Vaidlustus

AS Koeru Hooldekeskus (16776116) Registrisse kantud (12.07.2023) Aktsiaselts Aktsiakapital on 25 000.00 € Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001 Majandusaasta periood 01.01 - 31.12 Põhikiri muudetud 12.07.2023 Sidevahendid Liik Number Elektronposti aadress [email protected] Isikud registrikaardil Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll Nasdaq CSD SE 40003242879 (Läti) Aktsiaraamatu pidaja Piret Purdelo-Tomingas 47407060346 Juhatuse liige Rünno Lass 36804094915 Juhatuse liige Aktsiaseltsi võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. * Aktsionärid Nimi Registrikood (isikukood) Osamaks Info allikas 12 500.00 € NASDAQ andmed Omanikukonto: PAIDE LINNAVALITSUS 77000246 Ainuomand 10.01.2025 12 500.00 € NASDAQ andmed Omanikukonto: JÄRVA VALLAVALITSUS 77000335 Ainuomand 16.08.2023 * E-äriregistris kuvatakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud häält omavate aktsionäride andmed. E-äriregistris olevatel aktsionäride andmetel on informatiivne tähendus. Õiguslik jõud on Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel. Väljavõtte aeg: 16.10.2025 15:08 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 1/4  Nõukogu liikmed Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Roll Toomas Tammik 39001194921 Nõukogu esimees Eha Tasang 46112264924 Nõukogu liige Kaido Ivask 37005260346 Nõukogu liige Katre Mägi 47011234919 Nõukogu liige Klaarika Uusmaa 48308054952 Nõukogu liige Külvar Mand 36505292733 Nõukogu liige Tegelikud kasusaajad Nimi Isikukood / sünniaeg Elukoht Kontrolli teostamise viis Eha Tasang 46112264924 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Kaido Ivask 37005260346 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Klaarika Uusmaa 48308054952 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Katre Mägi 47011234919 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Külvar Mand 36505292733 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Piret Purdelo-Tomingas 47407060346 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Rünno Lass 36804094915 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Toomas Tammik 39001194921 Eesti kõrgema juhtorgani liige. s.o juhatuse liige või nõukogu liige Tegelike kasusaajate andmetel on informatiivne tähendus Tegelike kasusaajate andmed on uuendatud 05.06.2025 Muud isikud Roll Nimi / Ärinimi Isikukood / sünniaeg Audiitorettevõtja AUDEST AUDIITORTEENUSTE OSAÜHING 10177426 Väljavõtte aeg: 16.10.2025 15:08 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 2/4  Kapital Osa-/ aktsiakapital Valuuta 25 000.00 euro Majandusaasta Algus Lõpp 01.01 31.12 Majanduaasta aruanded Töötajate Periood Põhitegevusala Aadress Käive Kasum arv Eakate või füüsilise puudega inimeste hoolekandeasutuste Ida tn 2, Koeru alevik, 12.07.2023 - tegevus Järva vald, Järva 124 5 848 720.00 EUR 394 170.00 EUR 31.12.2024 EMTAK kood: 87301 / EMTAK 2025 maakond, 73001 NACE kood: 87.30 Maksualane info Juriidilisel isikul seisuga 16.10.2025 maksuvõlg puudub. Tasutud maksud, maksustatav käive ja töötajate arv 2025 III kvartalis Riiklikud maksud 335 430 EUR Tööjõumaksud 355 191 EUR Maksustatav käive - Töötajate arv 141 Majandusaasta aruannete esitamise info Periood Esitatud Liik 12.07.2023 - 31.12.2024 05.06.2025 Väikeettevõtja / Väikeettevõtja Väljavõtte aeg: 16.10.2025 15:08 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 3/4  2024 Tulud 5 848 720 Kasum 394 170 Kasumimarginaal 6.74% Tegevusalad NACE Tegevusala Liik EMTAK kood Info allikas kood Eakate või füüsilise puudega inimeste 87301 Majandusaasta aruanne Põhitegevusala 87.30 hoolekandeasutuste tegevus (EMTAK 2025) (05.06.2025) 86941 Majandusaasta aruanne Õendusabi osutamine Lisategevusala 86.94 (EMTAK 2025) (05.06.2025) Muude mujal liigitamata hoolekandeasutuste 87999 Majandusaasta aruanne Lisategevusala 87.99 tegevus (EMTAK 2025) (05.06.2025) Enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja 68201 Majandusaasta aruanne Lisategevusala 68.20 käitus (EMTAK 2025) (05.06.2025) Kinnisvara Aadress Registriosa Vaata kinnistusraamatust (1) Põhikirjade nimekiri Kehtivuse algus Kehtivuse lõpp Kinnitamise kuupäev Staatus 12.07.2023 - Kehtiv Väljavõtte aeg: 16.10.2025 15:08 Allikas: e-äriregister (https://ariregister.rik.ee/) 4/4 AKTSIASELTS KOERU HOOLDEKESKUS Põhikiri 1. Aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja põhitegevusalad 1.1. Aktsiaseltsi ärinimi: AS Koeru Hooldekeskus; 1.2. Aktsiaseltsi asukoht: Ida 2, Koeru alevik, Järva vald 1.3. Aktsiaseltsi põhitegevusala on erinevate hoolekande-, tervishoiu- ja muude avalike teenuste osutamine, sh vajalike allhangete tegemine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega 1.4. Aktsiaseltsi muud tegevusalad on: 1.4.1. riikliku hoolekandeprogrammi ellu rakendamine, dementsuse valdkonnaga seotud arendustegevus ja seire; 1.4.2. kinnis- ja vallavara arendus, haldamine, ost, müük, vahendus, nimetatuga seotud teenused ja nende vahendamine, mis on seotud hoolekandelise tegevusega; 1.4.3. muu majanduslik tegevus, mis on seotud tervishoiu ja hoolekandelise tegevusega. 