Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon 8. oktoober 2025 SEISUKOHT HANKIJA 02.10.2025 VASTUSELE JA VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI VAIDLUSTAJA: OÜ N&V registrikood: 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi ESINDAJA: vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e-post: [email protected] HANKIJA: Kohtla-Järve Linnavalitsus registrikood: 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve ESINDAJA: vandeadvokaat Raul Ainla Ainla Advokaadibüroo OÜ Kärbi 12a, 10917 Tallinn e-post: [email protected] RIIGIHANGE Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine, riigihanke viitenr 299212 I SISSEJUHATUS 1. 26.09.2025 esitas OÜ N&V (edaspidi: vaidlustaja) vaidlustuse (edaspidi: vaidlustus) Kohtla- Järve Linnavalitsuse (edaspidi: hankija) poolt korraldatud riigihanke viitenr 299212 „Kohtla- Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine“ (edaspidi: Riigihange) riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) peale ning esitas taotluse Riigihanke peatamiseks. 01.10.2025 otsusega rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VAKO) vaidlustaja taotluse ning peatas Riigihanke. 2. 02.10.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele (edaspidi: Vastus), milles jõudis kokkuvõtlikult järgmistele seisukohtadele: 1) „AD LISA III Lepingu projekt“ (edaspidi: leping) p-des 9.3 ja 9.4 nimetatud pangagarantii tingimus (edaspidi: pangagarantii tingimus) on ilmselgelt õiguspärane, tulenevalt RHS § 90 lg-test 1 ja 3. Samuti kinnitab hankija väitel nõude õiguspärasust ka kohtupraktika ning asjaolu, et VAKO ei ole oma praktikas seda kahtluse alla seadnud. Hankija leiab, et pangagarantii tingimus on lubatud, kuivõrd praktikas on pangagarantii esitamise nõue sellistes lepingutes olnud siiani standardne ; 2) Lepingu p-s 10.8 nimetatud leppetrahvi tingimuse (edaspidi: leppetrahvi tingimus) näol on tegemist inimliku eksitusega. Hankija on nõus muutma leppetrahvi tingimuse sõnastust ning sõnastama seda järgneval viisil: „Juhul kui tellija võtab töövõtjalt korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas 1  korraldatud jäätmevedu, on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi garantiikirjas toodud summa ulatuses.“ 3) Lepingu p-s 10.7 nimetatud tingimus, et töövõtja on kohustatud maksma tellijale igakordsel fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi summas 5000 eurot (edaspidi: leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus) on piisavalt selge ja läbipaistev. Töövõtja lepingulised kohustused on dokumentides selgelt välja toodud. 4) Lepingu p-s 7.3 käsitletud kvaliteetse teenuse osutamise nõue (edaspidi: kvaliteedi nõue) on piisavalt selge, sest jäätmeseadus ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 a määrus nr 77 „Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ (edaspidi: jäätmehoolduseeskiri) sätestavad kvaliteedinõuded. 5) RHAD-st tulenev tingimus, et pakkuja peab olema osutanud viimasel kolmel aastal vähemalt kolmes veopiirkonnas korraldatud jäätmeveo teenust (edaspidi: varasemate lepingute tingimus), on vajalik ja proportsionaalne. Korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus, mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Ainult piisava eelneva kogemuse ja võimekuse esinemine pakkujal annab kindluse, et pakkuja suudab korraldatud jäätmeveo süsteemi hallata. 