10 Riigikogu liikme arupärimine rahandusministrile (AP 827)

. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 08.10.2025 / 2-2/15-827; Riigikantselei / 08.10.2025 / 7-1.1/25-01877 Resolutsiooni teema: 10 Riigikogu liikme arupärimine rahandusministrile (AP 827) Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 17.11.2025 Lisainfo: Toiduainete käibemaksu muudatuste kohta naaberriikides. Kontroll: Heili Tõnisson Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 08.10.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Lp hr Keit Kasemets .10.2025 nr 2-2/15-827 Riigisekretär Arupärimise edastamine Edastan 10 Riigikogu liikme esitatud arupärimise rahandusminister Jürgen Ligile. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult DHX kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: arupärimine kahel lehel  RIIGIKOGU Jurgen Ligi 06.10.2025 Rahandusminister Arupärimine toiduainete käibcmaksu muudatuste kohta naabcrriikides ja Eesti konkurentsivOimest Austatud rahandusminister Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 bike 1 kohaselt on Rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi eelarvepoliitika kavandamine ja elluviimine fling vastavate Oigusaktide eelnöude koostamine. Juba monda aega vaevab Bestit erakordselt korge toiduainete hinnatase. Eestis toiduainetele kehtiv 24-protsendiline kaibemaks on suuruselt teine Euroopa Liidus. Eestis on toiduhindade tOus olnud uks Euroopa kiiremaid. Samal ajal kui Eesti valitsus kogub esmatarbekaupade peak järjest korgemaid makse, on mitmed meie naaberriigid otsustanud oma inimeste ja majanduse toetamiseks liikuda hoopis vastupidises suunas. Naiteks Lati valitsus plaanib langetada pOhitoiduainete kaibemaksu 12 protsendile. Soome ja Rootsi valitsused kavandavad samuti toiduainete kaibemaksu langetamist, et vahendada hinnasurvet ja toetada peresid. Eestis on jaekaubanduse mUugimahud juba languses, eriti toidukauplustes’. Eesti riskib sattuda olukorda, kus oleme sisuliselt saanud “korgeks toiduainete kaibemaksu saareks”, millel on negatiivne mOju nii tarbijatele, Eesti toidutootjatele kui ka Eesti uldisele konkurentsivOimele. Oma varasemates arvamusartikbites ja aruparirnistes peaministribe oleme juhtinud tahelepanu sellele, et tänase valitsuse regressiivne maksupoliitika sUvendab hinnasurvet, suurendab ebavordsust ja kahjustab sisetarbimist. Kuna valitsus pole siiani astunud uhtegi sammu, mis naitaks reaalset kavatsust inimeste ja perede toimetulekut parandada korgete toiduhindade valguses, siis palume Rid vastata Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse § 139 alusel jargmistele kUsimustele: 1. Kas valitsus on algatanud vOi kavatseb koostada analOUsi vôi ekspertiisi toiduainete kaibemaksu alandamise voimaluste kohta, eelköige seoses naaberriikide plaanidega? Kui jab, siis millab see vabmib? Kui ei, siis millistel sisubistel pôhjustel ei peeta seda vaj alikuks? I https://www.err.ee/1 60981 5870/jaekaubanduse-muugimaht-vottis-auustis-suuna-alIa RIIOIKOGU l.ossi plats Ia, T. +372 631 6331 riigikogu.ee 15165, ThhIinn F. +372 631 6334 ‘I’ RITOIKOGU PAGE 2 2. Milliseid stsenaariume (maksu osaline langetamine konkreetsete toidugruppide vaates, ajutine langetus teatud perioodiks) on kasitletud ja milline on nende mOju tarbijahindadele, maksulaekumisele ja majandusele? 3. Kuidas kavatseb valitsus tagada Eesti toidutootjate ja kaupmeeste konkurentsivOime, kui naaberriigid rakendavad madalamat kaibemaksumaara? 4. Kas Rahandusministeerium arvestab poliitikate kujundamisel sotsiaalseid mOjusid — eeskatt madalama sissetulekuga leibkondade toidukorvi maksumust — fling peab toiduainete kaibemaksu langetamist voimalikuks, mis oleks osaks Oiglasemast maksupoliitikast? 5. Milliseid alternatiivseid meetmeid (nt sihitud (sotsiaal)toetused, toidukupongid, hinna stabiliseerimismehhanismid) on valitsus arutanud, kui kaibemaksu langetamist ei peeta otstarbekaks? 6. Milline on valitsuse hinnang sellele, kas Eesti on juba muutunud ,,kOrgeks toiduainete kaibemaksu saareks” vOi millised on plaanid selle valtimiseks? 7. Millal ja kuidas kavatseb valitsus seda teemat sisuliselt ja avatult arutada sidusruhmade fling avalikkusega, et taastada kaotatud usaldus maksupoliitika kujundamisel? Lugupidamisega 1! /2 714 /%. 7-’;;;