Regina Varret
Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon Teie 15.03.2024
TALO
[email protected] Meie 15.04.2024 nr 5-8/374-2
Vastus “Ettepanek kultuuriministrile töötasuläbirääkimisteks 2025” pöördumisele
Lugupeetud Regina Varret
Täname pöördumise eest.
Ka Kultuuriministeerium valmistub 2025. aasta riigieelarve kõnelusteks. Nii kevadine
majandusprognoos kui ka eesootav suvine majandusprognoos on olulised suunanäitajad 2025.
aasta riigieelarve seaduse eelnõu ning aastate 2025–2028 riigieelarvestrateegia planeerimisel.
Valitsussektori tulude hinnang on majandusprognoosi kõige olulisem väljund, mis on riigieelarve
menetlemise alus riigikogus.
Kuna riigieelarve kõnelused on praegu konsultatsioonide faasis ning ühtki otsust ei ole tulenevalt
majandusprognooside avaldamise aastakellast tehtud, ei ole meil praegu võimalust konkreetseid
lubadusi anda. Kinnitan, et kultuuriministrina seisan kogu valdkonna tasakaalu ja arengu eest.
Palgateemadel pean vajalikuks selgitada, et Kultuuriministeeriumi haldusalas on ligikaudu 3700
kõrgharidusega kultuuritöötajat, kelle miinimumpalk tõusis 2023. aastast 1400 eurolt 1600 euroni.
Lisaks suurendati Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste palgafondi, et asutuste juhid
saaksid tõsta ka ülejäänud kultuuritöötajate palkasid, keda miinimumpalgaga tõus ei puudutanud.
Riikliku palgakokkuleppe kujundamisel on alati arvestatud ka 5. ja kõrgema kategooria treenereid,
kelle puhul tööjõukulu toetus on samuti läbirääkimiste objekt. Kõrgharidusega kultuuritöötajate,
õpetajate, siseturvalisuse valdkonna ja sotsiaaltöötajate palk on kindlasti fookuses ka ees
ootavatel riigieelarve kõnelustel.
Kohalikes omavalitsuses töötavate kultuuritöötajate tasustamine kuulub omavalitsuste endi
pädevusse, mistõttu on selles küsimuses kultuuritöötajate esindusorganisatsioonidele
läbirääkimiste partneriks esindusorganisatsioonina eelkõige Eesti Linnade ja Valdade Liit.
Eesti Rahvusringhäälingu loometöötajate tasustamiseks täiendavate katteallikate leidmine näib
praegu pigem ebatõenäoline, arvestades üldist majanduskonjunktuuri ja riigieelarve suurt
puudujääki. Rahvusringhäälingule antava tegevustoetuse seesmine jaotus on ringhäälingu
tegevjuhtkonna pädevuses. Huvikoolide pedagoogide töötasu võrdsustamine põhikooli- ja
gümnaasiumipedagoogidega vajab vastust haridus- ja teadusministeeriumilt. Laulu- ja tantsupeo
kollektiivjuhtide töötasu toetusfondi püsimine on garanteeritud ka edaspidi. Samuti on endiselt
prioriteet loomeliitude kaudu kunstniku- ja kirjanikupalga maksmise jätkamine, kuid lähiajal ei
ole plaanis palgasaajate arvu suurendamine.
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku ja sotsiaalsete tagatiste valdkonnas on
toimunud mitmeid olulisi muudatusi. Esiteks, 2023. aasta suvel muutis Riigikogu alkoholi-,
tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ning hasartmängumaksu seadust, tõstes maksumäärasid.
Selle tulemusena kasvab alates käesolevast aastast kultuurkapitali eelarve. Üheks oluliseks
põhjuseks maksumäärade tõstmisel oli vabakutseliste loovisikutele sotsiaalsete tagatiste maksmise
süsteemi käivitamine. Rahandusministeerium prognoosis täiendavate laekumiste suuruseks umbes
2 miljonit eurot 2024. aastal ja edaspidi mõnevõrra suurenevat summat umbes mõnisada tuhat
eurot aastas. See lisaraha jaotub sihtkapitalide vahel.
Teine oluline ja põhimõtteline muudatus on seotud 20. märtsil vastu võetud Eesti Kultuurkapitali
seaduse muudatusega. Selle kohaselt hakkab kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel
loometöötasu, mis tagab loovisikutele sotsiaalsed tagatised, nagu ravikindlustus, töötuskindlustus
ja panused pensionifondidesse. Kate sotsiaalsete tagatiste väljamakseteks tuleb ennekõike
maksumäärade tõusu tagajärjel lisanduvast 2,0 miljonist eurost, aga mitte ainult. Üheaegselt
Kultuurkapitali seaduse muutmisega muudeti ka hasartmängumaksu seadust selliselt, et 47,4%
(1,8/3,8) sihtotstarbeliselt kõrgkoolide õppejõudude loometegevuse toetuseks ettenähtud
vahenditest suunati ümber sihtkapitalidele vabalt jagamiseks. Sedagi raha saavad sihtkapitalid
kasutada täiendavalt. Kõik see aitab lahendada teadaolevat probleemistikku, kuid sotsiaalsete
garantiide tervikvaate nimel jätkub töö.
Oleme ühel meelel, et Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) eesmärk on
esindada kõiki oma allorganisatsioonide liikmeid ja vahendada nende vajadusi. Olete seda oma
kirjas veenvalt teinud. Kirjas viidatud kõigi organisatsioonide esindajate kaasamiseks
läbirääkimistele Kultuuriministeeriumiga aga ei näe me otsest vajadust, kuna TALO esindab
katusorganisatsioonina oma liikmeskonda tervikuna. Läbirääkimiste tõhusust silmas pidades on
oluline hoida mõistlikku tasakaalu üksikute asutuste seesmiste vajaduste ja kultuuritöötajate
palgapoliitika tervikvaate vahel.
Oleme valmis TALO esindajatega kohtuma, et täiendavalt arutada olukorda ja vajadusi 2025. aasta
riigieelarve kõneluste eel ning teie tõstatatud teemasid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Karoliina Lorenz 59092864
[email protected]