3. isiku vastus vaidlustusele

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 24.10.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm Karolyn Krillo KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 238-25/297915 Riigihange: „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitus- tööde omanikujärelevalve“ (viitenumber 297915) Vaidlustaja: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ Registrikood 11270056 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Advokaadibüroo Tepper & Partnerid e-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Pärnu Haigla Registrikood 90004527 Kolmas isik: AS Infragate Eesti Registrikood 10845129 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/4 - I ASJAOLUD 1. 30.09.2025 kuulutas Sihtasutus Pärnu Haigla („Hankija“) välja lihthankemenetlusena läbi- viidava riigihanke „Labori, kohviku, kriisilao ja transpordilüüsi ümberehitustööde omanikujärele- valve“ (viitenumber 297915, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse üksnes kogumaksumuse alusel. 2. Hankes osalesid neli pakkujat, kellest odavaimad pakkumused tegid P.P. Ehitusjärelevalve OÜ („Vaidlustaja“) ja AS Infragate Eesti („Kolmas isik“) – pakkumuste maksumused vastavalt 20 136 eurot ja 22 560 eurot (km-ta). 3. 16.10.2025 otsustas Hankija järgmist: (i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; (ii) mitte kõrvaldada Vaidlustajat ja Kolmandat isikut menetlusest; (iii) kvalifitseerida Kolmas isik; (iv) jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata; (v) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus. 4. 21.10.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hankija 16.10.2025 otsuste peale jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata ja tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus. 5. 22.10.2025 kaasas VAKO vaidlustusmenetlusse Kolmanda isiku ja edastas talle vaidlustuse materjalid (v.a väidetavalt ärisaladust puudutavas osas). VAKO palus Kolmandal isikul esitada vaidlustusele kirjalik vastus hiljemalt 27.10.2025. 6. Käesolevaga vastab Kolmas isik vaidlustusele. Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustus alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Antud vaidlus seisneb peaasjalikult küsimuses, kas Hankija on Vaidlustaja õigesti kvalifit- seerimata jätnud. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on vaidlustatud vaid lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest: kui odavaima pakkumuse teinud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine peaks osutuma õigusvastaseks, siis ei saa õiguspärane olla kallima pakkumuse teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Neil põhjustel keskendub Kolmas isik allpool üksnes Vaidlustaja kvalifikatsiooni temaatikale, nii palju kui tema menetluslik positsioon (sh piiratud info) seda võimaldab. A. Veekustutussüsteemide spetsialisti puudumine 8. Hankija 16.10.2025 otsusest nähtub, et Vaidlustaja on kvalifitseerimata jäetud kahel alusel, millest üks on, et Vaidlustaja on jätnud veekustutussüsteemide („VKS“) spetsialisti esitamata. Antud etteheide seondub järgmise kvalifitseerimise tingimusega: „Pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid: /---/ 5) Vastutusvaldkond ,,veekustutussüsteemid“ isiku kvalifikatsioon -vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne)“ 9. Vaidlustaja näib arvavat, et ta on oma pakkumuses VKS spetsialisti koha tegelikult täitnud, seda L.K.-ga, kes on märgitud ka tulekahju- ja valvesignalisatsioonide („TVS“) spetsialisti kohale. Vaidlustaja on välja toonud, et Hankija on nii VKS kui TVS spetsialistile esitanud sama kutsenõude: vähemalt kutsetunnistus ,,turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5“ (või samaväärne) või ,,turvasüsteemide projekteerija, tase 6“ (või samaväärne). Viimane osutus on iseenesest õige, ent Kolmas isik on talle kättesaadava info pinnalt seisukohal, et ainuüksi eeltoodu ei anna alust väita, et Vaidlustaja on korrektselt mehitanud kõik spetsialistipositsioonid.  