2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine

TULEMUSVALDKONNA „KULTUUR JA SPORT“ 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport Valdkonna „Kultuuri arengukava 2021–2030“ arengukava „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ Tulemusvaldkonna Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav eesmärk ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ning Eesti riigi hea maine kujundamisel. Programmid ja Kultuuriprogramm 2023–2026: Kultuuripoliitika eesmärk on nende eesmärgid kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordiprogramm 2023–2026: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist. 2 Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus .......................................................................................................................................................... 4 Tulemusvaldkonna üldinfo .................................................................................................................................. 5 Tulemusvaldkonna mõõdikud ............................................................................................................................. 6 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes.......................................................... 6 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine................................................................................................................... 7 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ................................................................................................................. 7 Hindamised ja tõhustamiskavad ...................................................................................................................... 12 Ülevaade programmide elluviimisest ............................................................................................................... 13 Programm: Kultuuriprogramm 2023-2026 ...................................................................................................... 14 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................................ 15 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................................. 16 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2023. aastal ........................................................................ 20 MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine ...................................... 20 MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise ........................................................ 25 toetamine ja arendamine ............................................................................................................................... 25 MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja ................................................................. 27 rahvusvahelistumine ...................................................................................................................................... 27 Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ...................................................................... 30 Programm: Spordiprogramm 2023 – 2026.................................................................................................... 32 Programmi mõõdikud ........................................................................................................................................ 32 Programmi olukorra analüüs ............................................................................................................................. 32 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2023. aastal ......................................................................... 33 MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine ........................................................................................................... 33 MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine ........................................................................... 36 Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine ........................................................................ 38 3 Sissejuhatus Käesolev tulemusaruanne annab ülevaate riigi eelarvestrateegias 2023–2026 kinnitatud tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ eesmärkide saavutamisest, sh riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuskava elluviimisest ning tulemusvaldkonna eesmärki panustavate kultuuriprogrammi ja spordiprogrammi eelarve täitmisest. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud 18. novembril 2021. a Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kultuuri arengukavas 2021–2030“ ja Riigikogus 18. veebruaril 2015. a vastu võetud spordivaldkonna pikaajalises strateegiadokumendis „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ (edaspidi „Sport 2030“). „Sport 2030“ kohaselt koostab ja esitab Kultuuriministeerium alates 2016. aastast igal aastal Vabariigi Valitsusele ning Riigikogule ülevaate selle elluviimisest. Seega saab spordivaldkonna tegevuste detailse ülevaate, mida riik ja spordiorganisatsioonid viisid ellu perioodil 01.01.2023–31.12.2023. dokumendist „Ülevaade „Eesti spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ elluviimisest 2023. aastal“1. Käesolevas aruandes tuuakse välja kultuurivaldkonna ja spordivaldkonna olulisemad positiivsed arengud ning ülevaade väljakutsetest. Tulenevalt sellest, et osasid indikaatoreid mõõdetakse 2-4 aastase intervalliga läbiviidavate uuringutega, puuduvad nende täitmise andmed aastate kohta, millal vastavat uuringut läbi ei viidud. Kultuuriprogrammis kajastuvad ka Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh Eesti Kultuurikapital, oma tegevuste ja finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes. Spordiprogrammi Kultuuriministeeriumi tegevustes ja teenustes kajastuvad ka Tehvandi Spordikeskuse, Jõulumäe Tervisespordikeskuse, Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse ning avalik-õigusliku juriidilise isiku Eesti Kultuurkapitali spordiga seotud tegevused, ressursid ning pakutavad teenused. Spordiorganisatsioonide roll on sporditegevuse sisuline korraldamine. Eestis ei tegutse ühtegi riiklikku spordiorganisatsiooni ega asutust. Kultuuriministeerium on Tehvandi Spordikeskuse SA üks asutajatest ja Jõulumäe Tervisespordikeskuse SA ainuasutaja. 2021. a alates teostab Kultuuriministeerium Haridus- ja Teadusministeeriumi asemel Eesti Vabariigi nimel asutajaõigusi Spordikoolituse ja -Teabe SA-s ning 2022. aastast alates on Kultuuriministeerium Audentese Koolide SA riiklikuks partneriks, kellega on Kultuuriministeeriumil sõlmitud hankeleping, millega ostetakse andekate noorsportlaste koolitus- ja treenimisteenust. Spordi katusorganisatsioon on Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK), millel on 01.01.2024 seisuga 123 liiget, sh 68 spordialaliitu, 20 üleriigilist spordiühendust, 19 piirkondlikku liitu ja 16 füüsilist isikut. 1 Aruande elektroonilise versiooni koos lisaga leiab: https://www.spordiregister.ee/aruanne/ 4 Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. Spordipoliitika eesmärk: liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Tulemusvaldkonnaga enim seotud strateegia „Eesti 2035“ siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna Programm, sh vastutavad strateegiadokumendid ministeeriumid Kultuur ja sport Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm, Kultuuriministeerium Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 Spordiprogramm, Kultuuriministeerium 5 Tulemusvaldkonna mõõdikud Tabel 1 Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Elanike kultuurielus osalemine, Statistika- %2 - - - - - 80 3 amet Liikumisharrastusega Tervise regulaarselt (2 x nädalas 30 min) Arengu tegelevate inimeste osakaal 16- Ei Instituut 64 vanusegrupist, % - 45,2 - mõõdeta 50 66 Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes Lõplik eelarve 2023 (eurodes) Spordiprogramm ; 68 157 000; 15% Kultuuriprogramm; 378 015 000; 85% Kultuuriprogramm Spordiprogramm Joonis 1. Tulemusvaldkonna kulude lõpliku eelarve jaotus programmide lõikes (ümardatult) 2 Viimane mõõdiku näitaja on aastast 2020, 73,8% 3 Eesti2035 mõõdik, sihttase 80% 6 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine Tabel 2 Tulemusvaldkonna eelarve täitmine (eurodes) Esialgne eelarve 2023 Lõplik eelarve 2023 Täitmine 2023 Kulud 351 921 868 446 172 251 350 364 418 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Eesti 2035 sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. Kultuuriministeeriumi valitsemisala tegevused panustavad otseselt eelnimetatud aluspõhimõtete tagamiseks. Mitmekülgse kultuurielu eelduseks on vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine ja vahendamine ning kultuuri kättesaadavuse ning loometingimuste tagamine. Eesti elanikud on Euroopas ühed aktiivsemad kultuuris osalejad. Eesti 2035 strateegiline siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne, vastutustundlik. Eesti2035 ja Kultuur2030 arengukava kohaselt on eesmärgiks, et Eesti elanikest 80% osaleb kultuurielus. 2015. aastal osales viimase 12 kuu jooksul kultuurielus 84,4%, 2017. aastal 78,7% ja 2020. aastal 73,8% 15-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Viimastel aastatel on kultuurivaldkonda mõjutanud mitmed kriisid: koroonakriis, Venemaa agressioon Ukrainas, selle mõjul tekkinud energiakriis ja jätkuv majanduskeskkonna ebastabiilsus. Kriisid on rakendanud nii kultuurielus osalemist, kultuuri loomist kui rahvusvahelist suhtlust ja tõestanud, et kriisivalmiduse toetamine peab olema prioriteet. Kultuuris osalemise regionaalse kättesaadavuse parandamiseks, tulevaste professionaalide järelkasvu kui ka teadliku publiku suurendamiseks on alates 2022. aastast rakendatud kultuuriranitsa toetusmeedet, mille eesmärk on võimaldada lastel ja noortel külastada õppeprogrammi osana teatrietendusi, kinoseansse, kontserte, muuseume või muid kultuurivaldkonna asutusi või sündmusi. Toetusmeede jõudis käesoleval õppeaastal 138 000 põhikooliõpilaseni (mahus 1,5 mln eurot). 2022. a viidi läbi elanike rahulolu-uuring kohalike omavalitsuste üksuste teenustega, mille kohaselt oli 63% kõigist küsitletud Eesti elanikest rahul kultuurse vaba aja veetmisega. 2023. jätkati loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise ettevalmistamist koos valdkonna laiapõhjalise kaasamisega. Riigikogu kultuurikomisjoni poolt algatati Eesti kultuurkapitali seaduse ja hasartmänguseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üheks eesmärgiks on toetada Eesti kultuuri oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut läbi loometöötasu sisseviimise, millega kaasnevad sotsiaalsed garantiid. Teiseks eesmärgiks on täiendavate kultuuriliselt oluliste ehitusobjektide finantseerimine lisaks Riigikogus varem kinnitatud riiklikelt tähtsate kultuuriobjektide nimekirjale. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Teatrite rahastamissüsteemi korrastamiseks ja detailsemaks muutmiseks muudeti etendusasutuse seadust, muudatused jõustusid 01.11.2022. 2023. aastal toimusid vooru järgselt täiendavad arutelud valdkonnaga rakendusakti täpsustamiseks ning 2024. aasta tegevustoetuste määramise aluseks olid 7 mitmed valdkonnaga kokku lepitud uuendused, näiteks kolme-aastased lepingud, eelarve realistlikkuse hindamine eraldi, täpsustatud hindamiskriteeriumid ja punktisüsteem ning toetuse saamiseks vajalik minimaalne lävend Vabariigi Valitsus on heaks kiitnud ettepaneku töötada edasi voogedastusplatvormide regulatsiooniga, nn kohaliku sisu tasu loomisega, mille eesmärk on mitmekesisuse tagamine voogedastusplatvormidel ja lisavahendite leidmine Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks. Toetamaks loovisikuid otsustati 2024. aastaks suurendada Autorihüvitisfondi laenutushüvitiste mahtu 1 miljoni euroga. Samaväärselt oluline loovisikute toetamise süsteem on loovisikute toetamine riigieelarvest loomeliitude kaudu, kes maksavad antud vahenditest loovisikutele loometoetusi ning loomingulisi stipendiume. Jätkus erameedia ja Eesti Rahvusringhäälingu (ERRi) täiendav toetamine vene- ja ingliskeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni- ja inforuumi. Vabariigi Valitsuse otsusega eraldati 2023. aastal üks miljon eurot kvaliteetse venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalites ning kaks miljonit eurot ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite arendamiseks. Toetuse abil loodi meediamajades uusi töökohti, suurendati ja mitmekesistati ajakirjandusliku meediasisu pakkumist ning toetati meediaväljaannete levikut, mille tulemusena kasvas ka venekeelse elanikkonna hõlmatus Eesti infovälja. Riigikantselei tellitud avaliku arvamuse uuringust selgub, et Vene kanalite mainimine olulise infoallikana on aastaga langenud 33%-lt 11%-le ning usaldatavus 40%-lt 18%-le. Nende numbrite põhjal võib öelda, et töö Eesti inforuumi kaitsmisel on olnud tulemuslik. Ajakirjandusliku sisu tarbimise harjumuste ja hoiakute muutmine on pikaajaline protsess ning selleks, et venekeelse auditooriumi huvi ning usaldus Eestis toodetud kvaliteetse meediasisu vastu püsiks ja kasvaks, kavatseb Vabariigi Valitsus jätkata Eesti venekeelsete erameediakanalite toetamismeetmega ka 2024. aastal, jätkates ka ERRi vene- ja ingliskeelsete kanalite täiendavat toetamist. 2023.a. Eesti Integratsiooni Monitooringu tulemustest teame, et need meetmed on muutnud venekeelsete Eesti elanike meedia tarbimise valikuid: on vähenenud Venemaa kanalite usaldusväärsus ja suurenenud Eesti meedia, sh Eesti riigi poolt toetatava venekeelse meedia roll muust rahvusest elanike inforuumis. 2023. a esimest korda läbiviidud kultuuripärandi teadlikkuse uuringu kohaselt on vastava teadlikkuse indeksi e pärandibaromeetri näitajaks 60 punkti (100 punktist), mis näitab koondhinnangut pärandist osasaamise, selle hoidmisesse panustamise ja pärandi tähenduse osas hoiakutele ja käitumisele. Eestimaalased peavad kultuuripärandit väga oluliseks ja näevad, et pärand teeb meid rikkamaks nii vaimult kui varaliselt; küll on arenemisruumi oma aja ja raha panustamisel pärandi hoiuks ja kordategemiseks. Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmiseks on väljatöötatud ja käivitamisel eraldi toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude läbiviimiseks. 2023. a toimunud XIII Noorte laulu- ja tantsupeost „Püha on maa“ võttis osa 31 415 lauljat, tantsijat ja pillimängijat. Pidu külastas ligi 90 000 inimest. See oli esimene pidu üle pika aja, kus kasutati taaskord taaskasutatavaid nõusid. Välja jagati 140 000 suppi korduvkasutatavatest nõudest - selle korraldus tundus veel aasta varem võimatu ülesandena, aga viidi läbi kogukondlikult ja naeratades. 2023. aastal viidi ellu raamatukogude valdkonna reformi kaks tegevust. Eesti Rahvusraamatukogule anti üle kõik Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu ülesanded ning lõpetati Hoiuraamatukogu tegevus eraldiseisva riigiasutusena. Töötati välja ja rakendati ka rahvaraamatukogude arendusprojektide toetusmeede “Raamatukogude kiirendi”, et parandada kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust, toetada ruumide kohandamist kogukonnategevusteks ning tõsta raamatukogutöötajate professionaalsust. 2023. aastal toetati 46 raamatukogude projekti tegevusi kokku 500 000 euroga, millele kohalikud omavalitsused lisasid 8 omaltpoolt teise poole. Kiirendi arendustegevused on samuti olnud populaarsed: loengud, töötoad ja seminarid on kokku viinud teadmishimulised raamatukoguhoidjad arhitektide, disainerite ja teiste professionaalidega, kes on tänu sellele esimest korda sügavamalt mõtlemas raamatukogule kui erilisele avalikule ruumile. Valminud analüüsi “Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine” tulem andis sisendi rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse ettevalmistusel riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete ümberkorraldamiseks. 2023. valmis ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi detailanalüüs, et ette valmistada hange kõikidele Eesti inimestele ühtse raamatukogusüsteemi kasutuselevõtmiseks. Ülevaade museaalide hoiustamise teenuse konsolideerimisest, sh pärandihoidlate rajamise hetkeseisust esitatakse Vabariigi Valitsusele 2024. aastal. Pärandihoidlate rajamine on kultuuripärandi säilimiseks kriitiline, valdkonna tõhusust tõstev ja keskkonnajalajälge vähendav reform, mida tuleb käsitleda investeeringuvajadusena riigi eelarvestrateegia protsessis vastavalt riigiülesele investeeringukavale. 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseaduse alusel uuendab Muinsuskaitseamet kõigi muinsuskaitsealade kaitse korraldust. 2023. aastal kinnitati Vabariigi Valitsuse poolt 4 ja 2024. aasta esimeses pooles 2 uut kaitsekorda. Uute kaitsekordade kehtestamine on vajalik, kuna seni kehtivate põhimäärustega võrreldes annavad uued kaitsekorrad suurema paindlikkuse, on palju informatiivsemad ja täpsemad. Suurem selgus ja paindlikkus annab rohkem võimalusi ja lahendusi eelkõige omanikele, projekteerijatele kui ka ametnikele. Kultuuriministeeriumi juhtimisel algas 2023. projekt LIFE heritageHOME, mille eesmärk on leida lahendusi pärandhoonete energiatõhususe parandamiseks. Projekti maht on pea 1,5 miljonit eurot ning see kestab kolm aastat. LIFE heritageHOME on pärandhoonete omanikele suunatud teadusarendusprojekt, mis keskendub riikliku või kohaliku kaitse all olevatele ajalooliste hoonete renoveerimise väljakutsetele ja võimalustele. Projekt toetab kogu Eestit hõlmava LIFE IP BuildEST projekti elluviimist. Eesmärk on kaasata ka kaitse all olevad hooned renoveerimismaratoni viisil, mis hoiab energiakulu kokkuhoidu otsides hoonete eripära ja väärtuseid. Valmistati ette "Kultuuripärandi digitegevuskava 2023–2029", mille eesmärgiks on teha Eesti kultuuripärand kõigile huvilistele digitaalsena kättesaadavaks, mugavalt kasutatavaks ning tagada kultuuripärandi turvaline säilimine. 2023. aastal taotleti ja saadi toetus Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikafondidest 2024. aastal algavatele projektidele summas 5 286 613 eurot. Digiteeritud pärandi aktiivne kasutamine elavdab nii majanduskasvu kui on ka oluliseks julgeolekugarantiiks. Suurema ja vabama juurdepääsu võimaldamine on meie kultuuripärandi ainus võimalus, et püsida pildil ja konkurentsis suuremate ja jõulisemalt oma kultuuripärandit levitavate riikide kõrval. Eelmise "Kultuuripärandi digiteerimine 2018-2023" tegevuskava raames avas Eesti Rahvusraamatukogu üleriigilise e-väljaannete laenutusplatvormi ning kombineerituna varasemalt digiteeritud pärandiga sai digitaalsena avalikult kättesaadavaks 42% meie mäluasutustes olevast kultuuripärandist. 2023. aasta lõpu seisuga oli MuIS-i sisestatud ligi 4,2 miljonit objekti kõigist pärandiliikidest, sh digikujutisega oli neist 2,3 miljonit. Eestil on kultuuriesindajad seitsmes välisriigis, et toetada kultuuri rahvusvahelistumist ning Eesti välispoliitiliste eesmärkide täitmist. 2023. valmistati ette koostöös Tartu linnaga Tartu 2024. aastal toimuvat Euroopa kultuuripealinna programmi läbiviimist. Ministeerium tegi 2023. a ettevalmistusi liitumiseks Euroopa Nõukogu Kultuuriteede algatusega, mis on mõeldud tutvustama pärandipaiku, millega Eesti liitus 2024. alguses. Kultuuriministeerium on erakorralise Ukraina toetusfondi abil võimaldanud ellu viia Ukraina loomesektorile olulisi kultuuri- ja spordisündmusi, mida on ellu viidud koostöös Eesti partneriga. 9 Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ning koostöös ESTDEV-i ja Eesti Arhitektide Liiduga viidi läbi Zõtomõri oblasti perekodude arhitektuurikonkurss. 2023. toimus MTÜ Loov Eesti ning UNESCO Eesti ja Namiibia rahvuslike komisjonide koostöös Namiibia pealinnas Windhoekis kultuuripärandi hoidmise ja digitaliseerimise teemaline loomemajanduse akadeemia. Üheskoos korraldati kõrgetasemeline konverents ja noorte ettevõtlushuviliste häkaton, et toetada kestlikku arengut läbi kultuuripärandil põhineva loovettevõtluse edendamise. Viimastel aastakümnetel on Namiibias nagu mujalgi maailmas üha enam levimas arusaam, et kultuur ja loomemajandus aitavad luua töökohti ja uuenduslike ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, mõjutavad elanike elujärge ja riigi majanduslikku käekäiku ning toovad riiki välisinvesteeringuid. Koostöömõtted valas vormi ja nende elluviimist vedas eest Loov Eesti, kellel on pikaajaline loomemajanduse arendamise kogemus Eestis ja idapartnerlusriikides. Projekti rahastas Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus EstDev. UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon esitas novembris 2023. Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina mäluasutuste nimel UNESCOle ühistaotluse GULAGi vangilaagritest saadetud kasetohule kirjutatud kirjade kandmiseks UNESCO Maailma mälu registrisse. Töötati välja ehitismälestiste energiatõhususe tõstmise toetamise meede, mille rahastus tuleb CO2 kvoodi müügist. Kolme aasta jooksul (2024-2026) toetatakse meetmest avaliku funktsiooniga ehitismälestisi kokku 24 miljoni euroga. Lisaks töötati välja meede mahus 9 miljonit eurot etendusasutuste energiasäästlikele valgustuslahendustele üleminekuks, et lõpetada hõõglampidega seadmete kasutamine etendus- ja proovisaalides ning asendada need LED-seadmetega. Loomemajanduse edendamise valdkonnas korraldati koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega ambitsioonikate eesmärkide ja kasvupotentsiaaliga loomeettevõtjatele arengukava praktikum ning reaalajamajanduse ja digitaliseerimise meistriklass. Lisaks toetati loomeettevõtjate osalemist juhtide mentorprogrammis ning kolme Eesti loomeettevõtja osalemist rahvusvahelisel start-up ettevõtluskonkursil Taanis. Toimus muusikavaldkonna rahvusvahelise delegatsiooni reis Eestisse eesmärgiks tuua rahvusvahelisi kontakte tutvuma siinsete loomeettevõtete ja võimalustega. 2023. aasta lõpuks olid välja töötatud ja jõustatud Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi loomemajanduse arendamise meetme tingimused. Augustist oktoobrini oli avatud taotlusvoor loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumiseks toetuse taotlemiseks, oktoobri lõpus avanes jooksev toetuse taotlemine loomeettevõtjatele oma ekspordivõimekuse arendamiseks ning detsembris arenguplaanide elluviimiseks. Samaaegselt viis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ellu ettevalmistavaid tegevusi loomemajandusalase teadlikkuse kasvatamise, teadmiste ja oskuste arendamise ning kultuuri- ja loomesektori sisese ja sektorite ülese koostöö soodustamise toetamiseks 2024. aastal. Eesti kultuurielu jätkusuutlikkuse tagamiseks ja uute innovatiivsete teadmiste loomiseks valdkonnas jätkati loovuurimuse meetmest loovuurimuse projektide rahastamist. Jätkus kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks 2022. aastal läbi viidud esimeses taotlusvoorus rahastatud 11 projekti elluviimine. Esimeses taotlusvoorus 2022. aastal eraldatud toetuste kogumaht oli 413 000 EUR. Kõik projektid said 2023. aasta lõpuks lõpetatud. 2023. aastal viidi läbi teine taotlusvoor kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks ning selle tulemusena rahastati kokku 11 uut projekti, mis kestavad kuni 2024. aasta lõpuni. Eraldatud toetuste kogumaht oli 460 000 EUR. ETAG rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi esimese vooru mahus 1,29 mln eurot. TA-programmi eesmärgiks on tõsta kultuurivaldkonna asutuste teadus- ja arendustegevuse võimekust uuringute läbiviimisel, tõhustada interdistsiplinaarse teadus- ja arendustegevuse koostööd teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ning teiste organisatsioonide vahel, luua projektide kaudu uusi teadmisi, loome- ja uurimismeetodeid või - tehnikaid ning panustada seeläbi uurimisvaldkondade ning kultuuri ja laiemalt ühiskonna arengusse. Kultuuriministeerium eraldas õpilaste teadustööde konkursil kaks eripreemiat kultuurivaldkonna teadustöö populariseerimiseks ja väärtustamiseks noorte seas. 10 Väljakutsed: - loovisikute ja kultuuritöötajate töötingimuste parandamine; - kultuurivaldkonna professionaalide, juhendajate ja eestvedajate, sh huvihariduses hõivatute, töö suurem väärtustamine, sh kohaliku omavalitsuse tasandil; - kultuuri kättesaadavuse parandamine eri sihtgruppide ja valdkondade lõikes ning regionaalselt; - erivajadustega inimeste ligipääsu suurendamine kultuuritegevustes osalemisele ja kultuuriteenuste tarbimisele; - kultuuripärandi pikaajalise füüsilise ja digitaalse säilitamise tagamine, sh pärandihoidlate rajamine; - Ukraina ja Eesti loomesektori koostöö soodustamine ning Ukraina toetamine rahvusvahelisel tasandil. Eelnimetatud väljakutsed on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. „Sport 2030“ määrab kindlaks Eesti spordipoliitika visiooni, üleriigilised eesmärgid ja prioriteetsed arengusuunad. „Sport 2030“ kohaselt on sport ja liikumine kõikide demograafiliste ja sotsiaalsete sihtgruppide tegevuse tervistava, hariva, meelelahutusliku ning sotsiaalse toimega osa, mis mitmekesistab kultuuri ja noorsootööd ning panustab lõimumisse, tööhõivesse ja majandustegevusse. Oluline osa dokumendis „Sport 2030“ kokku lepitud põhimõtetest eeldab järjepidevat ja planeeritud tegevust ning tulemusi ei ole võimalik mõõta iga kalendriaasta kaupa. Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Sama uuring tõestas ka selgelt, et aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. 2023. aasta oli liikumisaasta, mille eesmärk oli suurendada regulaarse liikumisharrastusega tegelejate arvu Eestis. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Liikumisaastal oli eesmärgiks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellealased võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%). Liikumisharrastuse edendamisel on märksõnaks koostöö, seda nii kogukondade, kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. 2023. aastal leppisid Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeerium kokku liikumisharrastuse tegevuskavas aastateks 2023-2026. Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides. Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2023 seisuga oli see arv 225 848. Spordiklubides ja spordikoolides sporti harrastavate 5–19aastaste noorte osakaal kogu vanusegrupist moodustas 2022. aastal 54%. Spordiorganisatsioonide (sh spordiklubide) arv on kasvanud 2926 organisatsioonini (sisaldab nii tegutsevaid kui ka mittetegutsevaid organisatsioone ) ja ületab seega 2022. a seatud sihttaset, mis oli 2700. Liikumisharrastuse edendamiseks eraldati regionaalsete tervisespordikeskuste olme- ja teenindushoonete ehitamiseks ühekordselt 3.0 mln eurot, mis jagunes 7 keskuse vahel. Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna toetustest üks suuremaid on treenerite tööjõukulu toetus. 2023. aastal tõusis taotlusvooru maht 7,8 mln eurolt 12,2 mln euroni ja selle tulemusena tõusis noortega töötavate treenerite alampalk 400 euro võrra jõudes 1400 euroni. Taotlusvooru maht ning laste ja noortega täiskoormusega töötava treeneri miinimumpalk on küll alates 2015. aastast tõusnud, kuid on 11 võrreldes teiste sihtrühmadega ja Eesti keskmisega madalam. 2023. aastal toetati kokku 405 spordiorganisatsiooni 1415 treenerit, kes juhendasid kokku 43 915 last või noort. 2023. aastal võideti rahvusvahelistel tiitlivõistlustel 38 spordialaga kokku 272 medalit – 69 kulda, 81 hõbedat ja 122 pronksi. 34 medalit (12,5%) võideti olümpiakavas olevatelt võistlusaladelt. 2023. a toimus rahvusvahelistest võistlustest traditsiooniks kujunenud Tallinna Ironman, Rally Estonia, Tallinna Maraton, võrkpalli naiste Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri alagrupiturniir ning mitmed teised võistlused, mida toetati kokku 5,5 miljoni ulatuses. 2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Estonia kaudu saavutusspordi toetamine. Erinevate taotlusvoorude ja toetuse liikide kaudu eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks ja ettevalmistamiseks 7,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 mln eurot võrra. Kokku toetati 310 individuaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist. 2023. aastal tegi Vabariigi Valitsus märgilise otsuse eraldada kõrgetasemeliste ja suure Eesti turundamise potentsiaaliga võistluste korraldamiseks alates 2024. aastast 3 miljonit eurot aastas. 2023. aastal valmis Kultuuriministeeriumi tellimusel uuring, mis kaardistas Eesti tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete ja meetoditega ning nendega seotud teadmisi ja hoiakuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid senisest enam peaks pöörama tähelepanu antidopingu alase koolitusega. Lähiaastatel on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata treenerite töö väärtustamisele, liikumisharrastuse ja saavutusspordi edendamisele ning spordi ja spordiobjektide toetusmehhanismide korrastamisele. Hindamised ja tõhustamiskavad 2020. aastal algatati Rahandusministeeriumi, OECD ja valdkonna organisatsioonide eestvedamisel muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest" läbiviimine. Kava koostamisel analüüsiti muuseumide võrgustikku, juhtimise korraldust, tegevuste eesmärgistatust ja kehtivat rahastust ning tehti ettepanekud tulemuspõhisema rahastamissüsteemi loomiseks ja muuseumivõrgu ümberkorraldusteks. Muuseumide valdkonna tõhustamiskava koos ettepanekutega arutati valitsuskabineti 28.04.2022. nõupidamisel. Ühe olulise otsusena andis Vabariigi Valitsus ülesande muuseume haldavatele ministeeriumidele sõnastada oma haldusala muuseumidele riigi ootused hiljemalt 2024. detsembriks. 12 Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade tulemusvaldkonna programmide elluviimisest. Esitatud on mõõdikute saavutustasemed 2023. aastal, programmide olukorra analüüs ja programmide tegevuste täitmise analüüs ning teave programmide eelarve ja programmide tegevuste eelarve täitmise kohta. 