Hankija vastus

ARVAMUS Uus maastik gaasielektritootmises: turbokiirendus või turboviivitus? Ülemaailmne gaasielektritootmine seisab silmitsi nii võimaluste kui ka väljakutsetega kuni aastani 2040, kuna tootmispiirangud, kasvavad kulud ja piirkondlik dünaamika kujundavad sektori tulevikuväljavaateid. 14. mai 2025 Lugemisaeg: 1 minut David Brown, energiasektori ülemineku uuringute direktor Ülemaailmne elektrinõudlus on järgmistel aastakümnetel hüppeliselt kasvamas, mis võib käivitada tõusutsükli maagaasil töötavate elektrijaamade jaoks. Kuid gaasturbiinide turg seisab aastani 2040 silmitsi nii võimaluste kui ka takistustega. Täida lehe ülaosas olev vorm, et alla laadida tasuta väljavõte meie hiljutisest raportist „Uus maastik gaasielektritootmises: turbokiirendus või turboviivitus?“, mis põhineb Wood Mackenzie tarneahela analüütika ja konsultatsioonimeeskondade teadmiste ning Lens Power and Renewables lahenduste terviklikel andmetel. Alljärgnevalt on toodud mõned raporti põhipunktid. Peamised järeldused raportist  Gaasturbiinide tellimused kasvasid 2024. aastal 32%, mida ajendas elektrifitseerimise, tehisintellekti ja vesinikutootmisega seotud koormuse kasv.  Tootmispiirangud võivad lähiajal kasvu pidurdada – praegune tootmisvõimsuse kasutus on umbes 90%, ning tarneajad on viibimiste tõttu pikenenud.  Kapitali kasvavad kulud ja elektrituru hinnad, mis jäävad alla uute gaasijaamade tootmiskulude, tekitavad probleeme, eriti Ameerika Ühendriikides.  Aasias võivad kõrged kütusehinnad piirata gaasi kasutamist tippkoormuste katmiseks, hoolimata tugeva nõudluse kasvust.  Euroopas viivad dekarboniseerimise eesmärgid ilma süsinikupüüdmisega gaasi järkjärgulise vähendamiseni, mille osakaal energiavarustuses kahaneb oluliselt aastaks 2040. Neli peamist tegurit, mis mõjutavad gaasielektri investeeringuid kuni 2040. aastani 1. Andmekeskuste nõudluse prognoosid võrreldes turureaalsusega  2. Gaasturbiinide tootmisvõimekuse laiendamise otsused 3. Gaasielektri äriline tasuvus süsinikupüüdmise ja vesiniku segamise korral 4. Kesktaseme taristuprojektide (nt torustike ja logistikavõrkude) elluviimine Kuigi gaasielektritootmine jääb energiasiirde olulises osas hädavajalikuks, on selle rollil selged piirangud – tulenevalt kütusehindadest, ehituskuludest ja konkurentsist taastuvenergia ning energiasalvestuse tehnoloogiatega. Lisaks suurendavad muutuv kaubanduskeskkond ja võimalikud poliitikamuutused sektori tulevikuväljavaadete ebakindlust veelgi. Lisateave gaasielektri tuleviku kohta Täismahus raport uurib põhjalikumalt gaasielektritootmise tulevikku ja selle mõju ülemaailmsetele energiaturgudele, hinnates muu hulgas iga-aastaste gaasipaigaldiste mahtu võrreldes tootmisvõimekusega, andmekeskuste arendusega seotud riske ja palju muud. 10/14/25, 10:12 PM The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag? | Wood Mackenzie Power and Renewables Trading Analytics Supply Chain Analytics platform (previously PowerAdvocate) Account and preferences management Product training Help and support The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag? OPINION The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag? Global gas-fired power faces both opportunities and challenges through 2040, as manufacturing constraints, rising costs and regional dynamics shape the sector's outlook 14 May 2025 1 minute read David Brown Director, Energy Transition Practice Global power demand is set to surge in the coming decades, potentially fuelling a bull run for natural gas-fired power. However, the gas turbine market faces both opportunities and challenges through 2040. Fill out the form at the top of the page to download a complimentary extract from our recent report, The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag?, which draws on Wood Mackenzie’s holistic insights from across our Supply Chain Analytics and Consulting teams’ proprietary knowledge and Lens Power and Renewables solutions. And read on for an introduction to a few of its key themes. Key takeaways from the report Gas turbine orders surged 32% year-on-year in 2024, driven by anticipated load growth from electrification, AI and hydrogen production. Manufacturing constraints could limit near-term growth, with current capacity utilisation around 90% and delivery timelines subject to delays. Rising capital costs and power market prices below the cost of new gas generation pose challenges, particularly in the US. In Asia, high fuel prices may limit gas to a peaking role despite strong demand growth. European decarbonisation goals are leading to a phase-down of unabated gas, with its share of supply declining significantly by 2040. https://www.woodmac.com/news/opinion/new-landscape-for-gas-fired-power/ 8/10 10/14/25, 10:12 PM The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag? | Wood Mackenzie Four key factors will influence gas-fired power investment through 2040: Data centre demand projections versus market realities Gas turbine manufacturing capacity expansion decisions Commercial viability of gas with carbon capture and hydrogen blending Midstream infrastructure project execution While gas-fired power remains crucial for the energy transition, its role faces limits due to fuel costs, construction expenses, and competition from renewables and energy storage. The evolving trade landscape and potential policy shifts add further uncertainty to the sector's outlook. Learn more about the future of gas-fired power The full report delves deeper into the future of gas-fired power and its impact on global energy markets, our latest expectation for annual gas installations vs manufacturing capacity, the risks to data centre development and more. Fill in the form at the top of the page to access a complimentary extract. Identify market-based risks and opportunities Our Supply Chain Cost Intelligence platform is your key to the industry's broadest and most in-depth data and insights into supply chain costs and underlying commodity and labour markets. 4 NOVEMBER | LONDON, UK https://www.woodmac.com/news/opinion/new-landscape-for-gas-fired-power/ 9/10 10/14/25, 10:12 PM The new landscape for gas-fired power: turbocharged or turbo lag? | Wood Mackenzie European Power Investment Summit 2025 Geopolitics vs. green deals: Navigating the shifting political climate for investing in power and renewables Register now Related content Insight Turbocharged vs turbo lag: The new landscape for gas-fired power How LNG and power are shaping US gas pipeline development Houston Trading Conference 2025: Gas & Power Markets Outlook for US solar worsens under the OBBBA Staying power: how new energy realities risk extending coal's sunset https://www.woodmac.com/news/opinion/new-landscape-for-gas-fired-power/ 10/10 DIVE LÜHIKOKKUVÕTE Gaasturbiinide tootjad suurendavad tootmisvõimsust, kuid tellimuste tagasivool võib osutuda visaks Ekspertide sõnul ei vähenda tööstuse sammud tõenäoliselt oluliselt ooteaegu, mis võivad ulatuda kuni seitsme aastani. Avaldatud 5. septembril 2025 Autor: Diana DiGangi, reporter Viimastel aastatel on suure gaasturbiini ooteaeg kasvanud umbes kahe ja poole või kolme aasta pealt kuni seitsme aastani. Andmekeskuste rajamine on üks peamisi tegureid, mis suurendab nõudlust gaasturbiinide järele. Dive Brief Mitsubishi Heavy Industries plaanib järgmise kahe aasta jooksul kahekordistada gaasturbiinide tootmisvõimsust, vastuseks kasvavale nõudlusele ja tellimuste kuhjumisele, teatas Bloomberg pühapäeval. Keskmised gaasturbiinide tarnetähtajad on viimastel aastatel pikenenud mitme aasta võrra. GE Vernova, teine gaasturbiinide tootja, teatas 19. augustil, et investeerib 41 miljonit dollarit, et täiustada oma H65 ja H84 generaatorite tootmist, mida kasutatakse ettevõtte HA-seeria gaasturbiinides. Siemens Energy, samuti üks suuremaid turuosalisi, teatas eelmisel detsembril, et laiendab oma tehast 61 000 ruutjala võrra – see tehas toodab turbiinide labasid ja juhikuid. „Kui üks originaalseadmete tootja kahekordistab oma tootmismahtu, võib see ajalooliste andmete põhjal suurendada kogu sektori väljundit 15–40% võrra,“ ütles Bobby Noble, Elektrienergia Uurimisinstituudi (EPRI) gaasturbiiniuuringute ja arenduse vanemprogrammijuht. „See aitab aja jooksul, kuid tõenäoliselt ei vähenda see oluliselt [ooteaegu].“ Dive Insight Kuigi osa nõudlusest tuleneb vananevate turbiinide asendamisest, on andmekeskuste rajamine muutunud üheks peamiseks kasvumootoriks. Jake Rubin, Siemens Energy Põhja-Ameerika meediasuhete juht, ütles e-kirjas, et kolmandas kvartalis tuli pool ettevõtte gaasiteenuste divisjoni tellimustest USA-st. „Gaasiteenuste üksus on seni saanud tellimusi kokku 14 GW ulatuses, millest **65% on mõeldud andmekeskustele,“ sõnas Rubin. Ta lisas, et Florida tehases, kus toodetakse turbiinilabasid ja -juhikuid, on töötajate arv kasvanud umbes 200-lt kahe aasta eest üle 450-ni, kuid uusi töökohti ei täpsustanud. GE Vernova teatas oma pressiteates, et plaanib laiendatavas generaatoritehases luua 50 uut töökohta. Mitsubishi Heavy Industries kommentaari ei andnud. Siemens Energy tegevjuht Christian Bruch ütles 6. augusti kasumiaruande kõnes: „Tõepoolest, esimest korda näen, et kõikide raamisuuruste lõikes on nõudlus erakordselt kõrge.“ „Meie tugevuseks on olnud lai tooteportfell eri raamisuuruste osas. Hoolimata tollimaksude olukorrast näeme USA-s praegu äärmiselt tugevat turgu energialahendustele. Vananenud infrastruktuuri asendamine ning tohutu elektrivajadus andmekeskustes suurendavad märkimisväärselt nõudlust meie toodete järele.“ Noble märkis, et täpse mõju hindamine tootmisvõimsuse kasvule on keeruline: „See on palju keerulisem kui lihtsalt tootmispinna ja tehasevõimekuse suurendamine lisaseadmete valmistamiseks.“ „Kui rohkem masinaid tuleb tootmisse, on vaja ka rohkem oskustööjõudu ja insenere. Just see teeb tegeliku ajakava palju keerukamaks,“ lisas ta. Väiksemate turbiinide ooteajad pole nii pikad, mis muudab need ostjate jaoks atraktiivsemaks. Tellimuste arv väikeste turbiinide jaoks on „oluliselt suurem kui viimase viie aasta jooksul“, ütles Noble augustikuises intervjuus. Ta lisas, et gaasturbiinide tootmise suurendamine peaks tootjatele olema jätkusuutlik, kuigi välistas täielikult võimaliku „mulli“ tekke riski. „Tootmise suurendamisel on riskid, sest pikaajalist nõudlust ei saa garanteerida,“ ütles ta. „Maagaasi mull 2000. aastate alguses tekkis erinevatel põhjustel, kuid olukord pole tänapäeval täiesti erinev. Kakskümmend viis aastat tagasi muutus maagaas odavamaks kui kivisüsi ja sellele mindi üle. Nagu teistegi toorainete puhul, tõusid hinnad nõudluse kasvades ning tellimused vähenesid.“ See vähendas nõudlust ja viis ka tootmisvõimsuse kärpimiseni, märkis Noble. Aastal 2025 on gaasturbiinide nõudlust tema sõnul aga vedamas teised tegurid: „Kivisöejaamade sulgemine, traditsiooniliste klientide kasvav võimsusvajadus ning andmekeskuste arengu lisakompleksus – need kõik mõjutavad turgu.