Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 14.10.2025 Digiallkirjastatud, E-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 297997 Vaidlustaja: Osaühing Joon Registrikood: 11147025 J. Kunderi tn 8a, 10128, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing VALI PRESS Registrikood: 10300988 Pajusi mnt 22, 48106, Põltsamaa E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI Kokkuvõtlikult palub vaidlustaja Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku summas 5447,5 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta hankija ja kolmanda isiku menetluskulud nende endi kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 297997. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 5447,5 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot. 3. Vaidlustaja on osalenud kõnealuse riigihankevaidluse menetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 17,1 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluse raames osutatud õigusteenuse eest on 4807,5 eurot. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Kadri Härginen 1,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 375 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Mario Sõrm 15,7 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 275 eurot (käibemaksuta); 5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine: Teenuse Arve Kuupäev osutaja Teenuse kirjeldus Aeg (h) 17.09.2025 Mario Sõrm Kliendi edastatud materjalide analüüs. 0,5 Arutelu Mario Sõrmega vaidlustamise 19.09.2025 Kadri Härginen perspektiividest. 0,3 Kõne kliendiga. Arutelu Kadri Härgineniga 19.09.2025 Mario Sõrm vaidlustamise perspektiividest. 0,5 24.09.2025 Mario Sõrm Vaidlustuse koostamine. 5,0 25.09.2025 Kadri Härginen Vaidlustuse koostamine. 0,3 25.09.2025 Mario Sõrm Vaidlustuse täiendamine. 0,5 Vaidlustuse koostamine ja selle esitamine 26.09.2025 Mario Sõrm VaKo-le. 0,3 Tutvumine VaKo teatega. Selle kohta teabe 29.09.2025 Mario Sõrm edastamine kliendile. 0,1 Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs. 08.10.2025 Mario Sõrm Selle kohta teabe edastamine kliendile. 1,2 12.10.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 2,2 13.10.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 2,3  Sorainen – 3/3 – 14.10.2025 Kadri Härginen Täiendava seisukoha koostamine. 0,8 Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja 14.10.2025 Mario Sõrm koostamine. Nende esitamine VaKo-le. 3,1 17,1 6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arved nr 4831/25EE (lisa 1) ja nr 4832/25EE (lisa 2). 8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 9. Vaidlustaja kahe lepingulise esindaja poolt esindamine on põhjendatud – see tuleneb nii VaKo, kui ka Riigikohtu praktikast.1 Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas, eriti kui nad koostasid menetlusdokumendid koostöös, mitte ei teinud samaaegselt sama tööd.2 Lisad: 1) Advokaadibüroo Sorainen OÜ 14.10.2025 arve nr 4831/25EE; 2) Advokaadibüroo Sorainen OÜ 14.10.2025 arve nr 4832/25EE. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat 1 VaKo 207-20/223606; RKHKm 3-22-619, p 8. 2 RKHKm 3-22-619, p 8. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 14.10.2025 Digiallkirjastatud, E-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 297997 Vaidlustaja: Osaühing Joon Registrikood: 11147025 J. Kunderi tn 8a, 10128, Tallinn Esindajad: vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen OÜ Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing VALI PRESS Registrikood: 10300988 Pajusi mnt 22, 48106, Põltsamaa E-post: [email protected] VAIDLUSTUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/11 – 1. HANKIJA OTSUSED EI PÕHINE ÕIGUSEL 1. Kui tutvuda hankija vastusega vaidlustusele, siis kuigi palju uut teadmist vaidlustatud otsuse õiguslike aluste, põhjenduste ja nende omavaheliste seoste vahel sellest kahjuks ei leia. Nõnda pole vaidlustajale pärast hankija vastust üheselt mõistetav, millistel õiguslikel alustel on vaidlustatud otsus siis lõppude lõpuks tehtud ja veel vähem seegi, kuidas hankija põhjendused seonduvad tema viidatud õiguslike aluste ning faktiliste asjaoludega. Teisisõnu ei ole otsuse läbipaistvuse ja kontrollitavuse osas hankija vastusega küll midagi paranenud. 2. Kuna VaKo on oma kirjaliku menetluse teates palunud menetlusosalistel juba esitatut mitte korrata, siis püüab vaidlustaja sellest soovitusest ka lähtuda. 1.1. Ka hankija vastusest vaidlustusele ei selgu, millisele vastavustingimusele vaidlustaja pakkumus ei vasta 3. Vaidlustaja selgitas juba vaidlustuses, et väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt tuleb vaidlustes pakkumuse tagasilükkamise üle esmalt tuvastada, kas RHAD-s on üldse selline vastavustingimus, millele hankija pakkumust tagasi lükates on tuginenud.1 Kohtupraktikas on leitud sedagi, et vastavustingimus peab olema konkreetne ja selgelt sõnastatud.2 Sedasama on värskelt rõhutanud ka VaKo.3 4. Igal juhul ei saa hankija hanke eesmärgist või muudest sellistest kaalutlustest tulenevalt asuda pakkumuste vastavuse kontrollimisel seadma uusi vastavustingimusi, kui neid RHAD-s sõnaselgelt seatud ei ole.4 Sellest tulenevalt on omakorda ilmne, et hankija ei saa ka vaidluse korral asuda vastavustingimusi nt vaidlustusmenetluses lihtsalt juurde leiutama. 