13 Programm: Kultuuriprogramm 2023-2026 EESMÄRK: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks. STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. PEAVASTUTAJA: Kultuuriministeerium KAASVASTUTAJAD: Muinsuskaitseamet, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi Muuseum 14 Programmi mõõdikud Tabel 3. Kultuuriprogrammi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed4 Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Elanike kultuurielus - - - - - Statistikaamet osalemine, %5 Eesti laste ja noorte osalemine kultuuris - - - - - Täpsustub Kultuurivaldkonnas hõivatute keskmine brutokuupalk Eesti 76% 78% 80% - - Statistikaamet keskmisest palgast Rahulolu kultuuri kättesaadavuse ja - - - - - Täpsustub ligipääsetavusega Kultuuri kättesaadavus digiplatvormidel - - - - - Täpsustub 60 Eesti elanike (100 kultuuripäranditeadlikkus - - - - Kultuuriministeerium palli skaalal) Eesti kultuuri uurimise Kultuuriministeerium jätkusuutlikkus6 - - 10,5% - - Loomemajanduse sektoris loodud - - - - - Kultuuriministeerium lisandväärtus SKPst Loomemajanduse sektoris loodud lisandväärtus töötaja - - - - - Kultuuriministeerium kohta Eesti kultuuri rahvusvaheline Elcano globaalse 82 84 - - - nähtavus kohalolu aruanne Eesti kultuurikorralduse keskkonnamõju - - - - - Kultuuriministeerium Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolu (rahul või pigem - 73,5% - - - Rahandusministeerium rahul) 4 Programmi mõõdikute sihttasemed on seatud aastaks 2030., vahetasemeid ei ole seatud. 5 Viimane mõõdiku näitaja on aastast 2020, 73,8% 6 Humanitaaria valdkonna grantide eelarve kogumahu osakaal võrreldes kõigi valdkondade eelarve kogumahuga 15 Programmi olukorra analüüs Järgnevalt väljatoodud programmi täitmise analüüs on seotud Eesti 2035 muutustega „Tagame elujõulise kultuuriruumi“ ja „Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. Eesti kirjanduse osas on palju valikuvõimalusi ja iga lugeja peaks leidma oma lemmiku. Ehkki Eestis ilmub palju erinevaid raamatuid, vähenevad tiraažid ja raamatute kättesaadavus väheneb. Oluline on suurendada raamatukogude teavikute osturaha, et uuem kirjandus oleks kõigile kättesaadav. Keskenduda tuleks just laste- ja noortekirjanduse ostudele, aga ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eestveetavatele lugema innustamise programmidele. Alates 2023. aastast toetab Kultuuriministeerium uue riikliku tähtpäeva – eesti kirjanduse päeva tähistamist – ning emakeeleõpetaja preemia väljaandmist. 2023. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. 2022. aasta teatrite külastuste koguarv ületas taas 1 miljoni piiri (kokku 1,1 mln külastust), milles väljendub teatrisüsteemi taastumine piirangute perioodist, 2023. esmane hinnang külastajate arvule on samuti üle 1 mln külastuse (kokku 1,2 mln külastust). 2022. a uuendatud etendusasutuste seaduse eesmärgiks on olnud paremini toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide kättesaadavust üle Eesti, sh korrastada rahastamissüsteem. Rahastuskorda reguleeriv ministri määrus töötati välja koostöös valdkonnaga ja hõlmas ka valdkonna välja pakutud loomingulise tegevusega seotud töö mahu arvestamise mudelit. Oluliselt täpsustati eeskätt era- ja munitsipaalteatrite rahastamise tingimusi, mille kriteeriumid tuletati era- ja munitsipaalteatrite rahastamisele etendusasutuse seaduses seatud eesmärkidest. Era- ja munitsipaalteatrite rahastamise süsteem muutus oluliselt läbipaistvamaks ning rahastusettepanekute kujunemine selgemaks. Tulenevalt 2022. aasta tegevustoetuste protsessi tagasisidest otsustati rakendada uuele rahastusmudelile üleminekuks tasandavaid lisavahendeid. 2023. aastal täpsustati määrust lähtuvalt era- ja munitsipaaletendusasutuste kommentaaridest, näiteks võidakse taotlejale uue määruse alusel määrata kolme-aastane tegevustoetus. Eesmärgiks on seada riigi sihtasutustena tegutsevatele etendusasutustele asutajaootused, mille täpsem sõnastamine ning kokkuleppimine toimub 2024. aastal. 2023. aastal oli kinokülastusi 2,8 mln, mis näitab kinokülastuste uut kasvu peale 2020. ja 2021. toimunud langust. Eesti filmide turuosa oli 2023. aastal 22%. Edukas on olnud tagasimaksefondi „Film Estonia“ rakendamine, mille eesmärk on ergutada Eestisse tulevaid rahvusvahelisi filmitootmis- ja kaastootmisprojekte, makstes tagasi kuni 30% Eestis kantud abikõlblikest tootmiskuludest. 2022. läbiviidud analüüsi kohaselt loodi 2021. a tänu tagasimaksefondile 189 töökohta ning toodi 2,7 mln eurot maksutulu. Tagasimaksefondi toel investeeritud iga euro kohta (ilma otsese maksutuluta) luuakse majanduses kokku 5 eurot väärtust. Eesti meediaturg on avatud, institutsionaalselt mitmekesine ja siin pakuvad teenuseid nii kohalikud kui ka rahvusvahelise tegevusulatusega ettevõtted. Riigikogu poolt 2022. vastuvõetud meediateenuste seaduse muudatused ajakohastavad oluliselt meediamaastiku korraldust, sh uut liiki sisu ja teenuste kasutamist. 2022. aastal ja 2023. toetati venekeelset erameediat ühtse inforuumi tagamise eesmärgil seoses Ukraina sõjaga. Toetamine jätkub 2024. a koostöös Riigikantseleiga. Muusikavaldkonnas näitab publiku kontsertide külastamise arv taastumise märke, kuid säilinud on ettevaatlikus eelmüügist ostetavate piletite osas. Kontserdipaikade, festivali- ja kontserdikorraldajate jaoks kasvasid oluliselt kõigi teenuste hinnad, samal määral ei olnud aga võimalik tõsta kontserdipiletite hinda ning muusikute honorare. Taastunud on rahvusvaheline kontserdielu ning toimus mitmeid kontsertturneesid ning plaadistusi rahvusvaheliselt mainekatele plaadifirmadele. 16 Kunstinäitusi toimus 2023. aastal üle Eesti kokku 825. Kunstivaldkonna suur arengupotentsiaal, rahvusvaheline nähtavus ja kunstielu kodumaine mitmekülgne kättesaadavus on kriiside ja inflatsiooni järel ohus. Valdkonna jätkusuutlikkus sõltub peamiselt mitteriiklikest organisatsioonidest. Loometöö tasustamine, sh näitusetasud kunstnikele, on valdkonna prioriteet ja lähiaastate võtmeteema. Hädavajalik on näitusetaristu parandamine ja ajakohastamine. 1934. aastal rajatud Tallinna Kunstihoone renoveerimine vajab lisavahendeid. Kriitilises seisus on ka teiste kesksete näitusekorraldajate taristu (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tartu Kunstimaja, Eesti Kunstnike Liidu galeriid, jmt). Arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on viimastel aastatel olnud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine. Kvaliteetse elukeskkonna kavandamise korralduses on riigi tasandil mitmeid süsteemseid probleeme, mis tulenevad ruumipoliitika killustumisest eri ministeeriumide vahel. Töös on uue organisatsiooni – maa- ja ruumiameti – loomine, et koondada ruumiga tegelevate ministeeriumide osakonnad üheks ruumiloome üksuseks, mille ülesandeks jääks ka arhitektuurivaldkonna eest vastutamine. 2023. aastal viidi läbi uuring „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ eesmärgiga kaardistada ja analüüsida disainikasutust nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes, jätku-uuring 2013. ja 2018. toimunud uuringutele. Uuringu tulemused näitavad, et Eesti ettevõtted ja asutused on hakanud aina rohkem ja teadlikumalt disaini kasutama. Uuringust ilmneb, et tellijad on üha disainiteadlikumad ja avatumad disaini kasutamiseks mitte ainult toodete ja teenuste visuaalse identiteedi kujundamisel, vaid ka läbivalt teistes arendusprotsessides ja strateegia kujundamisel. Disain tähendab tellija jaoks üha enam kasutajasõbralikke, hästi töötavaid, kliendi vajadustele vastavaid teenuseid ja tooteid, ning on saamas kõigi toimingute lahutamatuks osaks. Selleks, et ettevõtteid ja riigiasutusi veel enam ja teadlikumalt disaini rakendama õhutada, tuleb tegeleda aga süsteemsemalt riigihangete süsteemi parandamise ja avaliku sektori eeskuju, disainipädevuse tõstmise ja targa tellija kasvatamise, ning edulugude ja parimate praktikate jagamisega. Statistikaameti andmetel oli Eestis 2023. aasta seisuga 103 muuseumi (ilma filiaalideta), mida on vähem kui 2022. a (170 ilma filiaalideta)7, milles säilitati kokku 7 miljonit museaali. Muuseumikülastusi oli 2023. aastal kokku 2,464 mln, mida on enam kui 2022. aastal (2,454 mln) 8. Muuseumides töötas 1437 töötajat (2022. 1576 töötajat)9. Muuseumide infosüsteemi (MuIS) oli 2023. aasta lõpu seisuga sisestatud u 4,2 miljonit museaali kirjeldust, neist ligi 2,3 miljonit on digitaalse kujutisega. Muuseumivaldkonna suurimateks probleemideks on muuseumikogude halvad hoiutingimused, moraalselt ja tehniliselt vananenud MuIS, mitmed vananenud püsiekspositsioonid ning muuseumihoonete suur remondivõlg ja halb ligipääsetavus. 2023. aasta märtsi seisuga oli Eestis 26 480 kultuurimälestist (arheoloogia-, ehitis-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisi ning ajaloolisi looduslikke pühapaiku kokku). Terviklike keskkondade väärtustamiseks on loodud 12 muinsuskaitseala, lisaks on Eestis kaks UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvat objekti. Suurem osa kultuurimälestisi (arheoloogia-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestised) on heas seisukorras. Halvem on olukord ehitismälestistega, mis vajavad teiste mälestiste liikidega võrreldes suuremaid investeeringuid. Umbes kolmandik (30%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. 7 Statistikaameti 2023. aasta küsimustiku puhul täpsustati muuseumi määratlust ning osa asutustest liikus teaduskeskuse või ekspositsiooni kategooriasse, kuhu lisandus ka varem valimisse mitte kuulunud asutusi. 8 Valim muutus 9 Valim muutus 17 2023. aastal oli Eestis 879 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). Rahvaraamatukogusid oli 2023. aastal 493. Raamatukogude füüsilisi külastusi oli 2023. aastal 6,6 miljonit ja sellele lisaks 4 miljonit virtuaalkülastust. Raamatukogud on üha enam regionaalsed kogukonnakeskused, sest raamatukoguteenuseid kasutab hinnanguliselt üle 50% Eesti elanikest ning seda on kavas teha veel suuremal osal elanikest10. Aastast 2022. on käivitatud Eesti Rahvusraamatukogu innovatsiooniprojekt „Raamatud liikuma“ e „Minu raamatukogu (MIRKO)“, mille raames on loodud kaasaegne tsentraalselt toimiv logistikateenus teavikute kättetoimetamiseks lugejatele. 2023. aastal avati MIRKO platvormil üleriigilise teenusena e-laenutus (e-raamatud, audioraamatud, perioodika). Alates 2023. aastast on Rahvusraamatukogu ülesanneteks ka endised Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded: säilitada üleriigilist vähekasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu, vahendada vahetuskogu teavikuid organisatsioonidele üle Eesti ning teenindada nägemispuudega ja lugemishäirega või selle temaatika vastu huvi tundvaid lugejaid. Eesti rahvakultuuri tugevus on rikkalik pärand ja inimesed, kes väärtustavad ja kannavad paikkondlikke kombeid ja elulaadi ning annavad seda edasi järgmistele põlvkondadele, hoides rahvakultuuri seeläbi elujõulisena. Vaimse kultuuripärandi väärtustamiseks on väljatöötatud seitse piirkondlikku toetusmeedet. 2023. aastal osales alaliselt tegutsevates kollektiivides 78 791 harrastajat. Toimub alates 2021. aastast kollektiivijuhtide palgatoetussüsteemi rakendamine. Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks, luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus. Läbi erinevate arengukavade on olnud eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti. „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimise raames digiteeriti dokumente, trükiseid, esemeid, filme ja fotosid. Tegevuskava tulemusel oli 2023. aasta lõpuks digitaalsena kättesaadav 42% mäluasutustes olevast kultuuripärandist. Lisaks digiteerimisprojektidele olid tegevuskava osaks ka taristu analüüsi- ja arendusprojektid (Muuseumide Infosüsteemi MuIS 2.0, Eesti Rahvusringhäälingu ja Rahvusarhiivi lindirobotil paiknevad arhiivi peeglid teises geograafilises asukohas, üleriigiline e-laenutuse lahendus). Toimus “Kultuuripärandi digitegevuskava 2024-2029” ettevalmistamine ja elluviimine, eesmärgiga teha 2029. aastaks digitaalselt kättesaadavaks 45% Eesti mäluasutustes (muuseumides, raamatukogudes ja arhiivides) talletatavast kultuuripärandist, parandada digitaalse kultuuripärandi kättesaadavust kasutades innovaatilisi lahendusi ja tehnoloogiaid ning jätkata mäluasutuste koostööd pikaajalise digitaalse säilitamise taristu arendamisel. Lisaks dokumendi-, trükise, foto- ja filmipärandi 2D digiteerimisele alustatakse koordineeritult ka eseme- ja ehituspärandi 3D digiteerimist. 10 Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring (2018), https://kul.ee/uuringud#muuseumid-ja-raamatu 18 Kultuuri rahvusvahelistumise oluline lüli lisaks valdkondlikele teabe- ja arenduskeskustele on Eesti saatkondades tegutsev kultuuriesindajate võrgustik, kelle ülesandeks on aidata Eesti loovisikutel, kollektiividel, loomeettevõtetel ja kultuuriorganisatsioonidel jõuda rahvusvahelisele areenile, toetada tugevaid rahvusvahelistumise võimekusega tegijaid ning tutvustada nende tegevuste kaudu Eestit ja Eesti kultuuri maailmas. Erinevate saatkondade juures tegutsevad kultuuriesindajad Stockholmis, Helsingis, Berliinis, Brüsselis, Pariisis, Londonis ja New Yorgis. Kultuuriministeeriumil on kehtivad kultuurikoostöölepped ligi 50 riigiga. Senisest enam on vaja tähelepanu pöörata kultuuri rahvusvahelistumise eesmärkide selgemale sõnastamisele, erinevate organisatsioonide rollidele, omavahelisele koordinatsioonile nii valdkonnas sees kui ka valdkonnaväliste asutustega, samuti toetusvõimaluste paremale vastavusele kultuuriorganisatsioonide tegelikele vajadustele. Kultuuriministeeriumi koosseisu toodi alates 2023. aastast seni sihtasutusena tegutsenud eraldi üksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komitee. Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust). Lisaks on loomemajandussektoril oma osa atraktiivse elukeskkonna loomisel, turismitulude suurendamisel ja digimajanduse arenemisel. 19 Programmi meetmete ja tegevuste elluviimine 2023. aastal Kultuuriprogramm 2023-2026 koosneb kolmest meetmest ja 15 tegevusest. MEEDE 1. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamine ja arendamine Tabel 4: Meetme 1 mõõdikud Eesti kultuurielu on mitmekülgne ja kõrgetasemeline, pakkudes võimalusi loominguliseks Eesmärk tegevuseks ja kultuurist osasaamiseks. Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkonna valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite Meetme kirjeldus põhitegevust ja projekte, valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Teatrikülastuste arv 0,67 1,1 1,211 1 0,9 Eesti Teatri Agentuur Eestis (mln) 217 248 21012 180 - Eesti Teatri Agentuur Uuslavastuste arv Kinokülastajate arv 1,39 2,33 2,8 3,0 2,8 Eesti Filmi Instituut (mln) Eesti filmide publiku turuosa suurus 14 21 22 17 - Eesti Filmi Instituut kinolevis (%) Tõlked eesti keelest Eesti Kirjanduse teistesse keeltesse 86 77 97 70 70 Teabekeskus (ilukirjandus/nimetust) Rahvusvaheliste Kaasaegse Kunsti (välisosalusega) 167 - - 120 - Eesti Keskus kunstinäituste arv 11 Esmane hinnang, lõplik statistika avaldatakse septembris 2024. 12 Esmane hinnang, lõplik statistika avaldatakse septembris 2024. 20  Rahvusvaheliste Kaasaegse Kunsti (välisosalusega) Eesti Keskus kunstinäituste osakaal 20 - - 20 20 kõigist Eestis korraldatud näitustest, % Eesti kunstnike Eesti Kaasaegse Kunsti osalemine Arenduskeskus - - 80 - välisnäitustel (näituste arv) Eesti kunstnike Eesti Kaasaegse osalemine Kunsti Arenduskeskus - - 110 - välisnäitustel (kunstnike arv) Edasijõudmine Kultuuriministeerium „disainiredelil“: ettevõtete ja sihtasutuste - - 21 - - protsentuaalne hulk, mis kasutavad disaini „disainiredeli“ IV astmel, % Piirideta Reporterid Eesti meediavabaduse 15,25 9,26 8. koht13 12,27 ≤TOP1014 indeks Eesti autorite teoste Eesti Autorite Ühing esitamisest laekunud 2 133 937 2 062 494 2 324 018 1 520 000 - tasud, eur Arhitektuuriettevõtete Konjunktuuriinstituut 3,1 - 3,99 1,8 3,2 eksport, mln eurot Meetme raames kujundatakse ja viiakse ellu kunstide valdkondlikke poliitikaid, tõstetakse valdkonna konkurentsivõimet, toetatakse strateegiliste koostööpartnerite põhitegevust ja projekte, ning valdkonna toimimiseks ja arendamiseks hoitakse ja arendatakse vajalikku taristut. Mitmekülgse ja kättesaadava kultuurielu toetamise ja arendamise saavutamiseks on programmi tegevusteks loovisikute toetamine ja tunnustamine ning kirjanduspoliitika, etenduskunstide poliitika, audiovisuaalpoliitika, meediapoliitika, muusikapoliitika, kunstipoliitika ning arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ning rakendamine. Programmi tegevus 1.1. Loovisikute toetamine ja tunnustamine Selleks, et loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused oleksid paranenud, antakse loomeliitudele toetust, kasutamaks seda seaduses sätestatud loometoetuse maksmiseks vabakutselistele loovisikutele 13 Metoodika muutus. 14 Metoodika muutus. 21 ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele loovisikutele. Suur osa loomevaldkondadest toimivad valdavalt kollektiivse loomingu põhiselt ja on põhiosas institutsionaliseerunud – riik on loonud etendusasutusi ja kontserdiorganisatsioone, mis tagavad neis valdkondades stabiilsed loometöö võimalused. Et võimaldada ainult vabakutseliste loometööl põhinevate valdkondade loovisikutel pühenduda loometööle regulaarsemalt, on riik loonud täiendavalt süsteemi, mis võimaldab loomeliitude kaudu toetada kirjanikele ja kunstnikele palkade maksmist. • 2023. oli tunnustatud loomeliite, kellega leping sõlmitud, 17. • Lisaks anti välja riigi kultuuripreemiad (8) ja rahastati riigi kultuuristipendiume. Programmi tegevus 1.2. Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kirjanduse väärtustamiseks Kultuuriministeerium kujundab valdkonnapoliitikat ning loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll nii Eesti Kirjanduse Teabekeskusel kui ka Eesti Lastekirjanduse Keskusel. Samuti toetatakse Eesti osalemist rahvusvahelistel messidel, järjepidevat kirjastuste teadlikkuse tõstmist ekspordivõimalustest ning autoriõiguste vahendamist ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimist. • 2023. aastal sai riiklikku palka 15 kirjanikku. • Sihtasutus Kultuurileht andis jätkuvalt välja Eesti tähtsamaid kultuuriajakirju ja -ajalehti (15): Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu, Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps, võrukeelne Uma Leht ja Müürileht. • Jätkati lugemise populariseerimist (nt programm „Lugemisisu“). • Jätkati Eesti kirjanduse rahvusvaheliselt nähtavamaks tegemist, sh osaleti 4 rahvusvahelisel kirjandusmessil. Programmi tegevus 1.3. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium toetab teatritegevust teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja munitsipaaletendusasutusi. Rahvusvahelisi tegevusi toetatakse rahvusvaheliste etenduskunstide festivalide taotlusvooru kaudu. Regionaalse kättesaadavuse tagamiseks on toetusi jaganud Eesti Rahvakultuuri Keskuse programm “Teater maal” (sh eriprogrammid lastele ja noortele). Lisaks toetatakse Eesti Tantsuagentuuri soodsa stuudiopinna rentimiseks tantsukunstnikele. • Jätkati Tallinna Linnateatri uute saalide ehitamise toetamist. • 2023. aastal toimusid SAAL Biennaal (20. juubelit tähistav vanim rahvusvaheline teatrifestival Tallinnas) ja Tallinn Treff festivalid, kokku oli festivalidel üle 5500 külastuse. Lisaks toimus Draama festival Tartus, mis tutvustab eriilmelist Eesti teatrikunsti ka väliskuraatoritele koostöös Eesti Teatri Agentuuriga tehtaval esitlusfestivalil. 22 Programmi tegevus 1.4. Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Riik on loonud eeldused professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks, kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi Instituut (EFI), kes toetab filmide arendamist, tootmist ja turundamist. Kultuuriministeerium toetab väärtfilmikinode kaudu väärtfilmide kättesaadavaks tegemist, mis toovad publikuni Euroopa ja maailma mitmekesise filmiparemiku. Ministeerium toetab põhjamaade ainsat A- kategooria filmifestivali PÖFF. • Ministeeriumi eelarvest jagatava raha toel toetati mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide tootmist ning vähemuskaastootmist. 2023. a toetati 9 filmi arendustoetusega, 6 filmi tootmistoetusega. • Esilinastus 18 toetust saanud filmi. • Laste ja noorte osakaal kinokülastustest oli 2023. 39,55%. Programmi tegevus 1.5. Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ja vaba meediaruum selle vältimatu osa. Eestis on meediateenuste seadusega reguleeritud olnud peamiselt audiovisuaalmeedia- ja raadioteenused. Sõltumatu ja usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine on avalik-õigusliku meediaorganisatsiooni Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) üks peamisi eesmärke. • 2023. aastal oli ERRi usaldusväärsus eestikeelse elanikkonna seas 84% ja eesti keelest erineva emakeelega elanikkonna seas 50%. Programmi tegevus 1.6. Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Muusikavaldkonna organisatsioone, kollektiive, festivalide ja muusikaliste suursündmuste korraldamist toetab riik Kultuuriministeeriumi ja Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kaudu. Muusikavaldkonda toetab autoritasudest saadavate tulude kaudu ka Eesti Autorite Ühing. Lisaks toetab Kultuuriministeerium muusikavaldkonda EASi rakendatava loomemajandusmeetme toetuste kaudu. • Toetati Eesti heliloomingu väärtteoste noodimaterjali taastamist ja digiteerimist, mille kaudu muutub kättesaadavaks suur osa eesti heliloomingust, mis seni kättesaadav ei olnud. • Toimus 170 Eesti professionaalsete heliloojate uudisteoste esiettekannet. Programmi tegevus 1.7. Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium panustab kunsti valdkonnas nii loometöösse, näitusetegevusse, rahvusvahelistumisse kui ka kunsti uurimisse, kuid valdkonna tegevuste põhirahastaja on Eesti Kultuurkapital kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali kaudu. Erinevalt enamikest teistest loomealadest on aktiivses kunstielus (nüüdisloomes) ka mäluasutustel suur roll. Kultuuriministeerium toetab tegevustoetustega SA Tallinna Kunstihoonet, Eesti Kunstnike Liidu galeriisid ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi. Rahvusvahelisi kunstisuhteid arendavad valdkondlik info- ja arenduskeskus (SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus MTÜ), kes saavad ministeeriumilt oma tegevuseks osalist tegevustoetust. Rahvusvaheline nähtavus on oluline kunstiklassika uurimise ja tutvustamise kontekstis, mistõttu on ministeerium alates 2018. aastast toetanud eraalgatusliku Konrad Mägi Sihtasutuse tegevust. 23  • SA Kunstihoone (tegutseb ajutisel pinnal) poolt korraldati 2023. aastal 10 näitust, mida külastas 23 649 külastajat. • Eesti kunstnikud said osaleda 4 residentuuris välismaal läbi lepinguliste kohtade. • Kunstnikupalka maksti 20 kunstnikule MTÜ Eesti Kunstnike Liidu kaudu. Programmi tegevus 1.8. Arhitektuuripoliitika ja disainipoliitika kujundamine ja rakendamine Kultuuriministeerium aitab kaasa riigi ruumiloomepoliitika ühtlustamisele ja arendamisele. Ruumipoliitika osaks on arhitektuuripoliitika. Riigi, sh Kultuuriministeeriumi, roll ning elluviidavad ülesanded määratletakse riigi strateegilistes arengudokumentides, mis saavad sisendiks ettepanekuid disainivaldkonna arengukavast. Lisaks aitab Kultuuriministeerium kaasa ringdisainialase teadlikkuse tõstmisele, mis toetab ringmajanduse eesmärkide saavutamist. • Arendati ruumiharidust, sh viidi läbi 20 üldhariduskoolis ruumihariduse valikkursust ning ruumihariduse õpetajakoolitusi viidi läbi 2. 24 MEEDE 2. Kultuuripärandi säilitamise ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine Tabel 5. Meetme 2 mõõdikud Tagatud on Eesti rikkaliku vaimse ja materiaalse kultuuripärandi, sh Eesmärk kultuuriväärtusliku keskkonna ja eriilmeliste piirkondlike kultuuriruumide elujõulisus ja säilimine järeltulevatele põlvedele. Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse Meetme kirjeldus kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi ning teavikute ja infokandjate soetamist. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste tegevuskeskkonna ajakohastamiseks ja arendamiseks. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Muuseumikülastuste arv, Statistikaamet mln 1,68 2,45 2,46415 3 3,2 Eesti Statistikaamet rahvaraamatukogude 9,7 9,46 9,56 10 10 laenutuste arv, mln Eesti raamatukogude Eesti füüsiliste külastuste arv, 6,68 7 6,6 8,4 8,8 Rahvusraamatukogu mln Rahvakultuuriharrastajate Rahvakultuuri 71800 78 324 78 791 83 000 78 500 arv Keskuse andmekogu Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal, 76,6 77 74,9 76 77 Muinsuskaitseamet % Meetme raames toetatakse kultuurimälu edasikandmise jaoks oluliste institutsioonide (sh muuseumid, Muinsuskaitseamet, Eesti Rahvusraamatukogu, Rahvakultuuri Keskus, Võru Instituut, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA) põhitegevust ja kolmanda sektori organisatsioonide tegevust ja projekte, rakendatakse kultuuripärandi toetusi, toetatakse kultuuripärandi alaste rahvusvaheliste lepingute täitmisega seotud tegevusi. Lisaks tehakse investeeringuid kultuuriväärtusi säilitavate ja vahendavate asutuste ajakohastamiseks ja arendamiseks. Programmi tegevus 2.1. Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Eestis oli 2023. aastal 103 muuseumi. Kõige rohkem oli Eestis mingit kindlat piirkonda tutvustava koguga kohamuuseume (50), mõnele kitsamale valdkonnale keskenduvaid teemamuuseume (45) ning arheoloogia- ja ajaloomuuseume (33). 15 Valim muutus. 25 Statistika näitab, et muinsuskaitseliste hoonete olukord on pidevalt halvenenud. Samas kehtib muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest. Hüvitisi kombineeritakse toetustega, sh omandireformi reservfondist. Riigi ülesanne on luua eeldused, et muuseumid saaksid hoida ja tutvustada inimestele meie ajalugu. • 2023. a olid MuISiga liitunud muuseumide kogud hästi hoitud ja inimestele kättesaadavad. • Toimusid eeltööd muuseumide pärandihoidlate rajamiseks: valmisid arhitektuurivõistluste lähteülesanded, Põhja-Eesti hoidla mahuline eskiis ja kliimakontseptsioon Hiiumaa hoidla näitel. • Toimus muuseumide infosüsteem ehk MuIS arendamine – 2023. valmis uue infosüsteemi I etapp ning arendustööd jätkuvad 2024. aastal. Eesmärk on luua tänapäevastele vajadustele vastav infosüsteem, mis toetab optimaalselt muuseumide tööd ning võimaldab paremat ligipääsu muuseumides leiduvale kultuuripärandile • Rakendati taotlusvooru „Muuseumide kiirendi“ muuseumide tegevuskeskkonna ajakohastamise ja ekspositsioonide uuendamise toetamiseks ning muuseumide poolt avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi, sihistatuse ja kättesaadavuse parandamiseks. • Heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestisi oli 2023. aastal 62%. • Kultuurimälestiste register oli kättesaadav ja ajakohane. • Rakendati toetusmeedet Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mis seob kultuuripärandi teiste riiklike eesmärkidega (regionaalareng, elukeskkonna parandamine, energiatarbimise vähendamine, tööhõive ja kohalik ettevõtlusaktiivsus, kestlik areng), et saavutada suurem mõju ühiskonnas. Pilootprogrammi kaudu investeeritakse 3,3 miljonit eurot väikelinnade ajaloolistesse keskustesse, kus on muinsuskaitseala. • Toimus muinsuskaitsealade kaitsekordade uuendamine. • Muinsuskaitseameti teenuste rahulolu oli 75%. Programmi tegevus 2.2. Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada raamatukoguteenuse vahendusel vaba juurdepääs informatsioonile, mis on kõikidele inimestele võrdselt kättesaadav. Eesti raamatukoguvõrgu moodustavad rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogud ning Eesti Rahvusraamatukogu. 2023. aastal oli Eestis 879 raamatukogu (rahvaraamatukogud, kooliraamatukogud ja eriala- ja teadusraamatukogud). • Toimus rahvaraamatukogu seaduse ajakohastamine, et luua rahvaraamatukogudele efektiivsem üleriiklike teenuste koordinatsioonisüsteem ning tagada sellega üle-eestiline võrdne kättesaadavus, trükiste laenutuse kasutajasõbralikkus ja raamatukoguteenuse tänapäevane toimimine. • 2023. aastal avati MIRKO (Minu raamatukogu) platvormil teise üleriigilise teenusena e-laenutus (e-raamatud, audioraamatud, perioodika). • Jätkus Eesti Rahvusraamatukogu hoone renoveerimine. Programmi tegevus 2.3. Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. 26  • Rakendati kogukondade toetuseks piirkondlikke toetusmeetmeid (7). • Toetati muid olulisi vaimse kultuuripärandiga seotud tegevusi ja väiksemaid valdkondlikke või piirkondlikke institutsioone. • Laulu- ja tantsupeo traditsioon on olnud jätkusuutlik. • Vaimne kultuuripärand on olnud hoitud, väärtustatud ja arendatud. • Rakendati laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivijuhtide riikliku palgatoetussüsteemi ja kollektiivide toetussüsteemi. • Tehti ettevalmistusi rahvakultuuri andmekogu ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse registri uuendamiseks. MEEDE 3. Kultuuri valdkondadeülene arendamine, koostöö ja rahvusvahelistumine Tabel 6: meetme 3 mõõdikud Kultuuri, sh loomeettevõtluse, toetamise ja loomepotentsiaali rakendamise kaudu on Eesmärk loodud eeldused Eesti konkurentsivõime kasvuks ja tutvustamiseks maailmas. Loomemajanduse toetuste eesmärk on siduda kultuuri- ja loomevaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu, tõsta valdkonna ekspordivõimekust ning luua teistele majandussektoritele loomemajandussektori kaasamise kaudu lisandväärtust ärimudelite, toodete ja teenuste ning müügi ja turunduse arendamisel. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri Meetme kirjeldus rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eesmärgiks on väärtusliku kultuuripärandi digiteerimine ja vajadus tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Loomemajanduse Eesti sektoris loodud loomemajanduse lisandväärtus töötaja - - - - - olukorra uuring ja kohta kaardistus Digitaalse DIGAR ja MUIS kultuuripärandi osakaal kogude 38 49 53 40 51 suurusest, % 27 Loomemajanduse valdkonna ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja loomemajanduse potentsiaali sidumiseks ülejäänud majandusega rakendab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Euroopa Liidu struktuurivahendite loomemajanduse arendamise meedet, mille rakendusüksus ja elluviija on nüüdne EASi ja Kredexi ühisasutus. Kultuuriministeeriumi ülesanne on edendada ja toetada Eesti kultuuri rahvusvahelistumist, arendada riikidevahelisi kultuurisuhteid ja -diplomaatiat, osaleda kultuuripoliitikate kujundamisel rahvusvahelistes organisatsioonides ning ka toetada eelpool nimetatud eesmärke elluviivaid valdkondlikke arenduskeskusi. Eestil on ligi 50 kultuurikoostöölepet ja ühist programmi riikidega üle maailma. Samuti osaleb Eesti ligi 17 rahvusvahelises organisatsioonis, foorumis või koostööprogrammis. “Kultuuri arengukava 2021-2030” seab eesmärgiks väärtusliku kultuuripärandi digiteerimise ja vajaduse tagada veebis loodud kultuuripärandi talletumine, kättesaadavus ja kogutud kultuuripärandi pikaajaline säilivus. Programmi tegevus 3.1. Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandi objekti, mis väärivad digiteerimist. Laialdane valdkondadeülene koordineeritud ja rahvusvahelistele standarditele tuginev digiteerimine aitab vältida digiteerimise ja pikaajalise digitaalse säilitamise dubleerimist, toetab koostööd ja töövoogude optimeerimist. • Lõpetati „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine. • Jätkati „Kultuuripärandi digiteerimine 2024–2030“ tegevuskava ettevalmistamist. Programmi tegevus 3.2 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine, asutuste, organisatsioonide ja sündmuste toetamine Rahvusvaheliste projektide jaoks annab riik toetusvahendeid nii taotlusvooru kaudu kui ka otsetoetusi valdkondlikele arenduskeskustele, toetades projekte, mis soodustavad Eesti kultuuri rahvusvahelistumist ja kultuurieksporti, Eesti tutvustamist maailmas kultuuri kaudu ja võimaluste loomist Eesti loovisikutele. Lisaks kaasrahastab Kultuuriministeerium Euroopa Liidu kultuuriprogrammis osalevaid Eesti projekte. • Toimus „Tartu 2024“ kui Euroopa Kultuuripealinna programmi toimumisele kaasa aitamine. • Eesti kultuuri rahvusvahelistumise osas oli aktiivne koostöö 2023. a 25 riigiga. • Osaleti aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides tagamaks Eesti huvide esindatus. Programmi tegevus 3.3 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Loomemajanduse arendamise poliitikat kujundab Kultuuriministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja vastavad meetmed tuginevad „Kultuuri arengukavale 2021-2030“, „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavale 2021–2035“ ning ühtekuuluvuspoliitika fondide 2014-2020 ja 2021-2027 rakenduskavadele. 28 Viimase, 2022. aasta kevadel valminud Eesti loomemajanduse olukorra viienda uuringu ja kaardistuse kohaselt oli Eesti loomemajanduse sektoris 2019. aasta andmetel 28,3 tuhat töötajat (4,2% Eesti töötavast rahvastikust) ning sektoris tegutses 10 705 ettevõtet ja asutust (11,2% Eesti ettevõtete üldarvust). Loomemajanduse ettevõtete ja asutuste kogutulu oli 1,86 miljardit eurot (2,6% Eesti ettevõtete müügitulust), millest eksporditulu moodustas 410,8 miljonit eurot (22% kogutulust). Loomemajanduse sektoris toodetud lisandväärtus oli 2019. aastal 606,5 miljonit eurot ja see moodustas 2,2% Eestis toodetud SKP-st (27 693 miljonit eurot). Võrreldes 2015. aastaga on tulu töötaja kohta kasvanud 48%. 2019. aastal oli loomemajanduse sektoris lisandväärtus töötaja kohta 23 000 eurot. 2020. aasta kevadel valminud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamine tõi välja, et loomemajanduse arendamise meetme tegevused panustasid tööjõu tootlikusse ja lisandväärtuse kasvu. Kõrgeim oli lisandväärtuse kasv loomemajanduse inkubatsiooni tegevuses, kus toetusest tekkinud lisandväärtuse kasv töötaja kohta oli keskmiselt 2,8-kordne. Märkimisväärset mõju lisandväärtuse kasvule avaldasid ka loomemajanduse teiste sektoritega sidumise tegevused. Nende tegevuste puhul hõivekasvu ei kaasnenud, kuna toetuse eesmärk oli suurendada eeskätt toodete ja teenuste lisandväärtust ning tõsta majandustegevuse ressursitõhusust. Samuti avaldasid loomemajanduse arendamise meetme tegevused statistiliselt olulist positiivset mõju ettevõtete jätkusuutlikkuse kasvule. Hindamise käigus küsitletud ettevõtetest aitas peaaegu kõikidel vastanutel (91%) ekspordivõimekuse kasvatamisele suunatud projekt tõsta ettevõtte konkurentsivõimet ning enam kui poolte arvates käivet (77%), lisandväärtust (60%) ja kasumit (57%). Ekspordikäive suurenes keskmiselt igal teisel küsitlusele vastanud ettevõttel, mis eksportis valmistooteid või -teenuseid. Vastanud ettevõtetest 68% kasutas toetust ekspordiga alustamiseks ning 85% uutele sihturgudele eksportimiseks. Kokku nimetati 40 erinevat riiki, kuhu toetuse abil eksportimist alustati. • Kultuuri- ja loomesektoris olid ettevõtlus- ja innovatsioonialased ning rahvusvahelistumist toetavad tugiteenused kättesaadavad, asjakohased ja tõhusad. • Rahalist ja mitterahalist abi on toetusmeetme raames kumulatiivselt (2015-2023) saanud 3940 ettevõtet. • 2023. a lõpuks jõustusid 20212-2027 perioodi loomemajanduse arendamise meetme kõik toetuse andmise tingimused, toimus esimene taotlusvoor loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkujate leidmiseks, loomeettevõtjatele avanesid ekspordivõimekuse arendamise ja arenguplaanide elluviimise toetuste jooksev taotlemine ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus asus ette valmistama ja ellu viima erinevaid loomeettevõtjatele suunatud arenguprogramme. Programmi tegevus 3.4 Valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Alates 2022. aastast on Kultuuriministeeriumi poolt võetud suund laiemalt humanitaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuse toetamisele, rakendades loovuurimuse taotlusvooru ning planeerides vahendeid piloteerimaks „Elujõulise Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi“. Toetuste kaudu on samuti rahastatud valitsemisala asutusi, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega vastavalt oma põhiülesannetele (nt muuseumid, raamatukogud ja rahvakultuuri asutused). • Loovuurimuse toetusmeetme esimeses taotlusvoorus 2022. aastal eraldatud toetuste kogumaht oli 413 000 EUR. Kõik projektid said 2023. aasta lõpuks lõpetatud. • 2023. aastal viidi läbi teine taotlusvoor kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamiseks ning selle tulemusena rahastati kokku 11 uut projekti, mis kestavad kuni 2024. aasta lõpuni. Eraldatud toetuste kogumaht oli 460 000 EUR. • ETAG rakendusasutusena viis läbi Kultuuriministeeriumi ellu kutsutud Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogrammi esimese vooru mahus 1,29 mln eurot. 29 Kultuuriprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 7. Programmi ja programmi tegevuste 2023. a eelarve täitmine (eurodes) 2023 eelarve Programmi eelarve täitmine 2023 esialgne eelarve 2023 lõplik eelarve täitmine Programmi kulud (kokku) 292 045 374 378 014 922 298 369 370 Tegevused Loovisikute toetamine ja tunnustamine Kulud 3 133 452 3 102 132 3 151 569 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 8 724 687 8 860 678 8 732 381 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 44 794 513 48 507 483 48 318 728 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 17 447 252 19 408903 16 791 561 Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 18 741 063 19 317 035 18 584 48 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 9 759 845 7 014 872 6 495 95 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 2 523 361 2 509 602 2 467 188 Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 44 685 233 47 357 825 47 333 330 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 54 538 350 117 623 323 55 305819 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 38 395 216 48 242 031 44 663 257 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine Kulud 14 357 773 15 682 513 14 777 099 Kultuurivaldkonna digitaliseerimine Kulud 52 774 279 874 224 021 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine Kulud 4 909 835 5 198 449 4 856 454 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine 30 Kulud 1 774 587 1 199 710 1 199 710 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus Kulud 28 207 433 33 710 492 25 467 823 Riigikontrolli poolt auditeerimata andmed. Lõplik eelarve sisaldab lisaks esialgsele eelarvele eelmisest aastast ülekantud vahendeid, lisaeelarvega eraldatud vahendeid, Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendeid ning muid tuludest sõltuvaid vahendeid (välistoetus, hasartmängumaksu laekumine jmt) 31 Programm: Spordiprogramm 2023 – 2026 EESMÄRK: Tagatud on toimiv spordikorralduse süsteem lähtuvalt Euroopa spordi mudelist STRATEEGIA “Eesti 2035” siht: Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed VASTUTAJA: Kultuuriministeerium Programmi mõõdikud Tabel 8: Programmi mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Harrastajate arv Eesti spordiklubides ja 184 337 193 274 225 848 200 000 230 000 spordiregister spordikoolides Spordiklubides ja Eesti spordikoolides sporti spordiregister harrastavate noorte (5-19- 51,4 52 54 58 59,5 aastased) osakaal kogu vanusegrupist, % Eesti Treenerikutsete arv 3990 4006 4200 4000 4250 spordiregister Programmi olukorra analüüs 2023. a lõpu seisuga on Eesti spordiregistris 2926 spordiorganisatsiooni, kellest tegutsevaid oli 2641 (90%). Aktiivselt spordi harrastamisega tegelevaid organisatsioone oli 2014 (69%), ülejäänute tegutsevate fookus oli suunatud spordiürituste korraldamisele või sporditegevuse toetamisele. Aasta jooksul lisandus 161 ja arhiveeriti 134 spordiorganisatsiooni. Spordiorganisatsioonide ja -koolidega seotud harrastajate arv tõusis hüppeliselt ja ületas esmakordselt 200 000 piiri, küündides aasta lõpuks 225 848 harrastajani. Võrreldes eelmise aastaga suurenes harrastajate arv 32 574 võrra ehk 17%. Peaaegu kolmveerand harrastajaskonna kasvust tuli täiskasvanute arvelt – mehi lisandus 8 492 ja naisi 14 977. Samas oli noorte (5-19-aastaste) juurdekasv vaid 9 105. Peamiselt on tõus tulnud nende arvelt, kes harrastavad sporti lepingu alusel, mis võimaldab sportida iseseisvalt. Teenuse kasutajate arv suurenes aastaga 60%, kerkides 57 886 harrastajani, mis moodustab koguarvust veerandi. 2023. aasta lõpu seisuga oli kehtivate treenerikutsete arv rekordiliselt kõrge - 4200. Aasta jooksul omistati 1143 kutset, millest 340 olid taotlejad, kellel varem treenerikutse puudus. Kutseomanikest oli 56% meessoost ja 44% naissoost. Viimase viie aasta jooksul on treenerikutsete arv suurenenud 841 kutse võrra ehk koguni 25%. Treenerikutse maine tõusule aitavad oluliselt kaasa treenerite toetused eriti üleriigilisel, aga ka kohaliku omavalitsuse tasandil, regulaarsed treenerikoolitused ning kutse taotlemise protsessi pidev edasiarendamine. Kultuuriministeeriumi 2023. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 51 miljonit eurot, millest 42 miljonit eurot eraldati spordiorganisatsioonidele tegevus- ja projektitoetusteks ning 9 miljonit eurot spordiobjektide investeeringuteks. Kunagi varem ei ole Kultuuriministeeriumi eelarvest spordiorganisatsioonidele nii palju tegevus- ja projektitoetusi ühel aastal eraldatud. 32 Programmi meetmed ja tegevuste elluviimine 2023. aastal Spordiprogramm 2023-2026 koosneb kahest meetmest ja kolmest tegevusest. MEEDE 1. Saavutusspordi edendamine Tabel 9: Meetme 1 mõõdikud Eesmärk Eesti on rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud meede jaguneb kaheks tegevuseks: saavutusspordi toetamine ja arendamine ning Meetme kirjeldus ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine, mille raames osutatakse kokku viite avalikku otsest ja kaudset teenust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Täiskasvanute Eesti tiitlivõistlustel spordiregister olümpiamängude 25 34 30 36 36 distsipliinidel saavutatud kohad 1-10 Täiskasvanute Eesti tiitlivõistlustel mitte spordiregister olümpiamängude 275 402 366 260 260 distsipliinidel ja spordialadel saavutatud kohad 1-10 Noorte ja juunioride Eesti tiitlivõistlustel spordiregister olümpiamängude 76 129 139 86 86 distsipliinidel saavutatud kohad 1-10 Noorte ja juunioride tiitlivõistlustel mitte olümpiamängude Eesti 319 419 370 250 250 distsipliinidel ja spordiregister spordialadel saavutatud kohad 1-10 Täiskasvanute tiitlivõistluste olümpiamängude Eesti distsipliinidel 1 1 2 2 05 spordiregister finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv 33 Täiskasvanute tiitlivõistluste mitte olümpiamängude Eesti distsipliinidel ja 2 1 1 1 1 spordiregister spordialadel finaalturniiridel osalenud võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste olümpiamängude Eesti distsipliinidel 0 1 5 3 3 spordiregister finaalturniiridel osalenud suurekoosseisuliste võistkondade arv Noorte ja juunioride tiitlivõistluste finaalturniiridel mitte Eesti olümpiamängude 1 0 2 1 1 spordiregister distsipliinidel ja spordialadel osalenud võistkondade arv Eestis läbiviidud olümpiamängude Eesti distsipliinide 9 14 11 20 20 spordiregister rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Eestis läbiviidud mitte olümpiamängude Eesti distsipliinide ja 18 24 13 20 20 spordiregister spordialade rahvusvaheliste tiitlivõistluste arv Meetmes kujundatakse ja viiakse ellu saavutusspordi poliitikat ja toetatakse ning luuakse tingimusi spordiga tegelemiseks, milles on Kultuuriministeeriumi spordivaldkonna peamine roll ja ülesanne. Spordialaliitude, -klubide ja -koolide ning teiste spordiühendustega koostöös on Eestis toimiv spordikorraldus, mis tagab võimalused nii noortele kui ka täiskasvanutele harrastus- või tippspordiga tegelemiseks. Ajakohastatud sporditaristu kaudu luuakse kõikjal Eestis tingimused nii saavutusspordi arenguks kui ka liikumisharrastusega tegelemiseks. Toetatakse spordiorganisatsioonide harrastus-, tipp- ja noortespordi arendamist, rahvusvaheliste spordiürituste korraldamist, antakse investeeringutoetusi uute spordirajatiste ja lähiliikumispaikade ehitamiseks ning olemasolevate ajakohastamiseks. Meetme teise tegevuse raames kujundab Kultuuriministeerium ausa spordi tagamise poliitikat ja toetab Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) tegevust. EADSE põhikirjalised eesmärgid on edendada Eestis diskrimineerimisvaba, eetilist ja ausat sporti, sh aidata kaasa: 1. dopingu kasutamise ennetamisele; 2. spordivõistlustega manipuleerimise ennetamisele; 3. diskrimineerimise, väärkohtlemise, ahistamise jm ennetamisele spordis; 4. spordivõistlustel osalejate turvalisuse tagamisele; 5. muude spordis esinevate spordi ausust ohustavate probleemide lahendamisele. 34 Programmi tegevus 1.1. Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kutsega treenerite arv, olles püsinud aastaid stabiilsena, on teinud viimastel aastatel suure hüppe, kasvades 4200ni. Suurt rolli on selles mänginud treenerite pidev riiklik toetamine, eriti kriisi ajal. Treeneritele väärilise töötasu tagamine on üks prioriteetseid valdkonna eesmärke. Jätkuvalt on eesmärk viia toetatavate kõrgema kategooria (vähemalt 5. kutsetase) treenerite brutopalga suhe Eesti keskmise palgani. Lisaks tuleb arvestada, et viimastel aastatel on tõusnud toetust saavate treenerite arv, mistõttu tuleb hakata järgnevatel aastatel tõstma riigi poolt toetatavate treeningtundide arvu tagamaks, et spordiklubidele ei langeks liiga suurt koormust. Selleks, et nõudlusele vastata, otsustas Vabariigi Valitsus anda 2023. aastaks treenerite tööjõukulu toetusmeetmesse täiendavaid vahendeid, mille abil oli võimalik tõsta toetatavate treeningtundide piirmäära 1,35 miljonini. Kui keskmise palgani jõudmiseks 2024. aastal oleks pidanud riigieelarvesse leidma ligikaudu 4,5 miljonit eurot lisavahendeid, siis arvestades Eesti Panga viimast majandusprognoosi tuleb juba 2025. aastal keskmise palgani jõudmiseks leida riigieelarvesse täiendavalt 6,4 miljonit eurot, sest arvestada tuleb lisaks pidevalt tõusva keskmise palgaga ka suureneva nõudlusega treeningtundide tasustamiseks. Kultuuriministeeriumil on alates 2018. aastast võistluste toetamiseks taotlusvoor, mis on otseselt seotud sündmuse majandusliku mõjuga. 2023. aastal toetati meetmest kokku kümmet spordivõistlust kogumahus 2,36 miljonit eurot. Need võistlused tõid Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüside põhjal riiki üle 25 miljonit euro välisraha, millelt laekus käibemaksu riigile vähemalt 3,4 miljonit eurot. Seega laekus käibemaksu 1,47 korda enam, kui oli riigi toetus sündmuste korraldamiseks. Taotlusvoor on ennast õigustanud ning Kultuuriministeerium jätkab selle meetme rakendamist ka 2024. Aastal. Lisaks eelpool mainitud taotlusvoorule on Kultuuriministeeriumil ka teine taotlusvoor rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamiseks. 2023. aastal toetati sealt kokku 36 projekti kogumahus 1,04 mln eurot. 2023. aastal jätkus Eesti Olümpiakomitee loodud saavutusspordi projekti Team Estonia16 kaudu saavutusspordi toetamine. Erinevate taotlusvoorude ja toetuse liikide kaudu eraldati sportlastele, nende treeneritele, taustajõududele tiitlivõistlustel osalemiseks ja ettevalmistamiseks 7,7 mln eurot. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toetus 0,5 mln eurot võrra. Kokku toetati 310 individuaalala sportlast ja 39 sportmängude koondist. Programmi tegevus 1.2. Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Kultuuriministeeriumi tellimusel valmis 2023. aasta lõpus uuring17, mis kaardistas tippsportlaste, treenerite ja tugipersonali kokkupuuteid keelatud ainete ja meetoditega ning sellega seotud teadmisi ja hoiakuid. Tulemused näitasid, et laialdast dopingukasutamist Eestis eeldatavasti ei toimu, kuid järjepidevalt peaks jätkama antidopingu alase koolitusega. Eestis tehakse aastas keskmiselt 350–400 dopingukontrolli testi ning koolitatakse antidopingu alaselt kuni 2000 inimest. Eesti antidopingu süsteem vastab spordis dopingu kasutamise vastase rahvusvahelise konventsiooni, Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni ning maailma dopinguvastase koodeksi sätestatud nõuetele. Kuid siiani puudus teadmine spordis osalejate endi arvamustest ning suhtumisest dopingusse ja selle kasutamisesse. Uuringus käsitleti nii dopinguga seotud teadmisi, hoiakuid, norme kui ka käitumist. Anonüümne küsitlus viidi Eesti Uuringukeskuse poolt läbi 2023. aasta oktoobris. Uuringu sihtrühmaks oli Eesti tippsportlased ja nende tugipersonal, st Eesti koondislased, koondisekandidaadid, U-18 koondise liikmed ja kandidaadid, pallimängude meistriliigade võistkondade liikmed ning kõigi eeltoodud sportlaste treenerid, juhendajad jt tugipersonaliliikmed. Kokku oli valim hinnanguliselt 4000 inimest, kellest küsitlusele vastas 1101 (774 sportlast ja 327 tugipersonaliliiget). Tulemusena selgus, et sihtrühmast 83% pidas end dopingu ehk keelatud ainete ja meetodite olemusega väga hästi kursis või küllaltki hästi kursis olevat ning 73% hindas enda teadmisi dopinguvastastest reeglitest väga heaks või küllaltki heaks. Mõlemal juhul oli dopinguvastase koolituse läbinud isikute usk 16 https://www.eok.ee/team-estonia 17 https://kul.ee/uuringud#item-1 35 oma teadmistesse võrreldes koolituse mitteläbinutega oluliselt kõrgem. Kuid dopinguvastase koolituse olid läbinud vaid ligi pooled vastanud – 47% sportlastest ning 55% tugipersonalist. Arvestades sihtrühma kõrget sportlikku taset ning seda, et nii rahvusvahelised alaliidud kui ka Maailma Dopinguvastane Agentuur (WADA) toonitab koolituse olulisust ja toob välja, et sportlane peaks olema enne koolitatud kui testitud, siis tundub, et järgnevatel aastatel tuleb koolitustele veelgi rohkem tähelepanu pöörata. Seda eriti eesti keelt mitte emakeelena rääkiva sihtrühma hulgas, kelle seas oli koolitatuid vähem. Uuringu sihtrühm hindas, et keelatud ainete ja meetodite kasutamine on pigem levinum välismaal, kas siis mõnel teisel spordialal (70%) või harrastusspordis (60%). Eestis peetakse dopingut enam levinuks harrastusspordis (48%) ja mõnel muul spordialal (39%), kuid vastajad leidsid, et nende oma spordiala on pigem puhas – 9% leidis, et dopingu kasutamine nende spordialal on levinud Eestis ja 28% pidas dopingut levinuks välismaal enda spordialal. Väga suur osa vastajatest peab dopingut ohtlikuks nii Eesti tipp- kui ka harrastusspordi mainele. 83% sihtrühmast leiab, et see on pigem ohtlik või väga ohtlik tippspordile, 78% leiab, et see on ohtlik üldiselt spordi mainele, 59% peab dopingut ohtlikuks enda spordiala mainele ning 50% näeb dopingu kasutamist ohuna harrastusspordile. Sellest lähtuvalt on veidi kummastav, et endale tehtud dopingu pakkumisest oleks vaid 58% vastanutest valmis kedagi teavitama. Tervelt 17% vastanutest ei teavitaks mingil juhul ning 21% ei osanud seisukohta võtta. Ausa ja puhta spordi edendamine ning spordi maine hoidmine on kogu spordivaldkonna ühine ülesanne ning valemängijate spordist väljajuurimine või selle kaasa aitamine võiks olla kõrgemalt hinnatud. Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA (EADSE) jätkas oma igapäevaseid tegevusi, milleks on dopingu-, kokkuleppemängude ja väärkohtlemise ning teiste spordieetika rikkumiste vastane võitlus. Eraldi tasuks 2023. aasta ellu viidud tegevustest välja tuua, et 2023. aastal alustati kokkuleppemängude vastase e- koolitusega, mis töötati välja koostöö rahvusvahelise partneri Sportradariga, ning 2023. aasta lõpus avati koostöös koolitusdisainer Helina Looriga välja töötatud väärkohtlemise ennetamise e-kursus. Spordikaitstuse e-kursust võetakse arvesse ka treenerite täienduskoolitusena. Eesti Olümpiakomitee koostöös EADSE ja Kultuuriministeeriumiga alustas ka spordiüleste spordieetika reeglite koostamise protsessi 2023. aasta oktoobris valiti Eesti UNESCO Spordis dopingu kasutamise vastane rahvusvaheline konventsiooni osalisriikide konverentsil oma valimisgrupi esindajana dopingu elimineerimsie fondi kinnitamiskomitee liikmeks. MEEDE 2. Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Tabel 10: Meetme 2 mõõdikud Eesmärk Liikumisharrastust edendav võrgustik ja liikumist soodustav keskkond on loodud Meetme all on organiseeritud liikumisharrastuse edendamise tegevus, mille raames Meetme kirjeldus toetatakse organiseeritud liikumisharrastust Tegelik täitmine Sihttasemed Meetme mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 Liikumisharrastusega - 45,2 - Ei mõõdeta 50 Tervise regulaarselt (4x nädalas Arengu 30 min) tegelevate Instituut inimeste osakaal 16–64 vanusegrupist „Sport 2030“ üks neljast suurest eesmärgist on see, et valdav osa elanikest liigub ja spordib. Liikumisharrastajate osakaal Eestis oli 2022. a 45,2%, 2020. aastal 44,8% ja 2018. aastal 41,2% (Rahvastiku Tervisekäitumise Uuring). Kultuuriministeeriumi tellitud ja 2022. aastal avalikustatud Eesti suurimast liikumisuuringust selgub, et nii täiskasvanutest kui ka lastest üle poole liigub endiselt liiga vähe – iga päev ei liigu piisavalt 57% õpilastest ja 58% täiskasvanutest. Uuring tõestas samas ka selgelt, et 36 aktiivne eluviis toetab märkimisväärselt tervist ja heaolu – aktiivsed lapsed ning täiskasvanud on õnnelikumad ja rõõmsameelsemad ning edukamad õppimises ja keskendumises. Selleks, et kiiremini eesmärgini jõuda, pandi 2022. aasta sügisel alus valdkondade ülesele koostööle liikumisaktiivsuse edendamisel. 2023. aasta jooksul valmis tegevuskava, mis keskendub kehalise aktiivsuse tõstmisele elukaareüleselt – tegevused puudutavad igas vanuses Eesti elanikke, lastest vanemaealisteni. Tegevuskavasse koondati erinevaid valdkondi puudutavad pilootprojektid, kampaaniad, uuringud ja ka näiteks potentsiaalsed õigusruumiga seotud muudatused. 2023. aasta oli Liikumisaasta. Projekti vedas eest 2022. aasta lõpus Eesti Olümpiakomitee loodud SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskus. Liikumisaastal oli eesmärgiks tõsta tähelepanu keskmesse liikumisaktiivsus, sellealased võimalused ja teadlikkus, aga ka liikumiskultuur ja üritused ehk kõik, mis aitab kaasa liikumisega seotud mõtteviisi ja kultuuri edendamisele. Väga oluliseks peeti ka koostöövõrgustiku loomist, mille toel saaksid liikumisaasta algatused olla järjepidevad ka edaspidi. Kui liikumisest saab iga inimese igapäevaelu osa, saavad eestlased olla ka rahvana kestlikud, elades tervema ja õnnelikumana. Sellest tulenevalt oli liikumisaasta motoks „Hakkame liigutama!“ Liikumisaasta igal kuul võeti fookusesse erinev liikumisviis või -võimalus ning koostöös partneritega kutsuti inimesi teemakuu algatustest osa võtma. Peamine fookus oli koostöös (spordi)alaliitudega tasuta või sümboolse tasuga avatud treeningute ja õpitundide pakkumisel eesmärgiga tutvustada liikumis- või spordiala. Fookusteema toetuseks kavandati igasse kuusse laiem teemakäsitlus liikumise vajalikkusest ja võimalikkusest ning jagati liikumistarkust ja -soovitusi (sotsiaal)meediaruumis. Märkimisväärset rolli kandsid ka ürituste korraldajad. Toimus nii kogukondlikke algatusi, liikumisüritusi maakondades kui ka rahvarohkeid spordiüritusi, millel kõigel oli üks eesmärk – hakkame liigutama! 2023. aasta lõpus läbi viidud liikumisaktiivsuse uuringu kohaselt oli liikumisaasta toimumisest teadlikud 44% elanikest. Kui 2022. aastal elanike hinnangud tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemise olulisusele pisut langesid, siis 2023. aastal oli selle teema olulisus elanike silmis taas suurenenud. Tervisespordi ja liikumisharrastustega tegelemist pidas väga või küllaltki tähtsaks 91% elanikest (2022. aastal vastavalt 88%). Liikumisaasta teavitustegevused keskendusid nii konkreetsete liikumisaasta algatuste ja pakutavate liikumisvõimaluste tutvustamisele kui ka laiemalt teadlikkuse tõstmisele liikumise positiivsest mõjust tervisele ning väheaktiivsete inimeste innustamisele rohkem ja regulaarsemalt liikuma. 2017. aastal Soomes läbiviidud uuringu põhjal on ebapiisava kehalise aktiivsuse ja liigse istuva eluviisi kulu riigile aastas kokku ligi 4,7 miljardit eurot. Selleks, et saada ülevaade võimalikust kulust Eesti kontekstis, alustati 2023. aastal Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja TAI koostöös madala kehalise aktiivsuse ja ülemäärase kehakaalu kulu-uuringut. Uuringu lõpptulemused selguvad 2024. aasta kevadel. Samuti alustati 2023. aasta lõpus Kultuuriministeeriumi eestvedamisel puuetega inimeste spordi- ja liikumisharrastuse pilootuuringut, mille eesmärk on selgitada välja suurimad kitsaskohad ja arenguvajadused, kuidas puuetega inimeste liikumisaktiivsust edendada. Kultuuriministeerium viis 2023. aastal läbi koolispordi uuringu18, mis kaardistas õpilaste osalemist erinevatel koolispordivõistlustel. Uuringu tulemused näitasid, et kuigi õpilastele meeldib võistlustel osaleda, võtavad neist enamjaolt osa need, kes juba mõnes muus võistlussüsteemis sees on. Seega oleks mitteaktiivsete õpilaste liikuma innustamiseks vaja võistluste asemel enam keskenduda tegevustele, mis neid rohkem kaasavad – näiteks loodusmatkadele, tervisepäevadele ja muudele algatustele, mille peamine eesmärk on võistlusmomendi asemel liikumisharjumuste toetamine. Kultuuriministeerium jätkas regionaalsete tervisespordikeskuste programmi 2023-2026 elluviimisega, et tagada Eesti elanikele kvaliteetsed ja ohutud tasuta liikumise võimalused. 2023. aasta riigieelarves oli ühekordselt ette nähtud 3 miljonit eurot tervisespordikeskuste juurde olme- ja teenindushoonete rajamiseks. Taotlusvoor oli edukas ning sooviavaldusi esitati enam kui oli jagatavaid vahendeid. Projektiga jätkamine eeldab lisaressursse järgmistel aastatel. 18 https://kul.ee/uuringud#item-1 37 Spordiprogrammi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Tabel 11: Programmi ja programmi tegevuste eelarve täitmine Programmi eelarve täitmine 2023 esialgne eelarve 2023 lõplik eelarve 2023 eelarve täitmine Programmi kulud (kokku) 59 876 494 68 157 329 51 995 048 Tegevused Saavutusspordi toetamine ja arendamine Kulud 42 258 982 47 697 174 44 660 804 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ja arendamine Kulud 279 403 309 403 309 403 Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine Kulud 17 339 109 20 151 752 7 026 841 38  SIDUS ÜHISKOND 2023. AASTA TULEMUSARUANNE 1 Sisukord SISSEJUHATUS JA TULEMUSVALDKONNA ÜLDTEAVE 3 TULEMUSVALDKONNA MÕÕDIKUD JA EELARVE TÄITMINE 4 Tulemusvaldkonna mõõdikud 4 OLUKORRA LÜHIANALÜÜS 5 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST 8 PROGRAMM „LÕIMUMIS-, SH KOHANEMISPROGRAMM 2022–2025“ 9 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 10 Olukorra analüüs 10 Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 12 KOKKUVÕTE 19 Olulisimad edusammud 2023. aastal 20 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 20 TEGEVUSKAVA „ÜLEILMNE EESTLUS“ 22 Tegevuskava mõõdikud 23 Olukorra analüüs 23 Tegevuskava suundade elluviimine 2023. aastal 26 KOKKUVÕTE 27 Olulisimad edusammud 2023. aastal 27 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 27 PROGRAMM „KOGUKONDLIK EESTI“ 28 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 29 Olukorra analüüs 30 Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 31 KOKKUVÕTE 37 Olulisimad edusammud 2023. aastal 37 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 37 PROGRAMM „NUTIKAS RAHVASTIKUARVESTUS“ 39 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 40 Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 42 KOKKUVÕTE 43 Olulisimad edusammud 2023. aastal 44 Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel 44 PROGRAMM „ERAKONDADE RAHASTAMINE“ 45 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine 45 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal 46 2 Sissejuhatus ja tulemusvaldkonna üldteave Tulemusvaldkond Peavastutaja: Siseministeerium Sidus ühiskond *„Üleilmne eestlus“1: väljaspool Eestit asuv eest- laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- Valdkonna arengukava konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- „Sidusa Eesti arengukava 2030“ vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada Tulemusvaldkonna eesmärk majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse Eesti on sidus ja kaasav ühiskond. tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Peavastutaja: Välisministeerium Programmid* ja nende eesmärgid, vastutavad ministeeriumid Tulemusaruandes antakse ülevaade tulemusvald- konna „Sidus ühiskond“ eesmärkide saavutami- „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2023– sest ja selleks koostatud programmide eelarve 2026“: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt täitmisest. sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demok- Tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ pikaajalised raatlikke väärtusi ning ühist kultuuri-, info- ja suht- arengueesmärgid on kokku lepitud „Sidusa Eesti lusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Kõigile arengukavas 2030“, mille kinnitas Vabariigi Valit- Eestis elavatele inimestele on loodud võrdsed või- sus 18. novembril 2021. Selleks, et edendada „Si- malused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja dusa Eesti arengukava 2030“ teemasid, on varem heaoluks. Peavastutaja: Kultuuriministeerium olnud mitu arengudokumenti. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis 2020. aastani arengukava „Lõi- „Kogukondlik Eesti“: Eesti on inimesekeskne ning muv Eesti 2020“. Uussisserändajate kohanemise kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- valdkonda ja rahvastikutoimingute poliitikat suu- siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, nati 2020. aastani „Siseturvalisuse arengukavaga jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- 2015–2020“ ning kodanikuühiskonna arengut „Ko- lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses danikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“. parandavad elukeskkonda. Üleilmse eestluse valdkonna suunamiseks oli va- Peavastutaja: Siseministeerium rem „Rahvuskaaslaste programm aastateks „Nutikas rahvastikuarvestus“: inimeste elusünd- 2014–2020“. mustega seonduvad toimingud on mugavad, liht- „Sidusa Eesti arengukavas 2030“ on leitud nende sasti kättesaadavad ja võimalusel automatiseeri- teemade ühisosa ning sellega aidatakse saavu- tud. Rahvastikuandmed on kvaliteetsed ning on tada ka „Eesti 2035“ üldeesmärki ja strateegilisi aluseks avalike ülesannete täitmisel ja Eesti ela- sihte: „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoid- nike lihtsal asjaajamisel. vad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöö- Peavastutaja: Siseministeerium meelne ja avatud“, „Eestis on kõigi vajadusi arves- „Erakondade rahastamine“: Riigikogus esindatud tav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning erakonnad on tegutsemisvõimekad. „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inime- sekeskne riik“. 1 Selguse huvides on tulemusaruandes antud ülevaade ka üleilmse eestluse valdkonnast, sest see on üks „Sidusa Eesti arengukava 2030“ alaeesmärkidest, kuid selle kohta ei ole kinnitatud programmi, vaid tegevuskava alates 2022. aastast. 3 Tulemusvaldkonna mõõdikud2 ja eelarve täitmine Tulemusvaldkonna mõõdikud Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi Ei mõõ- Ei mõõde- Eesti integratsiooni 73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% kandjate osakaal, eestla- detud tud monitooring (EIM) sed Tugeva või keskmise tu- gevusega riigiidentiteedi Ei mõõ- Ei mõõde- 89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% EIM kandjate osakaal, teised detud tud rahvused Eesti väliskogukon- Välismaal elavate eest- Ei mõõde- Ei mõõde- dade ja tagasipöör- laste ühtekuuluvustunne 84% ≥ 85% ≥ 85% ≥ 90% tud tud dumisega seonduv Eestiga uuring Rahulolu elanike kaasa- Rahandusministee- misega kohalikus omava- – – – > 38% > 38% ≥ 50% riumi tellitud rahul- litsuses olu uuring Rahvastikuregistri e-tee- Recommy, rahvasti- nuste rahulolu soovitusin- 74 75 77 > 72 > 72 > 72 kuregister deks Tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmine ning peamised kitsaskohad ja kõrvalekalded planeeritust Valdkonna eelarve täitmine3 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud (Kultuuriministeerium) 10 061 19 747 11 275 Kulud (Siseministeerium) 22 411 19 876 17 065 Programmi „Kogukondlik Eesti“ eelarve täitmine oli tikuregistri andmekvaliteedi tõstmine“ eelarve täit- 87%. Programmi eelarve jäi osaliselt kasutamata mine oli 77% ja programmi tegevus „Rahvastikure- seetõttu, et kodanikuühiskonna toetusteks Ko- gistri kasutusmugavuse tagamine“ eelarve täitmine danikuühiskonna Sihtkapitali kaudu elluviidavad te- oli 73%. Programmi tegevuste eelarve jäi osaliselt gevused, sh innovatsioonifond ja kulud on osaliselt kasutamata seetõttu, et majandustegevusest lae- lükkunud 2024. aastasse. Programmi „Nutikas rah- kus tulusid, mis jäid kasutamata eesmärgiga katta vastikuarvestus“ eelarve täitmine erines samuti pla- järgmise aasta kriitilisi vajadusi. neeritust. Täpsemini programmi tegevuse „Rahvas- 2 Tulemusvaldkonna mõõdikutena on esitatud „Sidusa Eesti arengukava 2030“ mõõdikud. 3 Tabelis on teave tulemusvaldkonda kuuluvate Kultuuriministeeriumi ja Siseministeeriumi programmide eelarvete kohta. Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 4 Olukorra lühianalüüs Lõimumine Eesti kultuuriruumi poolt toetab üle 40% muust rahvusest elanikke Eesti riigi tegevust Ukraina sõjalisel abistamisel 2023. aastal mõjutasid Eesti ühiskonna sidusust ning on vajaduse korral ise valmis osalema Eesti kestev Venemaa sõda Ukraina vastu ja ettevalmis- kaitsmises, teisalt on pea sama suur osa neid, kes tused üleminekuks eestikeelsele õppele. on sellele vastu. Viiendik muust rahvusest elani- Kahe naaberriigi konflikt tõi Eestile kaasa mitu ta- kest jääb kõhklevale seisukohale. Seejuures ei gajärge, sealhulgas uute sõjapõgenike saabumise mängi otsustavat rolli muust rahvusest elanike ko- Ukrainast ja 2022. aastal siia jõudnud sõjapõge- dakondsus, vaid nende üldine lõimumisaste. nike kohanemise toetamise. Peale riiklike teenuste pakkumise mängis põgenike Riigi ja kohalike omavalitsuste ning vabakonna or- kohanemise toetamisel tähtsat rolli asjaolu, et pü- ganisatsioonid tegid palju jõupingutusi, et tagada sielanikud suhtusid sõjapõgenike toetamisse ja sõjapõgenike kiire ja sujuv kohanemine Eesti ühis- abistamisse hästi. Toetus Ukraina sõjapõgenike konnas. See hõlmas eri tugiteenuseid – eluaseme vastuvõtmisele ja abistamisele on endiselt suur – tagamist, kohanemisprogrammi, sh keeleõppe ja ka need, kes üldiselt Eesti riigi toetust sõdivale Uk- töövõimaluste pakkumist. rainale väga kõrgelt ei hinda, siiski valdavalt toeta- vad sõjapõgenike abistamist. Ukraina sõja kaud- Samal ajal jätkus ka 2022. aastal saabunud ukrain- seks mõjuks võib pidada ka seda, et tunduvalt on laste kohanemine – kohanemine uue kultuuri ja kasvanud nende eestlaste osakaal, kes suhtuksid keskkonnaga nõudis endiselt pühendumist ning negatiivselt sellesse, kui Eesti järgmiseks peami- toetust. Riiklikud institutsioonid, kohalikud omava- nistriks saaks (eesti)venelane. Ka muu rahvuse litsused ja vabaühendused pakkusid eri prog- seas on see osakaal tõusnud, kuid sellise hoiakuga ramme ja teenuseid, et aidata Ukraina sõjapõgeni- muust rahvusest inimesi on siiski väga vähe. Muu kel leida oma koht Eesti ühiskonnas. Kultuuriminis- rahvus on eelkõige arvamusel, et rahvus ei ole sel- teerium pakkus ajutise kaitse saajatele kohane- les ametis oluline. misprogrammi, mis koosnes ühepäevasest baas- moodulist ja A1-tasemel keeleõppest, samuti toe- Vaadates sisserändajate koosseisu muutumist tati Ukraina rahvusvähemuste organisatsioone Ukrainast tulnud sõjapõgenike saabumisega, võib ning korraldati taotlusvoor Ukraina noorte toetami- öelda, et enamik neist – umbes kolm neljandikku – seks. on Eestis hästi kohanenud. Halvasti kohanenud sisserändajate osakaal on viimase kahe monitoo- Eesti integratsiooni monitooringust, mis tehti ringu puhul püsinud vaid 5–6% juures. Sisserända- 2023. aastal, selgus, et Eesti püsielanikest 37% jad on oma eluga Eestis rohkem rahul kui püsie- nendib, et Venemaa sõda Ukrainas on nende elu lanikud. otseselt mõjutanud. Eestlaste seas on see osakaal 32% ja muust rahvusest inimeste hulgas 46%. Val- Enamik uussisserändajatest (79%) peab oma davalt tunnevad muust rahvusest inimesed sõja elukvaliteeti Eestis paremaks kui enda päritolurii- mõju enam kui eestlased. Mõju eri aspektide osas gis. See hinnang ei hõlma ainult majandusaspekte, tuntakse enim seda, et sõda on lõhkunud kogu tur- vaid ka turvalist ja stabiilset elukeskkonda ning valise maailma, milles seni elati. Enamasti nõustu- puhta looduse olemasolu. Paljud hästi kohanenud takse ka väidetega, et sõda on halvendanud suhtu- sisserändajad kavatsevad siduda oma elu pike- mist vene keele kasutamisse ning Lääne ja Vene- malt Eestiga, olles valmis siin püsima või pen- maa sõjaline vastasseis paneb inimesi pooli va- delrännet harrastama. lima. Tuleb aga märkida, et sisserändajad ei ole ühtlane Uuring näitas, et sõjaolukorras on tugevnenud ve- rühm ja osa neist ei ole Eestis sama edukalt koha- nekeelsete elanike identiteedivalik Eesti (ja Lääne) nenud. Näiteks Ukraina sõjapõgenikud on vähem kasuks. 43% muust rahvusest vastajaist tunnistas, rahul oma tööturupositsiooniga, kus töötuse määr et sõda on sundinud neid tegema selle suhtes sel- on keskmisest kõrgem, samuti on nad sagedamini gemat valikut. ülekvalifitseerunud, vähem rahul palgaga ning vä- hem kindlad töö leidmise võimalustes. Neile on Sõja ja riigikaitsega seotud hoiakute poolest on ve- töökoha leidmine ja eluase suuremad katsumused nekeelne elanikkond selgesti polariseerunud: ühelt ning neil esineb sagedamini majandusraskusi. 5 Hoolimata nende raskustest hindab enamik (63%) teeb muret venekeelsete koolide õpilaste ja õpeta- Ukraina sõjapõgenikest oma kohanemist Eestis jate ebapiisav eesti keele oskus ning erinevuste heaks ja üldiselt peavad nad Eestit külalislahkeks mõistmine koolikultuuris. riigiks. Välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunde Sõja tagajärjel toimus Eesti meedias hulk suuri suurendamine Eestiga muutusi. Eestis piirati mitme Venemaalt edasta- tava telekanali levi: lõpetati 51 Venemaa telekanali Statistikaameti andmetel elab väljaspool Eestit ligi edastamine ja suleti juurdepääs 195 veebilehele. 200 000 eestlast ehk märkimisväärne hulk eest- Sanktsioonidest hoolimata on need telekanalid en- laste koguarvust. 2023. aastal jätkas Välisminis- diselt kättesaadavad SAT-levi kaudu ja interneti va- teerium koostöös partneritega tööd juba väljatöö- hendusel ning ligi 15% Eesti venekeelsetest elani- tatud üleilmse eestluse tegevuskava raames, et kest jälgib keelatud Venemaa meediakanaleid. kasvatada välismaal elavate eestlaste ühtekuulu- vustunnet ja kaasata neid Eesti ühiskonnaellu. Samal ajal jätkas Vabariigi Valitsus kohalike vene- 2023. aastal võeti lisaks täpsema vaatluse alla keelsete meediaväljaannete toetamist. Sellised mõni senine suurim kitsaskoht – noorte kaasa- meetmed on muutnud venekeelsete inimeste mee- mine ja kommunikatsioonitegevused –, et nendes diatarbimise valikuid: on vähenenud Venemaa ka- valdkondades sihipärasemalt edasi liikuda. Lisaks nalite usaldusväärsus ja suurenenud Eesti meedia, toimusid 2023. aastal Eestis Riigikogu valimised, sh Eesti riigi toetatava venekeelse meedia roll mis võimaldasid vaadelda võõrsil elavate inimeste muust rahvusest elanike inforuumis. tegelikku valimisaktiivsust. Lisaks sõjapõgenikele pöörati 2023. aastal suurt Kuna välismaal elavatele noortele eestlastele on tähelepanu haridusreformile. Valitsus otsustas viia sobiv töökoht ja vääriline palk peamised tagasi- kõik venekeelsed koolid üle eestikeelsele õppele. pöördumist soodustavad tegurid, tuleb toetada Reformi eesmärk on pakkuda kõigile Eesti lastele, Eestis paiknevate või Eestiga seotud kutsealaste olenemata nende emakeelest, võimalust oman- võimaluste kättesaadavust diasporaaliikmetele. dada kvaliteetne eestikeelne haridus. Eestlaste Seejuures võiks tagasipöördumist soodustava ootused reformi positiivsele mõjule lõimumises on meetmena kasutusele võtta ka karjäärinõustamise suured, kuid venekeelsete vastajate seas veidi ta- ja mentorlusvõimaluse. gasihoidlikumad. Reformi eesmärk on vähendada ebavõrdsust, soodustada ühiste suhtlusvõima- Rohkem tähelepanu tuleb pöörata neile Eesti elu- luste tekkimist ja lahendada lõimumisprobleeme. keskkonna aspektidele, mis välismaa perspektii- Ligikaudu pooled venekeelsetest vastajatest usu- vist paistavad Eesti tugevate külgedena ja mis või- vad, et eestikeelne haridus aitab vähendada rah- vad tagasipöördumise kaalutlemisel oma rolli vustevahelist usaldamatust ning liidab eri rahvu- mängida. Nendeks peetakse Eesti kultuuri, kooliha- sed ühiseks Eesti rahvaks. ridust ja looduskeskkonda, aga ka hõlpsat asjaaja- mist ja lihtsat ettevõtluse arendamist koos digiriigi Paljud leiavad, et üleminek eestikeelsele õppele võimalustega. toetab venekeelsete noorte sulandumist eestikeel- sesse kultuuriruumi ja tööturule sisenemist. Ena- Edendati kohaliku tasandi osalust mik vastajaid toetab erineva emakeelega laste õp- 2023. aastal osales vabatahtlikus tegevuses tead- pimist samas klassis või rühmas, kuid muretse- likult 21% ja heategevuses laiemalt 58% elanikest. takse õpetajate võimekuse ja tugipersonali puu- Selle näitajaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 49. duse pärast. Venekeelsete vanemate mure on suu- kohal (15 koha võrra kõrgem tulemus võrreldes rem seoses praktiliste ettevalmistustega, nagu õp- 2022. aastaga).4 pematerjalide ja -vahendite kättesaadavus ning õpetajate väljaõpe mitmekeelses klassis õpetami- 2023. aasta suvel toimus esimene kodanikuühis- seks. konna innovatsioonifondi taotlusvoor, mille ees- märk on suunata kohalikke omavalitsusi ja kogu- Eestikeelsetele vastajatele on olulisemad reformi kondi looma ja arendama kaasavaid koostöö- ja psühholoogiline külg ja võimalikud väärtuste konf- kaasamisvorme. Julgeolekuolukorra tõttu toetati liktid. Nad näevad takistustena pigem hirme ja 2023. aastal elanikkonnakaitse ja selle võimekuse eelarvamusi, mitte praktilisi probleeme. Eestlastele 4 Allikas: „World Giving Index“. 6 suurendamist kohalikul tasandil. Toetusmeede on suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et teha and- ainulaadne, sest toetused olid jagatud kohalike metele juurdepääsu otsuseid ning väljastada and- omavalitsuste kaupa ehk eduka taotlemise korral meid. 2023. aastal kinnitatud rahvastikuregistri vi- oli võimalik ellu viia tegevusi igas kohalikus oma- sioon toetab edasiste arenduste süsteemset ellu- valitsuses. viimist. Lisaks sõlmis Siseministeerium kaks uut stratee- Rahulolu rahvastikuregistri e-teenustega oli 2023. gilise partnerluse lepingut kogukonnakeskse valit- aastal endiselt hea – 77%. Põhitähelepanu on pöö- semisviisi rakendamiseks. Nii on perioodil 2023– ratud sellele, et muuta teenused kodanikele muga- 2026 täiendavalt partnerluslepingud MTÜ-dega vamaks. Näiteks e-rahvastikuregistri portaalis Eesti Külaliikumine Kodukant ja Eesti Rahvaülikoo- loodi võimalus teha elukohateadete ja sünni regist- lide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arendus- reerimise avalduste alusel automaatotsuseid, sa- keskused. muti käivitati teavitusteenus, mis edastab inimes- tele teateid nende andmete ja menetluste muuda- Kodanikuühiskonnal on suur potentsiaal luua sot- tuste kohta. Lisaks tagati kooselulepingute and- siaalset innovatsiooni ehk töötada välja ja katse- mete rahvastikuregistrisse kandmine ning aren- tada uudseid viise ühiskondlike probleemide enne- dati andmevahetust, et kanda perelepitusteenu- tamiseks ja lahendamiseks. Sihtasutuse Ko- sega hooldusõiguste muutmise andmed rahvasti- danikuühiskonna Sihtkapital ja teiste poolte koos- kuregistrisse. Eesmärk on arendada mugavaid, au- töös loodi selleks olulisi eeldusi: sõnastati sot- tomaatseid ja elektroonilisi teenuseid edasi. siaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030 ning koostati sotsiaalse innovatsiooni kompetentsi- Suur edusamm tehti ka rahvastikuregistri and- keskuse kontseptsioon. mete kvaliteedi parandamisel – 148 kvaliteeditöö abil kontrolliti ja korrastati rahvastikuregistri and- Rahvastikuregister on riigile ja inimesele üha meid rohkem kui 64 000 inimesel ning korraldati ka olulisem kampaaniaid, et inimesed ise oma andmeid korras- 2023. aastal suurenes rahvastikuregistrisse teh- taks. tud päringute arv 24 miljoni võrra. Päringute arvu kasv näitab, et suurenenud on vajadus kasutada rahvastikuregistri andmeid. Sellega kaasnevad aga lisaootused taristu ja muude tugitegevuste 7 ÜLEVAADE PROGRAMMIDE ELLUVIIMISEST Ülevaade programmide elluviimisest Järgmistes peatükkides on antud ülevaade programmide elluviimisest. Esita- tud on olulisemate tegevuste kokkuvõte, mõõdikute saavutustasemed 2023. aastal, olukorra kirjeldus ja teave eelarve kasutamise kohta. 8  Foto: INSA PROGRAMM „Lõimumis-, sh kohanemisprogramm 2022–2025“ PROGRAMM „Lõimumis-, sh koha- nemisprogramm 2023–2026“ Peavastutaja: Kultuuriministeerium 2023. aasta olulisimad edusammud Programmi eesmärk: Eesti ühiskond on lõimunud • 2023. aastal toetati Kultuuriministee- ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaus- riumi vahenditest kokku u 13 taga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, 500 keeleõppekohta (sh 3605 õppe- jagavad demokraatlikke väärtusi ning ühist kul- kohta Integratsiooni Sihtasutuse tuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuu- eesti keele majade ja nende partnerite juures, luvust. Kõigile Eestis elavatele inimestele on loo- 787 õppekohta tavarändajatele kohanemis- dud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toi- programmi raames, 9125 õppekohta ajutise metulekuks ja heaoluks. kaitse saajate kohanemisprogrammi raames). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5113 „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad ja korral. tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hoo- liv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuen- • Kohanemisprogrammi baas- ja teemamoodu- dusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. lites osaleti 13 831 korral. Programmi kirjeldus: „Lõimumis-, sh kohanemis- • Aasta jooksul andis INSA enam kui 15 000 programm 2023–2026“ toetab sidusa ühiskonna korral nõu keeleõppe, aga ka lõimumise tee- teket ning aitab luua Eesti ühiskonnas elanikkonna- mal üldisemalt. gruppide vahel ühtekuuluvustunnet ja suurendada • Koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga al- Eesti elanike teadlikkust eri kultuuridest ja keeltest. gas projekt, mille eesmärk on võimestada ko- Programmis on kaks meedet, mis koosnevad ka- halikke omavalitsusi tegelema eri keele- ja kul- hest programmi tegevusest: tuuritaustaga inimestega, sh uussisserändaja- tega. 1. lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujunda- mine ja rakendamine; • Arendati välja infoteenus „Eestis kohanemine“, mille arendamine täismahus sündmusteenu- 2. rahvuskaaslaste toetamine. seks jätkub 2024. aastal. • 2023. aasta aprillist on Integratsiooni Sihtasu- tuse üksusena avatud Valga Roma Noorte- keskus. Keskus toimib mentoriteenuse osana. • Viidi läbi Eesti Integratsiooni Monitooring 2023. 9 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Tugeva või keskmise Eesti integrat- Ei mõõ- Ei mõõde- tugevusega riigiidentiteedi 73% ≥ 79% ≥ 79% ≥ 90% siooni monitoo- detud tud kandjate osakaal, eestlased % ring (EIM) Tugeva või keskmise tugevusega riigiidentiteedi Ei mõõ- Ei mõõde- kandjate osakaal, teisest 89% ≥ 86% ≥ 86% ≥ 90% EIM detud tud rahvusest inimesed % Eesti väliskogu- kondade ja tagasipöördumi- Välismaal elavate eestlaste Ei mõõ- Ei mõõde- Ei mõõ- sega seonduv ≥ 85% ≥ 85% ≥ 90% ühtekuuluvustunne Eestiga detud tud detud uuring (VäM 2021) Programmi eelarve täitmine (tu- 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine handetes eurodes) Kulud kokku 10 061 19 747 11 275 Programmi tegevus 1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika 9 914 19 600 11 205 kujundamine ja rakendamine Programmi tegevus 2. 147 147 70 Rahvuskaaslaste toetamine Olukorra analüüs Rahvastikuregistri 01.01.2024. a andmete koha- ehk 57% kõigist sisserännanutest olid Ukraina ko- selt elab Eestis 1 374 687 elanikku, kellest 1 130 dakondsusega. Võrreldes aasta varasemaga vähe- 330 on Eesti kodanikud. Määratlemata kodakond- nes Ukraina kodakondsusega sisserännanute arv susega inimesi, kelle elukoht on registreeritud Ees- 21 688 võrra. Ehkki sisserännanud Ukraina koda- tis, oli 62 048 (4,5% elanikest). Teiste riikide koda- nike arv on 2022. aastaga võrreldes kolm korda nikke, kelle elukoht on registreeritud Eestis, oli 179 väiksem, on see siiski mitu korda suurem kui enne 068 (kõige rohkem on Venemaa Föderatsiooni ko- täiemahulise sõja algust (2020: 2374, 2021: 3047). danikke (80 313), järgnevad Ukraina kodakondsu- Eestist lahkus 6515 Ukraina kodanikku. sega isikud (49 777). Alates sõja algusest on ajutise kaitse staatust taot- 2023. a sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni lenud 31.12.2023. a seisuga 50 654 inimest. Kehti- korras 1071 inimest, kellest 514 olid määratlemata vad ajutist kaitset omavad 31. detsembri seisuga kodakondsusega isikud ja 466 inimesel oli Vene- 35 384 inimest ja sellest on loobunud 6393 inimest. maa kodakondsus. Huvi Eesti kodakondsuse vastu Rahvusvahelist kaitset (v.a ajutist kaitset) on pe- on suurenenud eelkõige Venemaa kodanike seas. rioodil 24.02.2022–31.12.2023 taotlenud kokku 2023. a mõjutas rännet jätkuvalt kestev Venemaa 6908 inimest, kellest 6379 on Ukraina kodanikud. täiemahuline sõda Ukraina vastu. 2023. aastal suurenes riikliku kohanemisprog- Esialgsete andmete kohaselt (rahvastikuregistri rammi Settle in Estonia töömaht 50%, peamiselt põhjal) saabus Eestisse 2023. aastal 26 399 ini- suure hulga ajutise kaitse saajate tõttu. Kohane- mest ja siit lahkus 12 543, s.t rändesaldo oli 13 856 misprogrammi pakuti kolmele sihtrühmale: Eestis inimesega positiivne. Eesti kodanikke lahkus riigist tähtajalise elamisloa ja -õigusega viibivatele välis- 5511 ja saabus riiki tagasi 5758, ehk saabujate hulk maalastelele ehk n-ö tavarände alusel Eestisse ületas 247 inimese võrra lahkujate hulka. 11 529 saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise 10 kaitse saajatele (täiendava kaitse või põgeniku on võrdne nende osakaaluga, kes leiavad, et nad on staatusega) ning ajutise kaitse saajatele. muust maailmast hästi informeeritud. Viimastel aastatel on hakanud kasvama islami- Aktiivse eesti keele oskusega muust rahvusest ini- taustaga riskiriikidest pärit Eestisse elama asunud meste osakaal on 15 aasta jooksul pidevalt tõus- välismaalaste arv, 2023. aastal oli selliseid inimesi nud ja on tänavu jõudnud 46%-ni ning keelt üldse 9204. Kuue aastaga (2015–2023) on nende ini- mitte valdavate inimeste osakaal on langenud meste hulk neljakordistunud. 20%-lt 4%-le. Kui aktiivse eesti keele oskusega ini- meste arv ei ole kasvanud planeeritud tasemel Jätkuv sihtrühma kasv sunnib leidma rohkem res- (2023. a sihttase oli 50%), siis keeleoskamatute ini- sursse lõimumisteenuste pakkumiseks. Samal ajal meste arv on vähenenud planeeritust kiiremini suureneb surve kokkuhoiuks ja vajadus riigi res- (2023. a sihttase oli 8%). sursse tõhusamalt ära kasutada. See viib teenuste suurema diferentseerimise ja digiteerimiseni, seal- Sõda Ukrainas on 54% Eesti elanike hinnangul mõ- hulgas personaalse riigi kontseptsiooni rakendami- jutanud suhteid teiste inimestega. Ukraina sõda on seni. teravdanud maailmavaatelisi ja kultuurikonflikte, kuid on samas suurendanud solidaarsust ja turva- Iga kolme aasta järel tellib Kultuuriministeerium lisuse väärtustamist ning sundinud tegema selge- lõimumispoliitika seireks ja valdkondliku arengu- maid valikuid Ida ja Lääne orientatsiooni vahel, mis kava tulemuste jälgimiseks süvauuringu, Eesti in- võib lõimumisprotsesse kiirendada. tegratsiooni monitooringu. Värskeim monitooring tehti 2023. aastal, selle andmed avaldati 2024. a 76% uussisserändajatest peab end hästi kohane- märtsis. nuks, kuid 6% ei tunne, et nad oleksid hästi kohane- nud. Monitooringust selgub, et tugeva riigiidentiteediga isikute osakaal teistest rahvustest inimeste hulgas 2023. aasta lõimumismonitooringu tulemuste alu- on võrreldes 2020. a kasvanud 4 protsendipunkti sel võib kinnitada, et püsib 2020. aasta uuringust võrra (39%-lt 43%-le) ja keskmise riigiidentiteediga ilmnenud trend, et muust rahvusest inimeste jaoks isikute osakaal on jäänud samaks (46%). Eestlaste on Venemaa (tele)meedia asemel olulisimate in- seas tugeva riigiidentiteediga inimeste osakaalu in- foallikate pingereas kõrgema koha võtnud kohalik deks vähenes 2 protsendipunkti võrra (22%-lt venekeelne meedia. Nooremates vanuserühmades 20%-le) ja keskmise riigiidentiteediga isikute osa- on pingereas kõige kõrgemal kohal sotsiaalmeedia kaal vähenes 56%-lt 53%-le. platvormid ja ka eestikeelsed uudisteportaalid, va- nema põlvkonna seas domineerib ETV+. Selle kõr- Muutus ei ole suur, kuid tendentsina tähelepanu- val on veelgi kahanenud Venemaa meediakanalite väärne kui tunnistus sellest, et Ukraina sõjal on lõi- jälgimine ja usaldusväärsus. Samas on Venemaa mumisele asümmeetriline mõju, lähendades vene- sissetungile Ukrainasse järgnenud infosõja foonil keelset kogukonda Eesti riigile ja samas nõrgenda- langenud hinnangud kõigi infokanalite olulisuse ja des eestlaste lõimumisvalmidust. usaldusväärsuse kohta, Eesti infokanaleid (ETV+, Oma informeeritust Eestis toimuvast hindas heaks kohalikud venekeelsed uudisteplatvormid, piir- või väga heaks 90% eestlastest ja 89% muust rah- kondlikud ja kohalikud ajalehed) peab usaldusväär- vusest inimestest. Eestlaste puhul on toimunud seks alla poole muust rahvusest Eesti elanikest, sa- mõningane tagasiminek (2020. a tulemus oli 93%, mas kui eestlastele on ETV endiselt tugev ankurka- sihttase 2023. aastaks 95%), teisest rahvusest ini- nal, mille pakutavale teabele julgetakse tugineda meste puhul on toimunud kasv 2 protsendipunkti- (usaldajate osakaal 86%). võrra ja seega on sihttase (88%) täidetud. Samal Monitooringust selgub, et Eesti muust rahvusest ajal on pea 20 protsendipunkti vähenenud nende elanikud ei moodusta ühtset kogukonda, vaid on muust rahvusest elanike osakaal, kes tunnevad, et killustunud väiksemateks rühmadeks. on kursis Venemaal toimuvaga (69%-lt 44%-le), ja 11 Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal Programmi tegevus 1.1. Lõimumis-, sh kohanemispoliitika ja kujundamine5 Tegevuse raames toimus lõimumis-, sh kohane- Selleks, et tegeleda romade lõimumisega ja koor- mispoliitika planeerimine ja analüüsimine, partne- dineerida teavet, on Kultuuriministeeriumi juurde rite vaheline koostöö ning lisaks koguti valdkond- loodud romade lõimumise nõukoda, mis 2023. liku poliitika kujundamiseks vajalikke andmeid lõi- aastal sai kokku kaks korda. Kultuuriministeerium mumise kontekstis. Poliitikakujundamine toimus osales ka Euroopa Komisjoni riikliku roma kon- peamiselt õigusaktide koostamise ja kooskõlasta- taktpunkti töös ning esindas Eestit Euroopa Nõu- mise käigus. kogu romade ja rändlejate eksperdikomitees. „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks moo- 2023. aastal viis Kantar Emor läbi üheksanda Eesti dustati kultuuriministri 4. jaanuari 2022. aasta Integratsiooni Monitooringu. Integratsiooni moni- käskkirjaga nr 2 lõimumise, sh kohanemise vald- tooring. See on olulisim uuring lõimumise, sh koha- konna juhtrühm, mille esimees on kultuurilise mit- nemise valdkonnas ning selle põhjal kujundatakse mekesisuse asekantsler. 2023. aastal toimus Kul- valdkonna poliitikat ja hinnatakse tulemusi. tuuriministeeriumi eestvedamisel kaks juhtrühma 2023. aastal kinnitati mitu Euroopa Sotsiaalfond+, koosolekut. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi toetuste Vähemusrahvuste kultuuriorganisatsioonidele andmise tingimuste käskkirja ning jätkati Eesti- suunatud poliitika kujundamiseks tehti koostööd Šveitsi koostööprogrammi ettevalmistamist. rahvusvähemuste kultuurinõukoja ja Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlauaga. Programmi tegevust viidi ellu kuue teenuse kaudu Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohane- ülevaadet läbitud tegevustest ja saada meeldetu- mis- ning lõimumisteekondade arendamine letusi eesootavate sündmuste kohta. 2023. aastal avalikustati infoteenus „Eestis koha- Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommuni- nemine“ riigiportaalis eesti.ee. Infoteenus koondab katsiooni- ja inforuum ühte kohta kogu vajaliku teabe uussisserändaja- Ukraina sõja tagajärjel on Eesti meedias toimunud tele mõeldud olemasolevatest teenustest. Teenus suured muutused. 