Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 14.10.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDE PEALE Riigihange: Riigihange „Trammide ostmine“ Riigihanke viitenumber: 299391 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Registrikood: 10312960 Aadress: Kadaka tee 62a,12618 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Skinest Rail Registrikood: 10293440 Aadress: Mõisa tn 4,13522 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo COBALT Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn e-post: [email protected] TAOTLUSED: 1. peatada hankemenetlus riigihankes „Trammide ostmine“ (viitenumber 299391); 2. kohustada Aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport viima riigihankes „Trammide ostmine“ (viitenumber 299391) riigihanke alusdokumendid, so Hankepass IV OSA: Kvalifitseerimistingimused B: Majanduslik ja finantsseisund (käibenõue) ja Hankepass IV OSA: Kvalifitseerimistingimused C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus (referentslepingute nõue), vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3. vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses; 4. mõista Aktsiaselts Skinest Rail kasuks välja vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. 1 VAIDLUSTUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD 1.1 Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (edaspidi nimetatud „hankija“) viib läbi riigihanget „Trammide ostmine“ (edaspidi nimetatud „hange“). Hankija avaldas asjaomase hanketeate (edaspidi nimetatud „HT“) ja riigihanke alusdokumendid (edaspidi nimetatud „RHAD“) 17.09.2025 a. 1.2 Hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud mh järgmised kvalifitseerimistingimused: 1.2.1 Hankepass IV OSA: Kvalifitseerimistingimused B: Majanduslik ja finantsseisund, konkreetne aastakäive (edaspidi Käibenõue): Taotleja viimase 3 (kolme) riigihanke algamise ajaks  lõppenud majandusaasta (eelduslikult 2022, 2023, 2024) netokäive (müügitulu) trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas peab igal majandusaastal olema olnud vähemalt 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot (ilma käibemaksuta), st 3 (kolme) majandusaasta kohta kokku 150 000 000 (sada viiskümmend miljonit) eurot (ilma käibemaksuta). Taotleja esitab vastavad andmed hankepassis. Hankepassis tuleb esitada andmed trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas iga viimase 3 (kolme) riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäibe (müügitulu) kohta eraldi. Hankijal on õigus nõuda taotlejalt vastavate majandusaasta aruannete väljavõtteid, millest nähtub taotleja netokäive (müügitulu) trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas või taotleja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt allkirjastatud kinnitust. 1.2.2 Hankepass IV OSA: Kvalifitseerimistingimused C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus, asjade hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete teostamine (edaspidi Referentslepingute nõue): a) Taotleja peab hanketeate avaldamisele eelneva 48 (neljakümne kaheksa) kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 4 (neli) reisijateveoks mõeldud uute trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepingut. Sama perioodi jooksul peab taotleja olema lepingu ka täitnud, st projekteeritud ja valmistatud trammid on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Juhul, kui lepingud ei ole 48 (neljakümne kaheksa) kuu jooksul lõppenud, peavad lepingud olema täidetud hankija poolt eelnevalt kirjeldatud ulatuses. Iga sellise varasema lepingu maksumus peab olema vähemalt 10 000 000 (kümme miljonit) eurot (ilma käibemaksuta). b) Vähemalt 1 (üks) neljast taotleja poolt täidetud lepingust peab olema sõlmitud trammide projekteerimiseks, valmistamiseks ja müügiks, mida kasutatakse Eestiga (Tallinnaga) sarnastes keskkonnatingimustes. Taotleja esitab vastavad andmed hankepassis. Hankepassis tuleb esitada informatsioon varasemalt täidetud lepingute tarnekuupäeva, maksumuse, lepingu eseme ja tellija ning punktis b nimetatud asjaolude täitmise kohta. Hankijal on õigus nõuda taotlejalt tellija allkirjastatud kinnitust, millest nähtub hankepassis nimetatud lepingute vastavus kvalifitseerimistingimusele. Trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi valdkond on taotlejate ringi ja lepingute täitmise sageduse osas piiratud, mistõttu võtab Hankija piisava konkurentsi tagamiseks arvesse andmeid pikema perioodi kohta kui RHS § 101 lg 1 p-s 2 sätestatud, kuid mitte rohkem kui 120 (saja kahekümne) kuu kohta. 1.3 Vaidlustaja on seisukohal, et kvalifitseerimistingimuste osaks olevad Käibenõue ja Referentslepingute nõue on vastuolus riigihangete seadusega (edaspidi nimetatud „RHS“) ning taotleb käesoleva vaidlustusega hankija kohustamist viima vaidlustatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Vaidlustuse täpsemad põhjendused on välja toodud vaidlustuse punktis 2. 1.4 Vaidlustaja õiguste kaitseks on vajalik hankemenetlus peatada, millise taotluse põhjendused on toodud punktis 4. 2 VAIDLUSTUSE ÕIGUSLIK PÕHJENDUS 2.1 Õigusaktidest tulenevad nõuded kvalifitseerimistingimustele 2.1.1 Riigihanke menetluses kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel peab hankija lähtuma riigihangete seaduse (RHS) § 3 üldpõhimõtetest. RHS § 3 lõike 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ning lõike 2 alusel peavad isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid olema hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. See tähendab, et kvalifitseerimistingimused ei tohi olla meelevaldsed ega ebamõistlikult piiravad, vaid peavad olema seotud konkreetse hankelepingu sisuga. 2.1.2 RHS § 3 p-s 2 sätestatud üldpõhimõtet täpsustab RHS § 98 lõike 1 teine lause, mille kohaselt kvalifitseerimistingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste 2 | 17  või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et hankijal oleks võimalik valida lepingupartneriks ettevõtja, kes on eelduslikult võimeline hankelepingut edukalt täitma, samas kui kõigil võimekatel ettevõtjatel peab olema võimalus hankelepingule konkureerida. Seega ei tohi kvalifitseerimistingimused luua põhjendamatuid takistusi turule pääsuks. 2.1.3 Direktiivi 2014/25/EL artikkel 37 lõige 2 toetab sama lähenemist, mille kohaselt peavad hankija poolt kehtestatud minimaalsed nõuded majandusliku ja finantsseisundi osas olema otseselt seotud hanke esemega ning proportsionaalsed. See tähendab, et nõuded ei tohi olla üldised või formaalsed, vaid peavad lähtuma konkreetse hankelepingu täitmise vajadustest. Euroopa Kohtu praktikas on korduvalt rõhutatud, et proportsionaalsuse põhimõte on EL õiguse alusprintsiip, mis peab kajastuma ka liikmesriikide riigihankeõiguses. 2.1.4 Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb ka põhiseaduse §-st 11, mille kohaselt õiguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. 1 Riigikohus on alates 2002. aastast kujundanud järjekindla praktika, mille kohaselt proportsionaalsuse kontroll toimub kolmel järjestikusel astmel: kohasus, vajalikkus ja mõõdukus.2 Kohane on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist; vajalik on abinõu, kui sama eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid sama tõhusa meetmega; mõõdukuse hindamisel kaalutakse piirangu intensiivsust võrreldes eesmärgi olulisusega. See kolmeastmeline lähenemine on rakendatav ka riigihanke kvalifitseerimistingimuste hindamisel. 2.2 Kvalifitseerimistingimus käibenõude osas on õigusvastane 2.2.1 Vaidlustamise alused ja ulatus 2.2.1.1 Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimused, mis sätestavad nõuded pakkuja netokäibele (Käibenõue), on õigusvastased, kuna need ei ole kohased/ asjakohased hanke esemes suhtes, vajalikud ega ka proportsionaalsed kitsamas mõttes (mõõdukad). Kvalifitseerimistingimus käibenõude osas välistab põhjendamatult väiksemad ja uued turuosalised ning ei arvesta pakkujate tegelikku finantsvõimekust ega hanke sisulist riskiprofiili, vaid tugineb formaalsele ja piiravale müügitulu näitajale, rikkudes seeläbi RHS § 3, § 98 lg 1 ja Direktiivi 2014/25/EL artikli 37 lõike 2 nõudeid. 2.2.1.2 Lisaks asjaolule, et üksnes käibenõude seadmine ei ole juba olemuslikult hankelepingu täitmiseks vajaliku taotleja majandusliku ja finantsseisundi tagamiseks kohane ega vajalik, ei vasta seejuures netokäibe (müügitulu) suurus ega ka piirang, et müügitulu arvestatakse vaid kitsas valdkonnas - trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas – eeltoodud sätetest tulenevatele proportsionaalsuse nõuetele ning on seega õigusvastased. 2.2.1.3 Vaidlustaja esitas teabevahetuse kaudu hankijale ettepaneku õigusvastase tingimuse muutmiseks ning muutmata jätmisel põhjendamiseks (lisa 1), kuid hankija jättis tingimuse õigusaktides sätestatuga kooskõlla viimata. Sisuliste selgituste andmise asemel viitas hankija üksnes lakooniliselt varasemas hankemenetluses tehtud VAKO lahendile nr 130-21/233711 ega kaalunud tingimuse õiguspärasuse tagamist sisuliselt ja eesmärgipäraselt. Hankija lakoonilised põhjendused ei kinnita Käibenõude õiguspärasust, samuti ei saa 1 RKPJKo 3-4-1-6-00, p 13 2 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15 3 | 17  pelgalt varasemas hankes peetud vaidluse alusel asuda seisukohale, et käesolevas hankes on tingimus õiguspärane. 2.2.1.4 Oluline on ka välja tuua, et hankija on turu-uuringu raames ka vaidlustaja poole pöördunud, saades kinnituse, et vaidlustajal on võimekus hankijale soovituid tramme pakkuda. Eeltoodule vaatamata on hankija sätestanud piiravad kvalifitseerimistingimused, mis ei võimalda hankelepingu täitmiseks vajalikku majanduslikku ja finantsiliselt võimekatel taotlejatel, sh vaidlustajal pakkumust esitada. 2.2.2 Käibenõue ei ole kohane/ asjakohane hanke eseme suhtes 2.2.2.1 Kvalifitseerimistingimus käibenõudele ei ole hanke eseme suhtes kohane ega põhjendatud. VAKO selgitas lahendi nr 158-22/257236 p-s 7.2, et kvalifitseerimistingimus on vastav ja proportsionaalne, kui see on kohane ja vajalik. Seejuures tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita. Seega kvalifitseerimistingimus on vastuolus RHS-iga, kui see ei ole oma mahu või olemuse tõttu hankelepingu täitmise võime eeldusena kohane või vajalik ja ei anna piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingut täita. Vaidlustaja mõistab, et käibenõude seadmine on hankija jaoks kõige lihtsamini kontrollitav lahendus. Samas ei saa aga piirangu eesmärki kontrolli lihtsusele ohverdada ning seatav piirang peab ka sisuliselt olema piirangu eesmärgi suhtes kohane. Käesolevas hankes seatud käibenõue ei arvesta pakkuja tegelikku suutlikkust hankelepingut täita ning tugineb formaalsele näitajale, mis ei väljenda pakkuja tänast finantsseisundit ega võimekust kanda tootmisperioodi kulusid, sh ei anna viimase kohta vajalikku ega piisavat infot. 