Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 201-25/298562 Otsuse kuupäev 30.09.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse riigihankes „Punane tn 17 kinnisasja osa kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 298562) ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja nende kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ, esindaja Maxim Moiseenko Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, esindaja Kristina Brandt-Kure Kolmas isik, ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ, esindaja Nikita Volkotrub Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 7 alusel: Jätta läbi vaatamata ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise ja nende kõrvaldamata jätmise otsustele. 2. RHS § 197 lg 1 p 4 alusel Jätta rahuldamata ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustus ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ kvalifitseerimise otsusele. 3. RHS § 198 lg-de 3, 7 ja 8 alusel Jätta ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ vaidlustusmenetluse kulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.08.2025 alustas Lasnamäe Linnaosa Valitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) kontsessioonilepingu sõlmimise menetlusega riigihanget „Punane tn 17 kinnisasja osa kasutusse andmine parkimisteenuse korraldamiseks“ (viitenumber 298562) (edaspidi Riigihange). Hankija kohaldas lihthankemenetluse reegleid ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati viis pakkumust, mh esitasid pakkumuse ühispakkujad Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ ning ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ. 2. Hankija 29.08.2025 korraldusega nr T-24-1/25/62 (edaspidi Korraldus) võttis Hankija Riigihankes vastu järgmised otsused: - kõikide pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus (Korralduse p 1 (alapunktid 1.1-1.5)); - ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsus (Korralduse p 2); - ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused (Korralduse p 3). 3. 08.09.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus (puudused kõrvaldatud 09.09.2025) Hankija otsustele tunnistada edukaks ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ (edaspidi kumbki eraldi Ühispakkuja või koos Kolmas isik) pakkumus ja jätta Kolmas isik kõrvaldamata ning kvalifitseerida. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.09.2025 kirjaga nr 12.2-10/201 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 19.09.2025 ja neile vastamiseks 24.09.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujad Stadekor OÜ ja Äriparkla OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. RHAD-is on kehtestatud järgmine kvalifitseerimise tingimus: Pakkuja viimase (käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud) majandusaasta netokäive (müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot (käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 40 000 eurost aastas) (edaspidi Tingimus). Kolmas isik ei vasta Tingimusele, mille kohaselt peab pakkuja olema käibemaksukohuslane. 5.2. Tingimuse teine eesmärk – lisaks pakkuja majandusliku suutlikkuse kontrollimisele – on tagada pakkumuste võrreldavus ja võrdne kohtlemine. Riigihankes on võitjaks kõrgeima 2 (7) renditasu pakkunud pakkuja. Renditasu arvestatakse ilma käibemaksuta, kuid pakkumuse täitmise käigus peavad käibemaksukohustuslased maksma saadud renditasult lisaks 24% käibemaksu, mida mitte-käibemaksukohustuslased ei pea tegema. 5.3. 40 000 euro suurune aastakäibe nõue tagab, et: - kõik Riigihankes osalevad pakkujad on käibemaksukohustuslased; - pakkumused on esitatud samadel alustel ning neid saab objektiivselt võrrelda ilma, et pakkuja maksustamise staatus looks varjatud eelise. Kolmas isik ei täida Tingimust, kuna kummalgi ühispakkujatest pole 40 000 euro suurust aastakäivet ja nad pole registreeritud käibemaksukohustuslasena. 5.4. Pakkumused pole võrreldavad, kuna pakkujad ei kanna sama maksukoormust. 6. Hankija, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja arvates ei vasta Kolmas isik Tingimusele. Vaidlustaja tõlgendab Tingimust vääralt. Tingimuse sõnastusest nähtub, et viide käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustusele on toodud selgitava lisamärkusena, mitte iseseisva kvalifitseerimise tingimusena. Käibemaksu kohuslaseks olemine ei ole kvalifitseerimise tingimus. 6.2. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei oleks tohtinud Kolmandat isikut kvalifitseerida, kuna Mugav Parkla OÜ-l ega Kohalik Parkla OÜ-l ei ole eraldi täidetud 40 000 euro suurune aastakäibe nõue ja nad ei ole registreeritud käibemaksukohuslasena. Vaidlustaja jätab tähelepanuta RHS § 103 lg 4, mille kohaselt võivad ühispakkujad tugineda üksteise vahenditele, et tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele. Kolmas isik on üksteise vahenditele tuginedes täitnud nõude, et majandusaasta netokäive (müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot ning nende edukaks tunnistamine on õiguspärane. Ühiselt ületab ühispakkujate netokäive oluliselt nõutud summat - 40 000 eurot. 6.3. Pakkumuste maksumust hinnatakse käibemaksuta summa alusel ning asjaolu, et Kolmandal isikul puudub käibemaksukohustus, ei anna talle Riigihankel eelist. 7. Kolmas isik, ühispakkujad Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Kolmas isik esitas RHR-i kaudu Hankijale 14.08.2025 küsimuse, milles palus selgitada: 1) kas pakkuja võib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate (ühispakkujate) vahendite alusel; 2) kas ühispakkujate puhul ühispakkujate majandusaasta netokäive summeeritakse; 3) kas ühispakkujate puhul, kelle majandusaasta netokäive eraldi (ilma teise ühispakkujata) ei ületa 40 000 eurost aastas ja käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei ole, kehtib ka nõue, et vähemalt üks ühispakkujatest peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud. Hankija vastas 15.08.2025, selgitades, et: 1) RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja kui see on pakkuja või kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele tugineda ühispakkujate pädevusele; 2) jah - ühispakkujate majandusaasta netokäive summeeritakse; 3) juhul, kui ühispakkujate aastane summeeritav käive ületab kvalifitseerimise tingimustes 3 (7) esitatud mahte, ei ole ettevõte käibemaksukohustus nõutav. Hankija selgitused on Hankijale siduvad. 7.2. Hankija 15.08.2025 vastusest ja RHS-ist tulenevalt esitas Kolmas isik Riigihankes pakkumuse, mh kvalifitseerimistingimuse B.1. täitmiseks on Kolmanda isiku viimase (riigihanke algamise ajaks lõppenud) majandusaasta netokäive (müügitulu) kokku 66 753 eurot, millest Ühispakkuja Mugav Parkla OÜ netokäive on 35 763 eurot ja Ühispakkuja Kohalik Parkla OÜ netokäive on 30 990 eurot. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustuse kohaselt taotleb Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsuste kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kõrvaldamata jätmise otsustele tuleb jätta RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 8.1. Vaidlustuskomisjon selgitas 09.09.2025 kirjas nr 12.2-10/201, millega tagastati vaidlustus puuduste kõrvaldamiseks, Vaidlustajale mh järgmist: Vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustaja vaidlustanud üldsõnaliselt ühispakkujate Mugav Parkla OÜ ja Kohalik Parkla OÜ (edaspidi Kolmas isik) võitjaks tunnistamise otsuse põhjusel, et Kolmas isik ei vasta hanke tingimusele. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt peab Vaidlustaja sisuline põhjendus silmas Kolmanda isiku mittevastavust kvalifitseerimise tingimusele [---]. Seega on Vaidlustaja eesmärk nn võitjaks tunnistatud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse vaidlustamine ja vaidlustuse esemeks on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta (Korralduse p 3). Palun esitage vaidlustuses selgelt vaidlustuse ese ja nõue seonduvalt esitatud põhjendustega (nt Vaidlustaja vaidlustab Hankija otsuse Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta ja taotleb Hankija otsuse Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta kehtetuks tunnistamist). 8.2. Vastuseks vaidlustuskomisjoni kirjale esitas Vaidlustaja 09.09.2025 lisaks Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamise nõudele ka nõuded tunnistada kehtetuks Hankija otsused Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta. Vaidlustuses (ei esialgses ega parandatud vaidlustuses) ei ole Vaidlustaja esitanud ühtegi faktilist põhjendust, mis seonduks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise otsuste õigusvastasusega ja oleks põhjuslikus seoses esitatud nõuetega. 