2022. a lõpetati Eestis 51 Vene- koosneb seitsmest osateenusest: elukoha regist- maa telekanali edastamine ja suleti juurdepääs reerimine, perearsti leidmine, kohanemisprog- 195 veebilehele. ramm, juhiloa vahetus, eesti keele õpe, üldharidus ja peretoetused. Infoteenus arendatakse tulevikus Selleks, et pakkuda venekeelsele auditooriumile al- proaktiivseks sündmusteenuseks. ternatiivi, on Vabariigi Valitsuse otsusega neli Eesti venekeelset erameediakanalit (Postimees, Delfi, Jätkus uussisserändajatele mõeldud infoplat- Delovyje Vedomosti ning Põhjarannik) saanud aas- vormi ja andmevahetuslahenduse tatel 2022–2024 riikliku lisatoetuse: 2022. aastal https://www.settleinestonia.ee/ arendamine. eraldati kvaliteetse venekeelse ajakirjandussisu INSA arendas edasi iseteenindusportaali loomiseks erameediakanalitele 1,3 miljonit ja https://iseteenindus.integratsioon.ee, mille abil 2023. aastal 1 miljon eurot. Lisaks eraldas Vaba- saavad kliendid registreeruda sobivatele keelekur- riigi Valitsus 2022. aasta reservist ERRile 1 478 sustele, leida huvitavaid sündmusi oma suhtlus- 000 eurot ning toetas riigi eelarvestrateegia 2023– keele praktiseerimiseks, sortida keeleõppevõima- 2026 koostamise käigus alates 2023. aastast pü- lusi keeletaseme, asukoha või perioodi järgi, näha sivalt kuni 2 015 800 euro eraldamist ERRile, et tu 5 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 12 gevdada inglis- ja venekeelsete kanalite sisutoot- Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kon- mist.6 taktide soodustamine 2023. aastal valmistati ette ja korraldati hange, et Lõimumist edendavatele Ida-Virumaa kultuuri- ja luua kultuurilise mitmekesisuse valdkonna vi- spordisündmustele, mis aitavad parandada Ida-Vi- suaalne identiteet. Selle raames telliti kultuurilise rumaa eesti keelest erineva emakeelega elanike si- mitmekesisuse valdkonna ja kultuuririkkuse dusust Eesti kultuuriruumiga, eraldati 2023. aastal teema-aasta visuaalne identiteet – logo, tunnus- erakorraliselt miljon eurot. INSA korraldatud taot- lause ja -graafika ning muid elemente. lusvooru kaudu sai toetust 11 projekti, toetussum- Sügisel toimus venekeelse riigiinfo seminar kom- mad ühe projekti kohta jäid vahemikku 40 000 – munikatsiooni eripäradest avalikus sektoris tööta- 170 000 eurot. vatele kommunikatsioonispetsialistidele ja kom- Eraldi üle-eestiline taotlusvoor oli mõeldud lõimu- munikatsiooni õppivatele tudengitele, kus osales mist edendavatele kultuuri- ja sporditegevustele, 87 inimest. Seminar oli pühendatud Eesti venekeel- mis aitavad kaasa kontaktide tekkele ja suhtlusele sele riigiinfole, kommunikatsioonile ja kaasa- erineva kultuuritaustaga inimeste vahel. INSA kor- misstrateegiatele ning andis osalejatele võimaluse raldatud taotlusvoorust rahastati 13 projekti kogu- õppida ja vahetada kogemusi Eesti avalike suhete summas 100 000 eurot. Maksimaalne toetus- tippekspertidega ning luua otsekontakte kõikide summa projekti kohta oli 10 000 eurot. Eesti suuremate venekeelsete toimetuste juhti- dega. Selleks, et noortel, kuni 19-aastastel Ukraina sõja- põgenikel ei kaoks ka võõrsil olles side oma keele Mais 2023 toimus fookusrühm Eesti suurimate ve- ja kultuuriruumiga, jagati kahes taotlusvoorus tuge nekeelsete meediatoimetuste juhtidega, et teha 25 projektile kokku 200 000 euro eest. INSA andis kindlaks koolitusvajadused venekeelsete ajakirja- toetust ukraina keele ja kultuuri õppeks, ukraina- nike meediamaastikul. Ühiselt selgitati välja kooli- keelsete kultuurisündmuste korraldamiseks ning tusvajadused, mikrokraadi raames pakutavate või- ukrainakeelse laste- ja noortekirjanduse väljaand- malike ainekursuste teemad, mikrokraadi prog- miseks. rammis osalemise valikukriteeriumid ning sihtrüh- mad ja praktikavõimalused meediatoimetustes. Tegevusi viisid läbi nii ukrainlasi koondavad orga- Selle alusel hakati ette valmistama mikrokraadi nisatsioonid Eestis kui ka teised siinsed vabaühen- programmi (24 EAP) koostamise ja läbiviimise dused ja ettevõtted. Näiteks rahastati Delfi Meedia hanget, mis avalikustatakse 2024. aasta I poolel. tehtud ukrainlastele mõeldud taskuhäälingut, anti välja lasteraamatuid, korraldati ukraina keele kur- Üheaastane MA-tasemel ainetest koosnev mikrok- susi, kinoklubi noortele, kogukondlikke kultuuriüri- raadi programm toimub 2024/25. õppeaastal ning tusi ja lastelaagreid ning tähistati rahvuskalendri sellest saab osa võtta 25 õppurit, kelle valib prog- pühasid. rammi osalema sisseastumiskomisjon, mis koos- neb Eesti venekeelsete toimetuste juhtidest ning Selleks, et teadvustada Eesti ühiskonna kultuurilist hanke võitnud ja õppeprogrammi koostanud üli- mitmekesisust ja suurendada sidusust eri kultuu- kooli esindajatest. ride kandjate vahel, tähistatakse teemapäevi. Mit- mekesisuse päeva tähistatakse mai teisel kolma- 2023. aastal valmistati ette lihtsas eesti keeles päeval ehk 2023. aastal peeti seda 10. mail. INSA uudiste tootmise ja edastamise hange, mis avali- osales sel puhul Eesti Inimõiguste Keskuse koordi- kustatakse kevadel 2024, ning hange „Ühiskonna neeritavas mitmekesisuse kuu töörühmas ja aren- sidusust toetavate ingliskeelsete ja venekeelsete dustegevuses. Eesti rahvastiku mitmekesisuse meediamaterjalide tellimine ja neile turunduskam- kohta telliti ülevaade Statistikaametilt, mille rahva- paania korraldamine“. Hanke eesmärk on tellida loendusele tuginedes on muu hulgas teada, et Ees- Eesti erameediakanalite toimetustelt 2024. aastal tis elab 216 rahvusest inimesi ja meil kõneldakse etteantud aktuaalsetel teemadel inglis- ja vene- 243 emakeelt. Koostöös Ida-Virumaa Integratsioo- keelseid ühiskonna sidusust toetavaid meediama- nikeskusega korraldas INSA koos Kultuuriminis- terjale ning töötada välja ja korraldada neile turun- teeriumiga Eesti rahvuste päeval, 24. septembril duskampaania. 6 Need tegevused on eelarveliselt Kultuuriprogrammis. 13 vähemusrahvuste kultuurifestivali „Rahvuskultuu- Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga ride loomepada“ Jõhvis. Kultuurifestivalil osales sideme suurendamine üle 600 inimese. Loomepajale järgnes kultuurimi- nistri rahvuste päeva vastuvõtt, kuhu oli kutsutud Nõustamine 80 rahvuskultuuri kogukonna esindajat. Aasta jooksul andis INSA enam kui 15 000 korral Kultuuriministeeriumi otsusel on 2024. aasta kuu- nõu keeleõppe, aga ka lõimumise teemal üldise- lutatud kultuuririkkuse aastaks ja selle eestvedaja malt. Nõustati mitmel moel: on Integratsiooni Sihtasutus (INSA). Teema-aasta • Tallinna ja Narva eesti keele majas viidi läbi 770 raames pööratakse tähelepanu nii Eestis elavate süvanõustamist, mille käigus leiti just konk- eri rahvuste mitmekesisele kultuurile ja traditsioo- reetse inimese jaoks parim keeleõppe vorm; nidele kui ka Eesti oma ainulaadsetele kultuuriruu- • nõustamispostkasti [email protected] midele ja -kogukondadele. Kultuuririkkuse aasta laekus 7426 pöördumist; käigus kutsutakse eri rahvaid üles oma kultuurist ja identiteedist rääkima ning ka teisi kultuure avas- • tasuta infotelefoni 800 9999 kaudu sai nõu tama ja nautima. 2023. aasta ettevalmistuste raa- 3593 inimest; mes töötas teema-aasta toimkond välja kontsept- • programmi Settle in Estonia postkastidesse siooni ja tegevuskava, kaasas partnereid rahvus- [email protected] ja ukraina@settleines- kogukondade seast ja kultuurivaldkonnast laie- tonia.ee laekus 2851 kirja (kohanemisprog- malt ning võttis kasutusele järjepidevaks kasuta- rammi kliendisuhtlus anti INSA-le üle alates ke- miseks mõeldud visuaalse identiteedi ja infokana- vadest); lid. Kultuuririkkuse aasta teave ja tegevused on koondatud veebilehele www.kultuuririkkus.ee. • Eesti Rahvusvahelises Majas abistati kohapeal 128 inimest ja veebiseminaril 186 inimest; Uuendusmeelse ja vastutustundliku tööturu toetamine • Tallinnas ja Narvas toimunud 24 infotunnist võttis osa 212 inimest; Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestel, uussisse- rändajatel ning tagasipöördujatel võib kohanemine • Politsei- ja Piirivalveameti Jõhvi ja Narva esin- Eesti tööturul kujuneda keerukaks. duses nõustati Ukraina sõjapõgenikke 167 kor- ral (teenust pakuti jaanuaris ja veebruaris); Protsessi sujuvamaks muutmiseks pakub INSA neile tööjõulähetus- ja praktikaprogrammi. Iseteenindussüsteemi kliendiandmebaas kasvas aastaga 9770 kliendi võrra, kokku oli andmebaasis Tööjõulähetusprogrammi käigus pakutakse avali- 2023. aasta lõpu seisuga ligi 22 000 klienti. kus sektoris töötavatele ebapiisava eesti keele os- kusega inimestele keelepraktikat sama valdkonna Samal ajal jätkub tööandjate huvi keeleõppe korral- eestikeelses organisatsioonis teises linnas või damise vastu oma töötajatele. Personaliseeritud maakonnas. Programm avatakse täismahus tuge sai 16 tööandjat. 2024. aastal, 2023. aastal valmistati seda ette: Kohanemisprogramm analüüsiti tööjõulähetuse sihtrühmi, leiti hankega teenusepakkujad ning uuendati tööjõulähetuste Eestisse saabunud välismaalastel aitab siin end mudelit. kergemini sisse seada kohanemisprogramm Settle in Estonia. Programm koosneb koolitustest, Praktikaprogrammi on pakutud ka eelnevatel aas- mille käigus saab ülevaate Eesti riigi ja ühiskonna tatel. Selle eesmärk on tuua avalikku sektorisse toimimisest ning igapäevasest elukorraldusest, rohkem eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilasi. Ke- samuti pakutakse keeleõpet. Uussisserändajaid vadel alanud ettevalmistustöö tulemusel leiti riigia- suunab kohanemisprogrammist osa võtma Polit- sutused, kes pakkusid enda juures praktikakohti. sei- ja Piirivalveamet. Rahvusvahelise kaitse, sh Motiveeritud üliõpilaste leidmiseks korraldati teavi- ajutise kaitse saanutel on kohustus neile mõeldud tuskampaania ja infopäev ning uuendati prog- koolitustel osaleda. Algul korraldas programmi Si- rammi kodulehte praktikaprogramm.integrat- seministeerium ja seejärel Kultuuriministeerium. sioon.ee. 2023. aasta sügisel alustas praktikat 14 Kultuuriministeeriumi korraldatud teemamooduli eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilast. Kaheksa koolitustel osales üle 500 inimese. INSA-le usaldati neist läbis praktika 2023. aastal, kuus jätkasid 2024. aastal. 14 programmi elluviimine 2023. aastal. INSA korral- Narva eesti keele majas alustas veebruaris kee- das 2023. aastal hanked, millega leidis teenuse- leõpet 21 rühma 374 inimesega. Jätkati erikur- pakkujad keeleõppeks ja teemamoodulite pakku- suste traditsiooni ja pakuti häälduskursust, see- miseks. Lisaks kohanemisprogrammi baasmoo- kord olid sihtrühmad Narva õpetajad ja linnavalit- dulile pakuti töötamise, õppimise, teaduse, pere- suse töötajad. Jätkusid eesti kultuuri digikursus, konna ja ettevõtluse teemamooduleid. Baas- ja mille programmi kuulus ka kolm väljasõitu, ning teemamoodulite koolituse läbis edukalt 907 ini- erikursused „Rännakud läbi Eestimaa“ ja „Privet, mest. Seega kokku (INSA + Kultuuriministeerium) gorod Narva“. Uute kursustena lisandusid mängu- osaleti tavarände sihtrühma kohanemisprog- line grammatika algajatele ja edasijõudnutele. Sü- rammi koolitustel 1470 korral. gissemestril alustas keeleõpet 399 õppijat 25 õp- perühmas, millest 12 on taseme- ja 13 erikursused. Keeleõpet telliti programmi Settle in Estonia raa- Kursusevalikusse lisandusid näiteks eesti keel mes tavarändajatele 30 kursust tasemel A1 (maht koolide ja lasteaedade liikumisõpetajatele, „Eesti 100 akadeemilist tundi) ja 30 kursust tasemel A2 elav pärimuskultuur“, „Taimed tervises ja toidus“ (maht 150 akadeemilist tundi). Keeleõppekursus- ning „Riik ja inimesed“. tele registreerus 464 inimest. INSA vastutusalasse liikus kohanemisprogrammi kliendisuhtlus, sh pä- Eesti keele majad tegutsevad ka Tallinnast ja Nar- ringutele vastamine. Valmis kohanemisprogrammi vast väljaspool. Lääne-Harju vallas pakuti aasta infovoldik ning tehti ettevalmistusi B1-keeleta- jooksul 10 kursust 149 inimesele ning Lüganuse seme pakkumiseks ja õppematerjalide loomiseks. vallas 21 kursust 375 inimesele. INSA pakub alates 2023. aastast eesti keele A1-ta- Keeleõpet toetavad tegevused semel õpet ka ajutise kaitse saajatele. Selleks vali- INSA ja tema partnerid pakuvad tegevusi ka ini- tud keeleõppepartnerite juures sai 2023. aastal mestele, kes keelekursustel ei osale, kuid sooviksid õpet 8749 inimest. siiski oma keeleoskust parandada ja ühtlasi meel- Kultuuriministeeriumi tellitud ühepäevase baas- divalt aega veeta. Tallinna ja Narva keelemajade mooduli ajutise kaitse saajatele läbis 9814 inimest. korraldatud 410-l keeleõpet toetaval sündmusel 2023. aasta lõpus valmistati ette riigihanget, et osaleti 5113 korral. saaks alates 2024. aastast pakkuda keelekursusi Keeleoskuse arendamiseks toimusid keelekümb- rahvusvahelise kaitse saajatele (täiendava kaitse luslaagrid nii noortele kui ka täiskasvanutele. Eesti ja pagulasstaatusega inimestele). keelest erineva emakeelega koolinoored said pe- Keeleõpe reõppe käigus veeta kümme päeva eestikeelses peres. Suheldi omaealistega ja võeti ette põnevaid Eesti keele õppeks tasemetel A1–C1 pakuti aasta tegevusi, mille käigus arenes ka suhtluskeel ning peale kokku 3605 õppekohta, õpet korraldasid Tal- avardus kultuuriruum. Laagrikohti pakuti 111 noo- linna ja Narva eesti keele maja ning INSA keeleõp- rele: 105-le Ida-Virumaalt ja 6-le Tallinnast. Oma pepartnerid. Keeleõppepartnereid oli INSA-l 11. kodu uksed avas neile 18 Eesti peret: Sõmerpalus, Keelekursusele sai registreeruda neljal korral aas- Rõuges, Võrus, Kobelas, Tartus ja Tallinnas. tas. Huvilised said registreeruda INSA kodulehel asuva iseteeninduskeskkonna kaudu, kohad täitu- Täiskasvanutele mõeldud keelekümbluslaagritest sid kiiresti. Keeltekoolide kaudu pakkus INSA kee- sai osa 78 täiskasvanut Ida-Virumaalt ja Harju- leõpet 2182 täiskasvanud elanikule, mida on üle maalt. Kokku toimus Pärnu lähedal Valgerannas 4 600 võrra rohkem kui aasta varem. Nende hulka on keelekümbluslaagrit, mis kestsid 4 või 7 päeva. arvatud ka 2023. aasta oktoobris tegevust alusta- Praktiseeriti aktiivselt eesti keelt ning kohaneti ees- nud rühmad 384 inimesega, kelle õpe kestab 2024. tikeelses kultuuri- ja komberuumis. aasta märtsini. Tallinna eesti keele maja korraldas 256 keeleprak- Tallinna eesti keele majas alustas kevadsemestril tika üritust, millel osaleti 2883 korral. Tallinna kõr- 20 keeleõpperühma 320 inimesega. Rühmadest val jagus tegevust ka Pärnusse ja Lääne-Harju 14 olid klassikalise suhtluskeele kursused ning 6 valda. erikursused. Näiteks alustas kirjutamiskursus „Kir- Traditsiooniliselt on väga populaarsed näiteks ko- jakunst“ algajatele ja veebikursus „Suhtlemisrõõm“ kanduskursus, filmiklubi ja virtuaalne keeleõppe- B1-tasemel keeleõppijatele. Septembris alustas mängude kohtumiste sari „Mängula“. Uutest alga- Tallinna eesti keele majas keeleõpet 400 inimest – tustest võeti väga hästi vastu ürituste sari „Head 24 uuest õpperühmast 19 olid klassikalised keele- eesti asjad“, mille käigus sõideti Eestimaal ringi kursused tasemetel A1–B1 ja 5 erikursused. 15 ning tutvustati meie kultuuriga seotud tegevusi, Keeleõppe toetamiseks tehti koostööd muuseumi- asju, kohti ja tähtpäevi. Mitmed pakutud tegevused dega, kes võiksid ette valmistada uudseid ja keele- pandi kokku sihtrühma spetsiifiliste vajaduste järgi liselt lihtsalt haaratavaid haridusprogramme. Kor- – nii näiteks toimusid Lääne-Harju valla haridus- raldati kaasamisüritused Tallinnas ja Tartus, kus asutustes programmid „Huvitav kool“, „Suhtlemise muuseumide töötajad said ülevaate INSAst, selle võlud“ ja „Õpetajate ettevalmistus eestikeelsele ha- klientidest ja ootustest haridusprogrammidele. ridusele üleminekuks“. Suvel pakuti võimalust Osaleda sai ka kasutajakeskse teenusdisaini kooli- avastada Tallinna ilusamaid kohti, aga ka kolme tusel, misjärel kuulutati novembris välja hange. Eesti väikesaart – Pranglit, Aegnat ja Naissaart. Eesti kultuuririkkust tutvustavaid haridusprog- ramme hakatakse muuseumides pakkuma 2024. Tegevust jätkas Pärnu suhtlusklubi. Lisaks keele- aastal. kohviku laadsetele kohtumistele nimega „Väike ju- tulaat“ korraldati näiteks looduskosmeetika õpi- Kodanikuõpe tuba, kanuumatk Soomaal, Ukraina toitude ühis- 22. novembrist 4. detsembrini sai INSA veebilehel kokkamine. Narva eesti keele maja 154 üritusel oli osa võtta traditsioonilisest kodanikupäeva viktorii- kokku 2230 osalejat. Koos käidi kultuurireisidel nist. Selle küsimused puudutasid sündmusi ja te- Narvas, Sillamäel, Jõhvis ja Lüganuse vallas, aga gevusi, mis aitavad märgata muudatusi Eesti ühis- ka mujal Eestis. Jätkusid menukad formaadid, konna toimimises. 40 küsimusega viktoriinile vas- nagu filmi- ja lauamänguõhtud, keelekohtumiste tas 3908 inimest, kümme parimat lahendajat said sari „Mokalaat“ ning „KeraamESTika“ Lüganuse auhinna. vallas. Toimusid õppereisid „4 aastaaega“ ja liikumisaastale pühendatud spordiüritused. Uue Selleks, et pakkuda kodanikuõpet eri keele- ja kul- võimalusena sai keelt harjutada kord kuus toimu- tuuritaustaga inimestele, algatas sihtasutus 2023. nud laulukolmapäevadel, mille eestvedajad on aastal ka uusi tegevusi. Kokku kutsuti valdkondlike Narva eesti keele maja tandemkoori lauljad. Popu- ekspertide võrgustik, korraldati kaasamisseminare laarseks osutus kokandusklubi, kus keele harjuta- ja tegeleti uuringu ettevalmistamisega, mis aitab mise kõrval sai ka retseptidega kätt proovida. mõista kodakondsuse taotlemisega seotud takis- Märtsis alustas tööd Narva eesti keele maja moe- tusi. Uuring on kavas teha 2024. aastal ja see on kool „Moepööre“. Projektis osalenud 40 inimest aluseks kodakondsuse taotlemist toetavate tege- said aktiivse eesti keele praktika raames uusi tead- vuste arendamisele. misi jätkusuutlikust moest, materjaliteadusest ja Ida-Virumaal toimus kodanikuteemaline seminari- moemaailma toimimisest. Projekti võttis kokku sari „Ida-Viru kodanikunädal“. Maailmakohviku for- moešõu, mille käigus tutvustasid keeleõppijad maadis seminarid toimusid Narvas, Kohtla-Järvel moekollektsioone, mille nad lõid tunnustatud disai- ja Sillamäel. nerite juhendamisel. Eesmärk oli suurendada teadlikkust Euroopa Lii- Tegutsemist jätkas tandemkoor, koos käiakse dust, Eesti riigikorraldusest ja kohalike omavalit- kaks korda kuus. Tandemkoor osales paljudel suste juhtimisest, kogukondade koostööst, riigi- Narva tähtsündmustel, sh Narva eesti keele maja kaitsest ning kodanikuharidusest. Seminaride järel korraldatud Laulupiknikul 20. augustil. korraldati õppereis Tallinna. Seminaridel osales ligi Lavale astus ligi 200 lauljat-tantsijat ning üheslaul- sada inimest. mist nautis enam kui 3000 külalist. Alustati koos- Eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanikele, kellel tööd muusika- ja integratsiooniprojektiga „Viru- on soov õppida Eesti kultuuri, looduse, ajaloo ja Laul24“, mille tulemusena toimub 2024. aasta au- eluolu kohta, pakuti programmi „Kultuurivõti“. Sel- gustis Narvas laulupidu. les programmis olid õppekäigud, loengud, arutelud Et julgustada eesti keele kõnelemist, toetab INSA ja väljasõidud, kogumahus 25 tundi. Kultuuriõppe- ka keelekohvikuid, eesti keele ja kultuuri tundmise mooduli tegevusi pakuti 2023. aasta esimesel poo- klubide tegevust ning keelesõprade kohtumisi. lel ja nendest võttis osa 310 inimest. Suhtlusolukorrad on seal mitteformaalsemad, mh Vabatahtlike kaasamine korraldatakse kohtumisi külalistega ja tehakse õp- pekäike. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubide Vabatahtlikud löövad kaasa mitmes INSA tegevu- eestvedajatele korraldati kaks kahepäevast kooli- ses. Kõige suurem on nende roll „Keelesõbra“ prog- tust, millest võttis osa 39 inimest. rammis, mille kaudu saavad eesti keele õppijad 16 vestelda vabatahtlike eesti keele mentoritega ja Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste harjutada suhtluskeelt. Programmis osales 38 eri partnerlussuhete arendamine emakeelega õppurit. Kõige vanem osaleja (men- tor) oli 88-aastane. 88% keeleõppijatest osales Kohalike omavalitsuste toetamine programmis esimest korda. Programmi neljandal 2023. aastal loodi ESF+ projekti „Kohalike omava- hooajal pidas keelesõprust 1216 inimest, neist 598 litsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohane- eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana. Kuna mise teenuste pakkumisel“ raames Eesti Linnade mõnel mentoril oli mitu keelesõpra, oli vestlus- ja Valdade Liidus nõuniku ametikoht, kes vastutab paare 618. Valdavalt suheldakse e-kanalite kaudu. projekti elluviimise eest ning juhib sisutegevusi. Vabatahtlike osalus on väga oluline ka virtuaalsete 2023. aastal sõlmiti partnerluslepingud viie KOV- lühivestluste sarjas „Keelerulett“, kus nad osalesid iga: Tallinn, Tartu, Rakvere, Saaremaa vald ja Pärnu nii mentorite kui ka vestluspartneritena. Aasta linn (viimases algasid tegevused 2024. aastal). Sel- jooksul toimus 20 „Keeleruleti“ virtuaalkohtumist, leks, et jagada KOV-i ametnikele teavet ja suuren- osaluskordi oli 648. Kohtumistel tutvustati kee- dada nende pädevust, korraldati õppereis Portu- leõppevõimalusi ning vesteldi aktuaalsetel, põne- gali, kus keskenduti kohaliku tasandi lõimumistee- vatel ja sageli eesti kultuuri ja traditsioonidega seo- nuste korraldusele. Lisaks toimusid eri tasandil tud teemadel. „Keelerulett“ toodi ühe hea avastava võrgustike kohtumised, KOV-i töötajatele korral- katsetamise näitena välja Riigikantselei ja avaliku dati üle-eestiline koolitus ja infopäev. sektori innovatsioonitiimi koordineeritud katseta- Roma kogukonna toetamine mise juhendis. Aruandeperioodil on Kultuuriministeerium koos Rahvusvähemuste toetamine Haridus- ja Teadusministeeriumi ning INSA-ga Lõimumistegevuste kõrval on oluline luua soodsad pööranud endiselt tähelepanu romade lõimumi- tingimused rahvusvähemuste kultuuriliseks ene- sele. seteadvustamiseks ja traditsioonide hoidmiseks. Jätkati 2017. aastal Euroopa Liidu kodanike, Selleks, et kultuuriseltside tegevusvõimekust suu- võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rendada, toetab Eesti riik 17 rahvusvähemuste rahastusel algatatud roma platvormi väljaarenda- katusorganisatsiooni ja nende liikmeks olevat mist eesmärgiga toetada romade lõimumist. Pro- enam kui 260 kultuuriseltsi. 2023. aastal oli kol- jekti tegevused olid mõeldud eelkõige roma noor- meaastase rahastamisperioodi 2022–2024 teine tele ja roma naistele, aga ka kõigile teistele sidus- aasta. rühmadele, nagu asjasse puutuvad ministeeriumid Muutuvate majandusolude tõttu suurendati toetu- ja kohalikud omavalitsused, romadega töötavad seks määratud aastaeelarvet. Koos täiendava eral- pedagoogid ning kogu Eesti ühiskond. Seni vii- disega said rahvusvähemuste kultuuriseltsid mane, 3. projekt, kestis 28 kuud ja lõppes 31. juulil 2023. aastal baasrahastuseks 502 700 eurot. 2023. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus 2023. aasta aprillist on INSA üksusena avatud jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. Maksimaal- Valga Roma Noortekeskus. Keskus toimib mento- selt võis üks projekt saada 6000 eurot. Kõik tege- riteenuse osana. Seal korraldatakse üritusi, kohtu- vused viidi aasta jooksul ka ellu ning need aitasid misi ja tegevusi, nagu eesti keele õpe ning roma tutvustada ja säilitada Eestis elavate rahvusvähe- tantsutreeningud lastele ja noortele. Keskuses ak- muste traditsioone ning pärandit. tiivselt harjutav ansambel Shukar Roma on oma esinemistega tuntust kogunud Valgas ja mujal Kultuuriministeerium toetas soome ja rootsi vähe- Eestis ning Lätis ja Leedus. musrahvuse kultuuriomavalitsust, et täita kultuu- riomavalitsuse eesmärke, mis tulenevad vähemus- Juunis ja juulis toimusid aktiivsed tegevusnädalad rahvuse kultuuriautonoomia seadusest: rahvusvä- roma noortele: üks nädal nooremale (15 last) ja üks hemuse kultuuri edendamist ja emakeelse õppe nädal vanemale rühmale (15 noort). Tegevusnäda- korraldamist. laid korraldas INSA palgal olev roma kogukonna mentor koos abilise ja keskuse vabatahtlikega. Kü- Eestirootslaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus lastati muuseume, loomafarme ja õppekeskusi, sai tegevuste elluviimiseks 57 500 eurot ning korraldati töötube ja tutvuti eesti kultuuri eripalge- Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse Sihtasutus liste esinemisvormidega. Kümnele noorele romale 94 098 eurot. 17 leiti suvine töökoht, kahte noort aidati haridustee töötukassa, valla koolide, sotsiaalteenistuse ja ha- jätkamisel (dokumentide vormistamine, sisseastu- ridusametnikega. Nad jagavad ka humanitaarabi misvestlusel osalemine) ning kolme last abistati ning nõustavad Valga roma peresid individuaal- põhikooliõpingute alustamisel. Roma kogukonna selt. mentor ja tema abiline teevad tihedat koostööd Programmi tegevus 1.2. Rahvuskaaslaste toetamine 7 Programmi tegevust viidi ellu kahe teenuse kaudu. Välisriigis elavatele Eesti juurtega noortele korral- dati suvel kolm kümnepäevast laagrivahetust Ve- Eesti identiteeti edendamine ja säilitamine välis- nevere puhkekülas Viljandimaal. maal Laagrikohad täitusid kiiresti ja tagasiside oli posi- Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorust määrati tiivne – meeldis see, et sai praktiseerida eesti keelt, rahastus 20 projektile kogusummas 44 000 eurot. näha uusi kohti ja leida mõttekaaslasi sarnase Toetati tegevusi, mis aitavad n-ö rohujuuretasandil taustaga noorte seast. Igas laagrivahetuses osa- kaasa eesti kultuuri elujõulisusele välismaal. Toe- les 22 noort välisriikidest ja 8 Eestist. Sel aastal pa- tust saanud tegevused toimusid 11 riigis. Paljud kuti laagrilistele esmakordselt võimalust osa neist olid mõeldud lastele ja noortele – nii näiteks saada koosloomest MTÜga Tartu Spontaansus- pani INSA õla alla noortelaagritele Hollandis ja Ka- teater. Uurides teemasid, nagu tagasitulek nadas. New Yorgis, Göteborgis, Chicagos ja Roo- Eestisse, identiteet ja eesti keele õpe, valmis inte- mas toimusid eesti kultuuripäevad. raktiivne etendus „Meie oma Eesti lugu“, mis oli Mitmed projektid olid keskendunud Eestiga seotud kaasav kombinatsioon tegevuslikust sotsiomeet- olulise päeva või sündmuse tähistamisele – näi- ria meetoditega osalusteatrist. Eesti keele ja kul- teks peeti Moldovas jaanipäeva ja Soomes meie tuuri laagritesse tuli osalejaid 19 riigist: USA-st, taasiseseisvumispäeva, samuti valmistuti laulu- Itaaliast, Venemaalt, Hispaaniast, Saksamaalt, Iis- peoks, tutvustati eesti rahvarõivaid, koorilaulu- ja raelist, Soomest, Ühendkuningriigist, Austriast, rahvatantsutraditsiooni jne. Leedust, Belgiast, Iirimaalt, Lätist, Prantsusmaalt, Rootsist, Bahamast, Marokost, Ukrainast ja Ees- Ühendamaks eestlaskonda üle maailma ja loo- tist. Seekord aitas Välisministeerium katta kümne maks ühist infovälja, haldab INSA portaali globa- noore sõidukulud. lestonian.com. Portaali sõnumeid aitab levitada Facebooki leht „Globaalne eestlane“, millel on 2600 Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga taas- jälgijat. Aasta jooksul kirjutati portaali sadu uudi- kohanemise toetamine seid, kogemuslugusid ja ülevaateid eestlaste kogu- Eestisse tagasi pöörduvatele rahvuskaaslastele kondade sündmustest. Uuendati teemalehti ja li- pakub INSA teavet nii isiklike kohtumiste, e-kirja kui sandusid mitmed alamlehed (nt meedianurk, ka telefoni teel. suursündmuste lehed). Regulaarsetel koostöökoh- tumistel eri ministeeriumite esindajatega arutati INSA kodulehel on sellele teemale eraldi infopesa, portaali arengusuundi. Keskmiselt oli lehel 3821 palju praktilist ja tagasipöördumist toetavat teavet unikaalset külastajat kuus, aasta lõpuks oli uudis- leiab ka lehelt globalestonian.com. Aasta jooksul kirja tellijaid kogunenud 2003. Selleks, et tutvus- jagati teavet u 800 tagasipöördujale, individuaal- tada portaali võimalusi ja koguda arendusideid, toi- seid kontakte oli neist 338. Enim tuli päringuid ini- mus juunis Tallinnas kohtumine välisriikides ela- mestelt, kes plaanivad tagasi tulla või on juba vate noortega, kes olid tulnud siia laulu- ja tantsu- Eestisse tagasi tulnud Soomest ja Venemaalt, ent peole. Novembris korraldati üleilmsete eestlaste pöördumisi tehti ka paljudest teistest riikidest, virtuaalne koostöökohtumine, kus arutati nii por- nagu USA, Suurbritannia, Iirimaa, Ukraina, Türgi, taali tulevikku kui ka üleilmsete eestlaste kogukon- Serbia jt. 2023. aastal pakuti eestlastele üle dade koostöökohti ja kontaktihoidmist laiemalt. maailma võimalust kohtuda ka virtuaalselt, selleks 7 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 18 korraldati kolm kohtumist „Leia oma Eesti“. See kohaldata kuni 40-aastastele välismaal magistri- ja formaat annab eestlastele üle ilma võimaluse vee- doktoriõppe läbinud noortele, et soodustada võõr- bis kohtuda, et jagada oma lugusid ja vahetada ko- sil hariduse saanud inimeste tagasipöördumist ja gemusi. tööleasumist Eestis. Valmis sai trükis „Leia oma Eesti“, mis on teejuht Aasta jooksul toimus kaheksa kogemuskohtumist, välismaal elavatele Eesti juurtega inimestele. Oma kus Eestisse tagasipöördunud rahvuskaaslased kogemusi jagavad nii Eestisse tagasi tulnud noo- said omavahel paremini tuttavaks ja jagasid kasu- red kui ka aktiivsed eestlaste diasporaa liikmed vä- likku teavet. Omavaheliseks suhtluskanaliks on Fa- lismaal. cebooki leht „Tagasipöördujate klubi – kogemus- kohtumised“. Kogemuskohtumistest kaks olid 24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inime- suunatud spetsiaalselt noortele, et soodustada vä- sele) maksti tagasipöördumistoetust kogusum- lisriigist Eestisse tulnud rahvuskaaslaste kontakte, mas 47 155 eurot. Tagasipöördumistoetus on pea- harjutada keelt ja veeta ühiselt aega. miselt mõeldud pikka aega võõrsil viibinud lastega peredele, et soodustada nende sujuvat kohane- Valmis trükis „Tagasi tulemised 2023“, kus oma ko- mist Eestiga ja vältida majandusraskusi, mis või- gemusi ja soovitusi jagavad noored, kes on vad tekkida näiteks siis, kui vanemad ei saa kohe Eestisse tagasitulemise juba läbi teinud. tööle minna. Pika aja ehk seitsme aasta nõuet ei KOKKUVÕTE Keeleõppe ja kohanemise teemal Arendati välja infoteenus nõustati u 15 000 inimest. Eestis kohanemine , mis koondab 7 erinevat teenust, Eesti keele majades korraldati mida vajavad Eestisse saabunud uussisserändajad, 410 keeleõpet korraldavat üritust, aga ka tagasipöördujad. kus osaleti kokku oli 5113 korral. Kohanemisprogrammi baas- Eesti keele õppeks pakuti erinevatele sihtrühmadele u ja teemamoodulites osaleti 13 500 õppekohta. 13 831 korral. 2023. aastal sõlmiti Loodi kultuurilise partnerluslepingud viie mitmekesisuse KOV-iga: Tallinn, Tartu, valdkonna identiteet, sh Rakvere, Saaremaa vald logo, tunnuslause ning ja Pärnu linn muud elemendid. Muust rahvusest elanike hulgas kõige olulisemaks infoallikaks Tegevustoetust sai 17 rahvusvähemuste on sotsiaalmeedia (45%), katusorganisatsiooni (ja nende kaudu üle järgnevad kohalikud 260 kultuuriseltsi), toetati 18 venekeelsed uudisteportaalid rahvusvähemuste kultuuriseltsi projekti. (39%) ning ETV+ (37%). Tagasipöördumisinfot sai u 800 inimest. 24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inimesele) maksti tagasipöördumistoetust kogusummas 47 155 eurot. 19 Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. On välja arendatud infoteenus „Eestis kohanemine“, mis koondab seitset teenust, mida vajavad Eestisse saabunud uussisserändajad, aga ka tagasipöördujad. Infoteenus sai valmis 2023. a detsembris ja seda arendatakse edasi täismahus sündmusteenuseks (ehk personaliseeritud digiteenuseks). 2. 2023. aastal algatati koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga ESF+ projekt, millega sooviti suurendada KOV-ide võimekust sihtrühmale (uussisserändajad, eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ning tagasi- pöördujad) teenuste arendamisel. 2023. aastal sõlmiti partnerluslepingud viie KOV-iga: Tallinn, Tartu, Rak- vere, Saaremaa vald ja Pärnu linn. Pädevuste arendamiseks korraldati KOV-i töötajatele õppereis Portu- gali, kus keskenduti kohaliku tasandi lõimumisteenuste korraldusele, toimusid üle-eestiline koolitus, info- päev KOV-i töötajatele ja koostöövõrgustiku kohtumised. 3. Korraldasime hanke kultuurilise mitmekesisuse valdkonna visuaalse identiteedi väljatöötamiseks, seal- hulgas logo, tunnuslause ja muude elementide loomiseks. Sügisel toimus venekeelse riigiinfo seminar, kus osales 87 inimest, sealhulgas avalikus sektoris töötavad kommunikatsioonispetsialistid ja eriala tu- dengid. Seminar keskendus Eesti venekeelsele riigiinfole, kommunikatsioonile ja kaasamisstrateegiatele ning võimaldas osalejatel õppida ja kogemusi vahetada avalike suhete ekspertidega ning luua kontakte venekeelsete meediaväljaannete juhtidega. 