Hankija vastus vaidlustusele

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 09.10.2025. a Riigihange: 297137 Vaidlustajad: KMG OÜ (registrikoodiga 16196755) Betooni tn 28, 13816 Tallinn e-post: [email protected] Infragreen OÜ (registrikoodiga 16740489) Betooni tn 28, Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri tn 30, 10145 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet (registrikoodiga 70001490) Valge tn 4, Tallinn Hankija esindaja: Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti hankeüksuse juhataja e-post [email protected] Kolmas isik: TREF Nord AS (registrikoodiga 10217746) Lagedi tee 30, Veneküla, Rae vald, Harju maakond e-post [email protected] Taotlused: 1. Jätta KMG OÜ ja Infragreen OÜ vaidlustus rahuldamata ning jätta kehtima 24.09.2025 otsus, millega jäeti edukas pakkuja AS TREF Nord kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 2. Jätta menetluskulud vaidlustaja kanda. 3. Lahendada asi kirjalikus menetluses.  Hankija vastus vaidlustusele „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ riigihankes viitenumbriga 297137 I Kokkuvõte 1. Esmalt möönab hankija, et RHS § 95 lg 4 on diskretsiooniline säte, mistõttu on hankijal kaalutlusõigus, kas vabatahtliku kõrvaldamise aluse esinemisel on hankija hinnangul põhjendatud sellise ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine. 2. Selle õiguspäraseks teostamiseks on hankija hinnanud kolmanda isiku rikkumisi sisuliselt ja hankepassis esitatud valeandmeid nende objektiivsest küljest, s.t nende võimalikku mõju hankemenetluse tulemusele. Hankijal on õigus anda hinnang, kas pakkuja rikkumised varasemate hankelepingute täitmisel on olnud olulised ja/või pidevad, ja seejärel kaalutlusõiguse alusel otsustada, et rikkumised ei too kaasa pakkuja ebausaldusväärsust määral, mis õigustaks tema hankemenetlusest kõrvaldamist. 3. Hankija on seisukohal, et tema hinnangul ei ole tegemist tõsiste ja pidevate puudujääkidega vastavas valdkonnas, sh arvestades nii hanke mahtu kui ka ettevõtte suurust. Seetõttu ei ole alust kohaldada ka RHS § 95 lg 4 p-de 2, 8 ega p 9. 4. Vaidlustajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et hankija kõrvaldaks hankemenetlusest pakkuja, kelle varasemaid rikkumisi hankija on hinnanud mitteolulisteks ja kelle võetud meetmeid pidanud piisavaks. Hankijal on õigus pidada sellist ettevõtjat usaldusväärseks lepingupartneriks. 5. Tegemist on seega hankija kaalutlusõiguse raames tehtava otsusega, mille tulemusel peab hankija kolmandat isikut vaatamata tema rikkumistele usaldusväärseks. 6. Vaidlustaja etteheited puudutavad kahte askpekti: - esiteks seda, et hankija on otsuse tegemisel arvestanud kolmanda isiku heastamismeetmeid, mida vaidlustaja hinnangul oleks saanud arvesse võtta vaid siis, kui need oleksid olnud hankepassis kirjas; - teiseks seda, et hankepassis esitatud valeandmete tõttu tulnuks kolmas isik automaatselt hankemenetlusest kõrvaldada. 7. Hankija leiab, et esitatud etteheited on põhjendamatud ja esitatud vaidlustus ei tõenda, et hankija oleks RHS § 95 lg 4 kohast kaalutlusõigust kasutanud meelevaldselt, ebaproportsionaalselt või õigusvastaselt. Vastupidiselt on hankija seiuskohal, et on  tuvastanud asjas olulised asjaolud, hindanud nende mõju ja seotust, ning arvestanud kolmanda isiku poolt rakendatud meetmeid; ning teinud seeläbi kooskõlalise, proportsionaalse ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva otsuse. II Vaidlustaja etteheited kaalutlusõiguse teostamise osas 8. Nii RHS § 95 kui ka sellele vastava direktiivi 2014/24/EL art 57 teenivad eesmärki hinnata ettevõtja ausust ja usaldusväärsust. Seda kinnitab ka RHS eelnõu seletuskiri, mille kohaselt on RHS § 95 mõte olnud kõrvaldada hankemenetlusest ebausaldusväärsed isikud. 