Vaidlustaja täiendav seisukoht

09.10.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Tallinna Kesklinna Valitsus Registrikood 75014221 Nunne tn 18, 15058 Tallinn E-post [email protected] Hankija esindaja: Arto Aas Tallinna linna õigusteenistus E-post [email protected] SEISUKOHT vaidlustuses hankes viitenr 300229 22.09.2025. a esitas Vaidlustaja1 Hanke ADle vaidlustuse koos menetluse peatamise taotlusega. Algne pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30.09.2025. a, mida Hankija pikendas pärast vaidlustuse esitamist kuni 11.11.2025. a. 30.09.2025. a esitas Hankija vaidlustusele vastuse (Vastus), milles palub jätta vaidlustuse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata. Hankija kirjeldas kavandatavaid muudatusi ADs ning oli seisukohal, et „seoses tehtavate muudatustega on vaidluse ese ära langenud“ (Vastuse p 14). 01.10.2025. a avaldas Hankija AD muudatused ning teate Hanke kehtetuks tunnistamise kohta. VAKO on Vaidlustajale selgitanud, et RHRi andmetel puudutab Hanke kehtetuks tunnistamine Osa 2 (vanalinn) ning Hange jätkub Osas 1 (kesklinn). Tutvunud 01.10.2025. a avaldanud AD muudatuste ning Hankija Vastusega, peab Vaidlustaja vajalikuks märkida kirjalikult järgmist (esitades menetlusökonoomilistel kaalutlustel seisukohad lähtudes AD tingimustest selles järjekorras nagu need on toodud vaidlustuses). 1 Siin ja edaspidi lühendid vastavalt vaidlustusele OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1 Ettevalmistusaeg 1. Vaidlustus on selles osas sisuliselt lahenenud kuna olenemata Vastuse p-s 6 toodud põhjendustest on Hankija lisanud TKsse punkti 2.2.1.1, mille kohaselt on ettevalmistusaeg 2 kuud alates hankelepingu sõlmimisest. 2. ADs on aga tulenevalt asjakohasest muudatusest jäänud muutmata (tekkinud vastuolu) Lepingu üldtingimuste p 10.2, mille kohaselt peaks olema teenuse osutamise valmidus 01. detsembriks (milline punkt oli samuti vaidlustuse esemeks, vt vaidlustuse p 16). TK p-d 2.2.4 ja 2.2.5 (teenuse mahu muutumisel tasustamise alused) 3. Vaidlustus on selles osas lahenenud, kuna Hankija on TK p-d 2.2.4 ja 2.2.5 eemaldanud. 4. Vaidlustajale ei ole arusaadav, mida Hankija on Vastuse p-s 7 pidanud silmas viitega, et Hankija ei teosta talviti kõnniteede plaanilist remonti või ehitust ning üldjuhul toimuvad ainult erakorralised avariikaeved või parandustööd, „mis ei muuda teenuse olemust.“ Vaidlustuse sisuks oli asjaolu, et AD TK p-dest 2.2.4 ja 2.2.5 tulenevalt pidi teenuse mahu muutmisel tasu muutuma n-ö keskmise ruutmeetri hinna alusel (mis ei ole aga õiguspärane, kuivõrd vastavalt puhastamise viisile (käsitsi või tehnikaga) on hinnavahe 2,5 kordne). TK p-d 3.2.4 ja 3.2.6 (kloriidide kasutamine) 5. Vaidlustus on selles osas lahenenud, kuna Hankija on eemaldanud TK p-st 3.2.4 vaidlustatud osa ning muutis TK p-ti 3.2.6 selliselt, et see on vastavuses Heakorraeeskirjaga. 