4. 2023. aastal toetati Kultuuriministeeriumi vahenditest kokku u 13 500 keeleõppekohta (sh 3605 õppe- kohta Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade ja nende partnerite juures, 787 õppekohta tavarända- jatele kohanemisprogrammi raames, 9125 õppekohta ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi raa- mes). Keeleõpet toetavates tegevustes osaleti 5113 korral. 5. Praktikaprogrammis eri keele- ja kultuuritaustaga üliõpilastele osales 14 inimest. Kaheksa neist läbis prak- tika 2023. aastal, kuus jätkavad 2024. aastal. 6. Keelesõbra programmis osales 1216 inimest, neist 598 eesti keele mentorina ja 618 keeleõppijana. 7. Rahvusvähemuste kultuuriseltside toetusvoorus jagati 18 projekti vahel 83 050 eurot. 17 katusorganisat- siooni, kes koondavad rohkem kui 260 rahvusvähemuste kultuuriseltsi, sai tegevustoetust. 8. Väliseesti kultuuriseltside toetusvoorust määrati rahastus 20 projektile. 9. 24-le Eestisse tagasi pöördunud perele (60 inimesele) maksti tagasipöördumistoetust kogusummas 47 155 eurot Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel • Arendame infoteenust „Eestis kohanemine” täiemahuliseks sündmusteenuseks. Jätkame uussisserända- jatele mõeldud infoplatvormi settleinestonia.ee ja andmevahetuslahenduse edasiarendamist. • Jätkame kohanemisprogrammi pakkumist, muutes seda personaliseeritumaks ja ligipääsetavamaks, luues videokoolitusi ning digiteerides teenuseid. • Viime ellu eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toeta- vad tegevused. • Jätkame keeleõppe ja keeleõpet toetavate tegevuste pakkumist. Teeme analüüsi, et prioriseerida kee- leõppe sihtrühmi. • Riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumise kaudu suurendame teadlikkust Eesti riigist ja Eesti kodakondsuse taotlemise võimalustest. • Toetame keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ning oma kultuuri säilitamist ja arendamist. Selleks jätkab INSA rahvusseltside ja KUM Rootsi kultuuriomavalitsuse toetamist; toetame eri töökeelega rahvusselt- side ja kultuuriorganisatsioonide koostööd, toetame ukraina keele ja kultuuri säilitamist Ukraina noorte seas. • Jätkame ühise inforuumi tugevdamist. Toetame vene- ja ingliskeelseid kanaleid, võimestame kohalikke meediakanaleid. Koostöös Riigikantseleiga tagame riigiinfo kättesaadavuse ka vene ja inglise keeles. Käi- 20  vitame meediahariduse programmi täiskasvanutele, koostame meediakirjaoskust toetavaid digiõppema- terjale. Koostöös Statistikaametiga loome avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua, et parandada rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalast kommunikatsiooni. • Jätkame tagasipöördumist toetavate teenuste (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasi- pöördumistoetus) pakkumist. • Jätkame lõimumiskoordinaatorite võrgustiku laiendamist KOV-ides ning suurendame KOV-i töötajate teadlikkust rände-, lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnast ning võimekust sihtrühmale teenuste pakkumi- sel. ELVL-i eestvedamisel loome lõimumis- sh kohanemisteekondade mudeli, mida KOV-id saaksid siht- rühmaga töötades rakendada. • Viime ellu tegevusi, et soodustada romade sotsiaal-majanduslikku lõimumist, tugevdada seda toetavat roma rahvuskultuuri ja identiteeti ning hajutada kogukonna suhtes levinud negatiivseid stereotüüpe. 21 TEGEVUSKAVA TEGEVUSKAVA „Üleilmne eestlus“ 8 „Üleilmne eestlus“ 13 Peavastutaja: Välisministeerium ja välisesindu- Üleilmse eestluse tegevuskava jaguneb kolmeks sed9 põhiliseks tegevussuunaks: Tegevuskava eesmärk: väljaspool Eestit asuv eest- 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine vä- laskond kannab Eesti identiteeti, osaleb Eesti ühis- lismaal; konna- ja kultuurielus. Eestit toetavad ja väärtusta- 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühis- vad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset konna ellu ja arengusse, koostöö edendamine kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada ning kvaliteetsete teenuste tagamine majandust ning rahvusvahelisi suhteid. Eestisse ta- 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga gasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toe- (taas)kohanemise toetamine. tatud. Tegevuskava visioon: eestlased välismaal on osa 2023. aasta olulisimad edusammud Eesti ühiskonnast ja Eesti esindajad maailmas. • Kommunikatsiooni tõhustamiseks „Eesti 2035“ sihid: „Eesti ühiskond on hooliv, koos- jätkusid veebivärava Global Esto- töömeelne ja avatud“, „Eesti on uuendusmeelne, nian arendustegevused koostöös usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja KuM-iga. majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutus- 2023. aastal valmis portaali kasutajauuring, tundlik“. mille järeldused on aluseks 2024. aasta por- Tegevuskava kirjeldus: tegevuskavaga keskendu- taali arendustegevustele. Info liikumise paran- takse üleilmse eestluse valdkonna arendamisele. damiseks käivitus 2023. aastal kommunikat- Sihid aastaks 2030 on järgmised: siooni töörühm, kus osalejaid on üle kogu maailma. • välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti; • Valmis Terje Toomistu ja Aet Annisti uuring «Noored eestlased välismaal: lahkumise põhju- • Eesti side välismaal elava eestlaskonna ja Eesti sed, suhted Eestiga ja tagasipöördumine», mis sõpradega tugevneb pakutavate teenuste annab olulise sisendi edasisele poliitikakujun- laiendamise ning kvaliteedi parandamisega, damisele, sh noorte tagasirände soodustami- kasvatades nende panust ühiskonna aren- sele. gusse; • Eesti parlamendi valimistel andsid eestlased • toetatud on tagasipöördumine ja Eestisse jää- 137 välisriigist 24 377 häält. Välisriigi alalistelt mine. elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest hääletas 10,7%. 8 Eraldi programmi sel teemal ei ole, kuid selleks, et anda tulemusvaldkonnast „Sidus ühiskond“ terviklik ülevaade, on teemat tulemusaruan- des avatud. 9 „Eesti välispoliitika arengukavas 2030“ on täpsemini käsitletud välispoliitika aspektist selliseid teemasid nagu eestlaskonna kaasamine välismaal, tõhusad konsulaarteenused ja Eesti side eestlaskonnaga välismaal, sh on selles planeeritud täpsemalt Välisministeeriumi ees- märgid ja tegevused üleilmse eestluse valdkonnas. 22 Tegevuskava mõõdikud10 Tegelik täitmine Sihttasemed Allikas Tegevuskava mõõdikud 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Eesti väliskogukondade Välismaal elavate eestlaste 84% – – ≥ 85% ≥ 90% ja tagasipöördumisega ühtekuuluvustunne Eestiga seonduv uuring 2021 Eestisse tagasipöördujate rahulolu kohanemis-prot- sessiga Eesti ühiskonna integrat- siooni monitooring (EIM) - eestlased – – – ≥ 92% ≥ 92% ≥ 94% - teised rahvused – – – ≥ 85% ≥ 85% ≥ 80% Välismaal elavad eestlased, Välismaal elavate eest- kes on huvitatud osalemi- – – – ≥ 80% ≥ 80% ≥ 85% laste küsitlusuuring, Vä- sest Eesti ühiskonnaelus lisministeerium 2020 Olukorra analüüs Statistikaameti andmete kohaselt elab väljaspool 2011. aasta madalseis, mil välismaal hääletas um- Eestit ligi 200 000 eestlast ehk märkimisväärne bes 2500 inimest, ületatud. Siiski tuleb jätkata hulk eestlaste koguarvust. 2023. aastal jätkas Vä- e-valimiste usaldusväärsuse kasvatamist, sh jul- lisministeerium koostöös partneritega tööd juba gustades kasutama teisigi riigi pakutavaid digitee- väljatöötatud üleilmse eestluse tegevuskava raa- nuseid. Selle raames kinkisime kodanikele ID- mes, et kasvatada välismaal elavate eestlaste üh- kaardi esmakordsel tellimisel esindustes ID-kaardi- tekuuluvustunnet ja kaasata neid Eesti ühiskon- lugeja. Viidi ellu pilootprojekt – valimiskool – neile, naellu. 2023. aastal võeti lisaks täpsema vaatluse kes seni polnud valimistel osalenud. Samuti vaja- alla mõni senine suurim kitsaskoht – noorte kaa- vad võõrsil elavad eestlased hädasti valimiskom- samine ja kommunikatsioonitegevused –, et nen- passi, et otsustada oma hääle andmise üle maail- des valdkondades sihipärasemalt edasi liikuda. Li- mavaateliselt. saks toimusid 2023. aastal Eestis Riigikogu valimi- Noored ja nende kaasamine sed, mis võimaldasid vaadelda võõrsil elavate ini- meste tegelikku valimisaktiivsust. Eri riikide diasporaapoliitika kogemuste üldistami- sel on hulk lähteriike toonud esile noorte muutu- Soov Eesti ühiskonnaelus kaasa rääkida Riigi- nud rändekäitumise fenomeni. Eelkõige on mär- kogu valimiste näitel gata, et noored ei kipu liituma võõrsil elavate va- 2023. aasta Eesti Riigikogu valimistel tuli välisriiki- nade kogukondade ja nende korraldatud tegevu- dest elektroonselt kokku 137 riigist 24 377 häält. sega. 2023. aastal valmis uuring Eesti noorte Välisesinduses kohapeal käis valimas 1661 valijat rände kohta11. Raporti fookuses olid Eestis üles (sh kirja teel hääletas 256). E-hääletamise kasuks kasvanud ja välismaal elavate noorte Eesti täiskas- otsustas 7264 alaliselt välisriigis elavat Eesti ko- vanute (20–35 a) suhe Eestiga ning tegurid, mis danikku. Kokku hääletas välisriigis alaliselt elava- mõjutavad nende tagasipöördumist või koostööd test hääleõiguslikest kodanikest 9090, mis on Eestiga. Vaatluse all olid eelkõige need noored, kes 10,7% nimekirjades olnutest. Võrreldes varase- kasvasid üles taasiseseisvunud Eesti Vabariigis mate Riigikogu valimistega on võõrsil elavate ini- ning said täiskasvanuks pärast Eesti liitumist Eu- meste hääletusaktiivsus stabiilselt kasvanud roopa Liiduga. Populaarkultuuris Y-põlvkonnaks ni- (2019. a 6454 ja 2015. a 3998). Ilmselt on 2003.– metatud generatsiooni mõjutasid vahetult olulised muutused, nagu Eesti liitumine Euroopa Liiduga ja 10 Üleilmse eestluse tegevuskava täitmise maksumus on esitatud „Eesti välispoliitika arengukava 2030“ tulemusaruandes. 11 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudis ellu viidud uurimisprojekt „Noored eestlased globaalses teaberingluses: elukohavalikud kasva- vas diasporaas“ (lühidalt „Noored eestlased välismaal“). Uuringu autorid on Terje Toomistu, Aet Annist ja Rein Murakas. Projekt viidi ellu peamiselt SA Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi toel, raport valmis Välisministeeriumi tellimusel. 23 rahvusvahelise reisimise suhteline kättesaadavus ning suudab võrdluse kaudu leida uunduslikke la- ning mitmed õpirännet soodustavad tegurid. Kuigi hendusi, mis edendavad Eesti ühiskonda. Välisrii- 2016. aastast saati on Eesti rändesaldo olnud po- kides loodud võrgustikud ja kontaktid võivad osu- sitiivne – sisseränne ületas väljarände kogumahtu tuda kasulikuks kõikvõimalikes valdkondades te- –, on Eesti Statistikaameti andmetel noorte täis- gutsedes, sh toetada praktiliste igapäevalahen- kasvanute väljaränne endiselt suurem kui sisse- duste leidmist kodanikuühiskonna tasandil. ränne. See on omamoodi mõistetav, sest selles va- Side, kaasatus ja teave – nii ühiskondlikul kui ka nuses inimesed on oma elukaare kõige paindliku- poliitilisel tasandil ei tohi unustada, et Eesti ühis- mas ja liikuvust soosivas järgus. Nad pole tihti kond pole ainult Eestis füüsiliselt elavad inimesed, jõudnud veel oma püsivamat kodu rajada, neil kas vaid moodustub ühtaegu Eesti elanikkonnast ja pole lapsi või on lapsed veel väikesed ega ole seo- kogu diasporaast. Välisriikides elavad noored üld- tud koolikohustusega. Sellel vanuserühmal on ker- juhul tahavad tunda end osana Eesti ühiskonnast. gem valida liikuvamat eluviisi ja kanda rändega On oluline, et neil säiliks side ja kaasatus Eestis toi- seonduvaid riske. muvasse, sest selle põlvkonna töö- ja elukorraldu- Uuringus pöörati eraldi tähelepanu Eestist viimase ses ei pruugigi inimese füüsiline asukoht olla kuigi kümnendi jooksul väljarännanud noorte läbikäimi- määrav. Sidemete hoidmise ja inimeste kaasatuse sele olemasolevate võõrsil asuvate Eesti kogu- eeldus on võimalikult terviklik ülevaade siinsest kondlike organisatsioonidega. Selle poolest on diasporaast, välismaal viibijate paiknemisest, tege- põlvkondade lõhe märkimisväärne, kui võrrelda te- vusaladest, vajadustest ja soovidest. Ühelt poolt gevuste, võrgustike ja organisatsioonidega seo- tuleb soodustada diasporaa-alaste statistiliste tust 20–35aastaste noorte ja eakamate diaspo- andmete kogumist ja teemakohast teadustööd nii raaliikmetega. Uuringu andmetel ei kuulu üle 60% kvalitatiivsel kui ka kvantitatiivsel tasandil. Teisalt Eestis üleskasvanud noortest praegu võõrsil ela- tuleb soodustada isikupõhise tagasiside võima- des ühtegi Eesti organisatsiooni, võrgustikku ega lusi, mis parandaksid andmekogumist. Näiteks liitu. Samas ei kajastatud selles uuringus võõrsil jõudis uurijateni mitme välisriikides elava eestlase sündinud ja seal üleskasvanud eakaaslasi. Selgus, nördimus, kui 2021. aasta rahvaloendusel ei kogu- et Eestist maailma rännanud noorte levinuimad tud andmeid välismaal viibijate kohta (kui inimene põhjused on teadmatus diasporaas osalemise märkis, et on elanud viimased kuus kuud Eestist võimalustest ja/või huvi puudumine sellise teabe eemal, siis tema kohta andmeid ei kogutud). Valmis- otsimise vastu. 30% ei tunne vajadust säärase olek panustada oli olemas, ent riik jättis selle and- keskkonna järele, 20% ei leia selleks aega ja ligi mekogumise võimaluse kasutamata. 15% ei pääse sellistele kohtadele ligi (kui tegemist Avatus. Tugev ühiskond on avatud ühiskond, kus on suurte riikidega). Samuti ei peeta end eesti dias- väärtustatakse eri kultuure. Tagasipöördunud on poraasse kuuluvaks, kuigi määratletakse end välis- osutanud, et välismaal saadud kogemust ei osata maal elava eestlasena. Eestis alati võrdsetel alustel hinnata ning paljude Uuringust selgus omakorda, et noorte tagasipöör- välismaal elavate noorte tagasipöördumise kaalut- dumine on seotud väljarändemotiividega. Näiteks lusi saadab hirm nullist alustamise pärast. Isiklikul majanduslikel või perekondlikel põhjustel lahkuvad tasandil tähendab avatud hoiak välismaalasest noored ei seo suure tõenäosusega oma tulevikku elukaaslase ja mitmekeelsete laste aktsepteeri- Eestisse naasmise võimalusega. Neil, kes on lah- mist ning toetamist. Sealhulgas eeldatakse regula- kunud hariduse, erialase arengu või reisimise ees- tiivselt toetavaid ja võimalikult vähebürokraatlikke märgil, on suurem tõenäosus taas kodumaale seadusi ja määrusi. Näiteks ei ole Eesti kodanikud naasta, kui neile peaks tehtama sobiv pakkumine. saanud siinsetelt pankadelt Eestisse investeerimi- seks laenu oma välismaa sissetulekute alusel. Järeldused Eestist võõrsile läinud noorte diaspo- raa tegevuste edasisel planeerimisel: rahvusvahe- Seaduskuulekad kodanikud on esile toonud muret line sotsiaalne kapital ja teadmusringlus. Noorte oma lastele peale sunnitud valikust loobuda täis- rahvusvahelist kogemust õppimise või töötamise kasvanuks saamisel ühest kodakondsusest. Nad vallas tuleb toetada ja soodustada, sest selliste ko- soovivad, et Eesti liiguks Läti-Leedu eeskujul tea- gemuste olemasolu on Eesti arengule kokkuvõttes tud riikide (Eestile sõbralikud) topeltkodakondsuse kasulik. Noor oskab hinnata Eesti ühiskonna tuge- võimaldamise teed. vaid külgi, aga ka lahendamist vajavaid probleeme 24 Erialaste võimaluste kättesaadavus. Kuna välis- ettevõtluse arendamise lihtsust koos digiriigi või- maal elavate noorte eestlaste jaoks on sobiv töö- malustega. Kui inimesed tajuvad, et nad saavad koht ja vääriline palk peamised tagasipöördumist endiselt ühiskonnaprotsessides kaasa rääkida, te- soodustavad tegurid, tuleb toetada Eestis paikne- kitab see suuremat ühtekuuluvustunnet. Noored vate või Eestiga seotud kutsealaste võimaluste peavad tunnetama, et nende oskusi, teadmisi ja kättesaadavust diasporaaliikmetele. Seejuures perspektiive osatakse Eestis väärtustada ning et võiks tagasipöördumist soodustava meetmena nad on siia alati oodatud oma välismaal loodud pe- kasutusele võtta lisaks karjäärialase nõustamise rekondadega. ja mentorluse võimaluse. Kommunikatsioonitegevused Kultuuriline identiteet välismaal. Olgugi et lühemat Tuleb aru anda, et diasporaapoliitika ei jõua alati aega välismaal viibivatele noortele pole Eesti dias- kõigi diasporaaliikmeteni võrdselt. Palju sõltub ini- poraa kultuuritegevus primaarne, muutub see aja meste endi osalusest, loodud sidemetest Eestiga möödudes ja eriti pere tekkides olulisemaks. Kuna ja huvist kogukonna tegevustes kaasa lüüa. Keh- keel on üks tähtsamaid identiteedi hoidmise va- vem sotsiaalne positsioon, vähene eesti keele os- hendeid ja ka välismaal elavad noored peavad kus, madalam haridus või sissetulek võivad olla seda tähtsaks, sh välisriikides sündinud laste pu- tüüpilisemad takistused diasporaaelus osalemi- hul, tuleb endiselt toetada välisriikides tegutsevaid ses, mis omakorda vähendab naasmise tõenäo- Eesti koole ja seltsitegevust. Vajalik on pidev side sust. Jätkame sihikindlalt kommunikatsioonitege- väliseestlaste organisatsioonidega, sh silmast vusi, mõeldes sellele, kuidas diasporaapoliitilise te- silma üritused ning riigi tugi seltsides tegutseva- gevuse kaudu kaasata võimalikult palju Eestiga tele aktiivsetele inimestele, sh nõustamine ja koo- seotud inimesi. Oleme sidemete hoidmisel ja eden- litus jätkusuutlikuks seltsitegevuseks, kogukon- damisel hoidnud tähtsal kohal suhtlust ning teabe- dade avatuse säilitamiseks, mitmekultuuriliste vahetust, sh panustades veebivärava Global Esto- Eesti perekondade kaasamiseks ning teadlikkuse nian arendusse koos partneritega. Veebivärava suurendamiseks. kordumatute külastajate arv kuus on orgaaniliselt Eestikeelse e-hariduse võimalused. Lähtuvalt kasvanud 4500ni võrreldes kahe aasta taguse iga- rände ja diginomaadluse kasvavast trendist on kuise 1600 unikaalse sirvijaga. Lõviosa portaali lu- oluline võimaldada lastega inimestel pikemat aega gejatest eelistab jätkuvalt eestikeelset lehte. Por- Eestist eemal viibida, katkestamata lapse eesti- taali voogu kasvatavad hüppeliselt nii virtuaalfoo- keelset kooliteed. See võimaldab valmistada taga- rumid (kaks korda aastas), igakuine infokiri kui ka sipöördujate lapsi ette eestikeelseks kooliks Eestis, saatkondade kodulehtedelt saabuvad uudistajad. keskendudes keeleõpet andvatele pühapäevakoo- Uudiskirja saajate arv on aastaga kasvanud 25% lidele ja üldhariduskoolile Eesti õppekava alusel. eesti ja 80% inglise keeles. Uudiskirja tellijate huvi Viimast pakub Üleilmakool 35 riigis elavale 350 on endiselt suur, üle poole infokirja saajatest endi- õpilasele. 2022/23. õppeaastal sai haridusprog- selt avab ja tutvub sisuga. 2023. aastal said taot- rammist toetust ligi 5000 last, kes õpivad kokku u luste alusel projektitoetust 9 meediaprojekti, sh 150 mudilasringis, koolis, lasteaias või keelekursu- diasporaa väljaanded USAs, Kanadas, Šveitsis, sel üle maailma. Saksamaal, Soomes, Austraalias ja Venemaal. Tagasipöördumistoetus ja -nõustamine. Kindlasti 2023. aastal tehtud Global Estoniani portaali uurin- tuleb jätkata Integratsiooni SA tagasipöördumis- gust saab järeldada, et tuleb veelgi enam soodus- toetuse ja -nõustamise programmi, mitte niivõrd fi- tada väliskogukondade omavahelist ühendumist nantstoe, kuivõrd abi ja nõustamisega praktilistes ja kokkupuute võimalusi, st soovitakse enam teada küsimustes, nagu lasteaia- ja koolikohad, perears- teiste välismaal elavate Eesti juurtega inimeste te- tid, bürokraatia, keeleõppe võimalused välismaala- gemistest, saada rohkem teavet teiste kogukon- sest elukaaslasele, aga ka kultuuri- ja psühholoogi- dade probleemidest, kogemustest ja parimatest listes küsimustes. tavadest. See aitab omakorda kaasa üleilmse eest- Samas tasub enam tähelepanu pöörata neile Eesti laste võrgustiku tekkele. Jätkuvalt oleme saanud elukeskkonna aspektidele, mis välismaa perspek- head vastukaja kahel korral aastas toimuvatele vir- tiivist paistavad Eesti tugevate külgedena ja mis tuaalfoorumitele, mis on mõeldud eestlastele üle võivad tagasipöördumise kaalutlemisel oma rolli maailma. Tegemist on arvestatava produktsioo- mängida. Nendeks peetakse Eesti kultuuri, kooliha- niga, mis avab võõrsil elavatele eestlastele vaja- ridust ja looduskeskkonda, aga ka asjaajamise ja likke teemasid. 2023. aastal leidsid kajastamist 25 mitmekeelse lapse kasvatamine, e-riigi praktilised eestluse teemalisi kajastusi, millest osa on algata- nipid, sugupuu uurimine kui ka eriilmeline prog- nud Välisministeerium. Toimunud on järjepidev ramm „Tartu 2024“ jpm. töö Eesti meedia ja mõjuisikutega, et viia üleilmse eestluse teema inimeste teadvusse nii Eestis kui Tähelepanu on olnud ka Eesti meedias levivatel ka Eesti kogukondades välismaal. hoiakutel. 2023. aastal ilmus Eestis hulk üleilmse Tegevuskava suundade elluviimine 2023. aastal „Sidusa Eesti arengukava 2030“ elluviimiseks jät- võime võimalikud tugevdajad. Lisaks klassikalisele kub pidev koostöö Välis-, Sise- ja Kultuuriministee- majanduslikule rahasiirdele või investeeringutele riumi vahel ning „Üleilmse eestluse tegevuskava saavad eestlased arendada välismaal Eesti elu ka 2022–2025“ raames ülemaailmse eestluse koos- muul viisil, näiteks ideede, heade tavade ja oskuste töökomisjoniga. jagamise ning sotsiaalkapitali, nagu võrgustikud ja Eesti edulugude tutvustamine, kaudu12. Tähtis on teadvustada, et Eesti väliskogukonnad on laiemalt Eesti pikaajalise arengu ja konkurentsi Tegevuskava suund 1. Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal13 Jätkuvad üleilmse eestluse valdkonna toetusprog- keele, meele ja identiteedi hoidmisse ning edenda- rammid: omaalgatusprojektide toetusprogramm, misse välismaal. Et toetada ühist inforuumi, aren- diasporaa väljaannete toetusprogramm, selliste dame partneritega edasi veebiväravat Global Esto- õpetuskeskuste toetamine, mis panustavad eesti nian. Tegevuskava suund 2. Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine14 2024. aastal saab uue hingamise programm „Eesti üleilmse eestluse tegevuskava uuendamine, suure juurtega 18–35aastaste noorte erialapraktika läbi- põgenemise 80. aastapäeva mälestamisega seo- mine Eestis“, tehes koostööd Work in Estoniaga ja tud sündmused ja algatusega „ESTO 2025: Stock- ESTDEV-iga. Õppides 2023. aasta vigadest, sihime holm–Narva–Tallinn“ seotud plaanid. 2022. aasta edulugu, mil praktika sai sooritada Selles kategoorias vajab selgitamist asjaolu, et Eestis 16 noort. diasporaa eri toetuste taotlemise süsteem on pi- 2024. aasta kevadel koguneb üleilmse eestluse gem menetleja nägu ega haaku alati Eesti digiriigi koostöökomisjoni koosolek. Arutlusele tulevad kuvandiga. Tegevuskava suund 3. Eestisse tagasipöördumise ja Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine15 Viimaste aastate jooksul on Eestisse kolinud või Vastav rõhuasetus on selgelt välja toodud INSA tagasi pöördunud palju eestlasi, kes varem elasid strateegia uues versioonis, määratledes rahvus- välismaal. Integratsiooni Sihtasutus jätkab toimiva kaaslased eraldi sihtrühmana. INSA saab pakkuda nõustamisteenuse pakkumist ja tugivõrgustiku olemasolevate ressurssidega 10–15%-le Eesti loomist, et soodustada tagasipöördumist. juurtega inimestele eri teenuseid nende Eestisse elama asumise 12 LisainfotLisateavet leiab aadressilt https://www.riigiteataja.ee/akt/326062019003?leiaKehtiv. 13 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutusega D „Parandame riigi rahvusvahelist positsiooni ja tagame julgeoleku ning turvalisuse“. 14 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega A „Tagame elujõulise kultuuriruumi“. 15 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Oskused ja tööturg“ muutusega F „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ning sihi „Rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse“ muutusega A „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“. 26 KOKKUVÕTE Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. Kommunikatsiooni tõhustamiseks jätkus veebivärava Global Estonian arendus koostöös Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ja Kultuuriministeeriumiga. 2023. aastal valmis portaali kasutajauuring, mille järeldu- sed on aluseks 2024. aasta portaali arendustegevustele. Et teabe liikumist parandada, loodi 2023. aastal kommunikatsiooni töörühm, kus on osalejaid üle kogu maailma. 2. Valmis Terje Toomistu ja Aet Annisti uuring „Noored eestlased välismaal: lahkumise põhjused, suhted Eestiga ja tagasipöördumine“, millest saab vajalikku teavet edasiseks poliitikakujundamiseks, sh noorte tagasirände soodustamiseks. 3. Eesti parlamendi valimistel andsid eestlased 137 välisriigist 24 377 häält. Välisriigis alaliselt elavatest hääleõiguslikest Eesti kodanikest hääletas 10,7%. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel • Noorte rahvusvahelist kogemust õppimise või töötamise vallas tuleb toetada ja soodustada, sest selliste kogemuste olemasolu on Eesti arengule kokkuvõttes kasulik. Välisriikides loodud võrgustikud ja kontak- tid võivad osutuda vajalikuks kõikvõimalikes valdkondades, sh toetada praktiliste igapäevalahenduste leidmist kodanikuühiskonna tasandil. • Nii ühiskondlikul kui ka poliitilisel tasandil ei tohi unustada, et Eesti ühiskond pole ainult Eestis füüsiliselt elavad inimesed, vaid moodustub Eesti elanikkonnast ja kogu diasporaast. Välisriikides elavad noored üldjuhul tahavad tunda end osana Eesti ühiskonnast. On oluline, et neil säiliks side Eestiga ja kaasatus Eestis toimuvasse, sest selle põlvkonna töö- ja elukorralduses ei pruugigi inimese füüsiline asukoht olla kuigi määrav. Näiteks jõudis uurijateni mitme välisriikides elava eestlase nördimus, kui 2021. aasta rah- valoendusel ei kogutud andmeid välismaal viibijate kohta (kui inimene märkis, et ta on elanud viimased kuus kuud Eestist eemal, siis tema kohta andmeid ei kogutud). Valmisolek panustada oli olemas, ent riik jättis selle andmekogumise võimaluse kasutamata. • Tagasipöördumist soodustava meetmena võiks lisaks kasutusele võtta karjäärinõustamise ja mentor- luse võimaluse. • Vajalik on pidev side väliseestlaste organisatsioonidega, sh silmast silma üritused ning riigi tugi seltsides tegutsevatele aktiivsetele inimestele, sh nõustamine ja koolitus jätkusuutlikuks seltsitegevuseks, kogu- kondade avatuse säilitamiseks, mitmekultuuriliste Eesti perekondade kaasamiseks ja teadlikkuse suu- rendamiseks. • Oluline on võimaldada lastega inimestel pikemat aega Eestist eemal viibida, katkestamata lapse eesti- keelset kooliteed. Eestikeelse e-hariduse võimaldamine aitab valmistada tagasipöördujate lapsi ette ees- tikeelseks kooliks. • Jätkub finants-, kultuuri- ja psühholoogilise abi pakkumine Integratsiooni SA tagasipöördumistoe- tuse -nõustamise programmi toel. 27  Foto: Siseministeerium Foto: Siseministeerium PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ PROGRAMM „Kogukondlik Eesti“ Peavastutaja: Siseministeerium Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest. Programmi eesmärk: Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soo- 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine siv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, 2. Usuvabaduse tagamine jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osa- lusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda. 2023. aasta olulisimad edusammud „Eesti 2035“ sihid: „Eestis elavad arukad, tegusad • Avati kodanikuühiskonna innovatsioo- ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on nifond ehk uus rahastusprogramm, hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on mis edendab kogukondade ja kohaliku uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne omavalitsuse koostööd. riik“. • Sõlmiti strateegilise partnerluse lepingud ko- Programmi kirjeldus: programmis keskendutakse gukonnakeskse valitsemisviisi rakendami- kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja aren- seks MTÜ-dega Eesti Külaliikumine Kodukant gu toetamisele, et saavutada 2030. aastaks järg- ning Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ- mised eesmärgid: ga Maakondlikud Arenduskeskused. • eri vanuses Eesti elanikud osalevad ühiskond- • Loodi eeldused sotsiaalse innovatsiooni aren- likus elus ja kodanikuhariduses; damiseks Sihtasutuses Kodanikuühiskonna • kogukonnad on võimekad ja hoolivad; Sihtkapital ja sõnastati sotsiaalse innovat- siooni visioon aastaks 2030. • vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on oma eesmärkide saavutamisel võimekad ning • Tehti selgitustööd, et taastada usaldus heate- jätkusuutlikud; gevuses osalemise vastu. • poliitikakujundamine on läbipaistev ja kaasav; • Poolte koostöös suurendati ühiskonnas reli- giooniteadlikkust ja tugevdati ühiskondlikku • kehtivas õiguskorras on tagatud usuvabadus. sidusust. 28 Programmi mõõdikud16 ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Vabatahtlikus tegevuses Vabatahtlikus tegevu- – – –17 ≥ 49% ≥ 49% ≥ 50% osalemise määr ses osalemise uuring Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole Eesti integratsiooni võimalust mõjutada – – 59% < 48% < 48% < 48% monitooring (EIM) ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus) Ameerika Ühendriikide Eesti vabaühenduste 2,1 – –18 ≤ 2,1 ≤ 2,1 1,9 arengukoostöö agen- elujõulisuse indeks tuur (USAID) Programmi tegevus 1: kogukondliku arengu toetamine Püsivabatahtlike osakaal Uuring „Vabatahtlikus – – – 29,5% 33% 33% elanikkonnast tegevuses osalemine“ Püsiannetajate osakaal Annetamishoiakute 19% – 17,3% 20% 25% 25% elanikkonnast uuring Rahulolu elanike kaasa- misega kohalikus oma- Rahandusministee- – 39,37% – > 38% > 38% > 38% valitsuses (pigem rahul rium ja väga rahul) Vabaühenduste panus 1,77% – –19 2% 2% 2% Majandusaasta aruan- SKP-sse ded, Sotsiaalsete Ette- Sotsiaalsete ettevõtete 49 mln 36,4 40,420 võtete Võrgustik kasvab kasvab kasvab müügitulu € mln € mln € Programmi tegevus 2: usuvabaduse tagamine Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelar- vest läbipaistvalt eralda- 100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseministeerium tud ja sihipäraselt kasu- tatud toetuste määr 2023. a esialgne 2023. a lõplik 2023. a eelarve Programmi eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) eelarve eelarve täitmine Kulud kokku 9 787 5 634 5 057 Programmi tegevus 1.Kodanikuühiskonna arengu toetamine 8 794 4 550 3 977 Programmi tegevus 2.Usuvabaduse tagamine 992 1 084 1 080 16 Programmiga kinnitatud mõõdikute 2023. aasta tulemused on tulemusaruande esitamisel puudu, kuna osa tulemusi kogutakse 2024. aastal ja osa tulemusi möödunud aasta kohta selgub 2024. aasta jooksul. Seetõttu on programmi olukorra analüüsimiseks kasutatud teisi olemasolevaid mõõdikuid ja antud hinnang elluviidud tegevuste mõjususele. 