EELNÕU 14.10 .202 5 SISEMINISTER MÄÄRUS Kodanikuühiskon na suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetuse andmise , taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ning kord. (2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel. § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada Eesti kodanikuühiskonna üle-eestiliste suursündmuste algatamist ja jätkumist ning valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavaid ja nende tegevust edendavaid algatusi . Eesmärgiks on selle kaudu tugevd ada kodanikuühiskonna võimekust, suurenda da elanike kaasatust ühiskonnaelus ja kodanikuühiskonnas osalemiseks ning tõst a vabaühenduste nähtavust ja mõju ühiskonnas. (2) Toetuse andmise tulemusena tugevnevad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused ning tekivad täiendavad võimalused valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavate ja nende tegevust edendavate algatuste elluviimiseks. Suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna tegevustest ning väärtustest. Vabaühenduste koostöö ja võrgustikutöö tugevneb, mis toetab kodanikuühiskonna jätkusuutlik k u arengu t . Samuti paraneb vabaühenduste nähtavus ja mõju ühiskonnas, toetades avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna loomist. § 3. Toetuse andja Toetuse andja on S ihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse andja ), kes kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus ), teeb toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle. § 4. V ähese tähtsusega abi (1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks , järgitakse konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831. (2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot. (3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel: 1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt; 2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi kumuleerimise kohta. (4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmär k i ja tulemus t . (2) Toetust saab taotleda suursündmusele, mis: 1) toimub Eestis ja on üldjuhul eestikeelne või eestikeelse tõlkega; 2) põhineb taotleja põhikirjalisel tegevusel; 3) toimub ühtse programmi alusel; 4 ) aitab kaasa kodanikuühiskonna elavdamisele ja tuntuse suurenemisele ; 5 ) järgib kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ; 6 ) toob kokku minimaalselt vähemalt 1000 unikaalset osalejat. (3) Toetatavad tegevused on: 1) avalik u ja tasuta kodanikuühiskonna suursündmuse ettevalmistamine , korraldamine ja teenindamine ; 2) suursündmuse turundus-, kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste ettevalmistamine ning elluviimine; 3) koostöö ja võrgustikutöö edendamine vabaühenduste vahel suursündmuse raames ; 4) kodanikuaktiivsust ja - osalust edendavate tegevuste läbiviimine suursündmuse raames ; 5) sihtrühmade kaasamis e ja osalemisvõimaluste laiendamine suursündmuse raames ; 6) valdkondadevahelise koostöö ja teadmussiirde arendamine kodanikuühiskonna tugevdamiseks suursündmuse raames ; 7) koolituste, seminaride või arutelude korraldamine suursündmuse raames; 8) suursündmuse osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumise ning analüüsimisega seotud tegevused; 9) muu toetuse taotleja põhjendatud ja vajalik tegevus taotlusvooru eesmärgi täitmiseks. ( 4 ) Suursündmuste taotlusvooruga ei toetata laulu- ja tantsupidusid, spordivõistlusi ja ühe ühingu tegevusele keskenduvaid sündmusi. § 6. Kulu abikõlblikkus (1) Abikõlblik on kulu, mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega. (2) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) kavandatud tegevuste ellu viimisega otseselt seotud kulud; 2) t ööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks ; 3) ekspertide tasud, mida makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal; 4) tegevus t ega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud; 5 ) toetatavate tegevustega seotud trüki- ja digimaterjalide väljaandmise ning teavitustegevuse kulud, sealhulgas veebilehe ja -rakenduse loomine ja täiendamine, kampaaniate korraldamine j ms ; 6 ) toetatavate tegevustega seotud ning eesmärkide elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulu, näiteks õigusabi, notaritasud, tehnilise ja finantsekspertiisi kulud, raamatupidamiskulud j ms , ning need teenused peavad sellisena olema kavandatud ka taotluse eelarves; 7 ) osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumise ning analüüsimisega seotud kulud; 8) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, näiteks käibemaks; 9 ) muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves. (3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud: 1 ) inventari, väike- ja põhivara soetused ; 2) investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks; 3 ) kapitalirendi tüüpi lepingu alusel tekkinud kulu; 4 ) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; 5 ) viivised ja rahatrahvid; 6 ) vaide- ja kohtumenetluse kulud; 7 ) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks; 8 ) sotsiaaltoetused; 9 ) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest ; 10 ) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. ( 4 ) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud arve või võrdväärse tõendusväärtusega raamatupidamisdokumendiga, eristatavad toetuse saaja teistest kuludest ja tasutud toetuse saaja arvelduskontolt projekti abikõlblikkuse perioodil. § 7. Toetuse andmise ja p rojekti abikõlblikkuse periood (1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood 2025.-2026. aastal algab käesoleva määruse jõustumisega ja lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2026. ( 2 ) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. ( 3 ) Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste taotlusvooru abikõlblikkuse periood on taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta. Juhul kui taotlusvoor kuulutatakse välja 2025. aastal, loetakse abikõlblikkuse perioodi algust alates 1. jaanuarist 2025 ja selle lõpp on hiljemalt 31. oktoobril 2026. ( 4 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi on võimalik pikendada toetuse saajale vaid põhjendatud juhtudel . ( 5 ) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakordsed või ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse esitanud enne projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu . ( 6 ) Taotluse projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks peab esitama taotleja esindusõiguslik isik taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu. ( 7 ) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat TMS-i kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates . ( 8 ) Kui projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. ( 9 ) Toetuse andja loeb projekti lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning teavitab sellest toetuse saajat TMS-i kaudu. § 8. Taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär (1) Toetuse taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditele kalendriaasta kohta. (2) Kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 50% ulatuses varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmus t e korraldamist ning 50% ulatuses uu t e sündmuste algatamist ja elluviimist. (3) Toetuse ülemmäär taotluse kohta on kuni 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogueelarvest. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9 . Toetuse taotleja Toetuse taotleja (edaspidi taotleja ) on mittetulundusühing või sihtasutus , mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all ning: 1) kes tegutseb avalikes huvides; 2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta; 3) kelle tegevus on avalik ; 4) kelle juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei ole toetuse andja juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige . § 10 . Nõuded taotlejale Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotlejal ei ole esitamata majandusaasta aruandeid; 2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on ajatatud; 3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 4) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees; 5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ; 6) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt; 7) taotleja ei ole saanud toetust samaks suursündmuseks riigieelarve st, muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest ; 8) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas . § 1 1 . Nõuded taotlusele (1) Taotlus esitatakse eesti keeles ning see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse andjal kontrollida , kas taotleja ja taotlus vasta vad käe s oleva määruse nõuetele. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) taotleja nimi ja registrikood; 2) taotleja kontaktandmed; 3) taotleja arveldus konto number ja pank; 4) projekti eelarve kulude kaupa ja taotletav toetuse summa; 5) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontakt andmed; 6) omafinantseeringu suurus . (3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse § -des 9 ja 10 sätestatud tingimustele ; 2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga . (4) Taotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Juhul k ui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus , tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri. (5) Ühes taotlusvoorus saab taotleja esitada ühe taotluse. 4. peatükk Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine § 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine (1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor ) avamisest, sell e tingimustest ja eelarvest teatab toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse andja andmed; 2) sihtrühma kirjeldus; 3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 4) taotlusvooru tingimused. (3) T aotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt: 1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused; 2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve; 3) nõuded taotlejale; 4) nõuded taotlusele; 5) taotluse hindamise kriteeriumid. (4) Taotlusvoor on avatud kuni käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud tähtajani või eelarvevahendite lõppemiseni. (5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse kehtival KÜSK-i taotlus vormil taotluste menetlemise infosüsteemis (TMS) . § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 töö päeva taotluse esitamise tähtajast arvates. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. (2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse ebaõigeid või mittetäielikke andmeid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat. Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (3) KÜSK - il on õigus jätta taotlus kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei kõrvalda puudusi KÜSK - i määratud tähtajaks. (4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse § des 9 – 11 esitatud nõuetele. (5) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata jätmise otsuse neljateistkümne töö päeva jooksul. § 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad toetuse andja hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat. Vajaduse korral võib KÜSKi juhatus määrata lisaks hindajaks kogusse mittekuuluvaid valdkonna asjatundjaid. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) sündmuse vajalikkuse põhjendus, vastavus konkursi tingimustele ja suunatus sihtgruppidele; eesmärkide, oodatavate tulemuste ning mõju kirjeldus osalejatele ja ühiskonnale – 4 0% maksimaalsest koondhindest; 2) taotluse esitaja võimekus saavutada suursündmuse kaudu ühingu avalikes huvides seatud eesmärke ja nende mõõdetavust; sihtrühmale loodava väärtuse ja mõju tõendatus ning taotleja usaldusväärsus – 2 0 % maksimaalsest koondhindest; 3) sündmuse läbimõeldus ja põhjendatus, tegevus- ja ajakava realistlikkus ning olulisemate tegevuste ja ajastuse ülevaade – 20% maksimaalsest koondhindest; 4) korraldusmeeskonna, partnerite ja vabatahtlike rollide ja tööjaotuse kirjeldus; meeskonna kogemus, võimekus ja pädevus sündmuse elluviimisel – 20 % maksimaalsest koondhindest. (3) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti. (4) Taotlustest moodustatakse paremusjärjestus nend e hindamis e tulemuste põhjal. Taotluse hindamis e tulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate antud punktid ja saadud summa jagatakse hindajate arvuga , et saada keskmine punktisumma. Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima taotluse koondhinde vahe on enam kui 25 punkti. (5) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. ( 6 ) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 6 0 punkti. ( 7 ) Lävendi ületavad taotlused rahuldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni vooru eelarve lõppemiseni. ( 8 ) Teavet, milles taotlusi hinnanud hindajate nimed on isikuliselt seostatud hindajate antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega, ei väljastata. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb p aremusjärjestuse alusel toetuse andja juhatus. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui: 1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks; 2) taotluse koondhinne on väiksem kui 6 0 punkti; 3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid; 4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks kõrvaldamata; 5) taotleja või temaga seotud isik on mõjuta nud taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil. (3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus; 4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 5) aruande esitamise tähtaeg; 6) muu vajalik teave. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) otsuse kuupäev; 2) taotleja nimi ja registrikood; 3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 4 ) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 5 ) muu vajalik teave. (5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt TMS- is hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. (6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga avalikustatakse toetuse andja veebi lehel www.kysk.ee. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine § 17. Toetuse maksmine Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel kahekümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist . § 18. Taotluse rahuldamise otsus e muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Kui projekti elluviimisel selgub, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti tegevustes või eelarves on otstarbekas teha muudatusi, peab toetuse saaja esitama toetuse andjale põhjendatud muutmistaotluse TMS- is . ( 2 ) Muutmistaotlus tuleb esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäev a . ( 3 ) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärgiga või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise abikõlblikkuse perioodil või ei ole taotleja poolt piisavalt põhjendatud ; 2) ei ole kooskõlas käesoleva määruse nõuetega; 3 ) ei ole taotlusvooru eelarve mahu tõttu võimalik. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise üle otsustab toetuse andja viie tööpäeva jooksul alates muutmistaotluse saamisest. ( 5 ) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata ning selle tõttu ei ole võimalik projekti esialgsel kujul ellu viia; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. ( 6 ) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel hiljemalt 30 kalendripäeva j ooksu l tagastada. § 19. Teavitusnõuded (1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise käigus regulaarse l t avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest ja tulemustest. (2) Toetuse saaja peab avalikustama hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsust o ma kogukonnaga seotud veebilehel, sotsiaalmeedia lehel, trükiste s , infomaterjalide s ja dokumentide s projekti eesmärgid, toetussumma ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta. (3) Toetuse saaja peab viitama toetuse andjale ja Siseministeeriumile nii sõnaliselt kui kirjalikult taasesitatavas vormis , kasutades selleks ametlikke logosid. § 20. Aruande esitamine ja kinnitamine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale TMS- is tegevuste elluviimise aruande, mille vorm on toetuse rahuldamise otsuse lisas ja mille on digitaalselt allkirjastanud esindusõiguslik isik. (2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada puudused , mis tuleb toetuse saajal lahendada üldjuhul kuni seitsme kalendripäeva jooksul. (3) Toetuse andja ei kinnita aruannet ja algatab toetuse tagasinõudmise, kui toetuse saaja: 1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid; 2) ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses nimetat ud tähtajaks ja tingimustel teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud. § 21. Toetuse tagasinõudmine (1) Toetuse andja võib makstud toetuse põhjendatud mahus osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud; 2) teht ud tegevused ei vasta t aotl use rahuldamise otsusele või pole tõendatud; 3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud mitteabikõlblikuks kuluks; 4) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud; 5) käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud; 6) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 7) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid või teavet või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 8) toetus jääb projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata; 9) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. (3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) toetuse andja nimi ja registrikood; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 4) tagasinõutava toetuse määr; 5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed; 7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta; 8) muu vajalik teave. (4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS- is . (5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks 15 töö päeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale kirjaliku avalduse, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. (6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 töö päeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. (8) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. 6. peatükk Poolte õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus: 1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal täies ulatuses. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatu järgi; 2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt eristatavalt; 3) võimaldama toetuse andjal ja muul isikul, kes teeb toetuse andja poolt järelevalvet, juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates; 4) teavitama toetuse andjat viivitamata TMS-i teel asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid ; 6) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks; 7) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast projekti lõppemist. § 23. Toetuse andja õigused ja kohustused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse kooskõlas käesoleva määruse ja taotluse rahuldamise otsusega; 2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud; 3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata. (2) Toetuse andja on kohustatud: 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste täitmise; 3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist; 5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes; 6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise; 7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide. 7. peatükk Vaidemenetlus § 24. Vaide esitamine ja menetlemine Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib taotleja või toetuse saaja esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler
Siseministri määruse „ Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega reguleeritakse kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetuse andmise, taotlusvoorude läbiviimise, toetuse taotlemise, menetlemise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimusi ning korda. Eelnõus määratakse kindlaks taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, kulude abikõlblikkuse tingimused, toetatavad tegevused, järelevalve ning aruandluse kord. Toetust annab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kes vastutab taotlusvooru korraldamise, taotluste hindamise ning toetuse kasutamise kontrollimise eest. Toetuse andmise peamine eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist, suurendada vabaühenduste koostööd ja nähtavust, edendada elanike kaasatust ühiskonnaelus ning tugevdada kodanikuühiskonna jätkusuutlikku arengut. Toetuse sihtrühmaks on Eestis tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes korraldavad avalikes huvides suursündmusi ja kaasavad erinevaid vabaühendusi ning kogukondi. Toetatavad tegevused hõlmavad avalike ja tasuta kodanikuühiskonna suursündmuste ettevalmistamist ja korraldamist, koostöö ja võrgustikutöö edendamist, kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi, kodanikuaktiivsust ja osalust edendavaid tegevusi, sihtrühmade kaasamist ja osalemisvõimaluste laiendamist, koolituste, seminaride ja arutelude korraldamist ning muid põhjendatud tegevusi taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks. Sündmustel peab osalema vähemalt 1000 inimest ning need peavad olema ligipääsetavad ka erivajadustega inimestele. Abikõlblikud kulud on otseselt seotud projekti eesmärkide elluviimisega, sealhulgas tööjõukulud, eksperditasud, koolituste ja ürituste korraldamise kulud, trüki- ja digimaterjalide väljaandmine ning muud põhjendatud tegevustega seotud kulud. Mitteabikõlblikud kulud on muu hulgas inventari ja põhivara soetused, kinnisvarainvesteeringud, finantskulud ja trahvid. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotluse kohta on 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogumaksumusest. Toetust antakse nii varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmuste korraldamiseks kui ka uute algatuste elluviimiseks. Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses ning seda võib erandkorras põhjendatult pikendada. Taotlejateks võivad olla vähemalt ühe aasta registrisse kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes tegutsevad avalikes huvides, kelle tegevus on avalik ning kes täidavad seadusest ja varasematest lepingutest tulenevaid kohustusi. Taotlejatel ei tohi olla maksuvõlgu ega muid nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja ees. Toetuse tulemusena tugevnevad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused, suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna väärtustest, paraneb vabaühenduste nähtavus ja koostöövõrgustike toimimine ning kujuneb avatum, aktiivsem ja kaasavam ühiskond. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (
[email protected] ) . Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe . Eelnõu ja seletuski ri on keeleliselt toimetamata. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on toetada kodanikuühiskonna üle-eestiliste suursündmuste algatamist ja jätkumist, et tugevdada vabaühenduste koostööd, nähtavust ja mõju ühiskonnas ning suurendada elanike osalust ühiskonnaelus. Toetus on mõeldud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele, kes korraldavad avalikes huvides sündmusi, mis kaasavad eri valdkondade organisatsioone ja kogukondi ning edendavad kodanikuteadlikkust ja -aktiivsust. Suursündmuste toetus on unikaalne meede, mis loob eeldused kodanikuühiskonna jätkusuutlikuks arenguks, võrgustike tugevdamiseks ning avalikkuse teadlikkuse ja kaasatuse kasvuks. Toetus on ühtaegu tunnustus vabaühenduste panusele ühiskonda ning investeering avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna kujundamisse. Suursündmuste toetust on KÜSK andnud alates 2009. aastast. Suursündmuste toetusvoor on vajalik, kuna Eesti kodanikuühiskonna areng ja kestlikkus sõltuvad ühtaegu nii tugevate vabaühenduste igapäevasest tööst kui ka laiemat ühiskonda kõnetavatest algatustest. Üle-eestilised suursündmused on erilise mõjuga tegevused, mis koondavad suure hulga osalejaid, pakuvad võimalust erinevate organisatsioonide ja kogukondade koostööks ning toovad kodanikuühiskonna teemad avalikkuse tähelepanu alla. Ilma riikliku toetuseta on selliste sündmuste algatamine ja jätkusuutlik korraldamine keeruline, sest nende ettevalmistamine nõuab ulatuslikke ressursse ja professionaalset korraldusvõimekust, mida kõigil vabaühendustel ei ole. Toetusvoor täidab olulist lünka, pakkudes stabiilset ja läbipaistvat raamistikku, mille kaudu vabaühendused saavad planeerida ja ellu viia sündmusi, mis kasvatavad elanike teadlikkust, suurendavad osalust ja loovad kogemusi, mis tugevdavad ühist identiteeti ning demokraatlikke väärtusi. Suursündmused toimivad ka platvormina teadmussiirdeks, kogemuste vahetuseks ja valdkondadeüleseks koostööks, aidates kaasa kodanikuühiskonna innovatsioonile ja uute partnerlussuhete tekkimisele. Lisaks on suursündmuste toetusvoor vajalik selleks, et tagada kodanikuühiskonna teemade nähtavus ühiskonnas laiemalt. Laia osalusega ja avalikult kättesaadavad sündmused jõuavad meediasse, kasvatavad usaldust vabaühenduste vastu ning aitavad kaasa avatud, kaasava ja ühtehoidva ühiskonna kujunemisele. Riigi panus annab ka selge signaali, et kodanikuühiskonna areng ja kodanike aktiivne osalemine on riiklikult väärtustatud ja strateegiliselt tähtis. Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord, et tagada vahendite eesmärgipärane, sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Määruses sätestatakse taotlemise ja hindamise põhimõtted, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, abikõlblike kulude tingimused, aruandlusnõuded ning toetuse kasutamise üle tehtav järelevalve. Kuna riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus. Toetuse andmine on seotud arengukava „S idus Eesti 2021– 2030 “ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti 2025–2028 “ eesmärkide täitmisega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 7 peatüki st ja 2 4 paragrahvist . Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1 –4 ); 2. peatükk „ Toetuse andmise alused “ (§-d 5– 8 ); 3. peatükk „ Nõuded taotlejale ja taotlusele “ (§ d 9 – 1 1 ); 4. peatükk „ Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine “ (§ d 1 2–16 ); 5. peatükk „Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine“ (§ d 17–21 ); 6. peatükk „ Poolte õigused ja kohustused “ (§-d 22–23 ) ; 7. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 24) . 1. peatük k. Üldsätted Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning vähese tähtsusega abi sätted. Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste toetuse andmise taotlusvooru läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, toetuse kasutamise ning toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Määrust kohaldatakse mittetulundusühingutele ja sihtasutustele antava toetuse puhul, mille eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist. Toetuse kaudu soodustatakse vabaühenduste koostööd ja võrgustikutööd, elanike osalust ühiskonnaelus ning kodanikuühiskonna väärtuste ja nähtavuse kasvu, aidates seeläbi kaasa kodanikuühiskonna jätkusuutlikule arengule ja sidusama ühiskonna kujunemisele. Paragrahvi 1 lõikes 2 sätestatakse , et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 ( milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes ) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus ) artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused. VTA määruse artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhud on: kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmatootmise ning töötlemise ja turustamisega ; eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse; kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine importkaupade ja -teenuste asemel. Paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse andmise eesmärk on toetada üle-eestiliste kodanikuühiskonna suursündmuste algatamist ja jätkumist ning soodustada valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavaid ja nende tegevust edendavaid algatusi. Toetuse kaudu tugevdatakse kodanikuühiskonna võimekust, suurendatakse elanike osalust ühiskonnaelus ning tõstetakse vabaühenduste nähtavust ja mõju ühiskonnas. Toetuse sihtrühmaks on Eestis tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes korraldavad avalikes huvides suursündmusi, kaasates erinevaid vabaühendusi ja kogukondi. Suursündmuste kaudu toetatakse kodanikuteadlikkuse ja -aktiivsuse kasvu ning luuakse uusi võimalusi osalemiseks ja koostööks. Toetuse tulemusena tugevnevad Eesti kodanikuühiskonna üle-eestilised suursündmused ning tekivad täiendavad võimalused laiapõhjaliste ja koostööpõhiste algatuste elluviimiseks. Suureneb elanike kaasatus ja teadlikkus kodanikuühiskonna tegevustest ja väärtustest, vabaühenduste koostöö ja võrgustikutöö tihenevad ning paraneb kodanikuühiskonna nähtavus ja mõju ühiskonnas. Toetus aitab kaasa avatuma, aktiivsema ja kaasavama ühiskonna kujunemisele ning kodanikuühiskonna jätkusuutlikule arengule. Paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi KÜSK või toetuse andja ), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus ), teeb toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste ja kohustuste loend on esitatud §-s 2 3 . Paragrahviga 4 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv. Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abi ks , siis järgitakse toetuse andmisel kohustusi ja nõudeid , mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA määrus est. Toetuse andja peab iga taotluse puhul kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi . Toetuse andja analüüsib , kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Alates 1. jaanuarist 2024 tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta kolme aasta jooksul . See tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise kuupäevast kolm aastat tagasi . Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat. 2. peatükk. Toetuse andmise alused Paragrahviga 5 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõige 1 sätestab, et toetust antakse tegevustele, mis otseselt aitavad saavutada toetuse andmise eesmärki ja tulemusi. See tagab, et vahendeid kasutatakse sihipäraselt ning projekti mõju on mõõdetav ja kontrollitav. Lõike 2 nõuded – sündmus toimub Eestis, on eestikeelne või eestikeelse tõlkega, põhineb taotleja põhikirjalisel tegevusel, toimub ühtse programmi alusel, edendab kodanikuühiskonna elavdamist ja tuntuse suurenemist, järgib kestlikkuse, ligipääsetavuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning toob kokku vähemalt 1000 osalejat – on vajalikud selleks, et tagada sündmuse laiapõhjaline mõju, kohalike kogukondade kaasatus, kaasav ja võrdne ligipääs ning kodanikuühiskonna arengut toetav iseloom. Samuti aitab see vältida rahaliste vahendite kasutamist kitsale sihtrühmale või tegevustele, mis ei too laiemat kasu. Lõike 3 loetelu toetatavatest tegevustest täpsustab, millised tegevused annavad otsest panust kodanikuühiskonna arendamisse: ettevalmistus ja korraldus, turundus ja teavitustöö, koostöö vabaühenduste vahel, kodanikuaktiivsuse ja -osaluse suurendamine, sihtrühmade kaasamine, valdkondadevaheline koostöö ja teadmussiire, koolitused, seminarid ja arutelud, osalejate statistika ning muu põhjendatud tegevus. Selle täpsustuse eesmärk on tagada, et rahastust kasutatakse läbimõeldult, kaasa arvatud tegevustele, mis suurendavad projekti mõju ja jätkusuutlikkust. Lõige 4 kehtestab piirangu, et toetust ei anta laulu- ja tantsupidudele, spordivõistlustele ega ühe ühingu tegevusele keskenduvatele sündmustele. Sellised piirangud on vajalikud, et vältida rahastuse suunatust tegevustele, mille mõju kodanikuühiskonna üldisele arengule on piiratud või mis teenivad kitsalt ühe organisatsiooni huve, tagades seega toetuse laiapõhjalise ja ühiskondlikku kasu loova kasutamise. Kultuurisündmuste ja suurte spordiürituste korraldamiseks olemas teised riiklikud toetusmeetmed, näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetatavad suursündmused ning Kultuuriministeeriumi l õimumist edendavate kultuuri- ja sporditegevuste toetus . Paragrahviga 6 reguleeri takse kulu abikõlblikkust. Lõige 1. Käesoleva määruse raames on abikõlblikud kulud selgelt määratletud, et tagada toetuse sihipärane ja tõhus kasutamine. A bikõlblik on kulu, mi lle on te inud toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärkidele ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise üldpõhimõttega. Lõige 2 sätestab, millised kulud on abikõlblikud, et tagada toetuse sihipärane ja läbipaistev kasutamine. Abikõlblikeks kuludeks on kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud, tööjõukulud, mis on tööandja kohustuseks, ning ekspertide tasud konkreetsete mõõdetavate tööülesannete täitmiseks kindlaksmääratud ajal. Samuti loetakse abikõlblikeks tegevustega seotud ürituste ja koolituste korraldamise kulud, trüki- ja digimaterjalide ning teavitustegevuse kulud, sh veebilehtede ja rakenduste loomine ja täiendus ning kampaaniate korraldamine. Lisaks hõlmavad need vajalikud sisseostetavad teenused nagu õigusabi, notaritasud, tehniline ja finantsekspertiis ja raamatupidamiskulud ning osalejate statistika, tagasiside ja mõju kogumisega seotud kulud. Abikõlblikuks loetakse ka riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta, ning muud põhjendatud kulud, mis on ette nähtud tegevustega seotud eelarves. Selline täpsustus tagab, et toetust kasutatakse ainult otseselt projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikeks kuludeks ning võimaldab hinnata eelarve realistlikkust ja kulude põhjendatust. Lõige 3. Mitteabikõlblikud kulud on selgelt välistatud, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja vältida väärkasutust. Näiteks ei ole lubatud investeeringud maa ja kinnisvara soetamiseks, samuti seotud isikutega tehtud tasulised tehingud, mis võivad ohustada läbipaistvust ja tekitada huvide konflikti. Finantskulud, nagu intressid, valuutavahetustasud ja viivised, ei ole seotud projekti eesmärkide elluviimisega ning seetõttu ei kuulu abikõlblike kulude hulka. Samuti on välistatud vaide- ja kohtumenetluse kulud, reserv ootamatute kulude katmiseks ning sotsiaaltoetused. Toetusest ei saa katta kulusid, mis on juba rahastatud teistest projektidest või avaliku sektori vahenditest, vältimaks topeltrahastamist . Lisaks ei ole lubatud projektijuhtimise sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult, liikmemaksude, esinduskulude ja kingituste katmine. Kõik põhjendamatud ja ebaolulised kulud on samuti mitteabikõlblikud, et tagada toetuse eesmärgipärane ja tõhus kasutamine. Lõike 4 järgi peavad k õik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et kulutus ed oleksid läbipaistv ad ja kontrollitav ad . Paragrahviga 7 sätestatakse toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood. Lõige 1 sisaldab t oetuse andmise periood i üldise määratluse, mille kohaselt see on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada, esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja rahastada toetatavaid tegevusi. Lõike teiseks lauseks on aga eriregulatsioon, mille järgi 2025.-2026. aasta l algab toetuse andmise periood käesoleva määruse jõustumisega ja lõpeb hiljemalt 31. oktoobril 2026. Eriregulatsioon on vajalik seetõttu, et määruse eelduslik jõustumine jääb kalendriaasta lõppu ning pakutud sõnastuses annab see võimaluse teha vajalikke toiminguid ja rahastada toetatavaid tegevusi nii 2025. kui 2026. aastal. Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Lõike 3 kohaselt on kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste taotlusvooru abikõlblikkuse periood taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta elik 1. jaanuar kuni 31. detsember . See tähendab, et toetust saab kasutada ainult selles kalendriaastas toimuvate sündmuste korraldamiseks, sealhulgas juba toimunud suursündmuseks, tagades vahendite ajakohase ja sihipärase kasutamise. Lõikes olev eriregulatsioon võimaldab tagasiulatuvalt toetada ka neid tegevusi, mis on ellu viidud alates 1. jaanuarist 2025. Lõi g e te 4 ja 5 järgi on perioodi pikendamine võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis võimaldab arvestada erandlike olukordadega, kuid hoiab samas ära põhjendamatud viivitused projektide elluviimisel. Sätte eesmärk on pakkuda paindlikkust olukordades, kus projekti elluviimisel tekivad ootamatud ja toetuse saajast sõltumatud viivitused, nagu: loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused; viivitused koostööpartnerite poolt; sellised olulised muudatused projekti elluviimise tingimustes, mida ei olnud võimalik ette näha. Pikendamise taotlemisel tuleb esitada selged põhjendused ja tõendid viivituste kohta ning näidata, kuidas projekti eesmärgid on võimalik siiski saavutada. See aitab tagada, et toetuse kasutamine on läbipaistev, põhjendatud ja sihipärane. Lõiked 6 – 9 käsitlevad projekti abikõlblikkuse perioodi haldamist. Lõike 6 kohaselt peab taotleja esindusõiguslik isik esitama projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse taotluste menetlemise infosüsteemi (TMS) kaudu. Lõike 7 järgi teavitab toetuse andja toetuse saajat kümne tööpäeva jooksul TMS-i kaudu taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest. Lõi g e 8 sätestab, et rahuldatud taotluse korral loetakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevaks muudatustaotluses määratud kuupäev. Lõike 9 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ning toetuse saaja teavitatakse sellest TMS-i kaudu. See tagab selguse projekti kestuse haldamisel ning õiguste ja kohustuste jälgitavuse. Paragrahviga 8 reguleeritakse taotlusvooru eelarve ja toetuse piirmäär. Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite alusel konkreetse kalendriaasta kohta. Lõi g e 2 sätestab, et kalendriaastaks eraldatud eelarvest toetatakse 50% ulatuses varasemalt vähemalt kahel korral toimunud suursündmusi ja 50% ulatuses uute sündmuste algatamist ja elluviimist. See tagab tasakaalu juba tõendatud mõju ja innovaatiliste ideede vahel. Lõike 3 kohaselt on ühe taotluse toetuse ülemmäär 25 000 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% sündmuse kogueelarvest. See piiritleb maksimaalse rahastuse ulatuse, tagab vahendite proportsionaalse jaotuse ning motiveerib sündmuste efektiivset ja sihipärast korraldamist. 3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele Paragrahviga 9 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registr isse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all . Seega on taotlejatena välistatud seltsingud, erakonnad, äriühingud ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4 sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste isikute liikide kontekstis. Eeltoodule lisaks peab toetuse taotleja tegutsema avalikes huvides ehk tema eesmärgid või tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond, välja arvatud erivajadustega inimesi ühendavad organisatsioonid , ning taotleja tegevus on avalik. Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Käesoleva määruse tähenduses põhineb avaliku huvi rahastamine avalike vahendite eraldamisel kodanikuühendustele, mille põhikirjaline tegevus ja siht rühm ulatub väljapoole ühenduse liikmete või töötajate huvidest. Avaliku huvi sünonüümina võib kasutada avalikes huvides tegutsemist . See tähendab, et ühenduse tegutsemine peab olema avatud ja läbipaistev, liikmeks astumine peaks olema avatud võimalikult paljudele, eesmärk on ühiskonna kui terviku huvides tegutsemine ja avaliku hüve loomine. Toetust võib majandustegevuseks kasutada , kuid see ei tohi olla organisatsiooni peamine eesmärk ega tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga. Avaliku tegevuse all on siinkohal mõeldud, et taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebi sait või sotsiaalmeedia konto (n äiteks Facebook i konto ), millelt on leitav eestikeelne teave ühingu eesmärkide ja tegevuse kohta ning kus on avaldatud viide eetilise tegevuse põhimõtetele ja/või väärtustele, mida ta oma tegevuses järgib. Taotleja võib oma tegevuse kohta infot jagada ka katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebisaidi alamlehel. Taotleja peab olema taotluse esitamise hetkel olnud Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta , mis tagab, et toetust saavad taotleda ainult juba toimivad ja usaldusväärsed organisatsioonid, mitte hiljuti loodud või registreeritud üksused. Ühe aasta tegutsemisnõue võimaldab hinnata taotleja varasemat tegevust, usaldusväärsust ja suutlikkust projekt e ellu vii a . Samuti aitab see vältida olukordi, kus luuakse lühikese tegutsemisajaga organisatsioon e ainult selleks, et saada toetust, mõtlemata pikaajalis ele tegutsemisele ja jätkusuutlikkuse le . Piirangu, mille kohaselt taotleja juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige ei või olla toetuse andja juhatuse, nõukogu või muu juht- või järelevalveorgani liige , eesmärk on välistada võimalik huvide konflikt. Paragrahviga 10 sätestatakse, millistele nõuetele pea b taotleja vastama. Taotleja peab vastama teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita. Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust ellu viima. Taotlejal ei tohi olla majandusaasta aruande d esita mata, KÜSKiga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu rikkumist ega muid kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega või ta väldib aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist kontrollitakse äriregistrist. Taotlejal ei tohi ol la riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga, on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, p ole nimetatud nõue täidetud. Teavet maksuvõla kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõl a ning ajatatud maksuvõl a andme d avalik tea ve , mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta. Lisaks peab taotleja vastama nõudele, et ta ei ole saanud toetust sama suursündmuse korraldamiseks riigieelarvest, muu avaliku sektori toetusest või välistoetusest . Selle nõude eesmärk on vältida topeltrahastamist ehk olukorda, kus sama sündmust rahastatakse mitmest avalikust allikast korraga. Topeltrahastamine moonutab konkurentsi, võib viia riigi- ja Euroopa Liidu vahendite ebaefektiivse kasutamiseni ning takistab toetuse eesmärgipärast ja õiglast jaotamist. Nõue aitab tagada toetuste kasutamise läbipaistvust, õiglast kohtlemist ning riigieelarveliste vahendite tõhusat ja säästlikku kasutamist. Vajadusel kontrollib toetuse andja saadud toetuste andmeid avalikest registritest või küsib taotlejalt täiendavat teavet ja kinnitusi. K ui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on tulnud tagasi maks ta , saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat, kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes KÜSKi makstud toetusi), Euroopa Liidu makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaks tavat toetust tagasi maksma enne tagasimaks mise tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaks tavat toetust tagasi maksma tähtajaks. Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega sundlõpetamist . K ui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse elluviimiseks vajalik finan ts-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Paragrahviga 11 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisalda m a , ja nõuded taotluse sisule . T aotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sh nimi, registrikood, kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa ja esindusõigusliku isiku kohta. Nimetatud teave ja andmed on aluseks käesoleva määruse § s 1 4 sätestatud taotluse vorminõuete kontrolliks. Lõi kes 3 on sätesta tud olulised tingimused, millele taotlus peab vastama. P unkti 1 kohaselt peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja vastab määruse §-des 9 ja 10 sätestatud tingimustele. Nõue kinnitada vastavust eeltoodud tingimustele tagab, et taotleja on teadlik kõigist toetuse saamiseks kehtestatud kriteeriumidest ja täidab neid. Punkt 2 seab tingimuseks sama projekti topeltrahastuse puudumise. See nõue välistab olukorrad, kus sama projekti jaoks saadakse rahastust mitmest allikast, mis võiks viia topeltrahastamiseni ja ressursside eba tõhusa kasutamiseni. Samuti aitab see säilitada rahastamise läbipaistvust ja ausust. Lõikes 4 seatakse nõue tõendada taotluse esitaja esindusõigust. See aitab vältida olukordi, kus taotlusi esitavad isikud, kellel asjaomane õigus puudub. Ühise esindusõiguse korral nõutav kõigi esindusõiguslike isikute allkiri tagab otsuste legitiimsuse ja organisatsiooni juhtorgani täieliku heakskiidu. Lõikes 5 sätestatakse ühe taotluse esitamise piirang taotleja kohta, et tagada piiratud ressursi võimalikult mitmekesine ja lai kasutus. 4. p eatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse tegemine Paragrahv 12 sätestab, et toetuse andja teatab taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Teade peab sisaldama vähemalt toetuse andja andmeid, sihtrühma kirjeldust, taotluse esitamise tähtaega ja aadressi ning taotlusvooru tingimusi. Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja eelarve, nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluse hindamise kriteeriumid. Taotlusvoor on avatud määruse § 7 lõikes 1 sätestatud tähtajani või kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Taotleja esitab taotluse kehtival KÜSK-i taotlusvormil taotluste menetlemise infosüsteemis (TMS), tagades taotluse menetluse läbipaistvuse j a järjepidevuse. Paragrahv iga 1 3 reguleeritakse taotluse menetlemise protsessi. Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine kolmest põhietapist: taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning otsuse tegemisest taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lõike 2 kohaselt on menetlemise tähtaeg kuni 5 0 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates. Selline reguleerimine tagab menetluse läbipaistvuse, järjepidevuse ja selged ajapiirid, võimaldades taotlejatele kiiresti selgust nende taotluse staatuse kohta. Paragrahv iga 1 4 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist. Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja esitatud taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, teavitab toetuse andja taotlejat ning määrab mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks või esitatud lisateave ei täida nõuet, võib toetuse andja jätta taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata ning teha rahuldamata jätmise otsuse, teavitades sellest taotlejat. Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui kõik määruses sätestatud nõuded, sealhulgas §-des 9 –11 esitatud kriteeriumid, on täidetud. Lõike 5 kohaselt teeb toetuse andja nõuetele mittevastava taotluse puhul rahuldamata jätmise otsuse 14 tööpäeva jooksul. Selline reguleerimine tagab, et taotluste menetlemine on läbipaistev, objektiivne ning keskendub nii vormiliste kui ka sisuliste nõuete täitmisele. Paragrahviga 15 reguleeritakse taotluste sisuline hindamine, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindami se põhimõtted ja valiku kord. Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, hinda b nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline sõltumatu hindajate rühm (edaspidi hindajad ). Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Lõike 2 järgi toimub t aotluste hindamine nelja kriteeriumi alusel, et tagada toetuse andmine läbimõeldud, mõjusa ja sihtrühmale väärtust loova sündmuse korraldamiseks. Esimene kriteerium (40% maksimaalsest koondhindest) keskendub sündmuse vajalikkusele ja vastavusele konkursi tingimustele, sealhulgas sihtrühmadele suunatusele ning sündmuse eesmärkide, oodatavate tulemuste ja mõju kirjeldamisele osalejatele ja ühiskonnale. Teine kriteerium (20%) hindab taotleja võimekust saavutada ühingu avalikes huvides seatud eesmärke, mõõta tulemusi ja tõendada sündmuse mõju oma sihtrühmale ning arvestab taotleja usaldusväärsust. Kolmas kriteerium (20%) käsitleb sündmuse läbimõeldust ja põhjendatust, sealhulgas tegevuskava realistlikkust ja olulisemate tegevuste ülevaadet ajakava kontekstis. Neljas kriteerium (20%) keskendub korraldusmeeskonna, partnerite ja vabatahtlike rolli kirjeldamisele, meeskonna kogemusele, pädevusele ja suutlikkusele sündmust edukalt ellu viia. Selline hindamissüsteem tagab, et toetust saavad projektid, mis on eesmärgipärased, professionaalselt korraldatud ja avalikku huvi teenivad. Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette miinimumpunktisumma, milleks on 60 punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need taotlused , mis on piisava lt asjakohased ja kvaliteetse sisuga. Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate koosolek. Lõikes 4 rõhutatakse hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamist. Kui hindajad on andnud sama le taotluse le oluliselt erinevaid koondhindeid (üle 25 - punkti ne vahe), peavad nad erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning põhjendatuma hindamistulemuse. Hindamise tulemusena tekib p aremusjärjestus . T aotlused, mis on saanud vähemalt 60 punkti, järjestatakse hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Toetusi eraldatakse vastavalt sellele järjestusele seni, kuni vastava vooru eelarvelised vahendid on ammendunud . Kui taotlusvooru eelarve ammendub , jäävad madalamale järjestatud taotlused rahastusest välja, isegi kui nende hinne ületab lävendi. Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata t eavet, milles taotlus te hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega. See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“. Paragrahviga 1 6 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemi s e tingimused ja kord. KÜSK i juhatus teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluse hindamise paremusjärjestuse alusel , kui taotleja ja taotlus vastavad nii vormiliselt kui ka sisuliselt kõikidele nõuetele ning taotluse rahuldamiseks on olemas piisavad eelarvevahendid. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse vormilistele või sisulistele nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib samuti olla taotluste rohkuse korral piisavate eelarvevahendite puudumine , olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud täht ajaks kõrvaldamata , või kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil . Samuti kui esitatud taotlus ei kogu hindamisel vähemalt 6 0 punkti. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja nimi, otsuse põhjendus ning selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta. Taotluse rahuldamise otsus es sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed, toetuse summa ja toetatavad tegevused ning aruande esitamise tähtaeg . Samuti sisaldab otsus viidet vaidlustamise korra kohta. Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt kümne töö päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist . Kõigi toetust saanud ühingute nimed koos projekti nime ja toetussummaga avaldatakse toetuse andja veebilehel, et toetuse andmine oleks avalik ja läbipaistev. 5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused, aruandlus ja tagasinõudmine Paragrahviga 1 7 reguleeri takse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi. Kui toetuse andja juhatus otsus tab, et taotlus rahulda takse täielikult , maksab toetuse andja toetuse välja toetuse saajale ühes osas ettemaksena 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise järgselt. Toetuse maksmine ettemaksuna ühes osas võimaldab toetuse saajal projekti tegevustega õigeaegselt alustada ja vältida rahavoogude puudujäägist tulenevaid takistusi , kuid katta ka juba toimunud suursündmuste kulud . See on eriti oluline väiksemate organisatsioonide puhul, kellel puudub võimekus katta tegevusi oma vahenditest ja oodata hilisemat kulude hüvitamist. Toetuse e esmärgipärase kasutamise tagamiseks on toetuse saaja kohustatud täitma määruses sätestatud aruandlus-, järelevalve- ja teavituskohustusi, eristama kulusid raamatupidamises ning võimaldama toetuse andjal kontrollida toetatud tegevuste elluviimist. Nii tagatakse, et ettemaksuna makstud toetus kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt. Paragrahv 18 reguleerib toetuse saaja võimalus i teha muudatusi juba rahuldatud taotluses ning toetuse andja õigust otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Lõikes 1 sätestatud m uutmistaotluse esitamine TMS-i kaudu tagab, et kõik projektimuudatused on dokumenteeritud ja põhjendatud. See loob läbipaistva protsessi, kus toetuse saaja selgitab vajaduse muutuste järele, säilitades samal ajal kontrolli projekti eesmärkide ja eelarve üle. Lõikes 2 sätestatud n õue esitada muutmistaotlus vähemalt 30 kalendripäeva enne abikõlblikkuse perioodi lõppu annab toetuse andjale piisavalt aega muudatuste läbivaatamiseks ning otsuse tegemiseks, vähendades viivituste riski projekti elluviimisel. Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse muutmisest, kui soovitav muudatus kahjustaks projekti sisu või eesmärke, seab ohtu projekti tulemuste saavutamise, ei ole kooskõlas määruse nõuetega või ületab taotlusvooru eelarvepiire. Selline reguleerimine tagab, et toetus kasutatakse eesmärgipäraselt ning projekti elluviimine on jätkusuutlik ja õiguspärane. Viie tööpäeva pikkune tähtaeg toetuse andjal otsuse tegemiseks muudatusettepaneku kohta aitab tagada protsessi efektiivsuse ning toetuse saajale kiire selguse saamise projekti jätkumise kohta. Taotluse rahuldamise o tsuse kehtetuks tunnistamine on ette nähtud olukordades, kus ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või toetuse saaja soovib toetuse kasutamisest loobuda. See kaitseb toetuse andja huve ning tagab, et riigi rahalis i vahend e id ei kulutata eesmärgipäratult. Kohustus tagastada toetus 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse kehtetuks tunnistamist loob selged reeglid finantskohustuste täitmiseks ja tagab toetuse eesmärgipärase kasutamise. Kokkuvõttes loob § 18 selge ja õiguspärase raamistiku, mis võimaldab põhjendatud muudatusi projektis, tagab otsuste läbipaistvuse ja tõhususe ning kaitseb projekti tulemusi ja riigi vahendite korrektset kasutamist. Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja teavituskohustuse, mille eesmärk on tagada toetuse kasutamise läbipaistvus ning suurendada laiema avalikkuse teadlikkust projekti eesmärkidest, tegevustest ja planeeritud tulemustest. Nõuete kohaselt peab toetuse saaja avalikustama teabe toetuse ja projekti kohta seotud infokanalites ning viitama toetuse andjale ja Siseministeeriumile nii suuliselt kui kirjalikult . Toetuse andja ametlikud logod on leitavad KÜSKi kodulehel aadressil: https://kysk.ee/taotlejale/ . Siseministeeriumi ametlikud logod on leitavad aadressil: https://riigikantselei.ee/valitsuslogo . Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustus ja sellega seotud nõuded, tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või projektitegevused ei vasta nõuetele. Toetuse saaja kohustub esitama aruande toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks . Aruanne võimalda b toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti kestel ellu viidud , ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid. Aruanne peab andma toetuse andjale ülevaate kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest , nende mõjust ja tegevuste jätkusuutlikkusest . Taoline järelevalve suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise. Aruande eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahend e id on kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad tegevus- ja ajakavale. A ruanded peab digitaalselt allkirjasta m a esindusõiguslik isik ja aruannete koostamiseks tuleb kasutada TMS- is olevaid aruandevorme. Kui aruande kontrollimisel ilmnevad puudused (n äiteks ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus teha ettepanek nende kõrvaldamiseks. Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal õigus aruannet mitte kinnitada. Se lle sät tega taga takse , et toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab kehtestatud nõuetele , ning kaits takse toetuse andja õigust rikkumiste korral sekkuda . Paragrahviga 21 sätesta takse toetuse tagasinõudmis e ja -maksmis e ning ajatamis e kord . Paragrahvis sätesta takse tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud selleks , et toetust kasutataks sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega. Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud , et heakskiidetud taotluses kavandatud tegevuste tulemus ed ja eesmär gid on saavut atud, või kui toetust ei ole kasutatud otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu- ja finantsaruandeid, mis kinnitavad , et toetus t on kasutatud korrekts elt . Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada teiste seotud osa liste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse § -st 19 . Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse saaja on varjanud olulist teavet. T agasinõudmine on võimalik ka juhul, kui toetuse saajal on toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste kohustuste täitmisel. Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite eesmärgitut kasutamist. Selle sätestamine on vajalik, kuna KÜSKi teistes taotlusvoorudes on selliseid olukordi esinenud. Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski. Toetuse andja otsustab toetuse täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse käesoleva määruse §-s 20 sätestatud aruandluse käigus. Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Tagasimaks tava toetuse võib toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada . Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 töö päeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad lepingud). Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 töö päeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega. Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Kui a jatamise otsus tunnistatakse kehtetuks , peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. K ui tagasimaks tavat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaks tava toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat toetuse tagasinõudmisel ettevõetavatest sammudest kirjalikul t. 6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused Paragrahviga 22 sätesta takse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles p aragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad , et toetuse andmi n e vasta b haldusmenetluse põhimõtetele , ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja tagada toetuse andmise järelevalve. Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada. Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustus i rakend atakse alates taotluse rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama taotluses, määruses, toetuse rahuldamise otsuse käskkirjas ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise ning tegevuse eduka elluviimise , sealhulgas eristama abikõlblikke kulusid raamatupidamises, võimaldama järelevalvet, teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kohustuste täitmist, täitma teavitusnõudeid, tagastama kasutamata või tagasinõutud toetuse ning säilitama dokumentatsiooni seitse aastat. Need nõuded on vajalikud, et tagada toetuse läbipaistev ja korrektne kasutamine, võimaldada tõhusat järelevalvet ning kaitsta avalike vahendite sihipärast ja vastutustundlikku kasutamist. Paragrahviga 2 3 sätestatakse toetuse andja õigused ja kohustused. Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet , tutvuda dokumentidega , nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale. Lõike 2 kohaselt juhendab t oetuse andja taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning kasutamise küsimustes ning lahendab toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide. Samuti peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud otsused, kontrollima toetatavate tegevuste ellu viimist ning teavitama toetuse saajat määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Rahastatud tegevuste elluviimise kontrolli vastavalt määruses ja toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetele teostab toetuse andja esitatud aruannete, vahetu suhtluse kaudu toetuse saajaga, kohakülastuste ja paikvaatluste põhiselt, mis dokumenteeritakse toetuse andja poolt. T oetuse andja l tuleb taga d a , et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andme d riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning täidetakse mu id konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustus i . Toetuse andja ülesandeks on korralda d a taotluse vastuvõtmi n e, registreerimi n e, menetlemi n e ja säilitami n e vastavalt andmekaitse, infoturbe ja sisekorra nõuetele taotluste menetlemisel . Toetuse andja on kohustatud säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu abikõlblikkust tõendavad ja muud asjakohased dokumendid kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 7. peatükk. Vaidemenetlus Paragrahviga 2 4 reguleeri takse vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab toetuse andja. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA määrusega . 5. Määruse mõjud 5.1. Sotsiaalne mõju Sihtrühm : kogukonnafondi toetuse sihtrühmad on kohalikud mittetulundusühingud, sihtasutused ja kogukonnaalgatused, mis tegutsevad avalikes huvides ega ole riigi või kohaliku omavalitsuse, erakondade, äriühingute või ameti- ja kutseliitude valitseva mõju all. Varasemalt on suursündmuste taotlusvoorust toetust saanud keskmiselt 5-6 taotlejat taotlusvooru kohta. Mõju ulatus : suursündmuste toetuse abil korraldatud projektid aitavad kaasa Eesti rahvusvahelise tuntuse kasvule, tugevdavad kohalikku identiteeti ning pakuvad elanikele osalemise ja eneseteostuse võimalusi. Toetused aitavad luua või läbi viia kõrgetasemelisi kodanikuühiskonna sündmusi , mis suurendavad elanike heaolu, toovad külastajaid erinevatest piirkondadest ja riikidest ning edendavad ka Eesti majandust. Sotsiaalse mõjuna soodustavad suursündmused kogukondade koostööd, vabatahtlikkuse kasvu ja erinevate osapoolte kokkutoomist . Sündmused loovad tugeva ühisosa, mis kasvatab elanike turvatunnet, sidusust ja usaldust nii üksteise kui ka avalike institutsioonide vastu. Elanikkonnakaitse kontekstis võib suurte sündmuste korraldamine tõsta korraldajate ja kogukondade valmisolekut kriisiolukordadeks, kuna see eeldab riskide hindamist, turvalisuse planeerimist ja tõhusat koostööd ametkondadega. Ebasoovitava mõju risk on väike , kuna toetuste kasutamine on läbipaistev ja reguleeritud ning järelevalve kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi või huvide konflikte. Võimalik risk võib seonduda ressursside ebaefektiivse kasutamisega, kuid seda maandatakse nõuetekohaste hindamiskriteeriumide ja aruandluse kaudu. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju sihtrühmale on oluline ja positiivne . 5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm : Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital t öötajad , ke s taotlusi menetle vad ja toetuse andja hindamiskogu liikmed . KÜSKis töötab 15 inimest. Toetuse taotluste menetlemise , sealhulgas hindamisega, puutub kokku kõige rohkem viis inimest. Seega on sihtrühm väga väike . Mõju ulatus : määruse rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andja le uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSKi ülesandeid eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda. Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju sihtrühmale ei ole oluline . 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega. Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetuse senise rakendamisega. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras , s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist . Kuna määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määruse ga kohanemiseks lisaaega. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile .
Rahandusministeerium
17.10.2025 nr 1-6/3279-1
Siseministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Esitame kooskõlastamiseks siseministri määruse „Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisa:
1. Eelnõu 12 lehel
2. Seletuskiri 18 lehel
Erik Salumäe
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/25-1139 - Kodanikuühiskonna suursündmuste toetuse andmise tingimused ja kord
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 31.10.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7820f14e-ba4c-4df9-9a77-cdef805fa3ee
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7820f14e-ba4c-4df9-9a77-cdef805fa3ee?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main