“ 10/15/25, 9:39 PM Gas turbine manufacturers expand capacity, but order backlog could prove stubborn | Utility Dive DIVE BRIEF Gas turbine manufacturers expand capacity, but order backlog could prove stubborn One expert said the industry moves are unlikely to “drastically reduce” wait times, which can stretch as long as seven years. Published Sept. 5, 2025 Diana DiGangi Reporter Over the last few years, the wait time for a large gas turbine has increased from around two-and-a-half or three years to as long as seven years. Data center construction is driving a lot of gas turbine demand. Getty Images Dive Brief: Mitsubishi Heavy Industries plans to double its manufacturing capacity of gas turbines over the next two years in response to spiking demand and a backlog of orders, Bloomberg reported Sunday. Average wait times for gas turbine delivery have recently increased by several years. GE Vernova, another gas turbine manufacturer, announced on Aug. 19 that it is investing $41 million to enhance the manufacturing of its H65 and H84 generators, used in the company’s HA gas turbines. Siemens Energy, another gas turbine manufacturer, announced in December last year that it’s adding 61,000 sq ft to a facility that makes blades and vanes for its turbines. “An individual [original equipment manufacturer] doubling production could increase overall output by 15-40% based on historic data,” Bobby Noble, senior program manager of gas turbine research and development at the Electric Power https://www.utilitydive.com/news/mitsubishi-gas-turbine-manufacturing-capacity-expansion-supply-demand/759371/?utm_source=chatgpt.com 1/3 10/15/25, 9:39 PM Gas turbine manufacturers expand capacity, but order backlog could prove stubborn | Utility Dive Research Institute. “It should help over time, but it is likely not enough to drastically reduce [wait times].” Dive Insight: While some of the demand can be attributed to the replacement of a generation of aging turbines, data center construction appears to be driving a lot of the demand. Jake Rubin, media relations lead for Siemens Energy in North America, said in an email that in the third quarter, half of the company’s gas services division’s orders came from the U.S. “Gas Services secured gas turbine orders totaling 14 GW in the fiscal year to date, 65% of which are for data centers,” he said. Rubin said the Florida blades and vanes facility that Siemens Energy plans to expand “has grown from approximately 200 employees two years ago to more than 450 today,” but didn’t mention new hiring. GE Vernova said in its release that it plans to create 50 new jobs at the generator facility it’s expanding. Mitsubishi Heavy Industries did not respond to a request for comment. Siemens Energy CEO Christian Bruch said during an Aug. 6 earnings call that “really, for the first time, I see that across all frame sizes there has been super high demand” for new gas turbines. “The big plus, I think, for us has been the breadth of our portfolio in terms of frame sizes,” Bruch said. “Despite the tariff situation, we currently see an extremely strong market for energy solutions in the U.S. Both the replacement of outdated infrastructure and the enormous demand for electricity for data centers are driving very high demand for our products in the U.S.” Noble said it would be difficult to determine the exact impact of increased capacity on current wait times, “as it is more complex https://www.utilitydive.com/news/mitsubishi-gas-turbine-manufacturing-capacity-expansion-supply-demand/759371/?utm_source=chatgpt.com 2/3 10/15/25, 9:39 PM Gas turbine manufacturers expand capacity, but order backlog could prove stubborn | Utility Dive than simply increasing floor space and factory capabilities for manufacturing additional units.” “All in all, if more machines can be manufactured, more skilled and engineering labor will be needed,” he said. “This is the part that really complicates the actual timeline.” The wait time isn’t as long for smaller turbines, making them more appealing. Order numbers for small gas turbines are “massively higher than what they’ve been in the past five years,” Noble said in an August interview. Noble said that increasing production of gas turbines “should be sustainable” for manufacturers, though he didn’t discount the possibility of a bubble. “Increasing production has risks, as long-term demand cannot be guaranteed,” he said. “The natural gas bubble in the early 2000s was a different set of circumstances, but not fully unique compared to today … Twenty-five years ago, natural gas became cheaper than coal and was attractive to move towards. Just as with other commodities, once in higher demand, natural gas prices increased and orders became more scarce.” That reduced demand meant manufacturing facilities also had to be reduced, Noble said. But in 2025, “gas turbine demand is driven by other factors,” he said. “Coal retirements, increasing capacity needs from conventional customers, and the added complexity of data center capacity growth are all factors.” https://www.utilitydive.com/news/mitsubishi-gas-turbine-manufacturing-capacity-expansion-supply-demand/759371/?utm_source=chatgpt.com 3/3 Lisa 3 – Edukate pakkujate kinnitused hankelepingu sõlmimise kohta 1. Gren Tartu AS kinnitus 2. AS Utilitas Tallinna Soojus kinnitus 3. Osaühing NOVEDIGI kinnitus 4. Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ kinnitus 5. Enefit Industry AS kinnitus 1. Ühiskonna sidusus ja riigi kerksus 2. Majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused 3. Sisejulgeolek ja avalik kord 4. Sõjaline kaitse 1.1 Riigi juhtkonna olukorrateadlikkuse tagamine 2.1 Teede sõidetavuse tagamine 3.1 Avaliku korra tagamine, sh massiline korratus 4.1 Eelhoiatuse tagamine RK, VäM, KaM, SiM KliM, KOV SiM, JDM, KaM KaM, SiM 1.2 Riigi juhtimise ja otsustegemise tagamine, sh õigusaktid 2.2 Raudteetranspordi tagamine 3.2 Kiire abi ja 112 tagamine 4.2 Kaitsevalmidus ja mobilisatsiooni tagamine RK, JDM, SiM, KaM, VäM, RaM, ReM KliM SiM KaM 1.3 Riigi kriitiliste andmekogude ja infosüsteemide tagamine 2.3 Sadamate ja laevaliikluse tagamine 3.3 Uurimine, süüdistuse esitamine ja õigusemõistmine 4.3 Heidutus- ja kaitsehoiaku tagamine HTM, JDM, KaM, KliM, SiM, RaM, ReM KliM JDM, SiM KaM 1.4 Riigi kriitiliste digiteenuste, sh eID tagamine 2.4 Lennuväljade ja aeronavigatsiooni tagamine 3.4 Vangistuse täideviimine 4.4 Tegutsemis- ja liikumisvabaduse tagamine JDM KliM JDM KaM 1.5 Riigi hallatava kinnisvara tagamine 2.5 Ühistranspordi tagamine 3.5 Sisejulgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitse 4.5 Riigi sõjaline kaitsmine RaM ReM SiM, JDM, KaM KaM 1.6 Riigi tugiteenuste tagamine 2.6 Hüdroloogia- ja meteoroloogiateenuse tagamine 3.6 Küberturvalisus ja -kaitse 4.6 Tsiviiltoetuse koordineerimine sõjaliseks kaitseks RaM KliM JDM, SiM KaM, KliM, MKM, JDM, RaM, ReM, SiM, SoM 1.7 Kultuuriväärtuste kaitse 2.7 Elektri tagamine 3.7 Võtmeisikute kaitse 4.7 Vastuvõtva riigi toetuse tagamine KuM KliM SiM, KaM KaM, KliM, JDKM, MKM, RaM, ReM, SiM, SoM, VäM 1.8 Sotsiaalteenuste ja hüvitiste tagamine, sh tööturutoetused- 2.8 Maagaasi tagamine 3.8 Riigi kriitilise taristu ja teenuse kaitse 4.8 Kaitsevõime alalhoidmine, sh varud, hanked ja taristu ja hüvitised KliM SiM, KaM KaM SoM, KOV, MKM 1.9 Lapsehoiu tagamine 2.9 Vedelkütuse tagamine 3.9 Piirihaldus, sh massiline sisseränne 5. Rahvusvaheline tegevus KOV KliM SiM, SoM, RaM, KaM 1.10 Hariduse andmise tagamine 2.10 Kaugküttega varustatuse tagamine 3.10 Merepääste ja SAR 5.1 Rahvusvaheline teavitamise tagamine HTM KOV SiM, KaM VäM, KaM, RK 1.10 Hariduse andmise tagamine 2.11 Veevarustatuse ja kanalisatsiooni tagamine 3.11 Merereostuse likvideerimine 5.2 Välissuhtluse ja rahvusvaheliste toetuse tagamine HTM KOV KaM VäM 1.11 Avalikkuse teavitus ja elanikkonna psühholoogiline kaitse 2.12 Telefoni-, mobiil- ja andmeside tagamine 3.12 Valmisolek CBRN juhtumiks, sh kiirgusseire 5.3 Välisesindatuse tagamine RK, KaM, SiM, KuM, RaM, SoM, KOV JDM SiM, KliM VäM 1.12 Tervishoiu vältimatu abi tagamine, sh masskannatanutega 2.13 Riigi rahavoogude tagamine 3.13 Välisõhuseire, sh varajane hoiatus 5.4 Konsulaartegevus ja rahvuskaaslaste abistamine olukorras RaM, EP KliM välisriikides SoM VäM 1.13 Vältimatu sotsiaalabi tagamine, sh rahvusvahelise kaitse 2.14 Makseteenuse tagamine 3.14 Ohtlike jäätmete käitlemine 5.5 Diplomaatiliste ja majanduslike vastumeetmete, sh taotlejatele RaM, EP KliM sanktsioonide rakendamine SoM, KOV VäM, MKM, RaM 1.14 Psühhosotsiaalse abi tagamine kriisides 2.15 Sularaharingluse tagamine 3.15 Päästetööd maal 5.6 Rahvusvaheliste uurimisrühmade tegevuse toetamine SoM, KOV RaM, EP SiM VäM, JDM 2.16 Toidu varustuskindluse ja toiduohutuse tagamine 3.16 Demineerimine 5.7 Kahe- ja mitmepoolsete koostööformaatide toimimise ReM tagamine SiM VäM, KaM 2.17 Ravimite varustuskindluse tagamine 3.17 Ulatusliku evakuatsiooni korraldamine 5.8 NATO otsustusprotsesside toetamine ja suunamine SoM SiM, SoM, KaM, KOV RK, KaM, VäM 2.18 Riigi tegevusvaru tagamine 3.18 Varjumise korraldamine MKM SiM, SoM, KOV 2.19 Kaubanduse toimimine, sh esmatarbekaupade kättesaadavuse tagamine MKM 10/14/25, 10:07 PM Gas turbine supply chain slows growth of new capacity Gas turbine supply chain slows global growth in gas- fired capacity Editorial Team •  15 May 2025 •  Reading time: 2 minutes SHARE       Gas turbine supply chain slows global growth in gas-fired capacity Forecasts point to 890 GW of new gas-fired generation worldwide by 2040, but renewables, gas prices, and supply chain hurdles could curb the expansion https://www.rinnovabili.net/business/utilities/gas-turbine-supply-chain-under-pressure/ 1/10 10/14/25, 10:07 PM Gas turbine supply chain slows growth of new capacity depositphotos TABLE OF CONTENTS 1. Outlook for the gas turbine supply chain 2. Supply and demand dynamics 3. What’s clouding the forecast? Login  Outlook for the gas turbine supply chain Phasing out gas-fired power won’t be easy. Touted as the bridge fuel of the energy transition, natural gas remains the only fossil energy source with long-term growth prospects. Yet, supply may not keep up with demand. A mix of factors – chief among them the struggles of the gas turbine supply chain – could limit the pace at which new gas-fired capacity is added. Research firm Wood Mackenzie explores these potential developments in its report “Turbocharged vs. turbo lag: The new landscape for gas-fired power.” The study examines the future of natural gas in power generation and its ripple effects on global energy https://www.rinnovabili.net/business/utilities/gas-turbine-supply-chain-under-pressure/ 2/10 10/14/25, 10:07 PM Gas turbine supply chain slows growth of new capacity markets, comparing the annual installations needed with the actual manufacturing capacity available. Supply and demand dynamics According to BloombergNEF’s Economic Transition Scenario, global gas demand is expected to rise 25% between 2024 and 2050, reaching 5,449 billion cubic meters. Two key drivers are fueling this trend: the energy-intensive needs of data centers and a more optimistic outlook on long-term gas prices. But can global supply keep up? Wood Mackenzie analysts forecast around 890 gigawatts of new gas-fired power capacity coming online between 2025 and 2040. China and the United States are projected to lead this growth, accounting for roughly 47% of total annual additions over the period. What’s clouding the forecast? The biggest unknown lies in the gas turbine supply chain. Orders for new turbines jumped 32% year-over-year in 2024, driven by electrification, artificial intelligence, and green hydrogen production. However, short-term challenges are already emerging: global shortages of critical materials, transportation bottlenecks, and fragile logistics networks are slowing deliveries. As a result, lead times for new gas turbines are now stretching past 2029, causing widespread project delays. Fuel prices are also playing a limiting role – particularly in Asia, where high costs may cap natural gas’s peak-time deployment despite booming https://www.rinnovabili.net/business/utilities/gas-turbine-supply-chain-under-pressure/ 3/10 10/14/25, 10:07 PM Gas turbine supply chain slows growth of new capacity demand. Meanwhile, in Europe, decarbonization goals are pushing a gradual decline in gas use, with its share of the energy mix expected to shrink significantly by 2040. “While power markets will rely on natural gas as a part of the energy transition through 2040, the role of gas will face clear limits,” said David Brown, head of energy transition research at Wood Mackenzie. “High fuel prices in some regions, rising construction costs, and falling prices for renewables and energy storage will all constrain the sector’s potential.” BUSINESS UTILITIES       Featured Articles About Author / Editorial Team PREVIOUS NEXT The hidden cost of recycling: the most Europe’s largest e-methanol plant goes expensive materials in sustainable live in Denmark automotive Editorial Team • 15 May 2025 Editorial Team • 14 May 2025 UTILITIES Over 660 million people still lack access to energy, SDG7 progress stalling Editorial Team • 30 June 2025 UTILITIES A miscalculation was among the real causes of the Spanish blackout Editorial Team • 18 June 2025 UTILITIES Carbon capture costs exceed renewable transition, says Stanford study https://www.rinnovabili.net/business/utilities/gas-turbine-supply-chain-under-pressure/ 4/10 PRESSITEADE – GE VERNOVA GE Vernova plaanib 41 miljoni dollari suurust investeeringut Schenectadysse, luues 50 uut töökohta ja laiendades gaasielektritootmise võimsust Lugemisaeg: 5 minutit Ettevõte plaanib järgmise kahe aasta jooksul palgata 50 uut töötajat, et toetada kasvu ja rahuldada olemasolevat ning prognoositavat nõudlust. Uus investeering toetab ettevõtte auru- ja generaatorikoostu ning testimise tipptaseme keskuse laiendamist. Viimane rahastus lisandub alates 2023. aastast Schenectadysse investeeritud 130 miljonile dollarile, mis on loonud üle 300 uue töökoha. Investeeringut täiendab 1 miljoni dollari suurune toetus New Yorgi osariigi Excelsior Jobs Program-ist. Schenectady, New York (19. august 2025) – Ülemaailmse energiavajaduse jõudes ajalooliselt kõrgele tasemele teatas GE Vernova täna uuest 41 miljoni dollari suurusest investeeringust oma ajaloolisse Schenectady tehasesse, et suurendada generaatorite tootmisvõimsust, laiendades ettevõtte auru- ja generaatorikoostu ning testimise tipptaseme keskust. Selle rahastuse tulemusel lisandub tehasesse 50 uut töökohta, aidates vastata ülemaailmsele kliendinõudlusele. New Yorgi osariigi Excelsior Jobs Program toetab projekti veel 1 miljoni dollariga. „Oleme pühendunud oma klientide ja maailma vajaduste rahuldamisele ajal, mil elektrinõudlus kasvab enneolematu kiirusega,“ ütles tegevjuht Scott Strazik. „See investeering meie Schenectady tehasesse on osa meie tööst gaasielektritootmise võimsuse suurendamisel ja ülemaailmsete energiavajaduste täitmisel.