Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 15.10.2025 Esitatud e-kirja teel KMG OÜ JA INFRAGREEN OÜ SEISUKOHT JA KULUDE NIMEKIRI Riigihange: Riigihange „Riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5 – 115,827 (kuni Pk 1154+00) Are möödasõidu lõigu 2+2 teelõigu ehitus“ (viitenumber 297137) Vaidlustaja I: KMG OÜ Registrikood 16196755 Betooni tn 28, 13816 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Vaidlustaja II: Infragreen OÜ Registrikood 16740489 Betooni tn 28, 13816 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post: [email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri tn 30, 10145 Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post [email protected] Hankija: Transpordiamet Registrikood 70001490 Valge tn 4/1, 11413 Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond E-post [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts TREF Nord Registrikood 10217746 Lagedi tee 30, 75325 Veneküla, Rae vald, Harju maakond E-post [email protected] Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post: [email protected] TAOTLUSED: 1 Mõista Transpordiametilt vaidlustajate kasuks välja riigilõiv 1280 EUR ja lepingulise esindaja kulud 4892,50 EUR (käibemaksuta).  VASTUS HANKIJA SEISUKOHALE 1.1 Kõigepealt soovime rõhutada vaidluse fookust, et see ei läheks seisukohtade vahetamise käigus kaotsi – vaidlustajad vaidlustasid TREF Nord kõrvaldamata jätmise mitte üksikute rikkumiste pärast, mida eksisteerib igal turuosalejal, vaid seetõttu, et TREF Nord ei avaldanud hankepassis mitte ühtegi rikkumist ja see tõstatab põhimõttelise küsimuse, et kas selline käitumine on aktsepteeritav ja tagab pakkujate võrdse kohtlemise. Kas hankepass kui dokument on hankija jaoks olulise kaaluga dokument või mitte? Vaidlustuses juba viidatud kehtiva kohtupraktika järgi saab hankija küsida infot ja selgitusi vaid nende asjaolude kohta, millele on hankepassis vähemalt mingil moel viidatud ning vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku hankepassis ei olnud mingit infot. 1.2 Nõustume, et diskretsioonilise kõrvaldamise aluse esinemisel automaatne, st kaalumiseta, kõrvaldamine oleks vastuolus nii Eesti kui EL õigusega, kuid seda vaid juhul kui hankepassis oleks olnud avaldatud vastavad rikkumised. 1.3 Hankija leiab, et vaidlustajad on jätnud välja toomata ringkonnakohtu lahendi 3-20-334 p 19, mis rõhutab kokkuvõtvalt, et kui valeandmetel poleks saanud olla mõju1 hankemenetluse tulemusele, siis ei saa ka tahtlikult valeandmeid esitanud pakkujat kõrvaldamise alusel eemaldada. Esiteks, kohtuotsuse p 19 ei sisalda sellist kokkuvõtet. Teiseks, vaidlustajad ei ole selle välja jätnud, vaid selgitanud, et kohtuotsus loob standardi, et kõrvaldamiseks piisab kui valeandmete mõju ei ole välistatud ning sellele on viidatud vaidlustuse p-s 2.11.9. Hankija selgitas, et direktiivi art 57 lg 4 p h käsitleb pigem valeandmete objektiivset mõju2, mitte pakkuja subjektiivset kavatsust. Vaidlustajad ei olegi väitnud, et hankija oleks pidanud hindama subjektiivset kavatsust. Hankijal ei ole RHS § 95 lg 4 p 9 alusel vaja tingimata tuvastada, kas valeandmeid esitanud pakkuja toimis tahtlikult, vaid piisab sellest, kui pakkuja on vastutav teatud raskusega hooletuse eest (vt analoogiliselt Euroopa Kohtu 04.05.2017 otsus nr C-387/14, Esaprojekt, p-d 71 ja 78)3. Pakkuja RHS § 95 lg 4 p 9 alusel hankemenetlusest kõrvaldamine ei eeldagi tahtlust ega selle tuvastamist, mistõttu ei mõjuta eeltoodu vaidlustatud otsuse sisulist õiguspärasust 4. Seega kokkuvõttes peaks hindama, kas kolmas isik oli hankepassi täites hooletu, mitte kas tal oli valeandmete esitamiseks subjektiivne tahtlus. 