6) RHAD-st tulenev tingimus, et pakkuja riigihanke algatamise ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive tavajäätmete kogumise osas peab olema vähemalt 3 000 000 eurot (edaspidi: netokäibe tingimus), on õiguspärane. Tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peal majanduslik suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Üldine käive, mis on tekkinud muudel tegevusaladel tegutsemisest, ei pruugi tagada võimekust teenindada tuhandeid jäätmevaldajaid, sest tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus. 7) See, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks juhul, kui saastetasu tõuseb, ei ole õigusvastane. Kontsessinäär kannab kontsessioonilepingus üldjuhul tururiski. Lisaks on lepingu lahutamatuks osaks ka jäätmehoolduseeskiri, mille § 23 lg 6 kohaselt võib teenustasude muutmist taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses. Seega on väide, et lepingus puudub saastetasu tõstmise regulatsioon, ebaõige. 3. Vaidlustaja ei nõustu hankijaga ning vastab käesolevaga Vastuses toodud hankija seisukohtadele. 03.10.2025 kirjaliku menetluse teates määras VAKO täiendavate selgituste ja dokumentide, sh menetluskulude taotluste esitamise, tähtajaks 08.10.2025, lähtudes RHS § 196 lg-st 3. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne. II SEISUKOHT HANKIJA VASTUSES TOODUD SEISUKOHTADELE Pangagarantii tingimus on ebaproportsionaalne 4. Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamusega, justkui oleks lepingu p-des 9.3 ja 9.4 sätestatud pangagarantii tingimuse näol tegemist ebaproportsionaalse RHAD tingimusega. Hankija hinnangul näitab RHS § 90 lg 1 ja 3 sätestatu vastupidi, et tegemist on õiguspärase nõudega. Vaidlustaja ei nõustu. 5. Esiteks, kordab vaidlustaja uuesti vaidlustuses rõhutatut, et pangagarantii nõudmise tingimuse õigusvastasus ei seisne mitte tingimuse enda seadmises (pangagarantii kui tagatise nõudmises), vaid selles, et hankija ei luba ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta kasutada oma lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks (garantiile alternatiivina) samas summas raha deponeerimise võimalust. Hankija on Vastuses seda seisukohta täielikult eiranud ega ole selgitanud, mis objektiivne põhjus takistab hankijal raha deponeerimise kui ühe tunnustatud ja lubatava tagatise alternatiivi mittelubamist. 2 6. Teiseks, vaidlustaja hinnangul ei tõenda ka hankija viidatud RHS sätted vähimagi määral hankija vastuväidete põhjendatust. Vastupidi, RHS § 90 lg-tes 1 ja 3 sätestatud regulatsioon toetavad vaidlustaja väidet erinevate tagatiste kasutamise lubatavusest. Seetõttu viitas ka vaidlustaja vaidlustuses võrdluseks RHS § 90 lg-le 3 ning ka TsMS §-dele 385, 388 ja 389, mis kõik näevad ette garantii esitamise aleternatiivina raha deponeerimise võimalust (st näitavad, et deponeerimise võimaldamine on tavaline). 7. RHS § 90 käsitleb pakkumuse tagatist, s.o tagatis, mis on ette nähtud pakkumuse siduvuse ja hankelepingu sõlmimise kindlustamiseks. Eelnevat kinnitab sisuliselt RHS § 91 lg 4 p 1, mille kohaselt kohustub hankija pakkumuse tagatise viie tööpäeva jooksul pärast hankelepingu või raamlepingu sõlmimist. Pakkumuse tagatise otstarbeks ei ole tagada hankelepingu mittekohasest täitmisest või täitmata jätmisest tekkida võivad kahju hüvitamist. 1 Lepingu p-des 9.3 ja 9.4 nimetatud garantii eesmärk on aga tagada lepingust tulenevate kohustutse täitmise lepingu perioodil ning see peab kehtima vähemalt kolm kuud pärast lepingu lõppemist (vt lepingu p 9.3). Seega on pangagarantii tingimuse näol tegemist garantiiga VÕS § 155 tähenduses, mille eesmärgiks on tagada lepingust tulenevate kohustuste täitmine, kuid mitte pakkumuse garantiiga RHS § 90 tähenduses. 8. Seetõttu on asjakohatu ka hankija poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahend nr 3-21-394. Eelviidatud lahendi p 21 käsitleb RHS § 90 toodud pakkumuse garantiid. Nagu vaidlustaja eelnevalt selgitas, siis lepingus nimetatud pangagarantii tingimus ei ole pakkumuse garantii RHS § 90 tähenduses. Samuti ei käsitletud kohus otsuses 3-21-394 küsimust, kas pangagarantii asemel raha deponeerimine peaks olema lubatav; vaidlus puudutas eelkõige küsimust, kas kaebajate pakkumuse tagasilükkamine nõuetekohase garantiikirja puudumise tõttu oli õiguspärane. Seega ei toeta hankija poolt viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-394 hankija seisukohta. 