EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 3.9.2025
COM(2025) 594 final
2025/0594 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL REGULATION
establishing the research and training programme of the European Atomic Energy
Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework
Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s
contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304
{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}
EN EN
EXPLANATORY MEMORANDUM
1. CONTEXT OF THE PROPOSAL
• Reasons and objectives
This proposal for a 2028-2032 Euratom research and training programme (the ‘Programme’)
is one of the instruments for delivering the policy ambitions outlined in the Commission’s
proposal for the next long-term EU budget (2028–2034)1 and it takes into account the political
priorities for 2024–2029, as set out in President von der Leyen’s guidelines for her second
mandate2. The Programme is an EU-funded thematic research and training programme
operating in scientific and technical areas covered by the Treaty establishing the European
Atomic Energy Community (the ‘Euratom Treaty’)3.
This proposal aims to support EU competitiveness in line with the objectives of the European
Competitiveness Fund (ECF)4 and the Horizon Europe Framework Programme 2028-2034
(‘Horizon Europe’)5 by pursuing research on safe, innovative nuclear technologies for a
prosperous, resilient and sustainable EU. In this context, the Programme will complement
Horizon Europe’s action for the development of the proposed ‘Moonshot Fusion’, aimed at
overcoming the scientific, engineering and technological challenges to the deployment of
fusion energy on the EU grid. Making progress on fusion energy requires state-of-the-art
infrastructure. To this end, the Programme will continue to provide for Euratom’s
contribution to the ITER project. For all applications of nuclear technologies, the Euratom
Programme will carry on with critical actions to protect people and the environment by
reducing the risks associated with ionising radiation.
The Programme’s actions will be implemented in close synergy with ECF and Horizon
Europe while respecting the ITER project’s specificities. Using the rules for participation and
instruments of these programmes, the Programme will promote simplicity and flexibility,
enabling faster and more strategic EU spending through clearer rules and more transparent
procedures for applicants and stakeholders. The contribution of nuclear research to raising the
EU’s standard of living and to achieving the Union’s objectives6 should be acknowledged and
supported through synergies and combined funding with the ECF and Horizon Europe.
1
Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council,
the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: A dynamic EU
Budget for the priorities of the future - The Multiannual Financial Framework 2028-2034
(COM(2025)570, 16.7.2025) and Proposal for a Council Regulation laying down the multiannual
financial framework for the years 2028 to 2034 (COM(2025) 571, 16.7.2025).
2
Europe’s Choice - Political Guidelines for The Next European Commission 2024−2029, Ursula von der
Leyen, Candidate for the European Commission President (18.07.2024)
https://dorie.ec.europa.eu/en/details/-/card/8005305.
3
References to the Euratom Treaty are to the consolidated version. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/?uri=CELEX:02016A/TXT-20240901
4
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on establishing the European
Competitiveness Fund ('ECF’), including the specific programme for defence research and innovation
activities, repealing Regulations (EU) 2021/522, (EU) 2021/694, (EU) 2021/697, (EU) 2021/783,
repealing provisions of Regulations (EU) 2021/696, (EU) 2023/588, and amending Regulation (EU)
[EDIP] (COM(2025) 555 final, 16.7.2025).
5
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing Horizon Europe,
the Framework Programme for Research and Innovation, for the period 2028-2034 laying down its rules
for participation and dissemination, and repealing Regulation (EU) 2021/695 (COM(2025) 543,
16.7.2025).
6
Throughout this Explanatory memorandum, ‘Union’ should be taken to refer to the EU and the
European Atomic Energy Community (Euratom), separately and jointly, as the case may be. See also
Article 2 of the proposed Regulation.
EN 1 EN
Today, the EU faces several challenges, including ensuring strategic autonomy and securing
the supply of affordable, low-carbon energy with co-benefits for air quality and maintaining
competitiveness and technological leadership amid growing geopolitical instability. All zero-
and low-carbon energy solutions, including nuclear, are necessary to decarbonise the EU’s
energy system by 20407. Recent developments in the nuclear landscape have seen increased
interest in Member States in incorporating nuclear in their energy mix, developing fusion
energy and in the application of ionising radiation. This calls for more research in nuclear
technologies while contributing to maintaining the highest standards of safety, security,
safeguards, security of supply and radiation protection. Public and private research in Member
States can contribute significantly to providing these results and Euratom’s task is to
complement national efforts by carrying out a Community8-based research and training
programme.
The Programme will aim to maintain Europe as a global leader in the fusion field by
accelerating the transition from achieving fusion energy gain to the full commercialisation of
fusion energy. By leveraging outcomes from the ITER project’s construction, research, and
contributions from Member States, the Programme will aim to address critical technological
gaps through focused research and innovation. This way, it will build a competitive industrial
ecosystem, engage the EU private sector and focus on the development of a skilled workforce.
The Programme will also seek greater alignment with other Euratom and Union programmes
to disseminate the successes of EU Research and align this to the EU’s external policy
actions.
A key element in fusion energy development will be the funding of delivery of European
components to ITER, in particular by the European Joint Undertaking for ITER and the
Development of Fusion Energy (‘Fusion for Energy’), established by Council Decision
2007/198/Euratom9. The completion of the ITER project in line with the project baseline will
remain a priority while ensuring that technical and scientific lessons learned from ITER
benefit the Union.
The Programme will be implemented through direct actions managed by the JRC and indirect
actions primarily through research grants as well as by providing the Euratom contribution to
the ITER project. It will maintain its focus on improving nuclear safety and safeguards.
Actions will support the development of tools, methods and guidance to continue reinforcing
the safety of existing nuclear installations, including long-term operations and new build
projects in the EU while ensuring security of supply in the nuclear value chain and increasing
the EU’s energy resilience.
The global development of nuclear fission technologies, against the backdrop of an unstable
geopolitical situation, also underscores the Programme’s key role in strengthening global and
European nuclear non-proliferation. Actions will enhance nuclear safeguards through the
development of innovative tools and methods for measurement, containment, surveillance and
verification, the training of safeguards inspectors and international cooperation with the
International Atomic Energy Agency (IAEA). Research on non-proliferation will also focus
on strategic trade control and support nuclear security and nuclear forensics to reinforce the
7
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: Delivering on the Clean Industrial
Deal I (COM(2025) 378, 2.7.2025).
8
See also f. 6.
9
2007/198/Euratom: Council Decision of 27 March 2007 establishing the European Joint Undertaking
for ITER and the Development of Fusion Energy and conferring advantages upon it (OJ L 90,
30.3.2007, p. 58), ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj
EN 2 EN
EU’s and Member States’ response to illicit trafficking and criminal use of radioactive
materials.
In addition, the Programme will reinforce actions in specific areas to address the several
challenges faced by the Union. This includes fostering innovation in nuclear technology
(innovative designs, fuels and materials, etc.) while ensuring the safe development and use of
advanced systems. Nuclear research in the EU will rely on modelling tools, such as the JRC’s
in-house modelling capacities, to improve the understanding of the behaviour of energy
components and systems by integrating science and experimental data.
The Programme’s actions will pursue research into developing solutions for the safe
management of radioactive waste and spent fuel. The research will support the development
of safety cases and approaches to safeguards for the deep geological disposal of intermediate-
and high-level waste, ensuring the operation and oversight of deep geological facilities. It will
also focus on finding solutions for the management of radioactive waste and spent fuel and
will support Member States in defining national strategies for long-term storage and disposal
through knowledge management and the sharing of best practices.
The Programme will continue to improve European citizens’ lives with nuclear medicine and
radiation protection. The research will reduce radiation risks to people and the environment
by developing knowledge and tools, as well as strengthening emergency preparedness and
response in the event of a radiological accident. The Programme will investigate innovative
applications of ionising radiation (for example, medical radionuclides) to advance treatments
and optimise therapies against cancer and other diseases. Power and non-power applications
of ionising radiation in other fields, such as space10, industry, environmental monitoring and
the circular economy, could also be supported.
Nuclear skills, competencies and access to research infrastructures are necessary to maintain a
qualified workforce and expertise in the nuclear field. Funding will be provided in synergy
with Horizon Europe to education, training and knowledge dissemination activities, helping to
maintain strategic nuclear skills, building capacities across Member States and promoting EU
expertise. Actions will also support researchers’ mobility. As a pivotal asset to research,
European nuclear research infrastructures, including those operated by the JRC, will be
supported to ensure they remain fit for purpose and available to the Union through an open
access scheme. This will allow retaining independent capacity to act in key areas of nuclear
research.
Global competitiveness cannot occur simply by supporting the internal knowledge base. An
element of aligning with external action policy should be included. At policy level, the EU
can better leverage its nuclear safety expertise and programmes by ensuring an improvement
in the links between Euratom programmes and Union programmes. For this reason, apart
from Horizon Europe, the Programme also seeks synergies with the Euratom Instrument for
Nuclear Safety Cooperation and Decommissioning (INSC-D).
The Commission started preparations for the proposal by consulting the Euratom Scientific
and Technical Committee (STC), as required by the legal basis11. The STC delivered an
opinion12 which the Commission took into consideration when preparing this proposal.
10
The application of nuclear science to space is mainly related to space exploration because it stands to
benefit from research on nuclear energy. At the same time, research is also needed on protecting space
hardware (such as electronics) from ionising radiation.
11
See also ‘External expertise’ under Section 3.
12
Nuclear research and training activities for the MFF 2028-2034 (FP10) (STC-2024-36 FINAL,
25.4.2025).
EN 3 EN
As Article 7 of the Euratom Treaty limits the length of programmes to 5 years, the
Commission is proposing a programme with the maximum duration allowed. As this is
shorter than the 7-year duration of the MFF, the Commission, as it has done in the past,
intends to implement the remaining budget earmarked for nuclear research for the last 2 years
of the next MFF (2028-2034) by presenting a proposal for a 2-year “extension” covering
2033-2034, in all likelihood in early 2032. The 5:2 split has been kept so that the conclusions
of the implementation report, expected to be adopted by the end of the fourth year of the first
programme, can serve in the preparation of the extension and its work programme.
The proposal sets out the general and specific objectives, the indicative financial envelope and
the support instruments.
• Consistency with existing policy provisions
The Programme is consistent with the EU’s existing policy provisions and aligns with a
simpler, more focused and higher impact Union budget. Together with the ECF and the
Horizon Europe, the Programme will work to strengthen competitiveness, resilience,
sustainability and technological leadership. It is consistent with the objectives of these
programmes with which it shares definitions, rules of participation and dissemination and
instruments, including European Partnerships13. This approach brings major simplification for
implementation: less red tape and reporting, greater trust, better enforcement and faster
permitting. At the same time, the Programme’s proposed architecture will ensure
predictability and continuity in funding priorities with the necessary agility and flexibility to
allow the Union to respond to emerging or unforeseen priorities. The provisions on synergies
also ensure that programmes complement each other.
• Consistency with other Union policies
The Programme shall adhere to the Union’s climate and environmental standards and policies,
including the rules on the ‘do no significant harm’ principle, set out in the proposed
Performance Regulation14.
The Programme will support research in nuclear safety and the strategic areas indicated in the
Net-Zero Industry Act15 and the safety and safeguards initiatives of the European Industrial
Alliance on Small Modular Reactors.
The Programme will contribute to implementing Chapter 7 of the Euratom Treaty on nuclear
safeguards and the EU’s security agenda and strategies by supporting nuclear security
research. It will support the implementation of the Euratom Directives on the safety of nuclear
installations16, the safe management of spent fuel and radioactive waste 17, and radiation
13
See Articles 9, 7 and 6(3) of this proposal and Article 11 of COM(2025) 543 final.
14
Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council establishing a budget
expenditure tracking and performance framework and other horizontal rules for the Union programmes
and activities (COM(2025) 545 final, 16.7.2025).
15
Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 on
establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing
ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (OJ L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
16
Council Directive 2009/71/Euratom of 25 June 2009 establishing a Community framework for the
nuclear safety of nuclear installations (OJ L 172, 2.7.2009, p. 18, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj).
17
Council Directive 2011/70/Euratom of 19 July 2011 establishing a Community framework for the
responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste (OJ L 199, 2.8.2011, p. 48, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).
EN 4 EN
protection18. It will also provide support to the implementation of the EU Dual Use and Trade
Control legislation19. It will contribute to help acceding countries, candidate countries and
potential candidate countries align with the EU acquis in these areas.
The Programme will also continue to support the implementation of the Instrument for
Nuclear Safety Cooperation Partnership and Decommissioning20 and the nuclear and
radiological aspects of Global Europe21.
2. LEGAL BASIS, SUBSIDIARITY AND PROPORTIONALITY
• Legal basis
The Euratom Treaty states that the Commission is responsible for promoting and facilitating
research in the nuclear field in the Member States and for complementing it by conducting a
Community research and training programme (Article 4). That programme is to be adopted by
the Council acting unanimously on a proposal from the Commission (Article 7).
According to the Treaty, the European Parliament is not consulted but, in the past, the holder
of the Council’s rotating Presidency invited Parliament to make comments on proposed
regulations setting up the Euratom Programmes. The European Economic and Social
Committee will be informed, as required by the legal basis (Article 7).
For the purpose of coherence and having a streamlined approach, the Programme’s financial
envelope will provide for Euratom’s contribution to the ITER project, which has its legal
basis in the Euratom Treaty, specifically Article 101 for the ITER Agreement and the Broader
Approach Agreement, and Articles 45 to 51 for the Joint Undertaking Fusion for Energy.
• Subsidiarity (for non-exclusive competence)
The Programme will help Member States, irrespective of their national energy mix choices, to
use nuclear technologies in a safe way, to work together to develop the opportunities offered
by nuclear science and to reduce the risks associated with the different applications of
ionising radiation.
The Programme will be of interest to all EU countries as they all use radioisotopes for non-
power purposes (e.g. in the medical and industrial fields) and they all stand to benefit from
ensuring the highest standards of nuclear safety, security and safeguards.
The development of fusion energy, which calls for research efforts on a very large scale, is
also in the interest of all EU Member States. Successful deployment of fusion energy could
contribute to decarbonisation goals, enhancing strategic autonomy in the context of global
race for new energy sources and creating strong new value chains in Europe and
developing critical skills and capacities.
While nuclear security remains a national responsibility, the Programme’s direct actions help
address some of the security challenges facing the EU and their global dimension by building
capacity at the EU and national level with R&D, technical support and specialised training in
18
Council Directive 2013/59/Euratom of 5 December 2013 laying down basic safety standards for
protection against the dangers arising from exposure to ionising radiation, and repealing Directives
89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom and 2003/122/Euratom (OJ L 13,
17.1.2014, p. 1, https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2013/59/oj).
19
Regulation (EU) 2021/821 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2021 setting up a
Union regime for the control of exports, brokering, technical assistance, transit and transfer of dual-use
items (recast) (OJ L 206, 11.6.2021, p. 1–461. ELI: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj)
20
[Ref. to Instrument for Nuclear Safety Cooperation Partnership and Decommissioning].
21
[Ref. to Global Europe).
EN 5 EN
the fields of mitigation of Chemical, Biological, Radiological and Nuclear (CBRN) security
risks, combatting illicit trafficking, use of nuclear and radioactive material and forensic
analysis of materials out of regulatory control. Safeguards are Euratom’s exclusive
competence and continuous technical support and R&D through direct actions are crucial to
keep the Euratom safeguards system efficient and effective.
• Proportionality
The Programme will support researchers and coordinate Member States’ research efforts with
a view to avoiding duplication, retaining critical mass in key areas and ensuring that public
funds are spent to best effect. These measures may lead to additional public and private
investments in R&I. They are also needed to support policymaking and meet the objectives
set out in EU policies. The proposed measures do not go beyond what is required to achieve
the Union’s objectives.
• Choice of the instrument
The Programme will be implemented by a Council Regulation in accordance with the
Euratom Treaty. This creates rights and obligations for beneficiaries that are binding in their
entirety and directly applicable in all EU Member States and countries associated to the
Programme. This is also consistent with the way in which other EU spending programmes are
set up.
3. RESULTS OF RETROSPECTIVE EVALUATIONS, STAKEHOLDER
CONSULTATIONS AND IMPACT ASSESSMENTS
• Retrospective evaluations/fitness checks of existing legislation
This proposal draws on the interim evaluation of the 2021-2025 Euratom Programme22 which
concluded that the actions which had been funded by the Programme over four years had
helped Member States to work together to develop nuclear technologies, regardless of their
national choice as to whether to generate or consume nuclear power. This enables Member
States to harness the opportunities offered by these technologies in the interest of all, while
reducing the risks associated with ionising radiation.
Euratom actions deliver results and provide a supportive framework for developing, sharing
and maintaining expertise and skills in nuclear safety, safeguards and security, strategic trade
control, the safe management of radioactive waste and radiation protection. They also bring
the EU closer to achieving practical use of fusion energy. This knowledge will be essential for
those Member States that want to pursue nuclear energy as part of their energy mix (whether
the technology is domestic or imported) and for those that need reassurance that nuclear
power plants in neighbouring countries meet the highest safety standards. The public also
stands to benefit from Euratom-funded research on other applications of ionising radiation, in
particular in medicine.
Council’s decision in 2021 to reduce the budget for the programme by 20% limited
possibilities to fund excellent research proposals. It also hampered the JRC’s efforts to
address the emerging challenges with the necessary flexibility and capacity at a time of
renewed interest in nuclear technologies.
This evaluation provided some important findings. First, the programme had addressed new
challenges such as research on alternative fuel for Russian designed reactors used in some
22
Report from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and
Social Committee and the Committee of the Regions: Interim evaluation of the 2021-2025 Euratom
research and training programme (COM(2025) 61, 28.2.2025).
EN 6 EN
Member States, increased strategic autonomy in nuclear materials and data and support for
researchers in Ukraine. The results of the call for innovative applications of ionising radiation
showed a high interest within medicine, the circular economy, space exploration and
environmental monitoring which could be developed further in synergy with Horizon Europe.
These new actions also attracted newcomers. However, the limited budget for the 2021-2027
programmes, together with the need to maintain the programmes’ focus on the core activities
of nuclear safety, radioactive waste and radiation protection, meant that there were very
limited possibilities to continue funding these new actions in 2021-2027.
If the scope and level of funding of the 2021-2027 programmes were to be maintained, it
wouldn’t be sufficient to allow the EU to catch up with international competitors, address key
issues for the development of small, modular reactors (SMRs), advanced fuels and fuel cycles
and substantially increase nuclear skills in the EU.
Euratom co-funded partnerships are the result of long-term efforts by the research community,
stakeholders and Member States to advance with a common research agenda and to address
key challenges in all the fields concerned. While scientific progress has already been made,
the Commission will push to further improve the organisation and operation of partnerships to
ensure that research funded by the Programme remains relevant and that it tackles the most
pressing challenges. The Commission will pay particular attention to partnerships so as to
systematically consider the long-term perspectives of a broad range of stakeholders and
Member States.
Euratom-funded fusion research has delivered important results in the last years, and the
ITER project – recognised as the first fusion power plant-like initiative – is now making
significant progress after undergoing delays and cost overruns. To bring fusion energy to the
market and contribute to the EU’s decarbonisation efforts and competitiveness these efforts
must be extended. Fusion power will only become a reality if the remaining scientific,
engineering and technological challenges are addressed comprehensively, underpinned by
accurate assumptions about technical complexity and realistic investment in industrial supply
chains.
The Programme must evolve to address the technological bottlenecks that require additional
focus and investment, possibly in specific research infrastructures, involve more private
financing and industry experience and increase international collaboration with reliable
partners where there is a clear added value for the EU. The Commission has already started to
prepare a co-programmed European Partnership in this field which will bring together public
and private stakeholders. The actions under the 2026-2027 programme should pave the way
for this partnership and for supplementary innovation actions. This new partnership would
also mean rethinking EUROfusion’s role and activities which will play a major part in
developing the fundamentals of fusion science. Further details will be provided in the
Communication on the EU’s fusion strategy, which is currently being drawn up.
The evaluation concluded that, thanks to its expertise and nuclear research facilities, the JRC
benefits both the Union and a number of external stakeholders by carrying out relevant direct
actions in research, providing high quality analyses, reference materials and methods, data
and studies for policy support and delivering specialised training on the whole spectrum of
activities from nuclear safety to security and safeguards.
The evaluation also concluded that the JRC’s provision of nuclear data, measurements and
reference materials make an important contribution to the assessment of safety and safeguards
of current systems and future technologies such as SMRs. Analyses on ways to treat,
minimise and recycle radioactive waste and spent fuel or to evaluate their characteristics and
behaviour were deemed particularly relevant to advance research in this area.
EN 7 EN
In the area of safeguards and non-proliferation, the JRC’s expertise and research also make a
valuable contribution both at European and international level to reinforce non-proliferation
efforts. The research results of direct actions in non-power applications, particularly in
relation the medical field, are equally relevant, serving to advance research on safe and
innovative uses of ionising radiation, as well as meeting EU policy goals. The JRC’s
education and training activities propose a relevant complement to national-level capacities.
The availability of state-of-the-art nuclear research facilities continues to represent a high
added value at EU level, contributing to independent quality research benefiting Euratom and
complementing Member States’ capacities. Direct actions also provide technical support to
the implementation and monitoring of EU policies in nuclear safety, radioactive waste and
spent fuel management, radiation protection and nuclear safeguards and non-proliferation
initiatives.
Under the 2021-2027 Euratom programmes, the JRC introduced a new strategy for its nuclear
activities, with actions to prioritise, consolidate and rationalise activities, while optimising the
use of its nuclear infrastructures and sustainable operation. Using a new portfolio approach in
its work programme, the JRC aims to improve synergies across research domains, improve
foresight capability for analysing upcoming trends and enhance communication efforts to
showcase research results.
On the contribution to ITER, the study commissioned in 202123 concluded that the return on
investment of ITER is around 1:1 and projections indicate that by 2030 ITER could generate
an additional EUR 15.9 billion in Gross Value Added (GVA) and create 72 400 job-years24.
Since the beginning of the project ITER has faced several challenges. The delays in project
execution were mainly due to design immaturity, lack of quality of some components
supplied by some Domestic Agencies (DAs) requesting repairs, regulatory challenges, the
COVID-19 crisis and the war in Ukraine, which disrupted the supply chain and contributed to
the delays in the delivery of key components.
In order to bring the project back on track, several measures, under the supervision of
Euratom, were implemented. In 2022, the new Director-General of the ITER Organization
(IO) launched a series of reforms aiming in particular at improving the IO’s organisation,
putting a project matrix structure in place to streamline the decision-making process,
improving and enforcing enhanced quality control procedures, repairing key components and
redefining its interactions with the French Nuclear Safety Regulatory Authority (ASNR).
In 2024, the IO presented a revision of the project Baseline (scope, schedule and cost), to
mitigate key assembly and commissioning risks, define contingencies for schedule and cost,
while incorporating lessons learnt from previous first-of-their-kind activities. This Baseline is
underpinned by a phased-licensing approach aiming at reducing risks.
Euratom also identified the need to better integrate Fusion for Energy’s activities with the
IO’s to improve project efficiency. As a result, IO and Fusion for Energy have explored ways
to better integrate their activities and exploit the potential synergies and complementarities
between the two organisations. Since September 2023, a major effort has been undertaken by
Fusion for Energy and IO to identify the most relevant activities, tools and functions. The
expected outcomes of the integration are efficiency gains and potential savings, as the IO and
23
European Commission: Directorate-General for Energy, IHS Markit, LGI, Erim, S., Chauvet, V. et
al., Follow up study on the economic benefits of ITER and BA projects to EU industry, Publications
Office, 2021, https://data.europa.eu/doi/10.2833/51838
24
Commission Staff Working Document Accompanying the document Communication from the
Commission Nuclear Illustrative Programme presented under Article 40 of the Euratom Treaty for the
opinion of the European Economic and Social Committee (SWD(2025) 160, 13.6.2025).
EN 8 EN
Fusion for Energy could jointly identify optimisations in the way components are designed,
procured and delivered.
In 2024, the project achieved an unprecedented execution rate which surpassed all the rates
for previous years. This excellent performance was confirmed on 1 Semester 2025, with
indicators showing that the project is on schedule and slightly under cost.
• Stakeholder consultations
In the framework of preparing for the next MFF 2028-2034, the Commission conducted a
public consultation to gather views on EU funding for competitiveness.
The public consultation, held from 12 February to 7 May 2025, gathered 2 034 survey
responses and 462 position papers, with strong participation from EU citizens (26%),
academia (22%) and public authorities (13%), alongside businesses, NGOs, and other
stakeholder networks.
Most respondents which had experience in EU-funded research programmes expressed
positive views on the funding process, from identifying funding opportunities to the relevance
and clarity of the calls. However, they highlighted the application procedure and overall
timeline as key weak points, underscoring the need for simplification, clarity and better
coherence to enhance accessibility, especially for SMEs and newcomers. Respondents
recognised fragmentation in support across the investment journey as a barrier to
competitiveness, particularly in relation to underinvestment in research and innovation.
The public consultation was complemented by targeted outreach to key stakeholder groups in
industry, research and innovation. Research and innovation stakeholders have been actively
engaged in shaping the debate on the future role of R&I in EU competitiveness, particularly
following the launch of the Commission’s political guidelines in July 2024 and the
Competitiveness Compass in February 2025.
• External expertise
As is the case with the proposal for Horizon Europe, this initiative builds on three key
external reports: Draghi’s on EU competitiveness, Letta’s on the future of the single market
and the Commission Expert Group’s on the interim evaluation of Horizon Europe25.
The Commission also relied on the opinion delivered by the Euratom STC which is composed
of independent experts appointed by the Council in terms of Article 134 of the Euratom
Treaty.
All reports converge in their core message: Europe must innovate, adapt and lead to safeguard
its competitiveness, prosperity, sustainability and security. Their combined analysis provides
a strong analytical and political foundation for the proposed Horizon Europe, the wider
strategic orientation of the European Competitiveness Fund and the Euratom programme.
• Impact assessment
In line with the Better Regulation guidelines, the Commission carried out an ex-ante
evaluation for this proposal instead of an impact assessment as the Euratom programme
provides continuity as regards its broad content and structure and has a relatively small
budget. The ex-ante evaluation concluded that to address the new competitiveness and energy
security challenges facing the EU, and in view of meeting decarbonisation targets, the
25
Communication from the Commission to the European Parliament and the Council: Horizon Europe:
Research and Innovation at the heart of competitiveness (COM(2025) 189 final, 20.4.2025).
EN 9 EN
Euratom programme must be reinforced in terms of budget and measures to enhance
innovation and skills in the field of nuclear science and technology.
ITER will remain a cornerstone for the development of fusion energy in Europe and, for this
purpose, must be fully integrated into a broader EU strategy. The aim is to complete
construction for the first phase of experiments on time and within budget, in line with the
2024 baseline. This will be achieved by delivering European components for ITER in line
with the project baseline, supervising Fusion for Energy in the performance of its tasks, while
ensuring that technical and scientific lessons learned from ITER benefit the Union.
To enhance innovation and skills in the field of nuclear science and technology, the
Programme will benefit from the proposed Horizon Europe’s rules for participation and
dissemination designed to simplify access further, enhance openness and maximise the impact
of funding. There are areas, such as industrial competitiveness and public health, where joint
actions between the Euratom and Union programmes can be of greater benefit to Union
citizens than having actions under the Programme alone. For this reason, the Programme
should seek synergies with Horizon Europe and other Union programmes. Streamlined
governance should enable the Commission to discuss all aspects of fission and fusion
research, including the ITER project, with Member States and key stakeholders providing a
strategic overview and improving coordination between Euratom and national actions, while
recognising that, for Fusion for Energy, the governance with the Member States is currently
covered by the Fusion for Energy Governing Board.
• Simplification
As explained in the explanatory memorandum of the proposal for Horizon Europe,
simplification is an overarching priority of the Commission to reduce burden and over-
complexity and in favour speed and flexibility. As the Programme applies its rules of
participation and dissemination, Horizon Europe’s new features offering simplification to
beneficiaries also apply here. These are:
• Reduced length of the work programme with less prescriptive programming:
reducing the overall number of topics, shortening of topic descriptions and
minimising single-project topics.
• Open topics by default: less prescriptive with more freedom for applicants to choose
different pathways towards expected outcomes.
• Continuity and further simplification of the funding landscape: there will be no
distinction between Research and Innovation Actions (RIA) and Innovation Actions
(IA) but one single funding rate of up to 100%, except for for-profit entities other
than SMEs, with a funding rate of up to 70%. The funding rates will be the
maximum that can be reduced when justified for implementing specific actions.
• Increased use of simplified cost options: building on the experience gained with
lump sum pilots under Horizon 2020 and their broader application in the current
Horizon Europe, lump sum funding will become the default form of Union
contribution, unless otherwise provided. Other simplified forms of cost options,
including financing not linked to costs or personnel unit costs, will be used. These
simplification measures aim to foster broader participation, particularly from
newcomers and smaller entities, while preserving sound financial management and
control.
EN 10 EN
A faster implementation will be achieved with a reduction of the maximum time to grant to 7
months, which is one of the shortest time-to-grant for EU programmes and two months
shorter than the maximum time to grant set out in the Financial Regulation.
As part of the wider Commission efforts to reduce the number of spending programmes, the
Programme will include and provide for Euratom’s contribution to the ITER project.
• Fundamental rights
The proposed regulation respects fundamental rights and observes the principles recognised in
the Charter of Fundamental Rights of the European Union.
4. BUDGETARY IMPLICATIONS
The Commission Communication on the Multiannual Financial Framework 2028-203426
provides a budget envelope of EUR 9 794 000 000 in current prices for the Euratom
Programme, of which EUR 5 794 000 000 is allocated to ITER. Due to the Euratom Treaty’s
limitations, the proposal for the Euratom programme covers 5 years of the proposed budget,
i.e., EUR 6 682 000 000 in current prices.
5. OTHER ELEMENTS
• Implementation plans and monitoring, evaluation and reporting arrangements
The Commission will implement the Programme through direct management and indirect
management by European Partnerships (see Article 10 of the proposal) and, where relevant,
indirect management by Fusion for Energy.
The monitoring, evaluation and reporting arrangements for the Programme will be carried out
based on the proposed Performance Regulation27. This means that the implementation report
will be published by the end of the fourth year of the programme (i.e. 2031). It’s the
Commission’s intention to propose in the Regulation of the “extension” (2033-2034) that a
joint retrospective evaluation of this Programme and the extension are held at the latest three
years after the end of the programming period.
• Detailed explanation of the specific provisions of the proposal
Article 1 sets out the Programme’s subject matter. Article 2 applies the definitions from the
Regulation establishing Horizon Europe to the Euratom Programme. The Programme’s
general and specific objectives are set out in Article 3 while Article 4 applies Horizon
Europe’s horizonal principles to the Programme.
The indicative financial envelope is set out in Article 5.
The proposal then makes a number of standard provisions which have counterparts in the
proposed Regulation establishing Horizon Europe. There is provision for additional resources
(Article 6), alternative, combined and cumulative funding (Article 7), association to the
Programme (Article 8) and implementation and forms of Union funding (Article 9) Article 10
provides for Partnerships which is similar to the ones in Horizon Europe except that it also
provides for Euratom co-funded partnerships to ensure the continuation of these type of
partnerships from previous programmes.
26
COM(2025) 570.
27
COM(2025) 545.
EN 11 EN
Article 11 sets out the role of the JRC in wording similar to Horizon Europe’s. Horizon
Europe’s rules of participation and dissemination are applied to the Programme through
Article 12 with one derogation on access to results necessary for Euratom.
Standard provisions for work programmes (Article 13) and committee procedure (Article 14)
are made, the latter providing for fission and fusion configurations both having strategic
overview on the implementation of actions in their respective area.
In the final and transition procedures, the Regulation establishing the 2026-2027 programme
is repealed (Article 15), actions launched under the previous programme are unaffected and
the smooth transition between programmes is ensured (Article 16). The Regulation enters in
force on the twentieth day after its publication and is applicable from 1 January 2028 (Article
17).
Finally, the Annex lists the activities that can be supported by the Programme.
EN 12 EN
2025/0594 (NLE)
Proposal for a
COUNCIL REGULATION
establishing the research and training programme of the European Atomic Energy
Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework
Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s
contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304
THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty establishing the European Atomic Energy Community, and in
particular Article 7, first paragraph, thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
Having regard to the opinion of the Scientific and Technical Committee1,
Whereas:
(1) The European Atomic Energy Community (the ‘Community’) aims to raise the living
standards in the Member States by promoting and facilitating nuclear research,
complementing it with Community research and training programmes.
(2) Research in the nuclear field contributes to social well-being, economic prosperity,
security and environmental sustainability. Research on the applications of ionising
radiation has led to improvements in medical, industrial, agricultural, environmental
and security technologies from which many benefit.
(3) In order to ensure the continuity of research in the nuclear field at the Community
level, it is necessary to establish a Community research and training programme (the
‘Programme’) and, as the Treaty establishing the European Atomic Energy
Community (the ‘Euratom Treaty’) limits the length of its research and training
programmes to 5 years, the Programme should cover the period from 1 January 2028
to 31 December 2032. The Commission would present a new proposal to implement
the remaining budget of the last 2 years of the 2028-2034 Multiannual Financial
Framework2.
(4) The Programme should be tightly connected with the European Competitiveness Fund
(the ‘ECF’) established by Regulation [establishing the ECF]3 and Horizon Europe,
the Framework Programme for Research and Innovation for the period 2028-2034
(‘Horizon Europe’) established by Regulation [establishing the Horizon Europe
Framework Programme]4 by placing research and innovation at the heart of the
Union’s economy and investment strategy.
1
OJ C , , p. .
2
Council Regulation (EU, Euratom) 2025/NNN of DD MMMM 2025 laying down the multiannual
financial framework for the years 2028 to 2034 (OJ L NNN, DD.MM.YYYY, p. N, ELI: ).
3
Regulation [establishing the ECF]
4
Regulation [establishing the Horizon Europe Framework Programme]
EN 1 EN
(5) The Union should, furthermore, aim to eliminate inequalities and to promote equality
between men and women, as well as to combat discrimination in accordance with
Article 8 and Article 10 of the Treaty on the Functioning of the European Union
(TFEU) and the Charter of Fundamental Rights of the European Union.
(6) There are areas where joint actions between the Programme and Union programmes
can be of greater benefit to Union citizens than having actions under the Programme
alone. For this reason, the Programme should seek synergies with Horizon Europe and
other Union programmes.
(7) In a rapidly changing economic, social and geopolitical environment, recent
experience has shown the need for more flexible multiannual financial framework and
spending programmes. To that effect, and in line with the objectives of the
Programme, the funding should duly consider the evolving policy needs and the
Union’s priorities as identified in relevant documents published by the Commission,
European Parliament resolutions and in Council conclusions, while ensuring sufficient
predictability for the budget’s implementation.
(8) The Programme applies Horizon Europe’s rules for participation and dissemination
and is part of the ECF’s digital framework and makes use of its corporate information
and communication tools to further simplify access, enhance openness and maximise
the impact of Union funding.
(9) The Programme should contribute to increasing public and private investment in
research and innovation (R&I) in Member States, thereby helping to reach an overall
investment target of at least 3% of the Union’s gross domestic product (GDP) in
research and development. Member States’ investment in R&I should be assessed with
the help of the framework for the coordination of economic, budgetary, employment
and social policies within the Union – the European Semester process. Achieving that
target would require Member States and the private sector to complement the
Programme with their own reinforced investment actions in research, development and
innovation. The Union has made steady progress in increasing research and
development investments but is lagging behind other global leaders. The 3% target
mentioned earlier, set over two decades ago, acknowledged the importance of research
and development as a foundation for a knowledge-based society. While the target
encouraged various Member States to set their own research and development
intensity goals, significant disparities remain as only a few Member States have
reached or exceeded their investment ambition.
(10) As in Horizon Europe, the OECD definitions regarding technological readiness levels
(TRLs) should continue to be taken into account in the classification of technological
research, product development and demonstration activities and in the definition of
types of action available in calls for proposals. Grants should not be awarded for
actions where activities go above TRL 8.
(11) It should be possible to implement parts of the budget through European Partnerships
together with other public and private entities, where this is the most effective
implementation form to achieve the policy objectives. European Partnerships should
be established where a close involvement of the Union is required and should ensure
appropriate voting rights for the Union as well as sufficient co-investment by other
partners to leverage Union funding. In view of fostering synergies and efficiencies, it
is necessary to ensure harmonised rules. Therefore, a strategic and coherent portfolio
of a limited number of European Partnerships should be established.
EN 2 EN
(12) European Partnerships, as an essential tool to deliver on industrial involvement and
investment in collaborative research and innovation, should contribute to the specific
policy objectives of the policy windows of the ECF and be supported through it, where
necessary, to complete these objectives.
(13) The Joint Research Centre (‘JRC’) should continue to provide independent scientific
evidence and technical support for Union policies throughout the whole policy cycle.
The direct actions of the JRC should be implemented in a flexible, efficient, and
transparent manner, taking into account the needs of Union policies and the relevant
needs of the users of the JRC and ensuring the protection of the Union’s financial
interests. The JRC should continue to generate additional resources, which it may use
to support its scientific and technical activities.
(14) The Programme should ensure the effective promotion and protection of values and
principles of the European Research Area and the Pact for Research and Innovation 5,
notably ethics and integrity in research and innovation, freedom of scientific research,
science for policy, gender equality and equal opportunities, non-discrimination, open
science and the promotion of attractive research careers and mobility. In particular, the
Programme should ensure the effective promotion of equal opportunities for all and
the implementation of gender mainstreaming, including the integration of the gender
dimension in R&I content. It should aim to address the causes of gender imbalance.
Particular attention should be paid to ensuring, to the extent possible, gender balance
in evaluation panels and in other relevant advisory bodies such as boards and expert
groups.
(15) Nuclear research infrastructures are pivotal assets for the Union, providing essential
tools and equipment to advance research in science and technology. The development,
integration and financial sustainability of such research infrastructures of Union
interest should ensure operational excellence and continuous accessibility to European
researchers, enabling collaborative and cross-border research while complementing
Member States’ capabilities.
(16) Acknowledging the benefit derived from international cooperation towards addressing,
among others, shared technological, economic, environmental and societal concerns,
the Programme, should promote cooperation with third countries. International
cooperation should aim to strengthen the Union’s competitiveness and excellence in
R&I, including its capacity to attract and retain the best talents worldwide.
Geopolitical considerations, including economic security, should be at the centre of
the approach and varying degrees of cooperation should be considered based on an
overall assessment of the benefit that could be derived by the Union towards
addressing its priorities and global challenges while safeguarding the Union’s values
and interests. Association to all or parts of the Programme should remain the most
comprehensive form of cooperation.
(17) To reinforce the Union’s strategic autonomy and ensure long-term sustainable
economic growth, it is essential to bolster its global competitiveness while
safeguarding its strategic assets and interests as outlined in the European Economic
Security Strategy6. Article 136 of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the
5
Council Recommendation (EU) 2021/2122 of 26 November 2021 on a Pact for Research and
Innovation in Europe, OJ L 431, 2.12.2021, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj
6
Joint Communication to the European Parliament, the European Council and the Council on “European
Economic Security Strategy, JOIN(2023) 20 final, Brussels, 20.06.2023.
EN 3 EN
European Parliament and of the Council7, as complemented by Article 10 of
Regulation (EU) [establishing the ECF], promotes the competitiveness of the Union
(as defined in Regulation [establishing the ECF]) and protects its economic security.
The application of these provisions for the purpose of the Programme should provide
an appropriate legal framework to allow, where necessary, for the establishment of
specific conditions regarding award procedures that promote research-driven
competitiveness and protect the interests and strategic autonomy of the Union,
including measures aimed at restricting participation or protecting results and ensuring
coherence and consistency with specific rules under the ECF windows. Where
necessary, a risk-based approach should be applied to ensure that risks related to
research and innovation are identified, assessed, and addressed through proportionate
and effective measures8.
(18) In light of increasing risks linked to natural hazards, health emergencies, technological
accidents, water scarcity, evolving security and energy supply threats and other
disruptions, it is essential to enhance the Union’s and Member States’ capability to
anticipate, prepare for and respond to crises and disasters. The Programme should
support research that strengthens disaster risk and crisis management, invest in climate
and water resilience and enhance the resilience of vital societal functions, and build a
more resilient, secure and prepared Union, in line with the objectives of the European
Preparedness Union Strategy9 and the Roadmap towards ending Russian energy
imports10. The Programme acknowledges climate change as one of the biggest global
and societal challenge and climate action as a driver for industrial competitiveness.
Activities should reflect the importance of tackling climate change in line with the
Union’s commitments to implement the Paris Agreement11.
(19) Simplification in the Programme’s implementation is essential to ensure its
accessibility and efficiency, particularly by reducing the administrative burden on
beneficiaries and minimising the risk of errors. To this end, the Programme should
primarily rely on lump sums as the default form of Union funding. Advancing efforts
over the previous Framework Programmes to streamline funding rules and minimise
errors, the reimbursement of personnel costs should also be further simplified by using
personnel unit costs, which reduces complexity for participants and facilitates
reporting.
(20) In view of strengthening the Union’s competitiveness and maximising the uptake and
deployment of the results in general, beneficiaries owning results should manage their
results in accordance with their obligations established under this Regulation regarding
valorisation and dissemination. Those obligations may be adjusted in the work
programme, call conditions or grant agreement where appropriate based on policy
considerations, including related to economic security, but should encompass
7
Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 of the European Parliament and of the Council of 23 September
2024 on the financial rules applicable to the general budget of the Union (OJ L, 2024/2509, 26.9.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj)
8
Council Recommendation of 23 May 2024 on enhancing research security (OJ C, C/2024/3510,
30.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3510/oj).
9
Joint Communication to the European Parliament, the European Council, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the European Preparedness
Union Strategy, JOIN(2025) 130 final.
10
Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European
Economic and Social Committee and the Committee of the Regions: Roadmap towards ending Russian
energy imports (COM(2025) 440, 12.5.2025).
11
OJ L 282, 19.10.2016, p. 4.
EN 4 EN
requirements to protect, give access, valorise results and make them public as
appropriate and justified, including through open science practices. To facilitate and
accelerate the valorisation process, support instruments and tools should be put in
place in line with the Commission’s valorisation strategy as developed under
Regulation [establishing the ECF] and any such support and services provided for in
its Chapter III.
(21) In full respect of the Member States’ right to determine their choice between different
energy sources, the Programme’s results should contribute towards a climate-neutral
energy system with co-benefits for air quality.
(22) Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council12 lists
nuclear amongst net-zero technologies and acknowledges that innovation will be a
crucial factor in ensuring the Union’s competitiveness.
(23) As all Member States make use of radioactive materials, it is important to ensure the
responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste, as required by
the Council Directive 2011/70/Euratom13, to avoid undue burdens on future
generations. The Programme should continue to improve and support research and
development relating to technologies and competencies in spent fuel and radioactive
waste management.
(24) The Community should continue to play a key role in the development of fusion
energy, recognising its potential significant benefits in ensuring long-term security and
diversity of energy supply. Fusion energy research under the Programme should be
implemented in accordance with [the Union’s Fusion Strategy]14 which outlines the
actions, notably on research and development, required to advance towards a Union
fusion pilot power plant. The strategy seeks a stronger involvement of industry and
start-ups and encompasses alternative fusion concepts.
(25) In the short- to medium-term, a key step in fusion energy development in the
Community is the timely completion of ITER construction and the start of research
operations. While this is the responsibility of the ITER International Fusion Energy
Organization (the ‘ITER Organization’), Euratom bears the largest contribution among
international partners, according to the Agreement on the Establishment of the ITER
International Fusion Energy Organization for the Joint Implementation of the ITER
Project (the ‘ITER Agreement’)15. To ensure a more coherent and streamlined
approach to the goals of [the Union’s Fusion Strategy] and the Programme’s
objectives, that contribution to the ITER project should come from the Programme’s
indicative financial envelope.
(26) The Community should also continue the privileged partnership between Euratom and
Japan, embedded in the Agreement for the Joint Implementation of the Broader
12
Regulation (EU) 2024/1735 of the European Parliament and of the Council of 13 June 2024 on
establishing a framework of measures for strengthening Europe’s net-zero technology manufacturing
ecosystem and amending Regulation (EU) 2018/1724 (OJ L, 2024/1735, 28.6.2024), ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj
13
Council Directive 2011/70/Euratom of 19 July 2011 establishing a Community framework for the
responsible and safe management of spent fuel and radioactive waste (OJ L 199, 2.8.2011, p. 48, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).
14
European Strategy to harness Fusion Energy (COM(YYYY) NNN, DD.MM.YYYY).
15
Agreement on the Establishment of the ITER International Fusion Energy Organization for the Joint
Implementation of the ITER Project (OJ L 358, 16.12.2006, p. 62, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/943(1)/oj).
EN 5 EN
Approach Activities (the ‘Broader Approach Agreement’)16 setting out complementary
joint fusion research activities.
(27) Article 12(1)(a) of the Statutes of Fusion for Energy contained in Council Decision
2007/198/Euratom17 provides that the Euratom contribution shall be made available
through the Community research and training programmes adopted pursuant to Article
7 of the Treaty or through any other decision adopted by the Council.
(28) Council Decision 2007/198/Euratom is not amended by this Regulation and remains to
form part, together with the ITER Agreement and the Broader Approach Agreement,
of the existing applicable legal framework for ITER.
(29) It should also be possible to address the Programme’s objectives through financial
instruments, budgetary guarantees and blending operations under Union programmes
provided that actions comply with the objectives and rules of such programmes.
(30) Indirect actions under this Programme should be covered by the Mutual Insurance
Mechanism established pursuant to Regulation [establishing the Horizon Europe
Framework Programme].
(31) The actions supported under this Regulation should be proportionate, avoiding
duplication or crowding out, incentivise private funding and have Union added-value.
This should also ensure consistency between the Programme’s actions and State aid
rules, thereby avoiding undue distortions of competition in the internal market.
(32) This Regulation lays down an indicative financial envelope for the Programme for the
period 2028-2032. For the purpose of this Regulation, current prices are calculated by
applying a fixed 2% deflator.
(33) Regulation (EU, Euratom) 2024/2509 applies to the Programme. It lays down the rules
on the establishment and the implementation of the general budget of the European
Union, including the rules on grants, prizes, non-financial donations, procurement,
indirect implementation, financial assistance, financial instruments and budgetary
guarantees.
(34) Fusion for Energy uses a distinct financial regulation in line with Article 5 of Council
Decision 2007/198/Euratom.
(35) In view of ensuring consistency, a budgetary guarantee and financial instruments,
including when combined with non-repayable support in blending operations, under
this Programme should be implemented in accordance with Title X of the Financial
Regulation and with technical arrangements, terms and conditions established by the
Commission for the purposes of its application.
(36) Where Union support under the Programme is to be provided in the form of a
budgetary guarantee or a financial instrument, including where combined with non-
repayable support in a blending operation, with the exception of financial instruments
under the EIC, such support should be provided exclusively through the ECF
InvestEU Instrument in accordance with the applicable rules of the ECF InvestEU
Instrument.
16
Agreement between the European Atomic Energy Community and the Government of Japan for the
Joint Implementation of the Broader Approach Activities in the Field of Fusion Energy Research (OJ
EU L 246, 21.9.2007, p. 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/614/oj).
17
Council Decision 2007/198/Euratom of 27 March 2007 establishing the European Joint Undertaking for
ITER and the Development of Fusion Energy and conferring advantages upon it (OJ L 90, 30.3.2007, p.
58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj).
EN 6 EN
(37) In accordance with Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, Regulation (EU, Euratom)
No 883/2013 of the European Parliament and of the Council18, Council Regulation
(Euratom, EC) No 2988/9519,Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/9620 and
Council Regulation (EU) 2017/193921, the financial interests of the Union are to be
protected through proportionate measures, including the prevention, detection,
correction and investigation of irregularities and fraud, the recovery of funds lost,
wrongly paid or incorrectly used and, where appropriate, the imposition of
administrative sanctions. In particular, in accordance with Regulation (EU, Euratom)
No 883/2013 and Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 the European Anti-Fraud
Office (OLAF) may carry out investigations, including on-the-spot checks and
inspections, with a view to establishing whether there has been fraud, corruption or
any other illegal activity affecting the financial interests of the Union. In accordance
with Regulation (EU) 2017/1939, the European Public Prosecutor’s Office (EPPO) is
competent to investigate and prosecute fraud and other criminal offences affecting the
financial interests of the Union as provided for in Directive (EU) 2017/1371 of the
European Parliament and of the Council22. In accordance with Regulation (EU,
Euratom) 2024/2509, any person or entity receiving Union funds is to fully cooperate
in the protection of the Union’s financial interests, to grant the necessary rights and
access to the Commission, OLAF, the European Court of Auditors and, as appropriate,
to the EPPO, and to ensure that any third parties involved in the implementation of
Union funds grant equivalent rights.
(38) The Programme is to be implemented in accordance with Regulation (EU, Euratom)
XXX of the European Parliament and of the Council [Performance Regulation]23
which establishes the rules for the expenditure tracking and the performance
framework for the budget, including rules for ensuring a uniform application of the
principles of ‘do no significant harm’ and gender equality referred to in Article 33(2),
points (d) and (f), rules for monitoring and reporting on the performance of Union
programmes and activities, rules for establishing a Union funding portal, rules for the
evaluation of the programmes, as well as other horizontal provisions applicable to all
Union programmes such as those on information, communication and visibility.
(39) The Programme should be implemented in compliance with the principle of the rule of
law and the rights and principles set out in the Charter of Fundamental Rights of the
European Union and be in line with the international obligations of the Union and the
18
Regulation (EU, Euratom) No 883/2013 of the European Parliament and of the Council of 11
September 2013 concerning investigations conducted by the European Anti-Fraud Office (OLAF) and
repealing Regulation (EC) No 1073/1999 of the European Parliament and of the Council and Council
Regulation (Euratom) No 1074/1999 (OJ L 248, 18.9.2013, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).
19
Council Regulation (EC, Euratom) No 2988/95 of 18 December 1995 on the protection of the European
Communities financial interests (OJ L 312, 23.12.95, p. 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj).
20
Council Regulation (Euratom, EC) No 2185/96 of 11 November 1996 concerning on-the-spot checks
and inspections carried out by the Commission in order to protect the European Communities' financial
interests against fraud and other irregularities (OJ L 292, 15.11.96, p. 2, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).
21
Council Regulation (EU) 2017/1939 of 12 October 2017 implementing enhanced cooperation on the
establishment of the European Public Prosecutor’s Office (‘the EPPO’) (OJ L 283, 31.10.2017, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).
22
Directive (EU) 2017/1371 of the European Parliament and of the Council of 5 July 2017 on the fight
against fraud to the Union's financial interests by means of criminal law (OJ L 198, 28.7.2017, p. 29,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).
23
Regulation [Performance Regulation].
EN 7 EN
Member States arising from the international instruments to which they are party,
including Human rights instruments such as the UN Convention on the Rights of
Persons with disabilities.
(40) In order to ensure uniform conditions for the Programme’s implementation through
work programmes, implementing powers should be conferred on the Commission.
Those powers should be exercised in accordance with Regulation (EU) No 182/2011
of the European Parliament and of the Council24.
(41) The advisory procedure set out in Regulation (EU) No 182/2011 of the European
Parliament and of the Council should be used for the adoption of the work
programmes given the important financial implications of the Programme.
(42) The JRC Board of Governors set up by Commission Decision 96/282/Euratom25 has
been consulted on the scientific and technological content of the Programme on the
nuclear direct actions of the JRC.
(43) The European Parliament and the European Economic and Social Committee have
been consulted on a voluntary basis and have delivered opinions26.
(44) The Programme replaces the programme established by Regulation (Euratom)
2025/130427. Regulation (Euratom) 2025/1304 should therefore be repealed,
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
Article 1
Subject matter
This Regulation establishes the Research and Training Programme of the European Atomic
Energy Community (the ‘Programme’) for the period 2028-2032. It also lays down the
objectives of the Programme and its budget for that period including the Community’s
contribution to the ITER project, the forms of Union funding and the rules for providing such
funding.
Article 2
Definitions
For the purposes of this Regulation, and subject to the second paragraph of this Article, the
definitions in Article 2 of Regulation [establishing the Horizon Europe Framework
Programme] apply.