2. Aktsiakapital ja aktsiad 2.1. Aktsiakapitali miinimumsuurus on 25 000 (kakskümmend viis tuhat) eurot ja maksimumkapitali suurus on 100 000 (ükssada tuhat) eurot. 2.2. aktsiaseltsil on nimelised aktsiad. Aktsia nimiväärtus on 500 eurot ning iga aktsia annab 1 (ühe) hääle aktsionäride üldkoosolekul. 2.3. Aktsiaselts võib välja lasta nimelisi vahetusvõlakirju ja eelisaktsiaid. 2.4. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Aktsiaraamatusse kantakse: 2.4.1. aktsionäri nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 2.4.2. aktsia liik ja nimiväärtus ning aktsia järjekorranumber; 2.4.3. aktsia omandamise aeg; 2.4.4. märge aktsiate pantimise ja kasutusvaldusega koormamise kohta. 2.5. Aktsiaraamatu pidaja on Nasdaq CSD SE, registrikood 40003242879 (Läti), aadress Valnu iela 1, Riia, Läti Vabariik. 2.6. Aktsiaselts ei anna nimeliste aktsiate kohta välja aktsiatähti. 2.7. Aktsiate eest võib tasuda nii rahaliste kui ka mitterahaliste sissemaksetega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda aktsiaseltsi arvelduskontole. 2.8. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla mistahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. 2.9. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus nõukogu kinnitatud korra alusel. Hindamist kontrollib audiitor ja hindamisakti kinnitab nõukogu. 3. Aktsiate võõrandamine, koormamine ja pärimine 3.1. Võõrandamine 3.1.1. Aktsiaid võib vabalt võõrandada. 3.1.2. Aktsiate võõrandamisel kolmandatele isikutele on teistel aktsionäridel ja aktsiaseltsil aktsiate ostueesõigus kolmandate isikute ees. 1 3.1.3. Aktsiate võõrandamisel kolmandale isikule peab aktsionär kirjalikult teatama juhatusele võõrandatavate aktsiate arvu, uue omaniku nime, asukoha, aadressi ja isiku või registrikoodi ning esitama võõrandamislepingu. Juhatus registreerib võõrandamisteate ja võõrandamislepingu selle saamisel. Aktsionäride poolt ostueesõiguse mitte kasutamisel lähevad võõrandatavad aktsiad uuele omanikule üle hiljemalt pärast põhikirja punktis 3.1.6. sätestatud ostueesõigusaja möödumist ning juhatus on kohustatud omandaja kandma aktsiaraamatusse. 3.1.4. Kui aktsionär soovib aktsiaid võõrandada juhatuse kaudu, teatab ta sellest kirjalikult juhatusele, kes registreerib võõrandamisteate selle saamisel. Võõrandamisteates näidatakse ära võõrandatavate aktsiate arv ja võõrandamishind. 3.1.5. Põhikirja punktides 3.1.3. ja 3.1.4. käsitletud juhtudel on juhatus kohustatud saatma omapoolse teate aktsiate võõrandamise kohta järgneval tööpäeval teate saamisest aktsiaid võõrandada soovivalt aktsionärilt teistele aktsionäridele, milles märgib aktsionärilt saadud võõrandamisteate (ja võõrandamislepingu) registreerimise päeva, võõrandatavate aktsiate arvu, võõrandamishinna ja ostueesõiguse realiseerimise tähtaja. 3.1.6. Kolmandale isikule (p. 3.1.3.) võõrandatavate aktsiate ostueesõiguse kasutamise soovist või juhatuse kaudu võõrandatavate aktsiate (p. 3.1.4.) omandamise soovist peavad aktsionärid teatama aktsiaid võõrandada soovivale aktsionärile ja juhatusele hiljemalt ühe kuu jooksul võõrandamisteate saamisest. 3.1.7. Põhikirja punktides 3.1.3. ja 3.1.4. käsitletud juhtudel mitme aktsionäri poolt avaldatud võõrandatavate aktsiate omandamise soovi korral jaotab juhatus aktsiad osta soovijate vahel proportsionaalselt nende osalusele aktsiakapitalis. Kui see pole võimalik, siis heidetakse liisku või lahendatakse aktsiate jaotamine kõiki osa soovijaid rahuldaval viisil, mis fikseeritakse osta soovijate poolt allakirjutatud dokumendis. 3.1.8. Põhikirja punktis 3.1.4. käsitletud juhul võõrandatavate aktsiate omandamisõiguse mitte kasutamisel teiste aktsionäride poolt punktis 3.1.6. sätestatud tähtaja jooksul on ostueesõigus aktsiaseltsil ühe kuu jooksul alates aktsionäride poolse ostueesõiguse mitteteostamist. Aktsiaseltsi poolse ostueesõiguse mitteteostamisel võib juhatus aktsiad võõrandada kolmandale isikule. Aktsiaseltsi suhtes loetakse võõrandatavad aktsiad uuele omanikule üle läinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. 3.2. Koormamine Aktsiat võib pantida ja sellele kasutusvaldust seada ainult nõukogu otsusel. 3.3. Pärimine ja õigusjärglus 3.3.1. Aktsionäri surma korral läheb aktsia üle tema pärijale. 