6. Asjakohatu on Vastuse p-s 8 sisalduv Hankija arvamus, mille kohaselt Vaidlustaja peaks eeldama, et Heakorraeeskirjaga vastuolus olevad AD tingimused ei kehti. AD peab olema nõuetekohane, sh puuduma vastuolud. TK p-d 3.2.12 ja 3.2.14 (lume vaalutamine) 7. TK p-ti 3.2.12 varasem redaktsioon: “Lund ei tohi lükata ega vaalutada puhastatavate alade kõrval asuvatele aladele (sõidutee, mahasõidud, hoovide väljasõidud, kõikvõimalikud eramaad jms), mille puhastamisega tegeleb teine ettevõtte või füüsiline isik. Tööde käigus nimetatud aladele sattunud lumi tuleb eemaldada maksimaalselt kahe tunni jooksul tööde lõpetamisest.“ 8. TK p-ti 3.2.12 uus redaktsioon: 2 9. TK p-ti 3.2.14 varasem redaktsioon: „Lund ei tohi kuhjata kõnniteele selliselt, et see takistab jalakäijate liiklemist. Jalakäijatele tuleb jätta vähemalt 1,2 m käimisruumi või kitsama kui 1,2 m laiuse kõnnitee puhul terve kõnnitee laiuses käimisruumi. Kui nimetatud nõudeid ei ole võimalik täita, tuleb lumi välja vedada.“ 10. TK p-ti 3.2.14 uus redaktsioon: „Vaidlustaja on küsinud Hankijalt seoses TK p-tiga 3.2.14, milline on „inimese tavapärase kõndimise laius“, kas 30 cm (n-ö jalajälje rida), 90 cm või veel mingi muu laius. Hankija vastuse kohaselt käsitleb Hankija eeltoodud tingimust selliselt, et teekasutaja ei peaks lumesuse tõttu kõndima sõiduteele, astuma lumehange ega tee haljasribale jms. Seega võiks olla vaidlustus vastavas osas, tulenevalt AD muudatusest kombinatsioonis muudatuse kohta antud selgitusega, lahenenud. 11. Hankija on täitmiseks algselt määratud aja (2 tundi) asendanud TK p-s 3.2.12 ajaga 10 tundi. Sama aeg on lisatud ka TK p-ti 3.2.14. • Seega on vaidlustus TK p-ti 3.2.12 puhul lahenenud aspektist, et ADst on eemaldatud lume väljavedu täitmiseks objektiivselt võimatu 2 tunnine (kui liiga lühike tähtaeg). • Samas on endiselt vastuolu TK p-ti 3.1.2 ja 3.2.12 ning täiendavalt siis ka 3.2.14 vahel (arvestades TK p-ti 3.2.14 tehtud täiendust, mis on ka eraldiseisvalt vaidlustuse objektiks) (vt allpool). 12. TK p-ti 3.2.12 järgi ei ole lubatud lume lükkamine ega vaalutamine sõiduteele. Hankija on aga 07.10.2025. a andnud järgmise selgituse: „Kõrvaltänavate sõiduteede lume väljavedu on kehtiva hoolduslepingu raames hankija korraldada ja seda tehakse vajaduspõhiselt. Tuleb arvestada, et ka kõnniteedelt kokku lükatud lumi tuleb välja vedada ja selleks peab olema rentsli servas piisav vaalutusruum. Hankijana eeldame pakkujalt valdkonnapädevust, s.h võimet hinnata kõnniteelt kokku lükatud lume kogust ja selle väljaveo võimekust ka ilma teise töövõtja lumekoguste väljavedu enda kanda võtmata.“ Hankija selgitusest tulenevalt on TK p 3.2.12 õigusvastane täiendavalt põhjusel, et ei kirjelda tegelikke teenuse tingimusi. • Hankija on seisukohal, et kõnniteedelt on lubatud lume vaalutamine sõiduteele. • Arvestades Hankija selgitust, puudub vaidlus, et sõiduteed hooldaval teenuseosutajal puudub lume väljaveo kohustus. See tähendab, et sõidutee hooldaja vaalutab sõiduteelt lume sõidutee rentslisse ning veab selle ära üksnes siis, kui Hankija selle tellib ning vastava ühikhinna eest. • Käesoleva hanke tulemusena sõlmitavas lepingus peaks olema kõnniteedelt pärineva lume äravedu aga arvestatud pakkumuse hinna sisse. Lumi, mis vaalutatakse kõnniteelt sõidutee rentslisse, ei ole objektiivselt eristatav sõiduteelt rentslisse vaalutatud lumest. Hankija arvamus, et pakkuja peaks 3  suutma tulenevalt valdkondlikust pädevusest lume päritolu selliselt kindlaks määrata, on ilmselgelt alusetu (ühes vaalus olev lumi on ühes vaalus olev lumi). • Olukorras, kus sõidutee hooldaja ei teosta sõiduteelt rentslisse vaalutatud lume regulaarset äravedu, ei tekigi lume äraveoks Hankija vastuses viidatud „vajadust“, kui samal ajal on kõnnitee hooldaja sunnitud (kuna lume päritolu määramine pole võimalik) vedama ära kogu lume kui Hankija ei ole otsustanud sõidutee hooldajalt tellida sõiduteelt rentslisse vaalutatud lume äravedu. • Ehk kõnnitee hooldaja peaks sisuliselt vedama ära sõiduteedelt pärinevat lund, mis käesoleva Hanke tehnilise kirjelduse kontekstis tähendab, et lume äraveoga seonduvad kohustused on nii ebaselged kui ka ebaproportsionaalsed. Pakkuja peaks hakkama arvestama sõiduteedelt vaalutatava lume kogust ning isegi kui seda võiks pakkujalt nõuda (millega Vaidlustaja ei nõustu), ei oleks vastavad andmed igal juhul adekvaatsed (kuna puudub info, millal ja millistes mahtudes tellib Hankija lume äravedu sõiduteede hooldajalt). Selliselt puudub Hanke tingimustes piisav informatsioon ära vedamisele kuuluva lume koguse kohta. • Sõiduteelt pärineva ja kõnniteelt pärineva lume eristamise probleem ei seondu ainult sõidutee rentslitega. Kehtiva Heakorraeeskirja § 9 lg 2 p 8 lubab sõidutee hooldajal „kuhjata sõidutee hooldamise käigus lumi ja jää kõnniteele, v.a juhul, kui kõnniteele jääb vähemalt 1,2 m laiune käiguruum“. See tähendab, et kõnniteele kuni 1,2 m laiuse riba jäämiseni satub kõigile kõnniteedele ka sõiduteedelt pärinev lumi, mis takistab aga sinna samasse vastava, Hanke tingimuste järgi 1,2 m laiemalt kõnniteelt, lume vaalutamise. • Hankija ei saa olla objektiivset takistust esitada lumeveo osas vähemalt ligikaudseidki andmeid, kuivõrd Hankija kogub asjakohast infot kõigilt tänastelt teenusepakkujatelt. • Samuti on pakkumuse hinna sisse kuuluva lumekoguse etteandmine (kuupmeetrites) ning seda ületava koguse tasustamine ühikhinna alusel või üldse kogu lume äraveo tasustamine ühikhinna alusel, tavaline. Seda nii põhjusel, et pakkumused oleksid võrreldavad, kui ka põhjusel, et tagada Hankija vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine (mitte maksta teenusehinda, mis sisaldab lume äravedu, olukorras, kus lund mõni talv sajab väga vähe). 13. TK p-de 3.2.12 ja 3.2.14 sõnastuse järgi tuleb lumi ära vedada või ümber paigutada arvestades TK p-s 3.3.4 lumeveole kehtestatud tipptunni piiranguid. TK p-ti 3.3.4: „Lume äravedu ei tohi teostada hommikusel (7.30 - 9.30) ja õhtusel (16.00 - 19.00) tipptunnil.“ • AD muudatuse sõnastusest järelduvalt lüheneb 10 tunnine tähtaeg tipptunni piirangute tõttu niivõrd oluliselt, et selle järgimine muutub juhul, kui lund sajab teatud ajavahemikul, uuesti võimatuks (liiga lühike). • Kui nt lumi hakkab sadama vahemikus kl 7.30-9.00 hommikul, siis jääb lumeveoks arvestades tipptunni piiranguid üksnes 6,5 tundi (vahemik kl 9.30 – 16.00). Hankija ei ole vaidlustanud, et lume väljavedu eeldab frontaallaadurite ja kallurautode kasutamist, millega võib kaasneda vajadus liikluse sulgemine nii sõidukitele kui ka jalakäijatele (vt ka vaidlustuse p-s 30 toodud näiteid). Hankija ei ole vaidlustanud ka seda, et liikluskorraldust saab muuta üksnes järgides TK 4  p-s 2.1.2 toodud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018. a määrust nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“, mille järgsed nõuded tuleks täita veel enne lume äraveo algust. Lume äravedu 14. Vaidlustus on lahenenud osas, mis puudutas AD vastuolulisust selles osas, kelle otsustuspädevuses on AD järgi lume äraveo määramine. Hankija on muutnud läbivalt TK p-ti 3.3 asjakohaseid alapunkte, sh alapunkte 3.3.1, 3.3.2, 3.3.2.2, 3.3.2.3 ja 3.3.2.6. 15. AD on jätkuvalt, aga samuti täiendavalt vastuoluline osas, mis puudutab lume äraveo aega. TK p-ti 3.1.2 kohaselt tuleb vajadusel teostada lume äravedu 5 tunni jooksul, TK p-ti 3.2.12 ja 01.10.2025. a ADsse tehtud muudatuste kohaselt ka TK p-ti 3.2.14 järgi 10 tunni jooksul. Tegemist on lubamatu vastuoluga, sest mida kiiremini tuleb lumi ära vedada, seda suurem on ressursside (tehnika jm) vajadus ning seega kulu (mida peab saama eelarvestada enne pakkumuse esitamist) (RHS § 3 p 1). 16. Vaidlustus on lahenenud osas, mis puudutas kehtestatud kujul ilmselgelt koormavat põhjendamatut aruandlust seoses lumeveoga, Hankija on muutnud TK p-ti 3.3.2.4 selliselt, et aruanne tuleb esitada küll päevade lõikes, kuid kord nädalas. Lume teisaldamine 17. Vaidlustus on lahenenud ka osas, mis puudutas ADs samasugusid lubamatuid vastuolusid nagu ADs olid seoses lume äraveoga. Hankija on muutnud läbivalt TK p- ti 3.3 asjakohaseid alapunkte, sh alapunkte 3.3.3, 3.3.3.1 ja 3.3.3.2. 18. Vaidlustus on lahenenud osas, mis puudutas kehtestatud kujul ilmselgelt koormavat põhjendamatut aruandlust seoses lume teisaldamisega, Hankija on muutnud TK p-ti 3.3.3.3 selliselt, et aruanne tuleb esitada küll päevade lõikes, kuid kord nädalas. TK p 2.3.8 („sõiduk teisaldatakse“ märkide paigaldamine) 19. TK p-ti 2.3.8 varasem redaktsioon: „Teenuse osutamisel peab täitja vajadusel 48 tundi enne puhastustööde teostamist korraldama parkimist keelavate liiklusmärkide koos lisatahvliga „sõiduk teisaldatakse“ paigaldamise, kui muude vahenditega ei ole võimalik tagada puhastustööde ühtlast kvaliteeti.“ 20. TK p-ti 2.3.8 uus redaktsioon: 21. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustus lahenenud, õigusvastane on ka tingimuse uus redaktsioon (mis on samuti vaidlustuse esemeks). 5 22. Varasem redaktsioon oli mõistetav selliselt, et märgid tuleb paigaldada kõnniteele, millele parkimine on aga nagunii keelatud ning seega vastava keelu dubleerimine märkidega õiguslikult põhjendamatu. 23. Hankija on tingimust muutnud selliselt, et märgid tuleks paigaldada sõiduteele. Vastavast täiendusest tulenevalt on tingimus õigusvastane järgmistel põhjustel. • Objektiivselt võimatu 48 h enne lume äraveo algust juba prognoosida äraveo vajadust ning paigaldada sõiduteedele märgid. Kaks ööpäeva varasemad ilmaprognoosid ei ole selleks piisavalt täpsed. • Kui kesklinna konkreetsel sõiduteele on parkimine lubatud, siis ilmselgelt on vastavas piirkonnas nii öösel (elanikud) kui ka päeval (kesklinna asutuste külastajad, töötajad) sõiduteed täis pargitud. Seega tulenevalt muudatusest, mille kohaselt puudutab punkt sõiduteedele märkide paigaldamist, tuleks pildistada väga suurt hulka sõidukeid, mis võtab väga oluliselt aega ja takistaks teenuse osutamist järgides kehtestatud hooldustsükleid ning millises mahus info kogumine ja edastamine ei ole kõigi eelduste kohaselt mh kooskõlas andmekaitse reeglitega (tingimuse sisulise vajalikkuse, aga samuti andmekaitsega kooskõla põhjendamine on tingimuse kehtestanud Hankija kohustus). • Sisuliselt peaks paigaldama 1,2 m kitsamatele kõnniteedega (millelt tuleks lumi ära vedada), piirnevatele sõiduteedele, kogu perioodiks, mil sajab lund, parkimist keelavad märgid. Vaidlustaja on seisukohal, et selliselt liikluse ümberkorraldamine ei ole käsitlev ajutise liikluskorraldusena. • Lisaks laieneb märkide paigaldamise nõue kõigile hooldustöödele (mitte üksnes lumeveole), mis ei saa aga olla sisuliselt vajalik (RHS § 3 p 1). TK p-d 3.1.4 ja 3.2.1 (libedusetõrje tingimused) 24. TK p 3.2.1 sätestab: „Libedusetõrje eesmärk on teekatte haardeteguri suurendamine teekattele abrasiivmaterjalidega ja samuti teekatte haardeteguri suurendamine mehaanilise karestamisega või sama tehnoloogiaga roobaste ja ebatasasuste likvideerimine.“ TK p-ti 3.1.4 algse redaktsiooni järgi: „Tellija nõudmisel normaalse liikuvuse ning nõutava haarduvuse tagamiseks tuleb töövõtjal kõnniteed jääst lahti lõhkuda.“ Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlustus ei ole vastavas osas lahenenud, 25. TK p 3.1.4 uus redaktsioon: „Juhul, kui objektiivsetest asjaoludest tulenevalt või töövõtja tegevusetuse tulemusel ei ole teerajatis kasutajatele ohutu ning on normaalselt läbimatu tuleb tellija nõudmiselt normaalse liikuvuse ning nõutava haarduvuse tagamiseks: a) kasutada libedustõrje materjale; b) suurendada teekatte haardetegurit mehhaanilise karestamise või roobaste ning ebatasasuste likvideerimise teel; või c) äärmisel vajadusel kui muud meetmed ei paranda olukorda, siis kõnniteelt katendit kahjustamata jää eemaldada (tee jääst käsitsi lahti raiuda). 26. Hankija Vastusest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et kõnnitee jääst lahti lõhkumine on suures mahus käsitsi töö, millega kaasneb absoluutselt teistsugune ressursi vajadus ja ajaline kulu protsessi mõttes (eeldaks suurt hulka käsitööjõudu) ehk ka kulusid hankelepingu täitmiseks (mida peaks saama pakkumuse esitamiseks eelarvestada). ADst ei tulene mingit mahtu, mis võiks olla (arvestatuna pakkumuse hinna sisse) 6  tulenev „objektiivsetest asjaoludest“. Sellist vajadust ei saa pakkuja kuidagi ise prognoosida. ADs tuleks esitada vastavalt kas maht või näha ette ühikhind. 27. Vaidlustaja on seisukohal, et tingimus ei ole ka põhjendatud, kuivõrd töövõtja peab järgima määrust nr 92 „Tee seisundinõuded“ (vt TK p 2.1.2), mille lisa 10 järgi on kergliiklusteedel linnas nõutav seisunditase „pressitud lumi või jäätunud tee, teepind on piisavate haardeliste omadustega ja võimaldab ohutult liigelda“ ehk ka puudub nõue puhastada tee asfaldikatendini (kui esineb libedust, siis seda tõrjutakse, kui on (ohtlikud) konarused/ebatasasused, siis need likvideeritakse). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat 7