja meriforelli sugukalade loendamiseks vajaliku tehnika soetamine, testimine ja kasutamine aastal 2014" lõpparuanne (agri.ee) 85 Eksperthinnang Jägala jõe alamjooksu (Jägala joast kuni suudmeni) taastamise võimaluse kohta lõhejõena või keskkonnaministri 15.06.2004 määrusest nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ väljaarvamise kohta. 2014. Maves. 86 Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs. 2018. TÜ Eesti Mereinstituut, Merin AS. Arvutivõrgus: Microsoft Word - HEJ võrede uuring 04.12.2018 (envir.ee) 37 tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Seega on 15 mm silmasuurusega võrkvõre kasutamine Linnamäe paisul peamisel kevadisel rändeperioodil seadusest tulenev kohustus. Samas leevendab see vaid lõheliste hukkumist turbiinides, kuna jõesilmu vastsete kuju ja suuruse tõttu ükski võre neid turbiinidesse sattumise eest ei kaitse. 4.2. Järeldused Häid ja efektiivseid leevendavaid meetmeid taotletava tegevuse negatiivsete mõjude vältimiseks ei ole (vt tabel 2): 5 ha kärestikulist elupaika jääb uputatuks, millele paisutuse säilimisel leevendavat meedet ei ole; 2,3 ha elupaiku on säilinud paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu, millele on paisu tõttu juurdepääs välistatud. Ükski kalapääsu lahendus, mis tagaks kaitse-eesmärkide täitmise, ei võimalda elektrit toota. Veetaseme kõikumisest tuleneva negatiivse mõju leevendamiseks allavoolu paisu on võimalik paigaldada reguleeritava äravooluga turbiinid, mis muudaks elektritootmise majanduslikult küsitavaks. Lõhe noorjärkude suremust turbiine läbides ei ole võimalik vältida, aga on võimalik oluliselt leevendada paigaldades kevadiseks rändeperioodiks väiksema võreavaga lisavõred. Lisavõrede paigaldamine ei aita kuidagi jõesilmu vastsete allarändel, sest jõesilmu vastsete kuju ja suurus on selline, mida võred ei suuda takistada. Jõesilmu vastsete kaitseks tuleks nende rändeperioodil HEJ seisma panna. Sama kehtib ka mitmete teiste mittekaitsealuste kalaliikide noorjärkude kohta, kes Jägala jõe avatuse korral (nt juhul kui oleks toimiv kalapääsu lahendus võimalik) jões sigimas käiksid (nt siirdesiig). Sellist võimalust, mis ühildaks taotleja huvid Natura 2000 võrgustiku ala eesmärkidega, Linnamäe paisul ei ole. Paisjärvest ülesvoolu ja joaastangust allavoolu on piiratud ulatuses elupaiku, kuna valdav osa on uputatud paisjärve alla. Kui uputatud elupaiku ei taastata (st paisutust ei likvideerita) ja paisu efektiivselt ei avata või veevoolu ümber ehitiste ei suunata, kaitse-eesmärgid täidetavad ei ole. Samas kui paisutus likvideerida, ei saa elektrit toota. Paisutuskõrguse vähendamine eeldab paisu ja tõenäoliselt ka turbiinisüsteemi ulatuslikku ümberehitust, kuid sellega kaasneb vaid osaliselt elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) pindala suurenemine – toimiva kalapääsu puudumisel ei ole võimalik liikidel liikuda ülesvoolu ning olemasolevad asurkonnad jäävad killustatuks. Tabel 2. Leevendusmeetmete kokkuvõte Ebasoodsad Leevendusmeetmete võimalikkus mõjud Paisutamine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna ükski efektiivselt toimiv kalapääs ei võimalda paisutada, ja vastupidi, paisutamise jätkamisel ei ole võimalik paisust üles- ja allapääsu efektiivselt avada. Paisutuskõrguse vähendamine pole samuti arvestatav leevendusmeede, kuna endiselt jääks ala terviklikkus tagamata. Samuti ei ole paisutamise säilimisel piisavalt elupaiku, et nt lõhede asustamist rakendada. Elektritootmine Leevendusmeetmed puuduvad, kuna elektritootmisel säilib paisutamine ja selle ebasoodsat mõju leevendada ei ole võimalik. Reguleeritavate turbiinide paigaldamisega väheneb ebasoodne mõju paisust allavoolu jäävatele elupaikadele teatud määral, kuna äravool muutub looduslähedaseks. Samas ei ole võimalik leevendada kalade suremust turbiinides ka mitte väiksema võrgusilmaga võrede kasutamisel, kuna need ei võimalda välistada väiksemamõõduliste kalade turbiinisattumist. 