1.4 Hankija on enda argumentide toetamiseks viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 10.01.2025 määrusele (mitte otsusele) asjas 3-25-33 p 15, kuid tegemist oli kohtumäärusega hankelepingu sõlmimise loa andmiseks. Puudub igasugune info, kas selles asjas olid asjaolud samad ehk et kas hankepassis varjati varasemaid rikkumisi. Teiseks ei ole ka kohus teinud selles asjas lõplikku siduvat otsust, vaidlus on alles pooleli. Riigikohtu lahendist 3-21-1733 tuleneb mh see, et hankepassis esitatud küsimus selle kohta, kas ettevõtja on varasemates hankelepingutes kogenud tema suhtes sanktsioonide rakendamist, on faktiküsimus, millele tuleb vastata lähtuvalt objektiivsest faktilisest tegelikkusest, mitte lähtuvalt ettevõtja hinnangust sanktsiooni rakendamise õigustatusele. 1.5 Iseenesest nõustume hankijaga, et hankijal on õigus ja kohustus tagada võrdne kohtlemine ja läbipaistvus ning tegutseda proportsionaalselt. Kuid milles väljendub võrdne kohtlemine, kui hankija kohtleb võrdselt ja ühetaoliselt neid pakkujaid, kes avaldasid hankepassis rikkumised nendega, kes seda ei teinud? Ebavõrdseid ei saa võrdselt kohelda, sest vastasel juhul saaks ka muus osas puudulike dokumentide esitamist tagantjärgi lõputult nõuda. Ometigi see võimalik ei ole, mida mh tõendas hankija 19.06.2025 otsus nr 1.3 2/25/004, millega lükati Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 09.06.2025 otsusele nr 121 25/291278 viidates vaidlustajate pakkumus pakkumusaegse tagatise puuduste tõttu tagasi. Kuna kolmas isik varjas ulatuslikult andmeid, siis 1 Hankija rõhuasetus 2 Hankija rõhuasetus 3 TlnRnKo 3-20-334 p 17 4 Samas p 20 2  ei peaks ta saama võimalust tagantjärgi esitada infot oma usaldusväärsuse, veel vähem heastamismeetmete kohta. 1.6 Vaidlustajad ei ole väitnud, et heastamist tõendavaid dokumente (mitte meetmete üldkirjeldust) ei võiks esitada alles peale pakkumuse esitamist – seda lubab RHS § 97 lg 1 alates 01.06.2022, kuid seda vaid eeldusel, et hankepassis on viidatud heastamismeetmete rakendamisele. Vaidlustajad ei korda vaidlustuses toodud sellekohast põhjendust ja märgime, et EK RTS Infra lahend C-387/19 ei ole seadusemuudatuse tõttu enam Eestis asjakohane, sest meie seadus ei nõuagi enam heastamismeetmeid tõendavate dokumentide esitamist koos pakkumusega, millest rääkis viidatud lahend. See ei ole ka käesoleva vaidluse tuum – selguse huvides kordame, et vaidluse tuum on hankepassis rikkumiste mainimata jätmine ning heastamismeetmete kirjeldamata jätmine, mis peaks olema eelduseks hiljem tõendite esitamisele. Sellisena toimub kogu kõrvaldamise ja kvalifikatsiooni süsteem hankepassi põhises hankes: pakkuja kirjeldab hankepassis enda vastavust nõuetele ja kõrvaldamise aluste puudumist ning hankija küsib hiljem tõendeid, mis seda kinnitavad, kuid üksnes nende andmete osas, mis on varem hankepassis avaldatud. 