Hr Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Saadetud aadressile:
[email protected] 13 . 10 .2025 Hankija: Kohtla-Järve Linnavalitsus registrikood: 75001017 Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve E sindaja: Vandeadvokaat Raul Ainla Ainla Advokaadibüroo OÜ Kärbi 12a, 10917 Tallinn e-post:
[email protected] Vaidlustaja : OÜ N&V registrikood : 16297634 Kaasiku tn 28, 41541 Jõhvi Esindaja : Vandeadvokaat Diana Minumets Advokaadibüroo WIDEN A. Laikmaa tn 15// Rävala pst 4, 10145 Tallinn e - post:
[email protected] V aidlustus menetelus: R iigihanke viitenr 299212 „Kohtla-Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine “ hankedokumentide peale SEISUKOHT VAIDLUSTAJA 08.10.25 SEISUKOHALE ja TÄIENDAV MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 1. Menetlusest 26.09.2025 esitas vaidlustaja OÜ N&V vaidlustuse hankija Kohtla - Järve Linnavalitsuse poolt korraldatud riigihanke viitenr 299212 „ Kohtla - Järve linnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leidmine “ riigihanke alusdokumentide peale ning esitas taotluse Riigihanke peatamiseks . Hankija esitas vaidlustaja taotlusele 30.09.25 v astuväite . 01.10.2025 otsusega rahuldas riigihangete vaidlustuskomisjon vaidlustaja taotluse ning peatas Riigihanke . 02.10.2025 esitas hankija vastuse vaidlustusele , millele vaidlustaja esitas 08.10.25 seisuk ohad ja menetluskulude nimekirja . Samal kuupäeval esitas hankija ka oma menetluskulude nimekirja . VAKO andis kuni 08.10.2025 laekunud seisukohtadele vasta miseks tähtaja kuni 13.10.2025 . 2. Seisukoht vaidlust aja 08.10.25 seisukohale 2.1. Hankija leiab endiselt , et vaidlustus on alusetu , v.a lepingu p-s 10.8. toodud leppetrahvi tingimus e osas ning vastab vaidlustaja seisukohtadele sellises ulatuses , millises vajalikuks peab ning samas järjekorras , millises need on esitatud . 2. 2 . Panga ga rantii tingimus ( lepingupunktid 9.3 ja 9.4) Vaidlustaja on oma seisukohas kokkuvõtlikult märkinud : Nagu vaidlustaja vaidlustuses viitas , on hanketingimus proportsionaalne , kui see on kohane ja vajalik . t ingimust ei saa pidada vajalikuks juhul , kui tingimus ka leebemal kujul annaks hankijale piisava kindluse hankelepingu täitmise kohta . Kuivõrd hankija eesmärk ( hankelepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamine ning täitmata jätmisel tagatise omamine ) on saadaval ka leebemal kujul , s.o pangagarantii asemel rahasumma deponeerimise võimaldamisega , on tingimus , mis lubab vaid pangagarantii esitamist , ebaproportsionaalne ning ebavajalikult kitsast . Puudub mõistlik ja objektiivne õigustus vastava võimaluse piiramiseks vaidlustatud RHAD-s, mistõttu on pangagarantii tingimus vastuolus RHS § 3 p-des 1 ja 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega . Kõnealune tingimus on ilmselgelt kohane ja va jalik , st õiguspärane ja vaidlustaja väited on põhjendamatud . Jääb arusaamatuks , miks peaks olema pangagarantii andmine olema nö karmim tingimus kui tagatiseks raha deponeerimine . Pangagarantii andmine on tingimusena leebem kui raha deponeerimise nõue , sest raha deponeerimise korral tuleb raha reaalselt deposiiti kanda , aga pangagarantii andmise korral mitte . Ilmselgelt on pangagarantii esitamine pakkuja jaoks leebem ja vähemkoormavam . Jääb arusaamatuks , milles seisneb hankija seatud tingimuse ebapropoerisonaalsus . RHS § 90 lg 1 sätestab , et h ankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt riigihanke käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kulude täieliku või osalise hüvitamis e , sealhulgas hankelepingu sõlmimise tagamiseks , kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast maksumusest . Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas . RHS § 90 lg 3 kohaselt p akkuja esitab hankija nõutud pakkumuse tagatise krediidi - või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole . RHS § 90 lg 1 esimene lauses on toodud välja pakkumuse tagatise peamised funktsioonid : tagada pakkuja kohustuste rikkumise tagajärjel hankijale tekkida võiva kahju hüvitamine ja hankelepingu sõlmimine pakkumuses esitatud tingimustel . R iigikohus on asunud seisukohale , et pakkumuse tagatise nõudmine , tagastamine , tagastamata jätmine ja realiseerimine on osa riigihankest , mis allub riigihanke raames tekkinud vaidluste lahendamise erikorrale ( RKTKm 18.02.2012, 3-2-1-189-12, p 12 . ). R iigikohtu põhjenduste kohaselt ei muuda garantii eraõiguslik iseloom pakkumuse tagatisega seonduvat eraõiguslikuks suhteks , sest kuigi garantii loob eraõigusliku suhte garandi ja hankija vahel , tuleneb hankija võimalik õigus tema ja pakkuja omavahelisest suhtest garantii realiseerida avalik-õigusliku ja eriregulatsioonile alluvatest riigihanke reeglitest ( eelviidatud lahendi p 13.). Pakkumuse tagatise nõudmine on hankija diskretsioon – RHS ei näe ette hankija kohustust nõuda tagatist , kuid see on ilmselgelt hankija õigus . H ankija on haldusorgan HMS § 8 lõike 1 tähenduses , s.o asutus , kogu või isik , kes on seadusega , seaduse alusel antud määrusega või halduslepinguga volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid . Hankija vii b hanget läbi oma parimaid teadmisi kasutades ja parimatest huvidest lähtuvalt . Seadus on hankijale ette näinud küllalt suure kaalutlusõiguse . HMS § 4 lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus ehk diskretsioon haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida eri otsuste vahel . Vastuses vaidlustusele on hankija välja too nud tegeliku põhjuse , miks vaidlustajale pangagarantii andmine ei sobi – vaidlustajal on Äriregistri andmetel hetkel arvestatava suurusega maksuvõlg – summas 200 252,90 eurot ( äriregistri väljavõte on lisatud 30.09.25 hankija seisukohale hankemen e tluse peatamise taotluse kohta ) . mis on RHS § 95 lg 1 p 4 kohaselt hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks . Seega on ka hankija viited õiguspraktikale kohased . V aidlustaja soovib hankemenetlust vaidlustuse ga venitada ja see on tal ka õnnestunud , kuna hankemenetlus on peatatud . Vaidl u staja loodab ilmselt , et ta saa b pakkum u se esitada hiljem – siis kui tal maksuvõlgnevust enam ei eksisteeri . 2 . 3. Leppetrahvi suurus ja alused (p 10.7) 2 . 3. 1. Vaidlustaja leiab , et eelnimetatud tingimus on vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud läbipaistvuse nõudega , sest pole arusaadav , milliste rikkumiste korral millises summas hankija leppetrahvi tasumist võib nõuda . Hankija selle etteheitega ei nõustu . Pakkuja ilmselgelt eirab hankija poolt välja toodut – et l epingu punkti s 10.7. väljendi “ kuni ” kasutamine annab hankijale paindlikkuse ja kaalutlusruumi trahvi määramiseks vastavalt rikkumise raskusele , sest kergem rikkumine tähendab väiksemat trahv i . See ga on tegemist proportsionaalse tingimusega , kuna ilmselgelt ei ole tegemist fikseeritud trahvisummaga iga rikkumise eest nagu vaidlustaja soovib seda näidata . Hankija märgib ka, et l epingu punktis 10.2 . on sätestatud , et kahju tekkimisel tuleb hinnata selle rahali st ulatus t või likvideerimise maksumus t , vajadusel kaasates selleks pädevaid eksperte . Seega tuleb hankijal trahvi üle otsustamisel kohaldada p 10.7. koosmõjus p-ga 10.2. Rikkumiste tuvastamisel ja hindamisel kohaldatakse hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse põhimõtteid (VÕS § 7) . K ui pakkuja peab mingil konkreetsel juhtumil trahvinõude esitami st õigusvastaseks, siis on ta l õigus kasutada vastavaid õiguskaitsevahendeid. 2 . 3.2 . Vaidlustaja hinnangul jää vat ebaselgeks, millised on p-s 10.7 . nimetatud sanktsiooni kohaldamise alused , see punkt polevat piisavalt läbipaistev ning olevat seega vastuolus RHS § 3 p-ga 2. Tegemist on alusetu etteheitega , sest töövõtja lepingulised kohustused on RHDS-s selgelt välja toodud ja vaidlustajal nende osas etteheiteid ei ole. Pealegi on vaidlustaja ise vaidlustuse p-s 19. viidanud lepingu punktidele , milles on toodud, milliste kohustuste rikkumise korral tuleb leppetrahvi kohaldada. Kõiki võimalikke lepinguliste kohustuste rikkumiste n üansse ja nende osas kohaldamisele kuuluva id trahvi määrasid polegi võimalik lepingus välja tuua ega peagi tooma, sest igal konkreetsel juhtumil kaalutakse diskretsiooniõigust kasutades , kas trahvi üldse kohaldada ja kui kohaldada, siis millises määras. 2.4 . Kvaliteedi nõue („kvaliteetne teenus“ , p 7.3) Vaidlustaja hinnangul on viidatud lepingupunkt sisult ebaselge ning seeläbi töövõtjat põhjenda ma tult kahjustav . Tingimus ei p ole vat läbipaistev ega kontrollitav RHS § 3 p 1 mõttes , sest mõiste „ kvaliteetne teenus “ o levat üldsõnaline ning subjektiivselt tõlgendatav termin . Tegemist on ilmselgelt põhjendamatu ja otsitud etteheitega . Jäätmeseadus ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri ( “ Kohtla -Järve Linnavolikogu 27.08.2020 a määrus nr 77 „ Kohtla -Järve jäätmehoolduseeskiri ”) , mis on lepingu p 1.2.5. kohaselt lepingu lisa , sätestavad kvaliteedinõuded ( nt regulaarne tühjendamine , tühjendusintervallid , mahutite korrashoid jne ). Lepingut tuleb vaadelda koos sel le osaks olevate tehnilise kirjelduse ja eeskirjadega , milles on nõutav teenuse osutamise kvaliteet selgelt ja piisava põhjalikkusega defineeritud – k valiteetne teenus tähendab teenus e osutamist vastavalt n imetatud dokumentides toodud tingimustele . Vaidlustaja ei too ka ise välja , kuida võiks praktikas kvaliteetse teenuse mõistet paremini defineerida . Selle asemel , et RHAD vaidlustada , oleks kohane taotleda hank i jalt selgituste andmist (RHS § 46). 2 . 5. Varasemate lepingute tingimus (kolmes piirkonnas korraldatud jäätmevedu) RHS § 101 lg 1 p 2 lubab hankijal p akkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nõuda hankelepingu alusel ostetavate asjade , tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele , kogusele ja kasutusviisile andmete ja dokumentide ( sh varasemate lepingute ) esitamist . Korraldatud jäätmevedu on eriregulatsiooniga teenus (avalik õiguslik ainuõigus, suhe tuhandete elanikega), mis erineb oluliselt erasektori lepingutest. Ainult piisava eelneva kogemus e ja võimekuse esinemine pakkujal annab kindluse , et pakkuja suudab korraldatud jäätmeveo süsteemi hal lat a . Seega on see tingimus vajalik ja proportsionaalne . Kõnealust r iigihange t viiakse läbi Eesti suuruselt viiendas omavalitsuses eesmärgiga korraldada jäätmevedu kahes piirkonnas (ühes piirkonnas kahes ja teises piirkonnas kolmes linnaosas). See tähendab , et teenust tuleb osutada viies piirkonnas . Kolmes piirkonnas korraldatud jäätmeveo kogemus on miinimumnõue. Viidatud Tallinna Ringkonnakoh tu otsus asjas nr 3-23-1291 on asjakohane sõltumata sellest, et see see ei puuduta prügiveoteenust, sest p-s 16. märkinud: 16. Vaidlusalune kvalifitseerimistingimus tugineb RHS § 101 lg 1 p-le 2, mille kohaselt võib hankija nõuda pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavatest lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega lepingute maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. RHS § 101 aluseks on olnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL art 58 lg 4, mis näeb ette, et avaliku sektori hankija võib seoses tehnilise ja kutsealase suutlikkusega kehtestada nõuded, tagamaks, et ettevõtjatel on olemas vajalikud inim- ja tehnilised ressursid ning kogemused lepingu täitmiseks nõutaval kvaliteeditasemel. Hankija ei ole seadnud tingmust, et pakkujal peavad olema varasemad hankelepingud. Jääb arusaamatuks, millest vaidlustaja on sellise järelduse teinud. Samuti ei ole arusaadav, millest tuleneb järeldus, et h ankija sisuliselt tunnistab, et varasemate lepingute tingimus on täidetav vaid siis, kui pakkujal on varasemad hankelepingud. Hankija ei ole kindlasti seda väidet õigeks võtnud. Seega ei esine v astuolu RHS § 98 lg-s 3 sätestatuga ja see tingimus on õiguspärane. 2. 6. Netokäibe tingimus (3 m lj eurot tavajäätmete kogumise valdkonnas) Vaidlustaja leiab põhjendamatult , et pakkujate majandusliku ja finantsseisundi sobivuses on võimalik veenduda ka leebema tingimusega, s.o tingimusega, et pakkuja riigihanke algatamise ajaks viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive peab olema vähemalt 3 000 000 eurot. RHS § 100 lg 1 p 4 lubab siduda netokäibe just hankelepingu esemega seotud valdkonnaga. Tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus, mille puhul peab majanduslik suutlikkus olema näidatud just samas valdkonnas. Üldine käive , mis on tekkinud muude l tegevusalade l (nt puhastusteenused) tegutsemisest, ei pruugi tagada võimekust teenindada tuhandeid jäätmevaldajaid , sest tavajäätmete kogumine on spetsiifiline teenus. R HS § 100 lg 3 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Antud juhul on h ankija seatud kä i benõue 2 korda vä iksem kui eeldatav hankelepingu maksumus , mis on 6 mlj eurot . Seega ei ole h ankija nõue ebaproportsionaalselt kõrge. Selline käsitlus ei ole vastuolus RHS § 100 lg 1 p- i 4 eesmärgiga . RHS § 100 lg-d 1–3 sätestavad nende andmete ja tõendite tunnused , mille alusel on hankijal õigus kontrollida pakkuja või taotleja majanduslikku ja finantsseisundit . Lõiked 4 ja 5 annavad pakkujale alused oma kvalifikatsiooni tõendamiseks , Hankijal on üldjuhul vabadus kehtestada kvalifitseerimise tingimused oma diskretsiooni alusel , lähtudes RHS § 98 lg- st 1 tulenevatest hankelepingu esemele vastavuse ja proportsionaalsuse nõuetest . Nagu kõigi kvalifitseerimise tingimuste puhul , sätestab seadus ka majandusliku ja finantsseisundi puhul eelkõige loetelu tõenditest , mida hankija võib pakkujatelt või taotlejatelt nõuda , et nende kvalifikatsiooni kontrollida , kuid ei näe ette konkreetseid kvalifitseerimise tingimusi . Kohtulik kontroll majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuete sisu osas on piiratud : majandusriskide analüüs ning nende maandamine hankijale sobival viisil on hankija , mitte pakkuja hinnata ja lahendada ( Tln RKm 28.08.2012, 3-12-1695, p. 13.). RHS § 100 lg 1 p 4 sätestab aluse nõuda pakkujalt või taotlejalt andmeid tema majandustegevuse netokäibe kohta tervikuna või hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul . Hankelepinguga seotud valdkonna või hankelepingu esemele vastava netokäibe osa piiritlemine kogu ettevõtja netokäibe raames on jäetud seadusandja poolt hankija sisustada . VAKO on oma praktikas seadnud kvalifitseerimise tingimuse kitsendamise piiriks selle , et hankijal ei ole õigust nõutavate andmete ja nende alusel tõendatava kvalifikatsiooni ulatust kitsendada rohkem kui hankelepingu esemele vastava netokäibe osaga , kuna selline tingimus ei iseloomustaks pakkuja suutlikkust tegutseda majanduslikult jätkusuutlikult kogu hankelepingu esemeks olevas valdkonnas ja puuduks ka võimalus kontrollida nõude proportsionaalsust hankelepingu eseme suhtes (VAKO 21.01.2010, 273-09/ 115534, p 10). Seda piiri ei ole hankija ületanud . 2. 7. Saastetasu tõstmise regulatsiooni puudumine Vaidlustaja lei dis vaidlstuses , et õigusvastane on, et RHAD-s ja lepingus puudub regulatsioon tasu tõstmiseks juhul, kui saastetasu tõuseb ja viitab seejuures mitte kehtivale seadusele, vaid jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale. RHS ega JäätS ei kohusta hankijat hinnamuutuste mehhanismi hankelepingusse sätestama ning pakkujal on võimalus arvestada teadaolevate võimalike seadusemuudatustega. Pealegi kannab kontsessionäär k ontsessioonilepingus üldjuhul tururiski (sh õigusaktide muutumise risk), v.a kui seadus sätestab teisiti. Lisaks tuleb märkida, et l epingu lahutamatuks osa ks on vastavalt lepingu p-le 1.2.5. Kohtla-Järve Linnavolikogu 27.08.2020 määrus nr 77 “ Kohtla-Järve jäätmehoolduseeskiri“ , mille § 23 lõike 6 kohaselt võib teenustasude muutmist taotleda aasta pärast hankelepingu sõlmimist ainult riigipoolse käibemaksu, kütuseaktsiisi, keskkonnatasude, sotsiaalmaksu määra muutmise või muu säärase teenuse hinda mõjutava riikliku maksu või tasu muutmise korral, mida ei olnud võimalik jäätmevedajal pakkumuse esitamise momendil ette näha. Teenustasu saab muuta alates uue maksumäära või tasu kehtima hakkamisest ja ainult muutunud maksumäära või tasu ulatuses. Eeltoodut vaidlustaja ei vaidlusta ja tema etteheide põhjendamatu. 3. Hankija täiendav menetluskulude nimekiri 3.1. Hankija esitas 08.10.25 menetluskulude nimekirja, kuid pidas pärast vaidlustaja poolt 08.10.25 täiendavate seisukohtade esitamist vajalikuks esitada samuti täiendavad seisukohad. Seega esitab hankija ka täiendava menetluskulude nimekirja järgnev ate täiendavate toimingute osas: vaidlustaja 08.10.25 seisukohaga tutvumine ja analüüs – 2,5 t; seisukoha koostamine vaidlustaja 08.10.25 seisukohale – 3,5 t; menetluskulude nimekirjade koostamine – 0,5 t . Kokku : 6,5 tu ndi 2. Hankija ja Ainla Advokaadibüroo vahel on sõlmitud kliendileping tunnitasuga 175 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega on hankija lepingulise esindaja täiendavaks menetlus kuluk s 1137,50 eurot ilma käibemaksuta. 4 . Hankija t aotlus ed 1) Hankija hinnangul on vaidlustus põhjendatud ainult lepingu p 10.8. osas, hankija on nõustunud seda punkti korrigeeri ma , muus osas palu n hankija vaidlustuse rahuldamata jä tta ; 2) Hankija menetluskulud palun jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Raul Ainla Vandeadvokaat