Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) Komisjoni liige Angelika Timusk Meie 07.10.2025 nr 2-10/162-3 Esitatud digitaalselt Hankija: Viimsi vald Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Viimsi vald, Harju maakond telefon 602 8800 Hankija esindajad: Kristiina Laura Järve Viimsi Vallavalitsuse õigusosakonna jurist Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Viimsi vald, Harju maakond telefon 602 8831 e-post: [email protected] Aslan Liivak Viimsi Vallavalitsuse õigusosakonna juhataja Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001 Viimsi vald, Harju maakond telefon 602 8831 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Ülle Liivat (vaidlustaja esindaja) Kavepro kinnisvarateenused OÜ registrikood 16314158 Märjamaa vald, Kasti küla, Kasti keskus 9-3, 78221 e-post [email protected] Hankija vastus vaidlustusele väikeostus „Koristusteenuse osutamiseks ladestatud jäätmete likvideerimiseks“ I MENETLUSE KÄIK 1. Viimsi vald (edaspidi hankija) korraldas 02.10.2025 väikeostu (kääbushanke), „Koristusteenuse osutamiseks ladestatud jäätmete likvideerimiseks” (edaspidi hange) e-maili vahendusel, küsides pakkumusi kuuelt pakkujalt tähtajaga 06.10.2025 kl 9:45. Viimsi Vallavalitsus | www.viimsi.ee | [email protected] | +372 602 8800 Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald 74001 Harjumaa 2. Vaidlustuskomisjonist tuli hankijale teade 03.10.2025. Vaidlustuskomisjon kohustas hankijat vastama kaebusele hiljemalt 07.10.2025 (k.a). Vaidlustuskomisjon märkis vaidlustuse edastamise teates, et „Vaidlustuskomisjon selgitab, et vaidlustuse esitamine ei peata vaidlustatud riigihanke menetlust (pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist), kuid takistab hankelepingu sõlmimist.“. Seega RHS § 193 lg 1 kohaselt ei ole tegemist riigihanke peatamisega. 3. Viimsi vallale ei ole laekunud ühtegi hankedokumentide vaidlustust ning hankijale laekus seisuga 06.10.2025 kl 9:48 kaks pakkumust. Viimsi vald märgib, et Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (registrikood 16314158) (edaspidi vaidlustaja) ei ole pakkumust pakkumuste esitamise tähtajaks esitanud. II FAKTILISED ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 4. Hankija on tõepoolest sätestanud oma hankekutses, et „Viimsi Vallavalitsusel on õigus jätta leping sõlmimata pakkujaga, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 4.1. pakkuja juhatuse liige või omanik on olnud varasema ettevõtte omanik, millel on viimase kolme aasta jooksul olnud Viimsi Vallavalitsusega sõlmitud leping, mis on lõpetatud lepingurikkumise tõttu; 4.2. pakkuja juhatuse liige või omanik on olnud varasema ettevõtte omanik, millel on kehtiv võlgnevus Viimsi Vallavalitsuse ees; 4.3. pakkujal esineb maksuvõlg riigi ees.“. 5. Esiteks ei nõustu hankija vaidlustaja väitega, et mõiste „varasem ettevõte“ on ebaselge ja õiguslikult problemaatiline. TsÜS §-s 66¹ selgitatud, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Hankija hinnangul tähendab see, et kui sama isik või isikute ring juhib ja kontrollib uut või mitut ettevõtet, mille tegevus on sisuliselt sama, siis on tegemist juhtimise järjepidevusega – ehk olukorraga, kus tegelik juhtimisotsuste ja vastutuse kandja ei ole muutunud, kuigi juriidiline keha on uus. RHS § 4 p 4 sätestab, et RHS-s kasutatakse termineid tähenduses, et ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik või riik, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või muu haldusülesandeid täitev isik, kes osaleb kaubaturul. Hankija rõhutab, et RHS ei keela hankijal kasutada hankes selliseid mõisteid, mida seadus otsesõnu ei defineeri, kui nende tähendus on objektiivselt tuvastatav õigustõlgenduse abil. Käesoleval juhul on tegemist arusaadava ja rakendatava mõistega, millest saab aru iga mõistlik isik. Hankija eesmärk on teostada sisulist kontrolli juhtimisest ja vastutusest, mitte pelgalt juriidilise isiku juriidilist vormi. 6. Samuti rõhutab hankija, et riigihangete seadus ei keela hankijal kasutada hankes selliseid mõisteid, mis ei ole üks-ühele seaduses defineeritud, kui nende tähendus on tuvastatav tavapärase õigustõlgenduse abil. Tegemist on mõistega, millest saab aru iga mõistlik isik. Oluline on, et mõisted oleksid objektiivselt arusaadavad ja praktikas rakendatavad. Hankija eesmärk kõrvaldamise aluse sätestamisel ei ole kõrvaldada pakkujaid, vaid tagada usaldusväärse lepingupartneri valik. Varasemad lepingurikkumised Viimsi Vallavalitsuse ees on konkreetne ja kontrollitav asjaolu, mis kajastub dokumentatsioonis. Sellises olukorras on mõistlik ja proportsionaalne välistada juhtival positsioonil olevad isikud, kes on esindavad ettevõtet (majandusüksust), mis ei ole varem hankelepingut nõuetekohaselt täitnud. 2 7. Teiseks - juhul, kui vaidlustajad häiris eelpool nimetatud tingimus, siis oleks pidanud vaidlustaja andma hankijale märku sellest, et tema arvates on tingimus ebamõistlik/ebavajalik/arusaamatu vms. Selle asemel pöördus vaidlustaja otse vaidlustuskomisjoni poole ning Viimsi vallal ei olnud võimalik kiiresti reageerida ja vajadusel muuta/eemaldada hanketingimust. Vaidlustajal ei ole küll kohustust pöörduda otse hankija poole, kuid selline käitumine oleks mõistlik, et hankijal oleks võimalik sõnastus üle vaadata ja seda vajadusel muuta enne pakkumuste esitamise tähtaega. 8. RHS § 81 lg 1 sätestab, et hankija võib muuta hanketeadet või muid riigihanke alusdokumente avatud hankemenetluses enne pakkumuste esitamise tähtpäeva ning piiratud hankemenetluses, konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses, võistlevas dialoogis ja innovatsioonipartnerluses enne taotluste esitamise tähtpäeva. Hankija muudab pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva pärast selle saabumist üksnes juhul, kui esialgse pakkumuste või taotluste esitamise tähtpäeva saabumisel on hankemenetlus käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peatunud. Seega hankija saab muuta oma hankedokumentatsiooni üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kuna pakkumuste esitamise tähtaeg on saabunud 06.10.2025 kl 9:45 ning Vaidlustuskomisjon ei peatanud väikeostu menetlust, siis nii või teisiti ei ole enam võimalik hankedokumentatsiooni muuta. Seega isegi kui vaidlustuskomisjon leiab, et tegemist on õigusvastase kõrvaldamise alusega, siis ei saa hankija tingimust pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta. Samuti ei ole võimalik enam vaidlustajal esitada ka pärast pakkumuste esitamise tähtaega oma pakkumust. 9. Juhul kui vaidlustuskomisjon leiab siiski, et hanke alusdokumentide muutmine pärast pakkumuse esitamise tähtaega on veel võimailik, siis Viimsi vald selgitab alljärgnevalt, miks ta leiab, et selline kõrvaldamine oli õiguspärane ja mõistlik. Riigihangete seadus sätestab kohustuslike kõrvaldamise aluseid ning vajaduspõhiseid kõrvaldamise aluseid. Hankija on vaidlustajaga nõus, et kõrvaldamisaluste loetelu seaduses on lõplik. RHS § 95 lg 4 p 4 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks. 10. Riigihangete seaduse uus kommenteeritud väljaanne selgitab § 95 lg 4 p-i 41, et „VAKO on leidnud, et RHS § 95 lg 4 p 4 alusel on ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine võimalik ainult siis, kui ta ise on teinud midagi, mida võib pidada raskeks eksimuseks ametialaste käitumisreeglite vastu ning juriidilisest isikust ettevõtjale ei saa omistada tema juhatuse liikme rikkumisi. Sellise tõlgenduse võib kahtluse alla seada argumendiga, et see hõlbustab praktikas niigi problemaatilist trendi vabaneda õigusrikkumise või muul põhjusel taunitava käitumise negatiivsetest tagajärgedest äritegevuseks kasutatava juriidilise keha vahetamise kaudu, mis on teadupärast Eesti õiguskorras väga lihtne. VAKO tõlgendus on kitsalt grammatiline. Õigusakti tõlgendamisel on lisaks keelelisele argumendile olulised ka süstemaatiline (konteksti arvestav) ja teleoloogiline (eesmärgipärane) argument. Direktiivi 2014/24 põhjenduse 101 järgi on kõnealuse kõrvaldamise aluse primaarne eesmärk võimaldada hankijal mitte sõlmida hankelepingut pakkujaga, kes on muutunud ebausaldusväärseks ja kelle ausus on küsitav. Kui pakkuja on juriidiline isik, mis on õiguslik abstraktsioon ja tegutseb inimeste kaudu, siis mh ja isegi ennekõike sõltub tema usaldusväärsus ja ausus nende inimeste karakteristikutest ja tegudest, kes pakkujat juhivad ja tema nimel otsuseid langetavad. Seega võiks väita, et direktiivi 2014/24 art 57 1 RHS kommenteeritud väljaanne (2025), lk-d 604-605, p 49. 3  lg 4 p c ning seeläbi ka RHS § 95 lg 4 p 4 kontekstis saab pakkujale omistada ka nende füüsiliste isikutega seotud asjaolusid, kes seda pakkujat tõhusalt juhivad või kontrollivad (sh ja eeskätt juhatuse liige, kontrolliv osanik, nn faktiline ühingujuht). Selline tõlgendus aitaks kaasa nii EL kui Eesti riigihankeõiguse eesmärkide saavutamisele, mille hulka kuuluvad nii hankija rahaliste vahendite läbipaistev kasutamine, aus konkurents kui ka pakkujate võrdne kohtlemine (direktiivi 2014/24 art 18 lg 1, RHS §-d 2 ja 3). Kitsamalt hankemenetlusest kõrvaldamise aluste eesmärgid on sarnased: avaliku raha kaitse ning seeläbi avalikkuse usalduse säilitamine nii konkreetse hankija kui ka laiemalt riigi vastu, ausa konkurentsi tagamine ning korruptsiooni ja teiste majanduselus lubamatute tegevuste ennetamine. Eelnimetatud eesmärkidele, mis on tunnetulikult kooskõlas üldise ühiskondliku moraalikompassiga, on risti vastukäiv, kui ebaausaid ärivõtteid kasutavad ja järjepanu taunitavad tegusid sooritavad isikud saaksid hõlpsalt võtta riigihankel osalemiseks uue juriidilise keha, ilma et sellele saaks ette heita ebausaldusväärsust ja ebaausust, mis asjaomaste juhtivisikutega ometi kaasas käib. Juriidiline keha on selles kontekstis vaid formaaljuriidiline fassaad. Samast loogikast näib lähtuvat ka RHS § 95 lg 4 p-s 11 sätestatud kõrvaldamise alus, mis puudutab nii pakkuja enda kui tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikme või muu seadusliku esindaja karistatust maksualaste süütegude eest“. 11. Konkreetne kõrvaldamise alus on oluliselt seotud hankelepingu täitmise usaldusväärsusega ja pakkuja juhtimisega. Hankija eesmärk on vältida olukordi, kus sama isik või isikute ring, kes on varasemalt jätnud hangetes lepingulised kohustused täitmata või on põhjustanud võlgnevuse, osaleb uues hankes teise juriidilise keha kaudu, säilitades samas tegeliku juhtimis- ja kontrolliõiguse. Hankelepingu korrektne täitmine eeldab usaldusväärsust, mida tuleb hinnata eelkõige ettevõtet juhtivate isikute käitumise ja vastutuse kaudu. Kui sama juhatuse liige, kontrolliv osanik või muu otsustuspädev isik on varem rikkunud hankelepingut või jätnud vallale kohustused täitmata, tekitab see põhjendatud kahtlust tema suutlikkuses ja tahtes tulevikus lepingut heauskselt täita. Sellised juhtumid kahjustavad ausat konkurentsi, sest need asetavad ausalt ja korrektselt tegutsevad ettevõtjad ebaõiglasesse olukorda võrreldes nendega, kes püüavad juriidilise vormi muutmisega vältida vastutust. Juhtimise ja kontrolli järjepidevuse kaudu hinnatav kõrvaldamise alus tagab, et isikud, kes on näidanud üles süsteemset ebausaldusväärsust või pahatahtlikku käitumist äritegevuses, ei saaks uue äriühingu kaudu osaleda hankes justkui „puhta lehena“. Hankija peab sellist kõrvaldamise alust proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks, sest see kaitseb konkurentsi, avalikke vahendeid, toetab hankelepingute nõuetekohast täitmist ning tagab, et hankeprotsessis osalevad üksnes ettevõtjad, kelle käitumine on usaldusväärne ja kooskõlas lepinguliste ning eetiliste standarditega. 12. RHS § 3 p 3 sätestab, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima mh põhimõtet, et hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Kõrvaldamise aluse sätestamisega täitis hankija oma kohustust tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine sellega, et tagas ausat konkurentsi. Aus konkurents ei seisne üksnes osalemise võimaluses, vaid ka selles, et kõik osalejad täidavad seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi heauskselt. Kui hankija kõrvaldab pakkujad, kes on varasemalt näidanud üles pahatahtlikku käitumist või süsteemset kohustuste rikkumist, loob ta turul võrdsed ja ausad tingimused nendele ettevõtjatele, kes tegutsevad õiguskuulekalt. Seega ei piira vaidlustatav kõrvaldamise alus konkurentsi, vaid vastupidi – avab ausat konkurentsi. 4  Kõrvaldamise alusega saab hankija kõrvaldada ebaausad pakkujad ja anda võimaluse ettevõtjatele, kes järgivad seadust ja täidavad oma lepingulisi kohustusi heauskselt. 