“ „New Yorgi osariik sillutab teed uuenduslike energiatehnoloogiate tootmisele, teadus- ja arendustegevusele – viies meid sammukese lähemale puhtamale tulevikule järgmistele põlvkondadele,“ ütles kuberner Kathy Hochul. „Koostöö GE Vernovaga toob kvaliteetseid töökohti New Yorgi osariigi põhjaossa ja edendab jätkusuutlikkust alates Long Islandist kuni Erie kanalini.“ Uus rahastus võimaldab täiustada GE Vernova H65 ja H84 generaatorite tootmist, mis on osa ettevõtte kõige tõhusamatest HA-gaasiturbiinidest. GE Vernoval on 130-aastane ajalugu New Yorgi osariigis, kus asuvad ettevõtte gaasielektri- ja maismaatuuleenergiaüksused ning arenduskeskus. See uus investeering lisandub enam kui 130 miljonile dollarile, mis on Schenectadysse investeeritud alates 2023. aastast, sealhulgas:  50 miljonit dollarit 2023. aastal uue tootmisliini rajamiseks, mis lõi üle 200 uue töökoha, ning  80 miljonit dollarit 2025. aasta jaanuaris teatatud investeering, mis toetab gaasielektri ja maismaatuule tootmist. Strazik lisas: „Meie Schenectady tehas pakub suurepärast võimalust kasvatada ja arendada piirkonna talente. Täname New Yorgi osariiki nende toetuse eest. Oleme siin piirkonnas tegutsenud üle sajandi ja oleme uhked, et saame seda pärandit edasi kanda.“ Ettevõtte tasandil on GE Vernova sel aastal teatanud 720 miljoni dollari suurustest investeeringutest oma USA tootmisrajatistesse ja plaanib 1 800 uut töökohta järgmise kahe aasta jooksul. Need investeeringud on osa suuremast, 9 miljardi dollari suurusest ülemaailmsest kapitali- ja teadusinvesteeringute kavast aastani 2028, mis kuulutati välja ettevõtte Investor Update’il 2024. aasta detsembris. Ettevõttest GE Vernova GE Vernova Inc. (NYSE: GEV) on eesmärgipõhine ülemaailmne energiaettevõte, mis hõlmab elektritootmise, tuuleenergia ja elektrifitseerimise segmente, mida toetavad ettevõtte kiirendusrühmad. Tuginedes enam kui 130-aastasele kogemusele maailma suurimate väljakutsete lahendamisel, on GE Vernova ainulaadses positsioonis, et juhtida energiasiiret, jätkates maailma elektrifitseerimist ja samal ajal vähendades süsinikuheidet. GE Vernova aitab klientidel toita majandusi ja tagada elektrivarustus, mis on oluline tervise, ohutuse, julgeoleku ja elukvaliteedi parandamiseks. Ettevõtte peakorter asub Cambridge’is, Massachusettsis (USA), ja sellel on umbes 75 000 töötajat ligikaudu 100 riigis üle maailma. GE Vernova tegutseb oma missiooni „The Energy to Change the World“ („Energia, mis muudab maailma“) juhindudes, pakkudes taskukohasemat, töökindlamat, jätkusuutlikumat ja turvalisemat energiatulevikku. Ettevaatav teave See dokument sisaldab ettevaatavat teavet – s.t väiteid tulevaste sündmuste kohta, mis oma olemuselt on teatud määral ebakindlad. Need väited käsitlevad sageli GE Vernova tulevast ärilist ja finantstulemust, toodete oodatavat toimivust, teenuste mõju ja tulemusi. Sageli sisaldavad need sõnu nagu „oodata“, „prognoosida“, „kavatseda“, „plaanida“, „uskuda“, „hinnata“, „eesmärk“, „vahemik“ jne. Ettevaatava teabe olemusest tulenevalt on need väited ebakindlad ja võivad sõltuda mitmest tegurist, näiteks plaanitud või potentsiaalsetest tehingutest, investeeringutest või projektidest ning makromajanduslikest ja turutingimustest, mis võivad mõjutada ettevõtte tegevust, tulemusi ja finantsseisundit ning ülemaailmset tarneahelat ja majandust. © 2025 GE Vernova ja/või tema tütarettevõtted. Kõik õigused kaitstud. GE ja GE Monogram on General Electric Company kaubamärgid, mida kasutatakse litsentsi alusel. 10/14/25, 10:11 PM GE Vernova plans new $41 million, 50 job investment in Schenectady to expand gas power capacity | GE Vernova News PRESS RELEASE GE VERNOVA GE Vernova plans new $41 million, 50 job investment in Schenectady to expand gas power capacity 5 min read Company anticipates hiring 50 new employees over the next two years to support new growth and meet existing and projected demand New investment will support expansion of Company’s Center for Excellence for Steam and Generator assembly and testing Latest funding is in addition to $130 million announced since 2023 in Schenectady, which is expected to create more than 300 new jobs Investment supplemented by $1M Excelsior Jobs Program grant from the State of New York Schenectady, NY (August 19, 2025) – With global energy demand at historic levels, today GE Vernova announced a new $41 million investment in its historic Schenectady facility to expand generator capacity by expanding the company’s Center of Excellence for Steam and Generator assembly and testing. This new funding is expected to add 50 new jobs at the facility, helping meet global customer demand. The state of New York’s Excelsior Jobs Program has also awarded GE Vernova $1 million towards completing this project. “We are committed to meeting the needs of our customers and the world as demand for electricity continues to rise at historic rates,” said CEO Scott Strazik. “This investment in our Schenectady facility continues our work to build gas power capacity and help meet global energy needs.” “New York State is paving the way for manufacturing, research and development for innovative energy technologies — bringing the State closer to a cleaner future for generations to come,” Governor Kathy Hochul said. “With the State’s public- private partnership with GE Vernova, we’re bringing in good-paying jobs to Upstate New York and promoting sustainability from the tip of Long Island to the Erie Canal.” The new funding will allow for enhancements to the manufacturing of GE Vernova’s H65 and H84 generators, which accompany the company’s most efficient HA gas turbines. GE Vernova has a 130-year legacy in New York state, which is home to our Gas Power and Onshore Wind businesses and our Advanced Research Center. This latest investment is in addition to more than $130 million in investments GE Vernova announced in Schenectady since 2023, including a $50 million investment in 2023 to build a new manufacturing line in Schenectady that created more than 200 new jobs and a $80 million investment announced this January for gas power and onshore wind work. Strazik added, “Our Schenectady facility provides an amazing opportunity to cultivate and invest in our talent in the Capital Region, and we thank the state of New York for their support. We have called this region home for more than a century, and we are proud to continue to move that legacy forward.” Companywide, this year GE Vernova has announced $720 million in investments at its U.S. manufacturing facilities and 1,800 new U.S. jobs over the next two years. These investments are part of a larger $9 billion cumulative global capex and R&D https://www.gevernova.com/news/press-releases/ge-vernova-plans-new-41-million-50-job-investment-schenectady-expand-gas-power 1/5 10/14/25, 10:11 PM GE Vernova plans new $41 million, 50 job investment in Schenectady to expand gas power capacity | GE Vernova News investment plan through 2028 that was announced at the company’s Investor Update in December 2024. END About GE Vernova GE Vernova Inc. (NYSE: GEV) is a purpose-built global energy company that includes Power, Wind, and Electrification segments and is supported by its accelerator businesses. Building on over 130 years of experience tackling the world’s challenges, GE Vernova is uniquely positioned to help lead the energy transition by continuing to electrify the world while simultaneously working to decarbonize it. GE Vernova helps customers power economies and deliver electricity that is vital to health, safety, security, and improved quality of life. GE Vernova is headquartered in Cambridge, Massachusetts, U.S., with approximately 75,000 employees across approximately 100 countries around the world. Supported by the Company’s purpose, The Energy to Change the World, GE Vernova technology helps deliver a more affordable, reliable, sustainable, and secure energy future. Forward-Looking Statements This document contains forward-looking statements – that is, statements related to future events that by their nature address matters that are, to different degrees, uncertain. These forward-looking statements often address GE Vernova’s expected future business and financial performance and financial condition, and the expected performance of its products, the impact of its services and the results they may generate or produce, and often contain words such as “expect,” “anticipate,” “intend,” “plan,” “believe,” “seek,” “see,” “will,” “would,” “estimate,” “forecast,” “target,” “preliminary,” or “range.” Forward-looking statements by their nature address matters that are, to different degrees, uncertain, such as statements about planned and potential transactions, investments or projects and their expected results and the impacts of macroeconomic and market conditions and volatility on the Company’s business operations, financial results and financial position and on the global supply chain and world economy. © 2025 GE Vernova and/or its affiliates. All rights reserved. GE and the GE Monogram are trademarks of General Electric Company used under trademark license. https://www.gevernova.com/ GE Vernova Press Resources https://www.gevernova.com/news/press-releases/ge-vernova-plans-new-41-million-50-job-investment-schenectady-expand-gas-power 2/5 Lp Angelika Timusk Riigihangete Vaidlustuskomisjon Riigihanke viitenumber 281773 15.10.2025 Hankija: Elering AS Registrikood 11022625 Kadaka tee 42, 12915 Tallinn E-post [email protected] Hankija esindaja: Vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] Vaidlustajad (ühispakkujad): OÜ Derivaat NH3 Power Registrikood 17291711 Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn AS Alexela Registrikood 10015238 Roseni tn 11, 10111 Tallinn Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Arne Ots Ellex Raidla advokaadibüroo Ahtri tn 4, 10151 Tallinn Tel 6407170 E-post [email protected] ELERING AS VASTUS OÜ DERIVAAT NH3 POWER JA AS ALEXELA 10.10.2025 VAIDLUSTUSELE JA TAOTLUS HANKELEPINGUTE SÕLMIMISE LUBAMISEKS Hankija taotlused: 1. Jätta OÜ Derivaat NH3 Power ja AS Alexela vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada see vaidlustajale. 2. Alternatiivselt, jätta OÜ Derivaat NH3 Power ja AS Alexela vaidlustus rahuldamata. 3. Mitte avaldada käesoleva vastuse lisa 4 kolmandatele isikutele, kuna tegemist on vaidlustaja OÜ Derivaat NH3 Power ärisaladusega EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes. 4. Rahuldada Elering AS taotlus ja lubada Elering AS-l anda edukate pakkujatega hankelepingute sõlmimiseks vajalikud nõustumused. 5. Jätta menetluskulud OÜ Derivaat NH3 Power ja AS Alexela kanda ja mõista Elering AS-i kantud menetluskulud OÜ-lt Derivaat NH3 Power ja AS Alexela välja vastavalt edaspidi esitatavale menetluskulude nimekirjale. ASJAOLUD Elering AS (edaspidi ka hankija) kuulutas 15.07.2024 välja avatud hankemenetluse “Sagedusreservide pikaajaline soetamine” (viitenumber 281773) (edaspidi riigihange). Tegemist on riigihankega, millega hankija soetab edukatelt pakkujatelt teenusena mFRR üles- suunalist võimsustoodet päev-ette sagedusreservide turul.1 Selgituseks, mFRR (Manual Frequency Restoration Reserve) tähistab käsitsi käivitatavaid sageduse taastamise reserve. Sageduse hoidmine ja taastamine on oluline selleks, et tagada elektrisüsteemi stabiilsus, hoides igal ajahetkel tasakaalu elektri tootmise ja tarbimise vahel, s.t elektrienergiat tuleb igal ajahetkel toota täpselt samas koguses, kui seda tarbitakse, et hoida võrgu sagedust 50 Hz. Sagedusreservide näol on tegemist reguleerimisteenuste toodetega, mida kasutab süsteemihaldur ehk hankija. Eristada on võimalik FCR (automaatselt aktiveeritavad, aktiveerimine 30 sekundi jooksul), aFRR (automaatselt aktiveeritavad, aktiveerimine 30 sekundi kuni 5 minuti jooksul) ning mFRR (poolautomaatselt või manuaalselt aktiveeritavad, käivitatavad kuni 12,5 minuti jooksul) tooteid. Reguleerimisteenuse pakkujad teevad võimsusturule pakkumisi, mille sisuks on lubadus kokkulepitud ajal teha reguleerimisturule (mFRR puhul MARI) reguleerimisenergia pakkumine. Süsteemihaldur (hankija) hangib sagedusreservide võimsusturul iga päev järgmiseks päevaks reguleerimisteenuse pakkujatelt mFRR pakkumiste olemasolu.2 Erinevalt tavapärasest, hangib hankija käesoleva riigihankega ülalkirjeldatud teenust ette pikemalt kui üks päev. See on lubatud tulenevalt Euroopa Liidu poolt Balti riikide süsteemihalduritele antud erandist, mille kohaselt on võimalik teenust pikaajaliselt ette hankida.3 Erand kehtib maksimaalselt 8 aastat alates Eesti elektrivõrgu püsivast sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sünkroonalaga. RHAD-s oli hankija kehtestanud vastavustingimuse „Pakkumuse tehnoloogiaga seonduvad dokumendid“ (edaspidi vastavustingimus nr 2), mille kohaselt tuli pakkujatel esitada: (i) Planeeritud seadme detailne kirjeldus (vabas vormis dokument); (ii) Põhilise tehnoloogia vorm (Pakkumiskutse lisa 3); (iii) Projekti eelduslik ajakava (vabas vormis dokument); (iv) Pakkuja kinnitus, et seade vastab mFRR üles-suuna nõuetele ning on võimeline vastama EL ja siseriiklikele keskkonnaalastele nõuetele (vabas vormis dokument). Riigihangete registris (edaspidi RHR) tuli pakkujatel esitada nii täidetud „Lisa 3 – Põhilise tehnoloogia vorm 20250703“, kui ka ülejäänud vabas vormis dokumendid.4 Vabas vormis esitatavatele dokumentidele ei olnud kehtestatud täiendavaid vorminõudeid. Täiendavalt on RHAD osaks tehniline kirjeldus (TK), mis sätestab tingimused teenuse osutamiseks kasutatavale seadmele. Seadme tehnilisi tingimusi käsitlevad näiteks TK alapunkt „Seade“, p-d 3(a)-(k), p 4, sh 4(a) ja 4(b). Täiendavalt täpsustab TK p 4 ka vastavustingimuse nr 2 alapunkti (iii) selgitusega, et pakkumusega esitatav projekti eeldatav ajakava peab olema loogiline ja vastama tavapärasele valdkonna turupraktikale. 