17 Kavas on tellida uuring, järgmised andmed 2024/2025. aasta kohta. 18 2023. aastast (s.o alates 2022. a kohta) USAID enam selle indeksi läbiviimist Eestis ei rahasta. Ettevalmistamisel on uuringu tellimine, mis muu hulgas annaks uue(d) elujõulisuse mõõdik(ud). 19 Metoodika on ülevaatamisel. Senisel kujul andmekorjet pole toimunud, mõõdik on kavas korrigeerida 2024–2025 tellitava uuringu raa- mes. 20 Allikas: Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, https://sev.ee/andmebaas/. Andmeid ei saa üks ühele võrrelda 2021. aastaga, sest 2022. aastast analüüsitakse sotsiaalsete ettevõtete müügitulu ehk maksustatavat käivet kvartaalselt. 2022. ja 2023. a kohta on esitatud vastava aasta IV kvartali käivete summa. 29 Programmi tegevuse „Kogukondliku arengu toeta- konna Sihtkapitali kaudu elluviidavad tegevused, mine“ eelarve täitmine oli 87%. Programmi tege- sh innovatsioonifond ja kulud on osaliselt lükku- vuse eelarve jäi osaliselt kasutamata seetõttu, et nud 2024. aastasse. Programmi tegevuse „Usuva- kodanikuühiskonna toetusteks Kodanikuühis baduse tagamine“ eelarve on täidetud. Olukorra analüüs 1. jaanuari 2024. aasta andmetel on Eestis regist- Eesti Külaliikumine Kodukant ning Eesti Rahvaüli- reeritud 24 891 MTÜ-d ja 835 sihtasutust. See on koolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Aren- 765 MTÜ-d ja 8 sihtasutust enam kui 2023. aastal. duskeskused. Mõlemad partnerid viivad ellu piir- Olgugi et registreeritud vabaühenduste arv ei anna kondlikele kogukondadele mõeldud praktilisi tege- iseenesest sektorist tervikpilti, on siiski oluline jäl- vusi, et rakendada kogukonnakeskse lähenemis- gida registreerimise trendi. viisi mudelit, ning kavandavad, korraldavad ja vii- vad kogukondades läbi elanikkonnakaitse kriisival- 2023. aastal ei tehtud ühtegi mahukat analüüsi miduse ja kodanikukaitse koolitusi koostöös eri ega uuringut, seega puuduvad esinduslikud and- osaliste, sh kohalike omavalitsuste ja riigiasutus- med vabaühenduste detailsemate võimekusnäita- tega. Tööd jätkasid ka senised partnerid Va- jate kohta.21 baühenduste Liit ja MTÜ Maakondlikud Arendus- „World Giving Indexi“ andmetel osales vabatahtli- keskused, MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja kus tegevuses 2023. aastal Eestis teadlikult 21% ja MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. heategevuses laiemalt 58% elanikest. Selle näita- Olulise uue algatusena loodi 2023. aastal ko- jaga asub Eesti 142 riigi võrdluses 49. kohal, tõus- danikuühiskonna innovatsioonifond, mille stratee- tes aastaga 15 kohta. giline eesmärk on suunata kohalikke omavalitsusi 2022. aasta oli Eesti heategevusele rekordaasta, ja kogukondi looma ja arendama kaasavaid koos- mil vabaühendustele annetati kokku 96 miljonit eu- töö- ja kaasamisvorme. Samuti on selle eesmärk rot. 2023. aastal seda tulemust ilmselt korrata ei edendada osalusdemokraatiat ning toetada ela- õnnestunud. 2023. aastal varjutasid Eesti heatege- nike heaolu, turvatunnet ja koostööd inimeste ja vusmaastikku mitu annetuste võimaliku väärkasu- ametkondade vahel. Julgeolekuolukorra tõttu toe- tusega seotud juhtumit, mille suhtes ametlik me- tati 2023. aastal elanikkonnakaitse ja selle või- netlus alles kestab. Ometi näitab 2023. aasta suvel mekuse suurendamist kohalikul tasandil. Sihtasu- tehtud Kantar Emori uuring, et püsiannetajate osa- tuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital koordineerita- kaal Eestis on pöördunud väikesesse langustrendi, vast fondist on samade eesmärkide tarbeks või- ulatudes 17,3%-ni (2021. aastal 19%). Nii Sisemi- malik raha taotleda ka 2024. aastal. Möödunud nisteerium kui ka partnerid viisid ellu eri kommuni- aastal oli fondi eelarve 875 000 eurot ja toetusi sai katsioonitegevusi, et selgitada heategevusega taotleda igast kohalikust omavalitsusest. seotud küsimusi22 ning julgustada inimesi ja ette- Suur samm astuti edasi ka sotsiaalse innovat- võtteid jätkama oma annetustega. siooni valdkonnas. Siseministeeriumi ja partnerite Selleks, et suurendada kohaliku tasandi ko- koostöös valmis sotsiaalse innovatsiooni visiooni- danikuaktiivsust ja arendada kogukonnakeskset dokument aastani 2030 ning rahvusvahelise pro- valitsemisviisi23, sõlmis Siseministeerium 2023. jekti raames valmis sotsiaalse innovatsiooni kom- aastal kaks uut strateegilise partnerluse lepingut. petentsikeskuse tegevuse kontseptsioon. 2026. aasta lõpuni on riigile partneriteks MTÜ-d 212023. aastal alustati ettevalmistusi vabaühenduste ja vabatahtliku tegevuse hetkeseisu ja trendide uuringu tellimiseks koostöös Sotsiaal- ministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuriga. Uuringu korraldaja on kavas leida 2024. aasta esimeses pooles. 22 Vt näiteks https://www.err.ee/1609001711/raivo-kuut-kuidas-usaldada-heategevust-kui-usaldus-on-murtud, https://www.armastanaidata.ee/uudi- sed/kuidas-otsustada-kellele-annetada-kolm-nouannet-annetajale ja https://www.err.ee/1609122014/eksperdid-annetuste-kogumist-ei-ole-vaja-senisest- rohkem-kontrollida. 23 Kogukonnakeskne valitsemisviis on koostöömeetod, mille kohaselt selgitatakse kohaliku omavalitsuse eestvedamisel välja sõltumata valdkonnast inimeste heaolu häirivaid probleeme ja leitakse neile lahendus. Seda tehakse koos kohalike elanikega piirkondliku kogukond- likkuse järgi. Kesksel kohal on piirkondlike kogukondade moodustamine (olemasolu), nende osalus ja kaasatus kogukonnaesindajate kaudu eri vormis nii probleemide väljaselgitamisse, kirjeldamisse kui ka võimalike lahendusvariantide väljatöötamisse ja otsustusprotses- sidesse ning seejärel ka elluviimisesse, et kujundada oma elu- ja toimekeskkonna heaolu. 30 Alustati Euroopa Sotsiaalfondist toetatavat tege- gramm, mis hakkab keskenduma sotsiaalse inno- vust: „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja vatsiooni edendamisele. arengu toetamine läbi laste ja noorte aktiivsuse 2024. aasta kevadel avaldatud Eesti lõimumise kasvatamise“. Sellega avanevad 2024. aastal mit- monitooringu andmetel tunneb 59% elanikest med koolitus- ja arendusvõimalused vabaühen- (2020. aastal 48%), et neil ei ole võimalust ühis- dustele ning maakondlikele vabaühenduste kon- konda mõjutada. Programmi tegevused on kes- sultantidele. Ettevalmistamisel on ka Eesti-Šveitsi kendunud seni ja keskenduvad ka tulevikus sellele, koostööprogrammi sotsiaalse kaasatuse pro- kuidas inimeste osalusvõimalusi parandada. Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal Programmi tegevus 1. Kodanikuühiskonna arengu toetamine24 Oodatav tulemus 1.1. Teadlikud ja aktiivsed ela- danikupäeva aumärki aktiivsetele ja hoolivatele ko- nikud danikele ning kuulutas aasta kodanikuks Triinu Os- sinovski. Sedalaadi tunnustussündmuste korralda- 2023. aastal tegid Siseministeerium, Välisminis- mine aitab toetada Eesti arengut, ühiskonna sidu- teerium, Haridus- ja Teadusministeerium jt koos- sust ja toimimist ning tagada siseturvalisust. Ko- tööd ühiskonnaõpetuse õpetajate seminari asjus. danikupäeva paiku toimusid ka maakondlikud tun- See andis võimaluse käsitleda õpetajatega ko- nustussündmused, mida korraldavad maakondli- danikuühiskonna olulisust nii ühiskondlikus kui ka kud arenduskeskused. Vabatahtlike tunnustuskon- julgeolekukontekstis. Samuti tehti koostööd Hari- kurss toimus traditsiooniliselt koos kodanikuühis- dus- ja Teadusministeeriumiga, kes uuendab sot- konna aasta tegijate konkursiga Vabaühenduste siaalainete õppeprotsesside kirjeldusi. See toetab Liidu korraldamisel, seekord 2. veebruaril 2024. kodanikuühiskonna arengut, sest uuendatud õp- peprotsess annab muu hulgas ühiskonnaõpetuse Lõpuni jõudis Varjupaiga-, Rände- ja Integratsiooni- õpetajatele praktilisi võimalusi teha õppetöö raa- fondist toetatud Vabaühenduste Liidu vahendus- mes koostööd kohalike vabaühendustega, näiteks teenus, mis viib vabatahtlike kaasamiseks kokku kogukonnapraktika programmi kaudu, mis on ko- vabaühendused ning tööandjad. 25 Nüüdseks on danikuühiskonna järelkasvu toetamise üks meet- Vabatahtlike Värava infoportaal www.vabatahtli- meid. Koostöö jätkub 2024. aastal, mil mõtesta- kud.ee kättesaadav kolmes keeles koos uute funkt- takse kodanikuhariduse uuringu ICCS tulemusi ja sioonidega. Infoportaali külastas eelmisel aastal korratakse uuringut. u 23 000 kasutajat kokku rohkem kui 280 000 kor- ral, mis on enam kui kaks korda suurem varase- Vabaühenduste Liidu ja Eesti Rahvaülikoolide Liidu maga võrreldes. Kuulutusi on platvormile lisatud koostöös ning Norra Aktiivsete Kodanike Fondi 1054, millest viimase aasta jooksul on avaldatud toetusel loodi kogukonnaringid: „Kodanikuks ole- ligi kolmandik. Trend on selgelt kasvav. 2024. mise ABC“, mille eesmärk oli suurendada Eesti täis- aasta eesmärk on kasutajate arvu vähemalt kahe- kasvanute teadlikkust demokraatliku ühiskonna kordistada. toimimisest ja kestliku arenguga seotud väljakut- setest ning luua eeldused kodanikuteadlikkuse ja - Annetamiskultuur arenes 2023. aastal märkimis- aktiivsuse suurendamiseks. väärselt. Eesti paikneb 142 riigi võrdluses 49. kohal, tõustes 2022. aastaga võrreldes suisa 15 koha 26. novembril tähistatakse Eestis kodanikupäeva. võrra. Sellele aitas kaasa peamiselt raha anneta- Kodanikupäeval tõstetakse esile tegusate ja ette- jate lisandumine, neid oli eelmise uuringuga võrrel- võtlike inimeste panust Eesti ühiskonna aren- des pea kümnendiku võrra enam – 2023. aastal an- gusse. 24. novembril 2023 toimus kodanikupäeva netas heategevuseks raha iga teine eestlane. Selle pidulik tänuüritus, kus siseminister andis üle 14 ko- 24 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Majandus ja kliima“ muutusega C „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“ ja sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 25 Teenuse osutamist jätkatakse ka peale projekti lõppu. 31 näitajaga oleme Baltimaades selgelt esirinnas: Lä- • arendab süsteemset ja kogukonnapõhist tis oli see 39% ja Leedus 19%. laste ja noorte kaasamismudelit (tagab ko- danikuühiskonna järelkasvu); Samas näitab suvine Kantar Emori uuring, et pü- siannetajate hulk Eestis on veidi kahanenud – • parandab laste ja noortega tegelevate va- 2017. aastal annetas püsivalt 12% rahvastikust, baühenduste kaasamis- ja osalemisoskusi 2021. aastaks kasvas see koguni 19%-ni, kuid lan- (loob võimalusi vabaühenduste arendami- ges 2023. aastal 17,3%-ni. Heategevusühingud ise seks, arendab ja tugevdab vabaühendusi, kes- toovad praeguse languse põhjustena välja keeruli- kendudes laste ja noortega tegelevatele va- seks muutunud majandusolukorra. Lisaks mõjuta- baühendustele). vad ka palju tähelepanu saanud segadused anne- Oodatav tulemus 1.2. Võimekad ja hoolivad ko- tuste kasutamisega valdkonna üldist usaldust ja inimeste valmisolekut ka keerulisemal ajal anne- gukonnad tada. Eeltoodust ajendatuna tegid Siseministee- 2023. aastal lõi Siseministeerium koos KÜSK-iga rium ja Vabaühenduste Liit 2023. aastal annetuste uudse kodanikuühiskonna innovatsioonifondi. In- kogumise kohta selgitustööd, et kaitsta eri skan- novatsioonifondi strateegiline eesmärk on toetada daalide valguses teiste annetusi koguvate ühin- ja suunata kogukondi ning kohalikke omavalitsusi gute usaldusväärsust. välja töötama ja kasutama koosloomelisi kaasa- Toimusid traditsiooniks saanud annetamistalgud, mis- ja koostöövorme. Innovatsioonifondi maht et koguda heategevuseks raha, aega ja esemeid. 2023. aastal oli 875 000 eurot. Iga kohaliku omava- 2023. aasta annetamistalgutel osales ligikaudu litsuse kohta oli ette nähtud maksimaalne toetus- 150 organisatsiooni üle 170 algatusega. Kokku ko- summa, mille piires said selle omavalitsuse terri- guti 134 405 eurot, millest 40 000 eurot moodus- tooriumil tegutsevad MTÜ-d ja seltsingud raha tas Swedbanki toetus MAA keskkonna organisat- taotleda. Kokku esitati 110 taotlust 67 kohalikust sioonidele. Osalejate arv püstitas seni korraldatud omavalitsustest. Toetatud projektidega saab tut- talgute rekordi. vuda KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toetuste- ajalugu/. Innovatsioonifond jätkab tegevust 2024. 2023. aastal osalesid Siseministeerium ja Va- aastal, keskendudes elanikkonnakaitsele, ja see on baühenduste Liit Kultuuriministeeriumi eestvee- kavas avada 2024. aasta esimeses pooles. tava kultuuri ja spordi valdkonda eraraha kaasa- mise analüüsi juhtrühmas.26 Muu hulgas aitab see Suvel sõlmis Siseministeerium lepingud kahe uue lahendada mõnda heategevuse soodustamise strateegilise partneriga, et suurendada kogukon- probleemi, mille kohta 2022. aastal ettepanekud dade võimekust ja edendada kogukonnakeskset sõnastati. valitsemisviisi. Perioodil 2023–2026 on kogukon- nakeskse valitsemisviisi juurutamisel partneriks Selleks, et soodustada kodanikuühiskonna järel- Eesti Külaliikumine Kodukant ja MTÜ Eesti Rah- kasvu, algatas Sihtasutus Kodanikuühiskonna vaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Sihtkapital (KÜSK) 2023. aasta septembris uue Eu- Arenduskeskused. Mõlemad partnerid viivad ellu roopa Sotsiaalfondi ja Siseministeeriumi projekti piirkondlikele kogukondadele mõeldud praktilisi te- „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna gevusi, et rakendada kogukonnakeskset valitse- mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“. Pro- misviisi. Tegevuste tulemusena suureneb kogu- jekti eelarve on pisut üle 2 miljoni euro, millest 70% kondade kaasatus ja osalus kohaliku elu ja heaolu on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 30% Eesti kaas- kujundamisel ning otsuste tegemises. Kuna kogu- finantseering. Tegevused algavad 2024. aastal kondadel on ka oluline roll kriisidega toimetulekus, ning nende eesmärk on koolitada maakondlike va- on partnerluse eesmärk suurendada kogukondade baühenduste konsultante ning suurendada maa- teadlikkust ja valmisolekut kriisis hakkama saami- kondades laste ja noortega tegelevate vabaühen- sel, sh KOV-ide teadlikkust kogukondade kaasa- duste kaasamisoskust. mise võimalustest. Täpsemalt tegeleb KÜSK projekti raames järgmi- Kogukondade osalemisvõimalusi parandas 2023. sega: aastal oluliselt Siseministeeriumi strateegiline partner MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 26 Juhtrühma eesmärk oli anda sisend Kultuuriministeeriumi vastavasse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ülesandesse: „Analüüs ja ettepanekud eraraha kaasamise maksumeetmete kohta“, mille tähtaeg on mai 2024. 32 (SiLab). SiLab arendab kahte mudelit, mille mõ- Oodatav tulemus 1.3. Võimekad vabaühendu- lema eesmärk on aidata lahendada lokaalselt ühis- sed ja sotsiaalsed ettevõtted kondlikke ja kogukondlikke probleeme. Mõlemad on koosloomeplatvormid, mis aitavad edendada Võimekate vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõ- osalusdemokraatiat ja avatud valitsemist. Esi- tete valdkonnas on endiselt väga tähtsal kohal mene mudel keskendub kohaliku omavalitsuse ja KÜSK-i tegevus, mille asutajaõigusi teostab Sise- kogukondade koostöö võimestamisele ning teine ministeerium. 2023. aastal toimus KÜSK-i tege- mudel on suunatud kohaliku omavalitsuse ja teiste vuste elluviimine sarnaselt 2022. aastale. KÜSK-i (eelkõige riigiasutuste) sidusrühmade koostööle tegevust suunas 2023. aasta veebruarist Sisemi- ehk võrgustikupõhisele valitsemisele (network-go- nistri poolt ametisse kinnitatud nõukogu uus koos- vernance). 2023. aasta andmetel on tõusnud u 40 seis, kuhu kuulub 11 inimest, kellest 6 on ko- kohaliku omavalitsuse teadlikkus koosloomest ja danikuühenduste esindajad. kogukonna kaasamisest ning kogutud on 17 koha- 2023. aastal toetati vabaühendusi sarnaselt vara- liku omavalitsuse ja kogukonna koostöö mudelit. sematele aastatele: arenguhüpet ettevalmistava Noortele mõeldes alustas 2023. aastal viiendat taotlusvooru ja arenguhüppe taotlusvooru kau- hooaega koolinoorte konkurss „Koos suudame“, du.27 Koostöös Vabaühenduste Liidu ja Siseminis- mida viib ellu Siseministeerium koostöös algatu- teeriumiga anti 2023. aasta alguses välja ko- sega „Proovikivi“. Konkursi eesmärk on innustada danikuühiskonna 2022. aasta algatuse tunnustus, 7.–12. klasside noori koostööle eakaaslastega, et mille pälvis kolme vabaühenduse – MTÜ Mondo, end üheskoos meeskonnana proovile panna ja MTÜ Eesti Pagulasabi ja Ukraina Kultuurikeskuse mõelda oma kohaliku kogukonna või kogu ühis- – koostööna sündinud ühisettevõtmine „Ukraina konna probleemidele ning sellele, kuidas koos oma heaks!“. meeskonna ja kogukonna liikmetega neid prob- Taotlemisaktiivsus KÜSK-i rahvusvahelise koostöö leeme kodanikualgatuse korras lahendada. Kon- toetamise konkurssidel kasvas 2023. aasta jooksul kursile esitatud projektid võivad sündida nii for- oluliselt. Konkursid võimaldavad Eesti vabaühen- maalse kui ka mitteformaalse õppe raames koolis dustel teha rahvusvahelist koostööd, sh osaleda ja/või noortekeskustes. Eriti oodatud on projektid, rahvusvahelistes koostööprojektides ja valdkon- mis on valminud ainetevahelise lõimingu, projekti- nale olulistel üritustel välismaal ning korraldada põhise õppe, loov- ja uurimistööde, ettevõtlusõppe, rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ettevõt- maailmahariduse ning kogukonnapraktika kon- misi Eestis. Kõik need tegevused aitavad kasva- tekstis. Sel hooajal selguvad tulemused mais. tada vabaühenduste võimekust, sest sarnast toe- Jätkus kogukonna eestvedaja stipendiumikon- tust ei ole vabaühendustel võimalik taotleda teis- kurss KÜSK-i juures, mis on mõeldud inimesele, test programmidest. Alates 2023. aasta algusest kelle südameasi on juhtida oma kogukonnas toi- on avanenud mitu Euroopa Liidu programmi, mille muvat ja kaasata teisi. Stipendiumi eesmärk on taotlusvoorudes osalemiseks vajavad vabaühen- tunnustada motiveeritud ning kogukonna arenda- dused rahalist tuge ning seepärast on tähtis, et miseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega KÜSK jätkaks rahvusvahelise suuna koostöö toeta- eestvedajat, kes on kogukonna elujõu kasvataja ja mist. uute arengusammude innustaja. Taotlusi esitati Alates 2021. aastast tegutseb KÜSK Euroopa Liidu kõikidest maakondadest, seejuures Harjumaalt 58, „Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste Tartumaalt 32, Lääne-Virumaalt ja Pärnumaalt 20 programmi“ ehk CERV programmi kontaktpunk- taotlust. Kokku rahuldati 30 taotlust kogusummas tina. KÜSK-i ülesanne kontaktpunktina on vahen- 150 000 eurot. Toetused jagunesid sarnaselt taot- dada toetusmeetme teavet ja nõustada vabaühen- lemisega: Harjumaa 14, Tartumaa 10, Raplamaa 5, dusi taotluste ettevalmistamisel. Selleks jagatakse ülejäänud maakondades vähem ning ühtegi sti- jooksvalt infot veebilehel www.kysk.ee/cerv, korral- pendiumi saajat ei olnud Ida-Virumaal ja Hiiumaal. datakse infotunde ning esinetakse eri üritustel ja Konkursi täpsemad tulemused on avaldatud sotsiaalmeedias. CERV programm on seotud nii Si- KÜSK-i kodulehel https://kysk.ee/toetuste-aja- seministeeriumi, Justiitsministeeriumi kui ka Ma- lugu/. Konkurss jätkub 2024. aastal. 27 Lisaks tegi KÜSK koostöös Siseministeeriumiga möödunud aastal esmakordselt kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvooru – selle kohta on esitatud lisateavet eelmises peatükis. 33 jandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tule- aprillini 2024. Alustavate juhtide kiirendisse kandi- musvaldkondadega, mistõttu on 2024. aastal ka- deeris 15 kohale üle 30 kandidaadi, juhtide kovi- vas leppida kokku eelkõige nende ministeeriumite sioonigruppe avati kaks, kokku 30 osalejaga. võimalikus ühises rahalises panuses kontaktpunkti Vabatahtliku tegevuse arendamiseks nõustab Si- tegevuse toetamisel. seministeeriumi strateegiline partner Vabaühen- 2023. aastal algatati projekt „Kodanikuühiskonna duste Liit igapäevaselt organisatsioone ning kas- mõju suurendamine ja arengu toetamine“, mis kes- vatab ja arendab võrgustikku. Vabatahtliku sõbra tab kuni 2028. aastani ning mille kogueelarve on 2 märgise arenguprogrammis alustasid 2023. aasta miljonit eurot. Projekti rahastab Euroopa Liit Eu- voorus viis organisatsiooni, kellest kahe otsesed roopa Sotsiaalfondi kaudu 70% ulatuses ja Eesti sihtrühmad on noored. riik 30% ulatuses. Projekti eesmärk on soodustada Vabatahtliku tegevuse võrgustik kasvas viimase aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võima- aasta jooksul 10 liikme võrra (nimekiri siin). Aasta lusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, teises pooles toimusid kohtumised temaatiliselt ja- ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras gatud gruppides, millede osalus ja tagasiside oli olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet. väga hea. Konkreetsemalt on KÜSK-i korraldatavate tege- vuste eesmärk arendada avaliku sektori, erasektori Sotsiaalse ettevõtluse edendamiseks on Sisemi- ja vabakonna partnerlust kohalikul tasandil, suu- nisteeriumil strateegiline partnerlus MTÜ-ga Sot- rendada laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toi- siaalsete Ettevõtete Võrgustik (SEV), kes 2023. muvast ning oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, aastal tegutses selle nimel, et kasvatada jätkusuut- samuti arendada vabaühenduste oskusi lapsi ja like sotsiaalsete ettevõtete, tugiorganisatsioonide noori kaasata. ja valdkonda arendavate organisatsioonidega ko- gukonda ning soodustada laiemat mõju loovate te- Nupukate lahenduste ehk NULA inkubaator ja star- gevuste elluviimist. ditoetuste konkurss, mida KÜSK viib ellu koostöös Heateo Sihtasutusega, jätkub samas koostöövor- Siseministeeriumi, SEV-i, KÜSK-i ja teiste partnerite mis aastatel 2024–2026.28. NULA inkubaator pa- koostöös osaleti rahvusvahelises projektis „Euro- kub inimestele ja meeskondadele mentorlust kogu pean Social Innovation Alliance“, mis aitas kaasa arenguprogrammi käigus. Viimase kaheksa aasta sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni kogukonna jooksul on inkubaator aidanud uuenduslikel ideedel kasvule, üksteise paremale mõistmisele ning koos- kasvada kiiremini elujõulisteks sotsiaal- või äripro- tööle. Projekt lõppes 2023. aasta kevadel, ent aasta jektideks. Arenguprogramm aitab lahendada elulisi lõpus esitati nii Eesti kui rahvusvaheliste partneri- kitsaskohti ja töötada välja uuenduslikke ideid, mil- tega jätkuprojekti taotlus, mille positiivse tulemuse lel on innovatiivne ja sotsiaalne mõõde. korral on võimalus teha veelgi enam koostööd rah- vusvaheliste partneritega ning arendada Eestis Jaanuaris 2023 valmis Vabaühenduste Liidu telli- sotsiaalset innovatsiooni. tud vabaühenduste juhtide uuring, mida tutvustati juhtide talvekoolis. Selle põhjal uuendati vabaühen- SEV jätkas ka sotsiaalse ettevõtluse andmebaasi duste juhtide kompetentsimudelit. Selgus, et alus- täiendamist, mis annab kvartaalse või aastase täp- tavad juhid vajavad kõige enam võimalust õppida susega ülevaate sotsiaalsete ettevõtete ja sot- juba kogenud juhtidelt ning saada rohkem teooria- siaalse ettevõtluse sektori käekäigust, kirjeldades ja taustteadmisi vabaühenduse juhtimisest. Koge- selle olulisemaid indikaatoreid. Andmebaasi põhjal nud juhtidele on aga kõige olulisem võimalus üks- on sotsiaalses ettevõtluses töötajate arv suurene- teisega mõtteid ja kogemusi vahetada, et vähen- nud, 2023. aasta neljanda kvartali andmetel töötab dada üksi toimetamise tunnet. Tagasiside põhjal sotsiaalsetes ettevõtetes 4181 töötajat (2022. lõi Vabaühenduste Liit vabaühenduste juhtidele aasta lõpus oli see 3800). kaks uut kompetentsimudeli põhist programmi: Märkimisväärse sündmusena korraldas SEV koos- alustavate juhtide kiirendi ja kogenud juhtide kovi- töös 15 partneriga eri sektoritest 5.–6. oktoobril sioonigrupid. Mõlema grupi esimesed kohtumised 2023 Põhjala tehases Baltimaade suurima mõju ja toimusid novembris 2023 ja grupid jätkavad kuni jätkusuutlikkuse festivali „Impact Day“. Kokku as- tus laval üles 180 esinejat ja festivalil osales 2689 28 2023. aasta lõpus kuulutas KÜSK välja konkursi teenusepakkuja leidmiseks, mille võitis Heateo Sihtasutus. 34 inimest, vestlusringiga osales ka Siseministee- nõuandeid kodanikuühiskonna algatustele. Por- rium. taali külastas 2023. aastal kokku 25 203 kasutajat (800 võrra rohkem kui aasta varem). Lehekülgede Sotsiaalse innovatsiooni valdkonnas alustati 2022. vaatamisi oli 57 262 (u 4400 võrra rohkem kui aastal sotsiaalse innovatsiooni visioonidokumendi aasta varem). Populaarseimad teemad, mille vastu koostamist, mille raames toimusid 2023. aasta al- portaalis huvi tunti, olid mittetulundusühingu asu- guses avalikud arutelud, kuhu kaasati sidusrühmi tamine ja lõpetamine, juhatuse töö ja üldkoosolek, mitmelt poolt Eestis. Visioonidokumendi tutvusta- käsundus- ja töövõtuleping ning kodanikuühis- mine Siseministeeriumi poolt teistele ministeeriu- konna sündmuste teave. mitele ja seotud asutustele jätkub 2024. aastal. 2023. aastal alustas maakondlik kodanikuühis- Oodatav tulemus 1.4. Läbipaistev ja kaasav po- konna nõustamisteenus uuendatud kujul. Nimelt li- liitikakujundamine sandus kogukondade võimestamise teenus ja see- 2023. aastal uuendati vabaühenduste rahastamise tõttu kasvas teenuse eelarve u 30%. Lisandunud analüüsikeskkonda mtyraha.heakodanik.ee riigi- summaga kaetakse eelkõige palga ja halduskulu- asutustelt saadud andmete alusel 2020. aasta sid. Palgakulu on jagatud kõikide MAK-ide vahel andmetega. Jätkub töö selle nimel, et hõlbustada selliselt, et igas maakonnas oleks vabaühenduse riigi avaandmete kasutamist platvormil teabe aval- konsultandi tegevusteks vähemalt üks täistöökoht. damiseks. Selleks tehakse kindlaks praeguse süs- Brutotöötasuks on arvestatud 2021 aasta II kvar- teemi andmevajadused võrreldes riigi avaandmete tali Eesti keskmine töötasu. Halduskulud moodus- kaudu pakutava teabega. Samuti on alanud 2021. tavad u 29% palgakuludest. 31. detsembri 2023. ja 2022. aasta andmete lisamine.29 aasta andmetel töötab üle Eesti kokku 19 va- baühenduste konsultanti, neist kolm vene töökee- 2013. aastal koostati Siseministeeriumi eestveda- lega ja seitse konsultanti pakuvad nõustamist ing- misel „Ühenduste rahastamise juhendmaterjal“, et lise keeles. ühtlustada riiklikke rahastamistavasid ja -põhimõt- teid. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on tekkinud 2023. aastal oli kokku 1739 nõustamist, mis on pi- vajadus kirjeldada põhjalikumalt kodanikuühiskon- sut rohkem kui 2022. aastal. Kliendirahulolu küsit- naga koostöö tegemise viise, millest üks on rahas- luse tulemused on endiselt väga head. 96% küsitlu- tamine ja strateegiline partnerlus. 2023. aastal sele vastanutest tõi välja, et nad said e-kirja teel alustati kaardistamist ja projektiplaani koostamist, nõustamisel oma küsimusele vastuse või problee- mille käigus jõuti järeldusele, et lahendatav prob- mile lahenduse; 4% sai oma küsimusele osalise leem on poliitikakujundajate vähene teadlikkus ko- vastuse. Neid, kes e-kirja teel oma küsimusele vas- danikuühiskonna potentsiaalist ja rollidest. See- tust ei saanud, polnud. Kohtumise teel nõustamist tõttu kirjeldatakse juhendmaterjali uuendamisel ra- saanud vastanutest 95% said oma küsimusele vas- hastamistavasid ning koostatakse näidised ja eri tuse või probleemile lahenduse. Kohtumise teel koostöövormide kirjeldused. Juhendmaterjali nõustamist saanud vastanutest 5% sai oma küsi- uuendamiseks kutsutakse kokku rahastajate musele osalise vastuse. Kohtumise teel oma küsi- ümarlaud, mis täidab ka projekti juhtrühma üle- musele vastust mittesaanuid ei olnud. sandeid. Avaseminar on plaanis korraldada 2024. Peale nõustamisteenuse toimib edukalt ka infopor- aasta kevadel. taal www.mtyabi.ee, mis pakub kirjalikke juhiseid ja 29 Möödunud aasta andmed saab lisada pärast majandusaasta aruannete esitamise tähtaega. 35 Programmi tegevus 2. Usuvabaduse tagamine30 Riigi tugi võimaldab parandada usuliste ühenduste paikade ekspertnõukogu töös osalemise kaudu ai- laste- ja noortetöö kvaliteeti, tõhustada sotsiaal- dati kaasa looduslike pühapaikade kui oluliste mä- valdkonna teenuseid, tegelda perenõustamisega luobjektide säilimisele ja mittekaitsealuste püha- ning vähendada perevägivalla ilminguid. Nende paikade kaitse alla võtmisele. Ajalooliste looduslike eesmärkide saavutamiseks korraldati koostöös pühapaikade kaitsel on peale kultuuriloolise tähen- Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Insti- duse oluline usuvabaduse tagamise mõõde, kuna tuudiga hingehoidjakoolitus, kus käsitleti järgne- maausulistele on need objektid sakraalse tähendu- vaid teemasid: leinaprotsess ja toetus leinas ole- sega. vale perele, leinava lapse toetamine ning leinarüh- Ühiskonna religiooniteadlikkuse suurendamine on made läbiviimise põhimõtted. Koostöös Eesti vahetult seotud nii teadmispõhiste otsuste vastu- Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste võtmisega kui ka eri religioonidesse eelarvamusva- Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminariga korral- bama suhtumise kasvuga. Selleks pakuti nõusta- dati koguduste ja hoolekandeasutuste töötajatele mist, koolitusi jms, et suurendada riigiasutuste ja koolitus „Eakad ja erilised“. kohaliku omavalitsuse spetsialistide teadlikkust Riskide maandamiseks korraldati usulistele ühen- Eestis tegutsevatest usulistest ühendustest. Ees- dustele koolitusi ja teabepäevi: „Kuidas saab hinge- märgi saavutamiseks on kasutusel veebiloengu- hoidja toetada traumeeritud inimesi?“, „Eaka hinge- sari Eesti usuelust, mida saab vaadata Siseminis- hoid“; hingehoidjatele räägiti psüühilise erivajadu- teeriumi kodulehe kaudu. Samuti on veebis kasuta- sega inimeste eripäradest ning hingehoidliku töö miseks teatmik „Kirik keset küla“, mille eesmärk on korraldamisest ja hingehoidja töövõime ja vaimse aidata kujundada usuorganisatsioonide koostööd tervise hoidmisest. eri tasanditel, sh avaliku sektoriga. Sarnaselt varasematele aastatele korraldati kooli- Oluline on saavutada turvalisem ühiskond, kus nii tus usuliste ühenduste vaimulikele abielu sõlmi- kogukondlik elu kui ka keskkond oleksid korralda- mise õiguse saamiseks. Usulisi ühendusi nõustati tud viisil, mis vähendaks negatiivsete nähtuste te- nende enesekorralduse asjus, muu hulgas põhikir- ket juba varakult ja võimaldaks usuvabadust nii in- jade või põhikirjamuudatuste ettevalmistamises dividuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil kehtiva õi- registrisse kandmiseks. guskonna raames. Muinsuskaitseameti ajalooliste looduslike püha- 30 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Ruum ja liikuvus“ muutusega B „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“ ning sihi „Riigivalitsemine“ muutusega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“. 