13. Väide, et mõiste jätab hankijale liigse kaalutlusõiguse, ei ole põhjendatud. Hankija selgitab, et kaalutlusõigust kasutab hankija nii või teisiti igas hankeotsuses, hinnates iga otsuse raames objektiivseid asjaolusid ja proportsionaalsust. Nimetatud tingimus ei anna hankijale subjektiivset ega piiramata otsustusõigust, vaid põhineb kontrollitaval faktilisel seosel isiku ja varasema lepingurikkumise vahel. Samuti juhin hankija tähelepanu asjaolule, et praktikas on sarnaseid mõisteid nagu „varasem tegevus“, „varasemad hankelepingud“, „varasem lepingupartner“ kasutatud laialdaselt erinevates riigihangetes, eelkõige pakkuja usaldusväärsuse hindamisel. See on kooskõlas riigihangete seaduse eesmärgiga kontrollida pakkuja sobivust ja usaldusväärsust, mitte luua formaalset välistamiskriteeriumit. 14. Lisaks juhib hankija tähelepanu asjaolule, et vaidlustajal on Äriregistri andmetel seisuga 06.10.2025 esitamata majandusaasta aruanded, mistõttu ei ole hankijal vajadusel võimalik ka viimast majandusaasta aruannet vajadusel kontrollida. 15. RHS § 96 lg 5 sätestab, et pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Kõrvaldatud pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes. Hankija täpsustab, et käesoleva vastuse esitamise hetkeks ei ole hankija veel kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta otsust teinud. 16. Kokkuvõttes leiab Viimsi vald, et kaebus on põhjendamatu ja alusetu: 16.1. Esiteks ei ole hankijal pärast pakkumuste esitamise tähtaja möödumist enam võimalik hankedokumente muuta. Vastavalt RHS § 81 lg 1 saab hankija hanketeadet ja hankedokumente muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega. Käesoleval juhul saabus pakkumuste esitamise tähtaeg ning väikehanke menetlust ei ole peatatud. Seetõttu ei ole enam õiguslikku alust kõrvaldamise aluste muutmiseks ega uute pakkumuste esitamiseks. 16.2. Teiseks rõhutab hankija, et hankijal on seadusest tulenev õigus kehtestada proportsionaalseid ja objektiivseid kõrvaldamise aluseid ja muid tingimusi, mis vastavad hanke esemele ja eesmärgile. Vaidlustatud kõrvaldamise alus on proportsionaalne ja õiguspärane ning vastab riigihangete seaduse põhimõtetele (k.a efektiivse konkurentsi ärakasutamine). III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 17. Hankijal puuduvad menetluskulud käesoleva vastuskirja esitamise hetkel. 18. Hankija soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 19. Eeltoodu alusel palub hankija: 19.1. jätta vaidlustus terves ulatuses rahuldamata; 19.2. jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laura Järve jurist 6 ORIGINAAL NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 830 TALLINNA NOTAR ERKI PÕDRA BÜROO AADRESS TALLINN TORNIMÄE 5 Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Erki Põdra notaribüroos aadressil Tallinnas, Tornimäe 5, notaribüroo telefon +372 6164 445, e-post [email protected], kahekümne neljandal märtsil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (24.03.2025) ning selles notariaalaktis osaleja on: Viimsi vald, tegutsedes Viimsi Vallavalitsuse kaudu, kohaliku omavalitsuse registrikood 75021250, aadress Nelgi tee 1, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond, e-post [email protected], edaspidi nimetatud Volitaja, mille esindajana tegutseb vallavanem Illar Lemetti, isikukood 36804212714, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kelle asukoht kaugtõestamise ajal on tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas ning kes kinnitab, et tema volitused on kehtivad ja teda ei ole ametikohalt tagasi kutsutud. VOLIKIRI Käesolevaga Viimsi vald volitab Kristiina Laura Järve´t, isikukood 49701060318, esindama Volitajat kõikide isikute ja asutuste ees kõikides alljärgnevates tehingutes ja toimingutes, lähtudes Viimsi Vallavolikogu ja Viimsi Vallavalitsuse õigusaktidest ning punktides 2 – 4 juhtudel igakordselt nende alusel: 1. esitama Volitaja nimel avaldusi, taotlusi ja dokumente kõikidele ametkondadele kõikides küsimustes; 2. esindama Volitajat Viimsi vallavanema pädevuse ulatuses Viimsi valla nimel kõikide lepingute sõlmimisel, sh sõlmima Viimsi valla nimel kinnisasjade omandamise, võõrandamise, kasutusse andmise, koormamise, ühendamise ja jagamise lepinguid ning esitama vastavaid kinnistamisavaldusi, samuti lepinguid mis on vajalikud eelnimetatud lepingute muutmiseks või lõpetamiseks; 3. esindama Volitajat Viimsi vallavanema pädevuse ulatuses Viimsi valla nimel kõikide toimingute tegemisel ja dokumentide, kokkulepete ning lepingute vormistamisel ja allkirjastamisel, mis on vajalikud maa esmaseks kinnistamiseks ja/või korteriomanditeks seadmiseks, olemasolevate korteriomandite koosseisu kuuluvate mõtteliste osade maatükist ja ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi eriomandi esemeks, suuruste muutmiseks, samuti korteriomandi(te) eriomandi eseme(te) suurus(t)e muutmiseks, kaasomandi osa võõrandamiseks ja nimetatud osa omandi üleandmiseks tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele, omanike ühiskasutuses olevate ruumide ja/või ala(de) suhtes kasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks, sõlmitud kasutuskorra kokkuleppe muutmiseks, hüpoteegipidajana vajalike nõusolekute andmiseks, hüpoteegipidaja(te)ga vajalike kokkulepete sõlmimiseks hüpoteekide püsimajäämiseks ning vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus hinna ja kõigi tingimustega vastavalt esindaja äranägemisele, samuti lepinguid, mis on vajalikud eelnimetatud lepingute muutmiseks ja/või lõpetamiseks; 4. sõlmima Volitaja nimel kokkuleppeid (sh halduslepinguid) ehitusseadustikust ja planeerimisseadusest tulenevate kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohustuste üleandmiseks; 5. sõlmima Volitaja nimel kokkuleppeid ja lepinguid nii ülalnimetatud lepingute kui ka kõikide teiste varem sõlmitud lepingute muutmiseks ja lõpetamiseks; 6. Volitaja, kui puudutatud isiku, nimel andma kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjadega tehingute tegemiseks seadusest tulenevaid nõusolekuid; 7. esindama Volitajat pärimisasjade lahendamisel, sh Viimsi valla esindajana tegema ja esitama avaldusi pärimismenetluse algatamiseks ja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks, tegema kõiki vajalikke avaldusi ja taotlusi (sealhulgas esitama kinnistamisavaldusi), välja nõudma ja vastu võtma kõiki pärimisasjaga seonduvad dokumente; 8. tegema isikute nimel, kelle suhtes Viimsi vald on eestkostjaks kõiki tehinguid ja taotlusi; 9. esindama Volitajat kohtuprotsessides kõigi Volitajale kuuluvate õiguste teostamisel. Selleks Volitatakse esindajat Volitaja nimel nõudma, saama ja esitama kõiki eelpool nimetatud toiminguteks ja tehinguteks vajalikke dokumente, õiendeid, ärakirju ja väljavõtteid, esitama avaldusi, sõlmima Volitaja nimel ja alla kirjutama kõiki ülalnimetatud tehingutega ja toimingutega seotud kokkuleppeid, nõusolekuid, avaldusi (sh kinnistamisavaldusi) ja lepinguid (sh asjaõiguslepinguid) ning täitma kõik, mis seoses käesoleva volikirjaga. Volikiri on kehtiv kaks (2) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Notariaalakti tõestaja on allakirjutanule selgitanud, et: 1. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. 2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lg 5 kohaselt tuleb volituse kohta on antud dokument (volikiri), pärast volituse lõppemist esindatavale tagastada. 3. Volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused ning samuti ohtusid, mis kaasnevad volikirja välja andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovib volitaja anda välja käesoleva sisuga volikirja. Käesolev volikiri on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes ning Volitajale kättesaadav portaalides www.eesti.ee ja www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. Notari tasu volikirja tõestamisel on 49,20 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 3). Notari tasu kaugtõestamisel on 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 lg 2'). Notari tasu 69,20 eurot. Käibemaks 15,22 eurot. Kokku 84,42 eurot. Käesolev notariaalakt on osalejale notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, esitatud ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud. Illar Lemetti /allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna notar Erki Põdra /allkirjastatud digitaalselt/