9. Hankepass on dokument, kus pakkuja kinnitab faktipõhist infot. Kui pakkuja märgib hankepassis, et kõrvaldamise aluseid ei esine, kuid kontrollimisel selgub vastupidine, on tegemist valeandmete esitamisega. Kuna hankepass on pakkumuse lahutamatu osa, ei ole avatud hankemenetluses pärast pakkumuse esitamist enam võimalik selles muudatusi teha. Sellest olenemata oleks automaatne kõrvaldamine vastuolus EL õigusega, kuivõrd on hankijal kohustus hinnata nii juba rakendatud meetmete piisavust kui ka rikkumise raskust asjaolude kogumis tervikuna. 10. Seega olukorras, kus hankepassis on esitatud valeandmeid, peab hankija tegema kaalutletud otsuse (seda eriti vabatahtlike kõrvaldamisaluste osas). Hankija ei tohi pakkujat automaatselt kõrvaldada. Arvestades nii direktiivi mõtet, kui siseriiklikku regulatsiooni (sh HMS üldnorme), on hankija seisukohal, et sellises olukorras eeldab kaalumine nii faktide kontrolli, kui pakkuja ärakuulamist (selgituste küsimist) ja (vajaduse korral) rikkumiste edasiste ärahoidmiseks juba tarvitusele võetud heastamismeetmete küsimist ning nende piisavuse hindamist. Ainult sellisel viisil saab hankija tagada, et tema otsus on proportsionaalne, läbipaistev ja kõiki pakkujaid võrdselt kohtlev. Vastasel korral muutuks kaalutlusõigus sisutühjaks ja RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärk jääks täitmata. 11. Oluline on mõista, et seaduseandja tahe on olnud RHS § 95 lg 4 p 9 puhul näha ette täiesti iseseisev kõrvaldamise alus. Kui seda saaks rakendada vaid koos mõne teise kõrvaldamise alusega, muutuks säte ilmselgelt sisutühjaks. Sama on kinnitanud ka kohtupraktika (vt Tartu Ringkonnakohus 27.05.2021 otsuses nr 3-21-320; Tallinna Ringkonnakohus 12.04.2022 otsuses nr 3-21-1733; 11.06.2020 otsuses nr 3-20-80; ja 11.06.2020 otsuses nr 3-20-334). 12. Vaidlustaja viited pahatahtlikule varjamissoovile ei ole samuti asjakohased. Vaidlustaja on viidanud lahendile nr 3-20-334, kuid jätnud väljatoomata, et sama lahendi p 19 rõhutab kokkuvõtvalt, et kui valeandmetel poleks saanud olla mõju hankemenetluse tulemusele, siis ei saa ka tahtlikult valeandmeid esitanud pakkujat kõrvaldamise alusel eemaldada. Hankijal ei ole vaja tuvastada pakkuja tahtlust, vaid piisab, kui pakkuja vastutab teatud  raskusega hooletuse eest (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-387/14 Esaprojekt, p-d 71 ja 78). Seega direktiivi art 57 lg 4 p h käsitleb pigem valeandmete objektiivset mõju, mitte pakkuja subjektiivset kavatsust. Just seda ongi hankija käesoleval juhul hinnanud, s.t valeandmete mõju nii objektiivselt kui proportsionaalselt. 13. Seda lähenemist on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus (vt 10.01.2025 otsuse nr 3-25- 33 p 15) ja Riigikohus (25.02.2022 otsus nr 3-21-1733), rõhutades, et kõrvaldamise otsus peab olema proportsionaalne ja põhjalikult põhjendatud. Hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, arvestades, et tema vastutada on hanke eesmärgi saavutamine ning RHS § 3 põhimõtete järgimine. Ka viidatud lahendites on kohtud leidnud, et kui hankija on mõistlikult hinnanud, et pakkuja on rikkumistest õppinud ja võtnud meetmeid nende vältimiseks ning hankija jaoks ei ole usutav (sh seniste andmete pinnalt prognoositav), et partnerid osutuksid hankelepingute täitmisel ebausaldusväärseks, ei ole alus pidada sellist otsust meelevaldseks. 14. Seega võib valeandmete esitamine küll olla üks kaalutlusfaktor pakkuja usaldusväärsuse hindamisel, kuid see ei õigusta automaatselt kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 9 alusel. Nagu Tartu Ringkonnakohus (27.05.2021 otsus nr 3-21-320 p 26) on rõhutanud, siis saab kõrvaldamine olla õigustatud vaid juhul, kui valeandmed võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust, s.o tuua kaasa pakkuja kõrvaldamise menetlusest, tema kvalifitseerimata jätmise või vähendada pakkumuse eduvõimalusi. III Selgituste küsimine ja rikkumiste proportsionaalsus 15. Hankija möönab, et RHAD-is ei olnud sätestatud kohustust esitada kõik heastamismeetmeid selgitavad tõendid koos pakkumusega. Seetõttu oli hankijal RHS § 104 lg 7 alusel õigus küsida täiendavaid selgitusi ja dokumente enne otsuse tegemist. Arvestades esmajoones, et tegemist on vabatahtlike kõrvaldamisalustega ja rikkumiste laadi, oli hankija hinnangul oluline niisamuti hinnata võimalike rakendatud heastamismeetmete kohta täpsustusi ja vajadusel selleks täiendavaid tõendeid. 16. Pooled ei vaidle asjaolus, et kolmas isik on esitanud hankepassis ebaõiged kinnitused RHS § 95 lg 4 p-de 2 ja 8 osas ja need on esitatud seega RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes valeandmetena. Küll aga ei sätesta RHS § 95 lg 4 p 9 automaatset kõrvaldamist, vaid kaalutlust, kas valeandmete puhul oli tegemist sisuliselt oluliste asjaolude varjamisega, mis mõjutasid aususe/usaldusväärsuse hinnangut pakkuja suhtes; ning selline otsus peab tingimata arvesse võtma proportsionaalsuse põhimõtet (vt Euroopa Kohtu lahendeid C- 41/18 Meca ja C-267/18 Delta Antrepriză, s.t et enne kui hankija otsustab ettevõtja kõrvale  jätta, eeldab direktiiv, et ta võtab arvesse toime pandud rikkumiste vähest tähtsust või väikeste rikkumiste kordumist). 17. Hankijal on seega õigus ja kohustus küsida selgitusi, et tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus. Võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse printsiibi eesmärkideks on eelkõige tagada, et hankija kohtleks riigihankes kõiki samas situatsioonis olevaid ettevõtjaid ühtemoodi, ei käituks omavoliliselt ega eelistaks soosikuid. Need põhimõtted nõuavad selgelt, et kõiki pakkujaid koheldakse sarnastes olukordades ühtemoodi. Hankija kinnitab, et rakendab sama lähenemist ka teiste pakkujate suhtes, kui esinevad samalaadsed rikkumised. 18. Hankija leiab, et RHS alusel tuleb hankijale selline kohustus § 3 p 1 ja § 97 lg-te 1 ja 2 koostoimest, millest tuleneb kohustus tegutseda proportsionaalselt, arvestades rikkumise raskust ja selle mõju. 19. Eelnevat toetab samuti Riigikohtu seisukoht (25.02.2022 otsus nr 3-21-1733, p 22), milles kohus on kinnitanud, et hankija ei pea andma uut tõendite esitamise võimalust juhul, kui see kohustus oli hankedokumentides selgelt sätestatud. 20. Sama kinnitab ka Euroopa Kohus (lahend nr C-387/19 RTS infra), et kui tõendeid heastamismeetmete kohta võib esitada üksnes ettevõtja omal algatusel taotluse või pakkumuse esitamisel, ilma et sellel ettevõtjal oleks võimalik menetluse hilisemas etapis selliseid tõendeid esitada, siis nõuavad läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõte (nagu ka kohtujurist oma ettepaneku punktides 66 ja 67 sisuliselt leidis), et ettevõtjaid oleks enne selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt teavitatud sellise kohustuse olemasolust, et see teave oleks otsesõnu hanke alusdokumentides esitatud või et neis dokumentides oleks viidatud asjakohastele riigisisestele õigusnormidele. 21. Seega arvestades, et hankija ei saa kaaluda seda, kas varasemad rikkumised on faktiliselt aset leidnud, vaid hinnata üksnes seda, kas tuvastatud rikkumised tingivad pakkuja kõrvaldamise konkreetsest hankemenetlusest. IV Hankija kaalutlused rikkumiste hindamisel 22. Hankija on esitanud oma kaalutlused ja arvesse võetud asjaolud vaidlustuse lisas 3 (hankija 24.09.2025 otsuse isa 1 hankija hinnangus), kuid toob olulisema alljärgnevalt välja. - RHS § 95 lg 4 p 2 (tööõiguse rikkumine) 23. Kolmas isik kinnitas hankepassis, et ta ei ole rikkunud tööõiguse norme. 24. Tööinspektsiooni registrist ilmneb siiski kaks ettekirjutust tööohutusnõuete rikkumise kohta: a. https://opendata.ti.ee/home/violationActs/17a8faf3-8078-44d4-b52c- ab3a2f95122f b. https://opendata.ti.ee/home/violationActs/3683e451-1bee-4812-ab19- 95ece23ae614 25. Seega pidanuks kolmas isik vastama küsimusele „jah“. 26. RHS § 95 lg 4 p 2 alusel võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse kohustusi. Tegemist on diskretsioonilise alusega, mis nõuab hankijalt kaalumist, kas tuvastatud rikkumine õigustab kõrvaldamist. 27. Rikkumised olid seotud ohtlike töövahendite kasutamisega, mistõttu on need iseenesest tõsised, kuid hankija arvestas ka, et kolmanda isiku poolt on juba enne hankemenetlust rakendatud heastamismeetmeid – need on ISO-standarditele vastavad juhtimissüsteemid (9001, 14001, 45001), täiendav töökeskkonnaspetsialist ning asjaolu, et Tööinspektsioon ei algatanud väärteomenetlust. Need sammud ja info väärteomenetluse mittealgatamisest, vähendavad edasiste rikkumiste riski ja kinnitavad ettevõtte pühendumust nõuete täitmisele. Seetõttu peab hankija kolmanda isiku kõrvaldamist ebaproportsionaalseks. - RHS § 95 lg 4 p 2 (keskkonnaõiguse rikkumine) 28. Kolmas isik on karistusregistri andmetel saanud ühe kehtiva karistuse jäätmeseaduse § 120² lg 2 rikkumise eest, mille kohta oleks tulnud samuti vastata „jah“. 29. Hankija arvestas, et ettevõte on kehtestanud ISO-standarditel põhinevad juhtimissüsteemid ja võtnud tööle täiendava spetsialisti. Arvestades, et tegemist oli üksikjuhtumiga ja kolmas isik esitas juhtumi asjaolude kohta põhjaliku selgituse, peab hankija kõrvaldamist ebaproportsionaalseks. - RHS § 95 lg 4 p 8 (varasemad lepingurikkumised) 30. Kolmas isik on hankepassis eitanud varasemaid lepingurikkumisi, mis oleksid sanktsioneeritud. Riigihangete registris küll puudub info rikkumiste kohta vahemikus 4.07.2022-4.07.2025, kuid hankijale on teada, et kolmandale isikule on kohaldatud varasemaid lepingurikkumisi Transpordiametis: a. Leppetrahv nr 2 (riigihange nr 288395), Tee-ehituse töövõtuleping nr 3.2-3/25/324-1, summas 7000,00 eurot. b. Leppetrahv nr 1 (riigihange nr 288395), Tee-ehituse töövõtuleping nr 3.2-3/25/324-1, summas 250,00 eurot. c. Leppetrahv nr 4 (RH 264346), Leping nr 3.2-3/23/1949-1, summas 8028,58 eurot. d. Leppetrahv (RH 273582), Leping nr 3.2-3/24/346-1, summas 1336,00 eurot. e. Leppetrahv nr 3 (RH 264346), Leping nr 3.2-3/23/1949-1, summas 4281,25 eurot. f. Leppetrahv nr 2 (RH 264346), Leping nr 3.2-3/23/1949-1, summas 300,00 eurot. g. Leppetrahv nr 1 ( RH 264346), Leping nr 3.2-3/23/1949-1, summas 62,00 eurot. h. 11260 Jõelähtme-Kemba Ruu ristmiku teade leppetrahvi võimaliku määramise kohta, Leping nr 3.2-3/23/797-1, summas 12858,83 eurot. i. Leppetrahv (RH 251950), Lepingu nr 3.2-3/23/11-1, summas 1000,00 eurot. j. Leppetrahv nr 1 (RH 266777), Töövõtuleping nr 3.2-3/23/1642-1, summas 500,00 eurot. k. Leppetrahv nr 1 Ruu ristmik (RH 258704), Leping nr 3.2-3/23/797-1, summas 300,00 eurot. l. Leppetrahv (RH 258737), Leping nr 3.2-3/23/809-1, summas 1000,00 eurot. See tähendab, et kolmas isik pidi hankepassis deklareerima „jah“ sellele küsimusele. 31. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi. 32. Vaatamata sellele, et RHS § 4 p 6 kohaselt on hankepass dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist, ei saa seda mõista nii, nagu oleks seadusandja pannud pakkujale kohustuse anda õiguslik hinnang kõrvaldamise aluse olemasolu kohta. RHS § 95 lg 4 ja § 104 lg 6 järgi on pakkuja või taotleja kõrvaldamise otsustamine üheselt hankija pädevuses. 33. Hankija nõustub selles osas vaidlustajaga, et pakkuja ei saa seega ise otsustada, kas tema suhtes esineb menetlusest kõrvaldamise alus või mitte. Pakkujal on kohustus esitada hankepassis üksnes faktilised asjaolud, mille alusel hankija teeb õigusliku otsustuse. Seetõttu, isegi kui hankepassis esitatud küsimustes on viidatud RHS § 95 lg 5 p-le 8, ei saa pakkuja mõista neid küsimusi selliselt, et temalt oodatakse õiguslikku hinnangut  kõrvaldamise aluse kohta. Pakkuja kohustus piirdub hankepassis andmete esitamisega, s.t kas tema suhtes on varasemate lepingute täitmisel sanktsioone kohaldatud või mitte. 34. Kui sanktsioonid esinevad, tuleb hankijal neid hinnata ning otsustada, kas tegemist on sedavõrd olulise või püsiva rikkumisega, mis tingib pakkuja kõrvaldamise, või on juba rakendatud meetmete tõttu põhjendatud pakkuja menetlusse jätmine. 35. Tõlgendades RHS § 95 lg 4 p-i 8 kooskõlas direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga g, saab hankemenetlusest kõrvaldada üksnes pakkuja, kes on pidevalt või tõsiselt rikkunud varasemast hankelepingust tulenevat olulist nõuet (vt VAKO 01.04.2019 otsus nr 33- 19/203234, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 09.08.2018 otsus nr 3-18-753, p-d 19-20). 36. Hankija on seisukohal, et ainuüksi leppetrahvide olemasolu ei muuda kolmandat isikut automaatselt ebausaldusväärseks. Sealhulgas ei ilmne kolmanda isiku osas pidevat või tõsist puudujääki oluliste kohustuste täitmises. Seega, kuivõrd kolmas isik ei ole varasemate hankelepingute olulisi nõudeid oluliselt või pidevalt rikkunud, siis ei ole täidetud eeldused ka teda RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks. - RHS § 95 lg 4 p 9 (valeandmed) 37. RHS § 95 lg 4 p 9 alusel võib hankija hankemenetlusest kõrvaldada pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98– 101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. 38. Arvestades Tööinspektsiooni ettekirjutusi, jäätmeseaduse alusel kohaldatud väärteotrahvi ja leppetrahve, esitas kolmas isik seega hankepassis ebaõiged kinnitused. Küsimus on, kas need valeandmed olid materiaalsed ehk kas need võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust. 39. RHS § 95 lg 4 p 9 kohaldamisel tuleb juhinduda direktiivi 2014/24/EL art 57 lg-st 4 ning Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt on kõrvaldamise aluste eesmärk tagada hankija võimalus hinnata pakkuja ausust ja usaldusväärsust (vt Euroopa Kohtu otsuseid nr C- 395/18, p 41 ja C-267/18, p 26 jj). Usaldusväärsus on eduka pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielement, s.t et väikesed rikkumised peaksid ainult erandjuhtudel viima ettevõtja kõrvaldamiseni, kuid siiski võivad korduvad väikesed rikkumised seada kahtluse alla ettevõtja usaldusväärsuse ja põhjendada tema kõrvaldamist. 40. Arvestades seega, et kõnealust sätet tuleb tõlgendada kooskõlas selle aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p-ga h ning kuna hankemenetlusest kõrvaldamise alused piiravad ettevõtjate õigust riigihankes osaleda, siis ei saa neid aluseid tõlgendada laiendavalt. Samuti on direktiivi 2014/24/EL põhjenduses 101 rõhutatud, et valikuliste kõrvaldamise aluste kohaldamisel tuleb pöörata erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele ning vähetähtsad eksimused saavad ettevõtja kõrvaldamise tingida üksnes erandlikel asjaoludel. Siiski võivad ka korduvad väikesed eksimused tõstatada kahtluse ettevõtja usaldusväärsuses ja tuua kaasa tema hankemenetlusest kõrvaldamise (Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2020 otsus nr 3-20-80, p 19). 41. Hankija kordab ka, et pakkuja kohustus on esitada hankemenetluses nõutud faktilised andmed, samas kui õigusliku otsustuse (sh vajadusel lisatõendite kogumise ning RHS § 104 lg 7 alusel selgituste, andmete või dokumentide nõudmise) teeb hankija. Seega üksnes jaatav vastus hankepassis esitatud küsimusele ei saa kaasa tuua automaatselt pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamist, vaid hankijal tuleb hankepassides märgitud või märkimata, kuid tuvastatud asjaolusid sisuliselt hinnata. 42. Eelnev siiski ei tähenda, et igasuguste valeandmete esitamine tingiks pakkuja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel kõrvaldamise, vaid sarnaselt teistele nn valikulistele kõrvaldamise alustele, tuleb ka siin hankijal kaaluda, kas valeandmete esitamine on konkreetse juhtumiga seotud asjaoludel (sh arvestades teabe olulisust hankemenetluse seisukohalt, pakkuja kogemust ja rikkumise raskust) käsitatav sedavõrd raske eksimusena, et pakkuja ei oleks enam piisavalt usaldusväärne lepingupartner. Seejuures ei piisa üksnes sellest, et valeandmeid on esitatud asjaolu kohta, mis võiks põhimõtteliselt olla pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks, vaid RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2019 otsus nr 3-19-631, p 14). 43. Hankija arvestas kaalumisel eeltoodut, ja et eriti suurt tähelepanu tuleb seejuures pöörata kõrvaldamise proportsionaalsusele (vt VAKO 15.01.2019 otsus nr 261-18/199438; Euroopa Kohtu 08.02.2018 otsus nr C-144/17, p 32), ning et kolmandal isikul on tegemist valdkonnale omaste ja üsna tavapärases määras esinevate rikkumistega, mis esinevad praktiliselt (seda just leppetrahvide, kuid ka töö- ja keskkonnaõiguse osas) kõigil suurematel valdkonna ehitusettevõtetel. 44. Hankija mõistab, et sõlmides hankelepingu ebausaldusväärse pakkujaga, tähendaks see hankijale pidevat ja kõrgendatud tähelepanuga hankelepingu täitmise kontrolli ning see ei  ole mingil viisil hankija huvides. Hankija on hinnanud ka kolmanda isiku senist tulemuslikkust teiste hankija lepingute täitmisel ning tuvastanud, et pakkuja on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt. Seega arvestades kolmanda isiku usaldusväärsust hankija teiste lepingute täitmisel (mis on avalikult leitavad riigihangete registris), leiab hankija, et vaatamata kõrvaldamise aluste formaalsetele esinemistele, oleks kolmas isik usaldusväärne partner ka käesoleva hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel. 45. Hankija on seega viinud läbi sisulise kontrolli RHS § 95 lg 4 p-de 2 ja 8 ning EL direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 6 valguses ja järeldanud, et kolmanda isiku töö- ja keskkonnaõiguse rikkumised saab pidada juba varem (s.o enne hankemenetluse algust) kasutusele võetud meetmetega vähemalt piisaval määral heastanuks, sh kinnitades seega veelkordselt oma usaldusväärsust (ISO juhtimissüsteemid, lisaspetsialist, selgitused) hankija ees. Samuti leiab hankija, et kolmandale isikule rakendatud varasemad leppetrahvid ei näita püsivaid ega tõsiseid puudujääke oluliste nõuete täitmises, ning et hankija enda kogemus kolmanda isikuga lepingute täitmisel on olnud positiivne. 46. Seega ei oleks nende valeandmete korrektse esitamise korral olnud õigustatud kolmanda isiku kõrvaldamine, mistõttu ei ole proportsionaalne kolmanda isiku kõrvaldamine ka antud olukorras hankemenetlusest, kuivõrd esitatud andmetel ei ole hankija hinnangul võimalikku mõju hankemenetluse tulemusele. V Märkus vaidlustaja enda rikkumiste kohta 47. Lõpetuseks peab hankija oluliseks välja tuua, et vähemtähtis ei ole antud asja lahendamisel ka asjaolu, et samalaadsed rikkumised esinevad ka vaidlustajal ja temaga hankes seotud ettevõtjatel endil, mida ei ole vaidlustaja ega seotud ettevõtted enda hankepassides välja toonud. 48. Seega sõltumata vaidlustaja iroonilisest olukorrast, kinnitab hankija sellest olenemata veel kord, et kavatseb sarnaste juhtumite puhul oma otsused teostada võimalikult põhjalikult kaalutletult ja kooskõlas riigihangete üldpõhimõtetega, arvestades sealjuures eriti proportsionaalsuse nõuet. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ege Stiina Järvmägi Transpordiameti esindaja