NOVE - 3/4 - 10. Nimelt saab Kolmas isik Hankija otsuse sõnakasutusest aru nii, et Vaidlustaja on jätnud oma pakkumuse dokumentides koha, kus tulnuks nimetada VKS spetsialist, täitmata (tühjaks). Sellist arusaama kinnitab Vaidlustaja leksika vaidlustuses, kus ta ütleb krüptiliselt, et „asjaomase kvalifikatsiooniga spetsialist L.K. on nimetatud“. Kolmas isik saab sellest aru nii, et L.K. nimi käib Vaidlustaja pakkumusest küll läbi („on nimetatud“), kuid L.K.-d pole otsesõnu märgitud VKS spetsialistiks. 11. Eeldusel, et see nii on – ja Vaidlustaja napid sõnad sellele viitavad –, on Vaidlustaja poolt liigne lihtsustus väita, et kui ta on kusagil pakkumuse dokumentides nimetanud isiku X, kel on kutsetunnistus Y, siis saab ja tulekski lugeda, et sama X on esitatud katma ka kõiki teisi spetsialistikohti, millele on seatud kutsenõue Y. Kehtiv riigihankeõigus sellist pakkumuse lünkade tuletuslikku või tõlgenduslikku täitmist ei luba. 12. Vastavalt pikaajalisele ja juurdunud kohtupraktikale on pakkumuse sisuline muutmine (sh täiendamine) pärast pakkumuse esitamist ja avamist keelatud. Pakkumusest puuduolevat infot võib erandkorras tagantjärele esitada vaid tingimusel, et on objektiivselt kontrollitav, et lisatav info pärineb ajast enne pakkumuste esitamise tähtpäeva.1 Sellest tõukuvalt tuleb esiteks märkida, et nagu VAKO on varem leidnud, on teave selle kohta, kes konkreetselt on hankes nõutud spetsialistid ja kes millist rolli täidab, pakkumuse sisuline aspekt. Seetõttu tähendaks selles teabes muudatuste või täienduste tegemine sisuliselt uue pakkumuse esitamist.2 13. Teiseks, ehkki isiku (nt L.K.) kutsetunnistuse puhul on objektiivselt kontrollitav, kas selle kehtivuse alguspäev jääb pakkumuste esitamise tähtpäeva eelsesse aega, siis tõik, kas pakkuja tegelikult soovis juba pakkumust esitades selle isiku nimetada teatavale võtmepositsioonile, on objektiivselt kontrollimatu. Selleks peaks VAKO omama minevikku ulatuvat selgeltnägemise võimet (nägemaks pakkuja pähe, mida too kuupäeval X mõtles), kuid isegi kohus on öelnud, et seda VAKO-lt eeldada ei saa.3 Niisiis ei ole täna enam võimalik tõsikindlalt teada saada, kas Vaidlustaja väide, et ta juba algusest peale soovis VKS spetsialisti kohale nimetada L.K., on tõsi või on tegu Vaidlustaja jaoks mugava päästeargumendiga pärast seda, kui ta sai teada oma hooletusveast (üks positsioon jäi sootuks mehitamata).4 Mugavuse all peab Kolmas isik silmas, et L.K. juhtub lisaks TVS spetsialisti kutsenõudele täitma ka VKS spetsialisti kutsenõuet. 14. Ülaltoodud põhjustel on Kolmas isik seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse dokumentides sisaldub viga – VKS spetsialisti positsiooni ei seostatud ühegi konkreetse nimega –, mida ei ole lubatud tagantjärele täpsustustega parandada. Järelikult ei täida Vaidlustaja selles aspektis kvalifitseerimise tingimusi ja tema kvalifitseerimata jätmine on õiguspärane. B. Tugevvoolu spetsialisti ebapiisav kutsekvalifikatsioon 15. Hankija mainitud teine põhjus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks on, et tugevvoolu („TV“) spetsialist „ei kvalifitseeru“. Antud etteheide seondub järgmise kvalifitseerimise tingimusega: „Pakkuja peab antud riigihanke objektiks olevate eriosade ehitustööde järelevalve ja kontrolli vahetul teostamisel kaasama vastava eriosa kogemusega ning eriosale vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid: 1) vastutusvaldkond „tugevvool“, isiku kvalifikatsioon – vähe- malt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener tarbija elektripaigaldiste alal, tase 7“ (või samaväärne), või vähemalt kutsetunnistus „Diplomeeritud elektriinsener, tase 7“ spetsialiseerumine „Diplomeeritud elektriinsener elektrivõrkude ja -süsteemide alal, tase 7“ (või samaväärne)“ 1 Nt VAKOo 81-19/207406, p 15–16; TlnRnKo 3-23-1783, p 18. 