30.09.2025
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVATELE SELGITUSTELE
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
Registrikood 70007340
Lõkke tn 4, Tallinn, Harjumaa 10122
Hankija esindaja: Riina Loorpuu
riigihangete talituse juhataja
tel +372 56975666
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: Advokaadibüroo RASK OÜ
Registrikood 12320552
Ahtri 6, Tallinn, Harjumaa 10151
Vaidlustaja esindajad: Tarmo Peterson, vandeadvokaat
Keidi Kõiv, vandeadvokaat
Advokaadibüroo RASK
E-post
[email protected]
Kolmas isik: Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ
Registrikood 17025398
Tatari tn 1, Tallinn, Harjumaa 11314
Kolmanda isiku esindaja: Taavi Kõiv, vandeadvokaat
Advokaadibüroo PwC Legal Services
E-post
[email protected]
ASJAOLUD
1. 22.09.2025 esitas riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale ja kolmandale isikule
kirjaliku menetluse teate riigihankes „Õigusteenuse tellimine Riigikantselei
innovatsioonivaldkonnale“ (viitenumber 295139), milles informeeris, et menetlusosalistel on
võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi
kuni 25.09.2025 ning laekunud seisukohtadele on menetlusosalistel võimalik vastata kuni
30.09.2025.
2. Kolmas isik on tutvunud vaidlustaja täiendavate seisukohtadega ja esitab alljärgnevalt oma
vastuse vaidlustaja seisukohtadele.
Advokaadibüroo PwC Legal Services OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn
PÕHJENDUSED
(I) Vaidlustaja tõlgendus ei arvesta hanke eesmärgiga
3. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) tehnilise kirjelduse p 2.1 esimese lause kohaselt on
pakkumuse peamiseks vastavustingimuseks see, et pakkuja suudab osutada õigusteenust. Ei
vaidlustaja ega hankija ei saa väita, et kolmandal isikul advokaadibüroona selleks võimekust
ei ole.
4. Nii tehnilise kirjelduse punkti 2.1 esimene lause, kui muud RHAD annavad mõista, et
tegemist on laiapõhjalise õigusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga ja p-des 2.1
kehtestatud loetelu on üksnes näitlik (millele viitab muuhulgas tehnilise kirjelduse punktis
2.1 sõnastus, et „vajadus võib tekkida ka muude õigusvaldkondade järgi“).
5. Tehnilise kirjelduse p 2.5 näeb kirjeldavalt ette, et pakkumuse esitamisega garanteerib
pakkuja, et tal on olemas küllaldane tööjõud õigusteenuse osutamiseks ning et
lepinguperioodil ei teki õigusteenuse osutamisel takistusi ega viivitusi, mis tuleneks pakkuja
töökoormusest või tööjõu korraldusest. Lähtuvalt viidatud tingimuse eesmärgist (saada
lepinguperioodil pädevat õigusabi lõplikult kindlaksmääramata õigusvaldkondades),
ülesehitusest ja sõnastusest1 (selge ajaline määratlus: „[..] lepinguperioodil [..]“) tuleb
nimetatud tingimust tõlgendada selliselt, et pakkumus vastab tingimusele, kui
lepinguperioodil suudab pakkuja osutada õigusteenust selliselt, et ei teki takistusi ega
viivitusi tulenevalt pakkuja tööjõu pädevusest või saadavusest. Kolmas isik jätkuvalt
kinnitab, et seesugust teenust suudab ta lepinguperioodil pakkuda.
6. Vaidlustaja üritab tehnilise kirjelduse punkti 2.5 tõlgendada mõistliku isiku ja hankija
arusaamadest erinevalt ning leida, et kolmanda isiku pakkumus saab vastata tingimusele
üksnes juhul, kui kolmandal isikul on juba pakkumuse esitamise hetkel olemas küllaldane
tööjõud hankija poolt nimetatud konkreetsete õigusvaldkondade teenindamiseks. Ehkki
kolmas isik vaidlustaja tõlgendusega ei nõustu (kuivõrd hankija on kehtestanud avatud
loetelu valdkondadest, vt p 4 ülal ning kuna hankija eesmärgiks on saada pädevat teenust just
lepinguperioodi vältel, vt p 5 ülal), peab ta siiski uuesti üle kinnitama, et ka vaidlustaja
tõlgendust järgides peab kolmanda isiku pakkumuse tunnistama vastavaks, sest kolmandal
isikul oli pakkumuse esitamise hetkeks olemas teenuse osutamiseks vajalik meeskond.
Seda seetõttu, et ka ainuüksi kahe kolmanda isiku meeskonda kuuluva täistööajaga tegutseva
vandeadvokaadi abil on kolmas isik võimeline pakkuma hankijale õigusabi 336 tunni
ulatuses kalendrikuus (millist mahtu hankija realistlikult võttes kunagi tellima ei hakka).
7. Hankija õigusvaldkondade avatud loetelu kontekstis viib vaidlustaja TK p 2.5 tõlgendus
absurdini, kuivõrd sellise tõlgenduse puhul peaks iga pakkuja igal ajahetkel garanteerima
igas võimalikus õigusvaldkonnas maksimaalselt kogenud ja tunnustatud õiguseksperdi, ka
siis, kui hankija seda teenuse osutamise käigus tegelikult ei vaja ning seda juba alates
pakkumuse esitamise hetkest. Seejuures ei tohiks ühegi pakkuja meeskonna pädevus näiteks
meeskonnaliikmete töölt lahkumise tõttu ühelgi ajahetkel kannatada, vaid igal ajahetkel
peaks mistahes õigusvaldkonnas olema kohustus katkematult tagada õigusabi osutamise
tippkvaliteet ehk leida kohene samaväärne asendus ka siis, kui hankija konkreetses
õigusvaldkonnas tööd ei telli – milline peab olema garanteeritud juba pakkumuse esitamise
ajahetkel.
8. Kolmas isik ei suuda tuletada vaidlustaja soovitud tõlgendusi ka muudest
vastavustingimustest. RHAD „Vastavustingimused, Nõuded pakkujale ja meeskonnale“ järgi
peab pakkumus täiendavalt vastama kahele tingimusele. Esiteks, et pakkuja kaasab
1 Vt Euroopa Kohtu 20.04.2007 määrus kohtuasjas C-189/06 P:TEA-CEGOS ja STG vs. Komisjon, p 31
2/3
raamlepingu täitmiseks õiguseksperdid, kes on Eesti Advokatuuri liikmed, kellel on vähemalt
3-aastane töökogemus vandeadvokaadina. Teiseks, et pakkuja on võimeline kirjelduses
toodud valdkondades õigusteenust osutama. Hankija on kontrollinud kolmanda isiku
pakkumust kinnituste ja täiendavate selgitustaotluste abil, ning leidnud, et kolmanda isiku
pakkumus vastab nimetatud tingimustele, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse kohaselt
osutavad õigusabiteenust õigusekspertidena kolmeaastase vandeadvokaadi kogemusega
töötajad, kes on suutelised õigusteenust osutama.
(II) Vaidlustaja väide, et kolmas isik ei saa õigusteenust osutada on ebaõige
9. Vaidlustaja üritab oma seisukohas jätta muljet nagu oleks advokaatide pädevuse hindamisel
sätestatud objektiivsed kriteeriumid, mille kohaselt on igaühel võimalik kindlaks määrata,
kas advokaat on suuteline õigusteenust osutama või mitte. Selliseid kriteeriume ei ole ette
nähtud ei kohtu-, ega advokatuuri aukohtu praktikas ega mistahes muudes
advokaaditegevust reguleerivatest juhendites.
10. Kõigis vaidlustaja viidatud punktides, mis käsitlevad pädevust (vaidlustaja seisukoha
punktides 2.14 – 2.16) ilmneb, et enda pädevust saab ja peab hindama vaid advokaat ise,
mitte ei tee seda keegi teine. Vastupidine seisukoht oleks muuhulgas vastuolus advokaadi
sõltumatuse põhimõttega2. Sarnaselt on vaidlustaja hinnanud, et tal on võimekus osutada
õigusteenust kõikides valdkondades, sõltumata sellest, et teatavates näidisloetelus toodud
valdkondades võib mõni teine isik pidada vaidlustaja nõustajate kogemust ebapiisavaks.
11. Kolmas isik kinnitab ja on kinnitanud, et ta suudab antud asjas õigusteenust osutada, kuid
enesehindamise kriteeriumi ja advokaadi enesereguleerimise määra näitlikustamiseks
soovib kolmas isik viidata advokatuuri eetikakoodeksi kommenteeritud väljaandes asutud
seisukohale, et ka lünklike teadmiste korral võib advokaat ülesande vastu võtta, kui advokaat
hindab, et suudab ennast teemaga kurssi viia ilma kliendi huvisid kahjustamata3. Ka
eetikakoodeksi kommenteeritud väljaandes on asutud seisukohale, et vaid advokaat ise saab
hinnata oma pädevust konkreetses asjas õigusteenust osutada.
12. Kuivõrd vaidlustaja ei saa ülaltoodud põhimõtetest tulenevalt kolmanda isiku töötajate
pädevust hinnata, ei saa nõustuda vaidlustaja seisukohas väljendatud argumentidega, et
kolmas isik ei ole piisavalt pädev õigusteenuse osutamiseks hankijale.
Austusega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Kõiv, vandeadvokaat
2 Vt Eesti Advokatuuri Eetikakoodeks § 4
3 M. Tamme, A. Soo. Eesti Advokatuuri eetikakoodeks Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. lk 151.
3/3