1.7 Seoses tööõiguse alase ja keskkonnaõiguse alase rikkumisega toome välja ühe vastuolu hankija argumentatsioonis. Tööõiguse rikkumise juures on toodud positiivse asjaoluna eraldi välja, et Tööinspektsioon ei alustanud väärteomenetlust. See tähendab, et süüteomenetluse puudumine on hankija jaoks oluline argument. Samas on keskkonnaõiguse rikkumise juures toime pandud süütegu ja võetud vastutusele väärteokorras, kuigi ka JäätS § 120 2 lg-s 2 nimetatud koosseisu on võimalik menetleda haldusjärelevalve korras ja teha ettekirjutus õigusrikkumise kõrvaldamiseks, mitte kohe trahvida väärteokorras. Siinkohal ei ole väärteo korras karistamine hankija jaoks oluline. 1.8 Vaidlust ei ole selles, et arvestades Tööinspektsiooni ettekirjutusi, jäätmeseaduse alusel kohaldatud väärteotrahvi ja leppetrahve, esitas kolmas isik seega hankepassis ebaõiged kinnitused. Küll aga ei nõustu vaidlustajad hankija püstitatud küsimuses p-s 38: „kas need valeandmed olid materiaalsed ehk kas need võinuks reaalselt mõjutada hankemenetluse tulemust“. Õige küsimus on „kas hankemenetluse tulemuste mõjutamine oli välistatud“. 1.9 Nõustuda saab hankija seisukohaga, et üksnes jaatav vastus hankepassis esitatud küsimusele ei saa kaasa tuua automaatselt pakkujate hankemenetlusest kõrvaldamist, vaid hankijal tuleb hankepassides märgitud või märkimata, kuid tuvastatud asjaolusid sisuliselt hinnata (p 41). Aga mis saab kui need andmed on süstemaatiliselt esitamata? Mis sõnumi annab sellise hankepassi aktsepteerimine turuosalistele? Kas see tähendab, et pakkujad võivad edaspidi esitada rahumeeli „ei“ vastustega hankepassid ning tegeleda selgitamisega alles siis kui hankija rikkumistest juhuslikult teada saab? 1.10 Me ei nõustu hankija esitatud standardiga valeandmete koosseisu osas: RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise“. Valeandmete alusel puuduks sellisel juhul igasugune iseseisev õigustoime. Kui hankijale saab teatavaks teave, mis reaalselt tingiks hankemenetlusest kõrvaldamise, siis saabki hankija kõrvaldada vastaval alusel, nt varasemate lepingurikkumiste eest. Valeandmete esitamine ei oleks siis eraldi toimega ning motiveerib pakkujaid pigem jätma andmeid esitamata, sest „mida hankija ei tea, seda ei pea ta hindama ega kaaluma“. 1.11 Meil puudub teadmine, kas „kolmandale isikule määratud leppetrahvid ja muud rikkumised on valdkonnale omased ja üsna tavapärases määras“, kuid isegi kui see nii on, siis ei muuda see asjaolu, et teised pakkujad, sh vaidlustajad avaldavad hankepassis vähemalt „jah“ vastusega fakti, et neile on leppetrahve või muid õiguskaitsevahendeid määratud. Hankija kaalutlused punktis 44 on iseenesest täiesti asjakohased kui probleem ei seisneks selles, et kõik rikkumised olid täielikult avaldamata. 3 1.12 Mis puudutab hankija väidet, et samalaadsed rikkumised esinevad väidetavalt ka vaidlustajal ja temaga hankes seotud ettevõtjatel endil, siis sellega vaidlustajad ei nõustu (KMG OÜ vastas hankepassis varasemate lepingurikkumiste osas „jah“ ning Infragreen OÜ suhtes leppetrahve ega muid õiguskaitsevahendeid rakendatud ei ole) ja see ei ole ka praegu vaidluse ese. Mis puudutab seotud isikut, siis tema kõrvaldamine ei too tingimata kaasa pakkuja kõrvaldamist (vt RHS § 122 lg 7). Seega on vaidlustajad igati valmis kaitsma ja selgitama enda positsiooni kui hankija jõuab sinna maani, et asub kontrollima vaidlustajate kui edukate pakkujate kõrvaldamise aluseid. Käesolevasse vaidlusesse see aga ei puutu. VASTUS KOLMANDA ISIKU SEISUKOHALE 2.1 Kuivõrd kolmanda isiku vastus ei sisalda vaidlustajate hinnangul hankija vastusest eraldiseisvalt uusi argumente, siis ei hakka vaidlustajad end siinkohal kordama. 