3.3.2. Aktsionäriks oleva juriidilise isiku ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise korral vormistatakse tema aktsia ümber juriidilisele õigusjärglasele. 3.3.3. Likvideerimisele kuuluv juriidilisest isikust aktsionär võib aktsiad võõrandada vastavalt käesoleva põhikirja punktidele 3.1.2.-3.1.8. 4. Aktsiakapitali suuruse muutmine 4.1. Aktsiakapitali võib suurendada uute aktsiate väljalaskmisega. Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või omakapitali arvel sissemakseid tegemata ehk fondiemissiooni teel. 4.2. Aktsiakapitali suurendamise otsustab aktsionäride üldkoosolek. Aktsiakapitali suurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 esindatud häältest. Täiendavalt üldkoosolekule võib nõukogu kolme aasta jooksul suurendada aktsiakapitali 2 põhikirjas ette nähtud maksimumsuuruseni sissemaksete tegemisega. Aktsiakapitali ei või suurendada rohkem kui pool aktsiakapitalist, mis oli ajal, kui nõukogu sai õiguse suurendada aktsiakapitali. Nõukogu otsusega võib juhatusele anda õiguse pikendada märkimise aega või tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigusi teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja jooksul. Kui juhatuse antud uueks tähtpäevaks on aktsiad märgitud, loetakse märkimine kehtivaks. 4.3. Kui aktsiakapitali suurendamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosoleku kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate seltsi käesoleva aasta majandustegevusest. 4.4. Kui aktsiakapitali suurendatakse omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon), suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis temale kuuluvate aktsiate nimiväärtusega. 4.5. Eelisõigus uute aktsiate omamiseks on seltsi aktsionäridel proportsionaalselt nende omanduses olevate aktsiate arvuga, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 4.6. Aktsiakapitali võib juhatus tingimuslikult suurendada aktsiate vastu vahetatavate vahetusvõlakirjade nimiväärtuste summa ulatuses. Võlakirja omaniku nõudel laseb juhatus välja aktsiaid ja vahetab need võlakirja vastu võlakirjas märgitud tähtajal. 4.7. Aktsiakapitali vähendamine võib toimuda aktsiate tagasiostmise ja nende järgneva tühistamise või aktsiate nimiväärtuse vahendamise teelvähendatud osa tagasimaksmisega või ilma. Vastava otsuse võtab vastu üldkoosolek. Aktsiakapitali vähendamise otsus jõustub pärast selle registreerimist äriregistris. 5. Aktsionäride õigused ja kohustused 5.1. Aktsia annab aktsionärile õiguse: 5.1.1. osaleda aktsionäride üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu kirjalikult volikirja alusel. Esindaja osavõtt ei võta aktsionärilt õigust osaleda üldkoosolekul; 5.1.2. saada oma aktsiate nimiväärtusega proportsionaalne osa puhaskasumist, mis vastavalt üldkoosoleku otsusele kuulub jaotamisele aktsionäride vahel; 5.1.3. saada üldkoosolekul juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta, kui sellise teabe andmisega ei tekitata olulist kahju aktsiaseltsi huvidele; 5.1.4. osaleda aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel; 5.1.5. valida ja olla valitud aktsiaseltsi juhtimisorganitesse; 5.1.6. nõuda üldkoosolekul oma eriarvamuse protokollimist; 5.1.7. tutvuda aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolliga aktsiaseltsi ruumides; esitada nõue kohtule seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 5.2. Aktsionär on kohustatud: 5.2.1. teatama juhatusele oma nime või ärinime ja asukoha ning aadressi muutustest; 5.2.2. tasuma aktsiate eest üldkoosoleku kehtestatud tähtajaks; 5.2.3. täitma kõiki põhikirjast tulenevaid nõudeid. 6. Aktsiaseltsi juhtimine Aktsiaseltsi tegevust juhivad üldkoosolek ja selle valitud nõukogu ning nõukogu poolt valitud juhatus seaduse ja käesoleva põhikirjaga määratud pädevuse piires. 7. Üldkoosolek 3  7.1. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul. 7.2. Korralise ja erakorralise üldkoosoleku toimumise koht on aktsiaseltsi asukoht. 7.3. Juhatus kutsub korralise üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas käesoleva põhikirja punktides 7.5.-7.7. sätestatud korras ja tähtajal. 7.4. Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku, kui: 7.4.1. aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui äriseadustiku paragrahvis 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, või 7.4.2. seda nõuavad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 7.4.3. seda nõuab nõukogu. 7.5. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele elektrooniliselt või aktsiaraamatus märgitud aadressile. Teates tuleb näidata seaduses nõutud andmed. 7.6. Korralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 1 (üks) kuu. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest peab ette teatama vähemalt 2 (kaks) nädalat. Erakorralist üldkoosolekut ei kutsuta kokku, kui vara vähenemisest teada saamisest või nõude esitamisest jääb korralise üldkoosoleku toimumiseni vähem kui kaks kuud. 7.7. Aktsiakapitali muutmise otsustamiseks märgitakse üldkoosoleku kokkukutsumise teates: 7.7.1. aktsiakapitali suurendamise põhjus ja viis; 7.7.2. aktsiakapitali uus suurus; 7.7.3. uute aktsiate arv ja nimiväärtus või olemasolevate aktsiate uus nimiväärtus; 7.7.4. uute aktsiate märkimise eelisõigus ja selle kasutamise aeg; 7.7.5. kui aktsiakapitali suurendatakse uute aktsiate välja laskmisega – nende märkimise aeg ja koht; 7.7.6. kui lastakse välja uut liiki aktsiaid – nendest aktsiatest tulenevad õigused. 7.8. Kui üldkoosoleku kokku kutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. 7.9. Üldkoosoleku ainupädevuses on: 7.9.1. põhikirja muutmine ja kinnitamine; 7.9.2. aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; 7.9.3. vahetusvõlakirjade välja laskmine; 7.9.4. nõukogu liikmete valimine ja tagasi kutsumine; 7.9.5. audiitori valimine; 7.9.6. erikontrolli määramine; 7.9.7. majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine; 7.9.8. aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine; 7.9.9. juhatuse või nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus aktsiaseltsi esindaja määramine; 7.9.10. muude seadusega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 7.10. Teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta juhatuse või nõukogu nõudel. 4 7.11. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekul on esindatud 2/3 aktsiatega esindatud häältest. 7.12. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häältest. 7.13. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest. 7.14. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks isik, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel korraldatakse kordushääletus. 7.15. Üldkoosolekut juhib ning koosolekut protokollib üldkoosolekul valitud juhataja ja protokollija. 8. Nõukogu 8.1. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogu koosneb kolmest kuni seitsmest liikmest. 8.2. Nõukogu liikmed valib viieks aastaks üldkoosolek. 8.3. Nõukogu liikmed valivad endi seast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 8.4. Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 8.4.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes; 8.4.2. ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine; 8.4.3. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine; 8.4.4. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine; 8.4.5. investeeringute, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, tegemine; 8.4.6. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa; 8.4.7. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 8.5. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, aktsiaseltsi tegevuse vastavust seadusele, põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele. 8.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 8.7. Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus, audiitor või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. 8.8. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. 8.9. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed. 8.10. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. 8.11. Nõukogu liikmetele suhtes kehtib seadusest tulenev konkurentsikeeld. Nõukogu liige peab hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 5 8.12. Nõukogu liikmed vastutavad seaduse või põhikirja nõuete rikkumise eest ning oma kohustuste täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. 8.13. Nõukogu liige vabaneb vastutusest aktsiaseltsi ees, kui ta on ebaseadusliku tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on kantud koosoleku protokolli. 8.14. Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest. 9. Juhatus 9.1. Aktsiaseltsi esindab ja juhib juhatus. 9.2. Ühe- kuni kolmeliikmelise juhatuse valib viieks aastaks nõukogu. Kui juhatuses on rohkem kui üks liige, siis valivad liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Nõukogu võib juhatuse tagasi kutsuda. 9.3. Aktsiaseltsi võib seaduse alusel õigustoimingutes esindada juhatuse esimees ainuisikuliselt. 9.4. Juhatus peab aktsiaseltsi juhtima vajaliku hoolsusega ja juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha üksnes nõukogu nõusolekul. 9.5. Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt üks kord kolme kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 9.6. Juhatuse kohustuste hulka kuulub äriseadustiku §-s 306 nimetatu, sealhulgas: 9.6.1. aktsiaseltsi raamatupidamise korraldamine; 9.6.2. aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise tagamine. 9.6.3. põhikirjas ning üldkoosoleku poolt sätestatud korras uute aktsiate väljaandmine, müügi ja ostueesõiguse teostamise korraldamine; 9.6.4. üldkoosoleku kokku kutsumine; 9.6.5. seaduses nõutud avalduste äriregistrile esitamine; 9.6.6. majandusaasta aruande üldkoosolekule põhikirjas sätestatud korras esitamine; 9.6.7. aktsiaseltsi volikirjata esindamine seaduse alusel; 9.6.8. volituste andmine igapäevase majandustegevuse raames; 9.6.9. aktsiaseltsi asjaajamise, aruandluse ning lepingute sõlmimise ja täitmise korra kehtestamine; 9.6.10. aktsiaseltsi haldusaparaadi koosseisu komplekteerimine; 9.6.11. teiste seadusest ja põhikirjast tulenevate ülesannete täitmine. 9.7. Juhatuse täpsema töökorra võib kehtestada nõukogu oma otsusega. 9.8. Juhatusele kehtib seadusest tulenev konkurentsikeeld ning juhatus peab hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. 9.9. Juhatuse liikmed vastutavad seaduse ja põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajatele, vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. 6 9.10. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. 10. Aruanded ja kasumi jaotamine 10.1. Aktsiaseltsi majandusaasta on 1. jaanuarist 31. detsembrini. 10.2. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. 10.3. Pärast raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande koostamist esitab juhatus need viivitamatult audiitorile. 10.4. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku (majandusaasta aruanne) üldkoosolekule. Juhatus peab tagama aktsionäridele võimaluse tutvuda majandusaasta aruandega vähemalt kahe nädala jooksul enne üldkoosolekut. 10.5. Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande äriregistrile. 10.6. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel. 10.7. Aktsionärile makstakse osa puhaskasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele. Aktsiaseltsile kuuluvaid oma aktsiaid kasumi jaotamisel ei arvestata. 10.8. Dividend makstakse üks kord aastas kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Nõukoguga kooskõlastatud ettepaneku esitab juhatus. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Dividendi maksmist korraldab juhatus üldkoosoleku otsusega kehtestatud korra alusel. 10.9. Kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks moodustab selts reservkapitali, mille suuruseks on 1/10 aktsiakapitali suurusest. Nimetatud suuruse saavutamiseks kantakse reservkapitali igal majandusaastal vähemalt 1/20 puhaskasumist. 11. Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine, ümberkujundamine Aktsiaseltsi lõpetamine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 7 Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Vaidlustaja: SW Energia OÜ registrikood 11963782 asukoht Tehnika tn 1, Paikuse alev, 86602 Pärnu linn, Pärnu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso telefon: 5022299 e-post: [email protected] Vastustaja: AS Koeru Hooldekeskus registrikood 16776116 asukoht Ida tn 2, Koeru, 73001 Järva maakond 16. oktoobril 2025.a VAIDLUSTUS Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, viitenumber 300990 Taotlused: 1. Tuvastada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses nr 300990 AS Koeru Hooldekeskus ja AS Järva Haldus vahel sõlmitud soojusenergia hankelepingu tühisus. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja vastustajalt. 1 ASJAOLUD 1.1 AS Koeru Hooldekeskus on äriühing, mille osalus kuulub võrdsetes osades kahele kohalikule omavalitsusele – 50% ulatuses on aktsionär Järva vald ja 50% ulatuses on aktsionär Paide linn (lisa 1). 1.2 SW Energia OÜ ja AS Koeru Hooldekeskus (varem SA Koeru Hooldekeskus) sõlmisid riigihanke nr 198182 raames 12.07.2018.a hankelepingu  hooldekeskusele soojusenergia ostmiseks ja katlamaja opereerimiseks 10- aastase perioodi jooksul, 01.09.2018 - 31.08.2028.a. 1.3 AS Koeru Hooldekeskus esitas 03.09.2025.a SW Energia OÜ-le hankelepingu ülesütlemise avalduse (lisa 2), millega ütles lepingu tervikuna üles alates 03.10.2025.a. 1.4 Vaidlustaja sai teada, et pärast SW Energia OÜ-lt katlamaja valduse ja soojatootmise õiguse äravõtmist antakse need üle AS-le Järva Haldus. See nähtus poolte kirjavahetusest, mis järgnes lepingu ülesütlemise avaldusele. 1.5 SW Energia OÜ vaidlustas lepingu ülesütlemise maakohtus, hagi on kohtu menetluses tsiviilasjana nr 2-25-16398 (lisa 3). 1.6 30.09.2025.a avaldas AS Koeru Hooldekeskus riigihangete registris väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse (viitenumber 300990) avalikustamisteate, millest nähtuvalt oli hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 02.10.2025.a ja leping on sõlmitud, sest registris on vastav märge „täitmisel“. Teatekohane pakkuja on AS Järva Haldus, kellega hankija sõlmis hanketeate p 6.2.1 nähtuvalt lepingu juba 30.09.2025.a. 1.7 Hanketeadet, mille alusel vaidlustaja oleks saanud hankes osaleda, AS Koeru Hooldekeskus ei avaldanud. 