8.3. Vaidlustuskomisjon selgitab täiendavalt, et olukorras, kus Hankija on kasutanud Riigihankes RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetlust (Hankija Korralduse otsuste järjekorrast nähtub RHS § 52 lg 3 kohaldamine, kusjuures selle kasutamine oli lubatav Lihthankemenetluse korra p-ist 5.1 tulenevalt), eelneb pakkumuste vastavuse kontroll ja pakkumuse edukaks tunnistamine pakkujal kõrvaldamise aluste puudumise kontrollile ja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollile, mis viiakse läbi üksnes ja ainult edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja suhtes. Seega pöördmenetluses ei järgne pakkumuse edukaks tunnistamise otsus pakkuja kvalifitseerimise otsusele, mistõttu puudub alus ja põhjus rääkida ka edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamisest hankemenetluse etapiviisilisuse põhjusel (järgnevad otsused ei saa olla õiged, kui mõni sellele eelnevatest otsustest ei ole õige). 4 (7) 8.4. Tulenevalt eespooltoodust - kuna Tingimusele mittevastavuse põhjusel ei saanud Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ega Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise kohta rikkuda Vaidlustaja õigusi või kahjustada tema huve - tuleb vaidlustus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsustele jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õiguse puudumise põhjusel. 9. Kontsessioonimenetlust viib Hankija läbi lihthankemenetlusena, millisel juhul peab Hankija määrama RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgima RHS §-is 125 sätestatud nõudeid. Hankija on Riigihankes Lihthankemenetluse korra (edaspidi Kord) ka kehtestanud. Kuna vaidluse all on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta, siis Hankija kohaldab kvalifitseerimise reegleid viisil nagu need on sätestatud Korras (RHS § 125 lg 5 ei sätesta RHS- i kvalifikatsiooni kontrollimise reegleid kohustuslikena), antud juhul on asjasse puutuvad kvalifikatsiooni kontrollimise sätted Korras järgmised: 4.3. Konkreetne aastakäive: Pakkuja viimase (käesoleva riigihanke algamise ajaks lõppenud) majandusaasta netokäive (müügitulu) peab olema vähemalt 40 000 eurot (käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 40 000 eurost aastas). Pakkuja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimisel kohaldab hankija muu hulgas RHS § 103 lg 5 ja 6 ning § 104 sätestatut. 4.4. Hankija kvalifitseerib pakkujad, kelle kvalifikatsioon vastab alusdokumentides esitatud tingimustele ja jätab pakkuja, kelle kvalifikatsioon ei vasta alusdokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele kvalifitseerimata. [---] 4.8. Pakkuja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises riigihankes. Korraldusest nähtuvalt on Hankija tuginenud Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse tegemisel ka RHS § 98 lg-tele 1 ja 5 ja § 104 lg-le 6. 10. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse õiguspärasus Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmas isik Tingimusele, kuna kumbki ühispakkujatest ei ole käibemaksukohustuslane. 10.1. RHAD kvalifitseerimistingimustest nähtuvalt on Tingimuse aluseks RHS § 100 lg 1 p 4: andmed pakkuja või taotleja netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või selle esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast. Riigihankes on Tingimus esitatud üksnes viimase majandusaasta üldisele netokäibele mahus 40 000 eurot ja Kolmas isik on Tingimust täitvad andmed Ühispakkujate hankepassides ka esitanud (vastavalt: 35 763 eurot - Mugav Parkla OÜ ja 30 990 eurot - Kohalik Parkla OÜ). Puudub vaidlus, et kummagi Ühispakkuja netokäive eraldi võetuna ei täidaks Tingimuses kehtestatud 40 000 euro nõuet, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ühispakkujad võivad RHS § 103 lg-st 4 tulenevalt oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele (Korra p-idest 3.8, 4.5 ja 5.6 nähtuvalt on Hankija ilmselgelt pidanud võimalikuks ühispakkujate osalemist ja ühispakkujate poolt pakkumuse esitamist), mistõttu Ühispakkujad võisid tugineda Riigihankes Tingimuse täitmiseks üksteise vahenditele. Ühispakkujate käibe summeerimisel on Tingimuses kehtestatud 40 000 euro netokäibe nõue Kolmanda isiku puhul täidetud. 10.2. Vaidlustaja väitel sisaldub Tingimuses lisaks netokäibe nõudele ka nõue, et pakkuja peab olema käibemaksukohustuslane. Vaidlustaja teeb selle järelduse Tingimuses sulgudes olevast 5 (7) lausest: käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus 40 000 eurost aastas. Vaidlustuse kohaselt tuleb Tingimusest aru saada nii, et pakkuja peab olema käibemaksukohustuslane sõltumata RHS-is sätestatud ühispakkujate õigusest oma käibeid kvalifitseerimise tingimusele vastavuseks summeerida. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. 10.2.1. 