36 KOKKUVÕTE 24 891 1739 mittetulundusühingut korral nõustasid maakondlike arendus- keskuste konsultandid vabaühendusi ja 835 kogukondi. sihtasutust 96 miljonit 17,3% 40,4 miljonit eurot annetati on püsiannetajate oli 2023 IV kvartalis vabaühendustele (seni osakaal. sotsiaalsete ettevõte suurim tulemus). müügitulu. elanikest tunneb, et Avanes Valmis sotsiaalse 59% neil ei ole võimalust kodanikuühiskonna innovatsiooni mõjutada ühiskonda innovatsioonifond, visioonidokument (võrreldes 2020. kust toetati 102 ja kontseptsioon aastaga 11% võrra projekti kogusummas kompetentsikesk halvenenud) 680 000 eurot. use tegevuseks. Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. Loodi kodanikuühiskonna innovatsioonifond – uus rahastusprogramm, mis edendab kogukondade ja ko- haliku omavalitsuse koostööd. Esimesel aastal esitati kokku 110 taotlust 67 KOV-ist. Fondi rakendamine jätkub 2024. aastal. 2. Sõlmiti strateegilise partnerluse lepingud kogukonnakeskse valitsemisviisi rakendamiseks MTÜ-ga Eesti Külaliikumine Kodukant ning MTÜ-ga Eesti Rahvaülikoolide Liit koostöös MTÜ-ga Maakondlikud Arendus- keskused. 3. Loodi eeldused sotsiaalse innovatsiooni arendamiseks Sihtasutuses Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja sõ- nastati sotsiaalse innovatsiooni visioon aastaks 2030. 4. 2023. aastal annetas iga teine eestlane heategevuseks raha. Selle näitajaga oleme Baltimaades selgelt esirinnas: Lätis oli see 39% ja Leedus 19%. Aasta jooksul tuli ilmsiks mõni võimalik annetuste väärkasuta- mise juhtum, mis võis mõjutada Eesti inimeste ja ettevõtete valmisolekut heategevuses osaleda. Selleks, et usaldust heategevuse vastu taastada, tegi Siseministeerium koos Vabaühenduste Liiduga selgitustööd. Lisaks sõnastati heategevuse maksukeskkonna soodustamise ettepanekud, millega töötatakse 2024. aastal kevadel edasi koos Kultuuriministeeriumiga. 5. Usulistele ühendustele anti tegevustoetusi, arendati koostööd ning korraldati sihipäraseid koolitusi ja tea- vitustegevusi. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel • Kodanikuühiskonna strateegilise partnerluse vajaduste ja suundade kokkuleppimine ning uute strateegi- liste partnerite leidmine. Siseministeeriumi strateegiliste partnerite lepingud nelja partneriga kehtivad kuni 2024. aasta lõpuni. Selleks, et tagada sujuv üleminek 2025. aasta alguseks, tuleb 2024. aasta esimeses pooles läbi mõelda kodanikuühiskonna valdkonna strateegilise partnerluse vajadused ning selle alusel arendatavad suunad. Aasta teises pooles on plaanis korraldada konkurss või konkursid ning leida partne- rid järgmiseks neljaks aastaks. 37 • Kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise juhendmaterjali või kodanikuühiskonna kaasamise standardi koostamine. 2013. aastal koostati Siseministeeriumi eestvedamisel „Ühenduste rahastamise juhendma- terjal“, et ühtlustada riiklikke rahastamistavasid ja -põhimõtteid. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on vaja- dus kirjeldada põhjalikumalt kodanikuühiskonnaga koostöö tegemise viise, millest üks on rahastamine ja strateegiline partnerlus. Juhendmaterjali koostamist on kavas alustada 2024. aasta esimeses pooles. • Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi korrigeerimine ja jätkamine, et juurutada kogukondlikku valitse- misviisi. 2023. aastal loodud innovatsioonifond on saanud suure tähelepanu ja sooja vastuvõtu osaliseks. Fondi rakendamist on plaanis 2024. aastal jätkata, kuid lisaks tuleks taotlejate ja partnerite tagasiside põhjal üksikasju korrigeerida. Sel aastal jätkab fond elanikkonnakaitse fookusteemaga, et mõelda koos elanike, kohaliku omavalitsuse ja teiste kohalike pooltega uudsel meetodil läbi nende kogukondade elanik- konnakaitse ning kriisivalmiduse vajadused ja võimalused, lähtudes kogukonnakeskse valitsemisviisi põ- himõttest. Innovatsioonifondi abil planeeritakse lahendusi ja viiakse need ellu kohaliku omavalitsuse ta- sandil, arvestades kohalikke olusid. • Heategevuse aktiveerimise ettepanekute jõustamine. Praegu kehtivad maksusoodustused, mis on mõel- dud heategevusraha annetamiseks, on ajale jalgu jäänud ning pärsivad annetuste kasvu ja heategevusest huvitatud inimeste ja ettevõtete potentsiaali annetada. Üksikisikute ja ettevõtete annetuste abil saab paindlikumalt ja kiiremini suunata ühiskonnas ressursse sinna, kus neid vajatakse. Üksikisikud ja ettevõt- ted on võimelised otsustama toetuse üle palju kiiremini kui riik, seega tuleks kujundada annetusi puudutav regulatiivraamistik annetusi suunavaks ja soodustavaks. 2024. aastal püütakse leida viise, kuidas raken- dada heategevuse aktiveerimise ettepanekuid Eestis koostöös Kultuuri- ja Rahandusministeeriumiga. • Sotsiaalse innovatsiooni edendamine ja kompetentsikeskuse arendamine KÜSK-is. 2023. aasta sügisest on Siseministeerium koostöös KÜSK-i ning teiste ministeeriumite ja partneritega koostanud kahe rahvus- vahelise projekti taotlusi, et tuua Eestisse sotsiaalse innovatsiooni ökosüsteemi arendamiseks välisrahas- tust. Tegevuse laiem eesmärk on suurendada sidusust Eesti ühiskonnas ning toetada sotsiaalse innovat- siooni kaudu uute koostöövormide ja -meetodite arendamist riigi sees ning rahvusvaheliste partneritega, et leida uudseid lahendusi ühiskondlikele probleemidele. Oluline väljakutse on ka 2023. aastal koostatud sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskuse tegevusmudeli arendamine KÜSK-i juures ning asjasse puu- tuvate riigiasutustega täpsemate kokkulepete sõlmimine, et sotsiaalse innovatsiooni visiooni ellu viia. • Vabatahtlike võrgustiku rajamine ja arendamine, et tagada riigi demokraatia ning säilenõtkus. Võrgustiku eesmärk on hoolitseda selle eest, et keskvõimu tasandilt rohujuure tasandile ja vastupidi jõuaks adek- vaatne ja kontrollitud teave, mida on vaja otsuste tegemiseks, ning et vajaduse korral saaks operatiivselt kaasata vabatahtlikke riiklikult oluliste teemade lahendamisse. Siseministeeriumi koordineerimisel on kat- setatud sellist võrgustikku nii koroona- kui ka Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik edendab kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengut ning on kogukonnakeskse lähenemisviisi üks osa. 38  Foto: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ PROGRAMM „Nutikas rahvastikuarvestus“ Peavastutaja: Siseministeerium Programmi eesmärk: inimeste elusündmustega 2023. aasta olulisimad edusammud: seonduvad toimingud on mugavad, lihtsasti kätte- saadavad ja võimalusel automatiseeritud. Rahvas- • Vabariigi Valitsuses kinnitati rahvasti- tikuandmed on kvaliteetsed ning on aluseks ava- kuregistri visioon. like ülesannete täitmisel ja Eesti elanike lihtsal as- • Loodi rahvastikuregistri andmeladu. jaajamisel. • Tagati kooselulepingute andmete rahvastiku- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi arves- registrisse kandmine. tav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti • Tagati valijate arvestus 2023. aasta Riigikogu on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- valimistel. keskne riik“. • Loodi võimekus teha automaatotsuseid e-rah- Programmi kirjeldus: programmis kavandatakse vastikuregistri portaalis esitatud elukohatea- tõhusat rahvastikutoimingute poliitikat, sh tege- dete ja sünni registreerimise avalduste alusel. vusi, mis tagavad, et rahvastikuandmed on kvali- • E-rahvastikuregistri portaalis avati teavitus- teetsed ning toetavad riigi, kohalike omavalitsuste teenus, mis edastab inimestele teateid nende ja Eesti elanike lihtsat asjaajamist ning rahvastiku- andmete ja menetluste muudatuste kohta. registri teabe taaskasutamist. Samuti suurenda- takse rahvastikuregistri töökindlust ja teenuste ka- sutusmugavust. Programmis on üks meede, mis koosneb kahest programmi tegevusest: 1. rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine; 2. rahvastikuregistri kasutusmugavuse paranda- mine. 39 Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- 75% 78% 78% > 75% > 75% > 75% Statistikaamet tavate andmete osakaal Siseministeerium, Rahvastikuregistrisse tehtud pä- 168 177 201 ≥ 172 ≥ 174 ≥ 119 rahvastikuregis- ringute arv (miljonites) ter Siseministeerium, Rahvastikuregistri e-teenuste arv 15 16 17 > 15 > 16 > 15 rahvastikuregis- ter Rahvastikuregistri e-teenuste ra- Recommy, rah- 74 75 77 > 69 > 72 > 72 hulolu soovitusindeks (SI) vastikuregister Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine Rahvastikuregistris olevate elu- kohaandmete tegelikkusele vas- 75% 78% 78% ˃ 75% ˃ 75% ˃ 75% Statistikaamet tavate andmete osakaal Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine Siseministeerium, Rahvastikuregistrit kasutavate 492 501 48831 ≥ 500 ≥ 500 ≥ 500 rahvastikuregis- asutuste arv ter Siseministeerium, Rahvastikuregistrisse tehtud pä- 168 177 201 ≥ 172 ≥ 176 ≥ 119 rahvastikuregis- ringute arv (miljonites) ter Programmi eelarve täitmine (tuhandetes 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine eurodes) Kulud kokku 7 385 9 003 6 769 Programmi tegevus 1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõst- 3 900 4 853 3 740 mine Programmi tegevus 2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse pa- 3 485 4 150 3 029 randamine Programmi tegevuse „Rahvastikuregistri andmek- rammi eelarve jäi osaliselt kasutamata, kuna ma- valiteedi tõstmine“ eelarve täitmine oli 77% ja prog- jandustegevusest laekus tulusid, mis jäid kasuta- rammi tegevus „Rahvastikuregistri kasutusmuga- mata eesmärgiga katta järgmise aasta kriitilisi va- vuse tagamine“ eelarve täitmine oli 73%. Prog jadusi. 31 Asutuste arv vähenes juurdepääsude lõpetamise tõttu, kuna teenuseid enam ei vajatud, sest ettevõte lõpetas tegevuse või ühines teise ettevõttega. Samuti tehti 2022. aasta lõpus vaimulike asutuste juurdepääsu inventuur – suleti nende juurdepääs, kes polnud menetlustark- varasse päringuid teinud. 40 Olukorra analüüs Võrreldes 2022. aastaga tehti 2023. aastal rahvas- • rahvastikuregister on inimesekeskne; tikuregistrisse 24 miljonit päringut rohkem (kokku • rahvastikuregistriga seotud teenuseid arenda- 201 miljonit). Rahvastikuregistrisse tehtud pärin- takse digiväeliselt32; gute arvu pidev kasv näitab, et rahvastikuregistri • andmeid kogutakse ja hallatakse kvaliteetselt; andmete kasutamise vajadus kasvab samuti. Sel- • andmeid hoitakse turvaliselt; lega kaasnevad lisaootused taristu ja muude tugi- • andmeid kasutatakse eesmärgipäraselt. tegevuste suhtes, mida on vaja näiteks selleks, et Visioonis määratleti teemavaldkonnad, mis vaja- teha andmetele juurdepääsu otsuseid ja väljas- vad koostööpartneritega täiendavat läbitöötamist tada andmeid. ja lahendusettepanekuid. Näiteks elukoha and- Jätkus pidev ja mahukas töö selle nimel, et väga mete tegelikkusele vastavuse suurendamine (vaja- suure arvu Eestisse saabunud Ukraina sõjapõge- lik analüüsida mitme õigusliku tähendusega elu- nike elukoha andmed saaksid kantud rahvastikure- koha registreerimise võimalust); andmete õigsuse gistrisse, et tagada neile elukoha andmete alusel ja ajakohasuse hoidmiseks inimese poolt andmete kohaliku omavalitsuse ja riigiteenused. 2023. regulaarne kontrollimine ja kinnitamine; kohtula- aasta lõpuks on registreeritud ligikaudu 32 500 sõ- hendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimres- japõgeniku elukoht rahvastikuregistrisse. Samuti sursi kokkuhoiuks rahvastikuregistrisse lahendite kanti pidevalt rahvastikuregistrisse sõjapõgenike andmete edastamise automatiseerimine, et ta- perekonnaseisuandmeid, et teha need rahvastiku- gada nende andmete kvaliteet ja inimvara kokku- registri kaudu kättesaadavaks teistele asutustele hoid. ning võimaldada seeläbi riigil ja kohalikel omavalit- 2023. aastal kooskõlastati rahvastikutoimingute sustel osutada teenuseid, küsimata inimestelt iga valdkonnaga seotud seaduste muutmise seaduse kord lisadokumente. eelnõu väljatöötamise kavatsus. Selle põhjal val- 2022. aastal allkirjastasid Eesti siseminister Lauri mib 2024. aastal seaduseelnõu, millega muude- Läänemets ning Soome regionaal- ja riigihaldusmi- takse nii rahvastikuregistri seadust kui ka perekon- nister Sirpa Paatero Eesti Vabariigi valitsuse ja naseisutoimingute seadust. Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku re- 2023. aastal analüüsiti rahvastikuregistri toimin- gistreerimise kokkuleppe, mille eesmärk on laien- gute protsesse ja tehnoloogiaid, et leida võimalusi, dada isikute ringi, kelle kohta vahetavad Eesti ja kuidas tegevusi lihtsustada ning töötada välja Soome elukoha andmeid, ning hakata vastastikku uued toimingute läbiviimiseks vajalikud töövood. edastama oma kodanike perekonnasündmuste Analüüsi tulemusena valmis tehnilise lahenduse andmeid. 2023. aastal jätkusid koostöös Sisemi- visioon uue rahvastikuregistri menetlustarkvara nisteeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse loomiseks. ning Soome Digi- ja Rahvastikuandmete Ametiga tegevused, et realiseerida lähiaastatel lepinguko- 2023. aastal täiendati portaali rahvastikuregis- hane andmevahetus. ter.ee teenuseid. Lisandus kaks uut valikut rahvas- tikuregistri väljavõtte e-teenusesse: väljavõte elu- 2023. aastal võeti Vabariigi Valitsuses teadmiseks koha kohta ja väljavõte koos mitmekeelse stan- rahvastikuregistri visioonidokument. Rahvastiku- dardvormiga. Lisaks valmis e-keskkonnas teavi- register kui digiühiskonna süda võimestab perso- tusteenus, et edastada inimestele ajakohaseid tea- naalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljas- teid muudatuste, menetluste ja toimingute kohta. tades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt Perekonnasündmuse tõendeid ja rahvastikure- ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel di- gistri väljavõtteid saab nüüdsest portaalis auto- gitehnoloogiaga. maatselt alla laadida PDF-vormingus, millele on li- Rahvastikuregistri tegevus toetub järgmistele väärtustele: 32 Tegemist on arengukavas „Eesti digiühiskond 2030“ (DÜAK) kasutatud mõistega. DÜAK selgitus: „vägi“ on pika ajalooga tugev sõna. Nimelt on see üks kolmesajast vanimast eesti keele sõnast. See sobib väljendama digiühiskonna arendamise lähtekohta: tahame hoida seni ehitatud väärtuslikku, kuid usume, et Eesti digiühiskonda saab veelgi parendada. Eesti on maailmas juba tuntud kui tugev digiühis- kond, kuid me suudame enamat. 41 satud digitempel. Kohalikele omavalitsustele val- vastikuregistri iseteeninduskeskkonnast sünni- ja mis abielu sündmusteenuse raames abielu sõlmi- elukohatõendit ning esitada elukoha registreeri- mise aja broneerimissüsteemi esimene etapp. mise avaldust. Aasta jooksul arendati elukohateate esitamise ja 2023. aastal saadeti rahvastikuregistri e-teenuste sünni registreerimise teenuseid selliselt, et otsu- kasutajatele üle 92 000 tagasisideküsimustiku, seid saaks teha automaatselt, ilma ametniku lisa- millele vastas 12 499 inimest ehk 13,5% küsimus- kontrollita. Uuendatud teenused võetakse kasutu- tiku saanutest. Vastused on olulised teenuste eda- sele 2024. aasta esimeses kvartalis. sisel arendamisel. Töötati selle nimel, et luua Euroopa Liidu kodani- 2023. aasta Riigikogu valimisteks tagati rahvasti- kele võimalus tellida Euroopa Liidu ühtse digivä- kuregistri andmete alusel valijate arvestus – koos- rava ehk Single Digital Gateway (SDG) raames rah tati valijate nimekiri ja saadeti valijatele valimiste teabelehed. Programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal Programmi tegevus 1.1. Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine33 2022. aastal alustatud e-teenuste arendamise saadeti u 80 000 noorele e-kiri palvega oma e-posti teine etapp lõpetati edukalt. Projektiga loodi rah- andmed rahvastikuregistris üle vaadata, sest neil vastikuregistrisse kolm uut teenust. Laiendati por- olid tõenäoliselt vanemate kontaktandmed. Kam- taalis rahvastikuregister.ee rahvastikuregistri väl- paania õnnestus, ainuüksi kirjasaatmisele järgne- javõtte saamise viise: nüüd saab tellida ka eluko- val päeval lisati rahvastikuregistrisse üle 2000 uue hatõendi väljavõtte ja väljavõtte koos mitmekeelse e-posti aadressi ning tehti kehtetuks 4,5 tuhat e- standardvormiga. Väljavõtteid ja tõendeid saab posti aadressi. nüüdsest tellida elektroonsel kujul e-rahvastikure- Peamistest inimeste teavitamise algatustest saab gistrist allalaaditavana ning need on olenevalt tee- esile tuua augustis toimunud Euroopa Liidu koda- nusest digitempli või ametniku digiallkirjaga. Sa- nike teavituse nende Eesti elukoha andmete lõppe- muti loodi teavitussüsteem, millega inimene saab misest, septembris korraldati teavitus u 180 000 portaalis esitatud avaldusega seotud tegevustest inimesele, kellel olid kehtiva staatusega e-posti teateid e-posti ja e-keskkonna kaudu ning eluruumi aadressid peagi lõppema hakkavate domeenidega omanik saab teateid, kui tema eluruumi aadressile (@online.ee, @hot.ee jne). Tulenevalt meiliaadressi on keegi elukoha registreerinud või elukoht on lõp- [email protected] lõpetamisest saadeti penud.34 e-kirjad u 2000 adressaadile. 2023. aastal tehti kokku 148 kvaliteeditööd, mille Suur töö tehti aadressiandmete korrastamisel – käigus kontrolliti ja tehti korda inimeste rahvastiku- koostöös Maa-ameti, KOV-ide ja SMIT-iga kontrol- registri andmeid. Kõige enam tegeleti kontaktand- liti ja parandati elukoha aadresse ja lisa-aadresse. mete (e-posti aadressid ja telefoninumbrid) kvali- 41 000 lisa-aadressi, mis ei vastanud aadressiand- teedi parandamisega. Eri kvaliteeditööde käigus mete kvaliteedinõuetele, tehti kehtetuks. Süste- parandati enam kui 64 000 inimese andmeid. maatiliselt kontrolliti ka välisriikide lisa-aadresse, Selleks, et rahvastikuregistri andmete kvaliteeti pa- sh parandati üle 1000 kirje. Samuti tegeleti pere- randada, korraldati kampaaniaid, mille käigus tea- konnaseisuandmetega – korrastati u 37 000 ini- vitati inimesi eri probleemidest ja pöörati tähele- mese perekonnaseisu ja suhete andmeid, sealhul- panu rahvastikuregistri andmete uuendamise va- gas loodi suhete seoseid rohkem kui 800 Ukraina jadusele. Veebruaris tehti 16–18aastaste kontakt- lapse ja vanemate vahel. andmete uuendamise kampaania, mille käigus 33 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 34 See tähendab näiteks seda, et elukoht on mujale registreeritud. 42 Programmi tegevus 1.2. Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine35 2022. aastal algatatud rahvastikuregistri andme- tusi. lao arendamise projekt lõpetati edukalt. Alates Seoses Sotsiaalministeeriumis väljatöötatud pere- 01.01.2024 on Tableau’ tarkvaras kõikidele kohali- lepitusseadusega loodi riiklik perelepitusteenus kele omavalitsustele kättesaadavaks tehtud enim ning selle teenuse osutamise käigus sõlmitavate kasutatavad aruanded ja juhtimislaud. 2024. aas- vanemluskokkulepete alusel tehtud hooldusõigus- tal jätkub andmelao arendamine ja vajaduste sel- te muudatused edastatakse rahvastikuregistrisse. gitamine järgmise projekti jaoks. Arendati andmevahetust, et kanda perelepitustee- Riigikogus muudeti õigusakte, mille tulemusel li- nusega hooldusõiguste muutmise andmed rah- sandusid rahvastikuregistri andmekoosseisu vastikuregistrisse, rahvastikuregistris tekkis uus kooselulepingute andmed, suhted registreeritud vanemluskokkuleppe olemasolu tõendav andmes- elukaaslaste vahel ning uued perekonnaseisud. tik. Loodi andmevahetuse võimalus kanda kooselule- 2023. aastal tehti koostöös Majandus- ja Kommu- pingute andmed rahvastikuregistrisse X-tee kaudu nikatsiooniministeeriumi ning Riigi Infosüsteemi ja notarid alustasid 01.10.2023 kooselulepingute Ametiga Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi andmete edastamist rahvastikuregistrisse. Varem väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüs. Selle sõlmitud kooselulepingute andmed kanti rahvasti- eesmärk oli lihtsustada ametnike tööd isikute ot- kuregistrisse 2023. aasta lõpuks. Kooselulepingu- singul olemasolevatest registritest, minimeerida tega seonduvate andmete kogumise tulemusel topeltisikukirjete tekkimise võimalust ja nende leid- alustati ka andmesaajatele nendega seotud and- misel võimaldada neid mugavamalt ühtlustada. mete väljastamist.Sama seadusmuudatuste pake- Analüüsi käigus disainiti lahendus, mis võimaldaks tiga kehtestati abieluvõrdsus. Abielu saavad sõl- Eesti teenuseosutajatel aru saada, kas välisriigi ID- mida kaks täisealist füüsilist isikut, sõltumata kaardiga loginud inimene on juba Eesti registrites nende soost. Koos-elulepingu sõlminud paarid olemas, ning vajaduse korral lisada inimese and- saavad abielu registreerida lihtsustatud korras. med rahvastikuregistrisse, et talle saaks osutada Abielu kõrval jääb inimesele alles võimalus sõl- Eesti e-teenuseid. Protsessi toetamiseks on vaja mida kooseluleping, millega tagati registreeritud arendada keskne komponent „Vastendaja“ koos elukaaslastele samad õigused mis abieluga. Rah- sinna juurde kuuluva otsustusmudeliga. Lahen- vastikuregistri arendused hõlmasid abielu, lahu- duse kasutuselevõtmine parandab Euroopa Liidu tuse, sünni registreerimise, elukoha, tõendite ja väl- eID-ga kasutajate veebipõhist juurdepääsu Eesti javõtete muudatusi ning välisriigi- ja kohtudoku- e-teenustele. mentide sisestamise muuda- KOKKUVÕTE 201 miljonit 17 päringut rahvastiku- Rahulolu rahvastiku- rahvastikuregistri registrisse aasta jooksul. registri e-teenustega e-teenust. on kõrge (77). Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga. Rohkem kui 64 000 on rahvastikuregistris olevate inimese andmeid parandati 78% elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal. rahvastikuregistris. 35 Seotud eelkõige „Eesti 2035“ sihi „Riigivalitsemine“ muutustega A „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ ning B „Parandame riigi ja KOV-i teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise“. 43 Olulisimad edusammud 2023. aastal 1. Kinnitati rahvastikuregistri visioon. Rahvastikuregister kui digiühiskonna süda võimestab personaalse digiriigi arengut, kogudes, hoides ja väljastades Eestiga seotud inimeste andmeid turvaliselt ning toetades teenuste pakkumist kõrgtasemel digitehnoloogiaga. 2. E-teenuste keskkonda loodi teavitussüsteem ning võimalus automaatselt loodavaid tõendeid ja väljavõt- teid e-keskkonnast alla laadida. Tõenditel on digitempel või -allkiri. 3. Loodi rahvastikuregistri andmeladu, mille kaudu on kohalikele omavalitsustele kättesaadavaks tehtud aruanded ja juhtimislaud. 4. Loodi võimalus teha automaatseid otsuseid e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadete ja sünni registreerimise avalduste alusel ilma ametniku vahetu sekkumiseta, kui esitatud andmed on kont- rollitud andmekogude vahendusel. Kasutajatele tehti uued teenused kättesaadavaks 2024. aasta veeb- ruaris. 5. Tehti Eesti isikukoodita inimestele isikukoodi väljastamise lahenduse äri- ja detailanalüüs. Analüüs korral- dati Gofore Estonia OÜ, Siseministeeriumi, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigi Info- süsteemi Ameti koostöös ja selle peamine eesmärk oli leida viis, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigi auten- timisvahendit kasutav isik seotakse üheselt Eesti registrites sisalduvate andmetega. Analüüsidokumen- dis on lahenduse üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab alustada arendustööd. Lahenduse elluviimiseks on vaja otsust, milline asutus saab lahenduse omanikuks ja elluviijaks. Olulisimad väljakutsed ning mõjukamad tegevused järgmistel aastatel • Rahvastikuregistri tarkvara uuendamine. Rahvastikuregistri tarkvara on aegunud ega võimalda luua täna- päeva ootustele vastavaid IT-lahendusi. Rahvastikuregister on Eesti e-riigi süda, mis toetab juba praegu nii era- kui ka avalikku sektorit kokku 230 teenuse pakkumisel, kusjuures teenuste arv üha kasvab. See- tõttu on rahvastikuregistri toimepidevus äärmiselt oluline ja vaja on maandada võimalikke riske, et ini- meste andmed oleksid igas olukorras kaitstud ning teenuste toimimine tagatud. • Rahvastikuregistri andmetega seotud teenuste muutmine, et need oleksid mugavad, lihtsa ülesehitusega ja loogiliselt seotud. On teenuseid, kus andmete kogumise käik ei taga kasutajate ootustele vastavat and- mekvaliteeti. Loome paremaid teenuseid, nagu automaat- ja sündmusteenused ning rahvastikuregistri e-teenused. • Nime- ja perekonnaseisutoimingute põhimõtete kaasajastamine. Selleks on kavas uuendada nimesea- dust ja perekonnaseisutoimingute seadust, muuta perekonnasündmuste registreerimine lihtsamaks ning ajakohastada nimede valimist ja muutmist. • Välisriikidega rahvastikuregistri andmete vahetamise lepingute sõlmimine ja andmevahetuse korralda- mine. Koostöö näiteks Soome, Läti või Leeduga annab täpsema ülevaate Eesti kodanikest ja nende elu- sündmustest. • Rahvastikuregistri kontaktandmete kvaliteedi parandamine. Eesmärk on ajakohastada rahvastikuregistri kontaktandmeid ja parandada nende kvaliteeti ning luua eeldus proaktiivsete teenuste osutamiseks ja isikuga suhtlemiseks, lähtudes isiku ajakohastest riiklikest ehk rahvastikuregistri andmetest. • 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimisteks ja 2027. aasta Riigikogu valmisteks valijate arvestuse tagamine. Elektroonilisse valijate nimekirja on kantud kõik hääleõiguslikud kodanikud ja teabelehed on valijatele välja saadetud. • Rahvastikuregistri visiooni rakendamine. Visioonis esile toodud tegevuste elluviimise korraldamine koostöös teiste vastutavate asutustega (kohtulahendite kandmine jne). • Sündmusteenuste arendamine. RRF-i rahastuse toel peab 2024. aasta lõpus käivituma sündmusteenus, samuti tuleb täiendada olemasolevaid teenuseid PPA teenuste ahelasse liitmisega ja broneerimissüsteemi ja andmevahetust. • Teenuste pakkumine Eesti isikukoodita inimestele. Tuginedes 2023. aastal tehtud analüüsile, luua Eestisse keskne komponent „Vastendaja“ koos selle juurde kuuluva otsustusmudeliga (vastutav asutus pole veel kokku lepitud). 44  Foto: Erik Peinar, Riigikogu PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ PROGRAMM „Erakondade rahastamine“ Peavastutaja: Siseministeerium eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise Programmi eesmärk: Riigikogus esindatud erakon- suurus on proportsionaalne Riigikogu valimistel nad on tegutsemisvõimekad. saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse eral- „Eesti 2035“ sihid: „Eestis on kõigi vajadusi arves- dis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, tav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning „Eesti mis ei ületanud valimiskünnist. on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimese- Programmis on üks programmi tegevus: erakon- keskne riik“. dade rahastamine. Programmi kirjeldus: programmi üldeesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% hääl- test kogunud erakondade tegutsemisvõimekust. 2023. aasta olulisimad edusammud Selleks on töötatud välja erakondade rahastamise • 100% eraldatud toetusest maksti era- süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele kondadele välja. 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õi- gus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäevaks Programmi mõõdikud ja eelarve täitmine Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdik Allikas 2021 2022 2023 2023 2024 2030 Eraldatud toetuste osa- Siseministeerium 100% 100% 100% 100% 100% 100% kaal Programmi eelarve täitmine 2023. a esialgne eelarve 2023. a lõplik eelarve 2023. a eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Kulud 5 239 5 239 5 239 45 Olukorra analüüs ja programmi tegevuste elluviimine 2023. aastal Programmi eesmärk on suurendada Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest kogunud erakondade tegutse- misvõimekust. Selle jaoks on välja töötatud erakondade rahastamise süsteem vastavalt erakonnaseaduse § 127 lõikele 4, mille järgi on Riigikogus esindatud erakonnal õigus saada iga kalendrikuu viiendaks kuupäe- vaks eraldis riigieelarvest. Igakuise eraldise suurus on üks kaheteistkümnendik aastasummast. Eraldise suurus on proportsionaalne Rii- gikogu valimistel saadud kohtade arvuga. Samuti määratakse riigieelarvest eraldis Riigikogu valimistel osalenud erakondadele, mis ei ületanud valimis- künnist, kuid kogusid: • vähemalt 2%, kuid alla 3% häältest – 30 000 eurot aastas; • vähemalt 3%, kuid alla 4% häältest – 60 000 eurot aastas; • vähemalt 4%, kuid alla 5% häältest – 100 000 eurot aastas. Eraldis kantakse erakonna kontole Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutuse kaudu, kes on praegu Sise- ministeerium, lähtudes Vabariigi Valimiskomisjoni esitatud teatisest, milles on märgitud, mitu kohta on era- konnad Riigikogu valimistel saanud. 2023. aastal anti riigieelarveline eraldis Eesti Keskerakonnale, Eesti Kon- servatiivsele Rahvaerakonnale, Eesti Reformierakonnale, Eestimaa Ühendatud Vasakparteile, Erakonnale Eesti 200, Erakonnale Isamaa, Erakonnale Parempoolsed ning Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale. Programmi tegevuse „Erakondade rahastamine“ oodatav tulemus on, et erakonnad, mis on kogunud Riigikogu valimistel vähemalt 2% häältest, on tegutsemisvõimekad. Kuna eraldatud toetuste osakaal oli 2022. aastal 100%, võib öelda, et oodatav tulemus on saavutatud. 46  MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 31.05.2024 nr 94 2023. aasta tulemusaruannete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 6 ja Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarveliste vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: kinnitan Kultuuriministeeriumi 2023. aasta „Kultuur ja sport“ tulemusaruande (lisatud) ning „Sidus ühiskond“ 2023. tulemusaruande Kultuuriministeeriumit puudutava osa (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga