Raili Kärmas Teie 31.07.2025 nr 2-2/181
Eesti Vee-ettevõtete Liit
[email protected] Meie 09.10.2025 nr 17-6/25/3482-3
Ettepanekutest veesektori rahastamiseks
Austatud Raili Kärmas
Pöördusite rahandusministri Jürgen Ligi poole ettepanekutega veesektori rahastamiseks.
Rõhutasite vajadust käsitleda veeteenuste turvalisust ja vastupanuvõimet keskse osana riigi
kaitsevõimest. Viitasite Euroopa veekerksuse strateegiale ja selle Lisas 1 esitatud suunisele
ühtekuuluvusvahendite ümbersuunamiseks veekerksuse suurendamiseks. Markeerisite vajadust
suurendada investeeringuid veetaristusse nii siseriiklest vahenditest kui Euroopa fondidest ja
esitasite 12 temaatilist valdkonda, kuhu täiendavaid vahendeid tuleks suunata. Küsisite, kuidas
rahandusminister on kavandanud Euroopa veekerksuse strateegias toodud veetaristu
investeeringuid suurendada ning milline on tegevus- ja ajakava veetaristu investeeringute
toetamiseks.
Rahandusminister vastas 8.09.2025 kirjaga, milles muuhulgas viitas asjaolule, et veekeskkonna
valdkond kuulub taristuministri vastutusalasse. Sellest tulenevalt anname selgitused pöördumises
esitatud probleemidele. Euroopa Komisjon on tulenevalt REARM algatusest (ReArm Europe
Plan/Readiness 2030, avaldatud Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni
pressiteatega 4.03.2025) muutnud struktuurifondide vahendite kasutamise paindlikumaks,
võimaldades rahade ümberpaigutamist kriisikindlusega seotud teemad esse (kehtestatud Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) 2025/1914). Eesti kasutab loodud paindlikkust
kaitsevõimekuse parandamiseks. Kaitsekulude kasvule ja riigieelarve defitsiidile on oma
vastuskirjas viidanud ka rahandusminister. Täiendavaid rahalisi vahendeid veetaristu
kriisikindluse parandamiseks lähiajal näha ei ole. Siiski on mitmed veeteenuste varustuskindlust
toetavad tegevused abikõlblikud ka olemasolevates toetusmeetmetes:
1) kombineeritud sademevee süsteemide toetusmeede – sademeveesüsteemide
ümberehitamine lahkvoolseks vähendab intensiivsetest vihmavalingutest
reoveepuhastitele tekkivaid hüdraulilisi koormusi ja parandab seeläbi reoveepuhastuse
toimepidevust;
2) Keskkonnaprogrammi reoveekäitluse joogiveevarustuse alamprogrammist toetatakse
veemajandustaristu väljaehitamist ning rekonstrueerimist;
3) Keskkonnaprogrammi veemajanduse mitteehituslike tööde alamprogrammist toetatakse
veemajanduse paremaks korraldamiseks vajalikke uuringuid ning arendustöid;
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
4) reoveepuhastuse energiatõhususe meetmest toetatakse reoveepuhastuse energiatarbe
vähendamist ning elektrienergia omatootmise võimaluste tuvastamist, mis pikemas
perspektiivis vähendab reoveepuhastuse sõltuvust muutlikest elektrienergia hindadest ning
võib aidata teenuse toimepidevust tagada ka elektrikatkestuste puhul.
Euroopa Liidu struktuurifondide 2028–2034 perioodi ettevalmistamise protsess on alanud.
Kliimaministeerium töötab selle nimel, et uuest perioodist vee-ettevõtluse sektor saaks
toimepidevuse parendamiseks toetust, mis mh aitaks kaasa ka veereformi läbiviimisele.
Pöördumises esitatud 12 temaatilist valdkonda on heaks sisendiks Euroopa Liidu struktuurifondide
2028–2034 perioodi sekkumiste kujundamisel. Uue perioodi ettevalmistamisel on tihe infovahetus
teiega hädavajalik, et saaksime esitatud ettepanekute kohta täiendavat infot vajalike
investeeringute mahu ja eeldatava mõju kohta. Täname juba esitatud ettepanekute eest!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis
taristuminister
Koopia: Rahandusministeerium
Olav Ojala, 626 2919
[email protected]