Mootorsõidukimaksu eelnõud

Saatja: "Andres Ando" <[email protected]> Saaja: "Õiguskantsleri Kantselei - OKK" <[email protected]>, [email protected], "Info - RAM" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], "Liisingliit" <[email protected]>, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: RE: Mootorsõidukimaksu eelnõud Riigikogu rahanduskomisjonis 21. oktoobril Kuupäev: 2025-10-20 12:34 Tere! Edastan Rahandusministeeriumi vastused nn automaksuga seotud pöördumistele (manus), mis on edastatud ka kõikidele rahanduskomisjoni liikmetele homse arutelu tarvis ja see on avaldatud ka meie kodulehel. Homsele istungile on registreerunud Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda, samuti osalevad Kliimaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Koosolek protokollitakse ja protokoll avaldatakse Riigikogu kodulehel, sh <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/20afb8e9-3598-46f5-acfa-2 1d604246f48/Mootors%C3%B5idukimaksu%20seaduse%20muutmise%20seadus/> eelnõu 677 SE kaardil ja <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d62afe1c-3c4c-4d52-b023-8 f10e3a16574/mootorsoidukimaksu-seaduse-muutmise-seadus/> eelnõu 694 SE kaardil. Lugupidamisega Andres Ando Rahanduskomisjoni nõunik Riigikogu Kantselei T: +372 631 6423 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. <http://www.riigikogu.ee/> www.riigikogu.ee From: Andres Ando Sent: Thursday, October 9, 2025 6:44 PM To: '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; 'Liisingliit' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]> Cc: Rahanduskomisjoni staff <[email protected]>; 'Maret Mets - RAM' <[email protected]>; Anna-Liisa Juhtver - RAM <[email protected]>; 'Kristi Lahesoo' <[email protected]> Subject: Mootorsõidukimaksu eelnõud Riigikogu rahanduskomisjonis 21. oktoobril Õiguskantsler Transpordiamet Rahandusministeerium MTÜ Õiglase Riigi Nimel MTÜ Eesti Autoomanike Liit Maksu- ja Tolliamet Kliimaministeerium Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Liisinguühingute Liit Eesti Liikluskindlustuse Fond Eesti Lasterikaste Perede Liit Autode Müügi ja Teenindusettevõtete Eesti Liit ALD Automotive Eesti AS Austatud koostööpartner Riigikogu menetluses on kaks mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõud, mis läbisid Riigikogu täiskogus esimese lugemise (k.a 6. oktoobril) ja mille menetlus jätkub järgmistes menetlusetappides. Rahanduskomisjon on juhtivkomisjoniks mõlema eelnõu menetlemisel Riigikogus. Esiteks, rahanduskomisjoni k.a 16. juunil algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE. Eelnõuga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks kahel juhul. Kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Rahanduskomisjoni palvel koostas eelnõu Rahandusministeerium asjaomaste seaduste põhiseadusega kooskõlla viimiseks tulenevalt <https://www.riigikogu.ee/download/b97ce8b4-5796-4194-bf81-eec52323bf74> Õiguskantsleri ettepanekust, mis leidis <https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/202504101000> Riigikogus toetust. Teiseks, Vabariigi Valitsuse k.a 8. septembril algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE. Eelnõu kohaselt vähendatakse lapsevanematel ja hooldusõigusega isikutel mootorsõidukimaksu automaatselt 100 euro võrra aastas iga 18-aastase ja noorema lapse eest. Kui mõlemal vanemal on sõiduk, jagatakse maksuvähendus automaatselt nende vahel. Samuti maksustatakse enam kui seitsme istekohaga M-kategooria mootorsõiduk N-kategooria mootorsõiduki maksumääraga. Lisaks tehakse tehnilisi muudatusi. Olete varasemalt olnud kaasatud mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu regulatsiooni ettevalmistamise protsessi Rahandusministeeriumis või Riigikogu menetluses või pöördunud k.a jooksul rahanduskomisjoni poole seoses mootorsõidukimaksu või registreerimistasuga. Seetõttu pöördun rahanduskomisjoni esimehe proua Annely Akkermanni palvel Teie poole eelnimetatud eelnõude menetlemisel. Kui Teil on kõnealuste eelnõude kohta ettepanekuid, mis jäävad nende reguleerimisaladesse, siis palun esitage need rahanduskomisjonile k.a 17. oktoobril kella 12:00ks (e-post: <mailto:[email protected]> [email protected]). Asjasse puutuvaid k.a jooksul rahanduskomisjonile juba esitatud pöördumisi, samuti eelnimetatud kuupäevaks alles laekuvat tagasisidet arutab rahanduskomisjon k.a 21. oktoobril kell 14:00 algaval istungil. Komisjoni esimehe kutsel on sellele istungile oodatud igast organisatsioonist üks esindaja organisatsiooni ettepanekute tutvustamiseks. Ministeeriumidest ja riigiametitest on oodatud istungile mitu esindajat, kui see on vajalik tõstatatud küsimustele vastamiseks ja selgituste jagamiseks. Paluna andke istungil osalemisest teada hiljemalt ülejärgmise nädala esmaspäeval 20. septembril kella 10.00-ks e-posti aadressil [email protected] <mailto:[email protected]> . Palun teatage meile oma esindaja nimi, isikukood ning organisatsiooni nimetus ja osaleja ameti- või töökoha nimetus esindatavas organisatsioonis. Istungil osalejal palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ja tulla Riigikogu vestibüüli 20 minutit enne istungi algust, et läbida turvakontroll. Osalejatele tullakse vestibüüli vastu. Istung toimub Riigikogu konverentsisaalis. Eelnõude menetlusteabe ja -dokumentidega, sh eelnõu ja seletuskirjaga, samuti laekunud ja laekuvate ettepanekute ja arvamustega saab tutvuda Riigikogu kodulehel <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/20afb8e9-3598-46f5-acfa-2 1d604246f48/Mootors%C3%B5idukimaksu%20seaduse%20muutmise%20seadus/> eelnõu 677 SE kaardil ja <https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d62afe1c-3c4c-4d52-b023-8 f10e3a16574/mootorsoidukimaksu-seaduse-muutmise-seadus/> eelnõu 694 SE kaardil. Lugupidamisega Andres Ando Rahanduskomisjoni nõunik Riigikogu Kantselei T: +372 631 6423 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. <http://www.riigikogu.ee/> www.riigikogu.ee Rahandusministeeriumi kommentaarid Rahanduskomisjonile saadetud pöördumistele 20. oktoober 2025. a 1. ALD Automotive Eesti AS 1.1. Ettepanek MSMS § 5 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul ei ole renditeenuse pakkujad ja liisinguettevõtjad sarnane grupp. Mida erinevamad on võrreldavad grupid ALD majandustegevuseks on sõiduautode pikaajaline rent, sh on rendilepinguid sisuliselt, seda erinevamalt võib seadusandja neid kohelda. võimalik sõlmida kestusega 24 kuni 60 kuud, kusjuures keskmise rendiperioodi pikkuseks on 36 kuni 48 kuud. Keskmine autoliisingu periood Eestis on samuti 24 Mootorsõidukimaksu seaduses (MSMS) on liisinguandjate eristamisel kuni 60 kuud. legitiimne eesmärk. Piirates isikute ringi, kes on kasutajatena mootorsõidukimaksu maksmise eest vastutavad, on oluliselt maandatud Liisinguandja ärimudel erineb ALD ärimudelist peamiselt selle poolest, et ka risk vastutava kasutuskorra kuritarvituseks. sõiduauto kasutaja poolt liisinguandjale makstav kasutustasu kannab intressi. Kapitalirendi tüüpi liisingu puhul on erisuseks veel kasutaja lepinguline kohustus Liisinglepingute puhul on erandi kehtestamine sobiv, vajalik ja sõiduauto liisinguandjalt liisinguperioodi lõpus välja osta. Valdavas osas, sh mõõdukas. MSMS-s ettenähtud meede tagab, et vastutavaks kasutajaks lepingu perioodi pikkus, reeglina igakuiselt makstav kasutustasu, sõiduauto määratud isikutele läheb maksukohustus üle ainult juhtudel, kui see omandi jäämine selle kasutusse andjale lepinguperioodi vältel ning kasutaja äriühing allub Finantsinspektsiooni või Rahapesu Andmebüroo registreerimine vastutava kasutajana liiklusregistris, on rendileandjate ja järelevalvele, mis on vajalik maksuriski maandamiseks. Tegu ei ole liisinguandjate väärtuspakkumised klientidele sarnased, sealjuures eriti intensiivse mõjuga rendileandja põhiõigustele, sest nii liisingu kui kasutusrendi kontekstis. pikaajalise rendi lepingu korral maksab mootorsõidukimaksu kulu ühel või teisel moel klient, mitte äriühing. Sellele vaatamata tuleneb MSMS § 5 p-dest 1 ja 2, et rendileandjad on mootorsõidukimaksu adressaadid erinevalt liisinguandjatest, kelle puhul tasuvad Ettepanek muuta säte selliselt, et maksukohustus lasuks vastutaval mootorsõidukimaksu liisinguvõtjad. See