2 VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2.1 Hankelepingu tühisuse nõude esitamise õigus ja vajadus 2.1.1 Tühisuse nõudmiseks annab vaidlustajale õiguse RHS § 197 lg 3 p 1, mille kohaselt võib VAKO tuvastada hankelepingu tühisuse RHS § 121 sätestatud alusel. 2.1.2 RHS § 185 lg 4 p 2 kohaselt võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate. AS Koeru Hooldekeskus on hankijana kasutanud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust (rääkinud läbi üksnes AS-ga Järva Haldus) ja esitanud pärast AS-ga Järva Haldus hankelepingu sõlmimist registrile teate hankelepingu sõlmimise kohta. 2.1.3 RHS § 121 lg 4 kohaselt on hankelepingu tühisusele sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võimalik tugineda üksnes juhul, kui hankelepingu tühisus on tuvastatud vastavalt selles seaduses sätestatule. 2.1.4 Vaidlustaja on seisukohal, et AS Koeru Hooldekeskus ja AS Järva Haldus vahel sõlmitud otseleping on tühine. Lepingu tühisusele tuginemiseks on vajalik hankelepingu vaidlustamine ja selle tühisuse tuvastamine. Muud hankeõiguslikku võimalust kui käesoleva vaidlustuse esitamine vaidlustajal oma huvide kaitsmiseks tühise ja seejuures tema õigusi rikkuva hankelepingu vastu ei ole. 2.2 Vaidlustatud hankelepingu tühisus 2.2.1 Valitud hankemenetluse viisi kasutamine ei olnud lubatav 2 2.2.1.1 RHS § 121 lg 1 p 1 kohaselt on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt käesolevale seadusele lubatud, sealhulgas kui väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei olnud käesoleva seaduse alusel lubatav ja hankija tegevuse tulemusena on ettevõtja kaotanud võimaluse oma huve vaidlustusmenetluses kaitsta. Vaidlusalusel juhul on tegemist RHS § 121 lg 1 p 1 tunnustele vastava ja seega tühise lepinguga. 2.2.1.2 AS Koeru Hooldekeskus on lepingu ülesütlemise tsiviilvaidluses juba avaldanud, et tema nägemuse kohaselt on riigihangete seaduse (RHS) § 12 lg 5 alusel lubatav sellise lepingu sõlmimine, nagu AS Koeru Hooldekeskus on sõlminud AS-ga Järva Haldus. Hankija on seisukohal, et sõlmitud hankeleping on lubatav sisetehing. 2.2.1.3 Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu ning on seisukohal, et lubatava sisetehingu tunnuseid vaidlusalusel tehingul tegelikult ei ole. 2.2.1.4 Vabatahtliku avalikustamisteate kohaselt on AS Koeru Hooldekeskus sõlminud hankelepingu AS-iga Järva Haldus RHS § 12 lg 4 ja 5 alusel. 2.2.2 AS Koeru Hooldekeskus ei ole AS-i Järva Haldus kontrolliv hankija 2.2.2.1 Sisetehingu (otselepingu) erandi kasutamise esmaseks eelduseks on RHS § 12 tulenevalt kontrolliva ja kontrollitava avaliku sektori hankija olemasolu. Antud juhul niisugust olukorda ei esine ja seda mitmel põhjusel. 2.2.2.2 RHS § 12 lg 2 kohaselt on sisetehing selline hankeleping, mille kontrolliv avaliku sektori hankija sõlmib sellise kontrollitava juriidilise isikuga, kes vastab samaaegselt kõikidele lg 2 p 1-3 nimetatud tingimustele. Seega peab RHS § 12 lg 2 järgi lubatavaks sisetehinguks esinema olukord, kus tehingu pooleks olev hankija kontrollib tehingu pooleks olevat pakkujat. Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. AS Koeru Hooldekeskus ei ole AS Järva Haldus suhtes kontrolliv hankija ja AS Järva Haldus ei ole AS Koeru Hooldekeskus jaoks kontrollitav juriidiline isik. 2.2.2.3 Tulenevalt AS Koeru Hooldekeskuse vaidlustuseelsest seisukohast ei ole RHS lg 12 lg 2 alusel hankelepingu lubatavuse puudumine ka käesolevas asjas vaidluse all. 2.2.3 Puuduvad RHS § 12 lg 4 nimetatud tehingu tunnused 2.2.3.1 RHS § 12 lg 4 kohaselt on sisetehing ka hankeleping, mille 1) kontrollitav juriidiline isik avaliku sektori hankijana sõlmib kontrolliva hankijaga või 2) viimase kontrollitava muu juriidilise isikuga tingimusel, et juriidilises isikus, kellega sõlmitakse hankeleping, puudub otsene erakapitali osalus, välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju. 3 2.2.3.2 AS Koeru Hooldekeskus ei ole mitte ühegi avaliku sektori hankija kontrollitav juriidiline isik. Seega pole täidetud RHS § 12 lg 4 esimene kontrollitav eeldus ja puudub vajadus analüüsida teist kontrollitavat eeldust. 