3. isiku vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 08.10.2025 KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT Skarcon OÜ vastus vaidlustusele riigihankes nr 298537 „Esitlusseadmete ostmine Tartu linna haridusasutustele“ Kolmas isik: Skarcon OÜ Registrikood: 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood: 75006546 Raekoja plats 3, 51003 Tartu Vaidlustaja: Aktsiaselts Datel Registrikood: 10324057 Endla tn 4, 10142 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline vandeadvokaat Taivo Ruus esindaja: Advokaadibüroo Ruus & Veso Kaupmehe tn 10-11, 10114 Tallinn e-post: [email protected] Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta Aktsiaselts Datel (10324057) vaidlustus rahuldamata; 2. Jätta Skarcon OÜ (11679710) menetluskulud Aktsiselts Datel (10324057) kanda ja mõista need Aktsiaseltsilt Datel (10324057) Skarcon OÜ (11679710) kasuks välja. 1/4 1. ASJAOLUD 1.1. Tartu linnavalitsus (edaspidi „hankija“) avaldas 12.08.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Esitlusseadmete ostmine Tartu linna haridusasutustele“ viitenumbriga 298537 (edaspidi „riigihange“). 1.2. Riigihankes nr 298537 „Esitlusseadmete ostmine Tartu linna haridusasutustele“ esitas pakkumuse kokku 2 pakkujat: Skarcon OÜ (edaspidi „kolmas isik“) ning Datel AS (edaspidi „vaidlustaja“). Kolmanda isiku pakkumus tunnistati riigihankes edukaks, kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata. Nimetatud otsustele esitas vaidlustaja vaidlustuse. 1.3. 03.10.2025 teatega nr 12.2-10/224 teavitas riigihangete vaidlustuskomisjon hankijat ja kolmandat isikut vaidlustuse esitamisest ning palus esitada enda seisukohad vaidlustusele hiljemalt 08.10.2025. 1.4. Kolmas isik leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kolmas isik põhistab enda seisukohti järgnevalt. 2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustaja vaidlustus põhineb kokkuvõtlikult järgmisel:  Hankija ei ole kolmanda isiku pakkumust sisuliselt kontrollinud, mistõttu on hankija otsused õigusvastased;  Skarconi poolt pakutud toode ei saa olla hanketingimustele vastav, sest vaidlustaja hinnangul on ainus hanketingimustele vastav toode Newline seeriast, mille ametlik edasimüüja Eesti on vaid vaidlustaja. 2.2. Pooltel ei ole vaidlust hankes kehtestatud tingimuste ja nende kehtivuse osas. Ükski hankest huvitatud isik hanketingimusi enne pakkumuste esitamise tähtaega ei vaidlustanud, mistõttu on need kehtivad just sellises kogumis nagu hankija on need hankedokumentides sätestanud. 2.3. Küll on aga vaidlus selles, kas kolmanda isiku pakkumuses pakutud puuteekraan vastab riigihankes kehtestatud nõuetele. 2.4. Vaidlustaja vaidlustuses esitatud etteheidetega ei nõustu. Tutvudes vaidlustaja seisukohas esitatuga, esineb selles mitmeid põhimõttelisi eksimusi. 2.5. Esiteks, on põhjendamatu vaidlustaja taotlus, milles vaidlustaja on taotlenud vaidlustuskomisjonilt kolmanda isiku pakkumuse kontrolli. Pakkumuste vastavust kontrollib ja pakkumusi hindab hankija, vaidlustuskomisjon ei saa seda hankija asemel teha, vaid peab lähtuma esitatud vaidlustusest. Vaidlustuskomisjoni pädevuses on kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust hankija poolt vastu võetud otsuste ja nende põhjenduste kaudu (254-15/161872, p 15). 2.6. Teiseks, ei saa nõustuda vaidlustajaga osas nagu oleks hankija tegevus olnud ebaselge. Hankija poolt edastatud protokollid sätestavad endas tervikliku vaate hankemenetlus kulust alates vastavusotsusest, kuni pakkumuste hindamise, edukaks tunnistamise ja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimiseni välja. 