5. Nagu vaidlustaja selgitas vaidlustuses, ei selgunud hankija otsuse põhjendustest, millise RHAD tingimusega siis vaidlustaja pakkumus väidetavalt vastuolus on. Vaidlustaja võis sellest küll mõista, et hankija etteheited olid suunatud vaidlustaja töövahenditele, kuid see ei asenda siiski vastust põletavale küsimusele, et millise RHAD sättega ja kuidas oli hankija kujundamisel kasutatavaid töövahendeid ja protsesse siis reguleerinud. 6. Kuigi hankija pidi hiljemalt vaidlustuse saamisel ju selgelt mõistma, et tal on vähemalt vaidlustusmenetluseks vaja leida see RHAD säte, millega vaidlustaja pakkumus tema väitel vastuolus on, nähtub hankija vastusest vaidlustusele, et hankija hiilib sellest küsimusest sootuks kõrvale. Nõnda mainib hankija üldsõnaliselt, et tal on näiteks selline dokument, nagu tehniline kirjeldus, kuid selles ühelegi asjaomasele sättele ei viita. Lisaks märgib hankija, et ta on seadnud ka hindamiskriteeriumid, milles on mh soovitud pakkumuse maksumuse esitamist kriteeriumile „kujundaja tunnitasu“. 7. Vaidlustaja saab aru, et hankija püüab sellega ilmselt öelda, et vaidlustaja pakkumus või siis pigem vaidlustaja poolt teabevahetusest antud selgitus oma töövahenditest ja protsessidest, on vastuolus hindamiskriteeriumiga „kujundaja tunnitasu“. Veelgi täpsemalt väljendudes näib hankija seisukoht olema, et vaidlustaja pakkumus on vastuolus sõnaga „kujundaja“. 8. Sellel hankija argumentatsioonil on aga kolm peamist puudust: 1) Esimene puudus on see, et hindamiskriteeriumi nimetus „kujundaja tunnitasu“, ei ole oma olemuselt ega sisult tehnilise kirjelduse nõue ega muud tüüpi vastavustingimus.5 1 Vrd TlnRKo 3-13-643, p 13. VaKo 1-21/225892, p 9. 2 TlnRKo 3-25-246, p 9. 3 VaKo 193-25/298031, p 7.3. 4 TlnRKo 3-25-246, p 9. 5 Vrd VaKo 187-23/268592, p 8.5.  Sorainen – 3/11 – 2) Teiseks, isegi kui asuda teoretiseerima selle üle, et kas termin „kujundaja tunnitasu“ saaks mingitel tingimustel olla pakkumuse vastavusega seotud, siis selline küsimus võiks tõstatuda näiteks siis, kui hindamiskriteeriumiga seonduks mõni konkretiseeritud tingimus, millele pakkumus nt ei vastanud. Selline olukord võiks teoorias tõusetuda nt siis, kui pakkuja poleks pakkumuse maksumust üldse esitanud või esitanud selle eurode asemel nt Hiina renminbides. Samamoodi võiks selline „mittevastavus“ kõne alla tulla, kui hankija oleks nõudnud pakkumuse maksumuse esitamisel täpsust komakohtades või keelanud nn null või miinusmärgiga pakkumused. Vaidlust ei saa olla aga selle üle, et vaidlustaja esitas pakkumuse maksumuse ning esitas selle ka õigesti. 3) Suurim ja sisulisim hankija argumentatsiooni puudus peitub aga tõsiasjas, et hankija ei suuda isegi oma vastuses vaidlustusele esitada mingit arusaadavat ja usutavat selgitust sellest, kuidas sõnad „kujundaja tunnitasu“ on seotud otsuse põhjendustes ja vaidlustuse vastuses esitatud etteheidetega vaidlustaja protsessidele ja töömeetoditele. Teisisõnu jääb arusaamatuks, kuidas nendest sõnadest tekib tingimus, et pakkuja ei tohi nt oma teenuse osutamise protsessi automatiseerida ja kasutada mh tehisintellekti rakendusi ja võimalusi. 9. Tõde peitub ilmselt selles, et tegelikult saab ka hankija aru, et tal pole vastavustingimust, millele mittevastavust saaks vaidlustajale ette heita ning laseb seetõttu oma fantaasial lennata. Nõnda möönab hankija oma vastuse p-s 2.3.2, et RHAD-s ei esine sõnaselgelt keeldu asendada inimtööjõud AI-ga, üritades sellega maskeerida tõsiasja, et puudub vastavustingimus, millele mittevastavust saaks isegi teoreetiliselt vaidlustajale ette heita. Liiatigi ei ole vaidlustaja ka hankijale ju isegi väitnud, et ta kujundamist ja kujundaja tunnihinda ei paku, vaid seegi on hankija enda fantaasia vili, mis on kahjuks viinud ka ebaõige otsuseni. 10. Isegi, kui kaasa minna hankija väidetega, kuidas ta „tegelikult“ sätestas selle, kuidas peab kujundusteenust talle osutama ja keelas nõnda talle „sobimatud“ teenuse osutamise vahendid, siis ei suuda hankija ka selliste väidete korral oma väidete tõendamiseks viidata ühelegi RHAD tingimusele, millest selline selge ja konkreetne vastavustingimus tuleneb. Nõnda argumenteerib hankija, et ta on selgelt hanke alusdokumentides soovinud, et teenuse osutamisele oleks kaasatud reaalsed inimesed [...], ilmselt viidates siinjuures hindamiskriteeriumis kasutatud sõnale „kujundaja“, kuid isegi kui siinkohal oleks tegu vastavuse tingimusega, ei nähtu sellestki sõnast, et milliste töövahendite kasutamine oli siis keelatud. Hankija ei saa RHAD tingimusi tuletada tagantjärele.6 11. Riigihanke alusdokumendi koostamine on hankija ülesanne ning tema kohustus on tagada ka see, et alusdokumendis oleks tingimused, mida hankija on soovinud ja et need tingimused oleks selged, täpsed ja ühemõttelised. Puuduste eest RHAD-s vastutab ainult hankija7 ja isegi kui RHAD on ebaselge, siis tuleb ka ebaselgeid tingimusi tõlgendada üldjuhul konkurentsi laiendavalt ehk teisiti öeldes pakkujatele soodsamal viisil.8 12. Vaidlustaja hinnangul ei ole antud juhul isegi tegemist olustikuga, milles RHAD nõuded oleks ebaselged, vaid tõde on kahjuks see, et RHAD-s polegi selliseid tingimust, millele mittevastavust hankija vaidlustajale süüks paneb. See on ilmne juba tõsiasjast, et hankija pole oma vastuses vaidlustusele suutnud viidata ühelegi RHAD tingimusele, millest võiks usutavalt vaidlustaja pakkumuse mittevastavus tuleneda. 