2.2.4 Puuduvad RHS § 12 lg 5 nimetatud tehingu tunnused 2.2.4.1 RHS § 12 lg 5 kohaselt näeb ette sisetehingu lubatavuse ka lg 2 nimetatust erinevate isikute vahel kui täidetud on kõik p 1-3 nimetatud tingimused. RHS § 12 lg 5 järgi lubatavaks sisetehinguks peab esinema olukord, kus tehingu pooleks olev kontrolliv hankija sõlmib hankelepingu sellise juriidilise isikuga, keda hankija kontrollib koos teise kontrolliva hankijaga. Ka sellise sisetehinguga antud juhul aga tegemist ei ole. 2.2.4.2 AS Koeru Hooldekeskus tugineb endal kontrolliva hankija olemasolu eelduses ilmselt ebaõigele arvamusele, justkui oleks AS-l Koeru Hooldekeskus ja AS-l Järva Haldus üks ja seesama kontrolliõigusega avaliku sektori omanik ja seetõttu võiksid AS Koeru Hooldekeskus ja AS Järva Haldus justkui sõlmida omavahel sisetehinguid. Sellist olukorda siiski ei esine. 2.2.4.3 AS Koeru Hooldekeskus ei ole AS Järva Haldus suhtes kontrolliv hankija ei üksi ega koos ühegi teise kontrolliva hankijaga. AS Koeru Hooldekeskusele ei tulene kontrolliva hankija staatust ka asjaolust, et tema osalus kuulub avaliku sektori hankijateks olevatele kohalikele omavalitsustele. 2.2.4.4 Esiteks kuulub äriregistrist nähtuvalt AS Koeru Hooldekeskuse osalus 50% osas Järva vallale ja 50% Paide linnale. Kumbki osaluse omandit omavatest aktsionärist ei oma seega osalust, mille suurus oleks suurem teise osaniku suurusest ja mis võiks sellele aktsionärile anda teisest aktsionärist suurema kontrollimise võimaluse. Seega ei ole kumbki AS Koeru Hooldekeskuse aktsionär AS Koeru Hooldekeskuse jaoks kontrolliv avaliku sektori hankija ainuüksi oma osaluse suurusest tulenevalt. 2.2.4.5 Teiseks AS Koeru Hooldekeskuse põhikirja p 7.11 kohaselt (lisa 4) on selle aktsiaseltsi üldkoosolek otsusevõimeline, kui sellel on esindatud 2/3 aktsiatega esindatud häältest ja p 7.13 kohaselt saab iga otsuse vastu võtta ainult 2/3 häälte enamusega. Seega ei kontrolli AS-i Koeru Hooldekeskus kumbki aktsionär eraldi ka põhikirja regulatsioonist tulenevalt. 2.2.4.6 Olukorras, kus kumbki AS Koeru Hooldekeskuse osaluse omanik ei ole tema suhtes kontrolliv osanik, ei saa AS Koeru Hooldekeskus sõlmida ka hankelepingut kummagi oma osaluse omaja kaudu kontrolliva hankijana. 2.2.4.7 Kolmandaks ei teosta AS Koeru Hooldekeskuse osaluste omanikud (aktsionärid) üksinda ega koos tegutsedes AS-s Koeru Hooldekeskus sellist kontrolli, mis oleks piisav sisetehingu lubatavuse jaoks. Aktsionäridel, sh kui aktsionärideks on kohalik omavalitsus, aktsiaseltsi suhtes sisetehingu lubatavuseks vajalik sekkumispädevus puudub. 2.2.4.8 Riigikohus on 18.04.2024.a otsuses kohtuasjas nr 3-20-1313 osundanud, et „/…/ Aktsionäride üldkoosoleku ÄS-s sätestatud pädevuskataloog on suletud ning muid otsuseid saab teha vaid juhatuse või nõukogu nõudel (vt ÄS § 298). Seejuures ei ole üldkoosolekul õigust teha juhatusele ega nõukogule siduvaid 4  ettekirjutusi ning juhatus ja nõukogu on oma otsustes sõltumatud (vt ka RKKKo 11.12.2015, 3-1-1-98-15, p 40). Aktsionärid saavad oma õigusi juhatuse ja nõukogu suhtes teostada peamiselt vaid nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumisega (ÄS § 298 lg 1 p 4).“ (p 27.3). Küsimus sisetehingu tegemisest ei ole samastatav küsimusega nõukogu liikme nimetamisest ega tagasikutsumisest, samuti ei nähtu vajaliku kontrolliõiguse olemasolu ühelegi vaidlustajale teadaolevast muust instrumendist. 2.2.4.9 Neljandaks ei ole antud juhul täidetud ka RHS § 12 lg 5 p 1-3 nimetatud tingimused. RHS § 12 lg 5 p 1 kohaselt peaksid hankijad ühiselt kontrollima kontrollitavat juriidilist isikut sarnaselt oma osakonnaga. Kui lugeda hankija õigustes olevateks AS Koeru Hooldekeskuse aktsionäre Järva valda ja Paide linna, ei saa Paide linna lugeda AS Järva Halduse kontrollijaks sarnaselt oma osakonnaga, kuna AS Järva Haldus aktsionäriks on teine kohalik omavalitsus ehk Järva vald. Erinevatel avaliku sektori hankijatel ei saa üksteise suhtes eeldada sellist kontrolliõigust, nagu neil on oma osakonna suhtes. RHS § 12 lg 5 p 1 eelduse mittetäitmise puhul ei oma p 2-3 nimetatud tunnuste esinemine iseseisvat tähendust. 2.2.5 Puudub avaliku sektori hankijate aktsionäride ühine otsustav mõju 2.2.5.1 Käesoleval juhul ei ole RHS § 12 lg 5 p 1 nimetatud tingimus täidetud ka RHS § 12 lg 6 kaudu, kuna normis nimetatud kolme tingimust üheaegselt ei esine. 2.2.5.3 RHS § 12 lg 6 kohaselt on RHS § 12 lg 5 p 1 nimetatud tingimus täidetud, kui kõik kontrollivad hankijad on esindatud kontrollitava juriidilise isiku otsuseid langetavates organites, kusjuures esindaja võib esindada mitut kontrollivat hankijat või kõiki neid, ja sellistel kontrollivatel hankijatel on ühiselt otsustav mõju selle kontrollitava juriidilise isiku strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle ning see kontrollitav juriidiline isik ei lähtu huvidest, mis on vastuolus kontrollivate hankijate huvidega. 