9. Lisaks, isegi kui eelviidatud lahend oleks asjakohane, ei saa nõustuda hankija seisukohaga, et lahendi p 21 kinnitab pangagarantii esitamise nõude õiguspärasust. Nagu vaidlustaja on juba vaidlustuses rõhutanud, ei seisne pangagarantii nõudmise tingimuse õigusvastasus mitte tingimuse enda seadmises (pangagarantii kui tagatise nõudmises), vaid selles, et hankija ei luba ilma igasuguse objektiivse põhjenduseta kasutada oma lepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks samas summas raha deponeerimise võimalust. 10. Tartu Ringkonnakohtu otsuse 3-21-392 p-s 21 on väljavõte samas asjas tehtud Tartu Halduskohtu otsusest, milles halduskohus on muuhulgas järeldanud, et „kui pakkumuse tagatis peab kehtima pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni on pakkumuse tagatise nõude eesmärgiks seega tagada hankijale pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni võimalus realiseerida tagatis pakkuja ebakohasest käitumisest tulenevate kulude hüvitamiseks hankemenetluses“. Seega, jättes kõrvale asjaolu, et eelnev puudutab pakkumuse tagatist RHS § 90 tähenduses, tuleneb eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu otsusest, et tagatise eesmärk on tagada hankijale tähtaja lõppemiseni võimalus realiseerida tagatis pakkuja ebakohasest käitumisest tulenevate kulude hüvitamiseks. Selline eesmärk on tagatud ka siis, kui tagatis on pangagarantii asemel deponeeritud hankija pangakontole. Veelgi enam, tagatise deponeerimine lihtsustab hankija kontole eelnimetatud eesmärgi täitmist, sest rikkumise korral ei peaks hankija pöörduma garantii andja (panga) poole, vaid saaks tagatisele koheselt ligi pääseda enda pangakontol. 11. Ka hankija poolt viidatud VAKO vaidlustusasjas nr 121-25/291278 tehtud otsus pole hankija seisukohalt asjakohane. Eelnimetatud otsus käsitleb RHS § 90 sätestatud pangagarantiid – käesolevas asjas aga ei ole tegemist pakkumuse garantiiga RHS § 90 tähenduses. Lisaks ei puudutanud ka see vaidlus küsimust, kas pangagarantii asemel raha deponeerimine peaks olema lubatav – vaidlus puudutas olukorda, kus garantiikirja tähtaeg oli nõutust lühem, täpsemalt olukorda, kus pank ei andnud garantiikirja nõutava kuupäevani, sest kuupäev langes puhkepäevale. Vaidlustaja leiab, et asjas nr 121-25/291278 tehtud otsus toetab just vaidlustaja seiskohta, et raha deponeerimise võimaldamine on igati tavaline praktika, sest eelnimetatud vaidluses sisalduva tingimuse kohaselt oli ka raha deponeerimine aktsepteeritav tagatise 1 Simovart, M. A. Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 90, p 4. 3  andmise kohustuse täitmiseks2. Tegemist on 09.06.2025 otsusega, mistõttu illustreerib otsuses kajastatud tingimus just hiljutist praktikat tagatist puudutavate tingimuste sõnastamisel ja alternatiivide lubamisel. 12. Hankija väitel soovib vaidlustaja „ilmselgelt hankemenetlust vaidlustuse esitamisega venitada“, sest vaidlustajal on maksuvõlg, mis on RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks. Vaidlustaja ei nõustu hankija alusetute ja põhjendamatute süüdistustega vaidlustaja motiivide kohta. Maksuvõla näol ei ole tegemist automaatse kõrvaldamise alusega, vaid enne peab hankija RHS § 95 lg 6 kohaselt andma võimaluse maksuvõlg ajatada või kõrvaldada. See, kuidas vaidlustaja korraldab maksuvõla tasumise või ajatamise, ei puutu käesolevasse vaidlusse. See ei mõjuta vähimalgi määral küsimust, kas vaidlustaja poolt vaidlustatud RHAD tingimused on õiguspärased või mitte. Vaidlustaja raskused garantii saamisel piiravadki vaidlustaja õigust ja võimalusi hankes osaleda. Olukorras, kus sama eesmärki on võimalik saavutada tagatisraha deponeerimisega, on põhjendamatu seda võimalust RHAD-s mitte pakkuda. Hankija ei ole toonud mitte ühtegi objektiivset alust, miks raha deponeerimise võimalust mitte lubada. 