13. Hankija suudab üksnes korrata hindamiskriteeriumis kasutatud sõna „kujundaja“, justkui selleks kasvaks iseseisvalt välja mingi määratlemata ulatusega tingimuste kataloog pakkuja ja kujundaja lubatud töövahenditele ja protsessidele, mis eksisteerib mh ainult hankija peas. Kui 6 VaKo 33-25/286368, p 7.6. 7 RKHKo 3-3-1-24-13, p 39. 8 Vt viimati VaKo 193-25/298031, p 7.4.  Sorainen – 4/11 – hankija soovis, et kujundusteenust tuleks talle osutada kindlasti mingil konkretiseeritud moel, näiteks kasvõi molberti või pintsliga, MS Paintiga või professionaalsete kujundusprogrammide abil, kontoris laua taga istudes või vabas õhus, meessoost või naissoost kujundajate abil, pakkuja töötajate või hoopis alltöövõtjate kaudu jne, siis oleks hankija pidanud need küsimused ka RHAD-s konkreetselt ja selgelt reguleerima. 14. Kuna hankija ei ole siiani suutnud viidata vastavustingimusele, millest hankija väidetud mittevastavus tuleneks, siis ei ole hankija otsus kooskõlas RHS § 114 lg-s 1 ja 2 sätestatuga, rääkimata sellest, et selline otsus oleks läbipaistev ja kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes. 1.2. Hankija ei saanud vaidlustaja pakkumust RHS § 115 alusel tagasi lükata 15. Vaidlustaja ei nõustu ka hankija käsitlusega faktilistest asjaoludest ega hankija õiguslike tõlgendustega pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise osas. Õigupoolest ei nõustu vaidlustaja isegi sellega, mida hankija väidab olevat RHS § 115 kohaldamise eesmärk. 16. Riigihangete seaduse § 115 kohaldamise eesmärk ei ole tuvastada kas pakkuja saab pakutud tasu eest tagada kvaliteetse lepingu täitmise. Kui täpne olla, siis on RHS § 115 peamine kohaldamise eesmärk kaitsta pakkujat hankija omavoli eest pakkumuse tagasilükkamisel.9 17. Hankija viidatud hankija õiguste kaitse on üksnes RHS § 115 kohaldamise lisaeesmärk ja seegi ei eksisteeri hankija viidatud sõnastuses. Hankija õiguste kaitse RHS § 115 kohaldamisel piirdub suuresti sellega, et välja selgitada, kas hankelepingu täitmisest pakutud maksumusega tuleneb hankijale ebamõistlik risk. Seda, milliseid ebamõistlikke riske võiks hankijale vaidlustaja pakkumuse maksumus kaasa tuua, pole hankija usutavalt siiani selgitanud, kuna hankija ei ole tegelikult neid riske isegi välja selgitanud. 18. Küll on aga vaidlustatud otsustest ja hankija vastusest vaidlustusele ilmne, et tegemist on klassikalise kaasusega hankija omavolist pakkumuse tagasilükkamisel. 1.2.1. Hankijal polnud isegi alust vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatuses kahelda 19. Nagu vaidlustaja selgitas juba vaidlustuses, tuleneb haldus- ja kohtupraktikast, et hankijal ei peaks kahtlust pakkumuse maksumuse põhjendatusest tekkima siis, kui üksik komponent või osis kogu pakkumusest võiks hankija arvates olla kahtlustäratavalt madala maksumusega.10 Ehk teisiti öeldes, saab hankijal kahtlus tekkida siis, kui hankijale tundub kahtlustäratavalt madal just pakkumuse kogumaksumus. 20. Vastupidiselt hankija väidetule, ei nähtu haldus- ja kohtupraktikast, et kahtluse tekkimise osas saaks üldse oluline olla küsimus sellest, kas seda üksikut komponenti ka hinnatakse või mitte. Siinkohal ei ole ka hankija ühelegi allikale viidanud, mis tema tõlgendust toetaks. 21. Õigupoolest ilmestab ka värskem VaKo praktika hankija väidetule hoopis vastupidist. Nii oli eespool juba viidatud vaidlustusasjas 114-25/290526 teine hankija samamoodi kehtestanud hindamise kriteeriumid – tööde I etapi maksumus osakaaluga 90 ja tööde II etapi maksumus osakaaluga 10.11 Selle riigihanke hankija leidis, et ühe pakkuja tööde II etapi maksumus tundus talle põhjendamatult madal ning lükkas selle pakkuja pakkumuse RHS § 115 alusel tagasi. 22. Hankija otsuse üle tekkinud vaidluses selgitas VaKo aga, et hankijal sai siingi tekkida kahtlus üksnes pakkumuse maksumuse kui terviku kohta, mitte aga ainult tööde II etapi puhul 9 Matteus, K ja Väljaots T. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2025. Paragrahv 115/3. 10 Vt nt TlnRKo 3-22-2656, p 24. Viimati nt VaKo 114-25/290526, p 12. 11 Teave avalikult kättesaadav riigihangete registrist: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/8411344/evaluation (13.10.2025).  Sorainen – 5/11 – eraldiseisvalt ning rahuldas vaidlustuse.12 Seega ei saanud ka käesoleval juhul hankijal üldse tekkidagi kahtlust vaidlustaja pakkumuse maksumuses ka juhul, kui komponenti hinnati. 23. Isegi kui lähtuda hankija seisukohast, et kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses saaks tekkida ka üksikute komponentide lõikes, siis tuleks hinnata seda, milline on teenuse maht ja kas selle teenusega seotud maht saaks kuidagi tulevaste hankelepingute täitmist ohustada. Nagu vaidlustaja selgitas juba vaidlustuse p-s 28-29, ei ole kujundusteenus riigihanke peamine ese ning see väljendub juba hankija poolt tehnilises kirjelduses sätestatust, rääkimata tõsiasjast, et hankija on kujundusega seotud hindamiskriteeriumile omistanud osakaalu 15. 