1 RHAD „Tehnilised tingimused“ (edaspidi TK) p 3(b); RHAD „Pakkumise esitamise ettepanek“ (edaspidi PEE), p 2.1; RHAD „CfD Leping“ (edaspidi Hankeleping), p 2, hanketeade (edaspidi HT), p-d 2.1 ja 5.1. 2 Soovi korral reguleerimisteenuste energia- ja võimsusturust täpsemalt siit: Reguleerimisteenuste energia-ja võimsusturg | Elering. 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1747, 13. juuni 2024, millega muudetakse määruseid (EL) 2019/942 ja (EL) 2019/943 seoses liidu elektrituru korralduse parandamisega (edaspidi määrus 2024/1747), art 19h p 16. 4 Riigihanke vastavustingimused on kättesaadavad RHRist: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/7540084/documents/source-document?group=B&documentOldId=18429269; TK p 4(c). 2 / 15  Riigihanke tulemusel sõlmitakse edukate pakkujatega CfD (Contract for Difference, eesti keeles hinnavaheleping) leping (edaspidi hankeleping). Edukad pakkujad selgitati välja hindamismetoodikas kirjeldatud viisil.5 Hankija hangib maksimaalse koguse võimsust, mis vastab järgmistele kriteeriumitele: (i) kõikide pakkumuste (aastane) kogukulu on väiksem/võrdne 50 000 000 eurot; ning (ii) kõikide pakkumuste koguvõimsus on väiksem/võrdne 500 MW. Ühe pakkumuse maksimaalne kogukulu Eleringile arvutati valemi alusel: 365 (päeva) * 24 (tundi) * pakutav võimsus * pakutud ühikhind. Seega sõltus edukate pakkujate ring ja sõlmitavate hankelepingute arv eelkõige pakutavatest võimsustest (MW) ning pakutavatest ühikhindadest (CfD Referentshind, EUR/MW/h kohta). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 28.08.2025. Teiste hulgas esitasid ühispakkumuse ka vaidlustajad (edaspidi vaidlustaja).6 Vastuseks vastavustingimusele nr 2 on vaidlustaja esitanud kaks dokumenti: „Tehnoloogia vastavuse kinnituse“, milles kinnitab pakutava seadme vastavust mFRR ja üles suuna nõuetele ning Euroopa Liidu ja siseriiklike keskkonnalastele nõuetele, ning „Lisa 3 – Põhilise tehnoloogia vormi“. Vaidlustaja esitatud pakkumusest puudusid nii planeeritud seadme detailne kirjeldus kui ka projekti eeldatav ajakava. Hankija kontrollis kõiki vaidlustaja pakkumuse dokumente, kuid ei tuvastanud ei nõutud dokumente ega dokumentides nõutud infot pakkumuse koosseisus esitatud dokumentide hulgast. Hankija esitas vaidlustajale 09.09.2025 RHR-i teabevahetuse kaudu küsimuse (sõnumi ID 1004693), milles selgitati, et hankija hinnangul puuduvad pakkumusest nii projekti eelduslik ajakava (vabas vormis dokument) kui ka planeeritud seadme detailne kirjeldus (vabas vormis dokument). Seetõttu paluti vaidlustajalt selgitust, kuidas on vastavustingimus nr 2 täidetud. Vaidlustaja vastas hankija päringule samal päeval. Seejuures ei selgitanud vaidlustaja, et pakkumus sisaldab vastavustingimuses nr 2 nõutud teavet või et hankijale peaks nõutud teave olema teada mingil muul moel. Vastupidi, vaidlustaja vabandas, et nii projekti eelduslik ajakava kui ka planeeritud seadme detailne kirjeldus on pakkumuses esitamata jäänud, ning esitas need tagantjärele. Vastuse juurde olid lisatud dokumendid „Planeeritud seadme tehnoloogiline kirjeldus“ ning „OÜ Derivaat NH3 gaasielektrijaama projekti eelduslik ajakava“.7 Seega kinnitas vaidlustaja, et küsitud teavet ei sisaldu nende pakkumuse koosseisus ning dokumendid on jäänud pakkumusele lisamata eksimuse tõttu. 30.09.2025 tegi hankija otsused, millega: (i) Kinnitas riigihanke pakkumuse vastavusotsuse protokolli, pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli ja edukate pakkujate kõrvaldamise aluste puudumise protokolli; (ii) Tunnistas vastavaks kõikide pakkujate, v.a vaidlustaja, pakkumused; (iii) Tunnistas vaidlustaja esitatud ühispakkumuse mittevastavaks RHAD-s sätestatud tingimustele (RHS § 114 lg 2); (iv) Tunnistas vastavalt hindamiskriteeriumitele ja hindamismetoodikale edukaks järgmiste pakkujate pakkumused: Gren Tartu AS (10641763) pakkumus nr 573514; AS Utilitas Tallinna Soojus (16791481) pakkumus nr 577243; Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) ja Solar SK 2 a.s. (36335401) ühispakkumus nr 581634; osaühing NOVEDIGI (11029099) pakkumus nr 577014; Enefit Industry AS (10579981) pakkumus nr 571847 ning Gren Tartu AS (10641763) pakkumus nr 575035 (edaspidi edukad pakkujad); (v) Otsustas kvalifitseerida ja mitte kõrvaldada hankemenetlusest edukad pakkujad; ning 5 PEE, p 9.2 jj. 6 Pakkumus nr 581447 kättesaadav ka riigihangete registris. 7 Vaidlustus, lisad 2 ja 4. 3 / 15  (vi) Otsustas sõlmida riigihankes eduka pakkumuse esitanud pakkujatega hankelepingud. Lisaks 30.09.2025 otsusele edastas hankija vaidlustajale pakkumuse mittevastavaks tunnistamise sisulised põhjused (sõnumi ID 1012014). Vaidlustaja esitas 10.10.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse (edaspidi vaidlustus). Vaidlustuses taotleb vaidlustaja 30.09.20258 otsuse, millega vaidlustaja pakkumus tagasi lükati, kehtetuks tunnistamist. Muid otsuseid vaidlustaja vaidlustanud ei ole, sh ei ole vaidlustaja vaidlustanud mitte ühegi eduka pakkuja pakkumuse vastavaks tunnistamist, kvalifitseerimist või kõrvaldamata jätmist. Samuti ei ole vaidlustaja selgitanud vaidlustusõiguse olemasolu. VAKO edastas vaidlustuse 10.10.2025 hankijale. RHS § 194 lg 5 kohaselt peab hankija esitama vastuse kolme tööpäeva jooksul pärast vaidlustuse saamist, seega on vastuse esitamise tähtaeg 15.10.2025. HANKIJA SEISUKOHAD (I) Vaidlustajal puudub vaidlustamisõigus. Vaidlustus tuleb jätta läbi vaatamata RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, sh võib vaidlustuse esitada pakkumuse tagasilükkamise otsusele (RHS § 185 lg 2 p 6). Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja näidanud vaidlustuses vaidlustamisõiguse olemasolu. Vaidlustaja on üksnes lakooniliselt märkinud vaidlustuse p-s 15, et otsus rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, selgitades, et kokku valis hankija välja viis pakkujat, kuid kui mõni neist otsustab lepingut mitte sõlmida, siis võib hankija teha pakkumuse lepingu sõlmimiseks ka vaidlustajale. Seega rikub pakkumuse mittevastavaks tunnistamine pakkuja õigusi ja pakkujal on kaebeõigus. Vaidlustaja on antud juhul jätnud mulje, et hankija valib vastavad pakkumused esitanud pakkujate hulgast edukad pakkujad omal vabal valikul. See ei vasta tõele. Edukate pakkujate ringi tuvastamiseks tuleb hankijal kasutada hindamismetoodikat. Hindamismetoodika kohaselt hankis hankija maksimaalse koguse võimsust, mis vastab samaaegselt kriteeriumitele (PEE p 9.2): (i) kõikide pakkumuste kogukulu on väiksem/võrdne 50 000 000 eurot ja (ii) kõikide pakkumuste koguvõimsus on väiksem/võrdne 500 MW. Selleks, et leida maksimaalset kogust pakkuvate pakkujate ring, millega oleks samaaegselt täidetud mõlemad ülalnimetatud kriteeriumid, rakendas hankija järgmist valemit (PEE 9.2.1): 8 Vaidlustuse taotluste p-s 1, eelduslikult ekslikult, märgitud 30.09.2023. 4 / 15  Hankija tuvastas iga pakkumuse maksimaalse kogukulu PEE p-s 9.2.2 nimetatud valemist lähtuvalt. Valemi rakendamiseks kasutas hankija Microsoft Excelit (Lisa 1).9 Kokku esitati 13 pakkumust kokku 677 MW-le ja potentsiaalse maksimaalse kogukuluga 183 291 437 eurot. Kuivõrd pakkumusi esitati suuremas koguses, kui hankijal oli hindamismetoodikat arvestades võimalik vastu võtta, ei saanud hankija kõiki esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumusi edukaks tunnistada. Vastavalt hindamismetoodikale on edukad järgmised pakkumused: Edukas pakkuja Pakkumus CfD Referentshind Pakutav võimsus Pakkumuses (ühikuhind €/MW/h) (MW) esitatud ühikhinnale vastav kogukulu kalendriaastas, € Enefit Industry AS 571847 28,5 100 24 966 000 € (10579981) osaühing NOVEDIGI 577014 20,87 25 4 570 530 € (11029099) Gren Tartu AS 573514 15,1 30 3 968 280 € (10641763) Gren Tartu AS 575035 28,5 30 7 489 800 € (10641763) Enery Portfolio 581634 17,38 25 3 806 220 € Optimization Estonia OÜ (17115090) Solar SK 2 a.s. (36335401) AS Utilitas Tallinna 577243 16,88 26 3 844 589 € Soojus (16791481) KOKKU: 236 48 645 418,80 € Edukate pakkumuste koguvõimsus on 236 MW (gaas 186 MW, salvestid 50 MW) ning kogukulu aastas 48 645 418,80 eurot. Selliselt on tegemist parima võimaliku kombinatsiooniga, mille puhul on võimalik hankida maksimaalne kogus võimsust täites hindamismetoodikas seatud kriteeriumid. Muude pakkumuste kombinatsioonide puhul, mille koguvõimsus oleks suurem, oleks aastane kogukulu ületanud 50 000 000 eurot. Muude pakkumuste kombinatsioonide, mille kogukulu jääks alla 50 000 000 euro, koguvõimsus oleks aga väiksem kui 236 MW. Kuna hindamismetoodika kohaselt pidi hankija eelistama kombinatsiooni, mille koguvõimsus on kõige suurem, on ülal toodud kombinatsioon majanduslikult kõige soodsam. Vaidlustaja sellesse kombinatsiooni ei mahtunud. Vaidlustaja pakkus kokku 94 MW-d referentshinnaga 35 €/MW/h. PEE p-s 9.2.2 viidatud valemi järgi oli seega pakkumuse maksimaalne kogukulu 28 820 400 eurot.10 Vaidlustaja ei ole mistahes moel tõendanud ega mõistlikult põhjendanud oma seisukohta, et vastavaks tunnistamise järgselt oleks neil reaalne võimalus saada hankelepingusse. Isegi kui vaidlustaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks, ei oleks pakkumus osutunud edukaks (Lisa 2). Vaidlustaja ei ole vaidlustanud mitte ühegi teise pakkuja sh edukate pakkujate vastavaks tunnistamist, kõrvaldamata jätmist või kvalifitseerimist. Samuti ei ole vaidlustaja vaidlustanud ühegi teise pakkuja suhtes tehtud vastavaks tunnistamise otsust. Arvestades, et vaidlustamisõigust tuleb kontrollida vaidlustamise esitamise seisuga ning vaidlustuse esitamise hetkel ei ole ükski edukatest pakkujatest teatanud, et loobub hankelepingu sõlmimisest, ei saa ka vaidlustaja vaidlustusõigust jaatada.11 Vaidlustaja ei ole ka näidanud, millised edukad pakkujad peaksid hankelepingu sõlmimisest loobuma, et tal tekiks hindamismetoodika kohaselt võimalus hankelepingusse pääseda ega seda, et just need edukad pakkujad jätavad hankelepingud sõlmimata. Vaidlustaja on üksnes üldsõnaliselt viidanud, et võimalus hankelepingu sõlmimiseks tekib potentsiaalselt siis, kui mõni edukatest pakkujatest loobub hankelepingu sõlmimisest. Selline väide on spekulatiivne. Vaidlustaja 9 Vajadusel võib hankija esitada arvutustehete kontrollimiseks kasutatud tooriktabeli, millest nähtuvad täpsed kasutatud valemid ja funktsioonid. 10 365x24x94x35 = 28 820 400 eurot. 11 TlnHKo 16.09.2019, 3-19-1491/19, p 42. 5 / 15  ei ole tõendanud ega mõistlikult põhistanud, et keegi edukatest pakkujatest loobub hankelepingu sõlmimisest. Vastupidi, hankija on saanud kinnitused kõikidelt edukatelt pakkujatelt, kes kinnitavad jätkuvalt oma soovi hankeleping sõlmida (Lisa 3). Seejuures märgib hankija, et juhul kui hankelepingu sõlmimisest loobub kinnituse andmisest hoolimata näiteks üks-kaks edukat pakkujat, ei pääse vaidlustaja jätkuvalt oma pakkumuse kogumaksumuse tõttu edukate pakkujate ringi. Näiteks, kui (i) loobub osaühing NOVEDIGI (pakkumuse kogumaksumus 4 570 530 eurot), oleks järgmine edukas pakkumus ühispakkujate Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ ja Solar SK 2 a.s. ühispakkumus nr 577239 (pakkumuse kogumaksumusega 5 718 090 eurot). Vaidlustaja pakkumus ühispakkumuse nr 577239 asemel kombinatsiooni ei mahuks, kuivõrd vaidlustaja pakkumuse lisandumisel ületaks kõikide edukaks tunnistavate pakkumuste kogumaksumus 50 000 000 euro piiri;12 (ii) kui täiendavalt loobuks veel mõni pakkuja, nt AS Utilitas Tallinna Soojus (pakkumuse kogumaksumus 3 844 589 eurot), oleks järgmine edukas pakkumus ühispakkujate ESFB1 OÜ ja CS Inital ühispakkumus nr 577182 (pakkumuse kogumaksumus 8 322 000 eurot). Ka sellisel juhul ei mahuks vaidlustaja pakkumus edukate pakkujate ringi, kuivõrd taaskord ületaks vaidlustaja pakkumuse lisandumisel kõikide edukaks tunnsitavate pakkumuste kogumaksumus 50 000 000 euro piiri.13 Isegi kui hankelepingu sõlmimisest loobuksid kõik viis edukat pakkujat (kokku kuus edukat pakkumust), oleks järgmine edukas pakkuja hoopis ühispakkujate Kiisa Energia OÜ ja Solarparks OÜ ühispakkumus nr 577248, kes pakkus 174 MW referentshinnaga 32,80 €/MW/h (kogumaksumusega 49 995 072 eurot), kuivõrd hindamismetoodika järgi oleks just see pakkumus, arvestades pakutud MW ja pakkumuse maksimaalset kogukulu, hankija jaoks majanduslikult kõige soodsam. Riigihanke menetluses osalemise eesmärk on ettevõtja majanduslik huvi sõlmida hankeleping ja kaitstav õigushüve on õiguspärase hankelepingu sõlmimise võimalus.14 Antud juhul ei ole vaidlustajal võimalik vaidlustuse rahuldamisega saavutada hankelepingu sõlmimist. Kõik edukad pakkujad on kinnitanud oma valmisolekut ja soovi hankeleping esimesel võimalusel sõlmida hoolimata esitatud vaidlustusest ja sellest tulenevalt tekkinud viivitusest. Hankija hinnangul ei ole võimalik asuda seisukohale, et ükskõik mis järjekohale jäänud pakkujal on alati võimalik esitada vaidlustus selle hetkeni, kui hankelepinguid ei ole veel sõlmitud, sest esineb äärmiselt hüpoteetiline olukord, kus kõik teised pakkujad võivad hankelepingu sõlmimisest loobuda. Selline seisukoht tekitaks aga potentsiaalselt ohtliku olukorra, kus edututel pakkujatel on võimalik ka eduväljavaadete puudumisel asuda vaidlustuste esitamisega pahatahtlikult takistama hankijate võimalusi jõuda hankelepingu sõlmimiseni. Hankija palub seetõttu jätta vaidlustus läbi vaatamata ning tagastada see vaidlustajale. (II) Hankija otsus on õiguspärane. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata Isegi kui VAKO hinnangul tuleb vaidlustaja vaidlustusõigust jaatada, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Vastavustingimuse nr 2 täitmise eelduseks oli, et pakkuja esitab koos pakkumusega nõutud dokumendid. Hankija kontrollis vastavustingimuse nõude täitmist ning tuvastas, et vaidlustaja ei ole esitanud dokumente „Projekti eelduslik ajakava (vabas vormis dokument)“ ning „Planeeritud seadme detailne kirjeldus (vabas vormis dokument)“. Lisaks tuvastas hankija, et puuduolevates dokumentides nõutud sisulist teavet ei olnud esitatud ka muudes pakkumuse koosseisu kuuluvates dokumentides. Hankija küsis vaidlustajalt selgitusi tuvastatud puuduste osas. Hankija palvele viidata, millises pakkumusega esitatud dokumendis nõutud teave sisaldub, esitas vaidlustaja puuduoleva teabe 12 48 645 418,80 (KÕIK KOKKU) - 4 570 530 (NOVEDIGI) = 44 074 888,80. 13 48 645 418,8 (KÕIK KOKKU) - 4 570 530 (NOVEDIGI) = 44 074 888,80; 44 074 888,80 – 8 322 000 (UTILITAS) = 35 752 888,80; 35 752 888,80 + 28 820 400 (VAIDLUSTAJA) = 64 573 288,80. 14 Nt VAKO 16.01.2018, 211-17/191039, p-d 23-24; TlnHKo 3-23-1696, p 12. 6 / 15  eraldi dokumentidena alles hankija päringu peale, kuivõrd dokumendid (sh nõutud teave) olid esialgsest pakkumusest paraku välja jäänud. Vaidlustajate hinnangul oleks pakkumus tulnud vastavaks tunnistada järgmistel põhjustel: (i) Hankija oleks võinud arvesse võtta varasemalt eksisteerinud dokumente, väites seejuures, et mõlemad puuduolevad dokumendid olid enne pakkumuste esitamise tähtaega hankijal olemas; (ii) Hankijal oli seadme kirjeldus varem olemas ning teave seadme kohta oli kättesaadav ka seadme tootja veebilehel; (iii) Projekti ajakava ja seadme kirjeldus nähtusid ka teistest hankijale pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidest; (iv) Puuduolev teave ei olnud hindamiskriteeriumi osa; ning (v) Dokumentide esitamata jätmine oli põhjustatud RHR-i ebaselgest ülesehitusest.  Puudust ei olnud võimalik selgitustega kõrvaldada RHS § 46 lg 4 võimaldab pakkujal vaid selgituste või selgitamist võimaldavate andmete esitamist. Pakkumuse sisuline muutmine selgituste kaudu ei ole lubatud, st sätte sõnastusest lähtuvalt on lubatav üksnes pakkumuses juba esitatud andmete selgitamine. Alustuseks märgib hankija, et 09.09.2025 päringule vastates ei viidanud vaidlustaja, et hankijal on pakkumusest puuduolev teave juba olemas või et see on hankijale muud moodi kättesaadav. Samuti ei viidanud vaidlustaja, et nõutud teave sisaldub mõnes muus pakkumuse koosseisus esitatud dokumendis. Vastupidi, vaidlustaja tunnistas, et ta plaanis viidatud dokumendid pakkumuses esitada ning et dokumentide esitamata jätmine on olnud eksitus. Hankija tuvastas, et esitamata andmete näol oli tegemist olulise infoga, mille tagantjärele esitada lubamine tähendaks pakkumuste sisulist muutmist. Sisuliseks ja oluliseks tuleb eelkõige lugeda neid andmeid, mis on aluseks hankija otsuste tegemisele, sh andmeid, mille alusel hankija kontrollib pakkumuse vastavust (nt tehniline kirjeldus, pakutava toote tehnilised omadused, toote spetsifikatsioon).15 Sisulise puudusega on tegemist mh ka juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-s nõutud dokument, milleta ei oleks hankijal võimalik pakutava pakkumuse nõuetekohasust kontrollida.16 Vaidlustaja 09.09.2025 dokumentide vastuvõtmisel oleks tegemist olnud mitte esitatud andmete täpsustamise või ilmselgete tehniliste vigade parandamisega, vaid uute, pakkumuses esitamata jäänud, andmete esitamisega. Hankija ei võinud lubada pakkumuse täiendamist. Selliselt oleks hankija tegevus läinud vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega.17 Esitamata dokumentide ja seal sisalduva teabe puudumine vaidlustaja pakkumuses tähendab, et pakkumus ei vasta RHAD-s sätestatud tingimustele. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 kontrollib hankija pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuse vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Tulenevalt RHS § 114 lg 2 esimesest lausest, on hankijal kohustus tagasi lükata pakkumus, mis sisuliselt ei vasta hankija poolt sätestatud tingimustele. Seega, kuna hankija tuvastatud mittevastavused on sisulised, puudusi ei olnud võimalik mistahes moel kõrvaldada ilma, et hankija läheks vastuollu RHS-ist tulenevate nõuete ning võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse üldpõhimõtetega, pidi hankija tunnistama vaidlustaja pakkumuse mittevastavaks ning lükkama vaidlustaja pakkumuse tagasi. 15 RHS kommenteeritud väljaanne 2019, § 46, kommentaar p 33. 16 TlnRngKo 14.11.2023, 3-23-1783, p 20. 17 TlnRnKo 14.11.2023, 3-23-1783/14, p 18; TlnRnKo 31.10.2019, 3-19-1523, p 18. 7 / 15   Hankijal ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, et dokumendid eksisteerisid enne pakkumuste esitamise tähtaega Vaidlustaja on selgitanud, et hankija oleks pidanud 09.09.2025 tagantjärele esitatud dokumendid vastu võtma, kuivõrd mõlemad dokumendid olid enne pakkumuste esitamise tähtaega olemas. Selle tõendamiseks on vaidlustaja esitanud mõlema dokumendi kohta majasisese kirjavahetuse, mille manuseks on sama fail, mille vaidlustajad esitasid hankijale 09.09.2025. Siinkohal on vaidlustaja viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt võib hankija lubada andmete täpsustamist ja parandamist tingimusel, et see nõue puudutab dokumente või andmeid (nt majandusaasta aruandeid), mille puhul saab hankija objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija hinnangul ei ole vaidlustaja viidatud kohtupraktika asjakohane. Käesoleval juhul ei ole tegemist andmetega, mille puhul on hankijal võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg, näiteks nagu oleks seda võimalik teha äriregistris avaldatud või näiteks sõltumatu audiitori poolt kinnitatud, kuid veel avalikustamata majandusaasta aruannete puhul. Vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt peab dokumendi või andmete olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega olema võimalik kontrollida ümberlükkamatute tõenditega, mille objektiivsuses ei saa kahelda. Sellisteks tõenditeks ei saa olla ei dokumentide metaandmed, ega väljavõte Microsoft Outlookist, mida on võimalik hõlpsasti erinevate programmide ja veebilehtedega muuta.18 Selliseks objektiivseks tõendiks võib nt olla mõne ametiasutuse ametlik dokument, äriregistris avaldatud majandusaasta aruanne vms ehk dokument, mida ei ole vaidlustajal mistahes moel võimalik muuta. Vaidlustaja selliseid tõendeid esitanud ei ole.  Hankijal ei olnud nõutud dokumente varasemast olemas. Nõutud dokumentide esitamine on vaidlustaja kohustus Täiendavalt on vaidlustaja viidanud, et vaidlustajale tuleks võimaldada selliste dokumentide vastuvõtmist, mis olid hankijal kas eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest tulenevalt olemas, kuid mida ei ole pakkumuses esitatud. Vaidlustaja on selgitanud, et hankijal pidi olema seadme kirjeldus juba enne pakkumuse esitamise tähtaega olemas. Vaidlustaja ei ole oma väidet tõendanud. Vaidlustaja on viidanud üksnes, et on hankija teise üksuse töötajatega kohtunud ja vahetanud dokumente seoses võimaliku gaasijaama liitumisega, mille osaks on sama seade (22 gaasi sisepõlemismootoriga elektrijaam), mille kohta pidi vaidlustaja käesolevas riigihankes kirjelduse esitama. Esmalt selgitab hankija, et elektri- ja gaasipõhivõrguga liitumise näol tegemist täiesti eraldiseisvate menetlustega, mida reguleerivad teise valdkonna õigusaktid. Näiteks, elektrivõrguga liitumist reguleerivad elektrituruseadus (edaspidi ELTS), Vabariigi Valitsuse 26.06.2023 määrus nr 184 „Võrgueeskiri“, Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ ja Euroopa Komisjoni määrused. Elektrivõrguga liitumisel tuleb lähtuda hankija elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustest ning liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamise metoodikast. Gaasivõrguga liitumist reguleerivad maagaasiseadus ja majandus- ja taristuministri 28.07.2017 määrus nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“. Hankija täidab elektri- ja gaasipõhivõrguga liitumismenetlustes teist funktsiooni, seejuures koordineerib nii elektri- kui gaasipõhivõrguga liitumismenetlusi hankija eraldiseisev üksus, kes ei tegele riigihangete läbiviimisega. Hankija on tuvastanud, et üks vaidlustajatest (OÜ Derivaat NH3 Power) on esitanud liitumistaotluse, milles on märkinud, et soovib liituda Paldiski alajaama ja sinna planeeritud tootmismoodul on 22 gaasi sisepõlemismootoriga käitatav sünkroongeneraator (Lisa 4 – SISALDAB VAIDLUSTAJA OÜ DERIVAAT NH3 POWER ÄRISALADUST). Taotluses ei ole tehtud mistahes märget, et liitumistaotlus on seotud vaidlusaluse riigihankega. Samuti ei ole taotluses esitatud tootmisseadme täpset mudelit ega hankijale 09.09.2025 RHR-i vahendusel esitatud seadme tehnilist kirjeldust. Seega ei olnud hankijal viidatud tehnilist kirjeldust varasemalt olemas. 