For the purposes of this Regulation:
24
Regulation (EU) No 182/2011 of the European Parliament and of the Council of 16 February 2011
laying down the rules and general principles concerning mechanisms for control by Member States of
the Commission’s exercise of implementing powers (OJ L 55, 28.2.2011, p. 13) ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj
25
Commission Decision 96/282/Euratom of 10 April 1996 on the reorganization of the Joint Research
Centre (OJ L 107, 30.4.1996, p. 12) ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj
26
OJ … and OJ …
27
Council Regulation (Euratom) 2025/1304 of 23 June 2025 establishing the Research and Training
Programme of the European Atomic Energy Community for the period 2026-2027 complementing
Horizon Europe – the Framework Programme for Research and Innovation and repealing Regulation
(Euratom) 2021/765 (OJ L, 2025/1304, 3.7.2025) ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1304/oj
EN 8 EN
(1) ‘Union’ means the European Union, the European Atomic Energy Community, or
both, as the context may require;
(2) ‘coordination and support action’ means an action contributing to the Programme’s
objectives, excluding R&I activities, except when undertaken in the case of Euratom
co-funded partnerships.
Article 3
Programme objectives
1. In line with the general and specific objectives of the ECF and Horizon Europe, the
Programme shall strengthen the Union’s competitiveness and decarbonisation while
protecting people and the environment by advancing research and training in nuclear
science and technology in synergy with Union programmes.
2. The Programme’s specific objectives are:
(a) support the construction and operation of ITER, ensuring performance-based
funding for the delivery of European components by Fusion for Energy, the
integration work by the ITER Organization and that technical and scientific
lessons learnt from ITER benefit the Union;
(b) advance fusion research, supporting the transition from basic science to
technology, engineering and innovation, foster the development of the Union’s
fusion industry, support the emergence of start-ups and innovative concepts for
enabling future fusion power plants, and strengthen international cooperation;
(c) advance research on nuclear safety, security and safeguards, non-proliferation,
radiation protection, nuclear data, the management of radioactive waste and
spent fuel and the innovative use of ionising radiation including in the medical
sector;
(d) develop, retain and utilise expertise and competencies in the nuclear field
through education and training and support access to state-of-the-art research
infrastructures, ensuring their long-term sustainability and operational
excellence; and
(e) provide independent and science-based policy support to Union policies and
develop the knowledge base for standardisation and modelling.
3. The objectives referred to in paragraphs 1 and 2 shall be achieved through the
activities listed in the Annex.
Article 4
Horizontal principles
The horizontal principles set out in Article 5 of Regulation [establishing the Horizon Europe
Framework Programme] shall apply to the Programme.
EN 9 EN
Article 5
Budget
1. The indicative financial envelope of the Programme for the period 1 January 2028 to
31 December 2032 shall be EUR 6 682 000 00028 in current prices.
2. The amount referred to in paragraph 1 of this Article and the amounts of additional
resources referred to in Article 6 may also be used for technical and administrative
assistance for the implementation of the Programme, such as preparatory,
monitoring, control, audit and evaluation activities, information technology systems
and platforms, information and communication activities, including corporate
communication on the political priorities of the Union, and all other technical and
administrative assistance or staff-related expenses incurred by the Commission for
the management of the Programme.
3. If necessary to enable the management of actions not completed by 31 December
2032, appropriations may be entered in the Union budget beyond 2032 to cover the
expenses necessary and to enable the management of actions not completed by the
end of the Programme.
4. Budgetary commitments for activities extending over more than one financial year
may be broken down over several years into annual instalments.
Article 6
Additional resources
1. Member States, Union institutions, bodies and agencies, third countries, international
organisations, international financial institutions, or other third parties, may make
additional financial or non-financial contributions to the Programme. Additional
financial contributions shall constitute external assigned revenue within the meaning
of Article 21(2), points (a), (d), or (e) or Article 21(5) of Regulation (EU, Euratom)
2024/2509.
2. Resources allocated to Member States under shared management may, at their
request, be made available to the Programme. The Commission shall implement
those resources directly or indirectly in accordance with Article 62(1), point (a) or (c)
of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509. They shall be additional to the amount
referred to in Article 5(1) of this Regulation. Those resources shall be used for the
benefit of the Member State concerned. Where the Commission has not entered into
a legal commitment under direct or indirect management for additional amounts thus
made available to the Programme, the corresponding uncommitted amounts may, at
the request of the Member State concerned, be transferred back to one or more
respective source programmes or their successors.
Article 7
Alternative, combined and cumulative funding
1. The Programme shall be implemented in synergy with other Union programmes. An
action that has received a Union contribution from another programme may also
28
That indicative financial envelope includes the Programme’s contribution to Fusion for Energy
EN 10 EN
receive a contribution under this Programme. The rules of the relevant Union
programme shall apply to the corresponding contribution or a single set of rules may
be applied to all contributions and a single legal commitment may be concluded. If
the Union contribution is based on eligible cost, the cumulative support from the
Union budget shall not exceed the total eligible costs of the action and may be
calculated on a pro-rata basis in accordance with the documents setting out the
conditions for support.
2. Award procedures under the Programme may be jointly conducted under direct or
indirect management with Member States, Union institutions, bodies and agencies,
third countries, international organisations, international financial institutions, or
other third parties, provided the protection of the financial interests of the Union is
ensured. Such procedures shall be subject to a single set of rules and lead to the
conclusion of single legal commitments. For that purpose, the partners to the joint
award procedure may make resources available to the Programme in accordance with
Article 6 of this Regulation, or the partners may be entrusted with the
implementation of the award procedure, where applicable in accordance with Article
62(1), point (c), of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509. In joint award procedures,
representatives of the partners to the joint award procedure may also be members of
the evaluation committee referred to in Article 153(3) of Regulation (EU, Euratom)
2024/2509.
3. Under this Programme, in addition to the conditions set out in Article 8(1) and (2) of
Regulation [establishing the ECF], a Competitiveness Seal shall be awarded only to
high-quality actions that not been financed under the Programme due to budgetary
constraints.
4. Member States may finance actions to which a Competitiveness Seal was awarded.
Article 8
Third countries associated to the Programme
1. The Programme may be opened to the participation of the following third countries
through full or partial association, in accordance with the objectives laid down in
Article 3 and in accordance with the relevant international agreements or any
decisions adopted under the framework of those agreements and applicable to:
(a) acceding countries, candidate countries and potential candidates;
(b) European Neighbourhood Policy countries;
(c) other third countries.
2. The association agreements for participation in the Programme shall:
(a) ensure a fair balance as regards the contributions and benefits of the third
country participating in the Programme;
(b) lay down the conditions of participation in the Programme, including the
calculation of financial contributions, consisting of an operational contribution
and a participation fee, to the Programme and its general administrative costs;
(c) not confer on the third country any decision-making power in the Programme;
(d) guarantee the rights of the Union to ensure sound financial management and to
protect its financial interests.
EN 11 EN
(e) where relevant, ensure the protection of security and public order interests of
the Union.
3. For the purpose of paragraph 1, point (c), association or partial association with other
third countries shall only be possible if they fulfil all the following criteria:
(a) a good capacity in science, technology and innovation;
(b) commitment to a rules-based open market economy, including fair and
equitable dealing with intellectual property rights, respect of human rights,
backed by democratic institutions;
(c) active promotion of policies to improve the economic and social well-being of
citizens.
4. For the purposes of paragraph 2, point (d), the third country shall grant the necessary
rights and access required under Regulations (EU, Euratom) 2024/2509 and (EU,
Euratom) No 883/2013, and guarantee that enforcement decisions imposing a
pecuniary obligation on the basis of Article 299 TFEU, as well as judgements and
orders of the Court of Justice of the European Union, are directly enforceable.
5. The scope of association of each third country to the Programme shall take into
account an analysis of the risks, notably those likely to affect the Union’s public
order and security in relevant policy areas, including economic and research security,
as well as benefits and the broader objective of driving economic growth and
competitiveness of the Union through innovation. Accordingly, acceding countries,
candidate countries and potential candidate countries and third countries may be
excluded from parts of the Programme in accordance with this Regulation or the
association agreement itself.
6. The association agreement setting out the conditions for participation in the
Programme, shall, as far as possible, provide for the reciprocal participation of legal
entities established in the Union in equivalent programmes of associated countries in
accordance with the conditions laid down in those programmes.
7. The conditions determining the level of the financial contributions referred to in
paragraph 2, point (b) shall ensure a regular automatic correction of any significant
imbalance compared to the amount that entities established in the associated country
receive through participation in the Programme, taking into account the costs in the
management, execution and operation of the Programme. The allocation of the
financial contributions shall take into account the level of participation of the legal
entities of the associated countries in each part of the Programme.
Article 9
Implementation and forms of Union funding
1. The Programme shall be implemented in accordance with Regulation (EU, Euratom)
2024/2509, under direct management or under indirect management with bodies
referred to in Article 62(1), point (c) of that Regulation.
2. Union funding may be provided in any form in accordance with Regulation (EU,
Euratom) 2024/2509, in particular grants, prizes, procurement, non-financial
donations and financial instruments.