38 5. Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Kui Natura asjakohase hindamise tulemusena selgub, et ühegi reaalse alternatiivi puhul ei õnnestu ebasoodsat mõju Natura alale ära hoida, kaalub arendaja kavandatavast tegevusest loobumist või tegevuse muutmist või jätkatakse menetlust Natura hindamise eranditegemisega87. Hindamise tulemusena jõudis Keskkonnaamet seisukohale, et taotletavat tegevust pole võimalik ellu viia ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata. Kuna Keskkonnaamet on kindlaks teinud, et ebasoodne mõju tekib ja seda ei saa välistada, ei või tegevus jätkuda (välja arvatud juhul, kui kohaldatakse art 6 lg 4 tingimusi). Tabel 3. Kokkuvõte hindamise tulemustest Asjaoma Mõjude kokkuvõtlik Mõju olulisus/suurus Ebasoods Järeldus: sed kirjeldus a mõju ebasoodne objektid leevenda mõju ala alal mine terviklikkusele Elupaigat Rikutud 16 ha ehk 100% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline üüp jõed elupaigatüüpi jõed ja Sisuliselt mõjutab ja ojad ojad. 5 ha (31%) on ebasoodsalt kogu (3260) uputatud paisjärve alla; loodusalal esinevat 8,4 ha (53%) paisust elupaigatüüpi, sh allavoolu on Linnamäe uputatud paisjärve alla HEJ tsüklilisest ja settereostusega veekasutusest rikutud 31%, rikutud veerežiimiga; 2,4 ha veerežiimiga 67%, (15%) on siirdekaladele rändekaladele kättesaamatu Linnamäe kättesaamatud 15% paisu ja paisutamise praegu jõelise tõttu, 2,2 ha (14%) elupaigatüübina Linnamäe paisjärvest säilinud alast. ülesvoolu jäävas Jägala jõe lõigus kuni loodusala lõpuni on kumulatiivsetest mõjudest tulenevalt rikutud veerežiimiga (Jägala Energy HEJ juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs) Lõhe Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline 100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab 87 Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis: Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet, 40 lk. Arvutivõrgus: Keskkonnamõju hindamine | Kliimaministeerium 39  (66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat 0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja HEJ tsüklilisest settereostusega 66%, veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga veerežiimiga; 2,3 ha 29%, kättesaamatud (30%) on siirdekaladele 30% elupaikadest. kättesaamatu Linnamäe paisu ja paisutamise Lõhe laskujate tõttu, 1,9 ha (25%) on potentsiaal on praegu kumulatiivsetest 0-lähedane, samal ajal mõjudest tulenevalt kui see võiks olla rikutud veerežiimiga vähemalt 8500- (Jägala Energy HEJ 12600/aastas. juhib vett kõrvale senikaua, kuni kalastikule ei ole tagatud Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs). Jõesilm Rikutud 7,6 ha ehk Mõju on oluline. Ei Pikaajaline 100% elupaiku. 5 ha Sisuliselt mõjutab (66%) uputatud paisjärve ebasoodsalt kogu alla ja settega reostunud, loodusalal esinevat 0,3 ha (4%) paisust elupaika, sh uputatud allavoolu on Linnamäe paisjärve alla ja HEJ tsüklilisest settereostusega 66%, veekasutusest rikutud rikutud veerežiimiga veerežiimiga; 2,3 ha 29%, rändekaladele (30%) on siirdekaladele kättesaamatud 30% kättesaamatu Linnamäe elupaikadest. paisu ja paisutamise tõttu, 1,9 ha (25%) on Jõesilmu laskujate kumulatiivsetest potentsiaal Linnamäe mõjudest tulenevalt paisust allavoolu (4% rikutud veerežiimiga elupaikadest) on u (Jägala Energy HEJ 15000/aastas, seega juhib vett kõrvale vaid tühine osa senikaua, kuni potentsiaalist kalastikule ei ole tagatud saavutatud. Linnamäe paisust vaba üles- ja allapääs). Võldas Rikutud 7,2 ha ehk 95% Mõju on oluline. Ei Pikaajaline elupaiku (Jägala jõe Sisuliselt mõjutab ulatuses). 