Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega

EELNÕU 0 9 . 10 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse , rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega Määrus kehtestatakse perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 lõike 2 , § 7 lõike 9 ja § 9 lõike 11 ning rahvastikuregistri seaduse § 40 lõike 6 , § 53 lõike 1 3 ja § 70 lõike 5 alusel. § 1. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ muutmine Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 2 – 5 järgmises sõnastuses : „ (2 ) Muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik , kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, tuvastatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 1 2 –8 või §-s 4 sätestatud dokumendi, muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni välja antud isikut tõendava dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel. ( 3 ) Vajaduse korral tuvastatakse isik, kellel ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumenti, muu dokumendi alusel. ( 4) Alla 15-aastane isik, kellele ei ole välja antud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumenti, tuvastatakse seadusliku esindaja ütluste ja vajaduse korral muude tõendite alusel. ( 5 ) Kui elukohateatele on lisatud välisriigis välja antud dokument, peab see olema tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on ühes ee s pool mainitud keeles. Tõlke peab olema teinud vandetõlk. Välisriigis välja antud dokument peab olema legaliseeritud või apostilliga kinnitatud, kui välislepingus ei ole ette nähtud teisiti .“; 2) määruse lisa d 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses ( lisatud ). § 2. Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ muutmine Siseministri 3. jaanuari 2019. aasta määruses nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõigetes 1 ja 3 ning § 6 lõikes 2 asendatakse sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõendi“; 2) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „1 1 ) lapse sünnikoht;“ ; 3 ) määrust täiendatakse §-ga 7 2 järg mises sõnastuses : „ § 7 2 . Isikukoodi andmine muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel Muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisel.“ ; 4 ) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „ Isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa) perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3 2 sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus . “ ; 5 ) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välisriigis elavale isikule, kelle isikukood tuleb seaduse või andmekogu põhimääruse alusel kanda riigi andmekogusse, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (lisa) rahvastikuregistri volitatud töötleja. “; 6 ) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt : „ (1) Kui isikukoodi taotletakse käesoleva määruse §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 1 2 –8 või § s 4 sätestatud dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel.“; 7 ) määruse lisa d 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks; 8 ) määrusega kehtestatakse uus lisa ( lisatud ). § 3. Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ muutmine Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ lisad 6, 6 1 , 7, 15 ja 15 1 kehtestatakse uues sõnastuses ( lisatud ). § 4 . Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruse nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ muutmine Regionaalministri 22. juuni 2010. aasta määruses nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse“ sõnadega „maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse“; 2) paragrahvi 10 1 lõikes t 1 jäetakse välja sõnad „perekonnaseisuasutuse asukohajärgne“; 3) paragrahvi 16 lõike 6 1 punkti 2 täiendatakse enne sõna „kohaliku“ sõnaga „maakonnakeskuse“; 4 ) paragrahvi 21 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 5 ) paragrahvi 21 1 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõendi“; 6 ) paragrahvi 31 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 7 ) paragrahvi 52 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks ; 8) määrust täiendatakse §-ga 54 1 järgmises sõnastuses: „§ 54 1 . Valla- või linnavalitsuse poolt aja vahemikus 1. jaanuar ist 202 5 kuni 31. detsemb rini 2025 tehtud sünnikandes avastatud vea parandamine Ajav ahemikus 2025 . aasta 1. jaanuar ist kuni 2025 . aasta 31. detsemb rini valla- või linnavalitsuse tehtud sünnikandes avastatud vea parandab selle valla- või linnavalitsuse asukohajärgne maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus.“ . § 5 . Siseministri 27. detsembri 2022. aasta määruse nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ muutmine Siseministri 27. detsembri 2022. aasta määruse nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või surnud registreeritud elukaaslase andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa“ . § 6 . Määruse jõustumine ( 1 ) Määrus jõustub 2 . detsembril 2025. aastal. (2) Määruse § 4 punktid 1– 4 ja 6 –8 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro S iseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits K antsler Lisa 1 . Elukohateade Lisa 2. Notice of place of residence Lisa . Taotlus isikukoodi saamiseks Lisa 6 . Abielu lahutamise ühine avaldus Lisa 6 1 . Abielu lahutamise ühine avaldus Lisa 7. Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus Lisa 15 . Abielulahutuse kanne Lisa 15 1 . Abielulahutuse kanne Siseministri määruse „ Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse , rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus ega “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga rakendatakse perekonnaseisutoimingute seaduse , rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadust , millega tehakse muudatusi perekonnaseisutoimingute seaduses (edaspidi PKTS ) , rahvastikuregistri seaduses (edaspidi RRS ) ja riigilõivuseaduses , et lahendada praktikas esile kerkinud kitsaskohad , vähendada inimeste halduskoormust ning teha riigiga suhtlemi n e kiiremaks ja lihtsamaks. Eelnõuga tehakse peamiselt järgmised muudatused : võimaldatakse moodustada muu Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule (edaspidi EL-i kodanik ) isikukood elukoha registreerimise menetluses ilma eraldi isikukoodi andmise menetlust läbi viimata; eemaldatakse abielu lahut amise avaldustelt ja kannetelt väljad, kuhu tuleb abikaasadel märkida , mitmendat abielu lahutatakse; võimaldatakse viia sünni registreerimise menetlus 79-st kohaliku omavalitsuse üksusest (edaspidi KOV ) 16-sse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusesse (edaspidi MK KOV ); asendatakse seni n e mõiste „ meditsiinili n e sünnitõend “ mõistega „ tervishoiuteenuse osutaja tõend “ ; muudetakse määruse pealkirja, sest muutub RRS-i § 53 lõikes 1 3 sätestatud volitusnormi sõnastus. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormus, tehakse muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Antud eelnõuga aga ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus ei kasva , vaid hoopis väheneb. Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju perekonnaseisuametnikele ja KOV-i registripidajatele ning sotsiaalne mõju inimestele. E elnõu ga tehakse inimesele riigiga suhtlemi n e kiiremaks ja lihtsamaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna : õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ( [email protected] , tel 612 5184 ) ; osakonnajuhataja Enel Pungas ( [email protected] , tel 612 5163 ) ; perekonnaseisutoimingute talituse : juhataja Karin Saan ( [email protected] , tel 5308 8393 ) ja nõunik Viiu-Marie Fürstenberg ( [email protected] , tel 612 51 60 ) ; rahvastikuregistri halduse talituse: juhataja Mairis Kungla ( [email protected] , tel 612 5208) ; nõunik ud Kristiina Randmäe ( [email protected] , tel 612 5 015 ) ja Helika Villmäe ( [email protected] , tel 5919 3769 ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ( [email protected] , tel 612 51 84 ) . Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa T õlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ) . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga , Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse viit määrust : 1. s iseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrus nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ (edaspidi määrus nr 2 ) avaldamismärkega RT I, 09.01.2024, 23 ; 2. s iseministri 3. jaanuari 2019. aasta määrus nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ (edaspidi määrus nr 1 ) avaldamismärkega RT I, 20.09.2023, 8 ; 3. r egionaalministri 3. mai 2010. aasta määrus nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ (edaspidi määrus nr 8 ) avaldamismärkega RT I, 19.12.2023, 17 ; 4. r egionaalministri 22. juuni 2010. aasta määrus nr 9 „Perekonnaseisukannete tegemise ning väljatrüki edastamise ja säilitamise kord“ (edaspidi määrus nr 9 ) avaldamismärkega RT I, 15.11.2024, 3 ; 5. s iseministri 27. detsembri 2022. aasta määrus nr 51 „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 51 ) avaldamis märkega RT I, 19.12.2023, 18 . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest p aragrahvist , millest viimases määratakse jõustumisaeg. Paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 2. Paragrahvi 1 punktiga 1 täiendatakse määruse nr 2 § 6. Täiendused tehakse seetõttu, et varem tuli EL-i kodanikul elukoha registreerimiseks esitada isikukoodi taotlus ja alles seejärel elukohateade. Menetluse lihtsustamiseks hakatakse edaspidi isikukoodi moodustama elukoha registreerimise menetluse osana sarnaselt näiteks abielu ja sünni registreerimise menetlusega. Seega esitab inimene vaid ühe taotluse, mis on EL-i kodaniku le lihtsam ja kiirem . Eelnõu ga määratakse kindlaks isiku samasuse tuvastamise nõuded isikukoodi taotlemise korral. Nõuded jäävad samaks, nagu on praegu kehtestatud määruses nr 1, kuid need nõuded kehtestatakse ka määruses nr 2, sest edaspidi antakse EL-i kodanikule isikukood elukoha menetluses. Paragrahvi 1 punktiga 2 kehtestatakse m ääruse nr 2 lisa d 1 ja 2 uues sõnastuses. V ormide mu udatused tehakse seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse ning Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheli s e rahvastiku registreerimise kokkuleppega . RRS -i § 40 lõike 5 ja § 41 lõike 1 m uuda tuste kohaselt jäetakse eelnimetatud sätetest välja viide RRS -i § 40 lõike 3 punktile 5, et kaotada EL-i kodaniku kohustus esitada enne elukohateadet eraldi isikukoodi taotlus. Kehtiva RRS-i § 40 lõike 5 ja § 41 lõike 1 kohaselt peab Eesti isikukoodita EL-i kodanik esitama enne esimest korda elukoha andmete RR-i kandmist ( RRS-i § 40 l õi k e 3 p unkt 5) isikukoodi taotluse, sest KOV moodustab isikukoodi eraldi menetluses. See tähendab, et elukoha registreerimiseks peab EL-i kodanik esitama