18 VAKO 08.08.2025, 162-25/289603, p 8.2; TlnRnKo 14.11.2023, 3-23-1783/14, p 24; 8 / 15  Ka käesolevas riigihankes esitatud pakkumuses ei olnud viidet, et hankija peaks otsima teavet seadme tehniliste näitajate kohta hankijale liitumismenetluse käigus esitatud andmete hulgast. Selline viide ei oleks olnud ka lubatav. Riigihankes kehtestatud vastavustingimuse nr 2 kohaselt tuli teave seadme detailse tehnilise kirjelduse kohta esitada pakkumuse koosseisus. Tingimuste kohaselt ei olnud võimalik täita vastavustingimust üksnes viitega mõnele pakkumuse koosseisuvälisele dokumendile.19 Vaidlustaja esitatud põhilise tehnoloogia vormis on kirjeldusena märgitud üksnes „INNIO JENBACHER JMS624 4500kw ühikvõimsusega gaasimootoriga generaatorseade. Kokku paigaldises 22 tk nominaalvõimsusega 99 MW“. Liitumispunktiks on märgitud põhilise tehnoloogia vormil märgitud uus rajatav Leetse 110kV alajaam. Ka pakkumuses esitatud „Tehnoloogia vastavuse kinnitusest“ ei nähtunud täiendavat infot seadme tehniliste näitajate kohta. Hankija selgitab, et ka teistel pakkujatel on paralleelselt käimas üks või mitu liitumismenetlust. Seejuures ei ole kõik liitumismenetlused tingimata seotud just käesoleva riigihankega. Hankijal ei ole kohustust käia kontrollimas, kas mõni pakkuja on muu hulgas esitanud ka liitumistaotluse või vastupidi, ega mõni liitumistaotluse esitanud pakkuja ei planeeri osaleda ka mõnel hankija läbiviidaval riigihankel. Hankijal ei ole kohustust kontrollida riigihankemenetluse raames, milliseid dokumente on pakkujad liitumistaotluste lisadena esitanud ja uurima, kas liituja soovib äkki neid dokumente ka mõnes teises hankijal läbiviidavas menetluses kasutada. Eelkirjeldatu tooks kaasa hankijale ebamõistliku halduskoormuse. Ka väide, et hankija oleks pidanud ise vaidlustaja pakkumuses sisalduvad puudused kõrvaldama, otsides veebist tootmisseadme kohta teavet, on põhjendamatu. Pakkumuses nõutud andmete esitamine on vaidlustaja kui pakkuja kohustus. Olukorras, kus tegu ei ole pelgalt ebaselgusega, vaid pakkuja on jätnud nõutud teabe täielikult esitamata, ei pea hankija hakkama ise mistahes allikatest kokku otsima teavet, et kontrollida, kas RHAD tingimused on täidetud. Selliselt muutuks RHAD vastavustingimuste ja tehniliste kirjelduste kehtestamine sisutuks, kuivõrd pakkujatel piisaks üksnes tootenime esitamisest ning ülejäänud teabe kokkuotsimise ning kontrollimise kohustus lasuks hankijatel. Selline tööjaotus on ilmselgelt ebamõistlik. Hankijal ei ole sellist uurimiskohustust. Täiendavalt selgitab hankija, et puudus ei ole kõrvaldatav üksnes kiire veebist teostatava otsingu teel. Vaidlustaja on esitanud pakkumuses viite „INNIO JENBACHER JMS624“ seadmele. Vaidlustaja viidatud lehelt on leitav INNIO toode JENBACHER J624 (mitte JMS624). Vahe võib olla küll minimaalne, kuid hankijal ei ole võimalik asuda seisukohale, kas tegemist on just selle seadmega, mida pakkuja soovis pakkuda. Vaidlustaja viidatud veebilehel on muu hulgas võimalik valida seadmele ka erinevaid sätteid, sõltuvalt sellest, millist seadet soovitakse (50 või 60 Hz, seadme suurus, kas soovitakse CHP moodulit, Genset või Container tüüpi seadet). Seega ei saanud hankija üksnes veebist leitava info põhjal tuvastada, millist seadet oli vaidlustaja soovinud pakkuda. Kui valida vaste, mis vastab vaidlustaja esitatud seadmele (INNIO JENBACHER JMS624), viib esimene sama viitega link (https://www.tmenergo.kz/en/product/jenbacher-gas- engines/innio-jenbacher-type-6/jenbacher-jms-624/) ebaturvalisele saidile, mida enam serverist leida ei ole võimalik. Seega ei ole otsingu teostamine niivõrd lihtne ja selge nagu vaidlustaja on üritanud näidata. Seejuures, nii vaidlustaja viidatud õiguskirjandus kui ka seal viidatud kohtupraktika kinnitab seisukohta, et hankija uurimiskohustus varasemate dokumentide väljaotsimises ei ole piiramatu. Hankija võib nõuda pakkumuses esitatud andmete täpsustamist või parandamist üksnes tingimusel, et selgitatakse pakkumuses ebaselgeks jäänud andmeid, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluse esitamise tähtaeg.20 Seejuures on ka õiguskirjanduses kinnitatud, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb lugeda parandamatuks puuduseks see, kui pakkujal jäi esitamata pakkumuse vastavusega seonduv dokument, mis hankijal oli eelmisest riigihankest või selle välisest tegevusest tulenevalt olemas.21 Seega tegelikult ei olnud isegi määrav, kas üks vaidlustajatest oli teise haldusmenetluse raames hankija mõnele töötajale seadme tehnilise kirjelduse edastanud või mitte. Hankija ei oleks võinud teises menetluses esitatud andmetega arvestada. 19 EKo 03.07.2025, C-534/23 P ja C-539/23 P, p-d 73, 75-76; 83. 20 RKHKo 3-19-1501, p 17 jt. 21 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne (Juura 2025), § 114, lk 765; TlnRnKo 3-18-1619, p 20. 9 / 15  RHAD-s oli selgelt sätestatud, milliseid dokumente ja millist teavet peavad pakkumused sisaldama. Nõuetekohase pakkumuse koostamise ja esitamise eest vastutab pakkuja.22 Pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse avamise ajal.23 Hankija eeldab vaidlustajalt kui oma valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, kes soovib hankemenetluse tulemusena lepingut täitma asuda, hoolikust ja tähelepanelikkust RHAD-ga tutvumisel.24 Pakkumuse komplekteerimise ja esitamise etapis on hoolsal pakkujal kohustus veenduda, et ta on nõuetekohaselt täitnud ja pakkumusele lisanud kõik vajalikud dokumendid,25 sh ka korrektsed vormid, andmed. Ebapiisav on, kui pakkumuse koosseisus on üksnes kinnitus kõikidele nõuetele vastamise kohta, kuid puuduvad (kui RHAD-s on nõutud, siis vastavatel vormidel) küsitud sisulised andmed.26 Kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused.27 Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud RHAD-s kehtestatuga ning nendele tingimustele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet. Teabe hilinenult esitamine võib anda pakkujale eelise teiste pakkujate ees. Näiteks võisid pakkuja ja seadme tootja vahel olla jätkuvalt pooleli läbirääkimised, mille käigus oleksid osad tehnilised näitajad võinud täpsustuda. Turul osalevatele ettevõtjatele on teada, et hetkel on elektrijaamade ehitamise turul tippaeg ning seadmete tootjatega eelkokkulepete saavutamine võib olla keeruline, seega ei ole välistatud, et nii mõnigi potentsiaalne pakkuja võis just seetõttu jätta pakkumuse esitamata, kuna neil ei olnud piisava kindlusega võimalik pakkuda riigihankes konkreetset seadet ega esitada seejuures pakkumuses juba ka seadme detailne tehniline kirjeldus. Andes vaidlustajale võimaluse seadme detailne tehniline kirjeldus esitada ka tagantjärele, asetataks vaidlustaja teistest pakkujatest või hankest huvitatud isikutest soodsamale positsioonile.  Vastavustingimuses nr 2 ja TK-s sätestatud tingimuste täitmiseks ei piisa üldsõnalisest kinnitusest Hankija on soovinud seadme detailse tehnilise kirjelduse ning loogilise ja turupraktikale vastava eeldatava ajakava esitamist, et kontrollida pakkumuste tõsiseltvõetavust, sh seda, kas pakkujad on leidnud nõuetele vastavad seadmed ning on suutelised projekti planeerima selliselt, et on usutav, et pakkuja suudab projekti ka ellu viia. See on olnud vajalik eelkõige selleks, et minimeerida pahatahtlike ja selgelt spekulatiivsete pakkumuste esitamise riski. Hankija on kehtestanud TK-s tingimused, millele peab rajatav seade vastama. Näiteks on hankija kehtestanud tingimuse, mille kohaselt peab olema tegemist Eesti elektrisüsteemi jaoks uue elektrienergia tootmise või salvestamise seadmega, st tegemist ei või olla olemasoleva tootmis- või salvestusseadmega, mille puhul asendatakse osad elemendid. Tootmisseade peab olema võimeline andma elektrienergiat võrku. Täiendavalt on seadme tehnilisi omadusi käsitlevad tingimused sätestatud TK p-des 3(a)-(k) ning p-des 4(a)-4(b). Nendele tingimustele vastavuse kontrollimiseks ongi hankija kehtestanud vastavustingimuse nr 2, mis on nimetatud ka TK p-s 4(c). Nende nõuete täitmiseks ei piisa üksnes pakkumuses planeeritava seadme nimetamisest ega paljasõnalisest kinnitusest, et pakkumus vastab RHAD-s sätestatud tingimustele. Hankija ei kehtestanud küll ettemääratud vormi, kuid on selge, et seadme detailne kirjeldus peab olema midagi enamat kui üksnes seadme nimi. Ka projekti eeldatav, loogiline ja valdkonna tavapärasele praktikale vastav ajakava ei saanud üksnes seisneda pakkuja kinnituses, et pakkumus vastab kõikidele RHAD-s sätestatud tingimustele. Seejuures on vaidlustaja poolt 09.09.2025 hilinenult esitatud dokumentidest selge, et ka vaidlustaja on ise vastavustingimust nr 2 mõistnud selliselt, et selle täitmiseks tuleb esitada põhjalik seadme kirjeldus ja ajakava. Vaidlustaja esitatud planeeritud seadme tehnoloogilise kirjelduse p-s 4 on vaidlustaja andnud mh ülevaate, kuidas on täidetud TK p-des 3(g)-(k) ja 4(a)-(b) kehtestatud tingimused. Ka hilinenult esitatud ajakava on märkimisväärselt põhjalikum kui üksnes kinnitus, et seade valmib hankelepingus sätestatud valmiduse tähtajaks. 22 VAKO 08.08.2025, 162-25/289603, p 8.1. 23 TlnRnKo 23.10.2018, 3-18-1360, p 14. 24 TrtHKo 22.06.2018, 3-18-977, p 18 25 VAKO 21.09.2018, 177-18/194960, p 22 26 TlnHKo 3-20-1900, p 29.4; TrtHKo 3-22-1232, p-d 19.1-19.2. 27 TrtHKo 02.08.2024, 3-24-1892/10, p 25. 10 / 15   Vastavustingimused ei pea sisaldama vaid üksnes infot, mis on hindamiskriteeriumi osaks Vastavustingimused ei pea olema seotud ainult teabega, mis on vajalik pakkumuste hilisemaks hindamiseks. Vastasel juhul võiks riigihangetes, kus edukas pakkuja valitakse üksnes pakkumuse maksumuse alusel, vastavustingimusena nõuda vaid pakkumuse maksumuse nimetamist. Hangitavale teenusele või asjale ei oleks hankijal justkui õigust täiendavaid tingimusi kehtestada. Selline lähenemine on ilmselgelt väär. Tehniline kirjeldus on dokument, milles hankija kirjeldab oma vajadusi ning soovitud teenuse või toote olulisi omadusi.28 Seejuures on tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 77 lg 4 p 1 kohaselt kohustuslik. Hankija on käesolevas riigihankes koostanud tehnilise kirjelduse. Seega oli hankijal RHS § 114 lg 1 kohaselt kohustus kontrollida pakkumuse vastavust ka TK-s esitatud tingimustele. Käesoleval juhul ei olnud hankijal võimalik kontrollida aga vaidlustaja pakkumuse vastavust TK p--des 3(g)-(k) ja 4(a)-(b) sätestatud tingimustele.  RHR-i ülesehitus ei saa õigustada pakkuja hooletust Vaidlustaja on selgitanud, et plaanis vastavustingimuses nr 2 nõutud dokumendi ja teabe pakkumuses esitada, kuid see jäi RHR-i keskkonna keerulise ülesehituse tõttu tegemata. Seejuures on vaidlustaja selgitanud, et RHR-is puudus selge koht, kuhu nõutud dokumendid esitada. Hankija eeltooduga ei nõustu. Vastavustingimuses nr 2 on selgelt nimetatud dokumendid ja teave, mis tuleb pakkujatel esitada. Seejuures on pakkujatele esitatud kaks välja, kuhu oli võimalik küsitud dokumente esitada. Vabas vormis esitatavad dokumendid tuli esitada vastavustingimuse nr 2 juurde vastuseks küsimusele „Dokumendid“. Kõik teised pakkujad on vastavustingimust ka selliselt mõistnud, esitades viidatud väljal kõik kolm nõutud dokumenti. Ka vaidlustaja on viidatud välja täitnud, esitades sinna ühe nõutud dokumentidest „Tehnoloogia vastavuse kinnitus“. Hankija hinnangul ei ole usutav väide, et tegemist on RHR-i tehnilise veaga, vaid peab usutavaks, nagu ka vaidlustaja on ise viidanud, et tegemist oli tähelepanematusest tehtud veaga. See ei saa aga õigustada vastavustingimuste täitmata jätmist. TAOTLUS HANKELEPINGU SÕLMIMISE LUBAMISEKS RHS § 193 lg 5 kohaselt võib VAKO hankija põhjendatud taotlusel alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamise kohta. Seda eeldusel, et (i) vaidlustatakse hankelepingu sõlmimisele eelnev ajaliselt viimane hankija otsus ja (ii) et oluline avalik huvi, mida võidakse kahjustada hankelepingu sõlmimata jätmise korral, (iii) kaalub üles vaidlustaja õiguste võimaliku kahjustamise. Täidetud on RHS § 193 lg-s 5 sätestatud esimene eeldus: vaidlustaja on vaidlustanud hankelepingu sõlmimisele eelneva ajaliselt viimase hankija otsuse. Teiseks eelduseks on olulise avaliku huvi kahjustamine hankelepingu sõlmimata jätmise korral. Seda, mida saab pidada oluliseks avalikuks huviks, tuleb sisustada igakordselt vastavalt asjaoludele.29 Näiteks võivad VAKO praktika kohaselt olla hankelepingu sõlmimise loa andmise aluseks ka lepinguga seotud kaalukad majanduslikud huvid.30 Hankija hinnangul võivad need olla ka muud olulised ühiskondlikud huvid. Käesoleval juhul seisneb oluline avalik huvi selles, et hankelepingute sõlmimine esimesel võimalusel on kriitilise tähtsusega Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamiseks pärast mandri-Euroopa sünkroonalaga liitumist. See on turul tegutsevatele ettevõtjatele ka üldteada info, mida on kajastatud mh käesolevat riigihanget käsitlevates ajakirjandusartiklites (vt nt Lisa 5, lk 2). Sellele on hankija juhtinud tähelepanu ka RHAD TK p-s 4. 28 VAKO 16.11.2016, 224-16/1666688, p 7; VAKO 22.01.2021, 282-20/228027, p 16. 29 TlnHKm 31.05.2023, 3-23-1130, p 12.1. 30 VAKO 17.05.2018, 83-18/194060, p-d 9-20. 11 / 15  Enne 2025. aasta veebruari oli Eesti koos teiste Balti riikidega osa Venemaa juhitavast sagedusalast. Kuna Balti riigid on enne mandri-Euroopaga sünkroniseerimist sõltunud sageduste haldamisel Venemaa sünkroonalast, ei olnud Baltikumil võimalik arendada välja oma enda toimivat tasakaalustamisturgu. Ka Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu on märkinud, et Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda on oluliselt suurendanud Baltikumi tasakaalustamisturgude puudumisest tingitud ohtu varustuskindlusele.31 Elektrisüsteemi sageduse stabiilsena hoidmine on varustuskindluse vaatest äärmiselt oluline: elektrisüsteemis peavad tarbimine ja tootmine olema igal ajahetkel omavahel tasakaalus. Vastasel juhul elektrisüsteem kustub ning territoorium jääb pimedusse. Seega on sagedusreservid kriitiliselt olulised Eesti elektrisüsteemi toimimise jaoks. Pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist on Balti riikidel SAFA32 lepingust tulenevalt kohustus vastavalt oma süsteemi suurusele (tootmise ja tarbimise mahtudele) tagada ka vajalikud reservid. Euroopa regulatsioonide kohaselt on süsteemihalduril tavapäraselt õigus hankida reserviteenuseid üheks päevaks korraga ja vaid päev ette. Suurendamaks investeerimiskindlust alles arenevatel turgudel on Balti riigid ainsana kogu Euroopa Liidus saanud erandina õiguse hankida reserviteenuseid tavapärasest pikemalt ette.33 Seejuures märgivad nii Euroopa Parlament kui ka Euroopa Liidu Nõukogu erandi kehtestamisel, et stabiilse sünkroniseeritud süsteemi toimimise üks hädavajalikke eeltingimusi on piisava tasakaalustamisvõimsuse reservi olemasolu sageduse reguleerimiseks ning, et tasakaalustamisturu väljaarendamine nõuab aega ja uusi investeeringuid tasakaalustamisvõimsusesse.34 Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamine on hankija ülesanne. Hankija on Eesti elektri ühendsüsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja. Elektrisüsteemi põhivõrguettevõtja on elutähtsa teenuse osutaja (ELTS § 211 p 3; hädaolukorra seadus § 36 lg 11 p 1). Omaniku ootuste kohaselt on hankija kohustus tagada elutähtsate teenuste toimepidevus ning kindlustada Eesti elektritarbijate kvaliteetne ja nõuetekohane energiaga varustamine (Lisa 6).35 Ühiskonna elektrienergia järjepidev tagamine on ka riigikaitseline ülesanne, mille eest on vastutavaks määratud Kliimaministeerium ja mis omakorda tagab viidatud riigikaitselise ülesande täitmise läbi hankija tegevuse (Lisa 7).36 Hankijal kui elektri põhivõrguettevõtjal on kohustus teostada iga-aastaselt elektrisüsteemi võimekuse analüüs. 