Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 223-25/- Otsuse kuupäev 10.10.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus Viimsi valla riigihankes „Koristusteenuse osutamine ladestatud jäätmete likvideerimiseks“ riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, esindaja Ülle Liivat Hankija, Viimsi vald, esindaja Aslan Liivak RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel Jätta vaidlustus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS1 § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viimsi vald (edaspidi Hankija) viib läbi riigihanget „Koristusteenuse osutamine ladestatud jäätmete likvideerimiseks“ (edaspidi Riigihange). Kuna andmed Riigihanke kohta on avaldatud üksnes Hankija dokumendiregistris (https://atp.amphora.ee/viimsi/index.aspx?itm=198495), siis lähtub Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon) asjaolust, et tegemist on riigihankega alla lihthanke piirmäära RHS-i mõttes. 2. 01.10.2025 (puudused vaidlustuses kõrvaldatud 02.10.2025) laekus vaidlustuskomisjonile Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele (Hankija poolt kehtestatud vabatahtlikele alustele, millal Hankija võib 1 Riigihangete seadus otsustada lepingut mitte sõlmida). Vaidlustuskomisjon selgitas menetluses korduvalt (02.10.2025 e-kirjas, millega tagastati vaidlustus Vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks ja ka samal päeval Hankijale saadetud vaidlustuse esitamise teates, mis saadeti teadmiseks ka Vaidlustajale), et vaidlustuse esitamine ei peata vaidlustatud Riigihanke menetlust. Vaatamata sellele Vaidlustaja Riigihanke peatamise taotlust ei esitanud. 3. 06.10.2025 saabus Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäev. 07.10.2025 kinnitas Hankija oma vastuses vaidlustusele, et Vaidlustaja Riigihankes pakkumust ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 4. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 4.1. Vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega peab vaidlustuse esitamiseks iga konkreetse nõude osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus või riigihanke alusdokument (RHS § 185 lg 2) peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi vaidlustatavas riigihankes. Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon kontrollima hankija tegevuse seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatav ei ole hankija tegevus (riigihanke alusdokumendid ega otsused), mis seda eesmärki ei teeni. 4.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaebeõiguse puudumine Vaidlustajal ei olnud vaidlustuse esitamise hetkel ilmselge - enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei olnud võimalik tõsikindlalt väita, et vaidlustus ei ole esitatud Vaidlustustaja subjektiivsete õiguste kaitseks ja et Vaidlustaja tegelikult pakkumust esitada ei taha, kuid pärast Riigihanke peatamata jätmise taotluse esitamata jätmist, pakkumuste esitamise tähtaja saabumist 06.10.2025 ja pakkumuse esitamata jätmist kaebeõiguse puudumises Vaidlustajal enam kahtlust ei ole. 4.3. Asjas on oluline, et vaidlusalused lepingu sõlmimata jätmise alused, isegi sellisena nagu need on, ei takistanud Vaidlustajal Riigihankes osalemist ega pakkumuse esitamist (Vaidlustaja seda vaidlustuses ka ei väida) ning need alused oleksid võinud avaldada mõju pakkujale alles menetluse käigus ja sedagi vaid juhul, kui Hankija oleks otsustanud neid kasutada. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et tegemist on vabataktlike alustega, mis üksnes annavad Hankijale õiguse jätta leping pakkujaga sõlmimata, kuid ei pane talle sellist kohustust. Kui Vaidlustaja oleks pakkumuse esitanud, oleks Vaidlustajal jätkuv huvi tingimuste õiguspärasuse kontrollimise vastu tagamaks, et Hankija vaidlustatud aluseid tema suhtes Riigihankes ei kasutaks, kuid kuna Vaidlustaja pakkumust ei esitanud, siis mis tahes mõju Vaidlustajale ega tema subjektiivsetele õigustele Riigihankes ei ole. 4.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei ole Riigihankes pakkuja, taotleja ega 2 (3) riigihankes osalemisest huvitatud isik RHS § 185 lg 1 mõttes. 4.4.1. RHS § 7 lg 1 kohaselt on pakkuja RHS-i tähenduses ettevõtja, kes on esitanud hankijale pakkumuse. Vaidlustaja ei ole Riigihankes pakkumust esitanud. 4.4.2. RHS § 7 lg 2 kohaselt on taotleja RHS-i tähenduses riigihankes hankijale taotluse esitanud ettevõtja. Vaidlusalune Riigihange ei ole menetlus, kus esitataks taotlusi, mistõttu Vaidlustaja ei saanud Riigihankes ka taotlejaks saada. 4.4.3. Isik on riigihankes osalemisest huvitatud isik RHS-i mõttes niikaua, kuni tal on võimalik realiseerida oma huvi riigihankes osalemise vastu. Pärast pakkumuste/taotluste esitamise tähtpäeva saabumist saab huvitatud isikust kas pakkuja või taotleja pakkumuse või taotluse esitamise teel või ta minetab oma huvi riigihankes osalemise vastu. Kuna Riigihankes on pakkumuste esitamise tähtpäev saabunud, Vaidlustaja ei pidanud vajalikuks takistada pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (Riigihanke peatamise taotlusega), Vaidlustajal ei olnud objektiivselt takistatud pakkumuse esitamise, pakkumust ta Riigihankes ei esitanud ning enam esitada ei saa, siis Vaidlustaja Riigihankes ei osale ega enam osaleda ei saa. 4.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses on kinnitust leidnud asjaolu, et Vaidlustajal ei ole subjektiivset huvi selles Riigihankes Hankijaga hankelepingu sõlmimise vastu (vastasel juhul oleks ta kas taotlenud Riigihanke peatamist või esitanud Riigihankes pakkumuse). RHS ei kaitse Riigihanke väliste kolmandate isikute huvi riigihanke alusdokumentide vaidlustamiseks, samuti ei saa esitada vaidlustust teiste isikute võimalike huvide kaitseks. Pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei kohusta vaidlustuskomisjon ka ühelgi juhul Hankijat Riigihanke alusdokumente muutma. Tulenevalt eespooltoodust ei riku Riigihanke alusdokumendid (Hankija õigus mitte sõlmida lepingut) Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, Vaidlustajal puudub nende vaidlustamise õigus ning vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 5. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 3 (3)