Riigivaraseaduse muutmise seadus

Riigikantselei Meie 09.10.2025 nr 1.1-10.1/4397-1 Riigivaraseaduse muutmise seadus Austatud härra Kasemets Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu; 2. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; 3. Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1. Hendrik Kull 5302 2908 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Seletuskirja lisa 1 Kooskõlastustabel eelnõule „Riigivaraseaduse muutmise seadus“ Märkus/ettepanek Rahandusministeeriumi seisukoht Justiits- ja digiministeerium 1 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega Arvestatud. tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Leheküljenumbrid lisatud. 1) Palume eelnõu ja seletuskirja failile lisada leheküljenumbrid alla keskele alates 1. leheküljest, vt Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10. aprilli otsusega nr 70 kehtestatud eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhendit. 2 Palun täiendage [seletuskirja] sisukokkuvõtet nii, et see vastaks HÕNTE § 41 lõike 2 Arvestatud. nõuetele. Sisukokkuvõttest peab olema üheselt arusaadav, millist probleemi eelnõu Seletuskirja sõnastust muudetud. käsitleb, kuidas see on seotud kehtiva õigusega ning millisel viisil eelnõu eesmärk aitab probleemi lahendada. 3 Meie hinnangul on eelnõus tegemist peamiselt avaliku sektori siseste muudatustega ning Arvestatud. eelnõu vähendab avaliku sektori töökoormust, mitte halduskoormust. Seletuskirja sõnastust muudetud. Halduskoormus tähendab riigi poolt kehtestatud kohustusi ettevõtjatele ja kodanikele, mis toovad kaasa lisategevusi või kulusid, näiteks aruandlus, vastavusnõuete täitmine, protsesside muutmine või dokumentide esitamine. Seetõttu soovitame eelnõus kasutada mõiste "halduskoormus" asemel mõistet "töökoormus", et kajastada muudatuste tegelikku mõju. 4 Parema loetavuse huvides soovitame, seletuskirja osas „Seaduse mõjud” käsitleda ainult Arvestatud. eeldatavat mõju Rahandusministeeriumi ning riigi sihtasutuste ja äriühingute Seletuskirja sõnastust muudetud. töökorraldusele. Teiste valdkondade (nt sotsiaalne, keskkonna- või regionaalne mõju) puhul piisab täpsustusest, et olulist mõju ei ole tuvastatud. 5 Palume siiski kaaluda konkreetse jõustumiskuupäeva kehtestamist, kuivõrd eelnõu Arvestatud. seadusena rakendumisel muutuvad aruannete esitamise tähtajad. Olenemata Eelnõusse lisatud rakendussäte ning kehtestatud jõustumisaja valikust tuleb seda aga alati põhjendada (HÕNTE § 49). Üldises korras jõustumiskuupäev. jõustumise korral peab põhjendus veenma, et adressaatidel on piisavalt aega uue regulatsiooniga tutvuda ning oma tegevus ümber korraldada. 6 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Arvestatud. Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel Eelnõu esitatud täiendavale kooskõlastamisele saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Justiits- ja Digiministeeriumile.  Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 7 Soovitame mõju osa alguses välja tuua ka sihtrühmad ja muudatused, et oleks selgem, Arvestatud. keda ja kuidas muudatused otseselt puudutavad. Seletuskirja sõnastust muudetud. Justiits- ja Digiministeerium (II kooskõlastus) 8 Vajalik märkida eelnõu versiooni kuupäev. Arvestatud. Kuupäev lisatud. 9 Lahendusettepaneku juures on muudatuste mõju kirjeldatud üldsõnaliselt. Arvestatud. Seletuskirja sõnastust muudetud. 10 Sisukokkuvõttes tuleb selgitada, kuidas halduskoormuse tasakaalustamise reeglit Arvestatud. rakendatakse. Seletuskirja sõnastust muudetud. 11 Põhjendus väljatöötamiskavatsuse puudumise kohta tuleb esitada seaduse eesmärgi Arvestatud. peatükis (vt HÕNTE § 42 lg 2). Seletuskirja sõnastust muudetud. 12 Eelnõu punktidega 10 ja 20 kehtetuks tunnistatavatele sätetele viitavad kehtiva seaduse Mitte arvestatud. § 108 lg 4 ja § 99 lg 2. Palume sellega käesoleva eelnõu puhul arvestada. RVS § 99 lg 2 sisaldab viidet sõnastuses "§ 98 lõigetes 1–4", § 98 lõike 13 kehtetuks tunnistamine ei muuda konkreetset viidet ebatäpseks. Ülemineku sätteid pärast nende aktiivse toimeaja lõppu kehtetuks ei tunnistata ja seetõttu puudub vajadus neid ka muuta. RVS § 108 lg-s 4 sätestatud kohustus on ammendanud, kuigi kuupäeva pole märgitud. Kliimaministeerium 13 RVS § 98 lähtuvalt tuleb osaluse valitsejal pärast majandusaasta aruande kinnitamist Mitte arvestatud. kujundada seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluste valitsemise Esitatavad seisukohad on võimalik sisuliselt kohta. § 98 lg 5 tulenevalt tuleb seisukohad ja teave esitada Rahandusministeeriumile kujundada enne majandusaasta aruande äriühingu, milles riigil on otsustusõigus ja sihtasutuse kohta hiljemalt iga aasta 10. mail ametlikku kinnitamist korralisel üldkoosolekul, ning mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil. Seadusesse lisatava § 98 lg 51 järgi sest vastav teave on selleks ajaks juba olemas. 10 tuleb ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitada päevane tähtaeg on Rahandusministeeriumi Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande hinnangul piisav, et seisukohad ja teave kinnitamist. vormistada ja esitada. Seisukohtade ja teabe Ettepanek on ühtlustada halduskoormuse vähendamise eesmärgil seisukohade esitamise esitamise ajakulu ei ole seotud majandusaasta kuupäevad ja seada tähtajaks 10. juuli. aruannete auditeerimise või äriregistrile 10. maiks seisukohtade esitamine on põhjendamatult lühike tähtaeg arvestades kitsast esitamisega.  ajaakent, mille jooksul tuleb majandusaasta aruanded auditeerida, nõukogu poolt kinnitada, läbi viia üldkoosolekud, esitada aruanded Äriregistrile, vormistada üldkoosoleku otsused ning protokollid. Lisaks eeldab seisukohtade ametlik väljasaatmine kooskõlastusringi, mis puudutab kõigis äriühingutes ministeeriumi esindavaid nõukogu liikmeid, asekantslereid, kantslerit, ministri nõunikke ning sellele järgnevalt kahe ministri poolt allkirjastamist. 14 Lisaks, tulenevalt 10.06.2022 määrusest nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja Mitte arvestatud. ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ (§ 3 lg 2) on Selgitame, et üldkoosoleku otsuses või nõutud, et seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku protokollis või protokollis esitatakse vaid äriühingule seatud ainuaktsionäri otsuses. Seega edastame nõutud seisukohad juba omaniku ootustega määratud strateegiliste ja Rahandusministeeriumile esitatavates üldkoosoleku otsustes, millele lisandub praeguste finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel nõuete järgi veel eraldi põhjalikum kokkuvõte 10. maiks. Seaduses toodud kuupäevad majandusaastal. Viidatud määruses nõutud muu ei ole meie hinnangul nii tugevalt seotud järgnevate tegevustega, et ei võimaldaks teave (kui määruse § 3 lõike 3 alusel sellist tähtaegu hilisemaks seada. aruandeaastal konkreetse ühingu kohta üldse on) Toome välja ka vastuolu § 98 lõikega 2, kus on öeldud, et osaluse valitseja kujundab esitatakse eraldi kirjalikus vormis. pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta. Eeltoodud määruse § 3 lg 2 tulenevalt tuleb seisukohad fikseerida koos aruande kinnitamisega (protokollis või otsuses). 15 RVS § 75 lg 31 sätestab kohustuse lisada keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega Arvestatud. äriühingu (KVJI) põhikirja nõue koostada ja esitada igal aastal riigieelarve seaduse §-s Eelnõusse lisatud selguse huvides punktid, 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaan, mis on aluseks äriühingu eelarve millega täiendatakse riigivaraseadust § 75 koostamisel. Keskvalitsussektori välistel äriühingutel finantsplaani esitamise kohustus lõikega 33 ja 79 lõikega 21. ei ole riigivaraseadusest selgelt välja loetav. Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse Kaudselt on finantsplaani nõuet käsitletud § 77 lg 2: „Ettepaneku käesoleva paragrahvi mitte kuuluva äriühingu, kus riigil on vähemalt lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -määra kohta esitab osaluse valitseja koos otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse äriühingu jooksva ning järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale finantseesmärkide kohta esitatakse hiljemalt 15. ministrile iga aasta 15. juuliks“. Tegelik alus keskvalitsussektori välistele riigi osalusega juuliks finantsplaan vastavalt riigieelarve seaduse äriühingutele finantsplaani esitamiseks tuleneb hoopis § 98 lõikest 6: „Täpsemad § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrale. nõuded käesoleva seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja teabe esitamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega“. Nimetatud määrusega „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ antakse suunised seisukohade esitamiseks, kuid sinna sisse on eraldiseisvana põimitud punkt  finantsplaani esitamise kohta § 2 lg 1: „Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse hiljemalt 15. juuliks finantsplaan vastavalt riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud korrale“, mis viitab omakorda KVJI-dele kohalduvale määrusele „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“. Seega lähtuvad kõik riigi otsustusõigusega äriühingud finantsplaani esitamisel samast määrusest. Ettepanek on kajastada selguse mõttes finantsplaani esitamise nõuet riigivaraseaduses kõigi finantsplaani kohustusega äriühingute puhul. Haridus- ja Teadusministeerium 16 Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu märkusteta. Vabariigi Presidendi Kantselei 17 Vabariigi Presidendi Kantseleil ei ole märkusi ja ettepanekuid Teie poolt arvamuse andmiseks esitatud riigivaraseaduse muutmise eelnõule. Kultuuriministeerium 18 Eelnõu punktid 10 ja 11 (RVS § 97 lg 6 p 1 kehtetuks tunnistamine ja p 2 muutmine), Mitte arvestatud. millega ühtlustatakse kvartaalsete majandustegevuse aruannete avalikustamise tähtaega Kvartaliaruannete avalikustamine ei suurenda (kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist). Teeme ettepaneku eelnõu täiendada ja märkimisväärselt ühingute või sihtasutuste seada kvartaalsete aruannete avaldamise kohustus ainult suurematele, siseauditi töökoormust, kuna nõukogule tuleb kvartaalsed kohustusega sihtasutustele. Leiame, et väiksemate sihtasutuste puhul ei ole selline ülevaated ette valmistada sõltumata nende kohustus otstarbekas ega vajalik. Osad Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtasutused avaldamise kohustusest. Täiendav lisatöö on vaid on pisteliselt vaadanud veebilehe külastatavust antud info osas ja see on äärmiselt madal. aruannete avalikustamine veebilehel. Juhime tähelepanu, et finantsandmed on avalikult kättesaadavad saldoandmike Aruannete koostamise lihtsustamiseks on Riigi infosüsteemi kaudu. Tugiteenuste Keskus ette valmistanud ka kohased päringuvormid. 19 Eelnõu punktid 13 ja 15 (RVS § 97 lg 6 täiendamine punktiga ja sellega seoses § 98 lg Osaliselt arvestatud, täiendatud eelnõu 13 kehtetuks tunnistamine). Teeme ettepaneku sõnastada RVS § 97 lõige 6 punkt 4 seletuskirja. järgmiselt: Eelnõu vastava punkti sõnastus muudetud „4) majandusaasta aruandega samal ajal nõukogu eraldiseisvalt kinnitatud ülevaate selle tagamaks selgus, et nõukogu tegevuse ülevaade kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil peab olema kinnitatud nõukogu poolt. Kuna planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud vastavalt omaniku ja/või tegemist on nõukogu ülevaatega oma tööst, siis asutaja ootustele, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele on selge, et sellist aruannet ei saa kinnitada ei  majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 juhatus ega üldkoosolek. punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“. Omaniku või asutaja ootuste täitmise ülevaadet ei Oleme seisukohal, et eelnõus pakutud sõnastus ei lahenda küsimust, kas nn nõukogu töö saa koostada ega kinnitada nõukogu (või juhatus) ülevaade esitatakse majandusaasta aruandes (ehk ülevaate kinnitab ka juhatus) või on vaid ainult ootuste kehtestaja - asutajaõiguste see eraldiseisev dokument. Meile teadaolevalt on see küsimus praktikas tekitanud teostaja või osaluse valitseja. Riigivaraseadus segadust. Majandusaasta aruande taksonoomias seda ei nõuta. Reguleerimata on seab miinimumtaseme, mil määral peab nõukogu küsimus, et kui nõukogu annab ülevaate, kuidas sihtasutuse tegevust on planeeritud, oma tegevusest ülevaate andma. Asutaja või juhitud ja järelevalvet korraldatud, siis kas see on ka arvamus asutaja ootuste täitmisele. osaluse valitseja soovi korral võib neid nõudeid Kui riik on ette näinud, et kõigil riigi äriühingutel ja sihtasutustel on omaniku/asutaja täiendada läbi põhikirja, näiteks seades ootused ning nende täitmise kohta tuleb koostada ka ülevaade, peaks see seaduses kirjas kohustuse, et nõukogu peab andma omapoolse olema. hinnangu ühingu edukusele omaniku (või asutaja) ootuste täitmisel. 20 Palume lisada eelnõusse rakendussäte, mis tähtajaks tuleb äriühingute ja sihtasutuste Arvestatud. põhikirjad muudatustega kooskõlla viia. Eelnõusse lisatud rakendussäte tähtajaga 30.06.2026. 21 Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnõusse järgmised muudatused: Arvestatud. 1) Jätta RVS § 84 lõike 2 punktist 1 välja nõue, et riigi asutatud sihtasutuse nõukogu Eelnõuga muudetakse RVS § 84 lg 2 p-de 1 ja 2. koosoleku päevakord tuleb esitada enne koosoleku toimumist asutajaõiguste teostajale Täiendava selgitusena märgime, et kui nõukogu ning valdkonna eest vastavale ministrile (rahandusminister). Leiame, et selline nõue on hakkab tegema olulise mõjuga otsuseid, siis bürokraatlik, samuti ei ole arusaadav mis on päevakordade Rahandusministeeriumile rakendub nõukogu liikme teavitamiskohustus esitamise mõte ning kas ja milleks Rahandusministeerium seda informatsiooni kasutab. (RVS § 84 lg 1). Asutajaõiguste teostaja ja valdkonna eest vastutav minister (rahandusminister) saab sisemiselt reguleerida enda ja tema nimetatud nõukogu liikmete vahelist teabe edastamise ja vahetamise korraldust. 22 2) Muuta RVS § 97 lõikeid 3, 4 ja 7 ning kaotada ära asutaja otsuste (sh nõukogu liikmete Mitte arvestatud. nimetamised ja tagasi kutsumised, nõukogu liikmetele tasu määramine, põhikirja Asutaja otsuste avalikustamine loob täiendavat muutmine jms) sihtasutuse veebilehel avalikustamise nõue. Leiame, et on piisav, kui läbipaistvust ning see kaalub üles töökoormuse, sihtasutuse veebilehel on avalikustatud põhikiri, nõukogu koosseis ja nõukogule mis tekib üksikute otsuste avalikustamisest määratud tasu suurus. Detailsema info saab kätte iga-aastastest nn nõukogu töö ühingu või sihtasutuse veebilehel. ülevaadetest, mis samuti veebilehel avaldatakse.  EELNÕU 26.09.2025 Riigivaraseaduse muutmise seadus § 1. Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 75 lõike 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“; 2) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punkti 2 kohaldatakse riigi osalusega äriühingutele, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse.“; 3) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“; 4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldatakse riigi asutatud sihtasutustele, mis ei kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse.“; 5) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik või töötaja.“; 6) paragrahvi 81 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, valib ta ühe neist valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.“; 7) paragrahvi 84 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja sõnad „päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja“ ning „koos koosoleku materjalidega“; 8) paragrahvi 84 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja sõnad „samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele“; 9) paragrahvi 87 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot;“; 10) paragrahvi 87 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 1 11) paragrahvi 87 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanikega või sihtasutuse kõigi asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust;“; 12) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.“; 13) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 88 lõike 1 punktis 71 asendatakse sõna „strateegilised“ sõnaga „valdkondlikud“; 15) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kasumiaruande, bilansi ning rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevuse kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;“; 17) paragrahvi 97 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „13 nimetatud aruanded ja ülevaated“ tekstiosaga „12 nimetatud aruanded“; 18) paragrahvi 97 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“; 19) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osaluste“ sõnadega „valitsemise ning liikme-“; 20) paragrahvi 98 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 98 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.“; 22) paragrahvi 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „äriühingu“ sõnadega „, milles riigil on otsustusõigus,“; 23) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel.“; 24) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: 2 „(12) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2026. aasta 1. aprillil jõustuva redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.“. § 2. Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2025. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a (allkirjastatud digitaalselt) 3  Riigivaraseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigivaraga seotud reegleid, et need vastaksid riigi uuendatud põhimõtetele osalemisel äriühingutes ja sihtasutustes. Kehtivad reeglid ei võimalda riigil piisavalt tõhusalt jälgida, kuidas tema osalusega organisatsioonid toimivad, ega paku piisavalt paindlikke võimalusi nende juhtimiseks. Eelnõu rakendamisel suureneb riigi osalusega organisatsioonide juhtimise läbipaistvus ja vastutus, paraneb siseauditi ning aruandluse kvaliteet ning väheneb avaliku sektori töökoormus. Muudatuste tulemusel luuakse paindlikumad ja paremad tingimused riigivara valitsemiseks ning kindlustatakse uuendatud osaluspoliitika põhimõtete elluviimine. Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas siseauditi kohustuse tekke lävendeid ja siseauditist loobumise tingimusi, luuakse riigivara valitsejale võimalused nõukogu tööd kontrollimiseks senisest suuremal määral ning täpsustatakse eraõiguslike juriidiliste isikute finantsplaneerimise ja aruandluse nõudeid ning riigivara valitsemisega seonduvat aruandlust. Eelnõuga kavandatudmuudatused ja täiendused põhinevad peamiselt Vabariigi Valitsuse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetel1. Ühtlasi tehakse riigivaraseaduses (edaspidi RVS) üksikuid muudatusi töökoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks, mis ei tulene otseselt uuendatud osaluspoliitika põhimõtetest. Muudatused ei suurenda ega vähenda halduskoormust, kuna need ei mõjuta eraettevõtetele ja kodanikele pandud kohustusi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull (tel 5302 2908, e-post [email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand (tel 5885 1477, e-post [email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik Kalle Viks (tel 5885 1378, e-post [email protected]) ning riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag (tel 5885 1386, e-post [email protected]) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 16). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/osaluspoliitika%20p%C3%B5himotted%202025_0.pdf 1 Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu algatamise eesmärgiks on viia kehtiv õiguslik regulatsioon vastavusse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetega. Muudatused puudutavad peamiselt riigi äriühingute nõukogu liikmete valimist ja tagasi kutsumist, osaluse valitseja õigust tutvuda nõukogu koosolekute protokollide, materjalide ja siseauditite tulemustega ning siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisse ostmisest loobumise tingimusi. Töökoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks täpsustatakse ühtlasi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimist, nõukogu liikmete tööga seonduvat teavituskohustust ning riigi osalusega eraõiguslike juriidilise isikute kvartaalse aruandluse kohustust. Seisuga 31. juuli 2025. a oli Eesti Vabariigil osalus 27 äriühingus, millest kolm ei oma enam aktiivset majandustegevust (AS Nordic Aviation Group (pankrotis), AS Raudtee Varad (endine AS Operail) võõrandas oma äritegevuse ja OÜ Transpordi Varahaldus tegeleb vara võõrandamisega). 2024. aastal kustutati registrist AS Eesti Loots (likvideeriti), AS Eesti Vanglatööstus (likvideeriti), AS Estonian Air (pankrotimenetlus lõppes) ning Terrasport OÜ ja Goldbalt OÜ (riigi kasuks konfiskeeritud osalused). Käesoleval aastal lisandus riigi äriühingute hulka Hexest Materials AS, mille notariaalse asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister 28. mail 2025. a. ja ühing kanti registrisse 25.06.2025. Seisuga 31. juuli 2025. a osales riik 65 sihtasutuses. 2024. aastal likvideeris riik SA Koeru Hooldekeskus, mille tegevus anti üle kohalikule omavalitsusele, ning asutas kolm uut sihtasutust – SA Tartu Kunstimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning SA Eesti Arhitektuurimuuseum. Käesoleval aastal lisandus riigi asutatud sihtasutuste hulka SA Viljandi Muuseum. Seisuga 31. juuli 2025. a osaleb riik 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest üheksa olid piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kuus muud mittetulundusühingud. Eesti Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, avalike andmete alusel on riik liige vähemalt 25 välismaises juriidilises isikus. Kuna käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei too endaga kaasa olulisi õiguslikke muudatusi ega muud olulist mõju, sest muudatused puudutavad väheseid riigi osalemise protseduure eraõiguslikes juriidilistes isikutes ning seisnevad enamusosas kehtivate reeglite kohandamises, ning järgivad Vabariigi Valitsuse poolt 2025. a. veebruaris heaks kiidetud osaluspoliitika uuendatud põhimõtteid, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole tehtud täiendavalt RVS-i muutmise väljatöötamiskavatsust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 koosneb 25 punktist RVS-i muutmiseks. Punktidega 1 ja 3 (muudetakse RVS § 75 lõike 31 punkti 1; muudetakse RVS § 79 lõige 2 punkti 1) täpsustatakse riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega 2 äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse eelarvele sätestatud nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab eelarve vastama finantsplaanile, mida võib tõlgendada selliselt, et hälbed ei ole lubatud ühegi andmeühiku puhul ega kummaski suunas, kuigi nõude sisuline eesmärk on ära hoida kõige olulisemate näitajate halvenemine keskvalitsuse eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse vaates. Selguse loomiseks ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätete sõnastust selliselt, et eelarves ei või põhitegevuse tulem olla väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu poolt kinnitatud finantsplaanis. Eelnõu punktidega 2 ja 4 täiendatakse RVS § 75 lõikega 33 ja § 79 lõikega 21, et suurendada õigusselgust riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste finantsplaanide esitamise kohustuse regulatsioonis. Muudatustega koondatakse samasisulist kohustust sisaldavad sätted ühte paragrahvi, mis võimaldab saada selge ülevaate finantsplaanide esitamise kohustuse kohaldumisest ka keskvalitsusse mitte kuuluvatele äriühingutele, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, kui ka keskvalitsusse mitte kuuluvatele riigi asutatud sihtasutustele. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse RVS § 81 lõikega 14, et täpsustada riigiteenistujate (ministeeriumite ametnike ja töötajate) valimist äriühingu nõukogusse. Muudatusega saab riigi äriühingus osaluse valitseja õiguse osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja nõukogu liikmeks valimiseks ja nõukogust tagasi kutsumiseks oma äranägemisel ehk nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Muudatusega tagatakse suurem paindlikkus ja väiksem töökoormus olukorras, kus osaluse valitseja soovib vahetada ministeeriumi esindajat riigi ainuosalusega äriühingu nõukogus. Teise lausega täpsustatakse, et osaluse valitseja õigus piirdub tema juhitava ministeeriumi ühe ametniku või töötaja valimisega äriühingu nõukogu liikmeks. Eelnõu punktiga 6 muudetakse RVS § 81 lõiget 4 selliselt, et valdkonna eest vastutavale ministrile (rahandusministrile) jääb õigus teha ettepanek riigi asutatud sihtasutuse ühe nõukogu liikme valimise ettepaneku tegemiseks vaid juhul, kui sihtasutusel lasub RVS § 87 punktis 2 sätestatud siseaudiitori ametikoha moodustamise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustus. Muudatusega vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust riigi asutatud sihtasutuste nõukogudes, kuna senine esindatuse tase ei ole sisuliselt vajalik ega riigiteenistujate töökoormuse vaates otstarbekas. Finants- jm vajalikke kompetentse on riigi asutajaõiguste teostajal võimalik kaasata ka iseseisvalt ja vajaduspõhiselt. Väheneb rahandusministri koormus riigi asutajaõiguste teostajatele ettepanekute tegemisel ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormus. Sihtasutusi, kellel on RVS § 87 punktis 2 sätestatud kohustus, on eelnõu koostamise hetkel kakskümmend2. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku vähemalt ühe nõukogu liikme valimiseks igas sihtasutuses, kus riigil on õigus valida vähemalt kaks nõukogu liiget (selliseid sihtasutusi on 2024. a lõpu seisuga 59). Eelnõu punktidega 7 ja 8 (muudetakse § 84 lõike 2 punkte 1 ja 2) kaotatakse riigi asutatud sihtasutuse nõukogu esimehe, kes on nõukogusse nimetatud riigi poolt, kohustus esitada asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile nõukogu koosoleku päevakord vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Samuti kaotatakse nõukogu otsuse 2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Maaelu Edendamise SA, SA Viljandi Haigla, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur SA, SA Tehvandi Spordikeskus, SA CR13, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, SA Eesti Kontsert, SA Narva Muuseum, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Eesti Meremuuseum, SA Saaremaa Muuseum, SA Teater Vanemuine, SA Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni SA, Spordikoolituse ja - Teabe SA 3 vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata kohustus esitada eelnimetatud isikutele nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega. Muudatused võimaldavad asutajaõiguste teostajal ja valdkonna eest vastutaval ministril paindlikumalt reguleerida tema poolt valitud nõukogu liikme poolt teabe edastamist. Teabevahetuse reeglite paindlikumaks muutmine võimaldab vähendada bürokraatiat. Seejuures säilib piisavas ulatuses riigi kontroll ja aruandlus, arvestades, et nõukogu liikmed on RVS § 84 lõige 1 punktist 1 tulenevalt kohustatud teavitama olulist mõju omavate otsuste tegemise kavatsusest, ning et punktis 11 kavandatud muudatus võimaldab osaluse valitsejal tutvuda nõukogu töö dokumentidega. Eelnõu punktidega 9 ja 10 (muudetakse § 87 punkti 2; tunnistatakse kehtetuks § 87 punkt 3) muudetakse siseaudiitori ametikoha loomise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustuse kohaldamise lävendeid. Siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja riigi asutatud sihtasutusel, mille bilansimaht bilansipäeva seisuga on suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Muudatuse tulemusel kasvab siseauditi kohustusega äriühingute arv 18-lt 19-le (lisandub KredEx Krediidikindlustus) ning siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le. Siseauditi kohustuse tekke lävendite muutmise peamine eesmärk on hõlmata kohustusega vaid suuremad riigi asutatud sihtasutused (kuni kolmandik riigi asutatud sihtasutuste üldarvust), kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditiga kaasnevad kulud sageli ebaproportsionaalseteks ning siseauditist loobutakse liiga kergekäeliselt. Lisaks ühtlustatakse siseauditi kohustuse tekke lävendid äriühingutel ja sihtasutustel, jättes äriühingute puhul arvestamata töötajate arvuga ning arvestades samas lisaks müügitulule ka tuluga sihtfinantseerimisest. Eelnõu punktiga 11 muudetakse RVS § 87 punkti 4 selliselt, et siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest võib loobuda üksnes siis, kui äriühingul või sihtasutusel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust, nõukogu otsus kooskõlastatakse eelnevalt kõigi omanike või asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse siseauditi üksust. Muudatusega antakse väiksematele siseauditi kohustusega äriühingutele ja sihtasutustele võimalus tagada esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigivara valitseja ressursside arvel, kui selline lahendus osutub tõhusamaks ja vähendab töökoormust. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ja valdkondlikest riskidest ülevaadet omaval riigivara valitsejal teostada siseauditeid keskselt mitmes oma valitsemisel olevas ühingus. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse RVS § 87 punktiga 6, sätestades osaluse valitseja õiguse tutvuda nõukogu töö ja siseaudiitori tegevusega seotud dokumentidega. Õigus hõlmab nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, siseauditite tulemusi ning teisi asjakohaseid dokumente. Muudatusega tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalve teostajana, võimaldades osaluse valitsejatel jooksvalt hinnata riigi osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkust ning riigi poolt seatud eesmärkide saavutamist. Riigi asutatud sihtasutuste puhul jääb nõukogu koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja materjalide edastamise kohustus kehtima. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RVS § 88 lõike 1 punkt 7, kaotades riigi otsustusõigusega äriühingu üldkoosoleku kohustuse kehtestada nõukogu töökord ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord. Kuivõrd äriseadustiku § 317 lõikest 11 tuleneb õigus kehtestada täpsem nõukogu töökord põhikirja või üldkoosoleku või nõukogu otsusega, siis jääb üldkoosolekule endiselt pädevus kehtestada nõukogu töökord. Samas laiendatakse riigi osalusega äriühingu pädevate organite ringi, kelle kaudu on võimalik nõukogu töökorda määratleda. 4 Muudatuse tulemusel säilib üldkoosoleku pädevus kehtestada nõukogu liikmete töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord, kuna see tuleneb äriseadustiku § 326 lõikest 1. Äriseadustiku § 189 lõikest 2 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka osaühingutele, millel on nõukogu. Kuna RVS § 88 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab äriühingul, milles riigil on otsustusõigus, olema nõukogu, siis puudub vajadus samasisulist kohustust dubleerida. Punktiga 14 muudetakse § 88 lõike 1 punkti 71 selliselt, et sätte sõnastus ühtiks Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetes kasutatud mõistetega. Eelnõu punktidega 15 ja 16 (tunnistatakse kehtetuks § 97 lõike 6 punkt 1 ja muudetakse § 97 lõike 6 punkti 2) muudetakse kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning kvartali majandustegevuse ülevaate avalikustamise tähtaegu. Muudatusega kaotatakse esimese ja kolmanda ning teise ja neljanda kvartali finantsteabe avalikustamisele rakendatavate tähtaegade erinevus reeglite lihtsustamise ja teabe avalikustamise regulaarsuse eesmärgil. Kahekuulise tähtaja kehtestamine teabe avalikustamisele leevendab ka lühikesest tähtajast tekkivaid liigseid ressursikulusid ettevõtetel, kelle aruandlusele kehtivad komplekssemad nõuded, nt börsiettevõtted, ning vähendab vigade tekkimise ohtu. Sarnase tähtajaga vahearuannete avaldamise kohustus on ka Nasdaq Tallinna börsi emitentidel. Ühtlasi asendatakse muudatusega kvartaalne aruandlus jooksva aasta kumulatiivse aruandlusega. Kumulatiivsed andmed omavad lugeja jaoks suuremat ülevaatlikkust ning muudatus kõrvaldab formaalse rikkumise olukorras, kus juriidiline isik avalikustab neljanda kvartali aruandluse asemel auditeerimata aastaaruande. Punktidega 17–20 (muudetakse § 97 lõige 6 punkti 3, täiendatakse § 97 lõiget 6, muudetakse § 98 pealkirja, tunnistatakse kehtetuks § 98 lõige 13) muudetakse seni kehtinud § 98 lõikes 13 sätestatud kohustuse asukohta ning sellega seoses parandatakse asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid ning sätete sõnastust. Muudatuse eesmärgiks on korrastada seaduse ülesehitust sätete sisust lähtuvalt. Eelnõu punktiga 21 muudetakse RVS § 98 lõiget 4 selliselt, et sätte sõnastus vastaks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lõikele 1, mille kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus ehk mittetulundusühingutel ei saa olla kohustuslikku liikmesust. Osalemist omandiga seotud kohustusliku liikmesusega ühistutes ei ole otstarbekas aruandluskohustusega katta, sest kohustuslikkusest tulenevalt ei teki vajadust hinnata, kas osalemise eesmärgid on täidetud ja/või kas osalemine on jätkuvalt riigi eesmärkide saavutamiseks vajalik. Eelnõu punktidega 22 ja 23 täiendatakse RVS § 98 lõiget 5 ning lisatakse lõige 51, et täpsustada § 98 lõigetes 2–4 sätestatud seisukohtade ja teabe esitamise tähtaegu. Muudatus puudutab riigi osalusega äriühinguid, milles riigil ei ole otsustusõigust, sidudes seisukohtade ja teabe esitamise ning avalikustamise tähtajad majandusaasta aruande kinnitamise hetkega. Otsustusõiguse puudumisel ei saa riigivara valitseja tagada, et äriühingu üldkoosolek toimub nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, mistõttu ei pruugi kehtiv teabe esitamise tähtaeg 10. mai olla realistlik. Riigi otsustusõiguse puudumisel rakendub äriühingule äriseadustikust tulenev kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning otstarbekas on siduda teabe esitamise tähtaeg majandusaasta aruande kinnitamisega. Eelnõu punktiga 24 täiendatakse RVS § 108 lõikega 12, mis sisaldab rakendussätet riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjade vastavusse viimiseks RVS-is 5 tehtavate muudatustega (3 kuud). Rakendussätetega eraldiseisvaid mõjusid ei kaasne, kui seaduses sätestatud tähtaegadeks põhikirjad kaasajastatakse. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2026. aasta 1. aprill. Põhjendused jõustumiskuupäeva täpse kuupäeva märkimise kohta on toodud seletuskirja punktis 9. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatused on seotud finantsjuhtimise ja aruandluse täpsustamise, juhtimise paindlikkuse suurendamise ja töökoormuse vähendamisega, nõukogu töö ja teabevahetuse lihtsustamise, sisekontrolli ja auditi tugevdamise ning osaluspõhimõtete täpsustamisega mittetulundusühingutes. Muudatused mõjutavad töökorraldust riigi osalusega äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustes, samuti mittetulundusühingutes, kus riik osaleb, ning puudutavad ka ministeeriume ja nende ametnikke, kes teostavad riigi osalust, samuti nõukogu liikmeid ja siseaudiitoreid. 6.1. Mõju majandusele Eelnõul puudub otsene mõju majandusele, kaudsed mõjud avalduvad läbi tõhusama järelevalve riigieelarveliste toetuste kasutamise üle ning läbi võimalike rikkumistega seotud riskide vähendamise. Eelnõuga ei muutu riigi ettevõtluses osalemise ulatus ega ka seniste osaluste omamise eesmärgid. 6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu jõustumisel puudub mõju kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõuga kehtestatavad täiendavad tingimused siseauditist loobumiseks vähendavad võimalusi sisekontrollisüsteemide kergekäeliseks nõrgestamiseks, tõhustavad järelevalvet juriidiliste isikute tegevuse (sh riigieelarveliste toetuste kasutamise) üle ning vähendavad võimalike rikkumistega seotud riske, sh korruptsiooniriski ning suurendavad usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning riigivara valitseja tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena. Äriühingute ja sihtasutuste majandusnäitajate baasil on sisuliselt võimatu usaldusväärselt hinnata eelnõuga tehtavate muudatuste otsest mõju juriidiliste isikute majandustulemustele ja/või eesmärkide saavutamise tõhususele. Äriühingute ja sihtasutuste tegevust mõjutavad samaaegselt väga palju nii sisemisi kui ka väliseid faktoreid, mis võivad üksteist võimendada või töötada hoopis vastassuunaliselt. Samas võib juba üldtunnustatud põhimõtteks ja järelduseks pidada, et heade juhtimistavade järgimine on positiivse mõjuga iga 6 organisatsiooni tulemustele, mistõttu nende uuendamine lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest praktikatest on loomulik ja ootuspärane. Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel. Mõju töökoormusele Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete valimist puudutav muudatus vähendab nimetamiskomitee töökoormust. Hinnanguliselt võib nimetamiskomitee koosolekute arv väheneda vähemalt kahe koosoleku võrra aastas, mis tähendab otsest rahalist kokkuhoidu vähemalt 1800 eurot aastas, millele lisandub koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimisega seotud töökoormuse langusest tulenev tõhususe kasv. Riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimise ettepaneku tegemist puudutav muudatus vähendab rahandusministri töökoormust ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormust 39 sihtasutuse nõukogu töös osalemisel. Lähtudes nõukogu koosolekute sageduse miinimumnõudest ning hinnangulisest ajakulust 4 tundi koosoleku kohta, vabastab muudatus aastas vähemalt 624 tundi inimressurssi põhikohustuste tõhusamaks täitmiseks. 6.3. Muud mõjud Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ja sotsiaalne mõju puudub. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ega tulusid, välja arvatud osas, mis puudutab siseauditite läbiviimist riigi otsustusõigusega äriühingutes ja sihtasutustes, millel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ja mis on siseauditist loobunud. Kui riigi asutatud sihtasutus või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, otsustab loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, tagatakse esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja ressursside arvel, kasutades siseauditite läbiviimiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust. Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt puudus kohustus sellist siseauditi üksust kasutada. Muudatusega kaasnevate kulude suurus ei ole prognoositav, kuna puudub ülevaatlik teave siseauditist loobunud isikute arvu kohta ning seega ei ole ka võimalik hinnata, kas muudatus toob kaasa personali- või majanduskulude kasvu. Siseauditist loobumise võimalus kaob 10 äriühingul ja neljal sihtasutusel, siseauditist loobumise võimalus kitseneb kaheksal äriühingul ja 16 sihtasutusel, siseauditi kohustus tekib ühel äriühingu ja kaob 27 sihtasutusel ning muudatusest mõjutamata jäävad neli äriühingut ning 17 sihtasutust. Ülejäänud muudatused on töökoormust ning seega kulusid vähendava või efektiivsust suurendava mõjuga, mille rahaline hindamine on keeruline. Juriidilise isiku finantsplaani ja eelarve omavahelise vastavuse nõude täpsustamine muudab eelarve koostamise protsessi paindlikumaks, selgemaks, vähendab nõukogu töökoormust ning aitab vältida üksuse ootamatut negatiivset mõju riigieelarvele. 7 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. aprillist, et tagada adressaatidele piisav aeg eelnõuga kavandatud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks. . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikontrollile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Vabariigi Presidendi Kantseleile. Algatab Vabariigi Valitsus 2025 8