24. Seega, kui hankija oleks kohaselt RHS § 115 eeldusi kohaldanud ja asunud pakkumuste maksumuse põhjendatust hindama korrektse standardi (maksumuse terviku) alusel, oleks meil see vaidlus üleüldse olemata olnud. 1.3. Hankija ei telli kujundajale palga maksmist, vaid pakkujalt tunnihinna põhiselt ja vajadusel kujundusteenust 25. Hankija argumentatsiooni suurim puudus seisneb kokkuvõtlikult tõsiasjas, et kui hankija väiteid uskuda, siis ta ei telli pakkujalt mitte kujundusteenust, vaid hoopis „kujundajale palga maksmist“. Vaidlustaja arvates ei ole sellised hankija tõlgendused ka loogiliselt võimalikud, rääkimata siinkohal riigihankega seotud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest. 1.3.1. Hankija hangib trükiteenuseid ning kujundus- ja küljendusteenust, mitte aga kujundajale palga maksmist 26. Alustada tuleks sellest, et hanketeates on CPV koodiks märgitud 79800000-2 „Trüki- ja seotud teenused“. Ka riigihangete registri „Hanke üldandmed“ lehel on hankija riigihanke eset kirjeldanud kui: Trükiteenus ülikooli reklaammaterjalide, doktoritööde, dokumendikaante jms trükkimiseks. Vajadusel (eriti elektrooniliste trükiste puhul) ka kujundus- ja küljendusteenus aastatel 2025-2028. Hanke liigiks on sealsamas määratletud teenused. 27. Tõenäoliselt ei saa menetlusosaliste vahel vaidlust seega olla, et tegemist on teenuste riigihankega ja teenus, mida hankija peamiselt soetab on trükiteenus, millega võivad kaasneda mh kujundus- ja küljendusteenused. See, et hankija väidab sõnadele „kujundaja tunnitasu“ tuginedes, et ta tegelikult tellib kujundusteenust hoopis üksikult kujundajalt, ei ole aga ühegi RHAD tingimusega seostatud, rääkimata sellest, et selline tõlgendus oleks kuidagi loogiline või isegi seadusega kooskõlas. 28. Hankija on hindamiskriteeriumid üles ehitanud nõnda, et trükiteenust soovib hankija saada kogumaksumuse alusel ja kujundus- ja küljendusteenuseid tunnihinna maksumuse alusel. See on ka arusaadav, võttes arvesse, mis on riigihanke peamine ese. Sellises mudelis pole ka midagi tavapäratut, ka nt õigusteenuste pakkumusi hinnatakse riigihankes sageli nii, et teatud tööde puhul peab esitama kogumaksumuse ja teatud tööde puhul tunnihinna. 29. Eeltoodud tõdemus aga ei tähenda ju, et hankeleping sõlmitakse õigusteenust osutava advokaadi ja hankija vahel, vaid ikkagi pakkuja ja hankija vahel. Kui raamleping sõlmitaks nt hankija ja pakkuja töötaja vahel, olgu nendeks nüüd kujundajad või advokaadid, siis tõusetuks küsimus sellise hankelepingu õiguspärasusest, kuna ka raamlepingute puhul näeb RHS ette, et need sõlmitakse pakkujaga (vt RHS § 30). 30. Tegelikult ei saa hankija mõistlikult vaielda, et ta ei telli ühegi pakkuja, sh vaidlustaja ega kolmanda isiku kujundajalt kujundamise tunnihinda, vaid pakkujalt kujundusteenust tunnihinna põhiselt. Hankija vastuses esitatud vastupidisel seisukohal, nagu oleks „kujundaja tunnitasu“ ja 12 VaKo 114-25/290526, p 12-13.  Sorainen – 6/11 – kujundusteenuse tunnitasu vahel mingi oluline erinevus, ei ole õiguslikku alust, kuna sellisel juhul peaks hankija sõlmima hankelepingu iga individuaalse kujundajaga, mitte aga pakkujaga. Vaidlustaja on kindel, et ükski kujundaja pole käesolevas riigihankes pakkumust esitanud. 1.3.2. Hankija teooriad ei ole eluliselt ega õiguslikult usutavad 31. Olles sellest küsimusest nüüd üle saanud, võtab hankija argumentatsioon täiesti ootamatu pöörde. Nimelt väidab hankija vastuse p 2.3 viimases lõigus, et pakkuja pakutud kujundaja tunnihinnas peab tingimata sisalduma kujundaja töötasu ja veel nõnda, et see poleks allapoole kehtestatud miinimumtasu määra. 32. Vaidlustaja hinnangul saaks sellisel argumentatsioonil olla mingigi sisu üksnes siis, kui pakkumuse maksumuse „kujundaja tunnitasu“ ja kujundajale makstava töötasu vahel oleks mingigi põhjuslik seos. Hankija pole suutnud oma vastuses mingitki mõistlikku selgitust sellise põhjusliku seose olemasolule tuua, mille tõttu saab vaidlustaja üksnes järeldada, et ju hankija tõlgendab enda seatud hindamiskriteeriumit lõppastmes nõnda, et „kujundaja tunnitasu“ on hoopis töötasu, mida kõik pakkujad peavad kujundajale tasuma. Muud arusaadavat selgitust ei oska vaidlustaja hankija argumentide pinnalt leida. 33. Kuidas selline tõlgendus saaks isegi formaalloogika reeglitele vastata, ei ole vaidlustajale selge, kuid püüdes sellise ideega kaasa minna, kirjutab vaidlustaja hankija mõttelennu järelmid kogu ulatuses korraks läbi, et need oleks ka VaKo-l üheselt silme ees. 34. Vaidlustaja saab hankija argumentidest aru järgmiselt: 1) „kujundaja tunnitasu“ peab olema suurem kui kehtiv miinimumtasu määr töötajale;13 2) hankija ei ole RHAD-s sätestanud, et kujundaja peab olema hankija töötaja;14 3) teenuse osutamisele peab kaasama „päris inimesed“;15 4) ristsubsideerimine ei olnud riigihankes keelatud;16 5) ristsubsideerimine oli keelatud Tartu Ringkonnakohtu tõlgenduse alusel kohtuasjas 3- 24-2525;17 6) hankija ei nõua endale privaatkujundajat,18 aga: a. kujundaja ei tohi teha mitut asja korraga ega mitut tööd korraga;19 b. ega teha korraga tööd mitmele tellijale;20 13 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Küll aga ei saa eitada vajadust katta teenuse maksumuse hinnas mh kujundaja töötasu, mis peab olema siiski kooskõlas kehtivate tööõigusnormidega. 