tähendab sarnaste isikute põhjendamatut kasutajal sõltumata omaniku isikust, on sisuliselt oluline ja vajaks ebavõrdset kohtlemist PS § 12 mõttes. Kuigi rendilepingus on võimalik ette näha põhjalikku õiguslikku ja majanduslikku analüüsi. kliendi kohustus hüvitada mootorsõidukimaks rendileandjale, ei muuda see maksuõiguslikku vastutajat vastava maksukohustuse eest nt olukorras, kus rentnik rikub lepingut ega tasu maksusummale vastavat summat. Samuti tähendab täiendav lepinguline regulatsioon täiendavat rendileandja finants- ja administratiivkoormust. Selline koormus puudub samal ajal aga liisinguandjatel. Ebavõrdne kohtlemine on eriti reljeefne just kasutusrendi kui liisingutüübi puhul. Teadaolevalt jagunevad liisingutooted krediiditurul kaheks: kapitalirent ja kasutusrent. Kui kapitalirendi puhul on liisinguvõtjal kohustus sõiduk liisinguperioodi lõpus omandada,1 1 Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn : Juura, 2019. § 361 komm., p 3.2.2.a). siis kasutusrendi puhul 1 sellist kohustust ei ole. Samas. § 361 komm., p 3.2.3.a) Kasutusrent vastab kõikidelt tunnustelt auto kasutamisele rendilepingu alusel, v.a. erisus, et liisinguandja ei rendi sõidukit välja olemasolevast autopargist, vaid omandab selle eelnevalt müügilepingu alusel. Kapitalirendi puhul lisandub täiendava erisusena liisinguvõtjal lasuv sõiduki väljaostukohustus. Need erisused ei ole sedavõrd olulised, et õigustaksid liisinguandjate eeliskohtlemist MSMS § 5 p 2 sätestatud erandiga. Põhilises osas on liisingu ja rendi puhul tegemist sarnase õigusliku ja majandusliku suhtega, millele õiguspoolest viitavad ka eri tüüpi liisingute majanduslikku sisu kirjeldavad terminid „kasutusrent“ ja „kapitalirent“. MSMS § 5 p 2 legitiimse eesmärgina on käimasolevas haldusasjas tõstatatud varikehade kasutamise võimalus mootorsõidukimaksu tasumisest kõrvalehoidmiseks. Mõistame antud väidet selliselt, et esineb väidetavalt risk, et omanik annab sõiduauto kasutamise üle vastutavale kasutajale või annab selle näiliselt üle mootorsõidukimaksu tasumata jätmise eesmärgil. Seadusandja aga ei analüüsinud põhjalikumalt selle väidetava maksudest kõrvalehoidumise võimaluse elluviidavust ega potentsiaalset mõju. See jääbki kontrollimatuks, et kas selline risk eluliselt üldse eksisteerib. Teiseks on ilmselgelt ebaproportsionaalne asuda sellist hüpoteetilist ja täpsustamata riski maandama viisil, mis tekitab ühes ja samas majandussektoris massiivse ebavõrdse kohtlemise. Võib oletada, et rahandusministeerium on lähtunud sellest, et liisinguandjate puhul on variisikute kasutamise risk (kui seda saab üldse piisavalt kaalukaks riskiks pidada) väiksem, sest nad tegutsevad Finantsinspektsiooni kontrolli all. Samas on raske mõista, et miks riik peab liisinguandjaid maksukäitumise osas usaldusväärsemaks pelgalt seetõttu, et liisinguandjad on Finantsinspektsiooni kontrolli all erinevalt rendileandjatest. Finantsinspektsiooni kontroll ja väljastatud tegevusluba on vaid riigi kinnitus selle kohta, et liisinguandja vastab turule sisenemise regulatiivsetele nõuetele loa väljastamise ajal. Tegevusloa andmisel riik ei anna ega saagi anda tulevikku suunatud hinnangut ettevõtja maksukäitumisele. Seega ei saa tegevusloa olemasolust teha liisinguandjate eeldatava maksukäitumise kohta mingeid järeldusi. Lisaks eelnevale on MSMS-i kehtestamisel jäänud täielikult tähelepanuta see, et MSMS § 5 p-ga 2 on kehtestatud PS § 12 vastane ebavõrdne olukord Eestis registreeritud rendileandjate ja välisriigis registreeritud (nt filiaali kaudu tegutsevate) rendileandjate vahel. MSMS § 5 p-st 2 tulenevalt maksab 2  mootorsõidukimaksu vastutav kasutaja ka juhul, kui sõiduki omanik on mitteresidendist juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud. Nii Eestis registreeritud kui piiriüleselt (nt filiaali või harukontori kaudu) tegutsevad rendileandjad kuuluvad PS § 12 seisukohalt võrreldavate isikute gruppi – juriidilistest isikutest sõidukite rendileandjad. Ilmselt põhjusel, et välisriigis registreeritud juriidiliselt isikult on mootorisõidukimaksu sissenõudmine administratiivselt keerukam, on kehtestatud MSMS § 5 p-ga 2 erand, mille tagajärjeks on Eestis registreeritud rendileandjate ja piiriüleselt tegutsevate rendileandjate ebavõrdne kohtlemine. Puudub piisavalt kaalukas põhjus, miks peaks MSMS § 5 p 2 kaudu pakkuma teistes riikides registreeritud rendileandjatele eelisseisundit Eestis registreeritud rendileandjatega võrreldes. Kaalukaks põhjuseks ei ole see, et riigil tekib eelduslikult raskusi teistes riikides registreeritud juriidilistelt isikutelt maksu sissenõudmisega. Riigikogul on võimalik liisinguandjate ja rendileandjate PS § 12 vastane ebavõrdne kohtlemine lõpetada, algatades vastav seaduseelnõu MSMS § 5 p 2 muutmiseks. Mõistlikult ei ole põhjendatud valik asetada mootorsõidukimaksu tasumise kohustus vastutavale kasutajale üksnes juhul, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud. Võrdse kohtlemise tagamiseks tuleks juhul, kui liiklusregistri kohaselt on sõidukil vastutav kasutaja, asetada mootorsõidukimaksu tasumise kohustus vastutavale kasutajale ja seda sõltumata sellest, kes on sõiduki omanik. MSMS § 5 p-st 2 tuleks seega kaotada isikuline kvalifikatsioon („kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud.“) ja punkt kehtestada sõnastuses „liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja.“. 1.2. Ettepanek MSMS-i § 10 põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE-ga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks MSMS ei näe ette regulatsiooni, mis sätestaks, et juhul, kui mootorsõiduk proportsionaalsuse alusel jooksva aasta jooksul kuni selle ajani kui sõiduk maksustamisperioodi jooksul kasutaja tahtest olenemata kasutusest välja langeb, liiklusregistrist kustutatakse. siis mootorsõidukimaksu ei pea tasuma ja see kuulub tagastamisele aja eest, mis järgneb mootorsõiduki kasutusest väljalangemisele, nt varguse või sõiduki Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist lõplikult kas omaniku kolimisel teise hävimise tõttu. riiki, kui sõiduk kantakse seal registrisse; EUROINFO alusel Transpordiameti poolt; lammutustõendi alusel; omaniku avalduse, MSMS § 10 (pealkirjaga „Maksu tagastamine“) sätestab, et mootorsõiduki Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti või päästeameti tõendi alusel võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel või võõrandamisel välisriiki. Nii kustutamisel kui tagaotsitavaks maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata ja 3  maksusummat ei vähendata. Säte ei sisalda erandeid, eelkõige erandeid sõiduki märkimisel on maksustamisperioodi lühendamise menetlust alustavaks tahte vastase kasutusest väljalangemise puhuks, mille esinemise korral maks sündmuseks just need konkreetsed kanded. tagastatakse või maksusummat vähendatakse. Õiguskantsler on olnud seisukohal, et selliste erandite puudumine on põhiseadusevastane ning see on toonud kaasa Mõistame Teie tähelepanekut kus ettevõtja, kes vahetab oma autopargi ülemäärase omandipõhiõiguse (PS § 32 lg 1) riive. keskkonda säästvamate sõidukite vastu maksustamisperioodi kestel, on kohustatud tasuma mootorsõidukimaksu terve aasta eest ka nende vähem Lisaks on põhjust kahelda ka selles, kas omandipõhiõiguse proportsionaalseks keskkonnasäästlike sõidukite pealt, mida ta enam ei oma ega kasuta. piiranguks saab pidada MSMS §-s 10 sätestatud reeglit, mille kohaselt sõiduki Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE raames ei omandi või kasutusõiguse üleandmine ei mõjuta maksustamisperioodi ole planeeritud maksustamisperioodi kestel sõiduki Eesti-sisesel maksukohustust. MSMS § 10 selle kehtivas sõnastuses loob olukorra, kus võõrandamisel mootorsõiduki aastamaksu arvestamist proportsionaalsuse ettevõtja, kes vahetab enda senise autopargi autod osaliselt või täielikult alusel. MSMS alusel määratakse maks 1. jaanuari liiklusregistri andmete keskkonda säästvamate vastu, peab sellele vaatamata maksma alusel, kogu kalendriaasta eest ette. Sõiduki võõrandamisel mootorsõidukimaksu terve aasta kohta nendelt vähem keskkonnasäästlikelt maksustamisperioodi kestel on võimalik mootorsõidukimaks hinna sisse sõidukitelt, mis ta välja vahetas. Raske on näha õigustust reeglile, mis toob kaasa arvestada. olukorra, kus varamaksu tuleb tasuda varalt, mida isiku omandis või kasutuses enam polegi ning mille omamisest või kasutamisest talle seetõttu ühtegi hüve ei tulene ega tulene ka kahju keskkonnale. Mootorsõidukimaksu tasumise kohustus peaks ajaliselt piirduma omaniku või vastutava kasutaja staatuse lõppemisega, sõltumata sellest, mis põhjusel see lõppeb. See tähendab, et kui riik MSMS-i muutmisel ei loobu tänasest loogikast, mille kohaselt maksukohustus tekib 1. jaanuari registriandmete järgi, peab olema ette nähtud võimalus vähemalt taotleda maksutagastust ning maksukohustuse vähendamist, kui omand sõidukile või vastutava kasutaja kasutusõigus sõiduki suhtes lõppeb maksustamisperioodi jooksul. 2. Autode müügi- ja teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL) 2.1. Mootorsõidukimaksu seaduse(edaspidi MSMS) vastuvõtmisel olid ühes seaduses Selgitame, et MSMS-i vastuvõtmisel võisid mootorsõidukimaks ja sees nii mootorsõidukimaks ja registreerimistasu. registreerimistasu olla küll ühes õigusaktis, kuid sisuliselt olid ja on nad siiski erinevates seadustes. Samuti on maks mootorsõidukimaks üks Tänaseks on registreerimistasu sätestatud liiklusseadusega (mis pole riiklikest maksudest, millele tõepoolest kohaldatakse maksukorralduse maksuseadus) peatükis 123 seaduses sätestatud, kuid registreerimistasu on tasu, millele piisab Liiklusseaduses pole maksukorralduse seadusele viidatud ja maksukorralduse liiklusseaduses sätestatust. seadus sellele tasule ei kohaldu. Registreerimistasu on oma olemuselt siiski tasu sõiduki registreerimise Tutvudes Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus eelnõu 694 SE I eest. Vt täiendav kommentaar 7.3. muudatusega 4 4) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: 4  „(10) M1-kategooria mootorsõiduk, millel on rohkem kui seitse istekohta, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki maksumääraga.“; Ettepanek viia vastav muudatus sisse samuti Liiklusseadusesse § 19022 Õiguskantsleri kirja pealkiri "Ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks" ning kogu sisu viitab, et põhiseadusega on vaja kooskõlla viia mõlemad seadused. Liiklusseaduses pole ette nähtud registreerimistasu tagastamist, juhul kui mootorsõiduk pärast registreerimistoimingut hävib või see varastatakse ja jääb kadunuks. Registreerimistasu ei ole kulupõhine lõiv toimingu tegemise eest, seega ei saa registreerimistasu tagastamata jätmist põhjendada sellega, et isik on tasu maksnud ja selle eest toimingu saanud. 2.2. Ettepanek tulenevalt eeltoodust vaadelda mootorsõidukimaksu ja Selgitame, kuigi teatud osas tuleb mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu muudatusi koos analoogselt seaduse vastuvõtmisele ning registreerimistasu koos vaadata, on nad siiski erinevad koormised ja viia muudatused sisse mõlemasse. nende puhul võib rakendada erinevaid regulatsioone. Kuna vastuvõetud Mootorsõidukmaksu seaduse seletuskirja mõjuanalüüsi osa ei Koos vaadatakse neid mõjus keskkonnahoiule ning samuti on maksu ja vasta tänase hetke tegelikkusega: tasu alused sarnased (CO₂, mass). Erinevad on järelevalvemeetmed, • Plaanitud registreerimistasu 137 miljonist on tegelik laekumine ca 57 samuti tasumise korraldamine ja pädev asutus. miljonit. • 2026. aasta riigieelarve Kliimaministeeriumi tulurea kohaselt Ka õiguskantsler on märkinud, et uue maksu ja tasu puhul on paratamatu, planeeritakse registreerimistasust saada 120 miljonit, mis erineb et neid tuleb hiljem õigusselguse huvides täiendada, kuid muudatused ei pea ega saagi olla alati mõlema puhul ühesugused. realistlikust prognoosist 58 miljoni võrra. • Lisaks toimub alalaekumine muudelt maksudelt maksudelt nagu käibe- ja sotsiaalmaks ning töötuskindlustusmaksed töötukassasse. Hinnanguliselt ca -100 miljonit aastas. 2.3. Ettepanek lisada 694 SE I juurde muudatus, MSMS § 18. Järelhindamine, Mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu järelhindamine on planeeritud toimuks varem kui hetkel seaduses märgitud hiljemalt 2030. aastal . hea õigusloome ja normitehnika eeskirja alusel. Selleks ajaks on maksu kehtestamisest möödunud viis aastat ja on võimalik anda laiapõhjaline ning sisuline ülevaade maksu mõjust eesmärkidele. Me ei pea vajalikuks seda kuupäeva ettepoole tuua. Seda öeldes märgime, et alati on võimalik teha vahekokkuvõtteid ja analüüse mõnes konkreetses aspektis, nt laekumine, mõju eelarvele, rakendamise kitsaskohad vms. 5 3. Eesti Puuetega Inimeste Koda 3.1. Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pöördub Riigikogu Rahanduskomisjoni Mootorsõidukimaksu suurus 10–15 eurot kuus on jätkuvalt reaalne ja ja Rahandusministeeriumi poole, sest 01.01.2025 vastuvõetud keskmise lähedane maksukoormus. Oleme ka nõus, et teatud juhtudel võib mootorsõidukimaks on praktikas osutunud puuetega inimestele ebaõiglaselt suurte sõidukite maks ulatuda nimetatud vahemikust tunduvalt kõrgemale koormavaks. Eelnõu menetlemise käigus räägiti peaasjalikult keskmisest ja maksu üldise põhimõtte järgi see ongi taotluslik. Suurem ja saastavam kuumaksust summas 10-15 eurot, kuid kahjuks küündivad suurematel sõiduk on ette nähtud rohkem maksu tasuma. kohandustega sõidukitel maksud 600-1000 euroni aastas, mis on äärmiselt koormav olukorras, kus puuetega inimeste suhteline vaesus on võrreldes kogu Teatud suurematele, eristuvalt kõrge maksumääraga sõidukitele on ka elanikkonnaga 10 aastaga kahekordistunud – kogu elanikkond (2011- 17,5% vs eelnõus 694 SE planeeritud madalam maksukoormus – M-kategoori 2023- 20,2%) vs puudega inimesed (2011- 26,1% vs 2023- 41,1%). rohkem kui seitsme istekohalised sõidukid maksustatakse alates järgnevast aastast N-kategooria maksumääraga. See toob nende sõidukite Meenutuseks, EPIKoja algne soov oli saada maksuvabastus eelkõige neile maksumäära tunduvalt allapoole. sihtgruppidele, kelle jaoks iseseisev ühistranspordi kasutamine nii tervisliku seisundi kui ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu. Meie Siiani on puudega inimeste transpordi toetus antud läbi liikmesorganisatsioonidega maksudebati käigus arutelusid pidades leidsime Sotsiaalministeeriumi meetme, millega MSMS-i jõustumisel tõsteti ka ühiselt, et lausaline maksuvabastus ei ole ilmtingimata see, mida heitlikul puudetoetusi. Täiendav puudega inimestele suunatud poliitmaastikul taotleda, sest puudega inimeste ja nende perede vaatest on palju mootorsõidukimaksu hüvitis tuleb omakorda sihtgrupist ja soodustuse teemasid, mis riigipoolset ja seega ka kaaskodanike poolset tuge ja panust suurusest lähtuvalt täpsemalt analüüsida. eeldavad – kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused, ligipääsetavus, ajakohased ja sihitud toetused, mis kõik on vajalikud eelkõige selleks, et puudega inimesed ja Kohandatud ja ümberehitatud sõidukite maksusoodustus nõuab arendusi nende lähedased saaksid võimalikult võrdväärselt ühiskonnaelus osaleda, haridust ja sellest tulenevalt ei saaks seda rakendada enne 2027. aastat. Ühtlasi on omandada, ka tööl käia. Ühiselt jõuti kohandatud autode vabastamiseni üksnes nendele sõidukitele soodustuse kehtestamisega mitmeid juriidilisi automaksust. Kahjuks see erisus kaotati, viidates ebavõrdsele kohtlemisele ja põhiseaduslikke kitsaskohti, samuti on sihtgrupp küllaltki väike puuetega inimeste hulgas, kuigi positiivne diskrimineerimine on lubatud ning võrreldes kõigi Eestis elavate puudega inimeste ja nende leibkondadega. meie hinnangul oleks maksuvabastuse erisus sellega põhjendatud. Reaalsed elulised olukorrad näitavad, et mootorsõidukimaksuvabastus kohandatud autodele oleks olnud õiglane meede, et mootorsõidukimaks ei muutuks puudega inimestele koormavaks. Sageli on kohandatud auto puudega inimesele ainuke viis liikumiseks. Füüsilise keskkonna loomisel ja kohandamisel ei arvestata tihti ligipääsetavuse nõuetega ning tehakse endiselt vigu, mis raskendavad puuetega inimeste osalemist igapäevaelus võimalikult iseseisvalt, sealhulgas transpordi kasutamisel. Enamikes maakondades ei ole ühistransport ligipääsetav, maakondade vahelistel liinidel ei ole võimalik ratastooliga bussi peale minna, isegi kui on võimalus maksta pileti eest täishinda. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 toodi välja, et ühistranspordipeatuste ligipääsetavus on ebaühtlane ja eri kasutajate vajadusi pole arvestatud. Sageli tuuakse puuetega inimeste transpordi murede lahendamisel 6  näiteks, et puudega isik võib kasutada tööl käimiseks sotsiaaltransporti. Kahjuks pole sotsiaaltransport kohalikes omavalitsustes ühetaoline ja ei kata puuetega inimeste vajadusi transpordi kasutamisel, harvad ei ole ka olukorrad, kus inimestele sätestatakse sotsiaaltranspordi kasutamisel mahu- ja ajapiirangud, kuigi sotsiaalhoolekande seaduse alusel on inimesel õigus saada sotsiaalteenuseid vajaduspõhiselt. Eesti on võtnud ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Ka Õiguskantsler viitas oma ettepanekutes Riigikogule, et puuetega inimestele erandite puudumine võib tingida vajaduse automaksu tõttu hädavajalikust sõidukist loobuda ning konkreetsetel juhtudel võib see põhjustada põhiseadusvastase olukorra. Seesugustele olukordadele viitavaid kaebusi on jõudnud nii õiguskantsleri ametkonda kui ka halduskohtutesse. Kuna tõenäoliselt seisab Riigikogul seoses mootorosõidukimaksu seaduse põhiseadusvastasusega ees seaduse muutmine, teeb EPIKoda ettepaneku lisada vähemalt kohandatud ja ümberehitatud autode erisus seadusesse. Puuetega inimestele maksuerisuste (antud juhul mootorsõidukimaksu) tegemisel saab riik oma poliitikaid kooskõlastada konventsiooni põhimõtete ja eesmärkidega, edendades võrdsust, kaasatust ja austust puuetega inimeste õiguste ja väärikuse suhtes. 3.2. Oleme mure ja ka ootusega jälginud mootorsõidukimaksuseaduse ümber Vt eelmine vastus. Lisame, et puudega inimeste toetus on laiem küsimus, toimuvat. Kuigi seaduse algsel vastuvõtmisel ei tehtud erisusi, on tänaseks teada, kui üksnes (mootorsõiduki)maksukeskne. Seega ei ole MSMS-i et seaduseelnõusse on sisse kirjutatud maksusoodustused lastega peredele ja täiendamine ainus variant, kuidas saaks mootorsõidukimaksukoormust massisoodustusi M- ja N-kategooriate sõidukitele, mis leevendavad osaliselt operatiivselt leevendada. puudega inimeste majanduslikku olukorda. Lastega peredele soodustuste tegemine on tervitatav, kuid samal ajal on tähelepanuta jäänud need puuetega inimeste vajadused, millele EPIKoda oma varasemates ettepanekutes tähelepanu pööras. EPIKoja ettepanekud puudutasid maksuerisuse tegemist neile, kelle jaoks isiklik sõiduvahend ei ole mugavus, vaid hädavajalik vahend, mis võimaldab ühiskonnaelus osaleda. Me ei taotle massisoodustuse tühistamist, aga taotleme sihtrühmapõhist maksuvabastust, sh kohandatud autode erisuse lisamine seadusesse või teatud sihtgruppidele soodustuse tegemine. 7 Kahjuks kohandatud autode erisus kaotati, viidates ebavõrdsele kohtlemisele puuetega inimeste hulgas, kuigi positiivne diskrimineerimine on lubatud ning meie hinnangul oleks maksuvabastuse erisus sellega põhjendatud. Puuetega inimeste konventsiooni artikkel 5 punkt 4 alusel ei loeta diskrimineerimiseks erimeetmeid, mis on vajalikud, et kiirendada puuetega inimeste faktilise võrdsuse saavutamist või see tegelikult saavutada. EPIKoja algne soov oli saada maksuvabastus eelkõige neile sihtgruppidele, kelle jaoks iseseisev ühistranspordi kasutamine nii tervisliku seisundi kui ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu. Meie liikmesorganisatsioonidega maksudebati käigus arutelusid pidades leidsime ühiselt, et lausaline maksuvabastus ei ole ilmtingimata see, mida heitlikul poliitmaastikul taotleda, sest puudega inimeste ja nende perede vaatest on palju teemasid, mis riigipoolset ja seega ka kaaskodanike poolset tuge ja panust eeldavad – kvaliteetsed ja kättesaadavad teenused, ligipääsetavus, ajakohased ja sihitud toetused, mis kõik on vajalikud eelkõige selleks, et puudega inimesed ja nende lähedased saaksid võimalikult võrdväärselt ühiskonnaelus osaleda, haridust omandada, ka tööl käia. Ka paljud teised Euroopa riigid on arvestanud mootorsõidukimaksu kehtestamisel puuetega inimestega, näiteks Lätis on maksuerisused puuetega inimestele ja puudega last kasvatavatele peredele. Soomes võimaldatakse automaksu tagastust liikumispuude, nägemispuude või ka muu puude korral kui see põhjustab püsivat kahju. UK-s on maksuerisused liikumisraskustega inimestele, sh nägemispuue, liitpuue. Ka Õiguskantsler on oma seisukohas välja toonud, et näiteks saaks puuetega inimesele või tema määratud inimesele kuuluva auto aastamaksust vabastada, nõuda vaid baasosa (50 eurot) maksmist või rakendada sarnaselt Ühendkuningriigiga põhimõtet, et puuetega inimestele on kehtestatud sõiduki aastamaksu tasumisel 50-protsendine soodustus. Kuna näeme, et riik on oma esialgset kurssi muutnud ning planeeritud on soodustused ka lastega peredele, siis peame õiglaseks, et riik võtab arvesse ka puuetega inimeste olukorda ning võimaldab seadusega maksuvabastuse raske ja sügava liikumispuudega, intellektipuudega ja nägemispuudega inimestele, kelle jaoks iseseseisev ühistranspordi kasutamine nii tervisliku seisundi kui ka ligipääsetavuse tõttu on keeruline, kui mitte võimatu. 8  2025. aasta juunis avaldatud Praxis'e analüüsis rõhutatud, et puuetega inimesed kuuluvad haavatavaimate gruppide hulka, keda maksutõusud ja eelarvekärped kõige rängemalt tabavad. Nende toimetulek sõltub rohkem riigi sotsiaalkaitsehüvitistest ja avalikest teenustest. Puuetega inimesed, eriti need, kes kuuluvad mitmesse riskigruppi (nt väikese sissetulekuga või krooniliste haigustega), on kõige haavatavamad. Mootorsõidukimaks avaldab eriti negatiivset mõju inimestele hajaasustuses, kus ühistransporti pole. Ka EPIKoja poole pöörduvad sageli just maapiirkondades elavad puudega inimesed, kelle jaoks isiklik sõiduvahend on ainuke viis, kuidas jõuda kooli, tööle või avalike teenusteni. EPIKoda lähtus oma ettepanekute tegemisel sellest, et riigil oleks võimalikult lihtne maksuvabastust rakendada, st riigil oleks võimalik registrite andmete põhjal saada informatsiooni mootorsõidukite omanike, puudega inimeste puude raskusastme ja puude liigi ning ka perekondlike ja juriidiliste seoste kohta (abikaasa, registreeritud kooselu, lapsevanem, eestkostja). Me ei vaidle massisoodustustele vastu; palume neid täiendada sihtrühmapõhise maksuvabastusega, et vähemalt ühele sõidukile puudega inimese kohta rakenduks õiglane ja teostatav erisus: raske ja sügava liikumispuudega inimesed; raske ja sügava intellektipuudega inimesed; raske ja sügava nägemispuudega inimesed; või eelmainitud sihtgruppi kuuluva inimese seaduslik esindaja, abikaasa, registreeritud elukaaslane. Toetame maksuerisuse tegemist selliselt, et puudega inimese kohta oleks vabastatud üks sõiduk. Eesti on võtnud ÜRO Puuetega inimeste õiguste konventsiooniga kohustuse edendada puuetega inimeste võrdseid võimalusi ja tagada juurdepääsu osalemiseks kodanikuühiskonna, poliitika-, majandus-, sotsiaal- ja kultuurielu valdkondades. Samuti otsida lahendusi, et vähendada vaesuse negatiivset mõju puuetega inimestele. Puuetega inimestele maksuerisuste (antud juhul mootorsõidukimaksu) tegemisega viib riik oma poliitikad kooskõlla konventsiooni põhimõtete ja eesmärkidega, edendades võrdseid võimalusi, kaasamist ning austust puuetega inimeste õiguste ja inimväärikuse suhtes. 4. Liisingliit 9 4.1. Registreerimismaksu ja aastamaksu tagastus. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE-ga luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks Sõiduki omaniku ja kasutaja suhtes oleks aus kasutada Eestis tagasiarvestuse proportsionaalsuse alusel jooksva aasta jooksul kuni selle ajani kui sõiduk printsiipi. Eesti IT riigina on võimeline tegema tagasiarvestust päevapõhiselt või liiklusregistrist kustutatakse. vähemalt kuu põhiselt. Registreerimis tasu puhul peaks see olema võimalik seitsme aasta jooksul, mis on reeglina uue auto liisingu lepingu periood. Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist lõplikult: Aastamaksu puhul peaks see olema tehtav proportsionaalselt kasutusest Eestis, kui • omaniku kolimisel teise riiki, kui sõiduk kantakse seal registrisse; sõiduk müüakse riigist välja enne makstud maksu lõpptähtaega. • EUROINFO alusel Transpordiameti poolt; • lammutustõendi alusel; Eelnev peaks kehtima ka juhul kui: • omaniku avalduse, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti • on ekslikult tasutud registreerimistasu või aastamaks; või päästeameti tõendi alusel ja • sõiduk muutub kasutuskõlbmatuks; • võõrandamisel välisriiki. • vara hävib või on varastatud või tunnistatud kadunuks (st kindlustusjuhtum); Nii kustutamisel, kui tagaotsitavaks märkimisel on maksustamisperioodi lühendamise menetlust alustavaks sündmuseks just need konkreetsed kanded. Liiklusseaduse § 19027 lõiked 1–3 on sätestatud registreerimistasu tagastamise alused. Hetkel ei ole Rahandusministeeriumile antud ülesannet seda laiendavaid sätteid välja töötada. 4.2. Vastutava kasutaja olemasolul registris (juhul kui omanikuks on Analüüsime seda lahendust, sh selle mõju maksukohustuse tekkimisele ja krediidiasutus), ei kohalduks maks mitte omanikuvahetuse puhul, vaid konkurentsile. Muudatuse võimalik rakendumine võiks puudutada vastutava kasutaja muutumise korral. juhtumeid, kus sõiduk on enne 2025. aastat registris ning vastutav kasutaja muutub. Muudatus, mis tagaks ettevõtjate võrdse kohtlemise, soosiks vaba konkurentsi ja austaks kliendi valikuvabadust. Juhul, kui liisinguvõtja soovib finantseerijat vahetada, siis maks ei kohalduks. Kui aga soovitakse sõiduk müüa, siis oleks tagatud vaba konkurents finantseerija valikul ja uuel vastutaval kasutajal poleks võimalik maksu tasumist vältida juhul, kui finantseerimisleping sõlmitakse sama liisinguandja juures kus see varasemalt sõlmitud oli (omanik ei muutu). See muudatus võiks olla ka riigi huvides, kuna see võimaldab rohkem maksu koguda (see varem kätte saada) liisinguga finantseeritud sõidukite puhul. Kuna seaduse mõttes on maksusubjektiks liisinguvõtja mitte finantseerija, siis peaks see muudatusettepanekud olema igati loogiline ja riigile vastuvõetav. 10 4.3. Täpsustada 01.01.2025 jõustunud mootorsõidukimaksu seadusest (MSMS) Oleme jätkuvalt seisukohal, mille andsime oma vastuses nr 5-1/3507-2, tuleneva registreerimistasu tasumise ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 409 lõikest kus selgitasime, et registreerimistasu saab tagasi küsida üksnes juhul, kui 1 tuleneva tarbija taganemisõigusega seonduvat. sõiduk kustutatakse liiklusregistrist eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit ( liiklusseaduse § 19027). Nimelt Liisingliit esitas 01.08.2024 ja 3.12.2024 rahandusministeeriumile pöördumise seoses mootorsõidukimaksu seadusega ning küsis muuhulgas Kuivõrd ilmneb, et selles küsimuses oleks siiski vajalikud täiendavad järgmist „Tarbijal on õigus lepingust taganeda 14 päeva jooksul: kas ta saab sel selgitused, kavatseme selle küsimuse veelkord läbi analüüsida. juhul tagasi ka sõiduki registreerimistasu kui sõiduki esialgne omanikukanne taastatakse?“. Rahandusministeerium esitas 10.09.2024 Eesti Liisingühingute Liidule vastuse nr 5-1/3507-2, kus selgitas eelnimetatud küsimuse osas järgmist “Registreerimistasu saab tagasi küsida üksnes juhul, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestist. See tähendab, et lepingust taganemise puhul kellelegi registreerimistasu ei tagastata”. MSMS § 19018 lõikest 1 tuleneb, et registreerimistasu tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes registrikande toiming tehakse. Seega võib registreerimistasu maksjaks olla ka liisinguandja või liisinguvõtja. VÕS § 409 lg 1 võimaldab tarbijal tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Seega kui tarbijast liisinguvõtja on ära tasunud sõiduki registreerimistasu või liisinguandja on selle tasunud tema eest ning pärast seda liisinguvõtja esitab liisingulepingust taganemise avalduse, siis rahandusiministeeriumi 10.09.2024 vastuse kohaselt registreerimistasu sel juhul tagastamisele ei kuulu. See näib aga vastuolus võlaõigusseaduse ja tarbijakrediidi direktiivi mõttega, kuna piirab tarbija taganemisõiguse teostamist, asetades tarbija valiku ette, kas loobuda liisingulepingust taganemise õiguse teostamisest või kaotada registreerimistasu katteks tasutud summa, mis võib ulatuda tuhandetesse eurodesse. Kui liisinguvõtja taganeb liisingulepingust VÕS § 409 lg 1 alusel, siis VÕS § 409 lg 41 kohaselt kannab liisinguandja asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kulud ja sellega seotud riisiko. Registreerimistasu näol ei ole aga tegemist asja tagastamise või teenuse hüvitamisega seotud kuluga. Lisaks VÕS § 409 lõikest 3 tuleneb, et avalik-õigusliku suhte alusel krediidisuhte raames makstud tagastamatud tasud jäävad taganemise korral liisinguvõtja kanda. Seega meie hinnangul ei ole liisinguvõtjal alust nõuda ka registreerimistasu hüvitamist liisinguandjalt või sõiduki müüjalt ning kui liisinguandja on tasunud registreerimistasu liisinguvõtja eest, siis võib liisinguandja taganemise korral VÕS § 409 lg 3 alusel nõuda selle hüvitamist liisinguvõtjalt. 11  Selguse ning hilisemate vaidluste vältimise huvides palusime Rahandusministeeriumilt veelkordset selgitust kuid ei ole seda saanud seoses MSM aruteludega. Loodame, et enne seadusemuudatuste Riigikogusse saatmis saame ka antud küsimuse lahendatud. Eelmise (19.08.2024) Rahandusministeeriumilt saadud vastuste põhjal jäid küsimused ikka veel õhku: 1. Kas saame õigesti aru, et kui liisinguvõtja on ära maksnud sõiduki 1. Ei, kuna registreerimistasu tagastamise alust selles olukorras registreerimistasu ning pärast seda esitab liisingulepingust taganemise seaduses ette nähtud ei ole. avalduse VÕS § 409 lg 1 alusel, siis olenemata sellest, et see piirab VÕS 2. Kehtiv õigus ei näe ette registreerimistasu tagastamist ega § 409 lg 1 toodud tarbija taganemisõiguse teostamist, jääb hüvitamist, mistõttu jääb see liisinguvõtja kanda ka juhul, kui ta registreerimistasu ikkagi liisinguvõtja kanda ning selle tagastamist liisingulepingust VÕS § 409 lg 1 alusel taganeb. Küll on võimalik Transpordiametilt või selle hüvitamist liisinguandjalt ega sõiduki müüjalt sellised küsimused ennetavalt eraõiguslikus lepingus fikseerida. ta nõuda ei saa? Ning kui liisinguandja on tasunud registreerimistasu liisinguvõtja eest, siis taganemise korral võib liisinguandja VÕS § 409 lg 3 alusel nõuda registreerimistasu hüvitamist liisinguvõtjalt? 2. Kui leiate, et olukorras, kus liisinguvõtja on ära maksnud sõiduki registreerimistasu või liisinguandja on teinud seda tema eest ning pärast seda liisinguvõtja esitab liisingulepingust taganemise avalduse VÕS § 409 lg 1 alusel, ei peaks registreerimistasu jääma liisinguvõtja kanda, siis kelle kanda peaks see jääma või kellelt ja mis alusel saab liisinguvõtja selle hüvitamist nõuda? 4.4. Soovitame kaaluda mootorsõidukite erisoodustusmaksu kaotamist, mis Eraldi mootorsõidukite erisoodustusmaksu ei ole olemas. Erisoodustus on mõned aastat tagasi kehtestati vastuolulistel alustel ja mille sisulist tasumise olemuselt mitterahaline palgatulu, mida tuleb tulu- ja sotsiaalmaksuga kontrolli pole riik kunagi suutnud teostada. maksustada selleks, et tagada maksustamise neutraalsus erinevate töötasu maksmise vormide puhul. Teie poolt edastatud väljatöötamiskava uuringu kohaselt osteti 2022 aastal 56 532 mootorsõidukit, millest vaid 3 984 määrati ettevõtluse kasutusse – tundub Erisoodustuse maksustamata jätmine tekitaks majanduslikke moonutusi ja ebaloogiliselt väike number. Riigi usalduskrediidile mõjuks positiivselt kui siin ei saa ka rääkida dubleerivatest maksudest - ühel juhul maksustatakse maksud, mis kehtestatakse, ka kokku suudetakse koguda ning maksud ei sisuliselt tulu (auto kasutamise võimaldamise hüve kujul) ja teisel juhul dubleeriks teineteist. Ühtlasi annaks erisoodustusmaksu kaotamine positiivse vara. signaali nii kodanikele kui ettevõtjatele, et makse ka langetatakse. 5. Kodanik 5.1. (I.P) Nimelt on mootorsõidukimaksu seaduse paragrahv 12 lõige 1 punkt 3 Mootorsõidukimaksu seaduse § 3 sätestab maksu objekti, ehk mida vastuolus sama seaduse paragrahv 3 tooduga, samuti põhiseaduse ja terve maksustatakse. Samas § 12 sätestab maksumäära, ehk millise mõistusega. maksumääraga maksustatakse maksuobjekti. Maksumäära komponendid 12 Paragrahv 3 kohaselt on maksu objektiks mootorsõiduk, aga paragrahvis 12 ja arvutusmehhanism ei ole seega maksuobjekti nimetusega määratud ega arvutatakse massiosa mitte mootorsõidukilt, vaid sellele piiratud. Seetõttu ei ole siin tegemist vastuoluga normide vahel ega ka lisaks ka võimalikelt reisijatelt ja võimalikult veoselt. Massiosa arvutuse aluseks mitte põhiseadusega. peaks olema sõiduki tühimass (liiklusseaduse kohaselt- tühimass on valmistaja määratud täisvarustuses sõiduki mass ), mitte täismass (liiklusseaduses Massiosa arvutuse aluseks on võetud sõiduki täismass, kuna sõiduki mõiste- täismass on valmistaja määratud juhi, sõitjate ja veosega täisvarustuses tühimass võib olla manipuleeritavam kui täismass. Tühimass peaks olema sõiduki suurim mass). Suurem enamus nendest M1 sõidukitest suudab sõita muudetav nt eemaldades osa lisavarustust ja taotleda uue tühimassi kiiremini, kui 90km tunnis, ega sellepärast ei saa liiklustrahvi ette välja kirjutada registrisse kandmist. Maks ei peaks aga olema motivaatoriks või kui reisida sama sõidukiga praamil, siis tuleb ikka maksta nende reisijate eest, ümberehitamisel. M1 sõidukite mootorsõidukimaks koosneb baasosast, kes on reaalselt sõidukis, mitte võimalike ülejäänud reisijate kohtade pealt. Ka saaste ja kaalu komponentidest ning vanusekordajast. hotellis võib ette tulla, et võimalik on võtta lisavoodi, aga kui seda ei kasutata, siis selle pealt ju ei maksa. Ei ole teada, et eksabikaasale peaks elatisraha maksma, kuiKaalukomponendina kirjeldab täismass hästi sõiduki üldist tehnilist neil ühiseid lapsi ei ole, kuigi võimalus laste saamiseks oli ju olemas. Ma ei tea võimekust ja võimalikku kaalust tulenevat mõju. Nt ei ole mõeldav kui absurdseid näiteid peab tooma, et riigikogu liikmed saaksid aru, mida igakordselt kindlaks teha, milline on konkreetse sõiduki tegelik kaal praegusel juhul tahetakse maksustada. Kui on soov maksustada võimalikke konkreetsel liikluses kasutamise korral või keskmiselt aastas (juhi tegelik reisijaid ja võimalikku veost, siis tuleb selleks eraldi seadus teha. Huvitav on ka kaal, kaassõitjate kaal, pagas, varustus jms). Nn automaksu eesmärgiks on see, et enamuses seaduse punktides on kasutuses tühimass, aga just sõiduautode sõidukite keskkonnamõjude vähendamine ja eelarvevahendite hankimine puhul on võetud äkki täismass. riigi toimimiseks tarvilike tegevuste rahastamiseks. Tegemist on nii keskkonnamaksuga kui ka varamaksuga. Kuivõrd maks peaks suunama Sama seaduse paragrahvis 6 toodud maksukohustuse fikseerimine 1 jaanuari tarbijate käitumist läbi rahalise mõjutuse, siis võib oletada, et tühimassist seisuga pole normaalne. Seda saab ikka arvutada tagantjärele, mitu päeva aastas lähtumisel olnuks sama mõju ja fiskaalse eesmärgi saavutamiseks tarvilik on auto registris antud isiku nimel olnud, niipalju tuleb ka maksta või siis tuleb rakendada kõrgemaid maksumäärasid. arvestada kuukaupa, nagu töötasu ja muid jooksvaid makse. Kui isik müüb auto teisel jaanuaril maha, siis tema ju ei peaks selle eest 364 päeva osa maksma. Meil Automaks (registreerimistasu ja aastamaks) on suunatud eelkõige on ju nn digiriik, kus autoregister toimib väga hästi, kuidas siis nüüd ei saa seda keskkonnasäästlikumate sõidukite soetamisele ja kasutamisele. Lisaks kuidagi ühildada maksuameti süsteemiga, et maksukohustus oleks õiglane. keskkonnaeesmärgile täidab maks ka fiskaalset rolli, tagades riigile tulu avalike kulude katteks. Sealjuures ei ole eesmärgiks vanema autopargi Lisaks jääb ebaselgeks antud seaduse eesmärk, mida sellega tahetakse saavutada? jõuline kasutusest väljatõrjumine, vaid tarbijate suunamine keskkonda Igal seadusel või regulatsioonil peaks olema ikkagi mingi eesmärk, praegu jääb vähem koormavate valikute tegemisele ning vajadusel ka autost see selgusetuks, kas tahetakse, et loodus oleks puhtam või autopark uuem ja loobumise soodustamine. turvalisem või vähendada ummikuid või ??? Aastapõhisel arvestusel on loodud teatav sarnasus maamaksuga, kus maksukohustus lasub isikul, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik. Aasta kestel sõiduki müümisel saab mootorsõidukimaksu käsitleda hinna või tehingu komponendina. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE on läbinud esimese lugemise. Eelnõus on arvestatud Õiguskantsleri poolt 13  Riigikogule tehtud ettepanekuid täpsustada mootorsõidukimaksu regulatsiooni olukordades, kus sõiduk hävib või varastatakse. 5.2. (I.P) Maksumäära komponendid ja arvutusmehhanism ei ole muidugi Vt eelmine vastus. maksuobjekti nimetusega määratud ega piiratud, aga nende valikul ei tohi ära unustada seda objekti ennast ja selle komponente, mida tahetakse maksustada. Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole vanemate autode kasutusest Praegusel juhul maksustatakse võimalikke reisijaid ja võimalikku veost. väljatõrjumine. Üle 20 aasta vanustelt sõidukitelt tuleb tasuda vaid Tootjatehase poolt kinnitatud mootorsõiduki tühimass sisaldab ka juhi kaalu (ca baasosa, mis ongi mõeldud motiveerima neid lõpuni kasutama ning 70kg) ja 90% kütuse paaki mahtuva kütuse massi. Seega oleks õiglane võtta vältima enneaegset mahakandmist. arvutuse aluseks tühimass. Kõneall olev seadus maksustab kõik võimalikud reisijad, ehk eeldab, et autos on maksimaalne arv reisijaid. Kui auto on ettevõtte omandis ja määratud töösõitudeks, siis kas autos olevad pereliikmed või teised isikud, kes ei ole ettevõtlusega otseselt seotud tekitavad erisoodustusmaksu kohustuse? Palun uurida Rahandusministeeriumilt, miks võeti arvutuste aluseks täismass? Seda selgitust ei ole vaja ainult mulle, vaid ka rahanduskomisjoni liikmetele, sest ei ole normaalne, et seadust menetletakse nii, et selle sisu pole arusaadav. Teie poolt välja toodud eeldus, et hakatakse sõidukeid kuidagi ümber ehitama on kummaline, ma ei julgeks küll eeldada, et inimesed on pahatahtlikud. Eesti kodanikud on vägagi ausad ja maksukuulekad, aga on mingid piirid, millest üle minnes tekib kodanikel tunne, et nende suhtes on ebaõiglaselt käitutud. Kui riigi eelarve oleks selge ja loetav, millest saaksid aru muu hulgas ka rahanduskomisjoni liikmed ja riigikogu liikmed, siis saaks sealt arvatavasti päris palju ridu maha tõmmata, mis tegelikult ei ole riigi toimimiseks tarvilikud tegevused. Ma ei saa küll nõus olla väitega, et eesmärgiks ei ole võetud vanema autopargi kasutusest väljasurumist, sest kui vanema auto registreerimistasu on pool auto turuhinnast, siis neid autosid enam ei saa lihtsalt müüa. Nii jäävad ikkagi paljud autod lõpuni kasutamata. Autost loobumise jutt võib ju tunduda ilus, aga kõik inimesed (õnneks või kahjuks) ei ela Tallinnas. Kui Te kujutate ette, kus asub näiteks Misso alevik, siis... Meil ei ole tramme, ei ole raudteed, ei ole sadamat ja laevaliiklust, ei ole lennujaama, ei ole taksosid ega autorenti, ei ole ka tõukside renti või paljukiidetud kastirattaid, ehk siis ühistransport on väga piiratud (aegadel ja suundadel). Kui arvestada, et lähim lasteaed on 12km, lähim põhikool 20km, lähim 14  riigigümnaasium 45km, lähim haigla ja tervisekeskus 45km jne. Need vahemaad ei mahu kahjuks 15 minutilise jalutuskäigu piiridesse ja elanikel on auto hädavajalik tarbeese, mitte staatusesümbol. Eesmärk on küll suunata sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse suunas, aga kahjuks see meil ei tööta. Seaduse seletuskirjas on toodud Norra näide, aga kahjuks unustatakse ära, millised on Norras inimeste sissetulekud ja millised elektri hinnad lõpptarbijale. Eestis kahjuks, arvuta kuidas tahad, ei ole säästlik elektriautot ega ka pistikhübriidi osta, sest hinnavahe sisepõlemismootoriga autoga võrreldes on suur ja kõrgetest elektrihindadest ja ülekandetasudest tulenevalt tasuvusaeg ja -kilometraaž väga pikk kui mitte võimatu. Suhteliselt meelevaldne on võrrelda mootorsõidukimaksu maamaksuga, sest ühel puhul on tegemist kinnisasjaga ja teise puhul tarbeesemega, käibevaraga. Kui palju tehinguid tehakse 20 aasta jooksul ühe kinnistuga keskmiselt ja kui palju tehinguid autoga. Mootorsõidukimaksu saab ju uut autot ostes ka praegu proportsionaalselt arvutada, ma ei saa aru, miks ei saa siis kõiki tehinguid arvesse võtta? Soov on suunata keskkonnasäästlikuma auto suunas, aga kui see maainimene tahab autot vahetada, siis peab ta tasuma aasta alguse seisuga aastamaksu oma vanalt sõidukilt, siis peaks ta suutma selle maha müüa koos selle aastamaksu ja registreerimistasuga koos, mis on suhteliselt võimatu ja siis tuleb tal uue auto pealt veel omakorda aastamaks proportsionaalselt tasuda + registreerimistasu. See rehkendus kahjuks ei anna kuidagi välja ja maainimesed pannakse veel kehvemasse olukorda võrreldes linnainimestega. 5.3. (K.T) Kirjutan teile murega, mis puudutab autode maksustamise korda Eestis. Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE-ga Minu pere sattus 2025. aastal olukorda, kus meilt nõutakse maksu kaks korda ühe luuakse alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks ja sama perioodi eest, kuigi meil ei olnud korraga kahte autot. proportsionaalsuse alusel jooksva aasta jooksul kuni selle ajani kui sõiduk Nimelt kuulus meile aasta alguses (1. jaanuari seisuga) üks auto, mille me liiklusregistrist kustutatakse, sh sõiduki võõrandamisel välisriiki. müüsime märtsis. Selle eest tuleb tasuda automaks terve aasta eest. Juunis ostsime uue auto, mille eest tuleb nüüd samuti maksta – kuigi esimene auto oli juba ammu Aasta kestel sõiduki müümisel saab võõrandaja mootorsõidukimaksu müüdud. käsitleda hinna või tehingu komponendina. Järgmise aasta 1. jaanuaril läheb maksuteade juba liiklusregistri andmete alusel uuele omanikule. Selline maksustamise põhimõte on ebaloogiline ja ebaõiglane. Meie hinnangul Jooksval maksustamisperioodil on võimalik järgijäänud tuleks automaksu arvestada proportsionaalselt tegeliku kasutusperioodi põhjal, mootorsõidukimaksu summa arvutada sõiduki müügihinda. nagu see on tavaks paljudes Euroopa riikides. 15  Arvestades, et üldine maksukoormus on juba niigi suur (sh 2025. aasta käibemaksutõus 24%-ni), mõjub selline topeltmaksustamine eriti rängalt tavalistele peredele. 5.4. Olen M.K. Üksi elav pensionär ja teemaks automaks. Auto on mul 2019.a Opel Mootorsõidukimaks e varamaks on oma olemuselt seotud vara Insignia, diisel 145kw ,nelikvedu sõiduauto. Te olete teinud seaduse, kus ma pean omamisega. Lisaks on kehtestatud erisused tulenevalt vara e sõiduki automaksu maksma 452,96 eur. Mul ei ole sellist raha, et tasuda see maks keskkonnakoormusest, kuid samas vähendab maksukoormust sõiduki teile! Kust kohast ma võtan selle raha? Mis alusel te olete selle tulemi vanus. Suhteliselt uue, raske ja kõrgema CO₂ näiduga sõidukil on maks saanud? Kas pensionärid polegi inimesed? Te vist ei saa aru, et probleemid kõrgem, mis on ilmselt põhjuseks ka käesoleval puhul. Oleme püüdnud majanduslikult hakkasid siis kui hakkasite mängima elektri hindadega ja muude mootorsõidukimaksu võimalikult taskukohaseks kujundada, maksudega! Valitsus, kes tõstab pidevalt makse - näitab lihtsalt selle meeskonna tasakaalustades nii isikute maksevõimet kui maksu eesmärki. nõrkust! Siinkohal saaks soovitada, et isikul on võimalik kaaluda sõiduki Käibemaksu mitmekordsete tõstmisega ja lisaks teised maksud- hävitate ju vahetamist väiksema sõiduki vastu, või siiski jätkata selle sõiduki eest väikemajanduse täielikult- olete juba hävitanud. Kui targemad riigid mõtlevad maksu tasumisega. kuidas majandust elavdada ja konkurentsi võimeliseks teha maksude vähendamisega siis teie teete vastupidi. Kahju aga pean ütlema ,et RE START sellel riigile . 5.5. (M.S.) Minu küsimus puudutab kahe väga sarnaste tehniliste näitajatega sõidukite Toodud näites tuleneb kahe sarnase sõiduki aastamaksu erinevus aastamaksu kujunemist. peamiselt sellest, et mudelite varustus mõjutab sõiduki tehnilisi näitajaid Võrdluses sõidukid: (tühimassi ja kandevõimet), mille alusel arvutatakse võimsuse ja 1. Toyota Land Cruiser, reg.nr 780 HTZ /2020/ ja kandevõime jagamisel tekkiv koefitsient. Sellest tulenevalt võib 2. Toyota Land Cruiser, reg.nr. 570 KDY /2020/. maksuerinevus kujuneda oluliselt erinevaks. Mootorsõiduki aastamaks esimesel sõidukil reg.nr 780 HTZ on 980.00 € aastas ja teisel sarnaste tehniliste näitajatega ning sama kategooria sõidukil on aastamaks AINULT 216,00 €! Kas järgmiste tehniliste andmete erinevus on väärt 764.- euro suurust hinnavahet? Andmete võrdlus: tühimass: 780 HTZ – 2401 kg 570 KDY – 2309 kg Tühimasside erinevus: sõidukil reg.nr. 780 HTZ on 92 kg raskem. Kandevõime: 780 HTZ – 589 kg 570 KDY – 681 kg Kandevõime erinevus: sõidukil reg.nr. 570 KDY on 92 kg suurem. 16  Kas selliste tehniliste andmete realt reale tõstmisega tekitatav hinnavahe on ikka ÕIGLANE ja TÄNASES EESTIS LUBATUD? Samuti võrdlesin heitmenormi CO2 (WLTP), mis on sõidukil reg.nr. 780 HTZ 7g/km kohta suurem. Kui erinevus tuleb siit, KAS SIIS IGA GRAMM on tõesti 100.- EUROT VÄÄRT?! 5.6. (T.A) Soovin Riigikogult selget vastust: 1. Kui silmas on peetud, et sõiduk on liiklusregistrist kustutatud, siis 1. Miks peab tavaline inimene maksma maksu varade eest, mida tal enam eelnõuga 677 SE on juba ette nähtud, et maksukohustus lühendatakse pole? proportsionaalselt kuni sõiduki liiklusregistrist kustutamiseni. Sellisel 2. Miks on maksusüsteem üles ehitatud eeldusel, et omamine = saastamine, juhul ei pea maksma vara eest, mida enam registris ei ole ega mida ei ole isegi kui see vara ei liigu ega eksisteeri kasutataval kujul? võimalik kasutada. Eelnõu peaks jõustuma veel sel aastal. Siseriikliku 3. Kuidas on tagatud inimeste põhiseaduslik kaitse, kui EMTA saadab võõrandamise korral jääb maksukohustus aga kehtiva seaduse kohaselt täitemenetlust enne, kui vaided on läbi vaadatud? endisele omanikule kuni kalendriaasta lõpuni ning uus omanik võtab kohustuse üle alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Lisaks soovin rõhutada, et minu kui tavakodaniku silmis on see maks vastuolus 2. Mootorsõiduki puhul kaasneb negatiivne välismõju juba üksnes selle Eesti Vabariigi põhiseadusega, eelkõige: tootmise ja hilisema utiliseerimisega, mitte vaid tulenevalt selle • PS § 10 – Inimväärikuse ja õiguspärase ootuse põhimõte. Ei ole väärikas kasutusest. Kastustus sihib enam kütuseaktsiis. ega õiglane nõuda maksu vara eest, mida enam ei eksisteeri; 3. Täitemenetluste osas jäävad kehtima üldised põhimõtted, mille kohaselt • PS § 11 – Proportsionaalsuse põhimõte. Maksukoormus ei tohi olla vaide esitamine ei peata täitemenetluse algatamist, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab teisiti. ebamõistlik ega inimese elulist olukorda ignoreeriv; • PS § 12 – Võrdsus seaduse ees. Maks ei arvesta inimeste erinevat elukohta, vajadusi ega tegelikku olukorda; • PS § 13 – Õigus riigi ja seaduse kaitsele. Praegu tunnen, et mind selle eest ei kaitsta; • PS § 14 – Riigivõimu kohustus tagada põhiõigused. Seda ei ole tehtud, kui ähvardatakse täitemenetluse ja kontode arestimistega, lähtudes seadusest, mille põhiseaduspärasus on küsimärgi all. 5.7. (T.T) Kirjutan Teile kui Eesti Vabariigi kodanik, kellele on saadetud Maksu- ja Vt eelmine vastus. Tolliametist teade mootorsõidukimaksu tasumise kohustuse kohta. Olen saanud EMTA-lt ametliku hoiatuse, et kui 10 päeva jooksul ei ole maksu tasutud, Täiendavalt: Riigikogu rahanduskomisjon on algatanud alustatakse minu suhtes sundtäitmist. mootorsõidukimaksu seaduse muudatuse, mille eesmärgiks on mootorsõidukimaksu proportsionaalne vähendamine ja asjaomasel juhul Sundtäitmise rakendamine kurnaks mind väga. Maksukorralduse seaduse § 128 ka tagastamine sõiduki liiklusregistrist kustutamisel. Selleks lühendatakse lõike 1 alusel algatatav täitemenetlus toob endaga kaasa varade arestimise ja muud tagasiulatualt jooksva aasta mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi piirangud, mis minu elujärku oluliselt halvendaksid. Seda enam, et tänaseks ei ole kuni sõiduki liiklusregistrist kustutamiseni. Selleks teeb maksuhaldur mul enam neid sõidukeid, mille eest minult nüüd raha nõutakse. Need autod on mootorsõidukimaksu ümberarvutuse ja määrab maksu uuesti. Lisaks, maha kantud ega osale enam liikluses, ent mulle esitatakse maksuarve nende eelnõuga kavandatakse ka maksukohustuse peatamist sõiduki ajutisel 17  kunagise omamise eest. Kuidas on võimalik nõuda raha millegi eest, mida enam kustutamisel ajaks, mil see on varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti ei eksisteeri? Maksunõue on minu kui tavalise maainimese jaoks poolt tagaotsitavaks kuulutatud. ebaproportsionaalselt koormav. Tegemist on alles Riigikogu menetluses oleva eelnõuga. Ja olgugi, et Soovin Riigikogult selget vastust: eelnõus on kavandatud uue regulatsiooni tagasiulatuv kohaldamine alates 1. Miks peab tavaline inimene maksma maksu varade eest, mida tal enam käesolev aasta algusest, peab arvestama sellega, et käesoleval aastal on pole? esimene mootorsõidukimaksu tasumise tähtaeg juba möödunud. Eelnõu 2. Miks on maksusüsteem üles ehitatud eeldusel, et omamine saastamine, seletuskirjas on selle olukorra kohta toodud järgmine näide. Kui sõiduk isegi kui see vara ei liigu ega eksisteeri kasutataval kujul? maksusummaga 120 eurot kustutati liiklusregistrist 2025. aasta 31. 3. Kuidas on tagatud inimeste põhiseaduslik kaitse, kui meid MTA saadab jaanuaril, pidanuks isik 2025. aasta 15. juunil siiski tasuma ära poole täitemenetlust enne, kui vaided on läbi vaadatud? maksust ehk 60 eurot (mootorsõidukimaksu seaduse § 7). Maksuteade on haldusakt ja see kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (maksukorralduse seaduse § 61). Seega, alles pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist ja jõustumist arvutab maksuhaldur välja ja määrab uue vähendatud maksusumma. Toodud näite puhul jääks eelnõu kohaselt isiku maksukohustuseks 2025. aastal 10 eurot ja 50 eurot ning enammakstud summa kantakse tagasi tema ettemaksukontole. „Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse“ eelnõu dokumendid ja menetlusinfo leiab Riigikogu kodulehelt eelnõu 677 SE kaardilt. 5.8. (T.T) Palun edastage rahanduskomisjonile järgmised ettepanekud seoses eelnõuga Eelnõuga 677 SE on juba ette nähtud, et maksukohustus lühendatakse 677 SE: proportsionaalselt kuni sõiduki liiklusregistrist kustutamiseni, sh juhul, • Võtta seaduse muudatuse menetlemisel arvesse juhtumid, kus kui sõiduk on hävinud või võõrandatud välisriiki. Sellisel juhul ei pea maksukohustus on määratud hävinud või registrist kustutatud sõidukite maksma vara eest, mida enam registris ei ole ega mida ei ole võimalik eest, ning tagada nende inimeste maksuvabastus või maksutagastus ilma kasutada. Siseriikliku võõrandamise korral jääb maksukohustus aga täiendava vaideprotsessita. kehtiva seaduse kohaselt endisele omanikule kuni kalendriaasta lõpuni • Lisada seadusesse selge põhimõte, et maksukohustus lõpeb vara ning uus omanik võtab kohustuse üle alates järgmise aasta 1. jaanuarist. liiklusregistrist kustutamisega ega ulatu üle selle aja. • Peatada täitemenetluste algatamine juhtumites, kus vaie on esitatud ja Täitemenetluses jäävad kehtima üldised, väljaspool mootorsõidukimaksu lahendamata, et kaitsta inimesi põhjendamatu varalise kahju eest. seaduse reguleerimisala kehtivad põhimõtted, mille kohaselt vaide esitamine ei peata täitemenetluse algatamist, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab teisiti. 6. Transpordiamet 6.1. Sõiduki registreerimisel tasutav registreerimistasu (vt liiklusseadus § 19016) on Vastab Kliimaministeerium. praegu kehtiva regulatsiooni alusel tagastatav juhul, kui sõiduk kustutati Eesti liiklusregistrist eesmärgiga võtta see kasutusele väljaspool Eestit (vt liiklusseadus § 19027). 18  Transpordiameti ettepanek on muuta liiklusseaduse § 19027 sätteid nii, et registreerimistasu oleks tagastatav ka siis, kui sõiduk kustutatakse Eesti liiklusregistrist seoses selle lammutamisega jäätmekäitleja poolt või selle hävinemisega selliselt, et seda ei saa enam nõuetekohaselt lammutada. Lisaks võiks registreerimistasu olla tagastatav ka siis, kui sõiduk kustutatakse Eesti liiklusregistrist seoses asjaoludega, et see on varastatud ning selle tagaotsimisega seotud toimingud on lõpetatud (enam ei otsita aktiivselt taga). Selgituseks, et kui toimub näiteks selline liiklusõnnetus, mille tagajärjel ei ole sõidukit enam majanduslikus mõttes mõistlik taastada, liigub see jäätmekäitleja kätte, kes selle lõplikult lammutab, misjärel sõiduk liiklusregistrist kustutatakse. Need on õnnetud olukorrad, millest inimesed võivad ennast leida ning oleks igati inimlik ja loogiline, et inimestel tekib vähemalt võimalus registreerimistasu tagasi taotleda, sest sõidukit, mille registreerimise eest tasuti suur summa, ei ole enam võimalik kasutada. 7. Õiguskantsler 7.1. Viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus kooskõlla Eesti Vabariigi Mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seadus 677 SE eelnõuga luuakse põhiseaduse §-dega 11, 14, 32 ja 12. alus mootorsõidukimaksu maksustamisperioodi lühendamiseks. Õigus lühendamiseks tekib kahel juhul. Kui sõiduk liiklusregistrist kustutatakse, Leian, et kuna mootorsõidukimaksu seaduses ja liiklusseaduses puuduvad sätted, lühendatakse jooksva aasta maksustamisperioodi kuni selle ajani. Samuti mis arvestaksid vara hävimise või muid kasutusest väljalangemise juhtumeid, on peatatakse maksukohustus sõiduki ajutisel kustutamisel ajaks, mil see on mootorsõidukimaksu seadus (MSMS) ja liiklusseadus (LS) vastuolus Eesti varguse tõttu Politsei- ja Piirivalveameti poolt tagaotsitavaks kuulutatud. Vabariigi põhiseaduse (PS) §-dega 11, 12 ja 32. Liiklusseaduses puuduvad Sellega viiakse mootorsõidukimaks kooskõlla põhiseadusega ja tagatakse mitmed olulised registreerimistasu administreerimist reguleerivad sätted, mistõttu proportsionaalne omandipõhiõiguse piirang. on liiklusseadus vastuolus ka PS §-ga 14. 7.2. Pöördusin 26.02.2025 Riigikogu poole ettepanekuga mootorsõidukimaksu Vastav eelnõu 677 SE soovitud muudatusteks on läbinud esimese seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Riigikogu otsustas lugemise 6.10.2025. 10.04.2025 õiguskantsleri ettepaneku täita. Riigikogu esimees tegi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152 alusel rahanduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Kahjuks ei ole seaduseelnõu seni algatatud. 19  Viimasel ajal on õiguskantsler saanud mitmeid pöördumisi inimestelt, kelle sõiduk on 2025. aasta jooksul hävinud või konfiskeeritud. Olgugi, et Riigikogu leidis, et maksu võtmine sellistel juhtumitel on põhiseadusvastane, nõutakse inimestelt ikkagi maksu tähtpäevaks tasumist. Õiguskantsleri poole on pöördunud ka miinimumsissetulekuga inimesi, kelle jaoks on maksu tasumise esimeseks tähtpäevaks tasuda tulev summa ülejõukäivalt suur. Inimestelt nõutakse maksu tasumist, kuigi maksustatav vara on hävinud. Vaatamata tekkinud viivitusele pole õiguskantsler seni Riigikohtusse pöördunud. Asi on selles, et igal juhul on vaja uusi norme, mida Riigikohus Riigikogu asemel kehtestada ei saa. Palun Teil eelnõu algatada ja näha selles ette sätted, mis aitavad juba kannatanud inimesi. Üks võimalus on näha ette, et hävinud, konfiskeeritud jms sõidukeid puudutavad muudatused jõustuvad tagasiulatuvalt alates 2025. aasta 1. jaanuarist. Ühtlasi saaks anda maksumaksjatele õiguse taotleda enammakstud maksusumma tagasi (nt perioodi eest, mil hävinud mootorsõiduk oli liiklusregistrist kustutatud või varastatud, konfiskeeritud vms mootorsõiduk oli ajutiselt kustutatud). Juhul, kui tehniliselt on see võimalik, saaks teha ka nii, et riik korrigeerib maksuteated liiklusregistri andmete põhjal omal algatusel ning tagastab enammaksed ettemaksukontodele, ilma et inimesed peaks eraldi tagastusnõuet esitama. 7.3. Riigikogu algatas õiguskantsleri 26.02.2025 Riigikogule tehtud ettepaneku Hetkel ei ole registreerimistasu tagastamise sätteid plaanis laiendada. täitmise eesmärgil käesoleva aasta 16. juunil mootorsõidukimaksu seaduse Inimestel on võimalik oma vara hävimise ja varguse vastu kindlustada ja muutmise seaduse eelnõu (677 SE). seeläbi riske maandada. Kui maksumaksjal on vabatahtlik sõidukikindlustus, võetakse kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamisel Eelnõus on praegu puudu liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks arvesse ka uue sõiduki soetamiskulu. Selle kulu osa võib olla ka uue vajalikud sätted. Riigikogu otsustas ka need luua ja nende loomine tehti sõiduki soetamisel makstav registreerimistasu (hüvitise suurus oleneb rahanduskomisjoni ülesandeks. Palun Teil eelnõu täiendada ning näha ette sätted kindlustuslepingust) või makstakse lihtsalt välja lepingus kokku lepitud ka registreerimistasu tagastamiseks juhtumil, kui sõiduk pärast summa. registreerimistoimingut hävib või varastatakse (ettepaneku punktid 37-40, 45-47), samuti registreerimistasu administreerimist reguleerivad üldsätted (ettepaneku punktid 48-50). 20