2.2.2.2 Üksnes müügitulu (sõltumata selle suurusest) ei kajasta pakkuja majanduslikku ja finantsilist suutlikkust hankelepingut täita, so ei ole sobiv finantsnäitaja. Registreeritud eraekspert finantsekspertiiside valdkonnas, audiitorbüroo Grant Thornton Baltic OÜ valdkonna juht Artur Suitsu arvamuses (edaspidi Finantsekspertiis, lisa 2, lk 5) selgitatakse, et trammide tootmise ja müügiga seotud suuremahulise hankelepingu täitmiseks on vajalik, et pakkuja omaks eelkõige järgmisi piisavaid näitajaid: bilansilised näitajad nagu vaba raha, likviidsusnäitajad, käibekapitali struktuur, oma- ja võõrkapitali suhe ja täiendava laenamise suutlikkus (madal laenukapitali osakaal, madalad võlakoormuse suhtarvud ja EBITDA/laenu kordajad). Kui hankija eesmärk on finantsvõimekuse hindamine, siis tuleb arvesse võtta tootmisperioodi kulude katmise võimekust – materjalid, tööjõud, tootmiskulud – mis realiseeruvad enne, kui tellija maksab. Netokäive (müügitulu) ei anna sõltumata selle suurusest mitte mingit indikatsiooni maksevõime ja finantsvõimekuse kohta, sh finantsstabiilsuse ja likviidsuse kohta ega kinnita seega tänast ega ka tulevast võimekust sarnases mahus hankelepinguid täita (Finantsekspertiis, lk 5). Seetõttu ei ole üksnes müügitulu käesoleval juhul ka sobiv näitaja hankelepingu täitmise suutlikkuse hindamiseks. Ekspert on seejuures oma arvamuses selgitanud, et kõrge müügituluga (nt 150 miljonilise netokäibega) ettevõte võib olla oluliselt madalama maksevõimega kui väiksema müügituluga (nt 15 miljonilise netokäibega) ettevõte, kui kõrge müügituluga ettevõttel on märkimisväärne võlakoormus, rahavoog on järjepidevalt negatiivne ja omakapitali osakaal on madal, samas kui 15 miljonilise netokäibega äriühingul on madal finantsvõimendus, positiivne rahavoog, kõrge omakapitali osakaal (Finantsekspertiis, lk 8). Nii on ekspert näiteks ka vaidlustaja majandusaasta aruande asjakohaseid andmeid analüüsides leidnud, et vaidlustajal on maksevõime ja majanduslik võimekus hankelepingut täita (Finantsekspertiis, lk 7) ning seda vaatamata müügitulule. Müügitulu ei väljenda seega selliseid andmeid ja näitajaid, mis kinnitaksid, et pakkujal on ka tegelikult olemas majanduslik ja finantsiline võimekus hankelepingu edukaks täitmiseks 4 | 17  (Finantsekspertiis, lk 7). Seega ei anna üksnes netokäive (müügitulu) ka piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingut täita ning ei ole seega hanke eseme suhtes kohane. 2.2.2.3 Varasem müügitulu on suunatud ajalukku ega kajasta pakkuja tänast finantsseisundit ja suutlikkust. Lisaks sellele, et müügitulu ei kajasta juba olemuslikult trammide tootmiseks ja müügiks vajalikku finantsvõimekust, on varasem müügitulu oma loomult n-ö ajalooline näitaja ega võimalda teha adekvaatseid järeldusi ettevõtte edasise finantsvõimekuse kohta. Finantsekspert Artur Suitsu arvamusest nähtub, et varasema kolme aasta müügitulu näitab ettevõtte ajaloolist müügimahtu. Netokäive ei kinnita tänast ega tulevast võimekust varasemas mahus hankelepinguid täita - minevikus teatud müügitulu taseme saavutanud äriühing võib tänaseks olla näiteks maksejõuetu või võivad äriühingul puududa rahalised vahendid ja võimalused hankes nõutud mahus trammide tootmise finantseerimiseks (Finantsekspertiis, lk 5). Seega ei anna varasema müügitulu nõue ka sel põhjusel piisavat ja asjakohast teavet pakkuja tänase majandusliku ja finantsseisundi kohta, et see võimaldaks adekvaatselt hinnata (tulevase) hankelepingu täitmise suutlikkust. Seega nähtub Finantsekspertiisist ühtlasi see, et varasem pikaajaline kõrge müügitulu ei ole kaugeltki sobiv näitaja hindamaks, kas pakkuja ka täna, so jätkuvalt on võimeline tegutsema põhivaldkonnana (mitte juhusliku või kõrval tegevusena) rööbastranspordi projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas ega ka hindamaks, kas trammide eeldatavat eluiga (ca 35 aastat) ning garantiiperioodi pikkust arvestades oleks pakkuja suuteline kandma ka edasist pikaajalist vastutust (Finantsekspertiis, lk 7). Seda enam, et kui hankija soov on varasema valdkondliku (trammid või rongide) müügitulu alusel eelduslikult tagada seda, et valdkondlik tegevus oleks pakkuja jaoks põhitegevus, mitte juhuslik või kõrvaltegevus, ei haaku see sisult kuidagi lepingu täitmiseks vajaliku finantsvõimekusega, vaid pigem väljendab hoopis teist kriteeriumi - pakkuja tehnilisele või kutsealasele kogemusele esitatavat nõuet (so pakkuja peab olema järjepidevalt vastaval alal tegutsenud) (Finantsekspertiis, lk 8). 2.2.2.4 Täiendavalt ei ole ka käibenõude kitsendus (tegevusalaga piiramine) asjakohane. Kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab nõutav müügitulu olema saadud just trammide või rongide (raudteeveeremi) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas. Selline piirang ei ole kooskõlas RHS § 98 nõudega, kuna see ei arvesta hanke sisulist olemust ega võimalda hinnata pakkuja üldist majanduslikku suutlikkust. Selline lähenemine eeldab ekslikult, et ainult nimetatud kitsas sektoris tegutsevad ettevõtted on majandusliku ja finantsilise võimekuse poolest võimelised lepingut täitma, mis ei vasta tegelikkusele ja on eksperdi poolt ülal kirjeldatud majandusloogikatega vastuolus. Seega jäävad kõik muud majanduslikult ja finantsiliselt lepingu täitmiseks võimelised pakkujad alusetult hankest kõrvale. Ei ole põhjust nõuda käibenäitajate olemasolu vaid mingis kitsas valdkonnas, kuna ettevõtja majanduslik suutlikkus lepinguga seotud riske kanda ei sõltu sellest, millist liiki tööde tegemisest on tema käive koosnenud. Vastavale järeldusele on sõnaselgelt jõudnud ka finantsekspert A. Suits (Finantsekspertiis, lk 8). Seega ei anna ka valdkondliku netokäibe nõudmine hankijale teavet hankelepingu täitmiseks vajaliku majandusliku ja finantsilise suutlikkuse kohta. 2.2.2.5 Kokkuvõtlikult, hankija peab andma ettevõtjatele võimaluse pakkumus esitada ega tohi konkurentsi piirata formaalsete või hanke esemele mittevastavate tingimustega. Antud hetkel ei ole Käibenõue kooskõlas hankija vajadusega veenduda taotleja võimekuses kanda hankelepingu täitmisel majanduslikku koormat, so ei ole asjakohane hanke eseme suhtes ega kohane proportsionaalsuse skaalal. 2.2.3 Käibenõue ei ole vajalik 5 | 17  2.2.3.1 Isegi, kui käibenõue saaks olla asjakohane, ei ole see vajalik. Tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema tingimuse abil (VAKO nr 158-22/257236). Õiguskirjanduse kohaselt tähendab vajalikkus proportsionaalsuse hindamisel seda, et seatud abinõu peab olema vältimatult vajalik – st eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem koormava, kuid samaväärselt tõhusa meetmega. Hankija peab seega hindama, kas kvalifitseerimistingimus on piisavalt avar ega välista põhjendamatult ettevõtjaid, kelle senine kogemus või finantsseisund on hanke täitmiseks piisav, kuid ei vasta kitsalt sõnastatud tingimusele.3 Vaidlustaja leiab, et isegi, kui käibenõue oleks hanke eseme suhtes asjakohane ja proportsionaalsuse skaalal kohane (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole käibenõue vältimatult vajalik pakkujate finantsvõimekuse hindamiseks ega proportsionaalne hanke eesmärgiga, kuna sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem koormavate ja sisuliselt asjakohasemate meetmetega. Seejuures ei ole ei iseseisvalt ega ka koosmõjus vajalikud ka käibenõudes sätestatud kõrge müügitulu määr (50 miljonit aastas ja 150 miljonit 3 aasta kohta) ega ka tegevusala piirang (trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimine, valmistamine ja müük). 2.2.3.2 Kehtestatud käibenõue ei ole ainus ega vältimatu viis pakkujate finantsvõimekuse hindamiseks. Vaidlustaja on ülal p-s 2.2.2 Finantsekspertiisi alusel näidanud, miks ei ole käibenõue kohane näitaja ettevõtte tänase finantsvõimekuse ning seega hankelepingu täitmise suutlikkuse kohta. Finantsekspert Artur Suits on seejuures selgitanud, et hankelepingu täitmise majandusliku ja finantsilise võimekuse hindamisel on kohaseks äriühingu finantsstabiilsuse ja likviidsuse indikaatorid, mitte aga pelgalt ajaloolise müügitulu hindamine, mis ei iseloomusta pikaajalise ja kapitalimahuka tegevusega äriühingu finantsvõimekust rahastada tulevikus uusi tellimusi vajalikus mahus (Finantsekspertiis, lk 5). Asjakohased ning hankeesemega kooskõlas olevad finantsstabiilsuse ja likviidsuse näitajad (kombinatsioonis) võimaldavad hinnata ettevõtja võimekust hankelepingu täitmiseks täpsemalt ja vähem piiraval viisil. Eeskätt tuleks äriühingu maksevõimet ja finantsvõimekust hinnata kolme põhiaruande (kasumiaruanne, bilanss ja rahavoogude aruanne) koosmõjus, milleks annab aluse RHS § 100 lg 1 (Finantsekspertiis, lk 6). Vaidlustaja märgib ka seda, et hankija ei ole selgitanud ega põhjendanud, miks hankija ei ole kaalunud vähem piiravate näitajate sätestamist ega ka veenvalt näidanud, et sellised alternatiivsed, kuid vähem piiravad viisid puuduksid. Kuigi hankijal on riigihanke alusdokumentide koostamisel lai kaalutlusruum, ei tähenda see, et hankija võiks tingimusi kehtestada üksnes oma äranägemise järgi, arvestamata turul tegutsevate potentsiaalsete pakkujate õigusi ja huve. Nagu on rõhutatud Tallinna Halduskohtu otsuses 3-20-582, p 10: „Ehkki riigihanke alusdokumentide tingimuste määratlemisel on hankijal avar kaalutlusruum, ei tähenda see, et hankija ei peaks kaaluma ja arvestama, millistel tingimustel võiks potentsiaalsed pakkujad pakkumusi esitada ning kuidas nende õiguste ja huvidega täiendavalt arvestada.“ Alternatiivide kaalumata jätmine viitab sellele, et hankija ei ole täitnud oma kohustust hinnata kvalifitseerimistingimuse vajalikkust ega ole taganud, et seatud tingimus oleks kooskõlas RHS § 3 ja § 98-ga. Seega eeltoodust tulenevalt ei ole käibenõue kaugeltki vältimatu viis pakkujate finantsvõimekuse hindamiseks, mistõttu on käibenõue proportsionaalsuse skaalal ebavajalik. 2.2.3.3 Käibenõude suurus on samuti ülemäärane, so ebavajalik. Taganemata eeltoodust, et käibenõue pole ei kohane ega ka abinõuna ainuke ega vältimatu, ei ole ka kõnealune käibenõude suurus – 50 miljonit eurot aastas ning 150 miljonit kolme aasta kohta – vajalik, et saavutada hankija eesmärk veenduda pakkuja suutlikkuses kanda hankelepingu täitmisega seotud majanduslikku koormust. Nagu finantsekspert A. Suits on rõhutanud, ei anna ainult netokäive sõltumata 3 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2025. § 98 lõige 1 komm 22 6 | 17  selle suurusest mitte mingit indikatsiooni maksevõime või finantsvõimekuse kohta (Finantsekspertiis, lk 7). Küll aga selline kõrge lävend sulgeb konkurentsi ka nende ettevõtjate jaoks, kellel on küll väiksem ajalooline müügitulu, kuid kes omavad piisavat kapitali, likviidsust ja muid olulisi finantsnäitajaid, mis võimaldavad neil lepingut edukalt täita. Nii on ekspert A. Suits ka näiteks vaidlustaja asjakohaseid majandusnäitajaid analüüsides leidnud, et vaidlustaja müügitulu kinnitab vaidlustaja varasemat võimekust täita mahukaid projekte (kuigi valdkondlik müügitulu on hankes nõutust väiksem) ning mis veelgi olulisem – sõltumata müügitulu suurusest kinnitavad vaidlustaja finantsstabiilsuse ja likviidsuse näitajad vaidlustaja majanduslikku ja finantsilist võimekust lepingu täitmiseks. Hankija ei ole seejuures sisuliselt ega veenvalt põhjendanud, kuidas eeltoodud määrades ajaloolise netokäibe olemasolu tagab pakkuja majandusliku suutlikkuse hankelepingu täitmiseks, madalama netokäibe olemasolu aga mitte. Seega on hankija ka netokäibe määra seadmisel tegutsenud formaalselt ning ei ole kaalunud ega arvestanud potentsiaalsete pakkujate võimekust ega sellele seatud tingimusi. Seejuures ei piisa hankija hoolsuskohustuse täitmiseks ning õiguspäraste hanketingimuste seadmiseks sellest, et netokäibe nõue ei lähe vastuollu RHS § 100 lg 3 piiranguga 4 – hankija peab hanketingimuste kaudu hankele juurdepääsu piiramisel käibenõude kohasust ja vajalikkust, sh nõutava käibe suurust sisuliselt suutma hanke esemega seoses sisuliselt põhjendada. - Käibenõude ebavajalikkus tuleneb ka tegelikust kuluprofiilist. Kehtestatud käibenõue ei ole vältimatult vajalik isegi juhul, kui see oleks hanke esemega seotud. Hankelepingu täitmise kuluprofiil näitab, et pakkuja tegelik majanduslik koormus ei õigusta nõutavat netokäibe määra. Hanke eeldatav maksumus on 88 miljonit eurot, millest ligikaudu 2 miljonit moodustavad varuosad. Seega jääb trammide maksumuseks 86 miljonit eurot ehk ca 3,9 miljonit ühe trammi kohta. Esimese aastaga tuleb tarnida 10 trammi, mis teeb ca 39 miljonit eurot. Hankija tasub lepingu sõlmimisel 10% esimese 10 trammi hinnast (ca 3,9 miljonit eurot) ning hankelepingu järgi ka tootmise etapis. Ilma hankija etappide vahelise maksmiseta jääb pakkuja aastane kulukoormus ligikaudu 35 miljonit eurot. Sellest tulenevalt on 50 miljoni euro suurune aastane netokäibe nõue ebaproportsionaalne võrreldes tegeliku kuluga. Tegelikkuses näitab see, et seatud Käibenõude suurusel on olemas leebem ja sama efektiivne alternatiiv, mistõttu kõrgem (koormavam) nõue on ülemäärane ja ebavajalik. 2.2.3.4 Ebaproportsionaalne (ebavajalik) on ka käibenõudes sisalduv tegevusala piirang. Hankija on ebakohast ja proportsionaalsuse skaalal ebavajalikku käibenõuet veelgi piiranud, sätestades, et nõutav ülisuur müügitulu olema saadud üksnes trammide ja rongide (raudteeveeremi) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas. Taganemata seisukohast, et käibenõue (sh selle tegevusala kitsendus) ei ole juba olemuslikult sobiv tingimus trammide tootmiseks ja müügiks vajaliku hankelepingu täitmise majandusliku suutlikkuse tagamiseks, ei ole täiendav kitsendus ka mitte kuidagi põhjendatud hanke sisulise riskiprofiiliga ning välistab põhjendamatult ettevõtjad, kellel on piisav kogemus ja finantsvõimekus, kuid kelle tegevusvaldkond ei lange täielikult kokku nimetatud kitsendusega. Näiteks, tegelikkuses kuuluvad trammide ja rongide valdkonnas tegutsevate ettevõtete tegevusse sageli ka remont ja hooldus, mis ei pruugi kajastuda müügitulus projekteerimise või tootmise osas. Samas võivad sellised ettevõtted omada samaväärset või isegi suuremat finantsvõimekust, kuid jäävad tingimuse tõttu formaalselt kõrvale. Hankija ei ole ka põhjendanud, millest lähtuvalt saaks varasemale müügitulule kitsa valdkondliku piirangu seadmine olla ainuke ja vältimatu tingimus pakkuja majandusliku ja finantsilise võimekuse 4 RHS § 100 lõige 3 puhul on tegemist absoluutse ülempiiriga, mitte mõõdupuuga, mis õigustaks mistahes suuruses käibenõuet. 7 | 17  tagamiseks. Seda veel olukorras, kus lepingu täitmise majanduslik võimekus ajaloolise müügitulu suurusest ega ka sellest, millises valdkonnas käive saavutati, ei sõltu. 2.2.3.5 Kokkuvõtlikult ei saa hankija vaidlustuse kontekstis piirduda seisukohaga, et tal on õigus kehtestada mistahes tingimusi – hankija peab oma vajadusi sisuliselt ja arusaadavalt põhjendama ning tagama, et kvalifitseerimistingimused ei välista põhjendamatult pakkujaid, kellel on tegelik suutlikkus hankelepingut täita. Antud juhul ei ole käibenõue isegi juhul, kui seda saaks kuidagi kohaseks pidada, kaugeltki ainuke ega vältimatu abinõu, sh on proportsionaalsuse skaalal nii iseseisvalt kui ka kogumis ebavajalikud hankes seatud käibenõude kõrge määr ning tegevusala piirang. 2.2.4 Käibenõue ei ole ka mõõdukas (so proportsionaalne kitsamas mõttes) 2.2.4.1 Käibenõue ei ole mõõdukas. Isegi juhul, kui netokäibe nõue oleks sisuliselt kohane ja vajalik (mida ta ei ole), tuleb selle proportsionaalsust hinnata igakordselt konkreetse hanke kontekstis. Mõõdukuse skaalal kaalutakse piirangu intensiivsust võrreldes eesmärgi olulisusega, so kaaluda tuleb ühelt poolt põhiõigusesse (vabaduspõhiõigus) sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Õiguskirjanduses on märgitud, et kvalifitseerimise tingimuse mõõdukus tähendab eelkõige seda, et „latt, millest üle hüpata“ on asetatud sobivale kõrgusele.5 Nõue, mille kohaselt peab taotleja viimase kolme majandusaasta jooksul saavutama igal aastal vähemalt 50 miljoni euro suuruse netokäibe trammide või rongide projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas, ei ole mõõdukas, kuna piirangu eesmärk – hankelepingu täitmiseks vajaliku pakkuja majandusliku ja finantsilise võimekuse tagamine – on hankest kõrvale jäävate pakkujate põhiõiguse riivet arvestades liiga intensiivne (ebamõõdukas). 2.2.4.2 Piirangu eesmärgi tähtsuse puhul tuleb arvestada hankija seatud käibenõude ebakohasust ja ebavajalikkust kinnitavate asjaoludega. Kuigi kvalifitseerimistingimuste kohaldamine on antud hankes hankija õigus ja valik, mitte kohustus, ei sea vaidlustaja kahtluse alla hankija soovi (eesmärki) tagada kvalifitseerimistingimuste kehtestamise kaudu pakkuja majanduslik ja finantsiline võimekus kanda hankelepinguga seotud kohustusi ja vastutust. Seejuures tuleb siiski arvestada, et Finantsekspertiisil põhinevate järelduste kohaselt ei ole hankija kehtestatud Käibenõue antud hanke eseme suhtes ei asjakohane ega ka vajalik, kuna ainuüksi seatud nõue ei ole adekvaatne hindamaks trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepingu täitmiseks vajalikku pakkuja tänast finantsvõimekust ega ka ainuke ega vältimatu viis vastava lepingu täitmise majandusliku ja finantsilise võimekuse hindamiseks. Samuti on oluline, et tammide ja rööbastranspordi valdkonnas tegutsevad nii suuremahulised tootjad kui ka väiksemad, spetsialiseerunud ettevõtted, kellel võib olla piisav finantsvõimekus hankelepingu täitmiseks, kuid kelle ajalooline müügitulu ei ulatu nõutud mahuni. Tingimus soosib suurettevõtteid, kellel on varasemalt olnud võimalus osaleda mahukates trammihangetes või rongihangetes, samas kui väiksemad, kuid sisuliselt pädevad pakkujad jäävad kõrvale. Seega isegi, kui mingil põhjusel oleks võimalik käsitleda Käibenõuet kohase ja vajaliku tingimusena, tuleb igal juhul arvestada piirangu kohasust ja vajalikkust puudutavate asjaoludega piirangu mõõdukuse hindamisel, käsitledes neid hankija riski alla kuuluvate asjaoludena, mis vähendavad piirangu eesmärgile omistatavat tähtsust. 5 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2025. § 98 lõige 1 komm 22 8 | 17  2.2.4.3 Piirangust tulenev põhiõiguse riive on ulatuslik ja intensiivne. Nõue välistab üheselt pakkujad (sh vaidlustaja), 6 kellel on tegelik majanduslik ja finantsvõimekus kõnealuse hankelepingu täitmiseks, kuid kelle ajalooline müügitulu ei vasta formaalsele kriteeriumile. Seega on vastavast piirangust pakkujate, sh vaidlustaja põhiõigustele tulenev riive ulatuslik, intensiivne ja lõplik, kuna võtab pakkujatelt täielikult võimaluse hankes osaleda ja potentsiaalselt tulu teenida, mitte üksnes ei piira pakkujate õigusi. Riive äärmise intensiivsuse puhul tuleb arvestada ka sellega, et piirang sulgeb väiksematele või uutele ettevõtetele, kellel on tegelik majanduslik ja finantsiline võimekus hankelepingut täita, sisuliselt juurdepääsu ka edasistele samasugustele riigihangetele. 2.2.4.4 Kokkuvõtlikult, piirang on põhiõiguste riive suhtes ebamõõdukas. Piirangu mõõdukuse hindamisel tuleb eeltoodust tulenevalt arvestada, et ühele kaalukausile tuleb panna hanke eseme suhtes rohkete „AGA-dega“ piirang (mille eesmärgi tähtsus vastavalt väheneb) ning teisele kaalukausile ulatuslik, lõplik ja intensiivne põhiõiguste riive. Vaidlustaja hinnangul on kaalub põhiõiguste riive intensiivsus antud juhul piirangu eesmärgi üles ehk piirang on põhiõiguste riive suhtes ebamõõdukas. 2.3 Referentslepingute nõue on õigusvastane 2.3.1 Vaidlustamise alused ja ulatus 2.3.1.1 Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimus, mis sätestab nõuded pakkuja varasematele referentslepingutele, on õigusvastane, kuna see ei ole asjakohane hanke eseme suhtes ega kohane proportsionaalsuse skaalal, ei ole vajalik ega ole ka mõõdukas. Tingimus ei arvesta pakkujate tegelikku tehnilist ja organisatsioonilist suutlikkust ega hanke sisulist riskiprofiili, vaid tugineb formaalsele ja piiravale kogemusnõudele, rikkudes seeläbi RHS § 3, § 98 lõike 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL nõudeid. 2.3.1.2 Nõue, mille kohaselt peab pakkujal olema vähemalt neli varasemat lepingut, millest igaüks hõlmab ainult trammi tarnet ning millest igaühe maksumus on vähemalt 10 miljonit eurot, välistab põhjendamatult väiksemad ja uuemad turuosalised. Referentslepingute nõue on seega sellisena õigusvastane nii olemuslikult kui ka lepingute arvu, lepingute nõutava rahalise mahu ning ka lepingute valdkondliku piirangu (trammide projekteerimine, valmistamine ja müük) osas. 2.3.1.3 Vaidlustaja tegi teabevahetuse kaudu hankijale ettepaneku kvalifitseerimistingimuse muutmiseks (vt lisa 1), sealhulgas vähendada nõutavate referentslepingute arvu, mahtu ning laiendada nende sisulist haaret. Hankija jättis tingimuse muutmata ega viinud seda kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Sisulise põhjenduse asemel viitas hankija lakooniliselt varasemas hankemenetluses tehtud VAKO lahendile nr 130-21/233711, kuigi nimetatud vaidluses ei olnud näiteks referentslepingute arvu küsimus üldse vaidluse objektiks. Hankija ei hinnanud tingimuse õiguspärasust käesoleva hanke kontekstis ega kaalunud selle eesmärgipärast ja proportsionaalset kujundamist. 2.3.1.4 Lisaks ei muuda hankija selgitus, et referentsleping ei pea olema lõpuni täidetud, tingimust sisuliselt vähem piiravaks, kuna nõutav lepingute arv ja maksumus jäävad muutumatuks. Samuti ei ole arvesse võetud võimalust, et pakkuja võib olla täitnud sarnase keerukuse ja ulatusega projekte teistes valdkondades või 6 Vt ülal p 2.2.2.2 – vaidlustajal on Finantsekspertiisi järelduste kohaselt majanduslik ja finantsiline võimekus hankelepingu täitmiseks vaatamata formaalsetele netokäibe näitajatele. 9 | 17  väiksemas mahus, mis siiski tõendaks tema suutlikkust hankelepingut edukalt täita. 2.3.2 Referentslepingute nõue ei ole kohane/ asjakohane hanke eseme suhtes 2.3.2.1 Referentslepingute nõue ei ole kohane hanke eseme suhtes, kuna see ei arvesta pakkuja tegelikku suutlikkust hankelepingut täita. Nagu ülal p-s 2.2.2.1 on esile toodud, et proportsionaalsuse kontrolli järgi tingimus on kohane siis, kui sellele vastavus annab hankijale usaldusväärse teabe pakkuja suutlikkuse kohta hankelepingut nõuetekohaselt täita. Hankija tingimus, mille kohaselt peab pakkujal olema vähemalt neli reisijateveoks mõeldud uute trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepingut, millest igaühe maksumus on vähemalt 10 miljonit eurot, tugineb formaalsetele näitajatele – lepingute arvule ja maksumusele – mis ei väljenda kohaselt ja usaldusväärselt pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust. 2.3.2.2 Lepingute arv, maksumus ja valdkonna piirang ei ole kogemuse sisulise mahu ja tehnilise keerukuse suhtes asjakohased näitajad. Rööbastranspordi alal pädev asjatundja, ekspert V. Vučetičs on oma asjatundja arvamuses (edaspidi Tehnilise võimekuse ekspertiis, lisa 3) selgitanud, et kõnealune tingimus ei ole asjakohane ega proportsionaalne, kuna selline kombinatsioon piirab konkurentsi, välistades ettevõtted, kellel on tegelikult kogu tehniline, inseneri- ja tootmisbaas lepingu täitmiseks, kuid kes viivad projekte ellu teistmoodi - näiteks väiksemate lepingute, etapiviisiliste kokkulepete või sarnase veeremi tarnimise kaudu (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.1). Eksperdi hinnangul ei kajasta lepingute arv ja maht pakkuja tegelikku pädevust, kuivõrd pädevuse määravad hoopis järgmised näitajad: 1) projekteerimis-, tootmis- ja katserajatiste olemasolu, 2) kogemus sarnaste tehniliste ülesannete täitmisel ja 3) inseneritööjõu, sertifitseerimise, katsestendide ja kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.2 ). Seejuures on nii lepingute maht kui ka lepingute maksumus nii iseseisvalt kui ka kõnealuses kombinatsioonis käesoleva hanke seisukohast asjakohatud. - Lepingute maht ei anna usaldusväärset teavet pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Ekspert V. Vučetičs on esile toonud, et üks leping nelja trammi tootmiseks võib nõuda samal tasemel tehnilist ja kutsealast pädevust kui neli lepingut, millest igaüks on ühe trammi kohta. Seetõttu ei ole lepingute arv objektiivne kvalifikatsiooninäitaja (samas, p 4.2). Eksperdi hinnangul on tegelik suutlikkus lepingut täita tagatud, kui on olemas üks või mitu teostatud projekti, millel on võrreldavad tehnilised nõuded, isegi kui nende arv on väiksem kui neli. Peamine kriteerium peaks olema projekti edukas elluviimine, mitte lepingute arv. Lepingute arvu nõudmine ei arvesta juba iseenesest kogemuse sisulist mahtu ega tehnilist keerukust, vaid eeldab formaalselt, et ainult mitme lepingu olemasolu suudab pädevust kinnitada. Selline lähenemine piirab põhjendamatult osalejate ringi ja soosib ebaproportsionaalselt suurettevõtteid, kellel on olnud võimalus osaleda mitmes mahukas hankes. Kõnealune formaalne tingimus piirab hankes osalemist ka vaidlustajal (sh selle tütarettevõttel DLRR), kellel on aastatepikkuse kogemusega raudteeveeremi kapitaalremondi, moderniseerimise ja tootmise ettevõttena olemas kõik tehnilised ja tootmisalased kompetentsid, mis võimaldavad ellu viia uute trammide tootmise ja tarnimise projekti – seda olenemata varasemate lepingute arvust (samas, p 4.3.). - Lepingu maksumus ei anna usaldusväärset teavet pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta. Ekspert A. Suits on leidnud, et lepingu rahaline 10 | 17  maht ei ole adekvaatne tehnilise ja kutsealase pädevuse mõõdikuna trammide tootmise kontekstis. Väiksema mahuga (nt 4-8 miljonit eurot) trammide tootmise lepingud võivad olla tehnoloogiliselt sama keerukad nagu hankes kirjeldatud trammide tootmine. Seega ei ole eksperdi hinnangul asjakohane võrdsustada lepingu rahalist väärtust lepingu täitmise tehnilise keerukusega. (Finantsekspertiis, lk 8). Teine väga oluline majandusloogikast tulenev puudus, mis referentslepingute mahu eurodes piiritlemisega kaasneb, on ekspert A. Suitsu hinnangul asjaolu, et hankija ei võta arvesse erinevate riikide hinnataset ja kohaliku turu suuruse mõju lepingumahule. See tähendab, et lepingumaht ei ole erinevatel turgudel tegutsevatel taotlejatel mitte tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tasemega üks-ühele seotud, vaid võib olla märkimisväärselt mõjutatud ka kohaliku turu hinnadünaamikast ja klientide hinnatundlikkusest. Kui näiteks taotlejal on referentslepinguid kokku 5, millest iga leping on mahult 8-9 miljonit eurot, siis kokku mahult on taotleja tootnud samas mahus, kui taotleja, kellel on 4 referentslepingut mahuga 10 miljonit eurot. Seega on eksperdi hinnangul hankija kunstlikult välistanud need ettevõtted, millel on olemas nõutav tehniline oskus, tootmisvõimsus ja maksevõime (Finantsekspertiis, lk 8). 2.3.2.3 Kokkuvõtlikult ei ole Referentslepingute nõue hanke eseme suhtes kohane ega põhjendatud, kuna 4 lepingu täitmine mahus iga leping 10 miljonit ei näita pakkuja tegelikku kogemust ja võimekust ega anna seega piisavat ja usaldusväärset infot hankelepingu täitmise tehnilise ja kutsealase võimekuse kohta. Heaks vastupidiseks näiteks on Daugavpilsi linn (Läti), kus kvalifitseerimistingimus oli seatud järgmiselt: viimase kolme aasta jooksul vähemalt ühe trammi või muu rööbassõiduki vaguni tarnimine. Hange DPP 2022/69 („Videi draudzīgu tramvaju vagonu iegāde Daugavpils pilsētā“) viidi läbi 2022. aastal. See tähendab, et hankija ei nõudnud nimetatud hankes varasemat trammide alast kogemust, vaid piirdus nõudega, et pakkujal oleks kogemus vähemalt ühe rööbassõiduki vaguni tarnimisel. Selline lähenemine laiendas potentsiaalsete pakkujate ringi, võimaldades osaleda ka neil ettevõtetel, kellel puudus otsene trammiprojektide referents. Tulemusena saadi trammid edukalt ja soodsa hinnaga, mis kinnitab, et referentside puudumine ei tähenda vältimatut riski hankija jaoks ning et leebem kvalifitseerimistingimus võib olla piisav hanke eesmärgi saavutamiseks. 2.3.3 Referentslepingute nõue ei ole vajalik 2.3.3.1 Isegi, kui referentslepingute nõue oleks asjakohane, ei ole see proportsionaalsuse skaalal vajalik. Nagu ülal on selgitatud, peab konkurentsi piirav abinõu peab olema vältimatult vajalik – st eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, vähem piirava, kuid samaväärselt tõhusa meetmega. Referentslepingute nõue ei ole piisavalt avar ning välistab põhjendamatult ettevõtjaid, kelle senine kogemus on hanke täitmiseks piisav, kuid ei vasta kitsalt sõnastatud tingimusele. Vaidlustaja leiab, et isegi, kui Referentslepingute nõue oleks hanke eseme suhtes asjakohane ja proportsionaalsuse skaalal kohane (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole nõue sellisena vältimatult vajalik pakkujate tehnilise ja kutsealase võimekuse hindamiseks ega proportsionaalne hanke eesmärgiga, kuna sama eesmärki oleks võimalik saavutada vähem piiravate ja sisuliselt asjakohasemate meetmetega. Seejuures ei ole ei iseseisvalt ega ka koosmõjus vajalikud ka Referentslepingute nõudes sätestatud kõrge lepingute arvu (4) nõue, lepingute maksumuse (10 miljonit) nõue ega ka valdkondlik piirang (trammide projekteerimine, valmistamine ja müük). 2.3.3.2 Referentslepingute nõue ei ole ainus ega vältimatu viis pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks. Vaidlustaja on ülal p-s 2.3.2 esile 11 | 17  toonud, et Tehnilise võimekuse ekspertiisi kohaselt ei ole Referentslepingute nõue kohane näitaja pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse ning seega hankelepingu täitmise suutlikkuse kohta. Ekspert V. Vučetičs on seejuures selgitanud, millised on trammide projekteerimiseks, tootmiseks ja müügiks vajalikud tehnilise ja kutsealase pädevuse näitajad – need on projekteerimis-, tootmis- ja katserajatiste olemasolu, kogemus sarnaste tehniliste ülesannete täitmisel ja inseneritööjõu, sertifitseerimise, katsestendide ja kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.2). Tuleb märkida, et trammide tootmine kuulub tegevusvaldkonda, mis eeldab vastava kvalifikatsiooni ja sertifitseerimise olemasolu ettevõttel. Akrediteeritud asutuste poolt väljastatud sertifikaadid ongi peamiseks ja nõuetekohaseks tõendiks selle kohta, et ettevõttel on olemas vajalikud tehnoloogilised võimalused, kvalifitseeritud personal ning tootmisressursid trammiveeremi valmistamiseks. Seega just ettevõtte sertifitseerimine kinnitab tema suutlikkust teostada trammide projekteerimise ja tootmise täistsüklit vastavalt kehtestatud tehnilistele ja kvaliteedistandarditele. Referentslepingute olemasolu võib käsitleda täiendava kogemuse kinnitamisena, kuid nende tähtsus on suurem eelkõige valdkondades, kus tootmine ei nõua kohustuslikku sertifitseerimist. Trammide tootmise puhul on sertifitseerimine sisuliselt olulisem ja objektiivsem näitaja kui varasem lepinguline kogemus. Seega on ilmne, et pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust saab formaalsete ja sisult ebasobivate kriteeriumite asemel adekvaatselt hinnata alternatiivsete meetmetega, mis konkurentsi vähem piiravad. Järelikult ei ole Referentslepingute nõue ainus ega vältimatu viis pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks. 2.3.3.3 Nõutud lepingute arv (4) on samuti ülemäärane, so ebavajalik. Eeltoodust tulenevalt ei ole Referentslepingute nõue kohane ega ka abinõuna ainuke ega vältimatu. Eeltoodust taganemata ei ole ka nõutav lepingute arv – 4 lepingut – vajalik, et saavutada hankija eesmärk veenduda hankelepingu täitmiseks vajalikus pakkuja tehnilises ja kutsealases pädevuses. Ekspert V. Vučetičs on osutanud nii seda, lepingute arv ei kajasta adekvaatselt pakkuja tegelikku pädevust kui ka seda, et kõnealuse trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi hankelepingu täitmiseks vajalikku tehnilist ja kutsealast pädevust on võimalik tagada ka väiksema arvu lepingutega kui 4 (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.3). Ekspert V. Vučetičs hinnangul on tegelik suutlikkus lepingut täita tagatud, kui on olemas üks või mitu teostatud projekti, millel on võrreldavad tehnilised nõuded, isegi kui nende arv on väiksem kui neli (samas, p 4.3). Täiendavate referentside nõudmine ei suurenda sisuliselt pakkuja usaldusväärsust, vaid piirab põhjendamatult turule pääsu ja konkurentsi, välistades ettevõtjad, kellel on olemas vajalik kogemus, kuid mitte täpselt nelja samaväärset lepingut. Vaidlustaja märgib siinjuures ka seda, et kuigi hankija on Referentslepingute nõude osana nõudnud just 4 lepingut, ei ole hankija põhjendanud, miks ei ole sama eesmärki võimalik saavutada leebemal ning pakkujate õigusi vähem riivaval viisil ehk väiksema lepingute arvuga. Selline lähenemine piirab põhjendamatult osalejate ringi, kuivõrd piirang ei ole ainuke ega vältimatu meede tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamiseks. Küll aga soosib piirang ebaproportsionaalselt suurettevõtteid, kellel on olnud võimalus osaleda mitmes mahukas hankes. 2.3.3.4 Referentslepingute maksumuse nõue (a’ 10 miljonit eurot) on samuti ebavajalik. Ekspert V. Vučetičs on asunud sõnaselgele seisukohale, et kõnealuse riigihankelepingu täitmiseks vajalikku tehnilist ja kutsealast pädevust on võimalik tagada ka referentslepingu väiksema rahalise maksumusega kui 10 miljonit eurot (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.4.). Eksperdi hinnangul 12 | 17  lepingu maksumus (10 miljonit eurot) ei kajasta alati tehtud töö keerukust ega tehnoloogilist taset. Samuti, et väiksema maksumusega projektid võivad hõlmata veeremi projekteerimise ja tootmise tervet tsüklit – lihtsalt väiksemat arvu üksusi. Ekspert on seejuures toonud esile kõneka võrdluse, et näiteks 3-4 miljoni euro suurune leping piloottrammide seeria arendamiseks ja tootmiseks võib olla tehniliselt keerukam kui standardmudeli suur seeriatarne (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.4). Seega on ilmne, et isegi kui hankija seatud kõrge lävend (iga leping vähemalt 10 miljonit) oleks seotud hanke tegeliku riskiprofiiliga (millega vaidlustaja ei nõustu), ei ole see sellegipoolest vältimatult vajalik pakkuja suutlikkuse hindamiseks. Kuivõrd eeltoodust nähtuvalt tagab pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse ka 3-4 miljoni suuruse maksumusega piloottrammide seeria arendamise projekt, siis on sama eesmärki võimalik saavutada ka leebemal viisil ehk väiksema referentslepingu maksumusega. 2.3.3.5 Referentslepingute piiramine üksnes trammide projekteerimise, tootmise ja müügiga ei ole samuti proportsionaalsuse skaalal vajalik tingimus. Ekspert V. Vučetičs on oma arvamuses asunud sõnaselgele seisukohale ka selles, et riigihankelepingu täitmiseks vajalikku tehnilist ja kutsealast pädevust ei ole võimalik tagada ainult trammide projekteerimise, tootmise ja müügiga seotud lepingutega (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.5). Ekspert on seejuures kinnitanud, et nõuetekohaselt täidetud rongide projekteerimine ja tootmine on trammidega tehniliselt sarnane tegevusvaldkond. Eksperdi kohaselt trammide projekteerimiseks ja tootmiseks vajalikud pädevused on identsed või väga lähedased pädevustega muud tüüpi raudteeveeremi (diisel- ja elektrivedurid, mootorvagunid, elektrirongid, mootorpöördvankrid jne) tootmisel, kuna need kompetentsid on seotud samade protsessidega (samas, p 4.5). Eelnevat kinnitab ka see, et varasemas hankes „Trammide ostmine“ (viitenr 233711) osalesid kolm pakkujat – CAF SA, PESA Bydgoszcz SA ja ŠKODA TRANSTECH Oy – kes kõik tegutsevad nii trammide kui ka rongide projekteerimise ja tootmise valdkonnas. See kinnitab, et trammide tootmise turg kattub sisuliselt rongitootmise turuga ning referentsid mõlemast valdkonnast on tehniliselt võrreldavad. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud välistada rongidega seotud referentse, kui eesmärk on hinnata pakkuja suutlikkust tarnida kvaliteetseid tramme. Rongidega seotud referentside välistamine on seejuures vastuolus ka hankija enda seatud netokäibe kvalifitseerimistingimusega, mille kohaselt arvestatakse finantsvõimekuse hindamisel ka rongide projekteerimise, tootmise ja müügi käivet. Kui rongide valdkonnas saadud müügitulu on piisav finantsvõimekuse tõendamiseks, siis ei ole põhjendatud välistada sama valdkonna referentse tehnilise suutlikkuse hindamisel. Selline kitsendav lähenemine mõjutab eelkõige väiksemaid ja uuemaid ettevõtteid, kellel ei pruugi olla mahukaid varasemaid lepinguid, kuid kes on tehniliselt ja organisatsiooniliselt võimekad. See takistab uute turuosaliste sisenemist, piirab konkurentsi ja ei toeta avatud turu põhimõtteid. Hankija soovi veenduda teenuseosutaja kompetentsis on seega võimalik saavutada ka kriteeriumide abil, mis ei sea põhjendamatuid eeliseid suurettevõtetele. Konkurentsi avamiseks peaks hankija kehtestama kvalifitseerimistingimused, millele vastab eelduslikult suurem hulk potentsiaalseid pakkujaid. Sama eesmärki – pakkuja suutlikkuse hindamist, saab saavutada vähem piiravate ja sisuliselt adekvaatsete tingimustega, näiteks lubades tõendada kogemust ka sarnaste projektide (rongid) kaudu. Seega on Referentslepingute nõudes sisalduv valdkondlik piirang proportsionaalsuse skaalal ebavajalik, kuna tegemist ei ole vältimatu meetmega ning sama eesmärki on võimalik saavutada õigusi vähem piiraval viisil. Samuti, isegi juhul, kui 4 referentslepingu nõue oleks kohane ning lepingute kitsendamine tegevusalaga oleks vajalik, ei ole siiski ülaltoodust lähtuvalt mitte kuidagi põhjendatav see, et kõik 4 lepingut peavad olema kitsal 13 | 17  tegevusalal – hankija eesmärki on kahtlemata võimalik saavutada ka vähem koormava meetmega (näiteks sellega, et 1 leping on tegevusala kitsendusega, ülejäänud mitte). 2.3.3.6 Kokkuvõtlikult ei ole referentslepingute nõue hanke eseme suhtes vajalik, kuna nõue keskendub formaalsetele näitajatele – lepingute arvule, maksumusele ja kitsale tegevusvaldkonnale – mis ei ole ei iseseisvalt ega kombinatsioonis vältimatult vajalikud pakkuja pädevuse hindamiseks. Tehniliselt sarnaste rongiprojektide välistamine piirab põhjendamatult konkurentsi, välistab sisuliselt pädevad pakkujad ning ei suurenda usaldusväärsust. Hankija eesmärki saab saavutada vähem piiravate ja sisuliselt adekvaatsemate kriteeriumide abil. 2.3.4 Referentslepingute nõue ei ole mõõdukas (so proportsionaalne kitsamas tähenduses) 2.3.4.1 Referentslepingute nõue ei ole mõõdukas. Isegi juhul, kui Referentslepingute nõue oleks sisuliselt kohane ja vajalik (mida ta ei ole), tuleb selle proportsionaalsust hinnata ka proportsionaalsuse viimase astme ehk mõõdukuse skaalal. Seejuures, nagu ülal viidatud, tuleb kaaluda piirangu intensiivsust võrreldes eesmärgi olulisusega. Nõue, mille kohaselt peab pakkujal olema vähemalt neli varasemat lepingut, millest igaüks hõlmab ainult trammi tarnet ning mille maksumus on vähemalt 10 miljonit eurot, ei ole mõõdukas, kuna piirangu eesmärk – hankelepingu täitmiseks vajaliku pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tagamine – on hankest kõrvale jäävate pakkujate põhiõiguse riivet arvestades liiga intensiivne (ebamõõdukas). Seega on tegemist ülemäärase ja põhjendamata piiranguga, mis välistab hankemenetlusest ka sellised pakkujad, kellel on tegelik tehniline ja kutsealane pädevus hankelepingu täitmiseks. 2.3.4.2 Piirangu eesmärgi tähtsus on piirangu kohasust ja vajalikkust puudutavate asjaolude tõttu ilmselgelt väiksem. Vaidlustaja on esile toonud asjaolud ja tõendid (ekspertide arvamused), mis kinnitavad, et hankija ei ole soovitud eesmärgi – hankelepingu sõlmimiseks vajaliku tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamine – saavutamiseks valinud kohaseid ja vajalikke tingimusi. Referentslepingute nõue ei lähtu konkurentsi maksimaalse ärakasutamise põhimõttest, mis eeldab, et tingimused peavad võimaldama osaleda kõigil ettevõtjatel, kellel on tegelik suutlikkus hankelepingut täita, isegi kui nende varasem kogemus ei ole identne, kuid on tehniliselt ja sisuliselt võrreldav. Seejuures välistab nõue põhjendamatult eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE-d), kellel on olemas vajalik tehniline ja kutsealane suutlikkus hankelepingut täita, kuid kes ei suuda täita hankija seatud formaalseid, tegelikkus suutlikkust mitte peegeldavaid ning ülemääraseid nõudeid. Tallinna Ringkonnakohus on rõhutanud, et kvalifitseerimistingimused alluvad rangemale proportsionaalsuse kontrollile, kuna võivad liigselt piirates välistada pädevaid ettevõtjaid juba enne pakkumuse esitamist.5 Hankija huvi välistada juhuslikud või ebausaldusväärsed pakkujad ei tohi muutuda põhjuseks, miks kõrvale jäetakse ka motiveeritud ja võimekad ettevõtted, kellel on tegelik suutlikkus pakkuda kvaliteetset ja konkurentsivõimelist lahendust. Isegi, kui VAKO hinnangul ei Referentslepingute nõudega seatud piirang asjakohatu ega ebavajalik, tuleb asjaolude tõttu käsitleda piirangu eesmärgi tähtsust väiksemana. 2.3.4.3 Piirangust tulenev põhiõiguse riive on ulatuslik ja intensiivne. Trammide tootmise turg on kitsas ja väga spetsiifiline, kus kogemuse omandamine sõltub suuresti riigihangetest. Uutel turuosalistel või väiksematel ettevõtetel, kellel ei ole veel olnud võimalust osaleda trammihangetes, puudub võimalus kvalifitseeruda, kui referentsinõuded on seatud liiga kitsalt. Nii nagu Käibenõue, välistab ka Referentslepingute nõue üheselt pakkujad (sh vaidlustaja), 7 kellel on tegelik 7 Vt ülal p 2.3.2.2 – vaidlustajal on Tehnilise võimekuse ekspertiisi järelduste kohaselt tehniline ja kutsealane suutlikkus hankelepingu täitmiseks vaatamata nõutud lepingute arvule ja mahule. 14 | 17  tehniline ja kutsealane suutlikkus kõnealuse hankelepingu täitmiseks, kuid kelle referentslepingute arv ja maksumus (sh arvestades valdkondlikku piirangut) ei vasta formaalsele kriteeriumile. Seega on vastavast piirangust pakkujate, sh vaidlustaja põhiõigustele tulenev riive ulatuslik, intensiivne ja lõplik, kuna võtab pakkujatelt täielikult võimaluse hankes osaleda ja potentsiaalselt tulu teenida, mitte üksnes ei piira pakkujate õigusi. Samuti võtab piirang vaidlustajalt ja teistelt põhjendamatult kõrgele seatud „lati“ alla jääjatelt ettevõtetelt võimaluse tulevastes sarnastes hangetes osaleda. 2.3.4.4 Kokkuvõtlikult, piirang on põhiõiguste riive suhtes ebamõõdukas. Vaidlustaja hinnangul kaalub olukorras, kus ühele kaalukausile on pandud eesmärgi vähenenud tähtsusega piirang ning teisele kaalukausile pakkujate, sh kaebaja põhiõiguste riive ulatuslik, lõplik ja intensiivne riive, viimane antud juhul piirangu eesmärgi üles ehk piirang on põhiõiguste riive suhtes ebamõõdukas (ebaproportsionaalne kitsamas tähenduses). 3 KAEBEÕIGUS 3.1 RHS § 185 lg-st 1 tuleneb, et pakkujal on riigihanke alusdokumentide vaidlustamise õigus juhul, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Kohtu- ja VAKO praktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. 8 Hanke alusdokumendi või hankija otsuse vaidlustamine peab aitama saavutada vaidlustajal hankemenetluses osalemise eesmärki – sõlmida hankijaga hankeleping9. 3.2 Vaidlustaja on huvitatud hankemenetluses osalemast, kuid vaidlustatud tingimused takistavad tal seda tegemast. Hanke alusdokumenti vaidlustades saab vaidlustamise õiguse välistada üksnes siis, kui vaidlustaja osalemine riigihankel on ilmselgelt välistatud. Praegusel juhul puudub igasugune alus selle väitmiseks, mistõttu on vaidlustajal vaidlustamise õigus. 3.3 Antud juhul vaidlustab vaidlustaja hanke alusdokumenti. Vaidlustaja on hankemenetluses pakkumuse esitamisest huvitatud isikuks, kuivõrd vaidlustaja pakub turul teenuseid, mida hankija hanke raames hankida soovib. 3.4 Samuti ei ole välistatud, et vaidlustaja eesmärk – osaleda hankemenetluses pakkujana ja sõlmida lõppastmes hankijaga hankeleping – on saavutatav, kui VAKO tunnistab RHAD õigusvastaseks ning kohustab hankijat viima RHAD vastavusse õigusaktides sätestatud nõuetega. Seega saab vaidlustajat lugeda RHS § 12 lg 3 mõttes huvitatud isikuks, kellel on põhjendatud ja vahetu huvi RHAD õiguspäraseks muutmise vastu ning seega ka kaebeõigus vaidlustuse esitamiseks10. 3.5 Lisaks eelnevale on vaidlustajal preventiivsed huvid. Esiteks soov saavutada olukord, kus vaidlustaja ei oleks sunnitud pakkumust esitama õigusvastaste tingimustega riigihankes. Teiseks saavutada järelm, et edaspidi ei korraldataks sarnastel põhjustel õigusvastaste tingimustega riigihankeid. Vaidlustuse rahuldamine vaidlustaja poolt taotletud viisil aitaks eeltoodut saavutada. 8 Tallinna Halduskohtu 08.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2945, Tallinna Halduskohtu 14.02.2012 otsus asjas nr 3-11-2947. 9 Tallinna Ringkonnakohtu 18.05.2012 otsus asjas nr 3-11-2403, VAKO 08.04.2014 otsus nr 56-14/149838. 10 Tallinna Halduskohtu 13.12.2011 otsus asjas nr 3-11-2614. 15 | 17 4 TAOTLUS HANKEMENETLUSE PEATAMISEKS 4.1 RHS § 193 lg 1 alusel võib VAKO vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Hankemenetluse peatamise taotluse vaatab VAKO läbi kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. 4.2 Vastavalt HT osa V punktile 5.1.12 on taotluste esitamise pikendatud tähtajaks 12.11.2025. 4.3 Pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist on vaidlustaja kasuks tehtud VAKO otsuse täitmine võimatu, kuna hankijal puudub õigus muuta RHAD pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist (RHS § 81 lg 1). Vaidlustaja huvi on osaleda hankemenetluses ja esitada pakkumus, kuid hetkel kehtivate RHAD tingimuste kohaselt ta seda teha ei saa. 4.4 Ka hankija huve hinnates on hankemenetluse peatamine vähekoormav meede. Käesoleva hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ja uue hankemenetluse korraldamine pärast VAKO otsuse jõustumist oleks hankija jaoks täiendav ressursikulu, mis on välditav hankemenetluse peatamisega. RHAD-s puuduvad indikatsioonid, et hankelepingu sõlmimise aeg on avaliku ülesande täitmise tõttu olulise huviga. Vastavalt HT osa V punktile 5.1.3 on teenuse osutamise eeldatav algus 01.04.2026 Arvestades vaidlustusmenetluse kiirust, on ilmne, et vastavaks ajaks on RHAD õiguspärasuse või -vastasuse osas ka saabunud õigusselgus. Hoolas hankija on hankemenetluse planeerimisel kohustatud arvestama vaidlustuste võimalikkusega, mistõttu ei saa hankija huvi hankemenetlust jätkata kaaluda üles vaidlustaja huvi hankemenetlus peatada. 4.5 Lähtudes eeltoodust on käesoleval juhul vajalik ja põhjendatud hankemenetlus peatada, arvestades, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei ole võimalik RHAD muuta (RHS § 81 lg 1). 5 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5.1 Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. Kuivõrd taotluste esitamise esmane tähtaeg oli 22.10.2025 (pikendatud tähtaeg on 12.11.2025), siis on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 2 p 2). 5.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 5.3 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms edastada vaidlustaja lepingulise esindaja e-posti aadressile [email protected]. 5.4 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (vt lisa 4). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Aktsiaselts Skinest Rail volitatud esindaja 16 | 17 LISAD: lisa 1 - Skinest Rail ettepanekud hankijale lisa 2 - finantsekspert A. Suitsu eksperdi arvamus (Finantsekspertiis) lisa 3 – rööbastranspordi alase asjatundja V. Vučetičs’i eksperdi arvamus (Tehnilise võimekuse ekspertiis) koos tõlkega ning lisaga (Exceli fail tütarettevõtte DLRR tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta) ja selle tõlkega lisa 4 – maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta 17 | 17 Grant Thornton Baltic OÜ Pärnu mnt 22 Tallinn Eesti 10141 T +372 626 0500 Ekspertarvamus 14.10.2025 TLT hanke kvalifitseerimistingimuste põhjendatuse kohta Sissejuhatus Advokaadibüroo Cobalt OÜ on pöördunud Grant Thornton Baltic OÜ registreeritud eksperdi Artur Suitsu (edaspidi „Ekspert“) poole palvega, et viimane annaks oma asjatundja hinnangu järgnevas: • Kas ainuüksi müügitulu suuruse põhjal saab hinnata tarnija finantsvõimekust trammide tootmiseks ja tarnimiseks? • Millised majanduslikud näitajad (nõuded) tagavad lepingu täitmise majandusliku võimekuse? • Kas hanke tingimused tehnilise ja kutsealase suutlikkuse demonstreerimiseks referentslepingute näitel on proportsionaalsed hanke eesmärgiga? Ekspert on hinnangu andmisel lähtunud esitatud informatsioonist ning hinnangu andmisel kehtivast tavast ja praktikast. Ekspertarvamuses on mõeldud kliendile sisemiseks kasutamiseks, menetlejale ja kohtule esitamiseks. Ekspertarvamuse või selle sisu edasiandmine kolmandale isikule on keelatud ilma Eksperdi eelneva nõusolekuta. Ekspert ei vastuta Ekspertarvamuse või selle sisu õigustamatu kasutamise mis tahes tagajärgede eest. Sündmused ja asjaolud, mis toimuvad pärast Ekspertarvamuse kuupäeva, võivad Ekspertarvamuses kajastatud infot muuta vananenuks ning Ekspert ei kanna sellise asjaolu ilmnemise eest vastutust ega vastuta otsuste ja tegevuste eest, mis põhinevad sellisel aegunud Ekspertarvamusel. Eksperdil ei ole kohustust ajakohastada seda Ekspertarvamust sündmuste ja asjaolude osas, mis toimuvad pärast selle kuupäeva. Ekspertarvamus ei hõlma endas auditiprotseduuride läbiviimist ning seetõttu ei ole tegemist kindlustandva teenusega Ekspertarvamuse alusandmete õigsuse osas audiitorteenuse mõistes. Ekspert ei ole täiendavaid töid teostanud alates selle Ekspertarvamuse lõpliku versiooni digitaalse allkirjastamise kuupäevast. Ekspert on oma töös ja järeldustes sõltumatu ning eksperdi järeldused ei sõltu tasustamisest. Lugupidamisega, Artur Suits Partner, nõustamisteenuste valdkonna juht Registreeritud eraekspert finantsekspertiiside valdkonnas Grant Thornton Baltic OÜ juhatuse liige T +372 626 0 500 E [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Asjaolude ja taustainfo kirjeldus Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (edaspidi TLT) on välja kuulutanud riigihanke nr 299391 trammide, samuti trammide (eri)seadmete, päraldiste ja varuosade ostmiseks vastavalt riigihanke tingimustele (edaspidi Hange). Hanke eeldatavaks maksumuseks on hankija määranud 88 miljonit eurot, mis lähtub sellest, et hangitakse nii tramme kui ka trammide (eri)seadmeid, päraldisi ja varuosasid, kaasnevate asjade põhikogus 10 trammi kui ka optsiooni all olev kogus 12 trammi. Hanketeates p 5.1.3 on märgitud, et hankeleping tuleb täita 36 kuu jooksul (so nii põhikogus kui ka optsioonikogus), samuti peab müüja andma põhi- ja lisagarantiid. Hanke alusdokumentides on sätestatud ja kirjeldatud käesolevat ekspertarvamust puudutavad hanke kvalifitseerimistingimused Taotlejatele järgnevalt: Majanduslik ja finantsseisund • Taotleja viimase 3 (kolme) riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta (eelduslikult 2022, 2023, 2024) netokäive (müügitulu) trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas peab igal majandusaastal olema olnud vähemalt 50 000 000 (viiskümmend miljonit) eurot (ilma käibemaksuta), st 3 (kolme) majandusaasta kohta kokku 150 000 000 (sada viiskümmend miljonit) eurot (ilma käibemaksuta). Taotleja esitab vastavad andmed hankepassis. Hankepassis tuleb esitada andmed trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas iga viimase 3 (kolme) riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta netokäibe (müügitulu) kohta eraldi. Hankijal on õigus nõuda taotlejalt vastavate majandusaasta aruannete väljavõtteid, millest nähtub taotleja netokäive (müügitulu) trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas või taotleja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt allkirjastatud kinnitust. Tehniline ja kutsealane suutlikkus • Taotleja peab hanketeate avaldamisele eelneva 48 (neljakümne kaheksa) kuu jooksul olema nõuetekohaselt täitnud vähemalt 4 (neli) reisijateveoks mõeldud uute trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepingut. Sama perioodi jooksul peab taotleja olema lepingu ka täitnud, st projekteeritud ja valmistatud trammid on tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Juhul, kui lepingud ei ole 48 (neljakümne kaheksa) kuu jooksul lõppenud, peavad lepingud olema täidetud hankija poolt eelnevalt kirjeldatud ulatuses. Iga sellise varasema lepingu maksumus peab olema vähemalt 10 000 000 (kümme miljonit) eurot (ilma käibemaksuta). • Vähemalt 1 (üks) neljast taotleja poolt täidetud lepingust peab olema sõlmitud trammide projekteerimiseks, valmistamiseks ja müügiks, mida kasutatakse Eestiga (Tallinnaga) sarnastes keskkonnatingimustes. Sarnased keskkonnatingimused on Balti  riikides, Soomes, Rootsis, Norras, Poolas või muus riigis või linnas, kus valitseb parasvöötme mereline-mandriline kliima, aastas sademeid on ca 550-800 mm, keskmine suhteline õhuniiskus on vähemalt 85%, kusjuures külmal ajal kasutatakse tänavahoolduses soola ja klimaatilised tingimused vastavad talvisele tsoonile W(III) EN 14750:2024. Taotleja esitab vastavad andmed hankepassis. Hankepassis tuleb esitada informatsioon varasemalt täidetud lepingute tarnekuupäeva, maksumuse, lepingu eseme ja tellija ning punktis b nimetatud asjaolude täitmise kohta. Hankijal on õigus nõuda taotlejalt tellija allkirjastatud kinnitust, millest nähtub hankepassis nimetatud lepingute vastavus kvalifitseerimistingimusele. Trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi valdkond on taotlejate ringi ja lepingute täitmise sageduse osas piiratud, mistõttu võtab Hankija piisava konkurentsi tagamiseks arvesse andmeid pikema perioodi kohta kui RHS § 101 lg 1 p-s 2 sätestatud, kuid mitte rohkem kui 120 (saja kahekümne) kuu kohta. Aktsiaselts Skinest Rail on koostanud TLT-le kirjeldatud Hanke kvalifitseerimistingimuste muutmisettepanekud eelnevalt kirjeldatud kvalifitseerimistingimuste osas järgnevalt: Majanduslik ja finantsseisnud (muutmisettepanek) • Netokäive igal majandusaastal vähemalt 15 miljonit eurot trammide või rongide (rööbastransport) tootmise, remondi või müügi valdkonnas, kokku spetsiifiline netokäive 3 a peale 45 miljonit eurot. • Alternatiivina kogu netokäive igal majandusaastal vähemalt 50 miljonit (mis ei ole seotud ainult trammide või rongide projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnaga). Tehniline ja kutsealane suutlikkus (muutmisettepanek) • Väiksemamahulise projektide arvestamine, sh vähemalt ühe lepingu täitmist viimase 48 kuu jooksul. Kuivõrd hankija eeltoodud muudatusettepanekuid arvesse ei võtnud ning jäi kehtestatud kvalifitseerimistingimuste juurde, siis on käesoleva ekspertarvamuse eesmärk hinnata kvalifitseerimistingimuste asjakohasust ja proportsionaalsust eelkõige majandusliku suutlikkuse ja kutsealase pädevuse seisukohast vaadatuna. Eksperdi hinnang majandusliku suutlikkuse vaatest Eksperdile esitatud küsimustele vastamisel on Ekspert tuginenud avalikult kättesaadavatele andmetele Aktsiaselts Skinest Rail (edaspidi Skinest Rail) avalikustatud majandusaasta aruannete põhjal viimase kolme majandusaasta (2022-2024) kohta näitlikustamaks finantsvõimekuse analüüsi koos asjakohaste finantsvõimekuse hindamise mõõdikutega TLT poolt hangitava lepingu eeldusliku mahu täitmiseks. Tabelis 1 on esitatud Skinest Rail viimase kolme aasta (2022-2024) müügitulu, mille põhjal nähtub, et ettevõtte müügitulu jaguneb erinevate segmentide vahel. Siiski ei võimalda üksnes ajalooline müügitulu hinnata, kas äriühingul on ka praegu piisav finantsvõimekus eeldatava mahuga hankelepingu täitmiseks, sõltumata sellest, et hankija on ette näinud trammide eest osaliselt ettemaksu tasumise. Tabel 1. Aktsiaselts Skinest Rail konsolideeritud müügitulu aastatel 2022-2024 eurodes 2022 2023 2024 Veeremi rent 42 374 030 24 775 467 23 275 218 Veeremi müük ja remont 20 216 871 24 826 723 20 324 615 Veeremi varuosade müük 18 339 928 53 056 056 14 876 867 Raudtee ehitus, remont ja 27 274 105 31 838 386 9 841 166 pealisehitusmaterjalide müük Muu 10 512 824 4 410 906 12 095 316 Müügitulu KOKKU 118 717 758 138 907 538 80 413 182 Allikas: Aktsiaselts Skinest Rail 2023. ja 2024. aastate majandusaasta aruanded Ajalooline müügitulu näitab üksnes asjaolu, et äriühingul oli minevikus suutlikkus teatud mahus projekte täita, ajalooline müügitulu teatud valdkonnas (nt trammide ja rongide tootmine ja müük) näitab äriühingu varasemat võimet valdkonnas tegutseda või projekte täita. Need näitajad ei iseloomusta tänast ega ka tulevast võimekust sarnases mahus hankelepinguid täita. Minevikus teatud müügitulu taseme saavutanud äriühing võib tänaseks olla näiteks maksejõuetu või võivad äriühingul puududa rahalised vahendid ja võimalused hankes nõutud mahus trammide tootmise finantseerimiseks. Seega müügitulu kriteerium annab indikatsiooni üksnes selle kohta, kas äriühingu tegevusmahud on ajalooliselt olnud võrreldavad eeldusliku hankelepingu mahuga ning kas äriühingul on piisav ajalooline kogemus turul tramme toota, kuid ei anna indikatsiooni finantsstabiilsuse ja likviidsuse kohta. Äriühingu finantsvõimekust iseloomustavad bilansilised näitajad, nagu vaba raha, likviidsusnäitajad, käibekapitali struktuur, oma- ja võõrkapitali suhe ja täiendava laenamise suutlikkus (madal laenukapitali osakaal, madalad võlakoormuse suhtarvud ja EBITDA/laenu kordajad) jne. Tabelis 1. esitatud Skinest Rail-i müügitulu näitajad kinnitavad Skinesti varasemat võimekust täita mahukaid projekte. Finantsvõimekus oma olemuselt ja sisuliselt tähendab trammide tootmise ja tarnimise lepingu puhul eelkõige äriühingu suutlikkust täita lepingulisi kohustusi ja rahastada trammide tootmist enne, kui klient lõpptoote eest maksab. See tähendab, et äriühingul peab olema piisav rahavoog, sh nii äriühingu omavahendite kui ka võõrvahendite arvelt, et trammide tootmis- ja tarnimisperioodi vältel tasuda materjali, tööjõu ja muude tootmiskulude eest kuni trammide valmimiseni ja kliendilt trammide eest laekumise saamiseni. RHS § 98 lg 1 nõuab, et kvalifitseerimistingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. See tähendab, et kui hankija kasutab netokäivet kui ainsat hindamiskriteeriumit, siis ei peegelda see tegelikku finantsseisundit ja -võimekust ega saa seeläbi olla proportsionaalne hindamise eesmärgiga. Seega Eksperdi hinnangul on käesolevalt hankija poolt rakendatud netokäibe nõue pelgalt formaalne nõue, mis on sisuliselt majandusloogikaga vastuolus ega anna hankelepingu täitmiseks vajaliku ettevõtte majandusliku ja finantsilise seisundi kohta asjakohast infot. Seega tuleks täiendava olulise kriteeriumina vaadelda ka äriühingu likviidsust ja kapitali piisavust hankelepingu täitmiseks, mitte pelgalt ajaloolist müügitulu, mis ei iseloomusta pikaajalise ja kapitalimahuka tegevusega äriühingu finantsvõimekust rahastada tulevikus uusi tellimusi vajalikus mahus. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) otsuses vaidlusasjas 130-21/233711 on esitatud järgnev seisukoht: Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, justkui Hankija kehtestatud netokäibe nõue trammide ja rongide projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas pole oluline taotleja finantsvõimekuse määramiseks. Sellise väite jaatamine tähendaks seda, et nii Eesti kui ka Euroopa Liidu seadusandja on RHS-is ja direktiivides loonud ettevõtja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks aluse, mis tegelikult ei võimalda hinnata ettevõtja majanduslikku ja finantsseisundit. RHS § 100 lg 1 ütleb, et taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda lisaks ajaloolisele netokäibele ka majandusaasta aruandeid, mis näitavad nõutud finantssuhtarvu taset. Suhtarvu(de) määramine ja selleks kasutatud meetodid koos kriteeriumitega kirjeldab hankija selleks, et veenduda taotleja majanduslikus stabiilsuses ja rahalises suutlikkuses pikaajalist lepingut täita. Tuginedes üldiselt aktsepteeritud raamatupidamis- ja arvestuspõhimõtetele, eristatakse kolme põhiaruannet: • Kasumiaruanne, mis kajastab äriühingu finantstulemusi (sh müügitulu ja kasum) ja annab ülevaate kuivõrd edukalt ettevõtte tegutses vaadeldaval ajaloolisel perioodil. • Bilanss ehk finantsseisundi aruanne, mis kajastab äriühingu finantsseisundit teatud kuupäeva seisuga näidates ressursside ja varade piisavust kohustuste täitmiseks läbi likviidsuse ja kapitalistruktuuri. • Rahavoogude aruanne, mis kajastab äriühingu rahavoogude ülevaadet ja suutlikkust kasumit rahaks genereerida. Võttes arvesse üldiseid finantsarvestuse aluseid ja kolme põhiaruande omavahelisi seoseid, siis äriühingu maksevõimet tuleks hinnata kõigi kolme põhiaruande koosmõjus. Seejuures on eelkõige kesksel kohal bilanss, mille eesmärk on anda terviklik pilt äriühingu finantsseisundist ja likviidsusest. Tabelis 2 on Ekspert esitanud AS Skinest Rail näitel erinevad likviidsus- ja võlakordajad, mis iseloomustavad äriühingu kapitalistruktuuri ja maksevõimet. Tabel 2. Aktsiaselts Skinest Rail maksevõime suhtarvud aastatel 2022-2024 2022 2023 2024 Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,76 9,89 3,83 Maksevõime kordaja 3,08 7,72 2,48 Raha kordaja 1,21 2,11 0,46 Võlakordaja 19% 6% 9% Kohustuste ja omakapitali suhe 0,24 0,06 0,10 Allikas: Aktsiaselts Skinest Rail 2023. ja 2024. aastate majandusaasta aruanded, Eksperdi arvutused Lühiajaline võlgnevuse kattekordaja jäi vaadeldaval perioodil vahemikku 3,76-9,89. Selline järjepidevalt kõrge tase viitab tugevale likviidsuspositsioonile. Seejuures muutused raha kordajas tulenevad olulisel määral investeeringutest tegevuse laiendamiseks ja tegevusvõimekuse kasvatamiseks. Kohustuste ja omakapitali suhe (0,06-0,24) ilmestab, et äriühing on peamiselt finantseeritud omakapitali arvelt ning seejuures ei ole äriühingul märkimisväärses mahus intressikandvaid laenukohustusi. Võlakordaja suurus vaadeldaval perioodil vahemikus 6-19% peegeldab madalat finantsvõimendust ja seeläbi kõrgemat maksevõime taset. Piiratud sõltuvus võõrvahenditest viitab ka madalale riskile. Seega suuremamahuliste tellimuste täitmiseks ja finantseerimiseks on äriühingul potentsiaalselt suurem võimalus kaasata vajadusel täiendavat laenukapitali. Tabelis 2. toodud Skinest Rail-i maksevõimet iseloomustavad näitajad kinnitavad tema maksevõimet ja majanduslikku võimekust täita ka edaspidi mahukaid projekte, sh kõne all olevat hankelepingut. Käesolevalt on hanke tingimusena loetletud vaid netokäibe nõue taotlejate majandusliku ja finantsseisundi hindamiseks, kuid see ei ole Eksperdi hinnangul piisav olukorras, kus seadus (RHS § 100) lubab hankijal kasutada rohkemaid kriteeriume, sh finantssuhtarve (näiteks Tabelis 2 esitatud näited suhtarvudest) ja finantssuhtarvude asjakohase metoodika määramist arvestades seejuures hanke eseme olemust ja eesmärki. Kui hankija tugineb hankes vaid netokäibe nõudele ja selle täitmisele, siis jätab hankija märkimisväärse puudusena kõrvale taotlejate tegeliku rahalise maksevõime hindamise veendumaks, et taotleja on ka reaalsuses võimeline hankelepingust tulenevaid kohustusi täitma ja hankeperioodil trammide tootmist piisavas mahus finantseerima. Seega on Ekspert seisukohal, et varasem pikaajaline kõrge müügitulu ei ole sobiv näitaja hindamaks, kas pakkuja on ka täna, so jätkuvalt võimeline tegutsema põhivaldkonnana rööbastranspordi projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas ega ka hindamaks, kas trammide eeldatavat eluiga (ca 35 aastat) ning garantiiperioodi arvestades oleks pakkuja suuteline kandma ka edasist pikaajalist vastutust. Hankija peaks hanke kvalifitseerimistingimusi täpsustama ja täiendama taotlejate finantsseisundi asjakohaseks hindamiseks maksevõimet ja likviidsust iseloomustavate suhtarvudega lisaks käesolevalt hankes kirjeldatud netokäibe kriteeriumile. Sõltumata taotleja netokäibe suurusest, ei anna ainult netokäive mitte mingit indikatsiooni maksevõime või finantsvõimekuse kohta. Näiteks võib olla 15 miljonilise netokäibega äriühing märkimisväärselt kõrgema maksevõimega, st madal finantsvõimendus, positiivne rahavoog, kõrge omakapitali osakaal, kui näiteks 50- miljonilise netokäibega äriühing, mille võlakoormus on märkimisväärne, rahavoog järjepidevalt negatiivne ja omakapitali osakaal madal. Netokäive mõõdab vaid tegevuse mahtu, kuid ei mõõda kuivõrd kasumlikult või jätkusuutlikult äriühing tegevust reaalsuses ellu suudab viia. Samuti on Ekspert seisukohal, et ettevõtte finantsiline võimekus lepingut täita ei sõltu mitte kuidagi sellest, mis valdkonnas on ettevõte oma finantsilise võimekuse saavutanud. Seega ei ole käibenõue ka valdkondliku (üksnes trammide või rongide müügitulu) piirangu osas pakkuja finantsvõimekuse tagamise seisukohast asjakohane. Hankija soov varasema valdkondliku (trammid või rongide) müügitulu alusel eelduslikult tagada seda, et valdkondlik tegevus oleks pakkuja jaoks põhitegevus, mitte juhuslik või kõrvaltegevus, ei haaku sisult kuidagi lepingu täitmiseks vajaliku finantsvõimekusega, vaid pigem väljendab hoopis teist kriteeriumi - pakkuja tehnilisele või kutsealasele kogemusele esitatavat nõuet (so peab olema järjepidevalt vastaval alal tegutsenud). Eksperdi hinnang tehnilise ja kutsealase suutlikkuse vaatest Hanke kvalifitseerimistingimusena on täiendavalt nõutud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse vaatest 4 referentslepingut mahuga vähemalt 10 miljonit eurot ning seda uute trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi alal. Esiteks, Eksperdi hinnangul ei ole lepingu rahaline maht adekvaatne tehnilise ja kutsealase pädevuse mõõdikuna trammide tootmise kontekstis. Väiksema mahuga (nt 4-8 miljonit eurot) trammide tootmise lepingud võivad olla tehnoloogiliselt sama keerukad nagu hankes kirjeldatud trammide tootmine. Seega ei ole Eksperdi hinnangul asjakohane võrdsustada lepingu rahalist väärtust lepingu täitmise tehnilise keerukusega. Teine väga oluline majandusloogikast tulenev puudus, mis referentslepingute mahu eurodes piiritlemisega kaasneb, on asjaolu, et hankija ei võta arvesse erinevate riikide hinnataset ja kohaliku turu suuruse mõju lepingumahule. See tähendab, et lepingumaht ei ole erinevatel turgudel tegutsevatel taotlejatel mitte tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tasemega üks-ühele seotud, vaid võib olla märkimisväärselt mõjutatud ka kohaliku turu hinnadünaamikast ja klientide hinnatundlikkusest. Kui näiteks taotlejal on referentslepinguid kokku 5, millest iga leping on mahult 8-9 miljonit eurot, siis kokku mahult on taotleja tootnud samas mahus, kui taotleja, kellel on 4 referentslepingut mahuga 10 miljonit eurot. Seega on Eksperdi hinnangul hankija kunstlikult välistanud need ettevõtted, millel on olemas nõutav tehniline oskus, tootmisvõimsus ja maksevõime. Lugupeetud Hankija, Pöördume Teie poole ettepanekuga muuta käimasoleva hanke kvalifitseerimistingimusi, et võimaldada suuremal hulgal ettevõtetel osaleda hankemenetluses. Oleme varasemalt Teile edastanud oma seisukohad, kuid kvalifitseerimistingimuste praegune sõnastus viitab sellele, et neid ei ole arvesse võetud. Lisaks on hankija küll läbi viinud turu-uuringu, kuid see keskendus üksnes tehnilisele võimekusele, arvestamata pakkujate osalemise võimalikkust kvalifitseerimistingimuste valguses. Leiame, et selline lähenemine piirab konkurentsi ja välistab potentsiaalsed pakkujad, kes suudaksid pakkuda kvaliteetseid lahendusi mõistliku hinnaga. Põhjendused kvalifitseerimistingimuste muutmiseks on järgnevad: 1. Konkurentsi suurendamine ja hankija rahaliste vahendite säästmine Väiksemate tootjate lubamine hankesse suurendab konkurentsi, mis omakorda avaldab survet ka suurematele tootjatele pakkuda paremat hinda. See aitab säästa hankija rahalisi vahendeid ning tagada hanke otstarbekus ja tulemuslikkus. 2. Riigihangete seaduse põhimõtted ja Euroopa Kohtu seisukohad konkurentsi avatusest Riigihangete seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on riigihanke eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Sama seaduse § 3 sätestab, et hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi maksimaalse ärakasutamise, vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Euroopa Kohus on oma praktikas korduvalt rõhutanud, et riigihangete regulatsiooni üks keskseid eesmärke on tagada võimalikult suur konkurentsile avatus. See ei ole üksnes Euroopa Liidu siseturu huvides, vaid ka konkreetse hankija huvides, kellel on seeläbi laiem valikuvõimalus ning suurem tõenäosus saada soodsaim ja kvaliteetseim pakkumus. Antud hetkel leiame, et hankija ei ole jälginud neid põhimõtteid. 3. Varasema hanke analüüs Eelmine trammihange näitas, et sisuliselt osales vaid kaks pakkujat, millest üks oli selgelt kallim alternatiiv. Selline olukord viitab konkurentsi puudumisele ja seab kahtluse alla hanke säästlikkuse ning otstarbekuse. Kui kvalifitseerimistingimused on seatud liiga kitsalt või eelistavad ainult väga suuri tootjaid, ei pruugi hange saavutada oma eesmärki – pakkuda linnale parimat võimalikku lahendust mõistliku hinnaga. 4. VKEde osaluse soodustamine Euroopa Liidu riigihankedirektiivide eesmärk on soodustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) osalemist riigihangetes, et vältida turu monopoliseerumist ja tagada innovatsioon ning majanduslik mitmekesisus. Seetõttu on oluline, et ka Tallinna linna trammihankes ei seataks kvalifitseerimistingimusi, mis välistavad VKEd kvalifitseerimiskriteeriumite alusel, vaid hinnataks sisulist võimekust, kogemust ja motivatsiooni. Selline lähenemine on kooskõlas nii Euroopa Liidu õiguse kui ka Eesti riigihangete seaduse eesmärkidega. 5. Hankija selgitus juhuslike taotlejate välistamise kohta ei ole piisav põhjus konkurentsi piiramiseks Hankija on selgitanud, et kvalifitseerimistingimuste eesmärk on välistada juhuslikud taotlejad või ettevõtted, kelle tegevusvaldkond trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi osas ei ole keskne. Kuigi mõistame hankija soovi tagada pakkujate usaldusväärsus, ei saa me nõustuda, et praegune lähenemine on proportsionaalne või konkurentsi soodustav. Trammide tootmise valdkond on väga spetsiifiline ja piiratud – uusi turule sisenejaid on vähe, kuna trammide ost toimub peaaegu eranditult riigihangete kaudu. Väiksematel ettevõtetel või neil, kellel ei ole veel olnud võimalust osaleda suurtes lepingutes, puudub seetõttu võimalus kogemust omandada, kui kvalifitseerimistingimused välistavad nende osalemise juba eos. Kui hankija arvestaks ka rongide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepinguid trammide kõrval, oleks see sisuliselt sarnane tegevusvaldkond, mis võimaldaks hinnata pakkuja tehnilist võimekust ja kogemust. Selline lähenemine laiendaks potentsiaalsete pakkujate ringi, soodustaks konkurentsi ning ei kahjustaks hanke kvaliteeti ega usaldusväärsust. Lisaks on Euroopa Liidu riigihankedirektiivide kohaselt oluline, et kvalifitseerimistingimused oleksid proportsionaalsed hanke eesmärgiga ning ei looks põhjendamatuid takistusi turule sisenemiseks. Hankija huvi välistada juhuslikud pakkujad ei tohi muutuda põhjuseks, miks välistatakse ka motiveeritud ja võimekad ettevõtted, kellel on potentsiaal pakkuda kvaliteetset ja konkurentsivõimelist lahendust. Seonduvalt eelolevate põhjendustega palume muuta ning selgitada järgmisi kvalifitseerimistingimusi: a) Aastakäive: Praegu nõutakse, et taotleja netokäive trammide või rongide (rööbastransport) projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnas oleks igal kolmel viimasel majandusaastal vähemalt 50 miljonit eurot, kokku 150 miljonit eurot. Palun selgitage mille tootmine, projekteerimine käibenõude mahtu läheb? Kas võib arvesse võtta rööbastransporti müügi ja remonti? Kas netokäibe puhul võetakse arvesse veeremi kõik liigid (s.h. vedurid ja vagunid) ning varuosi? Palume käibenõude vähendamise muutmist- netokäive trammide või rongide (rööbastransport, sh vedurid ja vagunid) tootmise, remondi või müügi valdkonnas igal majandusaastal vähemalt 15 miljonit eurot ja kolmel järjestikul majandusaastal kokku vähemalt 45 miljonit eurot. Alternatiivselt, ettevõtte kogu netokäive igal majandusaastal vähemalt 50 miljonit eurot ja kolmel järjestikul majandusaastal kokku vähemalt 150 miljonit eurot. Selle alternatiivi mõju on näidata ettevõtte üleüldist võimekust teostada suuri projekte ja täita vastavaid kohustusi. b) Referentslepingud: Praegu nõutakse vähemalt nelja reisijateveoks mõeldud uute trammide projekteerimise, valmistamise ja müügi lepingu täitmist viimase 48 kuu jooksul, iga leping vähemalt 10 miljonit eurot. Palume arvestada kogemuse hindamisel ka väiksemamahulisi projekte, sh vähemalt ühe lepingu täitmist viimase 48 kuu jooksul. Kui hankija ei ole antud ettepanekutega nõus, siis palume põhjendada mittenõustumist. Lugupidamisega Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер 4 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 13.10.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal identification code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика AS SKINEST RAIL 10293440 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE382200221010227144 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE932200221023778606 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа Skinest Rail AS vaidlustuselt riigihankes 299391 Viitenumber / Reference number / Номер ссылки 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2  Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Payer’s name and surname, Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись 2025101301122932 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2