Hankija vastus

Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Teie: 25 .09.2025 nr 5.-3.1/ 14159 - 1 Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie: 30.09.2025 nr 5.-3.1 / 14159 - 3 Vastus riigihankes nr 300076 esitatud vaidlustusele Austatud Ulvi Reinmets Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Põhja Linnaosa Valitsus Registrikood 75017745 Kari tn 13, 10311 Tallinn E-post [email protected] Tänavapuhastuse Aktsiaselts (edaspidi vaidlustaja ) esitas 24.09.2025 vaidlustuse Põhja-Tallinna Valitsuse riigihankes „ Põhja-Tallinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadiste hooldustööde teostamine 2025- 2028“ (viitenumber 300076) riigihanke alusdokumentide le (edaspidi AD ) . VAKO edastas 25.09 .2025 vaidlustuse Põhja-Tallinna Valitsusele (edaspidi hankija ) ja palus hiljemalt kolme tööpäeva jooksul esitada Riigihangete vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse osas. SISULISED PÕHJENDUSED Vaidlustuse punktis 7 väidab vaidlustaja , et p akkujalt ei saa mõistlikult eeldada, et pakkuja jõuaks Hanke ADga tutvuda ning ka küsimused koostada ja esitada vahetult pärast h anke avaldamist ning et hankes puudus võimalus lahendada AD ebaselgust küsimuste-vastutuste ja nende tulemusena võimalikult AD korrigeerimise teel. Hankija on seisukohal, et k ui pakkumuste esitamise tähtaeg on mõne hankemenetluses osalemisest huvitatud isiku jaoks liiga lühike, siis saab hankijalt alati paluda pakkumuste esitamise tähtaja pikendamist. Üldjuhul hankijad oma praktikas seda ka teevad, sest hankijate huvi on, et menetlusest võtaks osa võimalikult suur arv pakkujaid. Seda aga vaidlustaja teinud ei ole. Asjaolust, et pakkumuste esitamise tähtaeg on menetluses osalemisest huvitatud isikule ebapiisav , sai vaidlustaja teada hanke avaldamise hetkel. Täiendava tähtaja küsimine ei vaja dokumentidesse süüvimist määral, mida eeldab pakkumuse esitamine. 24.09.2025 pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega 3. oktoobrilt 15 . oktoobrini ja teavitas sellest huvitatud isikuid 24.09 kell 13:57. Vaidlustaja on VAKO-le vaidlustuse esitanud 24.09 kell 16:40. Selleks ajaks olid vaidlustajal juba alusdokumentidega seotud küsimused koondatud ja alusdokumendid läbi töötatud, mistõttu oleks vaidlustaja saanud vaidlustuse esitamise asemel küsimused esitada hankijale ilma vaidlustust esitamata ning vaidlustajale oleks jäänud pärast hankijapoolset vastust võimalus ka alusdokumente vaidlustada. AD-s esitatud tingimuste selgus kaitseb mõlema poole huve nii pakkuja(te) kui ka hankija huve. Hankija ootus on, et ADs esinevate ilmselgete ebatäpsuste või vastuolude korral juhivad hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud eelnimetatud asjaoludele tähelepanu. Seda, et hankija praktika selline on, kinnitab ka pakkuja vaidlustuses (vaidlustuse p 25) esitatud tähelepanek, et vaidlustaja mõistab, et Hankija on soovinud 24.09.2025. a antud punkti lisatud täiendustega likvideerida DHSi alusel korraldatud hangetes esitatud vaidlustustes sama punkti osas esile toodud puudusi. Lähtudes eeltoodust oleks olnud võimalik hankijal anda AD kohta selgitusi ja vajadusel kõrvaldada ADs esinevad ebatäpsused ja ilmselged vastuolud ka vaidlustusmenetluse väliselt. Vaidlustuse p unktis 10 väidab vaidlustaja, et üle 6-nädalane ettevalmistusaeg on ebapiisav ja õigusvastane , hankija sellega ei nõustu. Hankija märgib, et pakkumuste esitamine on vabatahtlik ning juhul , kui ajaraamistik ei ole pakkujale vastuvõetav, saab pakkuja pakkum u se esitamisest