kõigepealt isikukoodi taotluse ja seejärel elukohateate. Menetluse lihtsustamiseks hakkab KOV isikukoodi andma elukoha registreerimise menetluse osana sarnaselt näiteks abielu ja sünni registreerimise menetlusega. Seega saab EL i kodanik edaspidi esitada vaid ühe taotluse, mis on kiirem ja lihtsam nii EL-i kodanikule kui ka KOV ile . Vormides tehakse muudatusi ka seetõttu, et RRS -i § 75 täiendatakse lõikega 1 1 , milles sätestat akse , et kui KOV annab EL-i kodanikule isikukoodi, kandmaks tema elukoha andmed esimest korda RR i (RRS-i § 40 l õi k e 3 p unkt 5), peab EL-i kodanik elukohateates märkima enda ja vajaduse korral teiste isikute, näiteks abikaasa või lapse kohta: RRS-i § 75 lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed: isikunimi; kontaktandmed; olemasolu korral välisriigi isikukood; välisriigist saabumisel eelmise elukoha riik ja Eestist välismaale lahkumise aeg; kõrgeim omandatud haridustase; ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja omandatud kõrgeima haridustaseme kohta, kui neid ei ole RR-is või kui haridustase on muutunud ja muudatust ei ole RR-i kantud RRS-i § 21 lõike 1 punkti 16 alusel; RRS-i § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed: sugu; sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht; kodakondsuse andmed; isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed. RRS-i § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed tuleb esitada vaid juhul, kui need ei ole KOV-ile isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad. See tähendab, et kui EL-i kodanik esitab kohapeal elukohateadet esitades oma isikut tõendava dokumendi ja seal peal on RRS-i § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, siis neid EL-i kodanik elukohateatele enam lisama ei pea, vaid need saab ametnik otse isiku t tõendavalt dokumendilt kätte. V ormide m uudatus ed on vajalik ud , sest edaspidi antakse isikukood elukoha registreerimise menetluse osana. Seetõttu peavad elukohateates olema märgitud andmed, mida on vaja isikukoodi moodustamiseks ja mis praegu esitatakse isikukoodi taotluses. Täiendav teave on lisatud vormidele ka seoses Soomest Eestisse või Eestist Soome elama asumisega, sest Eesti ja Soome vahetavad vastastikku rahvastikuregistri andmeid. Kui isik asub Soomest Eestisse elama, edastatakse tema Eesti elukoha aadress Soomele ja kantakse Soome rahvastikuregistrisse. Kui isik on Soome kodanik ja vahet ab Eestis hiljem elukohta, edastatakse Soomele ka iga uue elukoha aadress. Kui isik asub Eestist Soome elama, vaadatakse tema elukohateade läbi, kui selle esitamisest on möödas kolm kuud ja selle jooksul ei ole Soome edastanud Eestile selle isiku kohta Soome elukoha aadressi. Sellisel juhul võtab KOV isikuga ühendust ja isik peab esitama dokumendi, mis tõendab, et tema Soome elukoha aadress on kantud Soome rahvastikuregistrisse. Isikule on oluline teada, et Eestisse elukoha registreerimisel lõpetatakse tema Soome elukoha aadressi kehtivus. Elukohateatel on ka lisaleht , mille kohaselt saab EL-i kodanik Eesti isikukoodi moodustamiseks vajaduse korral isikut tõendava dokumendi andmed märkida lisalehele, kui elukohateade täidetakse enne KOV-ile esitamist või kui see lihtsustab kõigi nende isikute andmete korraga esitamist , kelle elukoha aadressi muudetakse. Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 1. P aragrahvi 2 p unktiga 1 asendatakse määruse nr 1 § 5 lõigetes 1 ja 3 ning § 6 lõikes 2 sõnad „meditsiinilise sünnitõend i “ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõendi“. Perekonnaseisutoimingute seaduse , rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega võe takse kasutusele ühtne mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“. Eri õigusaktides on kasutusel erinevad mõisted – „ meditsiiniline sünnitõend “ ja „ tervishoiuteenuse osutaja tõend “ – ning seega tuleb selguse huvides kasutusele võtta üks mõiste. Kuna ei ole kehtestatud sellist tervishoiuteenuse osutaja tõendit, mille nimetus oleks „meditsiiniline sünnitõend“, siis on parem võtta kasutusele mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“, sest selle mõiste sisu on laiem ja võimaldab sünni registreerimise alusdokumendina arvestada erinevaid tervishoiuteenuse osutaja väljastatavaid dokumente. Lisaks on PKTS- is juba kasutusel ka mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“ ja kahte paralleelmõistet ei ole õige kasutada. Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määruse nr 1 § 5 lõiget 1 punktiga 1 1 , sest perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega täiendatakse PKTS-i § -ga 21 1 , mille lõike 1 punkti 2 kohaselt on tervishoiuteenuse osutaja tõendil ka andmed lapse sünnikoha kohta. Paragrahvi 2 punktiga 3 täiendatakse määrust nr 1 §-ga 7 2 , mille kohaselt EL-i kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi elukohajärg n e KOV -i elukoha aadressi RR-i kandmisel. Paragrahvi 2 punktiga 4 muudetakse määruse nr 1 § 8. Sellega seoses t unnistatakse kehtetuks ka määruse nr 1 § 8 lõige 4 , mille kohaselt EL-i kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi isiku taotluse alusel (määruse nr 1 lisa 1) elukohajärgse KOV-i pädev asutus. Praegu kehtivas määruses nr 1 on juba 2023. aastal kehtetuks tunnistatud § 8 lõiked 2, 3 ja 3 1 . Kuna määruse nr 1 §-s 8 on viide määruse nr 1 lisa numbrile, mis jäetakse eelnõuga määrusest nr 1 välja , siis kehtestatakse § 8 tekst selguse mõttes uues sõnastuses , mille kohaselt EL-i kodanikule, kelle elukoht registreeritakse Eestis esimest korda ja kellele ei ole varem isikukoodi antud, annab isikukoodi elukohajärg n e KOV -i elukoha aadressi RR-i kandmisel. Paragrahvi 2 punktiga 5 muudetak s e määruse nr 1 § 9 lõiget 1, sest ka selles sättes on viide määruse nr 1 lisa numbrile , kuid eelnõuga jäetakse see lisa määrusest nr 1 välja ning kehtestatakse uus lisa, millel ei ole numbrit. Paragrahvi 2 punktiga 6 muudetak s e määruse nr 1 § 10 lõiget 1, mille s sätestatakse, et kui isikukoodi taotletakse määruse nr 1 §-s 8 või 9 nimetatud juhul, tuvastatakse taotluse esitaja isik isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktides 1, 1 2 –8 või §-s 4 sätestatud dokumendi või välisriigi reisidokumendi alusel . Paragrahvi 2 punkt idega 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 1 olemasolevad lisad 1 ja 2 ning kehtestatakse lisa uues sõnastuses . Seni kehtinud määruse nr 1 lisasid eristati isikukoodi andmise põhjuse ja isikukoodi andva asutuse menetlusest lähtuvalt. Määruse nr 1 l is a 1 kasutasid MK KOV ja KOV EL-i kodaniku puhul, kes soovis Eestis elukohta registreerida , või isi ku puhul, kes vajas isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks. Määruse nr 1 l isa 2 kasutasid eri asutused välisriigis elava isiku puhul, kes vajas isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks. Kuna edaspidi saab EL-i kodanikule anda isikukoodi elukohamenetluse sees ja eraldi taotlust isikukoodi saamiseks pole EL-i kodanikul vaja esitada, siis ei ole kahe erineva lisa olemasolu enam vajalik ning määruse nr 1 uus lisa katab ära kõikide nende asutuste vajaduse , kes annavad isikule isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks. Määruse nr 1 u ues lisas ei ole lisatud isikukoodi taotlusele põhjust, et EL-i kodaniku elukoha andmed kantakse Eestis RR-i , ning muus osas jäävad eelnõuga keht estataval määruse nr 1 lisal ehk isikukoodi taotlusel samad andmeväljad, mis praegu kehtivatel lisadel 1 ja 2 . Paragrahviga 3 muudetakse määrust nr 8. Määruse nr 8 lisad 6, 6 1 , 7, 15 ja 15 1 kehtestatakse uues sõnastuses. Muudatused tehakse seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega PKTS -i § 44 l õike 2 p unkti 3 kehtetuks muutmisega. PKTS-i § 44 lõike 2 punkti 3 kohaselt väljendavad abikaasad abielu lahutamise avalduses soovi lahutada abielu ja kinnitavad, et neil ei ole vaidlusi abielu lahutamisega seotud asjaolude üle , ning l isaks eelnimetatule märgitakse avalduses , mitmendat abielu lahutatakse. See punkt jäeti PKTS-ist välja, sest ei olnud üheselt mõistetav, kas küsimus eeldab vastust, mitmes lahutusega lõppev abielu see inimese le on või mitmes lõppev abielu see tema le üleüldse on (abielu võib lõppeda ka surmaga). Samas ei oma abielu lahutamise menetluses tähtsust, mitmes abielu läbi saab. Abielu lahutamisel on oluline vaid see, et RR-is oleks olemas lahutatava abielu dokument. Ka statistika jaoks ei võeta seda teavet RR ist . Määruse nr 1 lisades 6, 6 1 , 7, 15 ja 15 1 tehakse järgmised muudatused: ⦁ l isa 6 „ Abielu lahutamise ühine avaldus “ – mõlema abikaasa alt eemaldatakse rida „ Lahutatav abielu on minu ____ (mitmes) abielu. “ ; ⦁ l isa 6 1 „ Abielu lahutamise ühine avaldus “ – mõlema abikaasa alt eemal datakse rida „ Lahutatav abielu on minu ____ (mitmes) abielu. “ ; ⦁ l isa 7 „ Abielu lahutamise eraldi esitatav avaldus “ – avaldaja alt eemal datakse rida „ Lahutatav abielu on minu ____ (mitmes) abielu. “ ; ⦁ l isa 15 „ Abielulahutuse kanne “ – teiselt leheküljelt eema ldatakse mehe ja naise andmete alt rida „ mitmes abielu “ ; ⦁ l isa 15 1 „ Abielulahutuse kanne “ – teiselt leheküljelt eemal datak s e esimese abikaasa ja teise abikaasa andmete alt rida „ mitmes abielu “ . Paragrahviga 4 muudetakse määrust nr 9. Paragrahvi 4 punktidega 1 – 4 ja 6 – 8 tehakse muudatusi määruse nr 9 § -des 8, 10 1 , 1 6 , 21 1 , 31, 52 ja 54 1 . Muudatused tehakse seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega sünni registreerimise menetlus e viimisega 79 KOV-ist 16 MK KOV-i . Määruse nr 9 § 8 lõike ga 2 sätestatakse, et kui ükski valla- või linnavalitsuse perekonnaseisuametnik ei tohi perekonnaseisukannet teha toimingu tegemise piirangu tõttu, mis on sätestatud PKTS-i §-s 14, registreeritakse alusdokumendid ning edastatakse menetlustoimik ja paberil avaldus kande tegemiseks pädevale perekonnaseisuasutusele. Määruse nr 9 § 8 lõikes 2 asendatakse sõnad „valla- või linnavalitsuse“ sõnadega „MK KOV“, sest edaspidi ei saa sündi registreerida enam igas KOV-is . S eega , edaspidi saavad need perekonnaseisuametnikud, keda sättes mõeldud on, olla vaid MK KOV-i perekonnaseisuametnikud. Määruse nr 9 § 10 1 lõike 1 kohaselt parandab RR-i kantud perekonnaseisuandmetes avastatud vea selle avastanud perekonnaseisuasutuse asukohajärgne MK KOV . Eelnõuga jäetakse määruse nr 9 § 10 1 lõikest 1 välja sõnad „perekonnaseisuasutuse asukohajärgne“, sest kõikides KOV-ides ei ole alates 1. jaanuarist 202 6 enam sünni registreerimise pädevust. Kehtiva määruse nr 9 § 10 1 lõike 2 kohaselt peab aasta jooksul kande parandama selle vea teinud perekonnaseisuasutus. Kui alates 1. jaanuarist 202 6 ei ole kõikides valla- ja linnavalitsustes enam sünni registreerimise p ä devust, ei saa nad aasta enne seda enda tehtud vea puhul sünnikannet parandada. Seetõttu on vaja kehtestada rakendus sät e , et aasta jooksul peale sünnikande tegemist avastatud vea parandab KOV-i asukohajärgne MK KOV. Kui KOV-i l t sünni registreerimise pädevuse äravõtmisest on möödunud rohkem aega kui üks aast a , siis on määruse nr 9 sama paragrahvi l õike 1 kohaselt parandamise pädevus MK KOV-il . Määruse nr 9 § 11 lõike ga 1 sätestatakse, et kui valla- või linnavalitsusel on vaja sisestada RR-i andmed Eesti või välisriigi perekonnaseisudokumendilt, rahvusvahelise kaitse andmise otsuselt või kohtulahendilt, teeb andmehõivekande MK KOV. Eelnõuga jäetakse määruse nr 9 § 11 lõikest 1 välja sõnad „valla- või linnavalitsusel“, sest edaspidi ei saa kõik KOV-id enam sünde registreerida ning valla- või linnavalitsusel ei ole toiminguid, mille kohta see säte kohalduks . See kehtib edaspidi vaid MK KOV-i kohta . Määruse nr 9 § 21 lõike ga 3 sätestatakse, et kui sünni registreerimise avaldus ja § 21 lõigetes 1 või 2 sätestatud dokument esitatakse valla- või linnavalitsusele, edastatakse see dokument andmete sisestamiseks valla- või linnavalitsuse asukohajärgsele MK KOV-ile . Eelnõuga tunnistatakse määruse nr 9 § 21 lõi g e 3 kehtetuks , sest edaspidi saavad sündi registreerida vaid 16 MK KOV-i . S eega saab sünni registreerimise avaldust esitada vaid MK KOV-ile , mitte valla- või linnavalitsusele. Määruse nr 9 § 31 lõike ga 8 sätestatakse, et kui surma registreerimisel selgub, et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja, teatab perekonnaseisuametnik surmast esimesel võimalusel lapse või eestkostetava elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule. Eelnõuga tunnistatakse määruse nr 9 § 31 lõige 8 kehtetuks , sest valdav osa surmadest registreeritakse automaatselt peale seda, kui tervishoiuteenuse osutaja on edastanud arstliku surmateatise andmed rahvastikuregistrisse. PKTS-i § -ga 34 sätestatakse, et k ui surma registreerimisel ilmneb, et surnule kuulus alaealise lapse ainuhooldusõigus või surnu oli piiratud teovõimega isiku eestkostja, teavitab rahvastikuregistri vastutav töötleja rahvastikuregistri vahendusel surmast lapse või eestkostetava elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Seega on eestkostet vajavatest isikutest teavitamine tagatud Siseministeeriumi vahendusel ja m ääruse nr 9 § 31 l õige 8 ei ole enam vajalik. Määruse nr 9 § 52 lõike 1 kohaselt säilitab valla- ja linnavalitsus paberil tehtud sünnikande koos isiku esitatud avaldusega, mille alusel kanne on tehtud. Eelnõuga tunnistatakse määruse nr 9 § 52 lõige 1 kehtetuks, sest kõik KOV-id ei saa enam edaspidi sünde registreerida ning seega ei saa neil tekkida ka kohustust säilitada sünnikannet koos esitatud avaldusega. Eelnõuga lisatakse määruse nr 9 rakendussätete hulka § 54 1 , mille kohaselt v ahemikus 202 5 . aasta 1. jaanuar ist kuni 202 5 . aasta 31. detsemb rini valla- või linnavalitsuse tehtud sünnikandes avastatud vea parandab selle valla- või linnavalitsuse asukohajärgne MK KOV , sest kõikidel KOV idel ei ole 2026. aasta jaanuarist enam sünni registreerimise pä devust ning nende vead parandavad MK KOV-id . Paragrahvi 4 punktiga 5 asendatakse määruse nr 9 § 21 1 lõike 1 punktis 1 sõnad „meditsiinilise sünnitõendi“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõendi“ , sest perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega võetakse kasutusele ühtne mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“. Paragrahviga 5 muudetakse määruse nr 51 pealkirja. Määruse nr 51 pealkiri „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase andmetele juurdepääsu tagamise täpsem kord“ asendatakse pealkirj a ga „Rahvastikuregistrisse kantud isiku enda, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või surnud registreeritud elukaaslase andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa“. Pealkirja muutmine on vajalik, sest perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega muudetakse RRS-i § 53 lõikes 1 3 sätestatud volitusnormi sõnastus t . Volitusnormi sisu ei muutu, muutub vaid pealkiri. P aragrahviga 6 sätestatakse eelnõu jõustumine. Eelnõu § 4 punktid 1– 4 ja 6 –8 jõustuvad 1. jaanuaril 202 6 ning ülejäänud eelnõu jõustub 2 . detsembril 2025, sest sama del kuupä evadel jõustuvad ka perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse sätted . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele ning Eesti Vabariigi põhiseadusele Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega . Rahvusvahelisi kohtulahendeid eelnõus käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole. Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle kooskõla Eesti Vabariigi p õhiseadusega (edaspidi PS ) , s ealhulgas isikuandmete töötlemise põhimõtete ga. Eelnõu või b riivata järgmisi PS-i põhiõigusi: § 12: kõik on seaduse ees võrdsed; § 14: õigus korraldusele ja menetlusele ; § 19: õigus vabale eneseteostusele; § 26: õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS-i kommenteeritud väljaandes on märgitud: Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“ ( HYPERLINK "https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-3-12" RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12 , p 19). Kuigi PS-is ei ole inimväärikust eraldi põhiõigusena nimetatud , on see põhiseadusliku põhimõttena §-s 10. PS-i §-st 14 tuleneva h ea halduse põhimõtte kohaselt tuleb tagada inimesele menetluse s vajalik teave ja anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada tal teostada oma õigusi ja vabadusi. Tagatud peab olema , et igal eelnõu muudatusel on seaduslik alus, muudatused o n proportsionaalsed ja põhiõiguste kaitseks võetakse piisava i d meetme i d . Eelnõu laiendab, mitte ei kitsenda põhi õiguste adressaatide õigusi, sealhulgas lisandub võimalus esitada lahut us avaldus MK KOV ile e rahvastikuregistris . Järelikult on e elnõu kooskõlas nii Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kui ka PS-iga . 4. Määruse mõjud 4.1. Võimaldatakse viia sünni registreerimise menetlus 79 KOV-ist 16 MK KOV-i 4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele I Mõju sihtrühm: MK KOV-id (16) Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab MK KOV-ides sünde registreerivaid perekonnaseisuametnikke, keda on igas MK KOV-is üldjuhul 1–2. Mõju ulatus on keskmine , võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi, sest ka praegu registreeritakse sünde MK KOV-ides . Seega ei ole see nende le perekonnaseisuametnike le uus ülesanne. Muudatusena võib välja tuua asjaolu , et MK KOV-ides võib suureneda selliste sünni registreerimise avalduste arv, mida ei ole võimalik e teenuses esitada , ning seetõttu tuleb minna kohapeale avaldust esitama. Kui avaldus esitatakse e teenuses ja tegemist on lihtsama menetlusega, mille puhul on võimalik teha automaatkanne ametniku vahetu sekkumiseta, siis selliste sünni registreerimiste osas MK KOV-ide töökoormus pigem väheneb . Mõju esinemise sagedus on keskmine . MK KOV-is töötavad perekonnaseisuametnikud puutusid kuni sünni registreerimise automaatkannete käivitamiseni muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. N äiteks Tartu Linnavalitsus registreeris 2023. aastal 826 sündi, Tallinna Perekonnaseisuamet 3609 ja Pärnu Linnavalitsus 373 sündi. 5. aprillist 2024 hakati RR is tegema sünni registreerimise automaatkandeid, mis vähenda s ametniku vahendusel registreeritud sündide arvu suures mahus ( vt andmed allpool ). Seega, kuigi varem on osas KOV-ides olnud sünni registreerimiste arv suur, siis automaatkannete tõttu on sünni registreerimiste arv KOV-ides praeguseks märkimisväärselt kahanenud . 2025. aasta esimese üheksa kuuga registreeris Tartu Linnavalitsus 109 sündi, Tallinna Perekonnaseisuamet 646 sündi ja Pärnu linnavalitsus 37 sündi. Kuna inimesed soovivad peale sünni automaatkannet mõnikord ka pabertõendeid, siis neid on konkreetsed asutused väljastanud järgmiselt: Tartu linnavalitsus 148, Tallinna Perekonnaseisuamet 680 ja Pärnu linnavalitsus 148 korda. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . MK KOV-ide töökoormus võib suureneda, kuid mitte oluliselt, sest enamik sünni registreerimise avaldusi esitatakse juba praegu e-teenuse kaudu. Kui arvestada juba lisanduvate automaatsete sünni registreerimistega, siis ei ole menetluste arv MK KOV-ides kuigi suur. Samas annab sündide registreerimise automatiseerimine MK KOV-idele võimaluse pühendada rohkem aega keerulisematele juhtumitele ning neisse rohkem süüvida, et need inimese jaoks kiiresti ja mugavalt ära lahendada. Muudatusel on lisaks positiivne külg , sest MK KOV-ides on ka seni olnud rohkem menetlusi võrreldes ülejäänud KOV-idega ning need perekonnaseisuametnikud on ka siiani kokku puutunud keerulisemate juhtumitega. Seega on neil suurem kogemus erinevate juhtumite lahendamisel. Seetõttu ei vaja nad keerulisemate juhtumite lahendamiseks nii palju juhendamist Siseministeeriumilt ning saavad iseseisvalt menetlused kiirelt ja korrektselt tehtud. Muudatusel võib olla ka kaudne positiivne mõju. Väikestes KOV-ides elavad inimesed ei pruugi soovida läbida pikka vahemaad ja sõita MK KOV-i sünni registreerimiseks, seetõttu võivad nad kasutada sünni registreerimiseks hoopis e-teenust turvalises veebikeskkonnas. Umbes 15%-l juhtudest ei peaks sündi registreerima kohapeal, kuid inimesed teevad seda mingil põhjusel praegu siiski kohapeal. Nende juhtumite puhul võivad inimesed tulevikus eelistada e-teenust ja neist juhtumitest osa võidakse kanda RR-i automaatselt ilma ametniku sekkumiseta. See omakorda hoiab kokku ametnike tööaega, et nad saaksid tegeleda keerukamate juhtumitega. II Mõju sihtrühm: 79 KOV-i Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab KOV-ides sünde registreerivaid perekonnaseisuametnikke, keda on igas MK KOV-is üldjuhul 1–2. Mõju ulatus KOV-idele on suur , sest KOV-ides sünd e registreerivate perekonnaseisuametnike senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutuda ja eeldab KOV-idelt sihiteadlikku ümberkohanemist. Kuna sündide registreerimine plaanitakse koondada senise 79 KOV-i asemel 16 MK KOV-i (KOV või tema õigusjärglane, kuhu kuulub loetelus nimetatud haldusüksus: Haapsalu linn , Hiiu vald (Kärdla linn) , Jõgeva linn , Jõhvi vald (Jõhvi linn) , Kuressaare linn , Narva linn , Paide linn , Põlva vald (Põlva linn) , Pärnu linn , Rakvere linn , Rapla vald (Rapla linn) , Tallinn , Tartu linn , Valga linn , Viljandi linn , Võru linn), siis kõik ülejäänud KOV-id , kus praegu sünde registreerida saab, ei täida edaspidi enam seda riiklikku ülesannet. Muudatus on läbi räägitud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kes seda muudatust toetab. Mõju esinemise sagedus on KOV-ide lõikes erinev olene valt sellest , kui palju sünde nendes registreeriti. Mõnes KOV-is on sündide registreerimisi vähe , samas kui teises KOV-is registreeritakse neid iga päev. Alates 5. aprillist 2024 hakati tegema sünni registreerimise automaatkandeid, mis vähendavad ametnike töökoormust oluliselt. 2024. aasta l registreeriti RR-is kokku 9643 sündi. Neist 4057 tehti ametnike poolt ja 5586 automaatkandega. See tähendab, et 2024. aast a l registreeriti kokku ligi 58% sündidest automaatselt. 2561 automaatkande läbinud toimikut suunati siiski ametniku töölauale paberil sünnitõendi trükkimiseks. 2025. aasta üheksa kuu jooksul registreeriti RR-is kokku 6926 sünnikannet – neist 1328 tehti ametnike poolt ja 5598 automaatkandega. Seega moodustab automaatkannete arv 2025. aasta esimese üheksa kuu ga u 81% kõikidest sündidest . 202 5 . aasta üheksa kuuga esitati 88,6 % kõikidest sünni registreerimise avaldustest e-teenuses. Seega esitati kohapeal avaldus üksnes 11,4 % juhtudest ning järelikult on vajadus minna sün d i registreerim a KOV-i kohapeale pigem väike. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Kuna ametnike registreeritud sündide arv on oluliselt kahanenud, siis on juba praegu paljudele KOV-idele koormav hoida asutuses tööl kahte perekonnaseisuametniku pädevusega töötajat . Kuigi KOV-ides ei ole sünni registreerimisi nii palju, et selleks oleks vaja kahte ametnikku, tuleb hoida pädevat asendajat puhkuste ja haiguste perioodiks. KOV-id , kes edaspidi enam sünde ei registreeri, peavad leidma selles KOV-is sünde registreerivale perekonnaseisuametnikule uued ülesanded. Samas teevad KOV-ides ametnikud perekonnaseisuametniku tööd vaid osakoormusega oma tööst ning täidavad juba praegu perekonnaseisuametniku töö kõrval ka teisi KOV-i ülesandeid. Seega ei pruugi KOV-ide le olla probleem anda ametnikule muid ülesandeid. Samas ei saa välistada, et osa s KOV-ide s võib see tähendada ametnike koondamist, sest neile ei ole piisavalt uusi ülesandeid anda. Samas , kui kõik 79 KOV-i ei pea enam sünde registreerima, saavad need KOV-id , kes edaspidi sünde ei registreeri, suunata soovi korral sünni registreerimise ülesande täitmise arvelt vabanevad ametnikud tööle KOV-i teistesse valdkondadesse, kui KOV-il on nende ametnike palgal hoidmiseks raha. Mõne s KOV-i s ei pruugigi olla mõistlik hoida tööl ametnikku ja koolitada teda üksikute toimingute jaoks, eriti kui lähedal on mõni MK KOV, kus on üldjuhul palju menetlusi ja pädevad ametnikud. Seega saaks inimesed suunata kasutama e-teenust või lähimasse MK KOV-i ning igas väikeses KOV-is , kus aastas võib olla vaid paar sünni registreerimist, ei peaks olema selle jaoks eraldi kahte ametnikku. Lisaks sünde registreerivatele ametnikele KOV-is mõjutab muudatus ka sotsiaal- ja lastekaitse valdkonna spetsialiste. Teatud juhtudel on KOV sündinud lapse seadusest tulenev eestkostja, kes peab esitama lapse sünni registreerimise avalduse. Sellisel juhul ei saa avaldust esitada e-teenuses , vaid selleks tuleb edaspidi minna MK KOV-i kohapeale avaldust esitama. Samas ei esine niisuguseid olukordi kuigi sageli. III Mõju sihtrühm: Siseministeerium Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab Siseministeeriumi ametnikke, kes juhendavad perekonnaseisuasutusi perekonnaseisutoimingute tegemisel. Siseministeerium korraldab ka perekonnaseisuametnike koolitamist ja eksami tegemist , lahendab perekonnaseisutoimingute tegemise kohta esitatud vaideid ning teeb järelevalvet. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonnas töötab veidi üle 20 ametniku, kellest umbes pooled tegelevad perekonnaseisuametnike juhendamisega. Mõju ulatus on väike . Kuigi võivad kaasneda muudatused sihtrühma käitumises, ei kaasne nendega eeldatavalt kohanemisraskusi, sest sünni menetlus jääb üldjoontes samaks, kuid muutuvad kohad, kus sündi registreeritakse. Kuna sünni registreerimise kohti jääb vähemaks, siis kahaneb ka nende ametnike arv , keda Siseministeerium sünni registreerimise menetluse läbiviimiseks koolitab ja juhendab. Mõju esinemise sagedus on suur , sest Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud puutuvad muudatuste tagajärgedega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Rahvastiku toimingute osakond peab tagama PKTS-i menetluste, sealhulgas sünni registreerimise menetluse kvaliteedi. Kui sünde registreeritakse vaid 16 MK KOV-is , siis loodetavasti on nendel ametnikel rohkem menetlusi ja seega ka rohkem praktikat ning nad on pädevamad iseseisvalt keerulisemaid juhtumeid lahendama. See hoiab Siseministeeriumi ametnike tööaega kokku selleks, et tegeleda harva ettetulevate ja keerulisemate juhtumite lahendamisega. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike või puudub üldse. Muudatusel on positiivne mõju. Kui MK KOV-i ametnikel on rohkem juhtumeid ja suurem pädevus nende lahendamiseks, siis vähendab see Siseministeeriumi nõusta mis vajadust ning jätab rohkem aega keerulisemate juhtumitega tegele miseks . Negatiivse mõjuna võib välja tuua selle, et muudatuse jõustumise järel või dakse alguses esitada rohkem küsimusi, sest seadus on uus. Tõenäoliselt varsti pärast seaduse jõustumist küsimuste arv väheneb ning nii inimesed kui ka ametnikud harjuvad uute reeglitega kiiresti. 4 .1.2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: sünde registreerivad lapsevanemad või teised lapse seaduslikud esindajad Sihtrühm on teoreetiliselt suur , sest ühel või teisel viisil võivad elu jooksul sünni registreerimise menetlustega kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (202 5 . aasta 22 . septembri seisuga) on 1 3 69 995 inimest. Mõju ulatus on keskmine , sest võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavalt ei kaasne nendega kohanemisraskusi. Edaspidi ei saa inimesed enam sündi kõigis 79 KOV-is registreerida, seda saab teha vaid 16 MK KOV-is ning tulevikus on plaanis neid kohti veelgi vähendada. Seega peab osa inimesi sõitma suurema vahemaa juhul, kui nad soovivad või neil on vajadus esitada sünni registreerimise avaldus KOV-is kohapeal. Mõju ulatus on kõige suurem nende inimeste puhul, kes elavad keskustest kaugel ja peavad kaugemale sõitma. Kuid nagu öeldud, enamasti ei puutu inimesed sünni registreerimise menetlusega kokku iga päev ja seega peaks pikema vahemaa läbima väga harva. Mõju esinemise sagedus on väike , kuna inimene ei puutu sünni registreerimisega kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul tuleb seda inimese elus harva ette ning mõni inimene ei puutu muudatusega kunagi kokku. Näiteks Statistikaameti teabe kohaselt on „ k eskmiselt ühel Eestis elaval emal 1,9 last. Kõige madalam on see näitaja Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõige kõrgem Jõgevamaal ja Järvamaal . “ Ebasoovitava mõju kaasnemise risk inimestele on keskmine . Muudatusel võib olla inimestele koormav mõju, sest nad on sunnitud kohapeal sünni registreerimiseks läbima suurema vahemaa , et sõita MK KOV-i , praegu saaksid nad soovi korral registreerida sünni oma elukohajärgses KOV-is . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on suurem nende inimeste puhul, kes ei saa e-teenuses sündi registreerida (u 1,5% kõikidest sünni registreerimistest 2023. aastal), näiteks alaealised lapsevanemad. Need inimesed peavad sünni registreerimiseks MK KOV-i kohale sõitma, sest neil ei ole teist võimalust. Samas asuvad ka sünnitushaiglad ja lastearstid sageli maakonnakeskustes, mistõttu on inimestel nagunii vajadus liikuda asju ajama kaugemale kui oma koduvalda ning sellest lähtudes ei ole ebasoovitav mõju nii suur. E-teenuses esitatud sünni registreerimise avalduste arv on stabiilselt olnud üle 80% kõikidest sünni registreerimise avaldustest aastas: • 2021. aastal 82%, • 2022. aastal 81%, • 2023. aastal 83% , • 2024. aastal 86,5% , • 2025. aasta üheksa kuu jooksul 88,6% . E-teenuse vahendusel esitatud sünni registreerimise avalduste puhul ei ole ametniku füüsiline asukoht oluline. 23. veebruaril 2022. aastal võttis Riigikogu vastu rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse , mille kohaselt saab registreerida osa sünde automaatselt, kui ametnik oma tegevusega konkreetsesse juhtumisse lisaväärtust ei loo. Seega väheneb ametniku roll sünni registreerimisel veelgi. 35 KOV-i registreerisid ühe või vähem kui ühe sünni nädalas, st alla 52 sünni aastas. Sellise väikese koormuse juures on nende perekonnaseisuametnike koolitusele kuluv aeg ja eksamite sooritamine ebaproportsionaalne osutatava te teenuste hulgaga. Muudatusel võib inimestele olla ka emotsionaalne mõju. Kui inimesed on harjunud oma elukohajärgses KOV-is ametnikuga suhtlema ja menetlusi seal tegema, siis edaspidi peab osa inimesi minema MK KOV-i , kus nad ei pruugi ametnikku tunda. See võib olla mõne le inimese le emotsionaalselt raske. K ui aga arvestada asjaolu , et sünni registreerimise menetlusega puututakse elu jooksul kokku harva, siis ei saa inimesel tekkida harjumust kindlas kohas sündi registreerida. Selle muudatuse positiivne külg inimeste le on see, et kui sünni registreerimise menetlusega tegeleb MK KOV-i ametnik, on tal tõenäoliselt rohkem kogemusi ja ta on pädevam . Seega võib menetlus muutuda inimese le kiiremaks, sest ametnik ei pea menetluse läbiviimiseks juhendamist küsima ning saab kande RR-i kiiresti ära teha. Muudatuse puhul peab silmas pidama ka seda, et enamasti sünnitatakse Eestis sünnitushaiglates, mis asuvad suuremates keskustes, seega ei pea inimene sünni registreerimiseks kaugele sõitma. Lapse sünni saab MK KOV-is registreerida näiteks kohe sünnitusmajast lahkumise järel. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel on teatud KOV-idele koormav mõju, sest osa KOV idest ei saa edaspidi enam sünde registreerida ja nendes KOV-ides töötavad sünd e registreerivad ametnikud peavad leidma uue töö või peab KOV nende tööülesandeid muutma. MK KOV-ides võib kohapeal sündide registreerimiste arv kasvada, sest kõikides KOV-ides ei saa enam sündi registreerida ning kohapeal sünni registreerimised võivad MK KOV-ides vähesel määral suurendada nende töökoormust. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.2. Võimaldada moodustada EL-i kodanikule isikukood elukoha registreerimise menetluses ilma eraldi isikukoodi andmise menetluseta 4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: KOV-id (79) Sihtrühm on väike , hõlmates KOV-i ametnikke, kes registreerivad elukohti. Neid on u 300. Muudatus mõjutab KOV-i ametnikke, sest neil ei ole vaja edaspidi anda EL-i kodanikule isikukoodi eraldi menetluses, vaid see antakse elukoha registreerimise menetluse osana. Mõju ulatus on keskmine . Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. KOV-i ametnikud saavad viia läbi ühe menetluse, kus nad annavad EL-i kodanikule nii isikukoodi kui ka registreerivad tema elukoha. Muudatus lihtsustab KOV-i ametnike tööd ja hoiab kokku nende tööaega keerulisemate menetluste jaoks. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud juhendavad elukoha registreerijaid nii enne muudatuse jõustumist kui ka hiljem praktika käigus . N äiteks saavad elukoha registreerijad esitada küsimusi telefoni või meili teel ja ka näiteks iga kuu KOV-id e infotunni s , mida korraldab Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond. Mõju esinemise sagedus on keskmine . KOV-i ametnikud registreerivad EL-i kodanike elukohti regulaarselt tööpäeviti. Mõju sagedus varieerub: osa KOV-i ametnikke puutub sellega kokku rohkem, osa vähem. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike . Muudatus on KOV-idele positiivne, sest kahe menetluse asemel saavad KOV-i ametnikud viia läbi ühe. See hoiab kokku nende tööaega keerulisemate menetluste jaoks. Ametnikud peavad ühel korral seadusmuudatusega tutvuma , uue reegli endale selgeks tegema ja seejärel selle järgi käituma. Vajaduse korral saavad ametnikud tutvuda neile koostatava juhendmaterjalid ega ja küsida abi ka Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikelt. 4 . 2 .2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: EL-i kodanikud, kellele tuleb anda isikukood. Sihtrühm on keskmine . 2022. aastal anti elukoha registreerimiseks EL-i kodanikele isikukoodi taotluse alusel 2961 isikukoodi. 2021. aastal anti samal eesmärgil 3526 isikukoodi. Võrdluseks : 2023. aastal anti kokku 31 668 isikukoodi ja 2024. aasta 30. septembri seisuga on antud 21 252 isikukoodi. Mõju ulatus on keskmine . Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. EL-i kodanikele antakse edaspidi ühes menetluses nii isikukood kui ka registreeritakse elukoht ja neil on vaja selleks esitada vaid üks taotlus. Praegu on vaja täita kaks avaldust, mis on inimesele koormav. Mõju esinemise sagedus on väike . EL-i kodanikud ei pea isikukoodi taotlema regulaarselt ega tihti, vaid üksnes ühel korral Eestisse saabumisel. Järgmistel kordadel, kui neil on isikukood juba olemas, saavad nad esitada vaid oma uue elukoha andmed ja siis on neil võimalik seda teha juba turvalise veebikeskkonna kaudu . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on EL-i kodanikele positiivne, sest kahe menetluse asemel viiakse läbi üks. Seega peab EL-i kodanik esitama vaid ühe taotluse, mille alusel antakse talle isikukood ja registreeritakse elukoht. See vähendab EL-i kodaniku halduskoormust ja hoiab kokku tema aega. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.3. Abielu lahut amise avaldustelt ja kannetelt nende väljad e eemaldamine , kuhu tuleb abikaasadel märkida , mitmendat abielu lahutatakse 4.3.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele I Mõju sihtrühm: MK KOV-id ( 16 ) Sihtrühm on väike . M uudatus mõjutab KOV-ides abielulahutustega tegelevaid perekonnaseisuametnikke, keda on igas MK KOV-is üldjuhul 1–2. Muudatus mõjutab MK KOV-i ametnikke, sest neil ei ole vaja edaspidi kontrollida, kas abielulahut amise avaldusel on inimene märkinud , mitmendat abielu ta lahutab , ning ametnik ei pea seda teavet märkima ka abielu lahut amise kandele . Mõju ulatus on väike . M uu datusega ei muutu sihtrühma käitumi ne ja muudatus ei too kaasa vajadust muudatusega seonduvate kohanemistegevuste järele . Ametnikud peavad ühel korral muudatusega tutvuma , uue reegli endale selgeks tegema ja seejärel selle järgi käituma. Mõju esinemise sagedus on samuti väike , arvestades lahutatud abielude koguarvu (vt tabel). Kuna abielu saab lahutada nii MK KOV-is , kohtus kui ka notari juures, viib MK KOV läbi vaid osa lahutusmenetlustest. Tabel. Lahutatud abielude arv aastatel 2022–2024 (allikas: rahvastikuregister) Abielulahutaja 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta 1. septembri seisuga Kohus 444 182 497 296 MK KOV 1933 1964 2202 1542 Notar 501 559 591 364 Lahutusi kokku 2878 2705 3290 2202 Kõik lahut amise a valdused ei lõppe alati abielulahut us ega, näiteks kui abikaasad otsustavad enne lahutuspäeva ümber. Seega võib avaldusi olla rohkem kui abielu lahut amise kandeid. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Lihtsustub MK KOV-ide töö, sest selgitama peab vähem, kuna vormidest jäetakse välja osa, mis ei olnud üheselt mõistetav – kas küsimus eeldab vastust, mitmes lahutusega lõppev abielu see inimese le on või mitmes lõppev abielu see temale üleüldse on (abielu võib lõppeda ka surmaga). Samas ei oma abielu lahutamise menetluses tähtsust, mitmes abielu läbi saab. Seega on m uudatus KOV-idele positiivne, sest suureneb õigusselgus ja väheneb töökoormus selgitamise arvelt . See hoiab kokku nende tööaega keerulisemate menetluste jaoks. II Sihtrühm: SMIT ja Siseministeerium – kokku umbes kümme teenistujat. Sihtrühm on väike . Mõju ulatus ja sagedus on väike sed . Eelnõu jõustumise ajaks on SMIT-il vaja teha IT arendustöid . Siseministeeriumil võib pärast eelnõu jõustumist esialgu vähesel määral suureneda selgitusvajadus, sest inimesed võivad pöörduda muudatusega seoses ka Siseministeeriumi poole. Muudatus võib seega esialgu töökoormust veidi kasvatada, kuid see on ajutine. Kohanemine võib võtta aega, kuid see on ühekordne. Siseministeeriumil on vaja ühekordselt muuta ka määruse nr 8 vorme. Siseministeerium peab ette valmistama abielu lahut amise avalduste ja kannete vormid, need kujundama ning määrusega kehtestama. See tähendab, et tellida tuleb uute vormide kujundamine ja tükkimine, kuid see on ühekordne tegevus. Siseministeerium on ka varem vorme muutnud ja neid määrusega kehtestanud, seega ei vaja see tegevus kohanemiseks lisa tegevusi. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . SMIT-i ja Siseministeeriumi töökorraldus oluliselt ei muutu. 4. 3 .2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: isikud, kes esitavad abielu lahutamise avalduse Sihtrühm on väike , hõlmates aastas ligikaudu 3000 abielu lahutust (vt lahutatud abielude arvu aastatel 2022–2024 tabelist nr 1). Mõju ulatus on väike . Eeldatavasti ei kaasne muutusi sihtrühma käitumises . Tegemist on vaid ühe välja eemaldamisega abielu lahutamise avalduselt. Tõenäoliselt ei pane inimesed selle välja eemaldamist vormilt tähele. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed . Mõju esinemise sagedus on väike , kuna inimene ei puutu sünni registreerimisega kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul tuleb seda inimese elus harva ette ning mõni inimene ei puutu muudatusega kunagi kokku. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on isikule positiivne, sest suureneb õigusselgus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4. 4 . Meditsiinilise sünnitõendi mõiste asendamine tervishoiuteenuse osutaja tõendi mõistega 4.4.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju sihtrühm: MK KOV-id (16) Kuna sündi saab registreerida edaspidi vaid MK KOV-ides , siis mõju kõigile 79 KOV-ile ei hinnata. Sihtrühm on väike . Muudatus mõjutab MK KOV-ides sünde registreerivaid perekonnaseisuametnikke, keda on igas MK KOV-is üldjuhul 1–2. Mõju ulatus on väike , muudatus ei too kaasa muutust sihtrühma käitumises ega eelda eraldi tegevusi kohanemiseks. Ametnikud peavad ühel korral muudatusega tutvuma , uue reegli endale selgeks tegema ja seejärel selle järgi käituma. Mõju esinemise sagedus on keskmine . Perekonnaseisuametnikud puutuvad muuda tusega kokku regulaarselt ehk igal tööpäeval. Suur osa MK KOV-i perekonnaseisuametnikest on seni viinud sünni registreerimise menetlusi üldjuhul läbi igal tööpäeval, näiteks Tartu Linnavalitsus registreeris 2023. aastal 826 sündi, Tallinna Perekonnaseisuamet 3609 ja Pärnu Linnavalitsus 373 sündi. 2025. aasta esimese üheksa kuuga registreeris Tartu Linnavalitsus 109 sündi, Tallinna Perekonnaseisuamet 646 sündi ja Pärnu linnavalitsus 37 sündi. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Lihtsustub MK KOV-ide töö, sest mõiste erinevustest tulenevaid küsimusi peab vähem selgitama . Seega on m uudatus MK KOV-idele positiivne, sest suureneb õigusselgus ja väheneb töökoormus selgitamise arvelt. See hoiab kokku ametnike tööaega keerulisemate menetluste jaoks. 4. 4 .2. Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: sünde registreerivad lapsevanemad või teised lapse seaduslikud esindajad Sihtrühm on teoreetiliselt suur , sest sünni registreerimise menetlustega võivad ühel või teisel viisil elu jooksul kokku puutuda kõik Eesti elanikud, keda Statistikaameti kodulehe andmetel (2024. aasta 11. novembri seisuga) on 1 374 687 inimest. Mõju ulatus on väike . Eeldatavasti ei kaasne muutusi sihtrühma käitumises. Tegemist on vaid mõiste muutmisega . Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed . Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub . Muudatus on isikule positiivne, sest suureneb õigusselgus. Järeldus mõju olulisuse kohta : muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.5. M ääruse nr 51 pealkirja muutmine seoses RRS-i § 53 lõikes 13 sätestatud volitusnormi sõnastuse muutmisega Kuna tegemist on vaid määruse nr 51 pealkirja muutmisega, sisulisi muudatusi määruses nr 51 ei tehta. Seega selle muudatusega seoses mõju ei kaasne ja seda ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatusega seotud tegevused, kulud ja tulud on analüüsitud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas . Eelnõuga kaasnevad vormide kujundamise ja trükkimise kulud . RR-i kulud kaetakse selle pidamiseks ette nähtud olemasolevast riigieelarverahast. Muid e elnõuga seotud kulusid, tulusid ega lisategevusi eelnõuga ei kaasne . 6. Määruse jõustumine Eelnõu § 4 punktid 1– 4 ja 6 –8 jõustuvad 1. jaanuaril 202 6 . aastal ning ülejäänud eelnõu jõustu b 2 . detsembril 2025. aastal, sest samadel kuupäevadel jõustuvad ka perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse sätted. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu es itatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits - ja Digiministeeriumile , Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule ja SMIT-ile . Regionaalministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 1 (___________________________________________________). ELUKOHATEADE (Palun täitke trükitähtedega) Täidab ametnik: Elukohateade nr ________________________________ Saabumise kuupäev |__|__| |__|__| |__|__|__|__| 1. ESITAJA ______________________________________ _______________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * eesnimi perekonnanimi Eesti isikukood * Kui Teil ei ole Eesti isikukoodi, moodustatakse see Teile isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmete alusel. 2. UUE ELUKOHA AADRESS _____________________________________ ________________________________________ ___________________________________ riik* maakond vald/linn; alev/alevik; küla __________________________________________________________________________________________________ |__|__|__|__|__| tänav/talu, maja nr, korteri nr sihtnumber Esitan uue elukoha aadressi: enda kohta jätkake punktis 5 teis(t)e kohta jätkake punktis 3 * Kui asute Soomest Eestisse või Eestist Soome elama, lugege elukohateate lõpus punkti 2 selgitust. 3. TEISED ISIKUD, KELLE ELUKOHA AADRESSI MUUDETAKSE (elukohateate esitaja andmeid ei ole vaja uuesti kirjutada) 1. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * 2. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * 3. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * eesnimi perekonnanimi Eesti isikukood Kui esitate andmed alaealise lapse kohta, jätkake punktis 4, muul juhul punktis 5. * Kui isikul ei ole Eesti isikukoodi, moodustatakse see talle isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmete alusel. 4. ALAEALISE LAPSE (LASTE) TEISE HOOLDUSÕIGUSLIKU VANEMA NÕUSOLEK ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ eesnimi perekonnanimi Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg allkiri 5. RUUMI KASUTAMISE ÕIGUS Olen ruumi (kaas)omanik jätkake punktis 7 Ei ole ruumi (kaas)omanik: lisan üürilepingu* jätkake punktis 7 ruumi omanik annab elukohateatele nõusoleku** jätkake punktis 6 lisan omaniku nõusoleku eraldi dokumendina jätkake punktis 7 ruumi kasutamise muu alus*** jätkake punktis 7 * 1. Kui esitate perekonnaliikmele (nt abikaasa, alaealine laps) kuuluva ruumi või välisriigi elukoha aadressi, ei pea üürilepingut lisama. Valige „ruumi kasutamise muu alus“. 2. Kui lisate üürilepingu, ei ole ruumi omaniku nõusolekut vaja. ** 1. Kui esitate perekonnaliikmele (nt abikaasa, alaealine laps) kuuluva ruumi või välisriigi elukoha aadressi, ei ole ruumi omaniku nõusolekut vaja. Valige „ruumi kasutamise muu alus“. 2. Kui ruum on kaasomandis, esitage kõigi kaasomanike või nende esindajate nõusolek. 3. Kui ruumi kaasomanikud on sõlminud ruumi kasutamise kokkuleppe, võib nõusolekute asemel lisada seda kokkulepet tõendava dokumendi. *** Näiteks isiklik kasutusõigus või ruumi kasutamine perekonnaliikmena (abikaasa, registreeritud elukaaslane, alaealine laps või töövõimetu vanem). 6. RUUMI OMANIKU (KAASOMANIKE) NÕUSOLEK (täidab ruumi (kaas)omanik või tema esindaja) Kinnitan, et olen nõus ülalnimetatud isikute elukoha andmete kandmisega rahvastikuregistrisse. ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ ruumi omaniku eesnimi perekonnanimi Eesti isikukood allkiri Allkiri _______________________ _______________________ _______________________ _______________________ elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3 Jätkake lehe pöördel 7. ELUKOHA AADRESSI KEHTIVUS (täitmine vabatahtlik) Elukoha aadressi kehtivuse alguskuupäev on elukohateate valla- või linnavalitsusse saabumise kuupäev. Kui olete Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti) või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik, märkige Eestisse elama asumisel teadaolev Eestist lahkumise kuupäev ja välisriigi elukoha aadress. |__|__| |__|__| |__|__|__|__| ___________________________________________________________________________________ Eestist lahkumise aeg (päev, kuu, aasta) välisriigi elukoha aadress (vähemalt riik) 8. LISAANDMED Isiku number võtke elukohateate punktist 3. Elukohateate esitaja ISIK 1 ISIK 2 ISIK 3 Kontaktandmed (vähemalt 15-aastase isiku kohta) E-posti aadress Telefoninumber Lisa-aadress (kui elate püsivalt mitmes elukohas, märkige elukohateate punktis 2 nimetatud aadressist ERINEV aadress) Aadress riik, maakond, vald/linn, alev/alevik, küla, tänav/talu, maja nr, korteri nr, sihtnumber Ütluspõhised andmed (täitke juhul, kui Te ei ole andmeid varem rahvastikuregistrisse esitanud või need on muutunud) Rahvus millega end etniliselt ja kultuuriliselt kõige tihedamini seostate Emakeel mille olete omandanud varases lapsepõlves esimese keelena ja mida kõige paremini oskate Omandatud kõrgeim haridustase* (vähemalt 11-aastase isiku kohta) * Valige üks: A0 hariduseta, alusharidus; A1 algharidus, praegune põhikooli kuus klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus; A24 põhiharidus; A25 kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil; A34 üldkeskharidus; A35 kutsekeskharidus; A4 kutseharidus keskhariduse baasil; A5 keskeri- haridus keskhariduse baasil; A6 bakalaureus või sellega võrdsustatud rakenduskõrgharidus; A7 magister või sellega võrdsustatud haridus; A8 doktor või sellega võrdsustatud haridus. Täitke, kui asute välisriigist Eestisse elama Viimane elukoht välisriigis* (vähemalt riik) * Kui viimane elukoht oli Soomes, lugege elukohateate lõpus punkti 8 selgitust. Eestist välisriiki lahkumise aeg* (vähemalt aasta) *Kui olete varem elanud Eestis, siis millal viimati lahkusite Eestist välisriiki. Täitke, kui Teil on välisriigi isikukood Isikukood Isikukoodi andnud riik 9. ALLKIRI Kinnitan esitatud andmete õigsust ja olen teadlik, et need kantakse rahvastikuregistrisse. Olen teadlik, et ametiasutusele valeandmete esitamine on karistatav. |__|__| |__|__| |__|__|__|__| kuupäev (päev, kuu, aasta) Allkiri _______________________ _______________________ _______________________ _______________________ elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3 Punktide 2 ja 8 selgitused, kui asute Soomest Eestisse või Eestist Soome elama. 1. Eesti ja Soome vahetavad vastastikku rahvastikuregistri andmeid. 2. Kui asute Soomest Eestisse elama, edastatakse Teie Eesti elukoha aadress Soomele ja kantakse Soome rahvastikuregistrisse. Sellega lõppeb Teie Soome elukoha aadressi kehtivus Soome rahvastikuregistris. Kui olete Soome kodanik ja vahetate Eestis hiljem elukohta, edastatakse Soomele ka iga uue elukoha aadress. 3. Kui asute Eestist Soome elama, vaadatakse Teie elukohateade läbi, kui selle esitamisest on möödas kolm kuud ja selle jooksul ei ole Soome edastanud Eestile Teie Soome elukoha aadressi. Sellisel juhul võtab kohalik omavalitsus Teiega ühendust ja peate esitama dokumendi, mis tõendab, et Teie Soome elukoha aadress on kantud Soome rahvastikuregistrisse.  Elukohateate lisaleht (Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti) ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikule). * Kui isikul ei ole Eesti isikukoodi, moodustatakse see talle isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmete alusel kohaliku omavalitsuse poolt ja nende andmete esitamine lisalehel ei ole vajalik. * Isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed võib vajadusel märkida lisalehele, kui elukohateade täidetakse enne kohalikule omavalitsusele esitamist või kui see lihtsustab kõigi isikute, kelle elukoha aadressi muudetakse, andmete korraga esitamist. * Palun täitke trükitähtedega. . Isiku number võtke elukohateate punktist 3. Elukohateate esitaja ISIK 1 ISIK 2 ISIK 3 Ees- ja perekonnanimi eesnimi perekonnanimi Sünniaeg (päev, kuu, aasta) Sugu Kodakondsus Sünnikoht riik maakond vald/linn Isikut ja kodakondsust tõendav dokument liik number riik asutus väljaandmise aeg kehtivuse lõppkuupäev (päev, kuu, aasta) Allkiri _______________________ _______________________ _______________________ _______________________ elukohateate esitaja isik 1 isik 2 isik 3  Regionaalministri 3. jaanuari 2019. aasta määruse nr 2 „Elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kord, vormid ja nende täitmise juhend“ lisa 1 (___________________________________________________). NOTICE OF PLACE OF RESIDENCE Completed by the official: (Please complete in block letters) Notice of residence No ____________________ Date of arrival |__|__| |__|__| |__|__|__|__| 1. SUBMITTER ______________________________________ _______________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * first name surname Estonian personal identification code * If you do not have an Estonian personal identification code, it will be created for you based on the information in your identity and citizenship document. 2. ADDRESS OF THE NEW PLACE OF RESIDENCE _____________________________________ ________________________________________ ___________________________________ state* county parish/city, town; village __________________________________________________________________________________________________ |__|__|__|__|__| street/farm, house number, apartment number postcode I submit the new place of residence: regarding myself continue from section 5 of other person(s) continue from section 3 * If you are moving from Finland to Estonia or from Estonia to Finland, read the explanation to Section 2 at the end of the notice of place of residence. 3. OTHER PERSONS WHOSE ADDRESS OF PLACE OF RESIDENCE IS CHANGED (details of the person submitting the notice of place of residence do not have to be entered again) 1. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * 2. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * 3. _________________________________ _________________________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| * first name surname Estonian personal identification code If you submit details regarding a minor, continue from section 4, otherwise continue from section 5. * If you do not have an Estonian personal identification code, it will be created for you based on the information in your identity and citizenship document. 4. CONSENT OF THE OTHER PARENT WITH THE RIGHT TO CUSTODY OF MINOR(S) ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ first name surname Estonian personal identification code / date of birth signature 5. RIGHT OF USE OF THE RESIDENCE I am the (co-)owner of the residence. continue from section 7 I am not the (co-)owner of the residence: I attach the lease contract * continue from section 7 The owner of the residence provides his/her consent to the notice of place of residence ** continue from section 6 I submit the consent of the owner as a separate document continue from section 7 Other basis for use of the residence *** continue from section 7 * 1. If you are providing details of a residence belonging to a family member (e.g. spouse, minor child) or a foreign residence address, you do not need to attach a rental agreement. Select “other basis for use of the residence“. 2. If you attach a rental agreement, the consent of the owner of the residence is not required. ** 1. If you are providing details of a residence belonging to a family member (e.g. spouse, minor child) or a foreign residence address, the consent of the owner of the residence is not required. Select “other basis for use of the residence“. 2. If the residence is in co-ownership, provide the consent of all co-owners or their representatives. 3. If the co-owners of the residence have entered into an agreement for the use of the premises, a document proving this agreement may be attached instead of consents. *** For example, personal right of use or use of the residence as a family member (spouse, registered partner, minor child or incapacitated parent). 6. CONSENT OF THE (CO-)OWNER(S) (completed by the (co-)owner(s) of the residence or his or her representative) I confirm that I agree the entry of the details regarding the place of residence of the above persons in the Population Register. ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ ____________________________ _______________________________ |__|__|__|__|__|__|__|__|__|__|__| ____________________ first name surname Estonian personal identification code / date of birth signature Signature _______________________________ _______________________ _______________________ _______________________ submitter of the notice of place of residence person 1 person 2 person 3 Continue on next page 7. VALIDITY OF THE DETAILS OF THE PLACE OF RESIDENCE (completion is voluntary) The start date of the validity of the details of the place of residence is the date of receipt of the notice of place of residence by the rural municipality or city government. As a citizen of the European Union, the European Economic Area (except for Estonia) or the Swiss Confederation, upon settlement in Estonia state the known date of departure from Estonia and the address of the place of residence in a foreign state. |__|__| |__|__| |__|__|__|__| ___________________________________________________________________________________ time of departure from Estonia (day, month, year) address of the place of residence in a foreign state (at least the state) 8. ADDITIONAL DETAILS Take the number of the person from section 3 of the notice of place of residence. Person submitting the notice of place PERSON 1 PERSON 2 PERSON 3 of residence Contact information (persons at least 15 years old at least) E-mail address Telephone Additional address (if you live permanently in several places of residence, indicate an address DIFFERENT from the address specified in section 2 of the notice of place of residence) Address state, county, municipality/city, parish, village, street/farm, house number, apartment number, postcode Testimonial data (fill in if you have not previously submitted the data to the Population Register or if this data has changed) Nationality with which you most associate yourself ethnically and culturally Native language acquired as your first language in early child-hood and which you are most proficient in Highest level of education attained* (persons at least 11 years old) * Choose one: A0 less than primary education; A1 primary education, current six grades of basic school, vocational education without basic education requirements; A24 lower secondary general education; A25 lower secondary vocational education combined with basic education and vocational education based on basic education; A34 upper secondary general education; A35 upper secondary vocational education; A4 vocational education based on secondary education; A5 secondary specialized education based on secondary education; A6 Bachelor's or equivalent applied higher education level; A7 Master’s or equivalent level; A8 Doctoral or equivalent level. Complete if you arrived in Estonia from abroad The previous place of residence abroad* (at least the state) * If the previous place of residence was in Finland, read the explanation to Section 8 at the end of the notice of place of residence. Time of departure from Estonia to a foreign country* (at least one year) * If you have previously lived in Estonia, when did you last leave Estonia for a foreign country? Complete if you have a foreign personal identification code Personal identification code Country that issued the personal identification code 9. SIGNATURE I hereby confirm that the details submitted by me are correct and I am aware that these details will be entered into the Population Register. I am aware that submission of false details to authorities is punishable. Date |__|__| |__|__| |__|__|__|__| (day, month, year) Signature _______________________________ _______________________ _______________________ _______________________ submitter of the notice of place of residence person 1 person 2 person 3 Explanations to Sections 2 and 8 if you move from Finland to Estonia or from Estonia to Finland. 1. Estonia and Finland exchange Population Register data. 2. If you move from Finland to Estonia, your Estonian residential address will be forwarded to Finland and entered in the Finnish Population Register. This will end the validity of your Finnish residential address in the Finnish Population Register. If you are a Finnish citizen and later change your place of residence in Estonia, any new residential address will also be forwarded to Finland. 3. If you move from Estonia to Finland, your notice of place of residence will be reviewed after three months have passed since its submission and Finland has not forwarded your Finnish residential address to Estonia within that period. In this case, the local government will contact you and you must submit a document proving that your Finnish residential address has been entered in the Finnish Population Register.  Additional page to the notice of place of residence * If a person does not have an Estonian personal identification code, it will be created for him/her by the local government based on the data from his/her identity and citizenship document, and it is not necessary to submit this data on an additional page. * If necessary, the data from the identity and citizenship document may be entered on an additional page if the notice of place of residence is completed before submitting it to the local government or if it simplifies the submission of data for all persons whose residential address is being changed at once. * Please complete in block letters. Take the number of the person from Section 3 of the notice of place of residence. Submitter of the PERSON 1 PERSON 2 PERSON 3 notice of place of residence First name and surname first name surname Date of birth (day, month, year) Gender Citizenship Place of birth state county municipality/city Identity and citizenship document type number state institution date of issue expiration date (day, month, year) Signature _______________________ _______________________ _______________________ _______________________ submitter of the notice of place of residence person 1 person 2 person 3  Siseministri 3. jaanuari 2019.a. määrus nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ Lisa (………………..) TAOTLUS ISIKUKOODI SAAMISEKS APPLICATION FOR PERSONAL IDENTIFICATION CODE TÄIDAB ESITAJA FILLS THE APPLICANT PALUN ANDA EESTI ISIKUKOOD PLEASE GIVE ESTONIAN PERSONAL IDENTIFICATION CODE minule me minu alaealisele lapsele (alla 18-aastasele) my minor child (under 18 years of age) eestkostetavale person under guardianship KUNA ISIKUKOODI SAAJA ANDMED KANTAKSE RIIGI ANDMEKOGUSSE SINCE THE DATA OF THE RECIPIENT OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE ARE TRANSFERRED TO THE NATIONAL DATABASE ISIKUKOODI SAAJA ANDMED DATA OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE RECIPIENT EESNIMI FORENAME ________________________________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI SURNAME _______________________________________________________________________________________________________________ SÜNNIAEG DATE OF BIRTH SUGU SEX _________________________________________________ päev day kuu month aasta year KODAKONDSUS CITIZENSHIP ______________________________________________________________________________________________________________ ISIKUT JA KODAKONDSUST TÕENDAV DOKUMENT IDENTITY DOCUMENT AND PROOF OF CITIZENSHIP __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ liik, number, riik, asutus, väljaandmise aeg, kehtivuse aeg type, number, country, institution, data of issue, term of validity __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFICATION CODE __________________________________________________________________________________________________________________________________________________ dokumenti kantud kodakondsusjärgse riigi isikukood personal identification code by country of citizenship entered in the document SÜNNIKOHT PLACE OF BIRTH ________________________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald või linn country, county, municipality or town ELUKOHT RESIDENCE _____________________________________________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald või linn, küla või tänav, maja, korter country, county, municipality or town, village or street, building, flat E-POST EMAIL _________________________________________________________ TELEFON PHONE ______________________________________________ PALUN EDASTADA RAHVASTIKUREGISTRI VÄLJAVÕTE ISIKUKOODI MOODUSTAMISE KOHTA (võimalik valida üks) PLEASE FORWARD THE EXTRACT OF POPULATION REGISTER AS TO THE FORMATION OF PERSONAL IDENTIFICATION CODE (only one can be choisen) minule ülaltoodud elukoha aadressile to me onto the address of residence indicated above mujale elswhere ______________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________ füüsilise või juriidilise isiku nimi, aadress name of natural or legal person, add TÄIDAB ESITAJA JUHUL, KUI EI TAOTLE ISIKUKOODI ANDMIST ENDALE TO BE FILLED BY THE APPLICANT IN CASE HE / SHE DOES NOT APPLY FOR THE PERSONAL IDENTIFICATION CODE FOR HIM / HERSELF EESNIMI FORENAME _________________________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI SURNAME _________________________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD PERSONAL IDENTIFICATION CODE E-POST EMAIL ______________________________________________________ TELEFON PHONE __________________________________________ TÄIDAB ESITAJA FILLS THE APPLICANT ____________________________________________________________________________ esitaja allkiri applicant’s signatuure päev day kuu month aasta year TÄIDAB AMETNIK TO BE FILLED BY THE OFFICIAL taotlus registreeritud application accepted on number number ___________ päev day kuu month aasta year ________________________________________ _______________________________________ ametniku ees- ja perekonnanimi forename and surname of official ametniku allkiri signatuure of official  Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ lisa 6 (......). ABIELU LAHUTAMISE ÜHINE AVALDUS TÄIDAB MEES EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD KODAKONDSUS ________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD ________________________________ _______________________________________________________ isikukoodi väljastanud riik ELUKOHT ______________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald / linn, küla / tänav, maja, korter KONTAKTANDMED ____________________________________ _______________________________________________________ telefoninumber e-posti aadress _______________________________________________________________________________________________________________ postiaadress PÄRAST ABIELULAHUTUST SOOVIN KANDA PEREKONNANIME ______________________________________________________ TÄIDAB NAINE EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD KODAKONDSUS ________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD ________________________________ _______________________________________________________ isikukoodi väljastanud riik ELUKOHT ______________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald / linn, küla / tänav, maja, korter KONTAKTANDMED ____________________________________ _______________________________________________________ telefoninumber e-posti aadress _______________________________________________________________________________________________________________ postiaadress PÄRAST ABIELULAHUTUST SOOVIN KANDA PEREKONNANIME ______________________________________________________ TÄIDAVAD MEES JA NAINE ÜHISELT ABIELU SÕLMITUD ______________________________________________________ päev kuu aasta asutuse nimetus MILLISE RIIGI ÕIGUST ABIELU LAHUTAMISELE KOHALDATAKSE: � Eesti � muu riigi õigus, nimeta riik ____________________________________________________________________ AVALDUSES ESITATUD ANDMED ON ÕIGED. MEIL EI OLE ABIELU LAHUTAMISEGA SEONDUVAID VAIDLUSI. PALUME MEIE ABIELU LAHUTADA. _______________________________ _______________________________ mehe allkiri naise allkiri kuupäev  TÄIDAB MEES TÄIDAB NAINE rahvus __________________________________________________ rahvus ___________________________________________________ emakeel _________________________________________________ emakeel __________________________________________________ Omandatud kõrgeim haridustase � Hariduseta, alusharidus � � Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus � � Põhiharidus � � Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil � � Üldkeskharidus � � Kutsekeskharidus � � Kutseharidus keskhariduse baasil � � Keskeriharidus keskhariduse baasil � � Bakalaureus või sellega võrdsustatud, rakenduskõrgharidus � � Magister või sellega võrdsustatud haridus � � Doktor või sellega võrdsustatud haridus � TÄIDAB AMETNIK Avaldus on registreeritud number ________________________________________________ Abielu lahutamine on määratud _______________________________________________________________________________________________________________ asutuse nimetus ___________________________________________________ ______________________________________________________ mehe allkiri naise allkiri ___________________________________________________ ______________________________________________________ ametniku ees- ja perekonnanimi ametniku allkiri  Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ Lisa 61 (..............) ABIELU LAHUTAMISE ÜHINE AVALDUS TÄIDAB ESIMENE ABIKAASA EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD KODAKONDSUS ________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD ________________________________ _______________________________________________________ isikukoodi väljastanud riik ELUKOHT ______________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald/linn, küla/tänav, maja, korter KONTAKTANDMED ____________________________________ _______________________________________________________ telefoninumber e-posti aadress _______________________________________________________________________________________________________________ postiaadress PÄRAST ABIELULAHUTUST SOOVIN KANDA PEREKONNANIME ______________________________________________________ TÄIDAB TEINE ABIKAASA EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD KODAKONDSUS ________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD ________________________________ _______________________________________________________ isikukoodi väljastanud riik ELUKOHT ______________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald/linn, küla/tänav, maja, korter KONTAKTANDMED ____________________________________ _______________________________________________________ telefoninumber e-posti aadress _______________________________________________________________________________________________________________ postiaadress PÄRAST ABIELULAHUTUST SOOVIN KANDA PEREKONNANIME ______________________________________________________ TÄIDAVAD ABIKAASAD ÜHISELT ABIELU SÕLMITUD ______________________________________________________ päev kuu aasta asutuse nimetus MILLISE RIIGI ÕIGUST ABIELU LAHUTAMISELE KOHALDATAKSE: � Eesti � muu riigi õigus, nimeta riik ____________________________________________________________________ AVALDUSES ESITATUD ANDMED ON ÕIGED. MEIL EI OLE ABIELU LAHUTAMISEGA SEONDUVAID VAIDLUSI. PALUME MEIE ABIELU LAHUTADA. _______________________________ _______________________________ esimese abikaasa allkiri teise abikaasa allkiri kuupäev  TÄIDAB ESIMENE ABIKAASA TÄIDAB TEINE ABIKAASA rahvus __________________________________________________ rahvus ___________________________________________________ emakeel _________________________________________________ emakeel __________________________________________________ Omandatud kõrgeim haridustase � Hariduseta, alusharidus � � Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus � � Põhiharidus � � Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil � � Üldkeskharidus � � Kutsekeskharidus � � Kutseharidus keskhariduse baasil � � Keskeriharidus keskhariduse baasil � � Bakalaureus või sellega võrdsustatud, rakenduskõrgharidus � � Magister või sellega võrdsustatud haridus � � Doktor või sellega võrdsustatud haridus � TÄIDAB AMETNIK Avaldus on registreeritud number ________________________________________________ Abielu lahutamine on määratud _______________________________________________________________________________________________________________ asutuse nimetus ___________________________________________________ ______________________________________________________ esimese abikaasa allkiri teise abikaasa allkiri ___________________________________________________ ______________________________________________________ ametniku ees- ja perekonnanimi ametniku allkiri  Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ lisa 7 (....) ABIELU LAHUTAMISE ERALDI ESITATAV AVALDUS TÄIDAB AVALDAJA EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD KODAKONDSUS ________________________________________ VÄLISRIIGI ISIKUKOOD _________________________________ _______________________________________________________ isikukoodi väljastanud riik ELUKOHT ______________________________________________________________________________________________________ riik, maakond, vald / linn, küla / tänav, maja, korter KONTAKTANDMED _____________________________________ _______________________________________________________ telefoninumber e-posti aadress _______________________________________________________________________________________________________________ postiaadress PÄRAST ABIELULAHUTUST SOOVIN KANDA PEREKONNANIME _______________________________________________________ rahvus _________________________________________________ emakeel ______________________________________________________ Omandatud kõrgeim haridustase � Hariduseta, alusharidus � Algharidus, praegune põhikooli 6 klassi, põhihariduse nõudeta kutseharidus � Põhiharidus � Kutseharidus koos põhihariduse omandamisega ja kutseharidus põhihariduse baasil � Üldkeskharidus � Kutsekeskharidus � Kutseharidus keskhariduse baasil � Keskeriharidus keskhariduse baasil � Bakalaureus või sellega võrdsustatud, rakenduskõrgharidus � Magister või sellega võrdsustatud haridus � Doktor või sellega võrdsustatud haridus ABIKAASA ANDMED EESNIMI _______________________________________________________________________________________________________ PEREKONNANIMI _______________________________________________________________________________________________ ISIKUKOOD SÜNNIAEG ABIELU SÕLMITUD _______________________________________________________ päev kuu aasta asutuse nimetus MILLISE RIIGI ÕIGUST ABIELU LAHUTAMISELE KOHALDATAKSE: � Eesti � muu riigi õigus, nimeta riik ____________________________________________________________________________ AVALDUSES ESITATUD ANDMED ON ÕIGED. MEIL EI OLE ABIELU LAHUTAMISEGA SEONDUVAID VAIDLUSI. PALUN MEIE ABIELU LAHUTADA. __________________________________________________ KUUPÄEV avaldaja allkiri TÄIDAB AMETNIK Avaldus on registreeritud number ________________________________________________ Abielu lahutamine on määratud _______________________________________________________________________________________________________________ asutuse nimetus ___________________________________________________ ______________________________________________________ ametniku ees- ja perekonnanimi ametniku allkiri  Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ lisa 15 (....) ABIELULAHUTUSE KANNE MEES eesnimi perekonnanimi uus perekonnanimi mehe isikukood isikukood sünniaeg kodakondsus perekonnaseis sünnikoht NAINE eesnimi perekonnanimi uus perekonnanimi isikukood sünniaeg kodakondsus perekonnaseis sünnikoht Abielu lahutamise aeg koht Lahutatud abielu on sõlmitud number kuupäev asutus Kinnitame oma allkirjadega, et oleme nõus abielu lahutamisega. mehe allkiri naise allkiri  MEES NAINE elukoht isa eesnimi välisriigi isikukood rahvus emakeel haridus ASJAOLUD Avalduse registreerimise aeg Kande alusdokumendid Märkused Rahvastikuregistrisse kantud kande number kande kuupäev ametniku ametinimetus ja isikunimi ametniku allkiri asutuse nimetus  Regionaalministri 3. mai 2010. aasta määruse nr 8 „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste, paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasünd- muse kohta väljastatavate tõendite vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte loetelu“ lisa 151 (.....) ABIELULAHUTUSE KANNE ESIMENE ABIKAASA eesnimi esimese abikaasa isikukood perekonnanimi uus perekonnanimi isikukood sünniaeg kodakondsus perekonnaseis sünnikoht TEINE ABIKAASA eesnimi perekonnanimi uus perekonnanimi isikukood sünniaeg kodakondsus perekonnaseis sünnikoht Abielu lahutamise aeg koht Lahutatud abielu on sõlmitud number kuupäev asutus Kinnitame oma allkirjadega, et oleme nõus abielu lahutamisega. esimese abikaasa allkiri teise abikaasa allkiri  ESIMENE ABIKAASA TEINE ABIKAASA elukoht isa eesnimi välisriigi isikukood rahvus emakeel haridus ASJAOLUD Avalduse registreerimise aeg Kande alusdokumendid Märkused Rahvastikuregistrisse kantud kande number kande kuupäev ametniku ametinimetus ja isikunimi ametniku allkiri asutuse nimetus  Ministeeriumid 15.10.2025 nr 1-6/3275-1 Siseministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõu kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisad: 1. eelnõu koos lisadega; 2. eelnõu seletuskiri. Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1133 - Ministri määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79c7c764-aed0-48cf-9723-7c678ec86fbd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79c7c764-aed0-48cf-9723-7c678ec86fbd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main