2.2 Vaidlustajad ei toonud tõepoolest ise vaidlustuses välja, et kolmanda isiku rikkumiste osas pööras hankijale tähelepanu just vaidlustaja. Üksnes keskkonnaõiguse rikkumise tuvastas hankija tõesti ise, tõenäoliselt läbi RHR-s tehtava päringu karistusregistri andmetesse ning ka lepingurikkumised on teada hankijale endale. Kuid see ei oma mingit tähtsust, mis viisil hankija ebaõigetest kinnitustest teada sai. 2.3 Kõrvaldamise otsus sisaldab endast kahte liiki otsustust – hindamisotsust kõrvaldamise aluse kohta (st kas valeandmeid esitati) ja kaalutlusotsust (kas pakkuja on endiselt usaldusväärne ja kas ta on ehk end heastanud). Hindamisotsus allub täielikult VAKO ja kohtu kontrollile ning rääkida ei saa pelgalt kaalutlusvea tuvastamisest ehk kas hankija tegi raske kaalutlusvea (vt ka Riigikohtu 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p-d 12–14). Vaidlustajad jäävad selle juurde, et heastamise meetmete arvestamise eelduseks on meetmete kirjeldamine hankepassis. 2.4 Mis puudutab kolmanda isiku väidet, et Hankija on valinud TREFi 2022. a parimaks sillaehitajaks ning 2024. a parimaks teedeehitajaks, siis see ei vabasta kolmandat isikut kohustusest esitada igas hankes nõutud kinnitused ja dokumendid. Vastasel juhul võiks ta ka üldse jätta hankepassis nimetamata varasemad referentstööd, sest ta oli teatud aastatel parim silla- või teedeehitaja, kuid teadaolevalt ei ole ka see lubatud - § 104 lg 8 sätestab, et enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. KULUDE NIMEKIRI 3.1 Vaidlustajad taotlevad hankijalt riigilõivu summas 1280 EUR ja lepingulise esindaja kulude summas 4892,50 EUR (ilma km-ta) välja mõistmist. Töid on teostatud kokku 25.75h eest. Tööde aruanne koos täpse nimekirjaga on lisatud (lisa 1). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat KMG OÜ ja Infragreen OÜ lepinguline esindaja 4 LISAD: 1 Ajaaruanne 5 Aruanne Aruande kuupäev 15/10/2025 Projekt CASE-2025-00137 Are-Nurme 2+2 vaidlustus Koostas Klient Advokaadibüroo Matteus OÜ KMG OÜ Reg nr.: 16791280 Betooni tn 28 KMKR nr: EE102643022 13816 Tallinn, Harjumaa Maakri 30 Estonia Tallinn, Harju maakond Reg nr.: 16196755 Estonia KMKR nr: EE102356568 Osutatud teenused (EUR) Nr Kuupäev Kirjeldus Tunnid Hind Kokku 1 24/09/2025 Hankija otsustega tutvumine 0.25 ‎190.00 € ‎47.50 € 2 29/09/2025 Vaidlustuse perspektiivi hindamine 1.50 ‎190.00 € ‎285.00 € 3 30/09/2025 Vaidlustuse perspektiivi hindamine, kohtupraktika analüüs 2.50 ‎190.00 € ‎475.00 € 4 30/09/2025 TREF Nord kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuse 2.00 ‎190.00 € ‎380.00 € õiguspärasuse analüüs 5 01/10/2025 Perspektiivi hindamine 1.25 ‎190.00 € ‎237.50 € 6 02/10/2025 Kõne kliendiga ja perspektiivi hindamine 0.75 ‎190.00 € ‎142.50 € 7 03/10/2025 Vaidlustuse koostamine 0.50 ‎190.00 € ‎95.00 € 8 05/10/2025 Vaidlustuse koostamine 1.50 ‎190.00 € ‎285.00 € 9 06/10/2025 Vaidlustuse koostamine, esitamine 5.75 ‎190.00 € ‎1 092.50 € 10 06/10/2025 Vaidlustuse koostamine ja suhtlus kliendiga 4.75 ‎190.00 € ‎902.50 € 11 09/10/2025 Kõne kliendiga vaidlustuse teemal, e-kiri 0.25 ‎190.00 € ‎47.50 € 12 10/10/2025 Hankija vastuse analüüs, VAKO kirjaliku menetluse kirjaga tutvumine, 1.25 ‎190.00 € ‎237.50 € kliendi informeerimine tähtaegadest 13 13/10/2025 Kolmanda isiku vastuse analüüs 0.50 ‎190.00 € ‎95.00 € 14 15/10/2025 Seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine 3.00 ‎190.00 € ‎570.00 € Maksmisaeg kokku 25.75 tundi TEENUSTE KOGUSUMMA KM-TA ‎4 892.50 €