Kiri

4. märts 2024 Eesti Vabariigi President Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium Eesti Vabariigi Riigikogu Kultuurikomisjon Eesti Teadusagentuur Pöördumine Lugupeetud Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri poliitika kujundajad! Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professuur, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professuur, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liidu juhatus pöörduvad teie poole süveneva mure tõttu, et Eesti kultuuri alased uurimis- ja arendusteemad ei ole Eesti teadusrahastuses esmased. Eesti raamatu aasta 2025 hakul tõstame pakilise näitena esile Eesti kirjanike leksikoni (2000) uuendamise küsimuse, mille nimel on Tartu ülikoolist tehtud juba teistkümmend edutut taotlust mitmetele Teadusagentuuri, Haridus- ja teadusministeeriumi, Kultuurinimisteeriumi ning Tartu ülikooli programmidele. Lisame mitu pöördumist Kirjanike liidu poolt kultuuriministeeriumis. Me soovime moodustada asutustevahelist töögruppi emakeelse kirjanike e-leksikoni loomiseks Tartu ülikoolis arendatava Estonian Writers’ Online Dictionary alusel (EWOD: sisu.ut.ee/ewod), milleks palume hädapärast rahastust. Hinnanguline eelarve aastas oleks 100 000 eurot (2025– 2029), mis võiks olla programmideülene ja viiendiku ulatuses asutuste omafinantseerida. Eesti kirjanike leksikoni koostamist juhiksid Tartu ülikool ja kirjandusmuuseum kahasse. Vt ka: A. Merilai. „Eesti kirjanike leksikon“ – täiesti võimalik. Sirp 1.03.2024, lk 12–13 (www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-kirjanike-leksikon-taiesti-voimalik/). Ader on seatud, käised kääritud – teeme talgud! Arne Merilai, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor, EWODi kaaspeatoimetaja Jüri Talvet, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse emeriitprofessor, EWODi kaaspeatoimetaja Liina Lukas, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professor Piret Voolaid, Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Viires, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professor Tiit Aleksejev, Eesti Kirjanike Liidu esimees  12 teater/kirjandus 1. märts 2024 Sirp Nooruslik jõud ja teotahe tänapäevastatud. Kaks tantsijat esitavad petit allegro korduste jada. Nende riie- „Eesti kirjanike leksikon“ – Algus lk 11. tus on naha tooni ning jalas kannavad nad tosse. Muusikat ei ole, ainsaks saat- jaks on liikujate ja põranda kokkupõrke täiesti võimalik heli ning hingamine. Tantsijaid hoiavad Kirjanike, lugejate ja kriitikute tähtis sõnaraamat Suurim elamus Lätist. Festivali suu- ühes rütmis väikesed kõrvaklapid, kuid rima elamuse pakkus Erik Erikssoni publik kuuleb muusikat vaid ühe korra – on kirjanike leksikon. Palume võimalust selle (Rootsi) ja Krišjānis Santsi (Läti) lavas- see hetk on justkui lavastuse kulminat- uuendamiseks, kas või korra veerandsajandi tagant. tatud ja etendatud „Keeris“ („Vērpete“). sioon –, lava tagaosast kiirgav valgus Peale nende teevad lavastuses kaasa muutub eredaks ning kõik on hetkeks kitarrist (Rihards Lībietis) ja vibrafonist väga intensiivne. Ka pärast etenduse Arne Merilai Viimati saime nende teadust ja kultuuri (Mārtiņš Miļevskis). Enne etendust, nagu lõppu ei lõpe sammude monotoonne lõimima määratud meetmelt iroonilise ka Grigorjeva lavastuse puhul, antakse tatsumine kuulmekiledes. Peagi kuulutatakse kantslist pidulikult vastuse: meie taotlus ei olevat üheski vaatajatele teada, et nad võivad ruumis Lukas Karvelise „Veel üks päev para- välja: järgmisel ehk 2025. aastal elab punktis „teaduslik“. Kuigi selles meetme vabalt ringi liikuda ja asupaika vahetada. diisis“ („Yet Another Day in Paradise“) ei meie preambuliriik Eesti suure raama- mõte just oligi. Nii et antud küsimuses Kui publik saali siseneb, keerlevad tant- ole midagi nii maaliline lugu, kui peal- tuaasta tähe all. Teadaolevalt ilmus 500 kükitame kahe tooli vahel ja lõhkise sijad juba teineteise ümber. Pärimuse ja kirjast arvata võiks. 