13. Nagu vaidlustaja vaidlustuses viitas, on hanketingimus proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Tingimust ei saa pidada vajalikuks juhul, kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse hankelepingu täitmise kohta. 3 Kuivõrd hankija eesmärk (hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamine ning täitmata jätmisel tagatise omamine) on saadaval ka leebemal kujul, s.o pangagarantii asemel rahasumma deponeerimise võimaldamisega, on tingimus, mis lubab vaid pangagarantii esitamist, ebaproportsionaalne ning ebavajalikult kitsast. Puudub mõistlik ja objektiivne õigustus vastava võimaluse piiramiseks vaidlustatud RHAD-s, mistõttu on pangagarantii tingimus vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Vaidlustaja on nõus hankija poolt pakutud Leppetrahvi tingimuse uue sõnastusega 14. Hankija nõustus Vastuses vaidlustajaga, et leppetrahvi tingimus praeguses sõnastuses on õigusvastane ning pakkus järgmist alternatiivset sõnastust: „Juhul kui tellija võtab töövõtjalt enne korraldatud jäätmeveo ainuõiguse algust või ennetähtaegselt ära ainuõiguse teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu, on töövõtja kohustatud maksma tellijale leppetrahvi garantiikirjas toodud summa ulatuses.“ Vaidlustaja on nõus, et sellises sõnastuses on õigusrikkumine kõrvaldatud ning RHAD õiguspärasus tagatud. Vaidlustaja palub selle tingimuse osas jätta menetluskulud RHS § 197 lg 1 p 3 ja § 198 lg 1 alusel hankija kanda. Leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus on ebaselge 15. Vaidlustaja jääb oma seisukoha juurde, et leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse nõudega, sest pole arusaadav, milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib. 16. Vaidlustaja viitas vaidlustuse p-s 20 VAKO asjas nr 214-14/154639 tehtud otsusele, milles vaidlustati käesoleva asjaga analoogset tingimust. Viidatud asjas leidis VAKO, et tingimus, mille kohaselt „kontsessionäär on kohustatud maksma hankijale igakordsel fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi 1000 (üks tuhat) eurot“, pole kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõttega, mille kohaselt on hankija kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Eelviidatud tingimus ei olnud kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega põhjusel, et leppetrahvi kohaldamise alused olid ebaselged, sest ka eelviidatud asjas ei näinud leppetrahvi punkt ette, milliste rikkumiste puhul leppetrahv kohaldamisele kuulub (vt otsuse p-d 9-9.1). 17. Käesolevas asjas on leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus sõnastatud järgmiselt: „Töövõtja on kohustatud maksma tellijale igakordsel fikseeritud lepingu rikkumisel leppetrahvi summas kuni 5 000 (viis tuhat) eurot.“ Eelnevast nähtub, et käesolevas asjas ning 2 VAKO asjas nr 121-25/291278 vaidluse all olev tingimus (p 7.1): „Pakkuja esitab pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina summas 100 000 eurot või nimetatud summa deponeerimisena pakkumuse jõusoleku ajaks Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB, IBAN EE891010220034796011, BIC ehk SWIFT kood – EEUHEE2X, viitenumber 2800082161, selgitusega „Transpordiamet, riigihanke viitenumbriga 291278 pakkumuse tagatis“.“ 3 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 3, p 53. 4  asjas 214-14/154639 käsitletud tingimused on sisuliselt sõnastatud samasuguselt, v.a leppetrahvi summa suuruse osas. Seetõttu leiab vaidlustaja, et ka käesolevas asjas on eelviidatud tingimus vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega põhjusel, et see ei näe ette, milliste rikkumiste puhul leppetrahv kohaldamisele kuulub, st leppetrahvi kohaldamise alused on ebaselged. 