5 ha (70%) ebasoodsalt kogu uputatud paisjärve alla ja loodusalal esinevat settega reostunud, 0,3 ha elupaika, sh uputatud (4%) paisust allavoolu paisjärve alla ja on Linnamäe HEJ settereostusega 70%, tsüklilisest veekasutusest rikutud veerežiimiga 40  rikutud veerežiimiga; 1,9 30%, asurkond on ha (26%) on killustatud. Asurkonna kumulatiivsetest suurus on 3 000-14 mõjudest tulenevalt 000 isendit. Paisutuse rikutud veerežiimiga, likvideerimine ja asurkond on killustatud. sobivate elupaikade lisandumine parandaks võldase kaitseseisundit eeldatavasti 2-3 korda. Paksukoj Rikutud 7,2 ha elupaiku. Mõju on oluline. Ei Pikaajaline aline 5 ha (70%) uputatud Sisuliselt mõjutab jõekarp paisjärve alla ja settega ebasoodsalt kogu reostunud, 0,3 ha (4%) loodusalal esinevat paisust allavoolu on elupaika, sh uputatud Linnamäe HEJ paisjärve alla ja tsüklilisest veekasutusest settereostusega 70%, rikutud veerežiimiga; 1,9 rikutud veerežiimiga ha (26%) on 30%. kumulatiivsetest mõjudest tulenevalt rikutud veerežiimiga. Foto 1. Jägala jõgi Linnamäe paisjärve alal 28.09.2021. Foto: Keskkonnaamet. 41 Foto 2. Jägala jõe looduslik ilme. Kärestikuline jõetüüp on Jägala loodusala peamiseks kaitseväärtuseks (foto 14.08.2021 Martin Kesler). 42  From: [email protected] <[email protected]> Sent: Monday, May 6, 2024 9:45 AM To: [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected] Subject: Pöördumine Tere Käesolevaga edastame kirja. Pöördumine Vabariigi Valitsuse poole seoses Keskkonnaameti 05.04.2024 otsuse eelnõuga nr DM-115314-5 Lugupidamisega Kristy Tann kantselei spetsialist [email protected] 6054888  Keskkonnaamet Muinsuskaitseamet Kliimaministeerium Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Valitsus 6.05.2024 ICOMOS Eesti komitee avalik vastulause Keskkonnaametile Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ning selle kultuurikeskkonnaga seotud mälestiste kaitseks ICOMOS Eesti komitee tutvus Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõuga (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5) ICOMOS Eesti jääb oma varasemates kirjades, sh 4.04.2022 saadetud ICOMOS Eesti komitee, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Veeinseneride Liidu, MTÜ Eesti Veskivaramu, Eesti Veeühingu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Eesti Betooniühingu ühiskirjas (https://estonia.icomos.org/index.php/2022/04/) toodud seisukohtade juurde. ICOMOS Eesti on seisukohal, et Linnamäe paisu, hüdroelektrijaama ja nende läheduses olevate arheoloogiamälestiste kultuuriväärtused peavad säilima tervikuna neid toetavas kultuurikeskkonnas. Kavandatav vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning osaline rajatise lammutamise kavatsus mälestise kaitsevööndis ei ole aktsepteeritav ning eirab igati riiklike kultuurimälestiste ja kaitsevööndi kaitse eesmärke. Vesiehitise funktsioneerimise piiramine ning kompleksi osaline või täielik lammutamine või olulisel määral ümber ehitamine tähendab mälestise ja vesiehitise tervikkompleksi olemuslikku hävitamist ning kultuuripärandi hävingut. Veeloa andmisest keeldumine viib järgmise sammuna paisutuse likvideerimiseni, mis toob kaasa keskkonnahäiringu ja olulise keskkonnamõju. Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju kultuuripärandile (KeÜS §3). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22). Linnamäe hüdroelektrijaama, selle paisu ja paisjärve säilitamise puhul on tegemist just sellise ülekaaluka avaliku huviga, kus saab rakendada Natura erandit. Oleme seisukohal, et Loodusdirektiivi tuleb kohaldada kooskõlas ja koostoimes selle teiste artiklitega. Loodusdirektiivi art 2 lg 3 kohaselt peavad rakendatavad meetmed arvestama majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi nõudeid ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi. Loodusdirektiivi preambulas on öeldud, et bioloogilise mitmekesisuse säilitamisel tuleb arvesse võtta majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ja piirkondlikke vajadus. MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] estonia.icomos.org Seega tuleb direktiivi rakendades arvestada kultuurimälestistega. Kultuuripärand on taastumatu ressurss ja kultuurimälestised on unikaalsed objektid. Linnamäe hüdroelektrijaama, paisu, arheoloogiamälestisi ja kultuurikeskkonda tervikuna ei ole võimalik asendada mõnes teises asukohas mõne muu ehitisega või kompleksiga. Loodusdirektiivi Natura 2000 erandi tegemiseks vajalikku eriti ülekaalukat avalikku huvi väljendasid Muinsuskaitseamet ja toetasid kõik 4.04.2022 allakirjutanud kultuuripärandi, arhitektuuri ja vesiehitistega tegelevad ekspertorganisatsioonid ja vabaühendused, lisaks kohalikud pärandikogukonnad, kes on esindatud läbi kohaliku omavalitsuse – Jõelähtme vallavolikogu ja vallavalitsuse – seisukohtade. Vabariigi Valitsuse korralduses on põhjalikult käsitletud Linnamäe paisu ja arheoloogiamälestiste väärtusi, vt nõusolek tegevusloa andmiseks Linnamäe paisul Jägala jõe paisutamiseks ja Linnamäe hüdroelektrijaamas hüdroenergia kasutamiseks elektrienergia tootmisel. Vastu võetud 03.06.2022 nr 163. RT III, 07.06.2022, 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/307062022005. Veeloa eelnõus pole Keskkonnaamet eelpoolnimetatud asutuste ja organisatsioonide ega Vabariigi Valitsuse seisukohti arvestanud ning on selle asemel hoopis ajaloolase Kalle Krooni (kes ei ole ehitus- ega arheoloogiapärandi ekspert) arvamuse põhjal andnud hinnangu kultuurimälestisele ja selle alusel sisustanud veeloast keeldumise otsuse eelnõud. Oleme seisukohal, et Natura 2000 erandi jaoks vajalikud kriteeriumid on täidetud: (1) kultuurimälestised ja nende kaitsevöönd on hävimisohus ning nende säilimiseks puudub alternatiiv; (2) ülekaalukas avalik huvi kultuuripärandi säilimiseks on olemas – lisaks mitmele kultuuripärandi riiklikule institutsioonile ja ekspertorganisatsioonile toetab seda Vabariigi Valitsuse antud korraldus riikliku kultuurimälestisega seotud funktsionaalsuse säilitamiseks; (3) kultuuripärandi säilimisel säilivad ka olemasolevad looduskaitselised väärtused ning looduskaitselist taastamispotentsiaali saab realiseerida mujal. Seda on Eestis ka märkimisväärselt tehtud. Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade 15.06.2024 looud nimekirjas on Jägala loodusalal (EE0010150) kaitstavat elupaigatüüpi Jõed ja ojad (3260) Eestis lisaks veel 92 kohas; nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse on saarmas (Lutra lutra) - lisaks 50 kohas; paksukojaline jõekarp (Unio crassus) – lisaks 47 kohas, harilik võldas (Cottus gobio) – lisaks 49 kohas, jõesilm (Lampetra fluviatilis) – lisaks 41 kohas, lõhe (Salmo salar) – lisaks 12 kohas. Loodusala hõlmab ala Jägala jõge Jägala joast suudmeni Soome lahes. Keskkonnaameti loast keeldumise aluseks pole mitte Jägala loodusalal olemasolevate loodusväärtuste säilitamine, vaid võimalike väärtuste taastamispotentsiaal mõne kilomeetri ulatuses Jägala hüdroelektrijaamast kuni Jägala joani. Riigikohtu Halduskolleegium on OÜ Hellenurme Veski haldusasja nr 3-17-1739 otsuses öelnud, et Loodusdirektiiv ei saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurme paisu asukohas enne paisu rajamist enam kui sada aastat tagasi, ega anna riigile alust panna niisugune kohustus kaebajale. Sama põhimõte kohaldub veel jõulisemalt Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisu puhul – riigil ei ole kohustust taastada paari kilomeetri pikkust võimalikku kudemisala riiklike kultuuriväärtuste ning ülekaaluka avaliku huvi arvelt. Eelnõus esitatud väitega, et Keskkonnaametil on ka endal pädevus arvestada muinsuskaitselisi huve, sest kultuuripärand on osa keskkonnast, ei saa nõustuda. Kultuuripärand on üldmõiste, mis hõlmab nii riiklikult kaitstavaid mälestisi kui ka pärandit laiemalt. Linnamäe MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] estonia.icomos.org hüdroelektrijaama pais ja arheoloogiamälestised on kaitstavad Muinsuskaitseseaduse alusel. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutused on Muinsuskaitseamet ja Kultuuriministeerium. Riiklike kultuurimälestiste ja nende kaitsevööndis tehtavad otsuste tegemisel on pädev haldusorgan Muinsuskaitseamet, kellele on põhikirjaga vastav ülesanne antud. KeHJS on seadus, millega peavad arvestama kõik sellega kokkupuutuvad asutused ja haldusorganid ja see seadus ei saa anda Keskkonnaametile pädevust otsustada mälestiste üle ega määrata Muisnsuakitseseaduse rakendusasutuseks Keskkonnaametit. Keskkonnaamet on Looduskaitseseaduse alusel kaitstava pärandi rakendusasutus, tema töövaldkonda kuulub Looduskaitseseaduse alusel kaitstava kultuuripärandi kaitse rahvusparkides, parkides ja puistutes. Linnamäe hüdroelektrijaama pais ei asu rahvuspargis. Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused peaksid arvestama oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning tegema omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist (MuKs § 3 lg 7). Kahjuks pole Keskkonnaamet seda teinud. ICOMOS Eesti on veendunud, et Linnamäe paisu, elektrijaama ning paisjärve ühiselt kujunenud ajaloolise kultuurmaastiku looduslikud ja kultuuriväärtused pole üksteist välistavad, vaid koostoimelised, toetavad ja täiendavad. Paisu ja/või paisjärve likvideerimine (ümberehitamine, lammutamine/hävitamine) seevastu põhjustaks keskkonnahäiringu ja korvamatut kahju olemasolevale kultuuripärandile ja kultuurmaastikule. Leiame, et Linnamäe paisu, paisjärve ja läheduses olevate arheoloogiamälestiste saatust ei saa ainuisikuliselt otsustada Keskkonnaamet, vaid seda saavad teha ühiselt oma valdkondades pädevad eksperdid ja institutsioonid. Palume Keskkonnaametil ja Vabariigi Valitsusel arvestada Eesti Vabariigi põhiseadusliku mõtte ja eesmärgiga – hoida meie kultuuri – ning täita riigile võetud siseriiklikke ja rahvusvahelisi kohustusi kaitsta kultuuripärandit. Nende kohustuste hulka kuulub ka Linnamäe hüdroelektrijaama kompleksi säilitamine tema vesiehitise olemuse terviklikkuses, lisaks arheoloogiamälestised ja ajalooline kultuurmaastik tervikuna. Palume teha otsus Natura erandi rakendamiseks, et säiliks töötavana Linnamäe väärtuslik vesiehitis, mis anti käiku 1924. aastal, ning sealne väärtuslik kultuurikeskkond. Soovime olla kaasatud Keskkonnaameti poolt kavandatavasse avalikku arutellu. Säilitame Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja kultuurikeskkonna tulevastele põlvedele! /allkirjastatud digitaalselt/ ICOMOS Eesti juhatuse liige Elo Lutsepp MTÜ ICOMOS Eesti Komitee ICOMOS Estonia National Committee [email protected] estonia.icomos.org  From: ICOMOS Estonia <[email protected]> Sent: Monday, May 6, 2024 12:54 PM To: [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; MKA info <[email protected]>; [email protected]; Riigikantselei <[email protected]>; [email protected] Subject: ICOMOS Eesti komitee vastulause Keskkonnaametile Tere Käesolevaga saadame Keskkonnametile ICOMOS Eesti komitee avaliku vastulause Wooluvabrik OÜ-le veeloa andmisest keeldumise otsuse eelnõule (Keskkonnaameti kiri nr DM-115314-5) Lugupidamisega, Elo Lutsepp ICOMOS Eesti juhatuse liige