35 minuti jooksul aastat tagasi esimene eesti ja läti keelt küna ees. Ajaloolastel on samalaadsed nüüdistantsu elemente põimides hak- näeb laval kahe haldjaliku tegelase tee- kasutanud trükis. See on meie ema- mured. kavad nad mängima tempo- ja asupai- konda tikk-kontsadelt sporditossudesse, keelse raamatu, kirjakeele ja kirjanduse Nii vorbitakse üha ingliskeelseid gamuutustega, eralduvad ja koonduvad hüpernaiselikkusest meheliku kasvatuse tähistamise aasta. Pealkirjaks oleme kor- „tippartikleid“, mida me oma lugeja ei korrakski silmsidet kaotamata. Liiguvad ahelaisse. Esimene tragikoomiline pilt raldavas toimkonnas soovitanud Hando näegi: kaovad vanapagana põhjatusse läbi ruumi, mis on täidetud publikuga kõrgetel kontsadel rula peal kõõluvatest Runneli sügavamõttelist värssi „Rahvas mütsi. nii, et vaatajail tuleb ka hoolitseda selle olenditest vahetub suurepärase tehni- algab raamatust“. Teine vastuolu on selles, et kirjanike eest, et ei sünniks ühtegi kokkupõrget. kaga kukkumiste jadaks, milles etenda- Mis on selle peoaasta põhiteemad? leksikoni taolisi teemasid võetakse per- Sellises sümbioosis ei ole koreograafia jate käed on peidetud dressipluusi tas- Esiteks: kuidas on raamat kujunda- sonaalse uurimisprojektina, mis pan- enam kahe kogenud tantsija pärusmaa – kutesse ning omavaheline hell kontakt nud rahva vaimset ja olmelist elu, meie nakse konkureerima teiste isikutaotlus- kõik ruumis viibijad keerlevad ja õhka- kaob. Nii „Dueti“ kui ka lavastuse „Veel isedust? Kuidas see jätkab tulevases tega. Aga kirjanike leksikoni tegemine ei vad nendega kaasa. üks päev paradiisis“ oli festivalile toonud räniilmas, mis püüab puid säästa? ole mõne teemajuhi ja tema võimaliku Eelmisel korral lavastusega „Eden kahe koreograafi asutatud produktsiooni- Teiseks: mida tähendab meile ema- töögrupi isevärki uudishimu, vaid kohus- Detail“ Eestit esindanud Jette Loona asutus Be Company, kes on võtnud oma keelse kirjakeele viis sajandit? tus kultuuri ees. Tegijale on see veskikivi Hermanis osales sel korral hoopis Lätis missiooniks kunstis LGBT+ kogukonna Kolmandaks: kuidas läheb eesti kir- turjal, aga ta oleks nõus seda koormat esietendunud performance’iga „Külma­ ja noorte tulijate nähtavamaks tegemise. jandusel: teostel, autoritel, lugejatel? taluma. Sedalaadi alustegevus, mis kan- kahjustus“ („Frostbite“). Visuaal­kunstniku Leedu töödest viimasena näi- Kas me veame igavikku välja? nab kultuuri ja haridust, peaks ikkagi Anna Ansonega koostöös valminud teos dati Grėtė Šmitaitė lavastust „Praod“ Ja vaat: selles kontekstis võib meil olema käsitletav riikliku tellimusena, käsitleb lapselikkust ja üleskasvamist, („Craks“). Black box’is jutustab etendaja koguni riiklikult piinlik hakata, mitte millele töögrupid saaksid kandideerida. seda kõike kujutluslike „koduseinte loo sellest, kuidas ta (või tema kujuta- üksi kirjanikel oma liidus või murelikel Mitte üksiku juhtteadlase erahuvi, vaid vahel“. Peale kolme etendaja on laval veel tud