SELGITUSKIRI
Riigi Tugiteenuste Keskusele
Rahandusministeerium
Saatja: SA Viljandimaa Arenduskeskus
Kuupäev: 17.10.2025
Teema: Küsimused ja ettepanek seoses PEEK meetme määruses sätestatud arenguleppe
nõukogude rolli ja pädevusega
Austatud Riigi Tugiteenuste Keskus,
Lähtudes riigihalduse ministri 19. detsembri 2022 määrusest nr 65 „Toetuse andmise
tingimused ja kord meetmes Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (muudetud
22.05.2025, jõust. 25.05.2025), soovin juhtida tähelepanu mitmele olulisele probleemile ja
vastuolule, mis on seotud regionaalsete arengulepete nõukogude rolli, pädevuse ja praktika
erinevustega.
1. Ebavõrdne olukord Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti vahel
PEEK meetme rakendamisel on tekkinud olukord, kus Lõuna-Eesti regionaalne arenguleppe
nõukogu on väljastanud projektidele kinnituskirjad vastavalt määruse §15 lg 6 ja §21 lg 72
nõuetele, Kesk-Eesti nõukogu aga ei ole seda teinud, viidates häälteenamuse puudumisele.
Viljandimaa taotlejana on seetõttu sattunud ebavõrdsesse olukorda – me tegutseme ja esitame
taotluse Lõuna-Eesti NUTS piirkonnast, kuid peame määruse alusel taotlema kinnituskirja
Kesk-Eesti nõukogult, kes pole suutnud otsust vastu võtta. Tulemusena on Viljandimaa
projektid juba eos halvemas konkurentsiolukorras võrreldes teiste Lõuna-Eesti piirkonna
taotlejatega, kes said nõukogu kinnitused ja 0,5 lisahindepunkti.
• Lõuna-Eesti piirkonnast esitati 11 taotlust. Piirkonna toetuse eelarve on 17 754 601
eurot;
• Kesk-Eesti piirkonnas ei olnud nõukogu suuteline andma ühelegi projektile kinnitust;
• See tähendab, et sama meetme piires on erinevate piirkondade taotlejaid hinnatud
ebavõrdselt ja erinevatel alustel.
Selline olukord ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ega haldusmenetluse
põhimõtetega, mis peaksid tagama ühetaolise menetluse kõigile toetuse taotlejatele.
3. Kesk-Eesti nõukogu uus ettepanek RTK-le
16.10.2025 on Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu teinud RTK-le ettepaneku hinnata projekte
tervikuna pärast taotluste esitamist, mitte enne, nagu määruse §21 lõige 72 ette näeb.
Määrus sätestab selgelt, et kinnituskirjad peavad olema esitatud koos taotlusega taotlusvooru
avamise tähtpäevaks. Seega ei ole nõukogul pädevust anda kinnituskirju hilisemalt
hindamisprotsessi käigus.
Palun selgitada, kas RTK peab sellist ettepanekut õiguspäraseks ja kas RTK-l on volitusi
lubada määruse sõnastusest kõrvalekalduvat tõlgendust.
4. Hindamis- ja kinnituskirjade andmise juhendi puudumine
Palun selgitada, kas Riigi Tugiteenuste Keskusele on arenguleppe nõukogude poolt esitatud
ametlik hindamise juhend või kord, mis reguleerib kinnituskirjade väljastamist.
Kui määruses on sätestatud, et nõukogud annavad kinnituskirju, peab sellele olema
kehtestatud selge ja võrdselt kohaldatav alus, sh:
• millal ja kuidas kinnitus antakse;
• millised on hindamiskriteeriumid;
• kes ja millise pädevuse alusel otsustab.
Hetkel puudub igasugune dokument või juhis, mis tagaks otsustusprotsessi läbipaistvuse ja
võrdse kohtlemise kõikides piirkondades.
5. Õiguslik ja menetluslik ebajärjekindlus
Soovin selgitust, kuidas ja millistel alustel on otsustatud, et arenguleppe nõukogud on
pädevad projektidele lisapunkte andma ning väljastama kinnituskirju.
Meetme Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond (PEEK) eelarve on piiratud ja
konkurents äärmiselt tihe. Sellises olukorras on 0,5 hindepunkti otsustaval kaalul ning võib
määrata projekti edukuse või mitteedukuse.
Arusaamatu on, kuidas on selline mehhanism määrusesse lisatud ilma selge metoodika,
hindamisjuhendita, mis reguleeriks nõukogude otsustusõigust.
Kui nõukogude pädevus ja hindamiskord ei ole määratletud — kas ja millisel õiguslikul alusel
saavad need nõukogud üldse teha otsuseid, mis mõjutavad toetuse andmist.
Selline olukord võib kaasa tuua vaidlustamis- ja tühistamisriski, sest ühelegi konkreetsele
õigusnormile ei ole viidatud, mis kinnitaks nõukogude kui haldusotsuse andjate pädevust.
Selline ebaselge regulatsioon võib olla käsitletav kui haldusorgani tegematajätmine või
õigusvastane delegeerimine, kuna nõukogude otsused mõjutavad otseselt toetuse jaotamist
ilma, et nende tegevus oleks õiguslikult kontrollitav.
6. Ettepanek määruse muutmiseks
Arvestades eeltoodut, teen ettepaneku määruse §21 lõike 72 ja §15 lõike 6 muutmiseks või
ajutiseks peatamiseks, kuni:
• on kinnitatud ja avalikustatud ametlik juhend, mille alusel nõukogud kinnituskirju
annavad;
• on õiguslikult selge, et mõlemad nõukogud on kehtivalt moodustatud ja
tegutsemispädevad;
• on tagatud, et kõigi piirkondade taotlejaid koheldakse võrdselt ja läbipaistvalt.
Hetkel kehtiv sõnastus loob ebavõrdse konkurentsiolukorra, kus ühes piirkonnas (Lõuna-
Eestis) on taotlejatele antud võimalus saada täiendavaid punkte, samas kui teises piirkonnas
(Kesk-Eestis) puudub selleks sisuline ja formaalne võimalus.
Kokkuvõtteks palun RTK-l anda kirjalik vastus järgmistele küsimustele:
1. Millistel õiguslikel ja sisulistel alustel on arenguleppe nõukogudele antud roll anda
kinnituskirju ja mõjutada hindepunkte?
2. Kas RTK peab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu ettepanekut õiguspäraseks ja kas
RTK-l on volitusi lubada määruse sõnastusest kõrvalekalduvat tõlgendust?
3. Kas RTK-l on olemas või on nõutud ministeeriumilt juhend, mis reguleerib nende
kinnituskirjade andmist ja hindamisprotsessi?
4. Kas selline regulatsioon võib tekitada õiguskaitse- või vaideolukordi taotlejate võrdse
kohtlemise rikkumise tõttu?
5. Kas RTK peab põhjendatuks määruse §21 lõike 72 ja §15 lõike 6 muutmist või
eemaldamist, kuni vastavad protseduurid ja alused on läbipaistvalt reguleeritud?
Lisatud:
1. Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu vastus kinnituskirja taotlusele (16.10.2025)
2. Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule – projekt „Linnuste tee“ (07.10.2025)
Lugupidamisega
Kadi Ploom
SA Viljandimaa Arenduskeskus
Juhatuse liige
+372 5696 4686
[email protected]
Sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus Vabaduse plats 4 Viljandi 71020
[email protected] Vastus kinnituskirja taotlusele 1 6 . oktoober 2025. a Kesk -Eesti arenguleppe nõukogu arutas meetmesse „ Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond “ esitatavate ning nõukogule kinnituse saamiseks esitatud projekti de vastavust Kesk -Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele ja selles sisalduvale tegevuskavale (tegevussuundadele) . Nõukogu kinnituse andmist käsitleb riigihalduse ministri 19.12.2022 määrusega nr 65 kinnitatud „ Toetuse andmise tingimus ed ja kor d meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond ” § 15 lg 6. Viidatud projektitaotluste kirjeldusi ja kinnituskirja andmist arutades ei saanud Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu häälteenamuse puudumise tõttu teha otsust, millega kinnitatakse projekti de vastavust leppele . Nõukogu jäi häälteenamusega seisukohale, et sellise kinnituse andmine enne kõigi tähtajaks esitatud regiooni projektitaotluste esitamist ei oleks täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga ning on teinud Riigi Tugiteenuste Keskusele ettepaneku, et seetõttu tuleks määrust tõlgendada nii, et nõukogule antakse võimalust pärast projektitaotluste esitamist, ajal kui toimub projektide hindamine, tutvuda kõigi Kesk-Eesti regioonis esitatud projektiga ning seejärel anda oma hinnang nende vastavuse kohta Kesk-Eesti arenguleppega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Marrandi Kesk -Eesti arenguleppe nõukogu esimees
Selgituskiri
Riigi Tugiteenuste Keskusele
Meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ projektitaotluse juurde
Projekt: „Linnuste tee“
Taotleja: SA Viljandimaa Arenduskeskus
Käesolevaga edastame Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule esitatud projekti „Linnuste tee“
taotluse ja nõukogu vastuskirja.
Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu teatas oma vastuses, et ei ole saanud häälteenamusega
langetada otsust, millega kinnitatakse projekti vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna
edendamise arenguleppele ja selles sisalduvale tegevuskavale. Nõukogu jäi seisukohale, et
enne kõigi projektitaotluste esitamist sellise kinnituse andmine ei oleks nende hinnangul
kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega ning tegi Riigi Tugiteenuste Keskusele ettepaneku
tõlgendada määrust viisil, mis võimaldaks hinnangu anda alles pärast kõigi taotluste esitamist
ja hindamisprotsessi käigus.
Sellest tulenevalt ei ole taotlejal praegu võimalik esitada nõukogu kinnituskirja, mida nõuab
riigihalduse ministri 19.12.2022 määrus nr 65 „Toetuse andmise tingimused ja kord meetmes
„Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ (§ 15 lg 6).
Kuna olukord ei ole tekkinud taotlejast tulenevalt, vaid seetõttu, et Kesk-Eesti arenguleppe
nõukogu ei ole suutnud oma pädevuses otsust vastu võtta, on taotleja sattunud olukorda, kus
kohustusliku lisadokumendi puudumine ei sõltu tema tegevusest.
Soovime tähelepanu juhtida, et selline olukord loob Kesk-Eesti regiooni taotlejate jaoks
ebavõrdse konkurentsiolukorra võrreldes teiste piirkondadega, kus nõukogu on oma
kinnitused õigeaegselt väljastanud. Samuti viitab see halduskoormuse ja koordineerimise
puudulikkusele, mis võib mõjutada projektide menetlemise õiglast ja võrdset kohtlemist
riikliku meetme raames.
Meetme PEEK raames on konkurents väga tihe ja määruse kohaselt on arenguleppe nõukogu
kinnitus osa formaalsetest nõuetest, mistõttu on tekkinud olukord, kus üks piirkond on
sisuliselt ilma võimaluseta vastata kõikidele taotlusnõuetele samadel alustel. Selline olukord
ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ega haldusmenetluse põhimõtetega ning seab kahtluse alla
nõukogu võimekuse oma rolli täita.
Lisatud:
1. Projektitaotlus „Linnuste tee“
2. Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu vastuskiri
Lugupidamisega
Kadi Ploom
SA Viljandimaa Arenduskeskus
Juhatuse liige
+372 5696 4686
[email protected]
Sihtasutus Viljandimaa Arenduskeskus Vabaduse plats 4 Viljandi 71020
[email protected] Vastus kinnituskirja taotlusele 1 6 . oktoober 2025. a Kesk -Eesti arenguleppe nõukogu arutas meetmesse „ Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond “ esitatavate ning nõukogule kinnituse saamiseks esitatud projekti de vastavust Kesk -Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele ja selles sisalduvale tegevuskavale (tegevussuundadele) . Nõukogu kinnituse andmist käsitleb riigihalduse ministri 19.12.2022 määrusega nr 65 kinnitatud „ Toetuse andmise tingimus ed ja kor d meetmes „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond ” § 15 lg 6. Viidatud projektitaotluste kirjeldusi ja kinnituskirja andmist arutades ei saanud Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu häälteenamuse puudumise tõttu teha otsust, millega kinnitatakse projekti de vastavust leppele . Nõukogu jäi häälteenamusega seisukohale, et sellise kinnituse andmine enne kõigi tähtajaks esitatud regiooni projektitaotluste esitamist ei oleks täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise printsiibiga ning on teinud Riigi Tugiteenuste Keskusele ettepaneku, et seetõttu tuleks määrust tõlgendada nii, et nõukogule antakse võimalust pärast projektitaotluste esitamist, ajal kui toimub projektide hindamine, tutvuda kõigi Kesk-Eesti regioonis esitatud projektiga ning seejärel anda oma hinnang nende vastavuse kohta Kesk-Eesti arenguleppega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Marrandi Kesk -Eesti arenguleppe nõukogu esimees
Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule
SA Viljandimaa Arenduskeskus esitab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule ülevaate
kavandatavast projektitaotlusest eesmärgiga saada nõukogult kinnitus projekti vastavusele
arenguleppes seatud strateegilistele eesmärkidele.
Projekti lühitutvustus: Projekt „Linnuste tee“ ühendab Kesk-Eesti ajalooliselt ja kultuuriliselt
olulised objektid – Viljandi, Lõhavere, Tarvastu ja Karksi ordulinnused ning Helme,
Põltsamaa ja Paide linnuse – ühtseks maakondade üleseks turismitooteks. Projekti eesmärk on
kujundada seitsmest linnusest terviklik külastajateekond koos ühise visuaalse identiteedi,
digiplatvormi, turundusstrateegia ja külastustaristuga.
Tulemuseks on atraktiivne, ligipääsetav ja tänapäevane päranditurismi sihtkoht, mis kasvatab
piirkonna nähtavust, külastatavust ja konkurentsivõimet.
Vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele
Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus
Arenguleppes nähakse ette piirkondlike keskuste elukvaliteedi ja teenuste kättesaadavuse
parandamist.
Projekt tugevdab Viljandi ja Paide kui Kesk-Eesti ajalooliste ja kultuuriliste keskuste
positsiooni, sidudes need väiksemate keskustega nagu Karksi-Nuia, Helme ja Põltsamaa.
Linnuste võrgustiku kaudu paraneb ligipääs avalikele turismiobjektidele, mis omakorda
kasvatab piirkondlikku ettevõtlust, turismivoogusid ning kohalike teenuste kasutust.
Nii toetab projekt regionaalset tasakaalu ja aitab vältida ääremaastumist – eesmärki, mis on
arenguleppe üldises visioonis (ptk I, p 1.7 ja 1.8) kesksel kohal.
Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu
Arenguleppe eesmärk on arendada ettevõtlust toetavat füüsilist ja digitaristut.
„Linnuste tee“ loob külastustaristu, mis hõlmab teekonna tähistust, parkimisalasid,
puhkealasid, viidastust ja ligipääsetavust erivajadustega külastajatele. Lisaks rajatakse ühine
veebikeskkond, mis toimib digitaalse külastusteekonnana ja turundusplatvormina.
Antud investeering tugevdab kogu piirkonna ettevõtluskeskkonda: see suurendab
turismiteenuste (majutus, toitlustus, giiditeenus, käsitöö, transport) nõudlust ja loob uusi
ettevõtlusvõimalusi.
Projekt on otseselt kooskõlas arenguleppe ülesandega tagada ettevõtluseks vajalik taristu ja
tugevdada regioonidevahelist koostööd.
Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime
Arenguleppes rõhutatakse vajadust kasvatada innovatsioonivõimekust ja lisandväärtust läbi
teadmiste, tehnoloogia ja koostöö.
„Linnuste tee“ rakendab päranditurismi arendamisel uuenduslikke digilahendusi:
interaktiivseid ekspositsioone, 3D-visualiseeringuid ja keskset digikaarti, mis ühendab
linnuseid virtuaalselt.
Need tegevused suurendavad piirkonna turismisektori innovatsioonipotentsiaali ja loovad
eeldused nutikate turismiteenuste tekkeks.
Projekt aitab tõsta Kesk-Eesti tuntust kui kaasaegse ja uuendusliku turismisihtkohana, kus
ajalugu ja tehnoloogia on ühendatud.
Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine
See tegevussuund on Linnuste tee projekti tuum. Arenguleppes rõhutatakse koostööpõhist
ettevõtluskooslust ja piirkondliku identiteedi tugevdamist.
Projekt ühendab seitsme linnuse haldajaid, kohalikke omavalitsusi, turismiettevõtjaid,
muuseume ja kogukondi ühise eesmärgi nimel.
Koostöös luuakse ühine turundusstrateegia, korraldatakse koolitusi ja võrgustikusündmusi
ning töötatakse välja ühtne müügiplatvorm.
Selline koostöö loob tugeva maakondadevahelise turismikoosluse ja tugevdab Kesk-Eesti kui
ühtse kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna kuvandit.
Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus
Arenguleppes on fookuses kestlik areng ja keskkonnahoid.
„Linnuste tee“ lähtub põhimõttest, et kultuuripärandi säilitamine ja majanduslik kasutamine
peavad käima käsikäes.
Projekt soodustab keskkonnasõbralikku külastust – rajatakse jalgsi ja jalgrattaga
ligipääsetavad teekonnad, eelistatakse looduslähedasi lahendusi ning kasutatakse
energiatõhusaid ja digitaalset külastusinfot vähendavaid lahendusi.
Projekt aitab vähendada turismi ökoloogilist jalajälge ja toetab arenguleppes seatud kestliku
ettevõtluse eesmärke.
Projekti mõju Kesk-Eesti regioonile
„Linnuste tee“ loob Kesk-Eestis tervikliku päranditurismi sihtkoha, mis suurendab
külastusvoogusid ja majanduslikku aktiivsust kolmes maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal ja
Jõgevamaal.
• piirkonna turismi- ja majutusteenuste nõudluse kasvus;
• uute ettevõtlusvõimaluste tekkes (teenused, giidid, toitlustus, elamused);
• kohalike elanike kaasamises ja kogukondade tugevnemises;
• Kesk-Eesti tuntuse kasvus nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul.
Projekti mõju ulatub üle maakondade piiride, ühendades eri sektorid ja kogukonnad. See
suurendab Kesk-Eesti ettevõtlusaktiivsust, loob uusi koostöövorme ning tugevdab piirkonna
identiteeti ja majanduslikku konkurentsivõimet.
Palume Kesk-Eesti arenguleppe nõukogul kinnitada, et projekt „Linnuste tee“ vastab
arenguleppe strateegilistele eesmärkidele ja toetab selle elluviimist Kesk-Eesti kui ühtse ja
atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamisel.
Lugupidamisega,
Kadi Ploom
Viljandimaa Arenduskeskus
Juhatuse liige
[email protected]
Ettepanek Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule
SA Viljandimaa Arenduskeskus esitab Kesk-Eesti arenguleppe nõukogule ülevaate
kavandatavast projektitaotlusest eesmärgiga saada nõukogult kinnitus projekti vastavusele
arenguleppes seatud strateegilistele eesmärkidele.
Projekti lühitutvustus: Projekt „Linnuste tee“ ühendab Kesk-Eesti ajalooliselt ja kultuuriliselt
olulised objektid – Viljandi, Lõhavere, Tarvastu ja Karksi ordulinnused ning Helme,
Põltsamaa ja Paide linnuse – ühtseks maakondade üleseks turismitooteks. Projekti eesmärk on
kujundada seitsmest linnusest terviklik külastajateekond koos ühise visuaalse identiteedi,
digiplatvormi, turundusstrateegia ja külastustaristuga.
Tulemuseks on atraktiivne, ligipääsetav ja tänapäevane päranditurismi sihtkoht, mis kasvatab
piirkonna nähtavust, külastatavust ja konkurentsivõimet.
Vastavus Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppele
Tegevussuund 1. Piirkondlike keskuste elujõulisus
Arenguleppes nähakse ette piirkondlike keskuste elukvaliteedi ja teenuste kättesaadavuse
parandamist.
Projekt tugevdab Viljandi ja Paide kui Kesk-Eesti ajalooliste ja kultuuriliste keskuste
positsiooni, sidudes need väiksemate keskustega nagu Karksi-Nuia, Helme ja Põltsamaa.
Linnuste võrgustiku kaudu paraneb ligipääs avalikele turismiobjektidele, mis omakorda
kasvatab piirkondlikku ettevõtlust, turismivoogusid ning kohalike teenuste kasutust.
Nii toetab projekt regionaalset tasakaalu ja aitab vältida ääremaastumist – eesmärki, mis on
arenguleppe üldises visioonis (ptk I, p 1.7 ja 1.8) kesksel kohal.
Tegevussuund 2. Ettevõtluseks vajalik taristu
Arenguleppe eesmärk on arendada ettevõtlust toetavat füüsilist ja digitaristut.
„Linnuste tee“ loob külastustaristu, mis hõlmab teekonna tähistust, parkimisalasid,
puhkealasid, viidastust ja ligipääsetavust erivajadustega külastajatele. Lisaks rajatakse ühine
veebikeskkond, mis toimib digitaalse külastusteekonnana ja turundusplatvormina.
Antud investeering tugevdab kogu piirkonna ettevõtluskeskkonda: see suurendab
turismiteenuste (majutus, toitlustus, giiditeenus, käsitöö, transport) nõudlust ja loob uusi
ettevõtlusvõimalusi.
Projekt on otseselt kooskõlas arenguleppe ülesandega tagada ettevõtluseks vajalik taristu ja
tugevdada regioonidevahelist koostööd.
Tegevussuund 6. Regionaalse ettevõtluse innovatsioonivõime
Arenguleppes rõhutatakse vajadust kasvatada innovatsioonivõimekust ja lisandväärtust läbi
teadmiste, tehnoloogia ja koostöö.
„Linnuste tee“ rakendab päranditurismi arendamisel uuenduslikke digilahendusi:
interaktiivseid ekspositsioone, 3D-visualiseeringuid ja keskset digikaarti, mis ühendab
linnuseid virtuaalselt.
Need tegevused suurendavad piirkonna turismisektori innovatsioonipotentsiaali ja loovad
eeldused nutikate turismiteenuste tekkeks.
Projekt aitab tõsta Kesk-Eesti tuntust kui kaasaegse ja uuendusliku turismisihtkohana, kus
ajalugu ja tehnoloogia on ühendatud.
Tegevussuund 7. Kohapõhise ettevõtluskoosluse edendamine
See tegevussuund on Linnuste tee projekti tuum. Arenguleppes rõhutatakse koostööpõhist
ettevõtluskooslust ja piirkondliku identiteedi tugevdamist.
Projekt ühendab seitsme linnuse haldajaid, kohalikke omavalitsusi, turismiettevõtjaid,
muuseume ja kogukondi ühise eesmärgi nimel.
Koostöös luuakse ühine turundusstrateegia, korraldatakse koolitusi ja võrgustikusündmusi
ning töötatakse välja ühtne müügiplatvorm.
Selline koostöö loob tugeva maakondadevahelise turismikoosluse ja tugevdab Kesk-Eesti kui
ühtse kultuuri- ja ettevõtluspiirkonna kuvandit.
Tegevussuund 8. Kestlik ettevõtlus
Arenguleppes on fookuses kestlik areng ja keskkonnahoid.
„Linnuste tee“ lähtub põhimõttest, et kultuuripärandi säilitamine ja majanduslik kasutamine
peavad käima käsikäes.
Projekt soodustab keskkonnasõbralikku külastust – rajatakse jalgsi ja jalgrattaga
ligipääsetavad teekonnad, eelistatakse looduslähedasi lahendusi ning kasutatakse
energiatõhusaid ja digitaalset külastusinfot vähendavaid lahendusi.
Projekt aitab vähendada turismi ökoloogilist jalajälge ja toetab arenguleppes seatud kestliku
ettevõtluse eesmärke.
Projekti mõju Kesk-Eesti regioonile
„Linnuste tee“ loob Kesk-Eestis tervikliku päranditurismi sihtkoha, mis suurendab
külastusvoogusid ja majanduslikku aktiivsust kolmes maakonnas – Viljandimaal, Järvamaal ja
Jõgevamaal.
• piirkonna turismi- ja majutusteenuste nõudluse kasvus;
• uute ettevõtlusvõimaluste tekkes (teenused, giidid, toitlustus, elamused);
• kohalike elanike kaasamises ja kogukondade tugevnemises;
• Kesk-Eesti tuntuse kasvus nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel turul.
Projekti mõju ulatub üle maakondade piiride, ühendades eri sektorid ja kogukonnad. See
suurendab Kesk-Eesti ettevõtlusaktiivsust, loob uusi koostöövorme ning tugevdab piirkonna
identiteeti ja majanduslikku konkurentsivõimet.
Palume Kesk-Eesti arenguleppe nõukogul kinnitada, et projekt „Linnuste tee“ vastab
arenguleppe strateegilistele eesmärkidele ja toetab selle elluviimist Kesk-Eesti kui ühtse ja
atraktiivse ettevõtlus- ja elukeskkonna kujundamisel.
Lugupidamisega,
Kadi Ploom
Viljandimaa Arenduskeskus
Juhatuse liige
[email protected]
Saatja: "Kadi Ploom" <
[email protected]>
Saaja: "Info - RTK" <
[email protected]>
Teema: Selgitustaotlus PEEK-meetme määruse §15 ja §21 rakendamise osas
Kuupäev: 2025-10-17 10:37
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Esitan selgitustaotluse seoses PEEK-meetme määruse §15 lõike 6 ja §21 lõike
72 rakendamisega.
Taotluses on esitatud küsimused ja tähelepanekud, mis puudutavad
regionaalsete arengulepete nõukogude rolli, pädevust ja otsustusprotsessi,
samuti määruse sätete tõlgendust ja rakenduspraktikat.
Palun RTK-l ja Rahandusministeeriumil anda kirjalik selgitus esitatud
punktidele, eelkõige seoses Kesk- Eesti ja Lõuna-Eesti nõukogude erineva
tegutsemise, kinnituskirjade väljastamise korra ja määruse sõnastuse
rakendamisega.
Lugupidamisega,
Kadi Ploom
SA Viljandimaa Arenduskeskus
Juhataja
Tel: <tel:+3725129340> +372 56964686