2.7. Juhul, kui ka asuda seisukohale, et hankija otsus nr 668 ei kajasta otsuste terviklikkust (millisega kolmas isik ei nõustu, sest edukaks tunnistamise eelduseks on pakkumuste vastavuse kontroll ja hindamine), siis on riigihankes nr 298537 koostatud protokollilistest otsustest üheselt nähtav hankija tegevusjada. Selleks, et oleks võimalik kontrollida kõrvaldamise ja aluseid ja kvalifikatsiooni, on registris vajalik märkida ära vastavaks tunnistatud otsused. Seega on hankija tegevus otsuste formuleerimisel olnud korrektne. Üksnes kuupäev, milline nähtub protokollidelt, ei kajasta tegevuste elluviimise aega. Nimetatud ajastamp on see hetk, mil otsused tervikus n.ö üheks dokumendiks „prinditakse“. 2.8. Kolmandaks, jääb kolmandale isikule arusaamatuks vaidlustaja mõttekäik, et tehnilistele tingimustele vastavaks tooteks sai olla üksnes vaidlustaja poolt pakutud toode ning igal juhul pidi hankija kontrollima kolmanda isiku toote vastavust mitte pakkumusega esitatud tehnilise kirjeldus, vaid mingi muu dokumendi alusel. Selline vaidlustaja arusaam on põhimõtteliselt väär. 2.9. Nimelt sätestab tehnilise kirjelduse punkt 4 endas järgmist – „Pakkuja peab lisama tabelisse kinnitused nõude vastavuse osas koos täpsustava numbrilise väärtusega ning vajadusel viidetega infomaterjalide lehekülgedele, et hankijal oleks võimalik veenduda pakutava seadme vastavuse osas.“ 2/4 2.10. Seega ei olnud hanketingimustes kindlaks määratud seda, kuidas toote vastavust tuleb tõendada. Nimetatud oli üksnes see, et pakkuja pidi lisama numbrilised väärtused koos kinnitusega nõude vastavuse osas. Sealjuures oli lisatud täiend, et vajaduse korral tuleb lisada teave ka infomaterjalidele. Viitatu ei olnud aga a priori kohustuslik, kuna hankija ei olnud täpsustanud, millal vastav vajadus realiseerub. 2.11. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et „kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid“ (RKHKo 3-19-1464, p 16). Nimetatud lahendis ei olnud hankija nõudnud spetsiifiliste kinnituste esitamist, mistõttu tuli Riigikohtu hinnangul piisavaks lugeda see, kui pakkuja kinnitab kõigi tingimuste ülevõtmist ja vastavust. Samuti on kohtud leidnud, et kui riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohasel oli hankijal õigus usaldada pakkujate kinnitusi ja piirduda pakkumuste vastavuse kontrollimisel tootespetsifikatsioonide, vastavustabelites toodud info ja pakkujate kinnituste võrdlemisel, siis ei saa hiljem esitada muid nõudeid, näiteks demoseadmete ekspertiise (Tln Rngko 3-24-1566, p 12). 2.12. RHS § 114 lg 1 esimesest lausest ja lõikest 2 tuleneb, et hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Riigikohus on antud sätte valguses selgitanud, et hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada ning kohtul ei ole ilma seadusliku aluseta õigust sekkuda hankija kaalutlusõigusesse ning nõuda tõendi esitamist seal, kus hankija on õiguspäraselt otsustanud piirduda pakkuja kinnitusega. Hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel neid usaldada (RHS § 104, § 122 lg 3, § 175 lg-d 2 ja 4, § 178 lg 3 p 2) (RKHKo 3-19-1464, p 16). Seega, kui näidisseadme (või muu sellega sarnane) esitamine ei ole riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimuste kohaselt kohustuslik ja sellega seoses pakkumuse osaks, siis on pakkumuse kontroll hankes nõutud dokumentide ja kinnituste põhjal alati õiguspärane ja sisuline (Tln HKo 3-24-1566, p 19). Hankemenetluses on keskse tähtsusega põhimõte, mille kohaselt peab hankijatel olema võimalus usaldada pakkujate kinnitusi ning tootjate väljastatud dokumente. Usalduse põhimõte laieneb ka tootjate kinnitustele ja sertifikaatidele. Hankijal on õigus usaldada pakkujate esitatud tõendeid, mistõttu ei pea ta asuma täiendavaid tõendeid koguma (Tln Rngko 3-24-1566, p 12). 2.13. Ka vaidlusaluses riigihankes oli hankija nõudnud üksnes kinnituste esitamist. Riigihankes kehtestatud tingimuste kohaselt tuli pakkujatel tehnilise kirjelduse täidetud vormiga ning vastavustingimusega nr 3 ja 5 kinnitada, et nende esitatud pakkumus vastab kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele. Kolmas isik on sellised kinnitused andnud ning tegelikult esitanud pakkumusega ka tootelehed. Hankija on vastavat kinnitusi ja dokumentatsiooni kontrollinud ning seda ka vaidlustajale enda 30.09.2025 vastuses kinnitanud (vaidlustuse lisa 5). Põhjendamatu on vaidlustaja püüd nimetatud vastusest midagi muud välja lugeda, kui see mida antud asjaolu kinnitab. Käesoleva vaidluse raames on kolmas isik küsinud tootjalt ka veel täiendava kinnituse toote vastavusest kõigile tingimustele, s.h eestikeelse õpitarkvara olemasolust, milline kinnitab, et vaidlustaja etteheited ei ole asjakohased. 2.14. Kolmas isik esitab tootja kinnituse käesoleva vastuse lisana (Lisa 1). Kuna tegemist on ärisaladust sisaldava teabega, palub kolmas isik seda käsitleda konfidentsiaalsena ja mitte väljastada vaidlustajale ning märkida ka hankija poolt enda süsteemidest AK märkega teabeks. 2.15. Kolmas isik on samuti tõendanud, et on ametlik edasimüüja Eestis. Ka sellekohane dokument oli esitatud koos pakkumusega. 2.16. Hankija on nimetatut pidanud piisavaks ning tunnistanud kolmanda isiku pakkumuse vastavaks. Hankija otsus on kooskõlas riigihankes kehtestatud tingimustega, s.h pakkumuse vastavuse kontrolli osas. 2.17. Kõike eeltoodut arvesse võttes ei ole hankija kolmanda isiku pakkumuse vastavuse hindamisel eksinud ja vaidlustaja vaidlustus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 2.18. Kokkuvõttes ei ole kahtlust, et kolmanda isiku pakkumus vastab riigihanke alusdokumendis sätestatud tingimustele, mistõttu hankija otsus kolmanda isiku vastavaks ja edukaks tunnistamiseks on olnud õiguspärane. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus ärisaladuse kaitse alla kuuluva teabe kolmandatele isikutele mitte väljastamiseks ning vaidlustuskomisjoni otsuses katmiseks. EKSTÄSK § 5 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole lubatud avaldada ärisaladust ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta, kusjuures loetakse ärisaladuseks teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, sellele on kaubanduslik väärtuse 3/4  oma salajasuse tõttu ning selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et seda salajas hoida. 3.2. Kolmas isik on käesolevas menetlusdokumendis esitanud Lisa 1, millele laieneb EKSTÄKSi regulatsioon, s.o milline info on vaidlustaja ärisaladus. Vaidlustaja ja kolmas isik on turul konkurendid, konkureerides igapäevaselt hankemenetlustest, mistõttu on kolmanda isiku jaoks oluline, et vaidlustaja ei teaks kõiki kolmanda isiku poolt pakutavaid tooteid. Seda, et kolmanda isiku tootesortiment ega ka erinevate toodete funktsioonid ei ole vaidlustajale teada kinnitab ainuüksi fakt, et vaidlustaja on teinud pimepakkumuse, arvates sealjuures ekslikult, et üksnes vaidlustaja toode saab olla hanketingimustele vastavaks. Vaidlustajal ei ole selgesti tervikut teavet turu tegelikust olukorrast ja arengutest. Vaidlustajale teabe teatavaks saamine võib tuua kaasa riski lahenduse kopeerimisele ja sellega konkurentsi kahjustamisele. 3.3. Sellest tingituna on kolmas isik enda esitatud Lisa 1 konfidentsiaalsusmärkega märgistanud ja palub vaidlustajale mitte avaldada käesolevat menetlusdokumendi lisa. Samuti palub vaidlustaja nimetatud teave hoida kaetuna ka vaidlustuskomisjoni otsuses. 3.4. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik nõustub vaidlustuse kirjalikku menetlemisega. 3.5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 1 1). LISAD: Lisa 1 –tootja kinnitus KONFIDENTSIAALNE! Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat Skarcon OÜ lepinguline esindaja 4/4