tegelase, nendevaheline distants uurijatel ülikoolis ja muuseumis. Vee- riigi erihuvi. Eesti-kesksete erialade tead- tohutu hulk objekte, riideesemeid ning jääb umbmääraseks) hakkas kirjutama rand sajandit on uues vabariigis loodud lased võiksid kokku leppida ja esitada sel- jubinaid, millest osa leidis kasutust eten- oma kadunud vanaisale armastus- elavat kirjandust, aga nii olulist teatme- letaoliste esmaste vajaduste nimekirja, dajate tegevuses, teised täitsid vaid deko- kirju. Monolooge eraldavad üksteisest teost nagu emakeelne kirjanike leksikon mille konkursid välja kuulutatakse. ratiivset funktsiooni. Kogu lavaruum on üliemotsionaalsed koreograafiad ei ole veel uuendatud, rääkimata selle Me siiski püüame töörühma kokku pastelsetes toonides, kasutatud on palju Beyoncé „Drunk in Love” ja Frank Sinatra kättesaadavaks tegemisest veebis. saada. Kavatseme esitada ühise pöördu- käsitöömaterjale. Teost võikski käsitada „My Way“ sõnadele. Iga liigutus on mise haridus- ja teadusministeeriumile, installatsiooni või kujutava kunsti teo- lõpuni tunnetatud viisil, millest õhkub Lõhkise küna ees kultuuriministeeriumile, teadusagen- sena – see pakub rohkem esteetilist kui lavalist kohaolu ja liikumiskoolitust. tuurile ning riigikogu kultuurikomisjo- mõistuslikku elamust. Algselt galerii- Šmitaitė lavamina tõstab hapral häälel Tartu ülikooli kirjandusteadlased on uue nile. ruumi mõeldud etendus ei tekitanud kit- toostid julgusele, usaldusele, saalisvii- leksikoni teema tõstatanud mitut puhku sas saalis niivõrd kaasavat ruumitunne- bijatele ning kõigile inimestele ja aasta- juba aastaid varem ja abi taotlenud, aga Kus eesti keel õieti elab ja loob? tust, kuid jättis siiski tugeva mulje. aegadele väljaspool seda ruumi – ta hea- kirjandusse puutuvate ametnike-komis- „Nimetu liikumisloeng“ („Untitled soovlikkus ulatub saalist välja. jonide poolt ikka tagasi tõrjutud. Seda Keeleteadlastelt tahab ühiskond väärt movement lecture“, autor Līga Ūbele) on nii Tartu ülikoolist üksi ürjates kui ka sõnaraamatuid ja neid ta ka üle aasta- John Cage’i kompositsioonist inspiree- Kõrvalprogrammi kese. „Balti tantsu koos Tallinna ülikooli eesti kirjanduse paari tänuväärselt saab. See on suure­ ritud lavastus seitsmele tantsijale, mille platvormi“ kõrvalprogrammist jäi enim professuuri, kirjanike liidu ja kirjan- pärane! ÕSi uuendatakse pidevalt ja selle koreograafia koosneb erisugustes tem- silma tantsukollektiiv SIXTH, kes esines dusmuuseumiga ühiselt. Tahame asu- kasutajad on rõõmsad. Aga eks lingvisti- podes ja suundades kõndimisest, seis- kahe lavastusega ning pidas lühiet- tustevahelist töögruppi moodustada ja delgi ole muret kuhjaga. Kuid kirjanike misest ja mõnest pearaputusest. Kogu tekande oma tegemistest. Koosluse selleks hädavajalikku eelarvet paluda. ja kirjandusteadlaste kõige olulisem etenduse kestel hoiavad etendajad käes moodustavad Läti kultuuriakadeemia Kultuurkapitali moodi üksiktoetustest sõnaraamat oleks kirjanike leksikon. kaustu, mis meenutavad noodimappe, 2021. aastal lõpetanud koreograafid ja selleks projektiks ei piisa, tarvis on pro- Nii et me palume vahelduseks ka ühe kuid näiliselt sisaldavad sammude üles- tantsijad, keda ühendab tohutu ener- fessionaalset stabiilsust. sellise uuendamist, vähemalt iga vee- tähendusi. Kostüümid ja saal on musta- gia ja soov kunsti teha. Kuna festivalil Põhirobleem on selles, et kirjanike randsajandi tagant. Lisandunud on uus des ja hallides toonides, valguskujundus