2024. aasta varustuskindluse aruande (edaspidi varustuskindluse aruanne 2024)37 p 4.8 kohaselt on Eesti varustuskindluse tagamisel üheks peamiseks väljakutseks reservide nõudluse kasv pärast Mandri-Euroopaga sünkroniseerimist – võttes seejuures arvesse, et Eestis on vähe võimsusi, mis suudaks sellist teenust pakkuda. Seetõttu on alates mandri-Euroopaga sünkroniseerimisest ühiskonnale uue kuluna tekkinud sageduse hoidmise kulu. Nagu punktides 73 ja 74 on selgitatud, andis Euroopa Liit Baltikumile erandi just seetõttu, et aidata luua sagedusreservide turule piisav likviidsus, et pakkumine ja nõudlus oleks tasakaalus ja kulu ühiskonnale tervikuna mõistlik. Praegusel hetkel ületab sagedusreservide turu nõudlus pakkumise ja seetõttu on muutunud ka sageduse hoidmise kulu maksumaksjate ja tarbijate jaoks ebapropotsionaalselt kalliks. Seda illustreerivad Balti süsteemihaldurite summaarsed kuised kulud alates turu käivitumisest: 31 Euroopa Liidu määrus 2024/1747, põhjendus 52. 32 Sychronous Area Framework Agreement – sünkroonala raamlepe. 33 Euroopa Liidu määrus 2024/1747, artikkel 19h p 16. 34 Euroopa Liidu määrus 2024/1747, põhjendus 52. 35 Kättesaadav ka veebis: https://kliimaministeerium.ee/uudised/omaniku-ootused-eleringile-panevad-rohu- konkurentsivoimelisele-elektri-hinnale-ning. 36 Kättesaadav ka veebis: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Riigikaitse%C3%BClesanded_20251014.pdf. 37 Kättesaadav: https://elering.ee/sites/default/files/public/varustuskindluse%20konverentsid/2024/Elering_VKA_2024_04062025.pdf 12 / 15 Joonis: Balti süsteemihaldurite summaarsed kuised kulud. Allikas: https://elering.ee/sagedusreservide-turu-kokkuvotted. Ülalt nähtub, et just mFRRi reguleerimisteenuse osas (käesoleva riigihanke ese) on kulud olnud märkimisväärselt suured, nt märtsis ca 55 miljonit eurot ja aprillis ca 58 miljonit eurot. Kuigi suvekuudel on tulenevalt taastuvenergia suuremast tootmisest tänu paremale ilmale (päikesepargid) olnud nimetatud kulud madalamad, siis näeme juba 2025 septembri statistika kohaselt jälle kulude järsku ja märgilist kasvu: mFRR kogukulu oli septembris ca 34 miljonit eurot. Sagedusreservide kulu üksnes kasvab sügis- ja talvekuudel, sest halva ilma tõttu kasvab nõudlus elektri ja soojuse järele, ent samas ei paku näiteks päikeseenergia pimedate tundide mahu tõttu suvekuudega võrdset toodangut. Lisaks märgib hankija, et hankija hinnangul on lähiajal lisandumas täiendavalt just taastuvenergial põhinevat mittejuhitavat võimsust. Mittejuhitava taastuvenergia kasv üksnes süvendab vajadust sagedusreservide järele. Seda seetõttu, et mittejuhitavad võimsused on oma toodangult ebastabiilsed, st tuul ei puhu kogu aeg ja päike samuti ei paista igal tunnil. Seega, kui arvestada eeltoodut, on sagedusreservi turu likviidsusprobleem tulevikus aina süvenev. Seega nähtub eeltoodust, et Eesti varustuskindluse tagamiseks pärast mandri-Euroopaga sünkroniseerimist on äärmiselt oluline vajalikus mahus reservvõimsuste olemasolu. Just vajalikus mahus reservvõimsuste tagamiseks ongi Elering korraldanud pikaajalise mFRR ülesreguleerimise reservvõimsuse teenuse hanke.38 Kuigi esmapilgul võib tunduda, et hankija mure ei ole piisavalt ajakriitiline, kaalumaks üles vaidlustaja õiguste riivet, on see mulje petlik. Nagu nähtub ülaltoodust, on tegemist ajas süveneva murega. Lisaks, arvestades energeetika valdkonna projektide eripäraga, on selge, et seadmete rajamine ei toimu üleöö. Seda ilmestavad ka käesolevas riigihankes esitatud pakkumused ja planeeritavate projektide eeldatavad ajakavad. Eriliseks probleemkohaks on just ülemaailmselt nt gaasiturbiinide osas tekkinud märkimisväärsed tarneraskused, mistõttu ulatuvad seadmete ooteajad kohati ligi 7 aastani (Lisad 8-11).39 Seetõttu on piisavalt kõrge tõenäosus, et juhul kui käesolev vaidlustus- ja kohtumenetlus jätkub pikaajaliselt ning vahepeal pole võimalik ka hankelepingut sõlmida, võivad osad gaasitehnoloogial põhinevad pakkumused kaotada kehtivuse, sest gaasiturbiini tootjatega sõlmitud tingimuslike tarnelepingute sõlmimise tähtaeg on aegunud ja tootjad ei ole nõus pakkumuste jõusolekut enam pikendama. Seda seetõttu, et ülisuur nõudlus ja piiratud pakkumine koos toorme tarneahela probleemidega tähendab, et ühe tingimusliku tarnelepingu lõppemisel sõlmib tootja koheselt uue kokkuleppe järgmise järjekorras ootava kliendiga. Tegemist on energeetika suurprojektide riigihangete puhul tavapärase probleemiga. 38 Varustuskindluse aruanne 2024, p 47, lk 109. 39 Kättesaadavad ka veebis: https://www.woodmac.com/news/opinion/new-landscape-for-gas-fired-power/; https://www.gevernova.com/news/press-releases/ge-vernova-plans-new-41-million-50-job-investment-schenectady- expand-gas-power; https://www.rinnovabili.net/business/utilities/gas-turbine-supply-chain-under-pressure/ 13 / 15  See võib omakorda tekitada olukorra, kus hankija on sunnitud hankemenetluse lõpetama hankelepinguid sõlmimata – edukaks tunnistatud 236 MW-st põhinevad 186 MW just gaasi tehnoloogial. Sellisel juhul sagedusreservidega seotud likviidsusprobleem üksnes süveneb ning juba niigi ühiskonna jaoks ebamõistlik kulu kasvab veelgi. Lisaks, arvestades erandi lõpptähtaega (31.10.2033), gaasiturbiinide tavapärast ooteaega ning asjaolu, et praeguses riigihankes oli pakkumuste esitamisetähtaeg 13 kuud, ei jõua hankija tõenäoliselt käesoleva riigihanke luhtumisel korraldada uut riigihanget, mis mahuks Euroopa Liidu kehtestatud erandi ajalisse piiri nii, et nt gaasijaamad valmiksid piisavalt vara enne erandi lõpptähtaega. Hankija rõhutab siinkohal, et on olnud oma tegevuses hoolas ka riigihanke ajalise kulu planeerimisel. Ülalviidatud erand, mis võimaldas hankijal üldse sellise riigihanke korraldada, kehtestati alles 13.06.2024 ning avaldati 26.06.2024. Riigihange kuulutati välja juba 15.07.2024. Olulise avaliku huvi kahjustumist ei ole riigihanke raames hangitava teenuse olemusest ja hankelepingu esemest tulenevalt võimalik leevendada ka ajutisi lepinguid sõlmides, sest uute võimsuste turule toomisega võtavad pakkujad suure ärilise riski, mille maandamiseks on tarvis pikaajalist lepingut. Samuti aitab pikaajalise lepingu olemasolu tagada rahastus välistelt finantseerimisasutustelt (nt pankadelt), mida on energeetika suurprojektide puhul reeglina tarvis. Finantsseerimisasutused tahavad näha projektist saadavat kindlat ja püsivat tulu, mille aitabki tagada sagedusreservi teenuse pikaajaline leping. Seega, ilma hanke tulemusel sõlmitava lepinguta ei saa pakkujad ka suure tõenäosusega projekti teostamiseks vajalikku laenu. Seega, hankelepingute sõlmimata jätmine tooks kaasa olulise avaliku huvi kahjustamise selliselt, et tekitatud kahju ei oleks mõistlike vahenditega võimalik enam leevendada. Järelikult on ka RHS § 193 lg 5 teine eeldus täidetud. Samuti on täidetud ka RHS § 193 lg 5 kolmas eeldus: olulise avaliku huvi kahjustamise oht kaalub üles võimaliku vaidlustaja õiguste riive. Esiteks on hankija hinnangul vaidlustuse perspektiiv madal. Vaidlustajal ei ole vaidlustamisõigust (vt ka käesoleva vastuse p-d 19-34). Vaidlustaja ei ole vaidlustanud ühegi teise pakkuja suhtes tehtud otsuseid. Seejuures ei ole võimalik vaidlustust ka seda sisuliselt läbi vaadates rahuldada (vt ka käesoleva vastuse p-d 35-68). Vaidlustaja jättis pakkumusega esitamata dokumendid ja teabe, mille esitamine oli RHAD tingimuste kohaselt kohustuslik. Tegemist on sisulise puudusega, mida ei ole võimalik mistahes moel hiljem selgitustega kõrvaldada. Vaidlustaja õiguste potentsiaalne riive on madal. Seejuures, isegi kui vaidlustaja pakkumus oleks tunnistatud vastavaks, ei oleks vaidlustaja pakkumus olnud edukas, st vaidlustaja ei saavuta temaga hankelepingu sõlmimist. Arvestades vaidlustuse perspektiivi ei saa hankelepingu sõlmimise keelu kehtima jätmisel vaidlustaja saavutada muud eesmärki kui see, et vaidlustus- ja kohtumenetluste tõttu lükkab ta hankelepingute sõlmimise niivõrd kaugesse tulevikku, et riigihanke eesmärgi saavutamine võib sattuda tõsisesse ohtu. Vaidlustajal ei ole põhjendatud ootust hankelepinguni jõudmiseks. Seetõttu ei saa pidada vaidlustaja õiguste riivet seoses hankemenetluses esitatud pakkumuse mittevastavaks tunnistamisega olulisemaks ühiskondlikust huvist energiajulgeoleku, tasakaalus elektrisüsteemi ja mõistliku elektri lõpphinna vastu. Eeltoodust tulenevalt palub hankija rahuldada taotluse ning anda luba käesoleva riigihanke tulemusel hankelepingute sõlmimiseks edukate pakkujatega. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Asja läbivaatamise viis. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega. Esindusõigus. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Ärisaladus. Hankija vastusele lisatud lisa 4 sisaldab vaidlustaja OÜ Derivaat NH3 Power ärisaladust, mistõttu palume kolmandatele isikutele, sh avalikus toimikus ja lahendis, selle sisu mitte avaldada. 14 / 15 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Pilleriin Peedosk Lisad: 1. Hindamismetoodika tulemusi kajastav tabel (ainult vastavaks tunnistatud pakkujad); 2. Hindamismetoodika tulemusi kajastav tabel (koos vaidlustaja pakkumusega); 3. Edukate pakkujate kinnitused hankelepingu sõlmimise kohta; 4. OÜ Derivaat NH3 Power 22.08.2025 liitumistaotlus – VAIDLUSTAJA OÜ Derivaat NH3 Power ÄRISALADUS - Palume kolmandatele isikutele, sh avalikus toimikus ja lahendis, sisu mitte kajastada); 5. Delfi Ärilehe 04.05.2025 artikkel „Elenger kaalub Eestisse gaasijaama ehitamist“; 6. Elering AS ainuaktsionäri 04.09.2025 otsus nr 1-3/25/24 „Omaniku ootused Elering AS-le“; 7. Riigikantselei ülevaade riigikaitseliste ülesannete jaotusest; 8. Rinnovabili 15.05.2025 artikkel „Gas turbine supply chain slows global growth in gas-fired capacity“ (koos masintõlkega eesti keelde); 9. GE Vernova 19.08.2025 pressiteade „GE Vernova plans new $41 million, 50 job investment in Schenectady to expand gas power capacity“ (koos masintõlkega eesti keelde; 10. Wood Mackenzie 14.05.2025 artikkel „The new landscape for gas-fired power: turbochanged or tubro lag?“ (koos masintõlkega eesti keelde); 11. Utility Dive 05.05.2025 artikkel „Gas turbine manufacturers expand capacity, but order backlog cpould proove stubborn“ (koos masintõlkega eesti keelde). 15 / 15 Gaasturbiinide tarneahel aeglustab gaasielektrijaamade ülemaailmset kasvu Toimetus • 15. mai 2025 • Lugemisaeg: 2 minutit Prognooside kohaselt lisandub maailmas aastaks 2040 umbes 890 GW uut gaasielektritootmisvõimsust, kuid taastuvenergia areng, gaasi hinnad ja tarneahela takistused võivad seda laienemist pidurdada. Gaasielektrijaamadest loobumine ei saa olema lihtne. Looduslikku gaasi peetakse energiasektori ülemineku „sillakütuseks“, ning see jääb ainsaks fossiilkütuseks, millel on pikaajalised kasvuväljavaated. Ometi ei pruugi pakkumine nõudlusele järele jõuda. Mitmed tegurid – eelkõige raskused gaasturbiinide tarneahelas – võivad piirata tempot, millega uusi gaasijaamu rajatakse. Uuringufirma Wood Mackenzie käsitleb neid võimalikke arenguid oma raportis „Turbocharged vs. turbo lag: The new landscape for gas-fired power“ („Turbokiirendus vs. turboviivitus: uus maastik gaasielektritootmises“). Uuring analüüsib maagaasi tulevikku elektritootmises ja selle mõju ülemaailmsetele energiaturgudele, võrreldes vajaminevate iga-aastaste paigalduste mahtu olemasoleva tootmisvõimekusega. Pakkumise ja nõudluse dünaamika Bloomberg NEF-i majandusliku ülemineku stsenaariumi kohaselt kasvab ülemaailmne gaasinõudlus aastatel 2024–2050 umbes 25%, ulatudes 5 449 miljardi kuupmeetrini. Seda suundumust veavad kaks peamist tegurit: andmekeskuste suur energiavajadus ja optimistlikum pikaajaline nägemus gaasi hinnast. Kuid kas globaalne pakkumine suudab sammu pidada? Wood Mackenzie analüütikute hinnangul lisandub ajavahemikus 2025–2040 ligikaudu 890 gigavatti uut gaasielektritootmisvõimsust. Hiina ja Ameerika Ühendriigid juhivad seda kasvu, moodustades kokku umbes 47% kõigist iga-aastastest lisandustest sel perioodil. Mis varjutab prognoose? Suurim määramatus peitub gaasturbiinide tarneahelas. Uute turbiinide tellimused kasvasid 2024. aastal aastaga 32%, mida ajendasid elektrifitseerimine, tehisintellekt ja rohelise vesiniku tootmine. Kuid juba lühiajaliselt on ilmnenud väljakutsed: ülemaailmsed kriitiliste materjalide puudused, transporditakistused ja haprad logistikavõrgustikud aeglustavad tarnet. Tulemuseks on see, et uute gaasturbiinide tarneajad ulatuvad nüüd üle 2029. aasta, põhjustades laialdasi projektiviivitusi. Ka kütusehinnad piiravad kasvu – eriti Aasias, kus kõrged hinnad võivad hoolimata kasvavast nõudlusest takistada maagaasi kasutamist tiputarbimise ajal. Samal ajal Euroopas suruvad dekarboniseerimise eesmärgid gaasi järkjärgulisele taandumisele, ning selle osakaal energiasegus peaks aastaks 2040 märgatavalt vähenema. „Kuigi elektriturud toetuvad maagaasile osana energiasiirde protsessist kuni 2040. aastani, on gaasi rollil selged piirid,“ ütles David Brown, Wood Mackenzie energiasektori ülemineku uuringute juht. „Kõrged kütusehinnad mõnes piirkonnas, kasvavad ehituskulud ning langevad taastuvenergia ja energiasalvestuse hinnad piiravad kõik sektori potentsiaali.