2 VAKOo 145-19/210602, p 28. 3 TlnHKo 3-17-2269, p 22. 4 Vrd VAKOo 8-22/244078, p 16.  NOVE - 4/4 - 16. Vaidlustusest järeldub, et Vaidlustaja esitas TV spetsialisti positsioonile I.D., kel on A-klassi pädevustunnistus. Vaidlustaja arvates on A-klassi pädevustunnistus samaväärne kutsetunnistu- sega „diplomeeritud elektriinsener, tase 7“. Hankija on nähtavasti järeldanud, et eelnimetatud ei ole samaväärsed. Kolmas isik toetab Hankija hinnangut. 17. Hankija hinnangu õigsuse kinnituseks esitab Kolmas isik tõendina Lembit Vali, elektriinseneri kutset andva Eesti Elektroenergeetika Seltsi kutsekomisjoni esimehe selgituse (vt lisa), mille lõppjäreldus on ühene: „Tuginedes eeltoodule on Eesti Elektroenergeetika Selts ja kutset andev kutsekomisjon sesisukohal, et serifitseerimisasutuse poolt väljastatud A klassi pädevustunnistus ja diplomeeritud elektriinseneri kutsetunnistus ei ole samaväärsed.“ 18. Vaidlustusest nähtub, et ka Vaidlustaja on esitanud oma seisukoha toetuseks tõendi (lisa 4), kuid kahjuks ei saa Kolmas isik selle osas seisukohta kujundada, kuna seda tõendit pole talle ärisaladusele viidates edastatud. Kolmandal isikul on keeruline näha, mis ärisaladust saab sisaldada kirjavahetus küsimuses, kas teatav kutsetunnistus ja teatav pädevustunnistus on sama- väärsed. Sellises kirjavahetuses eelduslikult jagatakse õiguslikke seletusi ja tõlgendusi, mitte tootmissaladusi vmt. Seda silmas pidades palub Kolmas isik VAKO-l veelkordselt hinnata vaidlustuse lisas 4 ärisaladuse olemasolu ning tuvastades, et seal EKTÄKS § 5 lg 2 tunnustele vastavat teavet ei ole, edastada lisa 4 ka Kolmandale isikule. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 19. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 20. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 21. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes käesolevale vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 22. Suhtluskanal. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Maardu Linnavalitsus. Jelena Pavlova. Elektriinseneri kompetentsuse tõendamisest. Vastavalt kehtivale „ Seadme ohutuse seaduse “ § 10. Isiku kompetentsusele esitatavad nõuded saavad täna elektrikud tõendada o ma kompetentsust kahel viisil. (1) Kompetentne isik peab tundma kasutatava seadme või tehtava seadmetöö eripärasid, oskama identifitseerida, tuvastada ja ennetada seadmega, selle kasutamisega või seadmetööga kaasnevaid ohte ja kasutada ohutustehnilisi võtteid ning vajaduse korral ka auditi protseduure. (2) Kui õigusakti kohaselt peab isiku kompetentsus olema tõendatud, võib isik oma kompetentsust tõendada kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses, sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistusega või muu õigusakti kohase tõendiga. (3) Eeldatakse, et isiku kompetentsus on tõendatud, kui tal on vastav kutsetunnistus kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevustunnistus. Isiku kompetentsus loetakse tõendatuks ulatuses, mis vastab talle antud kutsetunnistuse aluseks olnud kutsestandardis kirjeldatud kutsealale ja -tasemele või pädevustunnistuse andmise aluseks olnud sertifitseerimisskeemiga hõlmatud tegevusele. S ertifitseerimisasutuse antud A klassi pädevustunnistus ei määratle tunnistuse omaniku spetsialiseerumist ja tööosa, mida tunnistuse omanik võib teha. Lisaks võib A klassi pädevustunnistuse saada ka praktik, kes ei oma kõrgharidust v astavalt MKM määrusele „ Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded “ . Vastu võetud 09.07.2015 nr 88 § 8. Elektrivaldkonna pädevustunnistuste klassid (1) Elektrivaldkonna sertifitseerimisskeemis tuleb arvestada kompetentsuse ulatust kirjeldavate pädevustunnistuse klassidega A, B, B1 ja C. (2) A-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit mis tahes tehniliste näitajatega elektripaigaldises. (3) B-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida käidu- ja elektritöid ning teha auditit madalpingelises elektripaigaldises. (4) B1-klassi pädevustunnistus annab õiguse: 1) juhtida ja teha elektripaigaldise ehitustöid madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 63 A, välja arvatud projekteerimist ja auditit; 2) olla elektripaigaldise eest vastutav kompetentne isik madalpingelises elektripaigaldises peakaitsme nimivooluga kuni 250 A. (5) C-klassi pädevustunnistus annab õiguse juhtida madalpingelise elektriseadme, kuid mitte elektripaigaldise, remonditöid. § 9. Elektrivaldkonnas tegutseva isiku haridus ja töökogemus (1) A-klassi pädevustunnistuse saamiseks peab isikul olema, kas: 1) elektriinseneri või välispaigalduse elektrik, tase 5, kutsekvalifikatsioon ja vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises; 2) elektrialane kõrgharidus, kusjuures 4-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 1-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus kõrgepingepaigaldises ja 3-aastase nominaalse õppeaja puhul vähemalt 2-aastane vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus (sellest vähemalt üks aasta kõrgepingepaigaldises) või 3) keskharidus ning B-klassi pädevustunnistus ja selle andmisest alates vastava elektritöö juhtimiseks ettevalmistav töökogemus, mis on omandatud vähemalt kahe aasta jooksul kõrgepingepaigaldises. Elektriinseneri kutsetunnistus , mis on vlja antud kutsestandardi alusel, näitab selle omaniku spetsialiseerumist ja tema tegelikku tööoskust. Spetsialiseerumised on järgmised: e lektrivõrgud ja -süsteemid, elektriautomaatika ja tarbija elektripaigaldised. K utsetunnistus näitab milliseid tööoskusi tunnistuse omanik omab. Valikud on: ehitus, käit ja järelevalve, projekteerimine, arendus ja juhtimine, energiakaubandus ning õppetöö. Samaaegselt võib kutse omanik omada mitut tööoskust. Elektriinseneri kutse antakse taotlejale tema poolt esitatud dokumentide analüüsi alusel. Kutse taotleja peab esitama kõrgemat erialast haridust tõendava diplomi, andmed oma viimase viie aasta inseneritöö kohta nii tehtud projektide kui ka oma rolli osas neis projektides. Lisaks peab taotleja sama perioodi jooksul läbima täiendkoolitusi 80 TAP ulatuses. Hindamis- ja kutsekomisjon hindab taotlust vastavalt kehtivale kutsestandardile ja kutse andmise korrale. Dokumendid on leitavad Eesti Elektroenergeetika Seltsi kodulehel eees.ee Komisjonidesse kuuluvad tippspetsialistid, kes oskavad hinnata iga taotlejat vastavalt tema spetsialiseerumisele. Tuginedes eeltoodule on Eesti Elektroenergeetika Selts ja kutset andev kutsekomisjon sesisukohal, et serifitseerimisasutuse poolt väljastatud A klassi pädevustunnistus ja diplomeeritud elektriinseneri kutsetunnistus ei ole samaväärsed. A klassi pädevustunnistus ei anna täit ülevaadet tunnistuse omaniku tegelike oskuste kohta ilma täiendavate andmete küsimist tema hariduse, spetsialiseerumise ja seniste töökogemuste kohta. Teie hankedokumentides on nõutud diplomeeritud elektriinseneri kutsetunnistust, mis tõendab elektrialase kõrghariduse olemasolu. Sellele viitab spetsialiseerumine „Ehitus käit ja järelevalve“. Ehitusinsenerid ei tohiks sellel hankel kvalifitseeruda. Lugupidamisega Lembit Vali Kutsekomisjoni esimees /allkirjastatud digitaalselt/