Heidy Purga
Kultuuriministeerium 29. mai 2024 nr 2-10/1174
[email protected]
Lugupeetud Heidy Purga
Tallinna Ülikooli poolt toetame väga kultuuriministeeriumi poolt 2022. aastal ellukutsutud
loovuuringute toetamise meedet. 2022 ja 2023 aasta taotlusvoorudest sai rahastatud kolm
projekti TLÜs, neist üks muusika ja kaks filmi valdkonnas. Pöördusime kultuuriminister
Heidy Purga poole 01.09.2023 (nr. 2-10/1797) juhtimaks tähelepanu probleemidele, mis on
tekkinud audiovisuaalkunstide valdkonna loovuuringute projektide rahastamisel. 19.aprillil
2024 kultuuriministeeriumis toimunud kohtumisel arutati loovuuringute meetme eelnõu üle,
kuid meie tagasisidet 9. mail Viivian Jõemetsa poolt saadetud eelnõu määruses arvestatud ei
ole.
Nimelt vastavalt määruse käesolevale tekstile ei ole lubatud projektide kaasfinantseerimine
teistest ülikoolivälistest finantsallikatest nagu sätestatud määruse §5 (6) ja §6 (5). Mitmetes
loomevaldkondades, sh eriti audio-visuaalvaldkonnas (filmis) on loometööks vaja rohkem
ressursse kui on võimaldatud kultuuriministeeriumi toetusmeetmest ning selle määruse
klausli tõttu välistatakse filmialased projektid. Samuti on tavapärane teadusuuringutes, et
ühte suuremat projekti ehk selle erinevaid osi või kulusid rahastatakse erinevate rahastajate
poolt. Rõhutame siinkohal, et mitte mingil juhul pole tegemist topeltrahastamisega, st ühte ja
sama kulu ei näidata mitmele rahastajale kuluna.
Ühtlasi teeb meid nõutuks määruse paragrahv 6 (5), mille kohaselt ei tohi taotletav projekt
sisuliselt kattuda ühegi käimasoleva projektiga, sh doktoritööga. Algselt oli meetme üks
olulisi eesmärke toetada varases karjääristaadiumis loovuurijaid. Eelkõige on see oluline taas
audiovisuaalvaldkonnas, kus loovuurimuslik projekt vajabki kaasrahastust. Teisalt tekitab
selline sõnastus küsimuse, kas tulevikus on meetmest välistatud jätku-uuringud või
doktoritöö edasiarendused. Audiovisuaalkunstides on loovuuringud sageli mitme-etapilised.
Juhendaja mitmeosalises projektis võib doktorant tegelda ühe aspektiga, juhendaja ise või
mõni teine uurija ent seotud teiste aspektidega. Eesti ja Euroopa teaduspoliitika taustal peame
antud Kultuuriministeeriumi meetme tingimusi, eriti ulatuslikemate teadusteemade,
nooremteadurite kaasamise või nende teemade vältimist ebaharilikuks ja sellisena
põhjendamatuks.
Ühtlasi juhime tähelepanu paragrahvile 12 (3) “Taotluste hindamiseks moodustab ETAG
hindamiskomisjoni, kuhu kuulub kolm kultuuriministeeriumi esindajat, ETAG-i esindaja,
muusikavaldkonna ekspert, kunstivaldkonna ekspert ja vastavalt laekunud taotluste
hindamise vajadusele kaasatud valdkondlik ekspert või eksperdid”, kus muusika ja
kunstivaldkonna ekspert on vaikimisi hindamiskomisjoni liikmed. Selline kahe valdkonna
tähtsustamine teiste, seejuures audiovisuaalvaldkonna arvelt on mõistetamatu ning seab
paraku konteksti ka kahe eelneva aasta loovuuringute voorude tulemused, kus
audiovisuaalvaldkonna projekte rahastati suhteliselt vähem. Juhime tähelepanu, et
loovuuringuid teostatakse täna Eestis kõrgtasemel kolmes ülikoolis ja kolmes laiemas
valdkonnas - audiovisuaalkunstid, kujutav kunst ja muusika - ka Eesti loovuurimise raamlepe
on loodud kolme ülikooli poolt. Sellel taustal oleks ootuspärane, et Kultuuriministeeriumil ei
ole ülikoolide ja kunstivaldkondade vahel meetme kujundamisel eelistusi. Loodame, et
audiovisuaalvaldkonna loovuuringute vähetähtsustamine, mis võib väljenduda nii ekspertide
valikus kui ka projektidele kaasrahastuspiirangute seadmises, ei ole kultuuriministeeriumi
poliitiline eesmärk.
Loodame, et mõistate meie muret ning määrust parandatakse nii, et audiovisuaalkunstide
valdkonna taotlused ei jääks eos taotlusprotsessist välja.
(allkirjastatud digitaalselt)
Katrin Niglas
teadusprorektor
Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Kristi Vinter-Nemvalts, Renno Veinthal