14 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Kuna riigihanke alusdokumendid ei sätestanud nõuet, et kujundaja peab olema pakkuja töötaja. 15 Vt hankija vastuse p 2.3.1 [...] teenuse osutamisele peab kaasama päris inimesed [...]. 16 Vt hankija otsuse põhjendused: Tegemist ei ole ka ristsubsideerimise olukorraga, mille kasutamine ei ole varasema õiguspraktika kohaselt keeltaud. (kirjapilt muutmata). 17 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Väide, et vaidlustajal on õigus katta tööjõukulu ristsubsideerimise teel teistest allikatest, ei ole kooskõlas RHS § 115 lg 9 sisuga. Tartu Ringkonnakohus leiab oma 17.01.2025 haldusasjas nr 3-24-2525 tehtus otsuse punktis 98, et RHS § 115 lg 9 kujutab endast selgesõnalist keeldu, mistõttu on selle eesmärgiks välistada ka normi nö tühjakstõlgendamine, mida võimaldaks tööjõukulude osas ristsubsideerimise lubamine. 18 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Ning siinkohal ei ole oluline vaidlustaja utreering nagu nõuaks hankija endale mingit privaatkujundajat [...]. 19 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Pakkuja selgitused selle kohta, et kujundaja teeb mitut asja korraga, ei saa samuti rahuldada hankijat. 20 Vt hankija vastuse p 2.3.1: Hankija ei soovi kujundaja töötunni tasu eest kinni maksta teisele tellijale tehtavat tööd (korraga mitmele jne) ja [...] kuna kujundaja tegeleb korraga mitme tööga.  Sorainen – 7/11 – 35. Kui vaidlustaja nüüd need hankija väited ritta laeb, siis nii faktiliste asjaolude kui ka õiguse kohaldamise raames tekib sellest arvukalt vastuolusid, mis tõenäoliselt ei ole kuidagi ületatavad ega millegagi selgitatavad. Rääkimata siinjuures juba läbivast probleemist, et mitte ükski hankija väide ei ole teed leidnud ühessegi RHAD tingimusse. Teisisõnu on jällegi tegu vaidlustusmenetluses tagantjärgi tingimuste leiutamisega. 36. Alustades hankija väidetest ristsubsideerimise kohta, siis nähtub hankija seisukohtadest, et see oli korraga keelatud ja lubatud. Vaidlust ei saa olla ilmselt selles, et RHAD-s ei olnud ristsubsideerimise keelatuse või lubatuse kohta midagi sätestatud. Prevaleeriva Eesti kohtupraktika kohaselt tuleb sellisel juhul järeldada, et ristsubsideerimine oli lubatud.21 Vastuses vaidlustusele on hankija aga asunud argumenteerima, et ristsubsideerimise keeld tuleneb hoopis ühest Tartu Ringkonnakohtu lahendist. 37. Vaidlustaja käsitleb viidatud lahendit eraldiseisvalt, kuid juhib siinkohal VaKo tähelepanu tõsiasjale, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei oleks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttega kooskõlas pakkuja suhtes negatiivse otsuse tegemine sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt RHAD-st ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid õiguse ja RHAD tõlgendamisest ja nt liikmesriigi kohtute poolt õiguses või RHAD-s olevate lünkade täitmisest.22 Eeltoodu tähendab vaidlustaja arvates seda, et isegi kui Tartu Ringkonnakohtu lahendist tuleneks üldistatult ristsubsideerimise keeld sisuliselt kõigi teenuste puhul, siis polnud sellist piirangut sätestatud RHAD-s. Kuna selline sõnaselge piirang puudus, siis ei saanud hankija ka sellele negatiivse otsuse tegemisel tugineda. 38. Veelgi arusaamatum on see, kuidas ja millest hankija on tuletanud selle justkui „kujundaja tunnitasu“ tähendaks lõppastmes seda, kui palju peab pakkuja kujundajale palka maksma. Kuna vaidlustaja käsitles sellise argumentatsiooni ebaloogilisust juba eespool, siis ei asu vaidlustaja seda uuesti kordama, kuid juhib VaKo tähelepanu sellele, et sellise tõlgenduse kohaselt tekib arvukalt vastuolusid, mis ei ole kuidagi ületatavad ega õiguse kohaldamisel arusaadavad. 39. Esimene vastuolu seisneb selles, et kuna hankija ka enda väitel ei olnud nõudnud, et pakkujal peaks kujundajad palgal olema, siis võisid pakkujad lähtuda sellest, et tellivad vajaliku kujundusteenuse alltöövõtjatelt. Kui hankija nüüd argumenteerib, et pakutav kujundusteenuse tunnihind peab mingil põhjusel olema kõrgem kui kehtestatud tunnitasu miinimummäär, siis olustikus, milles pakkujal polegi kujundajat ja ta tellib selle teenuse sisse, ei saa ka lennukaima fantaasia korral asuda väitma, et pakkuja maksab alltöövõtja kujundajale palka. 40. Eeltoodu viib meid selleni, et kui hankija teooriat uskuda, siis saab iga pakkuja hankija väidetud keelust mööda nii, et tellib teenuse sisse alltöövõtjalt. Sellisel juhul tekiks hankija teooriaid uskudes muidugi küsimus sellest, et kas hankija alltöövõtja rikub tööõiguse norme, kuid seda ei saaks igal juhul enam pakkujale ette heita. Eelnev viitab selgelt tõsiasjale, et hankija teooriad ei saa ühelegi usutavale õiguslikule alusele tugineda. 41. Hankija arusaamade ebaõigsus on veelgi ilmsem, kui kõrvutada seda teiste hankijate pikaajalise ja levinud praktikaga. Vaidlustaja ei hakka siin välja tooma neid kümned kaasuseid, milles VaKo on pidanud ka teenuste hankelepingute puhul hindama nn nullhinnaga pakkumusi, kuid juhib tähelepanu järgmisele praktikale. 