18. Vaidlustaja ei nõustu hankija Vastuse p-s 3 toodud seisukohaga, justkui vaidlustaja sooviks näidata, et tegemist on fikseeritud trahvisummaga. Vaidlustaja ei ole seda väitnud. Sõnastus „kuni 5 000 (viis tuhat) eurot“ ilmselgelt viitab sellele, et leppetrahvi suurus on maksimaalselt 5000 eurot, aga võib olla ka vähem. Vaidlustaja hinnangul on leppetrahvi suuruse ja selle nõudmise eelduse tingimus probleemne just seetõttu, et see ei määra kindlaks, milliste rikkumiste puhul leppetrahvi kohaldatakse. Hankija peaks leppetrahvi tingimuses selgelt välja tooma, milliseid kohustusi hankija silmas peab (viidates nt asjakohastele lepingupunktidele, millest tulenevate kohustuste rikkumisel hankija leppetrahvi kohaldada tohib). Vaidlustaja lisab, et hankija on lepingusse lisanud eraldi peatüki pealkirjaga „TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED SEOSES OLMEJÄÄTMETE VEOGA“, mis justkui viitaks, et kõik töövõtja (vedaja) kohustused sisalduvad eelnimetatud peatükis. Nii aga ei ole – muud vedaja kohustused tulenevad muuhulgas näiteks p-dest 7.5.2, 7.5.3, 8.4, 8.6, 8.12. Seega jääb ebaselgeks, milliste kohustuse rikkumise korral tohiks hankija leppetrahvi kohaldada ning mis suuruses. 19. Õiguskirjanduses on leitud, et läbipaistvuse nõuet silmas pidades peab töövõtja jaoks olema arusaadav, milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist nõuda võib, vastasel korral on leppetrahvitingimus vastuolus RHS § 3 p-ga 2.4 Lepingu p-s 10.7 sätestatud tingimuse praegune sõnastus ei võimalda üheselt aru saada, milliste rikkumiste eest hankija leppetrahvi nõuda tohib ning mis ulatuses. See aga ühtlasi tähendab, et lepingu p-s 10.7 sätestatud tingimus ei ole läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 tähenduses. Läbipaistvuse nõude tagamiseks peaks leping selgelt ette nägema, milliste rikkumiste eest hankija leppetrahvi nõuda võib ning selgitama, milliste kriteeriumite alusel leppetrahvi suurust arvutatakse. Kvaliteedi nõue ei ole läbipaistev ega kontrollitav 20. Hankija väidab Vastuse p-s 4, et jäätmehoolduseeskiri, mis on lepingu p 1.2.5 kohaselt lepingu lisa, sätestab kvaliteedinõudeid. Vaidlustaja hankija väitega ei nõustu. Hankija pole ühelegi eeskirja paragrahvile viidanud, millest tuleneksid töövõtja poolt esitatava teenuse kvaliteedinõuded. Ka ei tulene kvaliteedinõuete kindlaksmääramine jäätmehoolduseeskirja eesmärgist. 21. Jäätmehoolduseeskirja § 1 lg 2 kohaselt määrab eeskiri kindlaks jäätmehoolduse korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) ning tervishoiu, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra Kohtla-Järve haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele. Seega reguleerib jäätmehoolduseeskiri jäätmehoolduse korda ning käsitleb jäätmeveo teenuse osutamise nõudeid, nt nõuded mahutitele (jäätmeveoeeskirja §-d 20-22), nõuded eri liiki jäätmete kõrvaldamise ja käitlemise kohta (jäätmeveoeeskirja §-d 25-40) jne. Jäätmehoolduseeskiri ei näe ette kindlaid kvaliteedinõudeid teenusele, st ei defineeri mõistet „kvaliteetne teenus“ sõlmitava lepingu tähenduses. 22. Vastuses hankija justkui seob kvaliteedi nõuet lepingurikkumisega ehk et ebakvaliteetse teenusega on tegemist siis, kui töövõtja ei täida teenuse osutamisel lepingust tulenevaid nõudeid. Kui hankija eesmärk on siduda mõistet „kvaliteetne teenus“ lepingust ja õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisega, siis tuleks seda ka lepingus selliselt määratleda. Lepingust peaks selgelt tulenema, et mõiste „kvaliteetne teenus“ on lepingu tähenduses teenus, mis vastab lepingus ja õigusaktides toodud nõuetele koos asjakohaste viidetega lepingupunktidele ja õigusaktide paragrahvidele. Praegusel juhul ei sätesta RHAD kvaliteedistandardit ega sisusta mõistet „kvaliteetne teenus“. RHS § 46 lg 3 sätestab, et selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. Seetõttu peab mõiste „kvaliteetne teenus“ definitsioon sisalduma kohe RHAD-s. Hankija peaks lepingut muutma selliselt, et mõiste „kvaliteetne teenus“ oleks selgelt defineeritud ja üheselt arusaadav. 4 Simovart, M. A., Parind, M. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, § 8, p 36. 5 23. Lepingu p-st 7.3 praeguses sõnastuses ei tulene arusaadavalt ja üheselt mõistetavalt, millisel juhul saab hankija väita, et töövõtja ei osutanud kvaliteetset teenust ja rakendada seetõttu lepingu p-st 7.3 tulenevat sanktsiooni. Leping ei võimalda kontrollida, kas sanktsioon on kohaldatud õiglaselt, sest mõiste „kvaliteetne teenus“ on subjektiivselt tõlgendatav ning hankija definitsioon sellest mõistest ei pruugi ühtida töövõtja omaga. Seetõttu ei vasta kvaliteedi nõue praeguses sõnastuses RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetele. Varasemate lepingute tingimus on vastuolus RHS § 98 lg-s 3 sätestatuga 24. Hankija asub Vastuse p-s 5 seisukohale, et varasemate lepingute tingimus on vajalik ja proportsionaalne, sest korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus, mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Seetõttu annab eelneva kogemuse ja võimekuse esinemine pakkujal hankijale kindluse, et pakkuja suudab korraldatud jäätmeveo süsteemi hallata. Samas aga jättis hankija Vastuses täiesti käsitlema varasemate lepingute tingimuse vastuolu RHS § 98 lg-s 3 sätestatud keeluga, mille kohaselt ei või hankija jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud RHS § 8 tähenduses. 25. Hankija sisuliselt tunnistab, et varasemate lepingute tingimus on täidetav vaid siis, kui pakkujal on varasemad hankelepingud. Selline tingimus on vastuolus RHS § 98 lg-s 3 sätestatuga, sest RHS § 98 lg-s 3 sätestatud keelu eesmärk ongi ära hoida olukorda, kus kvalifitseerimise tingimuse täitmine on võimalik üksnes ja ainult riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise kaudu.5 Varasemate lepingute tingimus tekitab n-ö suletud turu olukorra, kuna korraldatud jäätmeveo teenust saavad pakkuda ainult need ettevõtjad, kes on varasemalt sõlminud hankelepinguid korraldatud jäätmeveo osutamiseks ning äsja alustavatel ettevõtjatel pole võimalik korraldatud jäätmeveo turule siseneda. Pakkujal polekski kunagi võimalik korraldatud jäätmeveo osutamise kogemust omandada, kui igas riigihankes oleks varasemate lepingute tingimusega analoogne tingimus. Seega on varasemate lepingute tingimus vastuolus RHS § 98 lg-s 3 sätestatud keeluga, kuna pakkuja kvalifitseerimise tingimus on esitatud selliselt, et selle täitmine on võimalik üksnes ja ainult riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise kaudu. 26. Vaidlustaja lisab, et hankija poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-23-1291 ei ole käesolevas asjas relevantne. Lahendis ei arutatud selle üle, kas tingimus on RHS § 98 lg- st 3 tulenevast keelust lähtudes õigusvastane. Ka ei eelda vaidlustajale teadaolevalt tasulise parkimise teenuse korraldamine – asja 3-23-1291 sisu puudutas parkimise teenuse korraldamise kogemust – hankelepingu sõlmimist. Seetõttu ei ole lahendis 3-23-1291 käsitletud juhtum ning käesolevas asjas olev varasemate lepingute tingimus omavahel võrreldavad. Netokäibe tingimus on ebaproportsionaalne, asjakohatu, põhjendamatu ning jätab konkurentsi efektiivselt kasutamata 27. Vaidlustaja ei nõustu Vastuse p-s 6 esitatud hankija väidetega, et tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peab majanduslik suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Selline käsitlus on vastuolus RHS § 100 lg 1 p-i 4 eesmärgiga. Nagu vaidlustaja ka vaidlustuses selgitas, on majandusliku ja finantsseisundi kontrollimise eesmärgiks tuvastada töövõtja eeldatav võime kanda hankelepingu täitmise majanduslikku koormat, mitte tuvastada tema spetsiifilist erialast kogemust. Hankija pole veenvalt põhistanud, miks tingimusega, et pakkuja riigihanke algatamise ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot (miks mitte ka suurem), poleks võimalik pakkujate majanduslikus ja finantsseisundi sobivuses veenduda. 