“ KINNITATUD ainuaktsionäri otsusega 04.09.2025 nr 1-3/25/24 Omaniku ootused Elering AS-ile Riigi osalemise põhjused äriühingus Riik omab osalust Elering AS-is selleks, et tagada Eesti elektri- ja gaasivarustuskindlus, toetada elektri- ja gaasituru arengut ning energia lõpphinna kujunemist viisil, et oleks tagatud Eesti majanduse konkurentsivõime. Üldised eesmärgid äriühingule Riigi kui omaniku üldised ootused on järgmised:  olla Eesti äriühingutele eeskuju heade juhtimistavade, sotsiaalse vastutuse ning kõrge ärikultuuri poolest järgides head ühingujuhtimise tava ja vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtteid ning integreerides need äriühingu igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse;  tagada äriühingus toimiv kvaliteedijuhtimise ja sisekontrollisüsteem, sh riskijuhtimise põhimõtete järjepidev rakendamine, mis võimaldab riske regulaarselt hinnata ja tõhusalt maandada;  vältida või vähendada oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ehk jalajälge ning integreerida jätkusuutlikkuse kaalutlused investeerimispoliitikasse, riskijuhtimise- ja sisekontrollisüsteemidesse;  tagada elutähtsate teenuste toimepidevus, sh rakendada füüsilisi ja küberturvalisuse meetmeid, et tõsta ettevõtte valmisolekut hallata erinevaid (hübriid)riske;  järgida vastutustundliku ettevõtluse põhimõtteid, hinnates muuhulgas ühingu ärisuhteid ja -partnereid ning vältida ärisuhteid Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigiga;  panustada valdkondlikku teadus- ja arendustegevusse ning teha rahvusvahelist koostööd;  luua ja hoida avalikust huvist lähtuvat energeetikaalast kompetentsi ja andmestikku;  olla hinnatud tööandja nii tänaste töötajate kui energeetika valdkonna uute talentide silmis. Valdkondlikud eesmärgid Tegevuste planeerimisel tuleb äriühingul lähtuda asjakohastest seadustest, Eesti 2035 strateegiast, valdkondlikest arengukavadest ja teistest poliitikadokumentidest. Riigi kui omaniku valdkonnapõhised ootused on järgmised: 1. Elering AS ülesanne on kindlustada Eesti elektri- ja gaasitarbijale kvaliteetne ja nõuetekohane energiaga varustamine toetades sealjuures Eesti ja Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärkide saavutamist.  Elering AS hoiab korras ja arendab siseriiklikku elektri- ja gaasi ülekandevõrku, välisühendusi naaberriikidega ning tagab reservide olemasolu süsteemides vastavalt õigusaktides sätestatule.  Elering AS investeeringud energiasüsteemi arendamisse peavad arvestama lisaks igapäevasele tarbija varustuskindlusele Eesti energiajulgeoleku vajadusi, konkurentsivõimelist energia lõpphinda ning paindlikkusteenuste kasutamise võimalusi.  Eesmärgiga tagada Eesti pikaajaline energiavarustuskindlus ja toetada energiajulgeoleku tagamist alustab Elering AS koostöös teiste riikide süsteemihaldurite ja ülekandevõrkude 1  halduritega ettevalmistusi vesiniku ülekandevõrgu ja transiiditaristu loomiseks ning vesiniku süsteemihalduri funktsioonide täitmiseks.  Elering AS kavandab uusi välisühendusi (näiteks Estlink 3, Eesti-Läti IV ühendus) lähtudes varustuskindluse, elektri ja gaasi lõpphinna konkurentsivõimelisuse parandamise, keskkonnamõjude vähendamise ja energiajulgeoleku tugevdamise aspektidest. Mõõdikud: 1) elektri põhivõrgu andmata jäänud elektrienergia 10 aasta keskmine elektrienergia kogus hoida alla 130 MWh/a ja võtta sihiks viia antud mõõdik 2035. aastaks alla 100 MWh/a; 2) täidetud on elektrisüsteemi varustuskindluse norm ning Eestis on piisavas mahus juhitavat elektritootmisvõimsust lähtudes elektrituruseaduse alusel Eleringi poolt koostatavas iga- aastases varustuskindluse aruandes esitatud analüüsidest ja prognoosidest. 2. Elering AS vastutab elektri- ja gaasituru läbipaistva ja efektiivse toimimise tingimuste loomise eest. Eleringi eesmärk on luua elektri- ja gaasituru toimimiseks vajalikud eeldused ja tingimused tagades turuosaliste võrdne kohtlemine ning soodustades turuosaliste vahelist konkurentsi. Turu efektiivne toimimine kõigil tasemetel panustab energia lõpphinna konkurentsivõimelisena hoidmisesse.  Põhivõrguettevõtjast süsteemihalduri funktsioone täites peab Elering AS tegevus jääma 100% reguleeritud ärisse.  Elering AS tagab energia vaba liikumise Eesti energiasüsteemi sees ja ühendustes naabersüsteemidega.  Gaasi ja elektri ülekandesüsteemide haldamisel lähtub Elering AS eesmärgist saavutada maksimaalne võimalik sünergia elektri- ja gaasivõrgu opereerimisel ühendades sarnaste funktsioonidega tugistruktuurid ning vähendades seeläbi administreerimiskulusid.  Elering AS hoiab initsiatiivi Eesti ja regionaalse energiaturu arendamisel, võttes kasutusse uusi ja innovatiivseid lahendusi energiaturgude paremaks toimimiseks. Energiaturgude arendamise eesmärk on tasakaalustatult tagada energia kättesaadavus võimalikult soodsa lõpphinna ja ühiskonna vajadustele vastava varustuskindlusega.  Elering AS analüüsib energeetika tulevikustsenaariume ja valikukohti ning juurutab lõpphinnast lähtuvad otsustusprotsessid, eesmärgiga tagada Eestis energia lõpphinna konkurentsivõime tarbijagruppide lõikes võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega. Mõõdik: 1) Elektri ja gaasi lõpphind Eestis tarbijagruppide lõikes on konkurentsivõimeline võrreldes Läänemere-äärsete riikide keskmisega. 3. Elering AS täidab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise ülesandeid.  Elering AS suunab investeeringuid ja rakendab meetmeid, et maandada tehnoloogilisi, loodusjõudude põhjustatud ja inimtekkelisi riske ning toodetest ja teenustest sõltuvuse riske.  Energiasüsteemi toimekindlust mõjutavate riskide maandamiseks tagab Elering AS mõistlikul tasemel ja vajalikul määral vastavalt hädaolukorra seaduse alusel kehtestatud elektrivaldkonna toimepidevuse nõuetele: o kriitilise taristu ja objektide füüsilise kaitse ning turvameetmed; o võrguseadmetes ja juhtimissüsteemides kasutatava tehnoloogia usaldusväärse päritolu; o kriitilise personali asendatavuse ja turvameetmed; o küberkaitse ja -turvalisuse; o kriitiliste toodete varu ja teenuste asendatavuse ning kokkulepped taastetöödeks. 2 Mõõdik: 1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan on ajakohased ning elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud vastavalt toimepidevuse nõuetele. Finantseesmärgid Valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid: 1. Kasumlikkus – juhtida äriühingut kasumlikult, tagades iga-aastaselt äriühingu omakapitali tootlus vähemalt eelmise viie aasta keskmise omakapitali hinna tasemel. Omakapitali hinna järgnevateks aastateks (oodatava omakapitali tootluse) määrab Rahandusministeerium oma iga-aastase Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega. 2. Efektiivsus – tegutseda võimalikult kuluefektiivselt, hoides kontrolli all personali- ja tegevuskulud. Tegevuse korraldamisel tuleb silmas pidada Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet, millesse muuhulgas panustavad võimalikult konkurentsivõimelised elektri ja gaasi ülekandetasud, arusaadavalt ning läbipaistvalt toimuv asjaajamine turuosalistega ning läbipaistev turukorraldus. Defineerida tegevusvaldkondadele kohased efektiivsusmõõdikud ning püüelda nende parandamise poole. 3. Dividendipoliitika – tagada stabiilne omanikutulu, mis põhineb ettevõtte pikaajalisel finantsstabiilsusel, arvestab elektrisüsteemi arendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks vajalikke strateegilisi investeeringuid ning Konkurentsiameti poolt reguleeritud tulukuse raamistikku. Dividende makstakse selliselt, et saavutada või hoida optimaalset kapitalistruktuuri ning lepinguliste kohustuste täitmiseks nõutavat D/EBITDA suhet. 4. Finantsriskide juhtimine - majandustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda aktsepteeritavast riskitasemest ja kapitalistruktuurist:  tagada optimaalne omakapitali ja varade suhe. Optimaalse omakapitali proportsiooni koguvaradest, millest äriühing finantsplaanide koostamisel peab lähtuma, määrab Rahandusministeerium Riigi osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandes.  koguvõlg suhtes EBITDA-sse peab jääma igal ajahetkel alla lepingutes fikseeritud kovenantide. Finantsriskide maandamiseks on ettevõtte nõukogul õigus kehtestada täiendav finantsjuhtimise raamistik, mis võtab arvesse laenulepingute tingimusi ning ettevõtte äritegevuse rahavoogude volatiilsust. 5. Investeerimistegevus – tagada ettevõtte jätkusuutlikkus investeerides stabiilselt teadus- ja arendustegevusse lähtudes nii ettevõtte otsestest huvidest kui energiamajanduse arengusuundadest laiemalt ning kasutades teadus- ja arendustegevuseks aastas vähemalt 1% äriühingu müügitulust. Investeeringud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja tasakaalus nende mõjuga võrgutasudele. Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide pikaajalise kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab Elering AS aktsiate valitseja üle ning ajakohastab vähemalt igal kolmandal aastal. 3 Pakkumuses Edukaks esitatud tunnistatud Edukaks tunnistatud Binaarne Pakkuja(d) Pakkumus CfD Referentshind (ühikuhind €/MW/h) Pakutav võimsus (MW) ühikhinnale vastav pakkumiste pakkumiste muutuja kogukulu aastane koguvõimsus, MW kalendriaastas, € kogukulu, € 1 Enefit Industry AS (10579981) 571847 28,5 100 24 966 000 € 1 48645418,8 236 2 Enefit Green AS (11184032) 564925 32,2 48 13 539 456 € 0 3 osaühing NOVEDIGI (11029099) 577014 20,87 25 4 570 530 € 1 235,51 Sunly Solar 4 OÜ (16805125) 12 045 000 € 0 4 573470 55 25 Sunly Assets OÜ (16070528) 6 Gren Tartu AS (10641763) 573514 15,1 30 3 968 280 € 1 7 Gren Tartu AS (10641763) 575035 28,5 30 7 489 800 € 1 ESFB1 OÜ (17291332) 8 322 000 € 0 8 577182 38 25 CS Initial (509986030) OÜ Virumaa Energeetika (17056387) 16 206 000 € 0 9 581703 37 50 Evecon Solarparks OÜ (14930240) Kiisa Energia OÜ (17052254) 49 995 072 € 0 10 577248 32,8 174 Solarparks OÜ (14930240) Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) 5 718 090 € 0 11 577239 26,11 25 Solar SK 2 a.s. (36335401) Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) 12 581634 17,38 25 3 806 220 € 1 Solar SK 2 a.s. (36335401) 13 AS Utilitas Tallinna Soojus (16791481) 577243 16,88 26 3 844 589 € 1 583 154 471 037 € Pakkumuses esitatud Edukaks ühikhinnale tunnistatud Edukaks tunnistatud Binaarne Nr Pakkuja(d) Pakkumus CfD Referentshind (ühikuhind €/MW/h) Pakutav võimsus (MW) vastav pakkumiste pakkumiste muutuja kogukulu aastane koguvõimsus, MW kalendriaasta kogukulu, € s, € 1 Enefit Industry AS (10579981) 571847 28,5 100 24 966 000 € 1 48645418,8 236 2 Enefit Green AS (11184032) 564925 32,2 48 13 539 456 € 0 3 osaühing NOVEDIGI (11029099) 577014 20,87 25 4 570 530 € 1 235,5135458 Sunly Solar 4 OÜ (16805125) 12 045 000 € 0 4 573470 55 25 Sunly Assets OÜ (16070528) OÜ Derivaat NH3 Power (17291711) 28 820 400 € 0 5 581447 35 94 AS Alexela (10015238) 6 Gren Tartu AS (10641763) 573514 15,1 30 3 968 280 € 1 7 Gren Tartu AS (10641763) 575035 28,5 30 7 489 800 € 1 ESFB1 OÜ (17291332) 8 322 000 € 0 8 577182 38 25 CS Initial (509986030) OÜ Virumaa Energeetika (17056387) 16 206 000 € 0 9 581703 37 50 Evecon Solarparks OÜ (14930240) Kiisa Energia OÜ (17052254) 49 995 072 € 0 10 577248 32,8 174 Solarparks OÜ (14930240) Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) 5 718 090 € 0 11 577239 26,11 25 Solar SK 2 a.s. (36335401) Enery Portfolio Optimization Estonia OÜ (17115090) 12 581634 17,38 25 3 806 220 € 1 Solar SK 2 a.s. (36335401) 13 AS Utilitas Tallinna Soojus (16791481) 577243 16,88 26 3 844 589 € 1 677 183 291 437 €