42. Õigusteenuste tellimisel riigihankega on hankijate seas levinud praktika nõuda RHAD-s tasuta teenuseid, mis enamasti väljenduvad pakkujate kohustuses osutada tasuta koolitusi. Nii on näiteks riigihangetes 284029 ja 257381 hankijad hindamiskriteeriumina kasutanud tasuta koolituste pakkumist, mida on kohati hinnatud ka sama kõrge osakaaluga kui praegu kujundaja 21 Vrd RKHKo 3-20-924, p 22. 22 EKo C-309/18, Lavorgna, p 20 ja selles viidatud kohtupraktika.  Sorainen – 8/11 – tunnihinda.23 Kohustused tasuta koolitusteks on ka hankelepingutes siduvatena sätestatud ja vaidlustaja ei usu, et ükski pakkuja nendes riigihangetes tasuta koolitusi ei pakkunud. 43. Viidatud koolitusi osutavad igal juhul advokaadibüroode töötajad, enamasti advokaadid. Kui nüüd lähtuda hankija teooriast, siis tähendab tasuda koolitus justkui seda, et pakkumuse maksumus selles kategoorias on 0 eurot. Kui ta on 0 eurot, siis selge on ka see, et see on vähem kui kehtestatud miinimumtasu määr, mis viiks hankijat uskudes tõdemuseni, et kui pakkujad on nõustunud tasuta koolitusi pakkuma, siis rikuvad nad kõik tööõiguse norme, kuna advokaat ju töötasu siis üldse ei saa ja sealtkaudu on rikutud ka RHS § 115 lg-s 9 sätestatut. 44. Veelgi enam, hankija teooriat uskudes tekiks siin olukord, milles sisuliselt on tööõiguse normide rikkumist nõudnud hoopis hankijad ise. Vähe sellest, kuna nõutud on suisa tasuta tööd, siis ei pruugi olla tegemist ka lihtlabase tööõiguse normide rikkumisega, vaid nt töötamisega tavapäratutel tingimustel ehk orjastamisega, mis oleks vastuolus KarS §-ga 133. Seega, kui nt vaidlustaja esindaja läheb homme mõnele hankijale sellist tasuta koolitust andma, siis hankija teooriaid kohaldades toimuks igal juhul vähemalt räige tööõiguse normide rikkumine, kuna advokaadile makstakse selle ülesande eest vähem kui kehtestatud miinimumtasu määr. 45. Tõde on aga see, et tasu hankijalt saab pakkuja, mitte advokaat otse ning see, kuidas teenuse hinnastamise kaudu on tasustatud ka see tööaeg, mille vältel advokaat teeb tasuta koolitust, on pakkuja äri- ja hinnastamisstrateegia küsimus. See aga ei võrdu olukorraga, kus tasuta või madalama maksumusega teenuse pakkumine tähendaks töötaja jaoks orjatööd või tööõiguse normide rikkumist töötasu maksmisel. 46. Vaidlustaja võiks neid näiteid hankija argumentatsiooni puudustest ka edasi tuua, kuid selle teema lõpetuseks võiks kasvõi kolmas isik oma võimalikus seisukohas anda sisendi, et kas tema lähtus oma pakkumust koostades järgnevast ning kas tema kujundajad teavad, et: a) kujundaja ei tohi kellegi teise tööülesandeid täita; b) kujundaja ei tohi teha mitut tööd korraga; c) kujundaja töötasu on nüüdsest 18 eurot tunnis. 47. Kolmandal isikul pole ilmselt mingit põhjust anda vaidlustajale kasulikke vastuseid, kuid selge on see, et ühegi hankija väidetud tingimusega ei saanud ükski pakkuja arvestada, kuna need tingimused on tagantjärgi vaidlustusmenetluses välja mõeldud. 1.3.3. Hankija ei saa pakkumusi tagasi lükata tunnetuslikel alustel 48. Mingitki kriitikat ei kannata tegelikult ka hankija arusaamad sellest justkui võimaldaks kehtiv õigus pakkumusi RHS § 114 või 115 alusel tagasi lükata tunnetuslikel alustel, lähtudes õigusvälistest kontseptsioonidest. Sellise teguviisi võimatus on ilmne juba RHS § 115 lg 9 esitusest: hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. 49. Allajoonitud osast nähtub, et täidetud peab olema kaks eeldust, hankija peab tuvastama põhjusliku seose pakkumuse maksumuse ja tööõiguse normide rikkumise vahel ja samal ajal peab olema põhjendamatult madal just pakkumuse maksumus. Rääkimata põhjusliku seose tuvastamise puudumisest, selgitas vaidlustaja eespool ju ka seda, et RHS § 115 kohaldamine eeldab, et kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatusest tekiks kogumaksumuse suhtes. Seda, et pakkumuse kogumaksumus oleks põhjendamatult madal, ei ole hankija isegi väitnud. 23 Vt nt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7779104/evaluation ja https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/5212100/evaluation (14.10.2025).  Sorainen – 9/11 – 50. Oma vastuses vaidlustusele on hankija asunud aga väitma, et ta võib pakkumuse tagasi lükata mh ka selle tõttu, kui pakkumused ei ole omavahel võrreldavad. Viidetega Tartu Ringkonnakohtu lahendile kohtuasjas 3-24-2525 väidab hankija lõpuks lausa seda, et sellised pakkumused on konkurentsi kahjustavad. 51. Millisel õiguslikul alusel hankija ja ka Tartu Ringkonnakohtu seisukohad põhinevad, ei selgu hankija vastusest vaidlustusele ega ka viidatud ringkonnakohtu lahendist. Ka uusimas õiguskirjanduses on lahendit 3-24-2525 kritiseeritud, kuivõrd selles esitatud arutluskäik tõlgendas tühjaks kõik muud ristsubsideerimist lubavad lahendid, mille osas oli Riigikohus aga andnud suunise ristsubsideerimise üldise lubatavuse kohta.24 52. Alustada oleks paslik siinkohal sellest, et kui hankija arvates ei ole pakkumused omavahel võrreldavad, siis esmalt tuleks aru saada, kas see on üldse nii. Kuigi hankija püüab vaidlustaja teabevahetuses antud vastuseid keerutada nii, nagu oleks vaidlustaja talle pakkunud „ebasobivat AI teenust“, siis on vaidlustaja vastusest selge, et midagi sellist pole vaidlustaja kunagi öelnud. Rääkimata siinjuures sellest, et hankija pole suutnud viidata ka ühelegi RHAD sättele, mis oleks reguleerinud seda, kas ja milliseid töövahendeid tohib pakkuja ja kujundaja kasutada. 53. Kui mistahes hankija arvates ei ole pakkumused omavahel võrreldavad, siis enamasti pole selle põhjuste leidmiseks vaja kaugemale vaadata puudulikust alusdokumendist. Nimelt, isegi kui piirduda hindamiskriteeriumiga „kujundaja tunnitasu“, siis pakutud maksumused erinevad kümnetes kordades – alates 5 eurost kuni 60 euroni. Suuresti sama lugu on ka küljendaja tunnitasu osas – alates 10 eurost kuni 60 euroni. Iseäranis suured käärid on trükiteenuste kogumaksumuse kriteeriumi puhul – alates ca 46-st eurost kuni ca 23 000 euroni. 54. Sellise hinnastamise juures on iseäranis huvipakkuv see, et hankija peab millegi pärast „tunnetuslikult võrreldamatuks“ just vaidlustaja pakkumust, kuid eeltoodud maksumused ei näi tekitama temas mingit kahtlust sellest, et kas pakkujad üleüldse hankija seatud tingimustest ühtmoodi aru said. Tõenäoliselt ei saanud, millest annab aimu nii juba eespool viidatud oluline hinnaerinevus pakkumuste lõikes kui ka hankija läbiv vajadus isegi vaidlustusmenetluses uusi RHAD tingimusi juurde leiutada. 55. Naastes hankija käsitluse juurde sellest, kuidas ta saab pakkumusi tagasi lükata, kui need on tunnetuslikult konkurentsi kahjustavad, siis RHS sellist kontseptsiooni ei tunne. Selleks, et hankija saaks pakkumuse tagasi lükata, peavad samaaegselt eksisteerima kolm eeldust – (1) RHS-ist või RHAD-st tuleneb tingimus, (2) pakkumuse mittevastavus sellele tingimusele ehk põhjuslik seos ja (3) hankija põhjendatud otsus. Riigihangete seadusest ja RHAD-st ei tulene aga sellist alust, et hankija võib pakkumuse tagasi lükata, kui ta tunneb, et see konkurentsi kahjustab. 56. Seda, milline pakkumus saab Riigikohtu praktika alusel üldse olla konkurentsi kahjustav, selgitas vaidlustaja juba vaidlustuses (vt vaidlustuse peatükk p 4.2.3). Seda järeldust ei väära ka hankija viide Tartu Ringkonnakohtu lahendile, milles viimane räägib dumpingu lubamisest, mis justkui konkurentsi kahjustab. Kahetsusväärselt on ka viidatud lahendis asutud rakendama kontseptsioone, mis ei saa olla antud kaasusega ega kehtiva õigusega kuidagi seotud, kuna mõistet „dumping“ ükski Eesti õigusakt enam ei kasuta. Seega on eos juba arusaamatu seegi, millist väidetavalt õigusvastast olukorda see lahend tegelikult käsitleb, mil „dumpingu“ sisu on määratlemata. 57. Termin „dumping“ oli kasutusel kuni 01.05.2004 kehtinud dumpinguvastases seaduses, mille § 2 kohaselt oli dumping kauba alla selle normaalväärtuses väljavedu välisriigist Eesti tolliterritooriumile vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga tolliseadustiku tähenduses. 24 Matteus, K ja Väljaots T. Riigihangete seadus kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2025. Paragrahv 115/78.  Sorainen – 10/11 – Ükski pakkuja ei vea antud riigihanke raames kaupu välisriigist Eesti tolliterritooriumile, rääkimata nende veost alla normaalväärtuse. Seda ei toimunud ilmselgelt ka hankija viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendile 3-24-2525 aluse pannud riigihankes. 58. Seega ei ole hankija ka oma vastuses vaidlustusele kuidagi selgitanud, et millise RHAD või õigusakti tingimusest tuleneb antud juhul vaidlustaja pakkumuse konkurentsi kahjustav iseloom. See ei selgu tegelikult ka hankija viidatud ringkonnakohtu lahendist. 59. Kui hankija käsitlus peaks antud vaidluses prevaleerima, siis kahetsusväärselt tekib Eesti riigihangetes olustik, milles kõik hankijad võivad justkui pakkumusi tagasi lükata argumendil, et kuna üks või teine pakkumus ei ole hankija arvates võrreldav, siis ta „kahjustab konkurentsi“. Vaidlustaja arvates ei ole Eesti ega Euroopa Liidu seadusandja selliseid aluseid ette näinud. 1.3.4. Hankija ei saa enda puuduliku selgituspäringu tagajärgi jätta vaidlustaja kanda 60. Hankija väidab oma vastuses vaidlustusele, et tema küsimus oli selge ja vaidlustaja ei peaks üldse „juriste“ selgituspäringu tõlgendamisele kaasama. Vaidlustaja sellega ei nõustu, kuna nagu nähtub juba eespool esitatud selgitusest, ei ole isegi formaalloogikaga kooskõlas hankija küsimuse keskne ja sisuliselt ainuke eeldus, et kujundaja tunnihind peaks ületama kehtestatud miinimumtasu määra. 61. Kuna hankija ei saanud selgituspäringut koostades isegi loogiliselt sellist põhjuslikku seost luua, siis ei saanudki vaidlustajast eeldada, et ta oleks saanud või pidanud vastama kuidagi teisiti. Vaidlustaja juhib VaKo tähelepanu siinkohal tõsiasjale, et RHS-i kohustatud subjekt on hankija, mis tähendab, et hankijal lasub kohustus sõnastada ka arusaadavaid ja sisus loogilisi selgituspäringuid. Praegusel juhul on hankija oma selgituspäringus asunud looma põhjuslikku seost kahe kontseptsiooni vahel, millel ei saa loogilist seost olla. 62. Kui nüüd peaks VaKo asuma seisukohale, et vaidlustaja oleks pidanud hankija päringule vastama kuidagi teistmoodi, siis avab see ukse tõlgenduspraktikale, mille puhul võiks hankija lihtsalt ju küsida, et „Tere, miks nii madal hind?“ ja pakkuja peaks küsimusest ise hakkama oletama, et milles hankija arvates murekoht võiks seisneda. Nii ei ole seadusandja aga vastavat kontrollimenetlust ette näinud, kuivõrd nt RHS § 115 lg 9 kohaldamiseks on vaja tuvastada pakkumuse madala maksumuse põhjuslik seos tööõiguse normide rikkumisega. Midagi sellist hankija antud juhul ei tuvastanud ega saanudki oma küsimuse pinnalt tuvastada. 63. Seega peab hankija küsimused alati asetama konteksti, milles need on küsitud ja kuidas need on küsitud. Kui vaidlustaja oleks hankija küsimuse puhul aru saanud, et hankija arvates on kujundaja tunnitasu hoopis kujundaja palk, siis oleks vaidlustaja juba vastuses hankija selgituspäringule selgitanud, et kuidas see ei ole isegi loogiliselt võimalik. Samamoodi oleks vaidlustaja selgitanud veelgi täpsemalt, kuidas on kujundusteenuse osutamine vaidlustaja juures korraldatud, sh sedagi, et vaidlustajal ei ole enda palgal täistööajaga kujundajaid ja selle tarbeks kasutab vaidlustaja alltöövõttu. 64. Olustikus, milles hankija teeb ebaloogilistel eeldustel põhinevaid ennatlikke järeldusi, ei saa vaidlustajale ka süüks panna, et vaidlustaja ei taibanud too hetk neid asjaolusid selgitada. See aga ei tähenda, et vaidlustaja ei saaks nendele asjaoludele hiljem, sh vaidluse ajal tugineda, kuivõrd ka kohtupraktikas on RHS § 115 kohaldamise osas leitud, et pakkuja saab isegi asja arutamisel ringkonnakohtu menetluses esitada selgitusi ja tõendeid kasvõi sellest kas ja kuidas oma pakkumuse maksumust ristsubsideerib.25 65. Võimalust kõiki neid asjaolusid selgitada aga hankija vaidlustajale ju ei andnud, tehes hoopis ebaloogilise järelduse, et kujundaja tunnitasu on hoopis töötasu, mida tööandja peaks töötajale maksma ning, et vaidlustaja pakkumus on vastuolus tingimustega, mida RHAD ettegi 25 Vt TlnRKo 3-20-924, p 16-17.  Sorainen – 11/11 – ei näe. Hankija ebaloogilistel eeldustel põhinevate selgituspäringute negatiivseid vilju ei peaks jätma ühegi pakkuja kanda. 2. MENETLUSLIKUD TEATED 66. Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teatega võimaldati esitada täiendavaid seisukohti kuni 14.10.2025. Seega on käesolev seisukoht tähtaegne. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat ARVE Nr. 4831/25EE Kuupäev 14-10-2025 Maksetähtpäev 28-10-2025 Joon OÜ Kristo Kaugija J. Kunderi tn 8a 10128 Tallinn Eesti Ülesanne: 25-44126-0003 Õigusabi seoses hankija otsuse vaidlustamisega riigihankes 297997 (vs Maaülikool) Teenus ajavahemikul: 12-10-2025 - 14-10-2025 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 8,40 (EUR) 2 370,00 568,80 (24%) 2 938,80 KOKKU (EUR) 2 370,00 568,80 2 938,80 (EUR) Tasuda kokku 2 938,80 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 4831/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest.  Arve spetsifikatsioon 25-44126-0003 Õigusabi seoses hankija otsuse vaidlustamisega riigihankes 297997 (vs Maaülikool) Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg 12-10-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 2,20h 13-10-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. 2,30h Partner, 14-10-2025 Kadri Härginen Seisukoha koostamine. 0,80h vandeadvokaat Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja 14-10-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 3,10h koostamine. Nende esitamine VaKo-le. Aeg Kokku Kokku 8,40h €2 370,00 ARVE Nr. 4832/25EE Kuupäev 14-10-2025 Maksetähtpäev 28-10-2025 Joon OÜ Kristo Kaugija J. Kunderi tn 8a 10128 Tallinn Eesti Ülesanne: 25-44126-0003 Õigusabi seoses hankija otsuse vaidlustamisega riigihankes 297997 (vs Maaülikool) Teenus ajavahemikul: 17-09-2025 - 08-10-2025 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 8,70 (EUR) 2 437,50 585,00 (24%) 3 022,50 KOKKU (EUR) 2 437,50 585,00 3 022,50 (EUR) Tasuda kokku 3 022,50 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 4832/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest.  Arve spetsifikatsioon 25-44126-0003 Õigusabi seoses hankija otsuse vaidlustamisega riigihankes 297997 (vs Maaülikool) Kuupäev Teenuse osutaja Ametinimetus Ülesande kirjeldus Tasustatud aeg 17-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Kliendi edastatud materjalide analüüs. 0,50h Partner, 19-09-2025 Kadri Härginen Arutelu Mario Sõrmega vaidlustamise perspektiividest. 0,30h vandeadvokaat Kõne kliendiga. Arutelu Kadri Härgineniga vaidlustamise 19-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 0,50h perspektiividest. 24-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine. 5,00h Partner, 25-09-2025 Kadri Härginen Vaidlustuse koostamine. 0,30h vandeadvokaat 25-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse täiendamine. 0,50h 26-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Vaidlustuse koostamine ja selle esitamine VaKo-le. 0,30h 29-09-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat Tutvumine VaKo teatega. Selle kohta teabe edastamine kliendile. 0,10h Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs. Selle kohta teabe 08-10-2025 Mario Sõrm Vandeadvokaat 1,20h edastamine kliendile. Aeg Kokku Kokku 8,70h €2 437,50