28. Netokäibe tingimus, mis on rangelt kitsendatud kindlale valdkonnale, ei ole vajalik pakkuja majanduslikku võimekuse tõendamiseks ning piirab oluliselt pakkujate ringi, kes saaksid esitada pakkumuse Riigihankes. Pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda leebema kriteeriumiga. Kuivõrd tingimus ei ole vajalik ning piirab põhjendamatult konkurentsi, on netokäibe tingimus vastuolus RHS § 3 p-dest 1, 2 ja 3 tulenevate riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning on seetõttu õigusvastane. 5 VAKO 04.09.2020 otsus nr 176-20/225540, p 8. 6  Saastetasu tõstmise regulatsiooni puudumine on õigusvastane 29. Hankija leiab Vastuse p-s 7, et lepingus on olemas saastetasu tõstmise regulatsioon, sest tasu tõstmist käsitleb jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6. Vaidlustaja ei nõustu hankija seisukohaga. Jäätmehoolduseeskirja § 23 lg 6 puudutab teenustasude muutmist olukorras, kus teenustasude muutmist ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha, st ettenägematusest. Kuna praeguses olukorras on juba teada, et on olemas plaan saastetasu tõstmiseks (vt vaidlustuse lisas 6 olev seletuskiri), siis tasu tõstmist jäätmehoolduskirja § 23 lg 6 alusel taotleda ei saaks. 30. Samas pakkumuse esitamisel ei saa olla ka kindel, et see õigusmuudatus ikkagi jõustub ja millises sisus see jõustub. Seega kannaks pakkuja pakkumuse hinnastamisel kõrget riski, mille saabumises ta kindel olla ei saa. See vähendab tema pakkumuse konkurentsivõimet ning võib tekitada võrreldamatuid pakkumusi olukorras, kui mõni teine pakkuja seda riski arvesse ei võta ja loodab just viidatud määruse sätte alusel hiljem hankijalt raha juurde taotleda. Vältimaks erinevatest põhimõtetest koostatud pakkumuste esitamist ning hilisemaid arusaamatusi töövõtjaga, peaks hankija seega nt RHAD-s kehtestama, et planeeritava saastetasu tõstmise korral on töövõtjal õigus viidatud määruse alusel taotleda tasu tõstmist. Nii lähtuksid kõik pakkujad vastava riski osas võrdsetest alustest ja hinnangutest riski realiseerumise osas. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 31. Vaidlustajale on käesolevas menetluses osutanud õigusabi vandeadvokaat Diana Minumets tunnihinnaga 264 eur + KM. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud menetluses on kokku 21.92 töötundi summas 5786,88 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest töödest: Transaction Unit Total Transaction Units Date Price Price Hankija vastuse analüüs. Suhtlus kliendiga. Vaidlustaja täiendava seisukoha 07.10.2025 1,45 264,00 382,80 koostamine. Hankija 02.10.2025 vastuse analüüs ning vaidlustaja täiendava seisukoha 06.10.2025 6,15 264,00 1 623,60 koostamine. Hankija vastuse ja kirjaliku menetluse teate analüüs. Kliendile e-kirja 03.10.2025 0,50 264,00 132,00 koostamine. 24.09.2025 Vaidlustuse koostamine 8,92 264,00 2 354,88 23.09.2025 Vaidlustuse koostamine, telefoninõupidamine kliendiga. 2,55 264,00 673,20 Kliendi poolt Kohtla-Järve hanke kohta edastatud e-kirjade ja materjali analüüs vaidlustuse võimaluste ning tähtaja osas. Telefoninõupidamine kliendi 09.09.2025 2,35 264,00 620,40 esindajaga. RHAD analüüs ja vaidlustuse põhipositsioonide kujundamine. E- kirjavahetus kliendiga. 21,92 5 786,88 32. Vaidlustaja menetluskulud vaidlustusasjas on kokku 1280 eurot + 5786,88 eurot = 7066,88 eurot. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Diana Minumets vandeadvokaat 7