osales vaid kaks vanematest tantsijatest leksikoni või kirjandusloo koostamine autorite põlvkond, vanemad on palju on tagasihoidlik, jäädes niiviisi kuhugi koosnevat tantsukollektiivi, ja sedagi ei ole rahvusvaheline tippteadus, vaid juurde loonud ja kriitikud käsitlenud, tähenduslikkuse ja tähendusetuse 15minutilise kiirettekande kujul, võikski kohalik kultuuriloolus. Meie teadus­ suhtlemine andmetega käib rohkem hämarale piirimaale. selleaastast festivali jääda iseloomus- rahastus laenab küll omale prestiiži võrgus kui paberil, vana leksikoni leiab tama SIXTHi nooruslik jõud ja teotahe. Eesti nimelt, aga Eesti-keskseid teema- vaid rampsist. Leedust mitmekesised lavastused. Nüüd aga pea padjale ja puhkama, sest sid, mis kuuluvad pooleldi kultuuriväl- Kunagi olime koos keeleuurijatega Leedu koreograafi Dovydas Strimaitise 2026. aasta „Balti tantsu platvorm“ Vil- jale, paraku ei toeta. No hästi – selline eesti filoloogid, õppisime koos, aga „Duett“ („A Duet“) põhineb samuti vor- niuses on peagi ukse ees. poliitika on omajagu põhjendet, Nagoya nüüd juba lootusetult lahutet. Endine milistel kordustel. Lavastust võib nime- protokolli ja mille muuga, kuigi liialt jäi- „Eesti kirjanike leksikon“ koostati Keele 1 Sveta Grigorjeva, Geeniused pahased: pööbel tada nüüdisballetiteoseks, sest kogu lii- teatris! – Sirp 9. II 2024. galt seatud. Kui aga pöördume murega ja Kirjanduse Instituudi (KKI) juhtimi- gutuste ampluaa tuleneb klassikalisest 2 Henri Hütt, Kärt Kelder, Sügav(üks)kõiksus. – Teater. kultuuriministeeriumi poole, viidatakse sel. Heino Puhveli ja Oskar Kruusi toi- tantsust, aga muusika ja kostüümid on Muusika. Kino, jaanuar 2024. omakorda haridus- ja teadusrahastusele. metamisel ilmus teos Eesti Raamatu Sirp 1. märts 2024 kirjandus 13 et vähemasti 2000 literaati võiksid ikka esindatud olla. Mida lähemale jõuame sümboolse 1000 portreeni, seda rohkem on põhjust teatmeteose tutvustamiseks kodu- ja välismaal. Kuivõrd EWOD, samuti tema tule- vane emakeelne vaste, on objektiivne ja demokraatlik leksikon, siis tüviatoreid seal eraldi esile tõstetud ei ole. Olgu keskne või kõrvaline kirjanik, oleneb vaatepunktist, kõik on tähestiku järgi võrdselt rivis. Tüvitekstilisus tuleb muidugi ilmsiks, kui võrrelda profiilide mahtu ja bibliograafiat. EWOD on ikkagi akadeemiline andmekogu – inklusiivne, mitte eksklusiivne. EWOD ei ole valikuline portaal me kirjanduse trendide tutvustamiseks – seda teenust pakub Eesti Kirjanduse Kes- kuse (Estonian Literature Centre) veebi- sait. Need väljundid ei võistle omavahel, sest eesmärk ja kaal on erinev. Ammugi ei asenda mahukat asjatundlikku and- mebaasi Wikipedia. Kirjanduse geenipank Võidakse küsida: mis on „Eesti kirjanike võrguleksikonist“ kasu? Mullu oktoobris istutasid Eesti kirjanike liidu liikmed Käsmu loomemaja aeda üheksa viljapuud. Kumma viljad valmivad enne – kas noore puu või uue leksikoni? Kris Moor Uuest teatmeteosest tõuseks tulu nii meile endile kodus kui ka sõpradele võõrsil. Andmebaasidel on alati suur toel 2000. aastal, mil KKI oli juba ümber elab ja loob, kus on kullala koduke? Me kõrval välja paralleelse emakeelse võr- väärtus. Nagu vastas hiljuti Eesti Kultuu- korraldatud kaheks eraldi asutuseks. emakeel tunnetab ja taasloob ennast guleksikoni. Selle loomisel tuleksidki riloolise Arhiivi juhataja Kristi Metste: Varasema „Eesti kirjanduse biograafi- kõige sügavamalt ja kõrgemalt ikkagi kampa nii Tallinna professuur kui ka kir- neid ei tehta mineviku meenutamiseks, line leksikoni“ (1975) väljaandmist juhtis sõnakunstis: luules ja proosas, teatris, jandusmuuseum, kirjanike liidu moraal- vaid tuleviku loomiseks. See on sisuline samuti KKI. Neid teatmeteoseid niker- leidlikus ajakirjanduses, me ürgsetes sel toetusel. UTKK võiks ka liituda, arvab baastegevus – rakenduslik alusteadus. dati hulga kaasautorite poolt pikemat ja uutes murretes, reklaamivas tarbe- akadeemik Jaan Undusk. Nii et me ei Millepärast oli Eestile geenipanka aega, kuid tulemused said päris hääd. sõnakunstis, mõnes lauluski. Seega ka alustaks hoopiski tühjalt kohalt, vaid vaja? Millised ressursid selle alla pandi? KKI oli minugi esimene töökoht värske kujund­liku mõtlemise ja ütlemise ehk suur osa tööst on juba ette ära tehtud. Kirjanike leksikon on meie kirjanduse filoloogiadoktorina, koos Õnne Kepiga poeetilise keelekasutuse valdkonnad EWOD, mis praegu on lihtne akadee- geenipank, seal on tallel poeetiliste koo- kirjutasime seal eesti pagulasluule üle- peavad saama väärilist tuge. Poeetika miline andmekogu ülikooli e-platvormil, dide jadad. Jama, kui pead nii tähtsat vaate. on keele süvaomadus, tema armasta- tuleb välja arendada rahvusvaheliseks asja tegema põlve otsas ja pisku eest, ja 1993. aastal löödi instituut pooleks: tud süda, mille hoidmiseks peab olema erialarepositooriumiks, mis täidab kõik kui see ei kuku suurepärane välja, jääb tekkisid Eesti Keele Instituut ning ETA samuti tagatud kestlik „riiklik tellimus“. avatud teaduse ja turvatud andmekogu poolikuks ning nõuab parandamist. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Seda ei tohi külma kätte jätta. tingimused. Seda taset eesti humanitaa- Otsest kasu saaks muidugi võimalik Nüüd uhab Eesti Keele Instituut tublilt rias veel kuskil ei ole. Siis saab iga auto- asutustevaheline töögrupp, kes hakkab aina edasi. Kuid Underi ja Tuglase kes- Leksikoni eeltöö on juba tehtud riprofiil eraldi avaliku juurdepääsumar- EWODi alusel ja sellega rööbiti koostama kus on sellesama löögi all, millest äsja keri ehk DOI, millele hää viidata. Hetkel emakeelset „Eesti kirjanike võrguleksi- pajatasin: et elus püsida, peavad nad Uue leksikoni koostamist ei pea alus- on kogu leksikonil vaid ühine üldine koni“. Ei ole välistatud, et kunagi trüki- maailma tippteadust deklareerima, eel- tama nullist. Põhi on juba olemas: see DOI, kuid juba praegugi indekseerib takse tolle põhiosa ka raamatuna. mise sajandi haku dekadentsist viimast on e-leksikon Estonian Writers’ Online meie sisu Põhja-Ameerika Modern Lan- Alates töö alustamisest 2014. aastal välja võtma. Nad ei saa, rahvaluule veski- Dictionary ehk EWOD, nagu me teda guage Association (MLA). Vaja oleks läbi olen teinud üheksa edutut EWODisse kivi kaelas, kaevu hüpata. Seetõttu ongi suu­päraselt lühendame. EWOD asub viia ka sisemine ja välimine linkimine, otseselt või kaudsemalt puutuvat taot- entsüklopeedilise arenduse oma aadressil sisu.ut.ee/ewod. ulatuslikum sidumine Wikipediaga jms. lust Eesti teadusagentuuri, haridus- ja südame­asjaks võtnud Tartu ülikooli EWODi eesmärk on koondada esma- Kahasse maailmakirjanduse eme- teadusministeeriumi ning kultuuri- kirjandus­teadlased. tähtsat võõr- ja emakeelset teavet eesti riitprofessori Jüri Talvetiga – tema ministeeriumi programmidele. Ainult Meie jääme ülikoolis ellu, sest meie kirjanduse ja selle vastuvõtu kohta nii andmekogu loomise algataski – oleme kaks ülikoolisisest väiksemat projekti põhitegevus on siiski õppetöö ja vahel kodus kui ka välismaal. Eesti kirjandus EWODi peatoimetajad. Tegevtoimetaja on olnud edukad, rohkem mitte. Kokku toetas ka väike baasfinantseerimine. toimib ikkagi rahvusvahelises maail- on Sven Vabar, kelle visa töö najal kogu tuleb kuraditosin, sest äsja esitasin ka Kuigi rahvusprofessuuri rikkus on – et makirjanduses. Tähtis on, et välishuvi- arendusprojekt püsibki. Talle on praegu kultuurkapitalile. Milline (kvaliteet) see oleks avalikult teada – lihtsalt linna- line leiaks meie kirjanduse kohta üles abiks väga head kirjutajad Anneli Niinre ajaraisk! Õnneks oleme mentor Talveti legend: selle toel lisategevust ette ei võta, tähtsamad käsitlused ja viited, millele ja Lauri Pilter ning tõlkija Ilmar Anvelt, varasemast teadusteemast ja kirjandus- pigem oleme süvenevas puudujäägis. tal on keeleline juurdepääs. See tõstab teisedki. Mõnigi doktorant või värske muuseumi tippkeskusest saanud tea- Ja veel kord: kas on ühe kultuurilise nii kirjanduse kui ka kirjandusteaduse doktor tuleks kaasa, kui palga ja tervise- tavat tuge, rahvusprofessuuri suurele leksikoni koostamine ikka ülikooli kui komparatiivset suhtlusvõimet. Sellisena kindlustuse saaks. abile lisaks, kuigi ka need allikad kuiva- õppe- ja teadusasutuse asi? Aga mida on EWOD ka hää kultuuridiplomaatia Sven Vabari andmetel oli eelmise sid viimaks kokku. „Eesti kirjanike võr- parata, kui ükski teine asutus seda täna- tööriist. Samal ajal on ta kasulik meie aasta lõpuks sisse kantud 830 autorit, guleksikoni“ sama kasinalt rajada ei saa. päeval teha ei saa? koduse andmebaasina, sest inglise keel kellest 650 on olemas ka ingliskeelne Kirjanduse seisukohast juhin siiski ei tee ju enam raskusi. profiil. Tema arvab, et kokku võiks lek- Arne Merilai on Tartu ülikooli eesti kir- tähelepanu, et riiklik keelehoole ei Aga sellegipoolest võtaksime profii- sikonis olla 3000–4000 kirjanduslikult janduse professor, rahvusteaduste profes- tohiks piirduda ainuüksi lingvistilise lide aluseks olevad eestikeelsed tekstid olulist nime. Võrdluseks: „Eesti kirjanike sor ning veebileksikoni „Estonian Writers’ tegevusega. Kus meie eesti keel õieti nüüd kasutusse ja arendaksime EWODi leksikonis“ (2000) oli vaid 1400 nime. Nii Online Dictionary“ kaas­­pea­toimetaja.  EESTI KIRJANIKE MITMEKEELNE E-LEKSIKON (EKEL-EWOD): LÜHIÜLEVAADE (märts 2024.a.; koostanud J. Talvet) Rahvuskultuuri ja rahvuskirjanduse seisukohalt ajaloolise tähtsusega projekt Eesti kirjanike e-leksikon EKEL/ EWOD (Eesti kirjanduse e-leksikon; Estonian Writers' Online Dictionary; (vt https://sisu.ut.ee/ewod/avaleht) sai alguse Tartu Ülikooli kirjanduse ja teatriteaduse osakonna riiklikult finantseeritud uurimisprojektist "Eesti kirjandus ja maailmakirjandus võrdleva kirjandusuurimise paradigmas" (2014-2019), mille juhiks oli maailmakirjanduse professor Jüri Talvet. EWODi /EKEL-i koostamist koordineerivad ühiselt eesti kirjanduse korraline professor Arne Merilai ja tänane emeriitprofessor Jüri Talvet. Leksikoni tegevtoimetajana tegutseb kirjandusmagister Sven Vabar, kes hoolitseb virtuaalplatvormi tehnilise rajamise, täiustamise ja sisustamise eest. Vajadus Eesti kirjanike uue leksikoni järele on kasvanud sedamööda, kuidas on aegunud viimased trükis ilmunud eesti kirjanduse leksikonid ("Eesti kirjarahva leksikon", Koost. Heino Puhvel, Eesti Raamat, 1995, 690 lk; "Eesti kirjanike leksikon", koost. Oskar Kruus, Heino Puhvel, Eesti Raamat, 2000, 693 lk). EWODi /EKEL-i esialgsest kavandatud mahust (vähemalt 700 autorit) on tänaseks valminud veidi enam kui 600 loovkirjaniku täielikud leheküljed (vt. EWODi/EKELi autorite alfabeetilises rippmenüüs nimed tumedama sinisega). Autorilehekülgedel sisalduvad autoriprofiilid koos algupärase eestikeelse loomingu põhiandmetega; võimalikult täpsed ja täielikud andmed nende loomingu nii tõlkelise kui ka käsitlusliku (olulisema) omakeelse ja võõrkeelse retseptsiooni kohta). EWODi / EKEL-i kõik autoriprofiilid on algupärased, loodud eranditult EWODi /EKEL-i tarbeks. © Copyright / avaldamisõigus: Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi kirjanduse ja teatriteaduse osakond / University of Tartu Department of Literature and Theatrical Studies of the Institute of Cultural Research. Kuigi leksikon on tegemisel ja ka valminu nõuab pidevat täiendamist, on EWODist / EKEList juba praegu saanud usaldusväärseim ja kaasajastatuim allikas eesti kirjanduse vastuvõtuks ja vastuvõtu kohta (uurimused, kriitika, tõlked, tõlgete ajalugu ja kriitika) olgu Eestis või välismaal. Lühidalt: EWOD / EKEL on mitmekeelne püsivalt täienev ja täiendatav Eesti kirjanike uus leksikon. TÖÖ ESIMESES JÄRGUS loodi leksikoni olemasolev raam inglise keeles, koostati autoriprofiilid eesti keeles ja tõlgiti need inglise keelde. Esimese järgu tööd loodame lõpetada 2025.a. alguseks. Leksikoni koostamise TEISES JÄRGUS (alustatakse hiljemalt 2025. aastal) lisanduvad rööbitine eestikeelne raam ja kirjanikuprofiilid eesti keeles. Eestikeelsed profiilid (mille loojate seas on suur hulk tänase Eesti kirjandusteadlasi ja - kriitikuid, vt https://sisu.ut.ee/ewod/about ) on EWODi / EKELi toimkonna käsutuses. Enne leksikonis avaldamist tuleb need läbi toimetada ja ühtlasi lisada andmed olulisemate eestikeelsete käsitluste (retseptsiooni) kohta (lisaks monograafiatele, mille andmed juba täna leiduvad EWODis / EKELis). Rahastamine Leksikoni koostamise rahastamine muutus TÜ-s kriitiliseks 2022. aasta algusest, kui lõppes rahastus Eesti Uuringute Tippkeskuse eelarvest ja selgus, et TÜ kultuuriteaduste ja kunstide instituudi (KU) eelarvesse ei mahtunud EWODi /EKELi eestikeelsete kirjanikuprofiilide koostajate ja tõlkija töö lepingupõhist tasustamist. Kuni käesoleva 2023. aasta lõpuni saadi ajutist leevendust TÜ kirjanduse rahvusprofessuuri vahenditest. Kirjandusteaduse rahastamise üldine puudulikkus on tekitanud ohu, et kirjanduse rahvusprofessuuri vahendeist ei saa 2024. aastal enam piisavat toetust EWODi - EKELi koostamise jätkamiseks. 2024.a. peaülesanne on edukalt ja väärikalt lõpule viia EWODi - EKELi koostamise I etapp (järk) koostada ja lisada olemasolevatele veel ligilähedaselt 100 loovkirjaniku autoriprofiilid ja tagada nende heatasemelise tõlge inglise keeles, koos loomingu põhiandmetega). (EWODi eesmärkide kohta vt artiklid: J. Talvet, Mis on Ewod? Milleks?. - Looming, no 8, 2020; Sven Vabar, A major new ongoing Estonian literary-cultural project. - ELM: Estonian Literary Magazine, No. 2, 2019, pp 18-19, http://elm.estinst.ee/reflections/ewod- a-major-new-ongoing-estonian-literary-cultural-project/). Arne Merilai: Sirp 1.03.24: https://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/eesti-kirjanike-leksikon-taiesti-voimalik/ ) Saatja: Arne Merilai <[email protected]> Saaja: Heidy Purga, KUM min, Jüri Talvet, Liina Lukas, Piret Voolaid, Piret Viires, Maarja Kangro, [email protected], [email protected], Toomas Kiho, Mart Jagomägi, [email protected], [email protected], [email protected], Rein Veidemann