40 000 eurot on Eestis üldreeglina käibemaksukohustuslaseks registreerimise piir (käibemaksuseaduse § 19 lg 1 esimene lause sätestab: Kui isiku käesoleva seaduse § 191 lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida. [---]). Seega kui pakkuja täidab Tingimuses kehtestatud käibenõude üksinda, peab ta olema käibemaksukohustuslasena registreeritud käibemaksuseaduse alusel ja see kohustus ei tulene RHS-ist ega Tingimusest vaid käibemaksuseaduse § 19 lg-st 1. 10.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus nähtuvalt peab pakkuja olema täitnud käibemaksuseadusest tuleneva kohustuse registreerida end käibemaksukohustuslasena, kui kalendriaasta käibe piirmäär (alates 40 000 eurot) on käes. Kui käibe piirmäär saavutatud ei ole (nt pakkumuse esitamisel mitme pakkuja poolt ühiselt jääb kõikide ühispakkujate kalendriaasta käive alla 40 000 euro) käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust pakkujal ei ole, kuna see kohustus tekiks alles alates 40 000 eurosest käibest aastas. Vaidlustuskomisjon leiab, et selliselt on Tingimuse eesmärk välistada pakkumuse esitamine pakkujate poolt, kellel on (käibemaksuseadusest tulenev) kohustus ennast käibemaksukohustuslasena registreerida (ja käibemaksu tasuda), kuid kes seda ei tee. RHS-is sätestatud kvalifitseerimise tingimuse eesmärki, kontrollida pakkuja majanduslikku ja tehnilist suutlikkust hankelepingut nõuetekohaselt täita, käibemaksukohustuslasena registreerimise nõue iseseisvalt ei täida. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Tingimus ei sisalda selles Riigihankes osalemiseks käibemaksuseaduse § 19 lg-s 1 sätestatust erinevat kohustust ennast käibemaksukohustuslasena registreerida. Veelgi enam – Tingimuses on selgelt viidatud kohustusele registreerida käibemaksukohustuslasena alates 40 000 eurost käibest aastas, millest ei saa tuletada Riigihankes pakkujale kohustust registreerida ennast käibemaksukohustuslasena vabatahtlikult ka juhul, kui pakkuja käive 40 000 euroni ei küündi. 10.2.3. 15.08.2025 andis Hankija vaidlustuskomisjoni eeltoodud seisukohaga kooskõlas oleva selgituse ka Riigihankes osalemisest huvitatud isikutele vastuseks Ühispakkuja järgmisele küsimusele (sõnumi ID: 997450, küsimus 3): kas ühispakkujate puhul, kelle majandusaasta netokäive eraldi (ilma teise ühispakkujata) ei ületa 40 000 eurost aastas ja käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ei ole, kehtib ka nõue, et vähemalt üks ühispakkujatest peab olema käibemaksukohustuslasena registreeritud? Hankija vastus: Juhul kui ühispakkujate aastane summeeritav käive ületab hanke kvalifikatsiooni tingimustes esitatud mahte ei ole ettevõte käibemaksukohustus nõutav. Seega antud juhul ei saa rääkida ka sellest, kas pakkujad võisid saada Tingimusest erinevalt aru. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pärast Hankija selgitust vastuseks eespooltoodud küsimusele pidid pakkujad, sh Vaidlustaja, aru saama, et käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustustust alla 40 000 eurose käibe korral Tingimus ühispakkujatele ei kehtesta. 10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei riku Tingimuse kohaldamine kooskõlas käibemaksuseadusega viisil, et isikud, kelle majandusaasta käive ületab 40 000 eurot ja kes osalevad Riigihankes üksi, peavad olema 6 (7) käibemaksukohustuslasena registreeritud, ja isikud, kes osalevad Riigihankes ühiselt ja kelle käive eraldiseisvalt 40 000 euro piiri ei ületa, käibemaksukohustuslasena registreeritud olema ei pea. Tingimuses sisalduv netokäibe suuruse nõue 40 000 eurot majandusaastas kohaldub võrdselt mõlemale - netokäive on müügitulu ilma käibemaksuta ja käibemaksukohustuslasena registreerimise korral ei ole netokäibe nõue Riigihankes pakkujale suurem. Väiksema maksumusega riigihangete korral on alati võimalik, et pakkumuse esitavad nii pakkujad, kelle käive on suurem ja kellel on käibemaksuseadusest tulenev kohustus ennast käibemaksukohustuslasena registreerida (ja käibemaksu tasuda) kui ka pakkujad, kelle käive sellist kohustust kaasa ei too. RHS-i eesmärk tervikuna ei ole välistada riigihangetest pakkujad, kellel käibega ei kaasne seadusest tulenevalt käibemaksukohustuslasena registreerimise (ja käibemaksu tasumise) kohustust. 10.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on kooskõlas Korra p-idega 4.3, 4.4 ja 4.8, aga ka RHS § 98 lg-dega 1 ja 5 ning RHS § 103 lg-ga 4 ning selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub. 11. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3, 7 ja 8. Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 7 (7)