loobuda. Mis puudutab ettevalmistamisaja õigusvastasust, siis Tallinna Ringkonnakohus 28.04.2020 otsuses nr 3-20-157 sedastanud , et h ankelepingu eseme kirjeldamisel on hankijal lai kaalutlusruum (p 13), ning pakkujal puudub subjektiivne õigus nõuda tehnilise kirjelduse kirjeldamist talle sobival viisil (p 14). Oluline, et tingimus oleks põhjendatud ja tagaks hankija arvates soovitud tulemuse. Ettevalmistusaja määramisel lähtus hankija asjaolust, et pakkuja peab olema valmis teenust osutama nii vara kui võimalik, et tagada elanike turvalisus raskete ilmastikuolude korral, kuna ka varasematel aastatel on esinenud olukordi , ku s libedustõrje või lumevedu on olnud vajalik teostada juba novembris. Samas ei leia hankija, et 6 n ä dalat on ebapiisav tähtaeg, arvestades, et vaidlustaja o li liidetud DHS - ga 01.07.2025 ja kõnniteede interaktiiv n e kaar t avaldati 18.08 läbi DHS - i. Antud kaart baseerub hanke mahtudele ning seda kasutades oli pakkujatel võimalus tutvuda hoolduspiirkondadega, käia need läbi ja mõelda läbi nende hooldus. Lisaks on valdkonnas tavapärane praktika , et hoolas pakkuja sõlmib juba enne pakkum u se esitamist tehnika soetamiseks eellepingu, mi lle kohaselt on tal edukaks osutumise korral võimalik vajalik tehnika saada. Vaidlustuse p unktis 12 väidab v aidlustaja, et ettevalmistusaeg peab olema ette kindlaks määratud ehk määratletud konkreetse ajavahemikuna h anke tingimustes ning seatud sõltuvusse l epingu sõlmimise ajast. Hankija peab vajalikuks selgitada, et hankijal ei ole võimalik 100%- lise kindlusega määrata kindlaks lepingu algusaega, sest riigihanke alusdokumentide peale või mõne muu riigihankes te h tud otsuse peale või dakse esitada vaidlustus ning vaidlus võib lõppeda alles kohtumenetluses. Vaidlustaja hinnangul ei tohiks hankijad tööde teostamise tähta j a lõppemist sätestada konkreetse kuupäevana , sest ka sellisel juhul ei ole tööde teostamise aeg määratletud konkreetse ajavahemikuna vaid selgub alles lepingu sõlmimisel . Selline väide on meelevaldne. Hankija ei pea vajalikuks punkti 1.4 muutmist, kuna lepingu täitjal on õigus teenust osutada pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Samas punktis väidab vaidlustaja, et teenuse osutamise kava koostamine ja garantii taotlemine vajavad aega rohkem, kui mõned päevad ning teenuse osutamise kava ja täitmistagatisega peaks jääma hooldustööde alguse ning t epingu sõlmimise vahele garanteeritult mitu nädalat. Vaidlustuse esitamise hetkel tuli pakkumused esitada 15.10.2025 ning teenuse osutamise alguskuupäev oli määratud 01.12.2025, mis tähendab seda, et kui kava ja tagatis peavad olema esitatud 10 päeva enne teenuse osutamise algust, siis vajalike dokumentide esitamise tähtaeg oleks olnud 20 . 11.2025 . Isegi kui pakkumuste vastavustingimuste kontroll ja eduka pakkumuse valimine kestaks 2 nädalat, siis pakkujal jääks vähemalt 3 nädalat kava ja tagatise esitamiseks, kuid üldjuhul pakkumuste kontroll võtab vähem aega, arvestades, et dünaamilises hankesüsteemis on pakkujad juba kvalifitseeritud ning nende kõrvaldamise aluste puudumine kontrollitud. Nagu hankija käesoleva vastuse punktis 2 märkis , sai pakkuja juba 18. 08.2025 ligipääsu kõnniteede kaardile ja tal oli võimalus alustada vajalike ettevalmistamis tuste ning kõnniteede kaardi läbitöötamisega juba suve lõpus . Hankija hinnangul pakkuja eelnimetatud võimalust ka kasutas, kuna kaks päeva pärast hanke avaldamist olid vaidlustajal juba pildid ning info olukorrast erinevatel kõnniteedel. Seega hankija ei nõustu, et kava ja tagatise esitamine 10 päeva enne teenuse osutamise algust on ebamõistlik nõue. Vaidlustuse p unktis 13 väidab vaidlustaja, et minimaalselt vajalik aeg ettevalmistuseks on 2 kuud. Hankelepingu algusaja määramisel lähtus hankija tööde vajadus es t ja olulisusest, kuna talvised ilm a stiku o lud võivad esineda ka novembris ja selleks a jaks oli vaja, et lepingu partner oleks leitud ning valmis teenust osutama . Seetõttu ei olnud hankijal võimalust anda pikemat tähteaga kui poolteist kuud, mis hankija hinnangul on mõ i stlik aeg, arvestades, et vaidlustajal oli juba augustis ligipääs k õ nniteede kaardile ning võimalus juba enne hanke avaldamist hakata töötlema neid andmeid . Lisaks oli vaidlustajal võimalus juba enne pakkumuse esitamist ja eduka pakkumuse valimist sõlmida tehnika rentimise või ostmise eelleping, mida praktikas tehakse sageli . Riigikohus on kohtuotsuse nr 3 -20-718 punktis 1 8 leidnud, et tehnilise tingimuse põhjendatus sõltub esmajoones tingimuse eesmärgist ja sobivusest. Teiste tingimuste hulk või õiguspärasus seda üldjuhul ei mõjuta. Tingimuste kogum võiks kaasa tuua objektiivselt põhjendatud tingimuse õigusvastasuse, kui selle tegelik eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine. Arvestades hankija suurt otsustusruumi, on kohtulik kontroll selles küsimuses piiratud. Kohus ei pea kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi ning Tallinna R ingkonnakoh us on asja nr 3-21-613 punkt is 16 asunud seisukohale, et h ankijal on õigus määrata, millist teenust ta soovib saada. Seejuures on hankijal kohustus vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist ja hanke esemele ebavajalike piirangute seadmist , hankija on tingimuste sätestamisel lähtunud teenuse iseloomust ja sellest tulenevast vajadusest. Ühtlasi on kohus sama asja punktis 1 7 asunud seisukohale , et h anketingimuste kehtestamise eesmärk ei saa olla kõigi konkreetse pakkuja võimalike äririskide maandamine. Ka VAKO on otsuses nr 62-21/230667 leidnud, et hankija ei ole kohustatud kehtestama niisuguseid hanketingimusi, mis sobiksid kõigile pakkujatele või eiraksid tema enda vajadusi. Samuti ei ole ühelgi isikul kohustust esitada pakkumust riigihankes, mille puhul ta subjektiivsetest või objektiivsetest põhjustest lähtudes, ei pea võimalikuks hankelepingu tähtaegset täitmist. Hankija hinnangul ei piira alusdokumentides määratud ette valmistusaeg (poolteist kuud pakkumuse esitamisest kuni tööde alustamiseni ) konkurentsi ning kui vaidlustaja arvab, et sellise ettevalmistusajaga ta l ei ole võimalik valmistuda teenuse osutamiseks, siis on tal õigus hankemenetluses mitte osaleda. Samas punktis märgib vaidlustaja, et on vaja palgata palju käsitööjõudu, mis omakorda võtab palju aega. Hankija juhib tähelepanu, et se lline töö ei eelda töötajalt spetsiifilist haridust või kvalifikatsiooni, ehk potentsiaalsete töötajate arv ei ole piiratud, mistõttu ei ole hankija hinnangul vajalike töötajate leidmine nii keeruline nagu püüab vaidlustaja väita . Lisaks eeltoodule on v aidlustajal võimalus kasutada ka alltöövõtjaid või lahendada puuduva ressursi probleem muul viisil. Vaidlustaja märgib , et DHS-i kõnniteede maht on 480 000 ruutmeetrit ning korraga on vaja Tallinnas leida 2025 . aasta sügiseks palju käsitööjõudu ja soetada palju tehnikat, mida on keeruline teha, kui ei ole teada, kas ja millises koguses on teenuse osutamise kindel . H ankija märgib , et mitte ükski tähtaeg ei muuda asjaolu, et Tallinna tänavatel on vaja sellises mahus töid teostada ja seda teostavad suur hulk isikuid. Ka juhul, kui ettevalmistusaeg oleks pikem esineb alati oht, et töölepingulised töötajad ütlevad lepingu üles , haigestuvad või suunduvad konkurendi juurde teisel töölõigul sama tööd tegema. Lisaks on hankija hinnangul meelevaldne hankijale ette heita, et ka teised isikud sarnast teenust tellivad ja seetõttu on täitjal raskendatud pakkumuse esitamine või lepingu täitmine. Hankija lähtub alusdokumentides esitatud tingimuste sätestamisel eelkõige oma vajadusest, sätestades need hanke eset arvestades proportsionaalselt. Meelevaldne on sundida hankijat alusdokumentide sätestamisel arvestama võimalike teiste hankijate samaliigilisi teenuseid. Pakkujatel ei ole kohustust esitada pakkumusi kõigi s Tallinna kõnniteede hoolduse hangete s , vaid pakkujal tuleb arvestada, millises mahus on ta võimeline töid teostama ja kas tal on võimalus selleks vajaliku ressurss leida . Sama on sätestanud VAKO ots use 19-19/205342 p unktis 18. Vaidlustaja väidab ka seda, et e bamõistlikult lühike ettevalmistusaeg või selle puudumine sootuks, kahjustab konkurentsi (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Hankija ei ole sellega nõus, kuna kõnesolevad tingimused kehtivad kõigile hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele samamoodi ja kõik hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud on vaidlustajaga samas olukorras. Vaidlustuse punktis 17 juhib vaidlustaja tähelepanu, et kaardil märgitud alal asub kõnnitee asemel parkla. Hankija tunnistab, et Kolde kõnnitee 72-74 on valesti märgitud kõnniteede hoolduskaardil. Tegelikult on see kõnnitee lühem ja ei hõlma parklat ning hankija on teinud vastava muudatuse kõnniteede hoolduskaardil. Vaidlustuse p unktis 18 väidab v aidlustaja, et Kanepi kõnnitee 4 laius on kitsam, kui 1,5 meetrit . See väide ei vasta tõele. Hankija mõõtis kõnesoleva kõnnitee laius e ja see on laiem kui 1,5 meetrit. Mõõtmise teostas koha peal linnamajanduse osakonna peaspetsialist. Vaidlustaja väidab, et see kõnnitee ei ole tehnikaga hooldatav, kuid nii nagu kõik üle 1,4 laiusega k õ nniteed on tehnikaga hooldatavad , on seda võimalik ka kõnealuse tee osas. Kõnniteede tabelis on märgitud, et kõik teed, mis on laiemad, kui 1,4 meetrit, hooldatakse tehnikaga. Samas ei keela hankija selle kõnnitee hooldamist käsitsi, kui vaidlustaja hinnangul see ei ole tehnikaga võimalik . Vaidlustuse p unktis 19 väidab v aidlustaja, et Ankru kõnnitee nr 12 ei vasta kõnnitee määratlusele ning selle puhul ei ole võimalik ADst tulenevalt hooldusnõudeid täita. Hankija selle väitega ei nõustu. Tehnilise kirjelduse järgi on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või jalgrattateest eraldatud teeosa , mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Hankija hinnangul see kõnnitee vastab tehnilises kirjelduses toodud kõnnite mõistele, kuna see on ettenähtud jalakäijate liiklemiseks ning on sõiduteest eraldatud. Punktis 20 juhib v aidlustaja tähelepanu tähtaegade vastuolule hanke alusdokume n tides . Hankija on vastuolud alusdokumentides kõrvaldanud. . Vaidlustuse p unktis 22 väidab vaidlustaja, et libedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste temperatuuride korral ei ole võimalik vältida lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket kloriidide kasutamiseta, mis hankija hinnangul ei vasta tõele. H ankija märgib, et varasemas praktikas on kloriide kasutatud väga harva ja ainult eriolukordades. Ka vaidlustaja ise on varem sõlminud lepinguid, kus kloriidide kasutamine oli lubatud ainult eriolukordades . Näiteks riigihankes „Tallinna kesklinna piirkonna magistraalteede ja -rajatiste, ühissõidukite peatuste ja teemaal asuvate haljastute hooldus“ (viitenumber 252391) vaidlustaja on sõlminud lepingu, kus punkti 7.1.2.9 järgi l ibedusetõrje teostamisel lumesaju tingimustes nullilähedaste temperatuuride korral tuleb võimalikult vältida lume nakkumist teepinnale ja jääkonaruste teket ning punkti 7.1.2.12 järgi k õnni-, jalg- ja jalgrattateedel on kloriidide ja/või kloriidide vesilahuse kasutamine libeduse tõrjeks lubatud jäite või muu erandliku olukorra puhul, samuti pressitud lume või jäätunud tee sulamisel. Arvestades nii hankija enda varasemat praktikat samalaadiliste teenuste tellimisel kui ka vaidlustaja enda sõlmitud lepingute s sätestatud , ei vasta tõele vaidlustaja väide, et eelmainitud töö ei ole teostatav ilma kloriidide kasutamis t, kuna vaidlustaja on ise sellist teenust varem osutanud ilma kloriidide kasutam ata . Arvestades vajadust, selgitada täpsemalt kloriidide kasutamis t, muutis hankija punkti 3.1.2.7., täpsustades, mis olukordades saab kloriide kasutada. Vaidlustuse p unkt is 24 avaldab vaidlustaja, et kitsama kui 2 m laiuse jalg- ja jalgrattatee puhul ei ole võimalik alati tagada liikumisruumi. Hankija on täienda nud tehnilise kirjelduse punkti 3.1.2.15. selliselt, et tööde teostamise võimatuse korral, tuleb olukorra le lahenduse leidmiseks viivitamata võtta ühendust hankijaga. Punktis 25 leiab vaidlustaja , et ebaselgus esineb lumeveo ajutises lükkamises või vaalutamises sõiduteele. Hankija on muutnud tehnilise kirjelduse punkti 3.1.2.14 ning lisanud täienduse , kuidas tuleb pakkujal käituda, kui tööde teostamine on takistatud. Punktis 26 vaidlustaja ekslikult viitab tehnilise kirjelduse punkti 2.3.7. vanale sõnastusele, mis oli muudetud enne vaidluse esitamist. Muudetud punkti järgi ei pea pakkuja tegema märkide paigaldamisest ja seal parkivatest autodest pilte. Vaidlustuse p unktis 27 märgib vaidlustaja et tehnilise kirjelduse punkt 2.3.7. on asjakohatu tingimust v aidlustaja hinnangul reguleerib sellist olukorda LS § 20 lg 4 p 3. Lisaks ei saa töövõtja mõistlikult 48 tundi ette näha, kus võidakse parkimiskeeldu rikkuda. Nõue, et töövõtja dubleeriks seadusest tulenevat parkimiskeeldu märkidega, on põhjendamatu. Hankija rõhutab, et märkide paigaldamine on vajalik siis , kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada teenuse kvaliteeti ja ühtlasi peab hankija vajalikuks täpsustada, et kõnesolevas punktis on silmas peetud märkide paigaldamine mitte kõnniteedele, vaid tänavatele, millega kõnniteed piirnevad. Ebaselguse vältimiseks on hankija muutnud punkti 2.3.7 ning täpsusta nud , et märgid paigaldatakse tänavatele. Punkt is 28 väidab v aidlustaja, et töövõtja ei saa vedada lund ära 24 tunni jooksul, kui selleks vajalikud märgid oleks tulnud paigaldada veel 24 tundi varem ja et märgi d peavad olema paigaldatud kõigile sõidutee de le, millega piirnevatelt kõnniteedelt tuleks kas vajadusel (laiemad kui 1,2 m) või alati (kitsamad kui 1,2 m) kogu perioodiks, mil võib lund sa d ada. Hankija ei näe põhjust, miks töövõtja ei saa lund ära vedada 24 tunni jooksul, kui märgid on paigaldatud juba 48 tundi ennet tööde teostamist. Lisaks on hankija hinnangul meelevaldne väide, et märgid peavad olema paigaldatud kogu perioodiks, kuna neid tuleb paigaldada ajalises järgnevuses enne tööde teostam i s ega alustamist . Punktis 29 väidab vaidlustaja, et tehnilise kirjelduse punktide 3.1.2.9 ja 3.1.4.4 täitmine ei ole võimalik . H ankija mõistab, et tööde käigus täiesti vältida haljastuse kahjustamist ei ole võimalik, mistõttu hankija täiendas punkt e 3.1.2.9 ja 3.1.4.4 ning täpsustas, et pakkuja peab võimalusel vältima haljastuse kahjustamist. Mis puudutab vaidlustuse punkti 29 viimast alapunkti, siis hankija hinnangul on põhjendatud nõue kõrvaldada tagajärjed enda kulul, kui on näiteks kahjustatud mõni haljasala. Seda on hankija nõudnud ka varasemates lepingutes. Nõue annab hankijale kindluse , et pakkuja püüab vältida selliseid olukordi, ku s haljasala võib saada kahjustad a. Lisaks , oleks hankija jaoks ebaproportsionaalselt k oormav tingimus, mis kohustaks hankijat iga kord enda kulul kõrvaldama pakkuja tegevuse st tulenevad tagajär jed Punktides 31 ja 32 märgib vaidlustaja, et rikkumiste ühesugune sanktsioneerimine ei ole kooskõlas põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning väidab, et hankija poolt kehtestatud määrad on ebaproportsionaalsed. Hankija märgib, et seadus ei sätesta leppetrahvi suurust ega selle kindlaksmääramise tingimusi. Lisaks on tegemist hankija õigusega kohaldada leppetrahvi, kui selliselt on kokkulepitud. Trahvi määra arvutamisel lähtub hankija teostamata või puudulikult teostatud tööde mahust . mis on hankija hinnangul proportsionaalne ja õiguspärane. Loetelu on esitatud mahaarvamiste tabelis. Võimalus jätta kogu teenus maksmata esineb üksnes juhul , kui kogu teenus on täies mahus osutamata või osutatud viivitusega. Märgime veelkord, et arvestades lepingu eset, on tegemist olulise teenusega, mille osutamata jätmisega või selle täitmise ga viivit amisel võib kaasneda oht inimeste tervisele (nt võimalikud vigastused lume või libeduse tõttu) . Selline oht võib tekkida ka ebaolulises määras lepingu täitmata jätmise l. Muuhulgas jääb hankijale arusaamatuks, miks vaidlustaja märgib vaidlustuses, et hankijal on õigus iga rikkumise puhul vähendada teenuse eest maksmisele kuuluvat tasu 50% võrra . Nimetatud tingimust hankija kehtestanud ei ole. Punktis 33 väidab vaidlustaja, et leppetrahvide kahekordistumine on õigusvastane. Hankija on vastavasisulise sätte alusdokumentides t eemaldanud . Punktis 34 juhib vaidlustaja tähelepanu, et erinevad trahvide alused lisas 3 kattuvad. Hankija on muutnud ADs leppetrahvide tabeli t . Samas juhib hankija tähelepanu, et vaidlustaja viitab ekslikult AD lisa 3 punktile 6, mille alusel saab hankija vähendada tasu 50%- võrra. S ellist tingimust ei ole hankija leppetrahvide tabelis kunagi sätestanud . RHS § 198 lg 51 sätestab, et kui vaidlustusmenetlus lõpeb käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punkti 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. H ankija leiab , et antud menetluses on vaidlustaja käitunud pahauskselt . Kõik vaidlustuses esitatud asjaolud või või alusdokumentides esinevad vastuolud oleks olnud võimalik lahendada vaidlustusmenetluse väliselt hankemen e tluse raames enne pakkumuste esitamise tähtaega , sh pakkumuse esitamise tähtaja pikendamine. Seda võimaldab ka riigihangete seadus. Käesoleval juhul ei andnud vaidlustaja hankijale isegi võimalust alus dokumentides esinevad ebakõla si d kõrvaldada. . Arvestades eeltoodut palub hankija: jätta vaidlustus osaliselt läbivaatamata osas , milles vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud ; ülejäänud osas jätta vaidlustus rahuldamata ; jätta riigilõiv ja õigusabikulud vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Jermolajev jurist Jevgeni Jermolajev 645 7026 [email protected]