2.2.5.4 AS Koeru Hooldekeskuse aktsionärid ei ole esindatud AS Järva Haldus otsuseid langetavates organites sarnaselt, sest viimase aktsionär on ainult Järva vald. Järva vallal ja Paide linnal puudub äratuntav ühine otsustav mõju AS Järva Halduse strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle. See puudub Järva vallal ja Paide linnal ka AS Koeru Hooldekeskuse puhul. 2.2.6 Hankelepingu tühisusest kokkuvõttes 2.2.6.1 Kuna AS Koeru Hooldekeskus aktsionäridel Järva vallal ja Paide linnal puudub AS-i Koeru Hooldekeskus suhtes õigus, mis annaks neile sisetehingu lubatavuseks vajaliku eelduse ehk piisava kontrolli, esineb AS Koeru Hooldekeskus ja AS Järva Haldus vahelise hankelepingu tühisuse alus. 2.2.6.2 Kahtlemata ei olegi sisetehingu mõte lubada käsitleda sisetehingutena mistahes tehinguid, mida teevad omavahel aktsiaseltsid, milles avaliku sektori hankijatel on erinevad avaliku sektori hankijatest aktsionärid, kuid ühelgi aktsionäril eraldi ega aktsionäridel ühiselt ei ole tehingu osas piisava kontrolli teostamise õigust. Sellises olukorras, nii nagu käesoleval juhul, on tegemist sisetehingu kaitse alt välja jääva tehinguga. 5 2.2.6.3 Tehing, milles hankijaks on aktsiaselts, kelle aktsionärideks on avaliku sektori hankijad, kes ostab teenust teiselt aktsiaseltsilt, mille aktsionäriks on üks hankija aktsiononäriks olev avaliku sektori hankija, kuid sellise tehingu tegemisel puuduvad samaaegselt kõik sisetehingu lubatavuse tingimused, ei ole lubatav sisetehing. 2.2.6.4 Otselepingu sõlmimine selliselt nagu seda tegi AS Koeru Hooldekeskus AS-ga Järva Haldus, on õigusvastane. Niisuguse otselepingu sõlmimisega anti õigusvastane eelis AS-le Järva Haldus ja sellega kahjustati otseselt valdkonnapõhist konkurentsi ja pakkujate, s.h vaidlustaja võrdse kohtlemise põhimõtet. Õigusvastase lepingu sõlmimiseks ütles AS Koeru Hooldekeskus lisaks üles vaidlustajaga 10 aastaks sõlmitud teenuse osutamise lepingu, mis õlis sõlmitud ausa konkurentsi tingimustes avatud hankemenetluse tulemuse. Õigusvastase tegevusega kahjustas hankija vaidustaja kui heauskse lepingupoole õigusi ja riigihangete läbiviimise aluspõhimõtteid. 3 MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Vaidlustaja kinnitab, et käesolevas asjas ei ole jõustunud kohtu- ega vaidlustuskomisjoni otsust. 3.2 Vaidlustaja ei saa kinnitada, et kõik käesolevas vaidlustuses viidatud dokumendid ja teave on vaidlustuskomisjonile riigihangete registrist elektrooniliselt kättesaadavad, kuna riigihangete registrist on hanke kohta leitav vaid vabatahtlik avalikustamisteade. 3.3 Allakirjutanu kinnitab, et on vaidlustaja lepinguline esindaja. 3.4 Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. 3.5 Vaidlustaja on tasunud riigilõivu 1280 eurot (lisatud), kuivõrd vastustaja poolt riigihangete registrile esitatud teatest nähtuvalt ületab hanke maksumus rahvusvahelist piirmäära. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat SW Energia OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. AS Koeru Hooldekeskus registriandmed, s.h aktsionärid; 2. AS Koeru Hooldekeskus 03.09.2025.a lepingu ülesütlemise avaldus; 3. Tsiviilasjana nr 2-25-16398 menetlusse võtmine 4. AS Koeru Hooldekeskus põhikiri 5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument 6 HANKELEPINGU KORRALINE ÜLESÜTLEMISAVALDUS Adressaat: SW ENERGIA OÜ registrikood 11963782 e-post: [email protected] aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Paikuse alev, Tehnika tn 1, 86602 Kuupäev: 20.06.2025 Avaldaja: AS Koeru Hooldekeskus registrikood 16776116 e-post: [email protected] aadress: Järva maakond, Järva vald, Koeru alevik, Ida tn 2, 73001 Vastavalt 12.07.2018 sõlmitud hankelepingule nr 3.2.-1.5. (edaspidi leping) ostab AS Koeru Hooldekeskus (edaspidi ostja) SW ENERGIA OÜ-lt (edaspidi müüja) soojusenergiat. Lepingu punktis 9.2 on pooled kokku leppinud, et ostjal on igal ajal ja sõltumata põhjusest õigus leping tervikuna või ühe või mitme lepingu punktis 2.1 nimetatud kodu katlamaja osas ennetähtaegselt lõpetada, teavitades sellest müüjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette 30 päeva. Ostja ütleb käesoleva avaldusega punkti 9.2 alusel lepingu tervikuna üles alates 03.10.2025. Lugupidamisega [ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT] Rünno Lass AS Koeru Hooldekeskus juhatuse liige Maksekorraldus NR 2808 Maksja NIMI Advokaadibüroo Ruus & Veso OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 11416092 KONTONUMBER EE877700771004612888 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 16.10.2025 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER riigilõiv SW Energia eest vaidlustuselt hankes nr 300990 / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2025101664013713 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE