Vaidlustus

10.10.2025 Riigihangete vaidlustuskomisjon E-post [email protected] Vaidlustaja: Tänavapuhastuse AS Registrikood 10346917 Järve tn 37, 11314 Tallinn Vaidlustaja esindaja1: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid E-post [email protected] Hankija: Põhja-Tallinna Valitsus Registrikood 75017745 Kari tn 13, 10311 Tallinn E-post [email protected] VAIDLUSTUS hankes viitenr 295835 koos hankemenetluse peatamise taotlusega I TAOTLUSED Tuginedes alljärgnevale ning juhindudes RHS § 193 lg-st 1, § 197 lg 1 p-st 5 ja §-st 198, 1) peatada viivitamatult Põhja-Tallinna Valitsuse riigihanke „Põhja-Tallinna linnaosa supluskohtade Stroomi ja Pikakari hooldus 2026-2028 hooajal” (viitenr 295835) hankemenetlus; 2) kohustada Põhja-Tallinna Valitsust viima riigihanke „Põhja-Tallinna linnaosa supluskohtade Stroomi ja Pikakari hooldus 2026-2028 hooajal ” (viitenr 295835) alusdokumendid vaidlustuses käsitletud osades vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega; 3) mõista Põhja-Tallinna Valitsuselt Tänavapuhastuse ASi kasuks välja riigilõiv ja õigusabikulud. II OLULISEMAD ÜLDISED ASJAOLUD 1. Põhja-Tallinna Valitsus korraldab avatud hankemenetlusena riigihanget „Põhja-Tallinna linnaosa supluskohtade Stroomi ja Pikakari hooldus 2026-2028 hooajal“ (viitenr 295835) (Hange). 2. Hanke teade avaldati 17.09.2025. a, pakkumuste esitamise tähtaeg saabub 20.10.2025. a. 3. Tänavapuhastuse AS (Vaidlustaja) soovib Hankes pakkumust esitada, kuid on seisukohal, et AD rikub osaliselt (vt vaidlustuse osa III) Vaidlustaja õigusi. Nimelt on Vaidlustajal 1 Vt lisa 1 OÜ Advokaadibüroo Tepper & Partnerid Telefon +372 667 1550 [email protected] Lelle 24, 11318 Tallinn Registrikood 11527161 www.tepper.ee 1  võimalus ja Vaidlustaja soovib Hankes osaleda, mistõttu on Vaidlustajal subjektiivne õigus nõuda, et AD oleks kooskõlas õigusaktide nõuetega. Eeltoodust tulenevalt taotleb Vaidlustaja Hankija kohustamist AD õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse viimiseks, põhjendades vaidlustust kooskõlas RHS § 190 lg-ga 1 täpsemalt alljärgnevalt. III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 4. RHS § 77 lg 1 järgi koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või projekti (RHS § 77 lg 4 p-d 1 ja 4). RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. • VAKO on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus2. • Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad. Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus. • Tehniline kirjeldus võib vormiliselt sisalduda ka hankelepingus. 5. VAKO on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHSis eraldi reguleeritud, peab hankija alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti (hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal, kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus3. Nõudeid, et hankelepingu tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed ja põhjendatud, on VAKO rõhutanud korduvalt4. 6. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija on AD kehtestamisel rikkunud õigusakte järgmiselt. Põhjendamatud nõuded tehnikale 7. AD üldosa p 5.2.2 sätestab mh, et: „Pakkujal peab olemas olema järgmine tehnika ja seadmed või tal peab olema kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks järgmise tehnika ja seadmete omandamiseks või kasutusse võtmiseks: • haagisena või iseseisev sõelumisagregaat, sõelumissügavus 0-200 mm, tootlikus vähemalt 15000 m²/h; 2 VAKO 12.03.2018. a otsus nr 17-18/193653, p 33 3 Samas, p 8.4 4 VAKO 10.05.2012.a otsus nr 80-12/132831, p 6 2  • väiksem sõelumismasin (sõelumissügavus 0-200 mm) mänguväljakutelt, palliplatsilt jt väike- ja raskesti ligipääsetavatelt aladelt liiva sõelumiseks; [...]“. 8. AD hankelepingu projekti p 2.1.10 järgi töövõtja kohustub mh: „omama või rentima hooldustöödeks vastavalt alusdokumendi punktis 5.2.2. nimetatud vajalikku tehnikat, mis on varustatud tehnika jälgimise süsteemiga: • haagisena või iseseisev sõelumisagregaat, sõelumissügavus 0-200 mm, tootlikus 15000 m²/h; • väiksem sõelumismasin (sõelumissügavus 0-200 mm) mänguväljakutelt, palliplatsilt jt väike- ja raskesti ligipääsetavatelt aladelt liiva sõelumiseks; [...]“. 9. AD lisa 2A p 1 alap 6 (Etapp 6), p 2 alap 6 ja AD lisa 2B p 1 alap 3 (Etapp I), p 2 alap 6 kohaselt on nõutud liiva mehaaniline sõelumine 15 cm ehk 150 mm sügavuselt. 10. Vaidlustaja selgitab – sõelumistööde tegemisel tavapäraselt kasutatavate väiksemate sõelujate töösügavus on maksimaalselt 150 mm. Hanke tingimustega pakkujalt nõutav tehnika on märkimisväärselt kallim Hanke tingimustega ettenähtud hooldusnõuete täitmiseks vajalikust tehnikast. RHSi § 3 p 5 kohaselt on hankija mh kohustatud riigihanke korraldamisel kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Hankelepinguga ettenähtud hooldusnõuete täitmiseks mittevajalike seadmete nõudmine ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud. Pakkujalt nõutav tehnika peab olema vastavuses hooldusnõuetega. Ebaselgus nõutavates toimingutes ja nende mahus 11. AD lisa 1 p 27 alusel kohustub hankelepingu täitja „likvideerima ja utiliseerima rannaalal (mh madalvee seisu ajal nähtavale tulevad) ohtlikud objektid ja konstruktsioonid“. 12. AD lisa 2A p 2 alap 23 sisaldab hankelepingu täitja järgmist kohustust: „Vees olevate objektide maismaale toomine ja utiliseerimine vastavalt Hankija esitaud nõudmisele“. 13. Vaidlustaja hinnangul ei võimalda eeltoodud tingimused pakkujal hinnata hankelepinguga võetavate kohustuste sisu ja mahtu. Tingimused on aruka ja hoolsa pakkuja jaoks ebaselged ning arvestades nende kohustustega hõlmatud võimalikke elulisi juhte, mis on ilmselt oluliselt laiemad hankelepingu esemeks oleva tööga mõistlikult hõlmatud toimingutest, muudavad need Hankes esitatud pakkumused võrreldamatuks (vt p 4). Hankija ei telli Hanke objektiks olevaid töid esmakordselt. Hankijal on võimalik ning Hankijal ka tuleb oma kogemusele tuginedes määratleda Hankija poolt AD lisa 1 p-ga 27 ja AD lisa 2A p 2 alap-ga 23 silmas peetavad toimingud sellise detailsusega, et pakkujal oleks võimalik aru saada nende toimingute sisust ja mahust ning arvestada nendega pakkumuse tegemisel. Hankelepingu täitjat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused Leppetrahvid 14. AD hankelepingu projekti p 6.3 sätestab rikkumised, mille eest Hankijal on õigus töövõtjale leppetrahve määrata. Hankijal on õigus leppetrahve määrata igakordselt, s.o määramata arv kordi, kusjuures tingimuse tekstist järelduvalt ka sama rikkumise eest. Rikkumiste 3  puhuks sätestatud leppetrahvimäärad on kindlaksmääratud summad. VAKO praktika kohaselt ei tohi leppetrahvid olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid. Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.5 15. AD lisa 8 kohaselt on hankelepingu esemesse kuuluva Stroomi supluskoha üldpind 93 400 m2 ja Pikakari supluskoha üldpind 22 536 m2. Mõlemad alad on avalikkusele ööpäevaringselt ligipääsetavad. Mõistagi ei ole mistahes töövõtjal kuitahes suuri ressursse rakendades võimalik konkreetseks kellaajaks või kuupäevaks tagada, et kogu hankelepinguga hõlmatud maa-alal puudub meretaimestik, praht, prügikastid on tühjad, rannainventari on omal kohal, iga laudis on laitmatu, maa-alal pole ühtegi surnud lindu või looma, kõik duširuumid on töökorras, s.o neid ei ole pärast töövõtja poolt kontrollimist kahjustatud. Vaidlustaja on seisukohal, et kehtivas redaktsioonis võimaldab hankeleping töövõtjale määrata leppetrahve meelevaldselt. 16. Vaidlustaja hinnangul on AD hankelepingu projekti p 6.3 õigusvastane ainuüksi osas, milles see näeb ette leppetrahvid kindlaksmääratud summades ega kohusta Hankijat arvestama rikkumise asjaoludega. Vaidlustaja leiab, et leppetrahvide määrad on põhjendatud sätestada n-ö maksimummääradena („kuni…“), mis kohustaks Hankijat rikkumise korral määrama proportsionaalse sanktsiooni. Samuti peaks leppetrahvide määramise eeltingimuseks olema korduv rikkumine, kuivõrd iga mõeldava rikkumise ärahoidmine ei ole töövõtja mõjusfääris. Kuigi leppetrahvidel on arusaadavalt survefunktsioon ning Vaidlustaja hinnangul on taoliste leppetrahvide sätestamine iseenesest mõistetav ja ka tavapärane, siis kehtivas redaktsioonis on need põhjendamatult karmid ja ebamõistlikud. Hankija eesmärk nende kehtestamisel on sundida töövõtjat oma kohustusi nõuetekohaselt täitma, kuid selle eesmärgi realiseerumine on juba piisavalt tagatud teiste hankelepingu tingimustega, ilma et Hankijal oleks täiendav võimalus määrata iga rikkumise tuvastamise järel koheselt, asjaolusid arvestamata, kindlaksmääratud summas leppetrahv. Muu hulgas sätestab AD hankelepingu projekti p 6.6, et kui töövõtja ei täida lepingulisi kohustusi ja p-s 4.3 (rikkumistele reageerimise kohustus) ja/või 4.6 (rikkumiste Hankija poolt määratud tähtajaks kõrvaldamise kohustus) kirjeldatu on aset leidnud rohkem kui 3 korral lepingu kehtivuse aja jooksul, on tellijal õigus ühepoolselt leping üles öelda ja/või nõuda leppetrahvi 30 000 eurot. Lepingu ülesütlemine 17. AD hankelepingu projekti p 7.3 kohaselt „Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal ilma põhjuseta, teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette. Tellija maksab töövõtjale lepingu lõpetamise hetkeks tehtud töö eest“. Vaidlustaja on seisukohal, et tegemist on hankelepingu täitjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (VÕS § 35 jj), mis oleks tühine. VÕSi § 42 lg 3 p 29 sätestab, et ebamõistlikult kahjustav on mh tüüptingimus, millega antakse tingimuse kasutajale õigus lõpetada leping põhjust avaldamata, kui samasugust õigust ei anta teisele lepingupoolele. Hankelepingu näol on pealkirja järgi ja ka olemuslikult tegemist töövõtulepinguga (VÕS § 635 jj). Hankija poolt kehtestatud tingimus kaldub oluliselt kõrvale seadusega sätestatud tellija-töövõtja vahelise lepingulise suhte tasakaalust. VÕSi § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Hankelepingu 5 VAKO 24.03.2023. a otsus nr 26-23/253943 p 18.3 4  täitmine nõuab pakkujalt märkimisväärselt suure ressursi planeerimist ja rakendamist 2,5- aastaseks perioodiks (vt AD hankelepingu projekti p 1.2). Kui Hankija soovib endale õigust hankelepingu igal ajal üles öelda, ilma et Hankija oleks kohustatud maksma kogu hankelepingu järgset tasu, siis tuleb vastav õigus anda ka töövõtjale või siis kompenseerida töövõtjale sellisest ülesütlemisest tekkiv kahju (nt koondamistasud, saamata jäänud tulu). IV HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 18. Vaidlustaja palub juhindudes RHS § 193 lg-st 1 VAKOl hankemenetluse ka viivitamatult peatada. Nimelt osutub hankemenetluse peatamata jätmise korral Vaidlustajal ka vaidlustuse rahuldamise korral võimatuks osaleda Hankes, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg saabub juba 20.10.2025. a. Pakkumuse esitamise tähtaja saabumisel ei ole võimalik kaitsta Vaidlustaja neid õigusi, mille kaitseks on käesolev vaidlustus esitatud. V MUUD MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 19. Arvestades pakkumuste esitamise tähtaega on vaidlustus esitatud vastavalt RHSi § 189 lg 2 p-le 2 tähtaegselt. 20. Vaidlustaja leiab, et antud vaidlustus oleks põhjendatud lahendada istungil, mh kompromissi võimalikkuse väljaselgitamiseks. 21. Vaidlustuselt on tasutud nõutavas summas riigilõiv6. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Uuetoa-Tepper Vandeadvokaat Lisad: 1) Volikiri 2) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus 6 Vt lisa 2 5                   !" # "!$%%"&' %                !"#$%&!' () ) *+ , - ./00  0) 1 *+ , ) 0 )  2"!"!"33"""$!#2"!#    !" # ""($)$&*' %      4 4 () ) *+ ,  0) 1 *+ , 5&!"!"33""#$'&%"!! - 6) +78 ) -    + ) 9 : ;) +78 ) )   3<8  +  (8 =4  38 >> !2"!"8 = 4 0 *)0; - ?) , - ./00  0) 9 6 ) *) )0;  ) @, ) 0 )  !35"1"" *A 0B  B A ) 1"",   /0   / 9 6 ) C).60B0  ./00 B)  . ) 3&25#2  )0;    9  ) 1 3&"""53!3% )00  7) 9 )00) - ./00  7) 9  0) ) 0 )  "1"" + $$%, # ' )-($&!%$- / ) ) ) 6)+0)  ) )  ;) =$""!##3$'' !"1!"13"32 !%D$5D"3  + )8 )C 38 !2"!" //))8  8  !"""$323 3!3 #2#