Teema: FW: Eesti kirjanike leksikon. Pöördumine Tere, auväärt kultuuriministeerium! Kuna oleme tõstatanud avalikus erialaruumis küsimuse, miks kultuuriministeerium ei ole kuu aja jooksul vastanud kirjanduslike asutuste juhtide murelikule pöördumisele (6. märtsil k.a), siis sain äsja tagasiside, et vahest ei ole ministeeriumi kodukalt võetud ministri ametlik meiliaadrerss usaldusväärne. Kiri küll tagasi ei põrkunud, aga elumärki siiski ei olnud. Minult küsiti: “Kellele või mis meilile see kiri läks. Väidetavalt ei ole sellist kirja ministeeriumi jõudnud, ei ministrile, kantseleisse, kantslerile ega nõunikele.“ Juhtub tehnilisi viperusi, normaalne. Meie presidendi, haridus- ja teadusministeeriumi ja teadusagentuuri vastused suunavad küsimuse lahenduse siiski kultuuriministeeriumi pädevusse. Edastame pöördumise niisiis uuesti, sest kiiret ei ole, aga selgust oleks tarvis enne raamatuaastat – et mis me edasi teeme oma vaese mehe leksikoni emakeelse arendusega. Nimelt saime vahepeal väikse päästerõnga Kultuurkapitalilt, mis katab veerandiku ingliskeelse EWODi aastasest säästueelarvest TÜ eesti kirjanduse rahvusprofessuuris. EWODi platform on praegu ülikoolis muutmisel, miska võib esineda tõrkeid; suurem eesmärk oleks aga avatud teaduse varundatud erialarepositoorium (sellist ei ole veel meie humanitaarias), kus igal kirjanikuprofiilil on omaenda viidatav DOI. Kinnitan, et pöördumise sisuks ei ole tüliõun, vaid kevadtöine mõttetalgute koht: millise allika toel saab Eestis selletaolisi kultuurile ja haridusele tarvilikke „mitte-tippteaduslikke ja mittepersonaalseid“ suurtöid ülepea teostada? Vanasti täitis selliseid ülesandeid Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituut, mille kirjanduslik järglane on Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, mis uurimisasutusena kultuuriprojekte enam täita ei saa. Kirjanike liidu juhatus, kirjandusmuuseum, TÜ maailmakirjanduse ja TLÜ eesti kirjanduse professuur kinnitavad, et uus kirjanike leksikon on nende (kultuurilisi, mitte teaduslikke) prioriteete. Lugupidamisega Arne Merilai Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor EWODi kaaspeatoimetaja Kirjanik 53302960 From: Arne Merilai Sent: kolmapäev, 6. märts 2024 21:30 To: Alar Karis <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; Kristina Kallas <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Jüri Talvet <[email protected]>; Liina Lukas <[email protected]>; Piret Voolaid <[email protected]>; Piret Viires <[email protected]>; Tiit Aleksejev <[email protected]>; Märt Väljataga <[email protected]>; Arne Merilai <[email protected]> Subject: Eesti kirjanike leksikon. Pöördumine Lugupeetud Eesti hariduse, teaduse ja kultuuri poliitika kujundajad! Tartu Ülikooli eesti kirjanduse rahvusprofessuur, Tartu Ülikooli maailmakirjanduse professuur, Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse ja kirjandusteooria professuur, Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Kirjanike Liidu juhatus pöörduvad teie poole süveneva mure tõttu, et Eesti kultuuri alased uurimis- ja arendusteemad ei ole Eesti teadusrahastuses esmased. Eesti raamatu aasta 2025 hakul tõstame pakilise näitena esile Eesti kirjanike leksikoni (2000) uuendamise küsimuse Estonian Writers’ Online Dictionary (sisu.ut.ee/ewod <https://sisu.ut.ee/ewod> ) arendamise alusel. Murekirjale allakirjutanute nimel lugupidamisega Arne Merilai Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Kirjanik 53302960