EN 12 EN
3. With the exception of financial instruments under the EIC (Fund), where Union
support is provided in the form of a budgetary guarantee or a financial instrument,
including where combined with non-repayable support in a blending operation, it
shall be exclusively provided through the ECF’s InvestEU Instrument and
implemented in accordance with the applicable rules of the ECF’s InvestEU
Instrument through the contribution or guarantee agreements concluded for that
purpose.
4. Union support in the form of a budgetary guarantee shall be provided within the
maximum amount of the budgetary guarantee established by the ECF Regulation.
5. Where the Programme makes use of the ECF Investment Instrument, it shall provide
the provisioning for the budgetary guarantee and the financing to financial
instruments, including when combined with non-repayable support in the form of a
blending operation.
6. Where Union funding is provided in the form of a grant, funding shall be provided as
financing not linked to costs or as simplified cost options in particular through lump
sums as well as unit costs for personnel, in accordance with Regulation (EU,
Euratom) 2024/2509. Funding may be provided in the form of actual eligible cost
reimbursement only where the objectives of an action cannot be achieved otherwise.
Where it is necessary to enable other sources of funding including co-investments
with national resources subject to State aid rules, funding shall be provided in the
form of actual eligible cost reimbursement or simplified cost options.
7. For the purposes of Article 153(3) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, the
evaluation committee may be composed partially or fully of independent external
experts.
Article 10
Partnerships
1. Where necessary to achieve the objectives set out in Article 3, activities under this
Regulation may be implemented through European Partnerships under paragraphs 2
to 6 of this Article, by default through the work programmes, or through Euratom co-
funded partnerships under paragraph 7 of this Article.
2. European Partnerships shall be based on a Memorandum of Understanding, agreed
and signed between the partners, stipulating:
(a) the results to be delivered, which shall be clear, measurable, time-bound;
(b) reporting requirements;
(c) the related commitments from all partners;
(d) governance arrangements with a mechanism for partners to discuss and agree
on the partnerships’ programming and activities.
3. For European Partnerships established pursuant to paragraph 2 of this Article,
support from the Programme shall be conditional upon efficient use of Union
financing, a proportionate financial or in-kind contribution from other partners at
least matching the Union contribution.
4. European Partnerships shall:
EN 13 EN
(a) be established only in cases where Union action alone or other forms of
support under the Programme cannot achieve the desired objectives.
(b) be established for the purpose of addressing challenges that require a critical
mass of resources and a unified and coordinated approach, both in terms of
programming and implementation, across actors.
(c) align with and assist in the implementation of major Union policies and policy
initiatives.
(d) be selected in a transparent manner based on a set of quantifiable lifecycle
criteria and a strong portfolio approach, resulting in a coherent set of
initiatives.
(e) be based on ex-ante, long-term and formal commitments from all partners to
contribute financially to the resources of the European Partnership, which shall
be centrally managed, except in duly justified cases.
(f) require a clear lifecycle approach, including an upfront plan for the
implementation of the initiative with a strategy for gradually or fully phasing
out from Union funding.
5. Contributions from partners in European Partnerships other than the Union shall take
the following forms:
(a) financial contributions to the operational budget of the initiative;
(b) co-financing by the partners of their own participation, or that of their
members, in projects funded through the initiative;
(c) in duly justified cases and according to the provisions of the Memorandum of
Understanding, in-kind contributions for additional activities which help
achieve the European Partnership’s objectives.
6. All partners in European Partnerships other than the Union shall provide information
on the structure, membership and activities developed within the partnership. In
cases where partnerships are concluded with representative organisations and
associations, this shall include regular information on their membership.
7. Euratom co-funded partnerships may be funded through grants awarded to consortia
comprising a core of legal entities established or designated by Member States and
by any third country associated to the Euratom Programme that will develop a joint
programme of R&I and coordination and support activities, including potentially the
organisation of joint open calls. The work programmes referred to in Article 13 shall
define the scope of Euratom co-funded partnerships, the funding rate enabling
appropriate co-financing by the partners and the potential participation of entities
other than those established or designated by Member States and by any third
country associated to the Euratom Programme. Euratom co-funded partnerships may
also support the objectives of European Partnerships established under paragraph 2
as well as international cooperation in their respective field.
Article 11
Joint Research Centre
The JRC shall provide independent, evidence-based knowledge and science, supporting EU
policies to positively impact society. This shall be undertaken through JRC direct actions and
EN 14 EN
through participation of the JRC in indirect actions. Chapter II of Title II of Regulation
[establishing the Horizon Europe Framework Programme] shall not apply to direct actions.
Article 12
Eligibility and rules of participation and dissemination
1. Eligibility criteria shall be set to support achievement of the general and specific
objectives laid down in Article 3, in accordance with Regulation (EU, Euratom)
2024/2509 and apply to all award procedures under the Programme.
2. Subject to paragraph 3 of this Article, Chapters I and II of Title II on rules for
participation and dissemination of Regulation [establishing the Horizon Europe
Framework Programme] shall apply to actions supported under the Programme.
References in Regulation [establishing the Horizon Europe Framework Programme]
to ‘Horizon Europe’ shall be construed as references to the Programme where
appropriate. References in Regulation [establishing Horizon Europe Framework
Programme] to ‘security rules’ shall be construed to include the defence interests of
the Member States within the meaning of Article 24 of the Euratom Treaty.
3. By way of derogation from Article 32(g) of Regulation [establishing the Horizon
Europe Framework Programme], a beneficiary that has received Community
funding shall grant access to its results on a royalty-free basis to the Union
institutions, bodies, offices, agencies or Fusion for Energy, for the purpose of
developing, implementing and monitoring Community policies and programmes or
obligations under international cooperation with third countries and international
organisations. Such access rights shall include the right to authorise third parties to
use the results in public procurement and the right to sub-license. Access rights shall
be limited to non-commercial and non-competitive use.
Article 13
Work programme
1. The Programme shall be implemented by work programmes referred to in paragraph
2 of this Article in accordance with Article 110 of Regulation (EU, Euratom)
2024/2509 and, for the Programme’s contribution to the ITER project, in the
financial regulation of Fusion for Energy.
Without prejudice to the first subparagraph, the work programmes may in particular
set out:
(a) actions and associated budget;
(b) eligibility and award criteria;
(c) a single co-financing rate per action;
(d) rules applicable to actions concerning more than one specific objective;
(e) actions to which specific rules apply, in particular on ownership of results,
valorisation and dissemination, transfer and licensing as well as access rights to
results.
The second subparagraph shall not apply to the work programmes referred to in
Council Decision 2007/198/Euratom.
EN 15 EN
2. The Commission shall, by means of implementing acts, adopt the work programmes
implementing the specific objectives referred to in Article 3(2) and the activities set
out in the Annex. Those implementing acts shall be adopted in accordance with the
advisory procedure referred to in Article 14(3).
3. The Commission shall adopt separate, multi-annual work programmes, by means of
implementing acts, for the implementation of actions under the JRC. Those
implementing acts shall be adopted in accordance with the advisory procedure
referred to in Article 14(3). The multi-annual work programmes shall take into
account the opinion provided by the Board of Governors of the JRC referred to in
Decision 96/282/Euratom.
Article 14
Committee procedure
1. The Commission shall be assisted by a committee. That committee shall be a
committee within the meaning of Regulation (EU) No 182/2011.
2. The committee may convene in the following configurations, having regard to the
subject matter to be discussed:
(a) Fission: Strategic overview of the implementation of Fission actions
(b) Fusion: Strategic overview of the implementation of Fusion actions
3. Where reference is made to this paragraph, Article 4 of Regulation (EU) No
182/2011 shall apply.
4. Where the opinion of the committee is to be obtained by written procedure, that
procedure shall be terminated without result when, within the time-limit for delivery
of the opinion, the chair of the committee so decides or a simple majority of
committee members so request.
5. In accordance with international agreements concluded by the Union, representatives
of third countries or international organisations may be invited as observers in the
meetings of the committee under the conditions laid down in its rules of procedure,
taking into account security and public order of the Union or its Member States.
Article 15
Repeal
Regulation (Euratom) 2025/1304 is repealed with effect from 1 January 2028.
Article 16
Transitional provisions
1. This Regulation shall not affect the continuation or modification of the actions
concerned, until their closure, under Regulation (Euratom) 2025/1304, which shall
continue to apply to the actions concerned until their closure.
2. The financial envelope for the programme may also cover technical and
administrative assistance expenses necessary to ensure the transition between the
EN 16 EN
Programme and the measures adopted under its predecessor, Regulation (Euratom)
2025/1304.
Article 17
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in
the Official Journal of the European Union.
It shall apply from 1 January 2028.
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at Brussels,
For the Council The President
EN 17 EN
LEGISLATIVE FINANCIAL AND DIGITAL STATEMENT
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ................................................. 3
1.1. Title of the proposal/initiative ...................................................................................... 3
1.2. Policy area(s) concerned .............................................................................................. 3
1.3. Objective(s) .................................................................................................................. 3
1.3.1. General objective(s) ..................................................................................................... 3
1.3.2. Specific objective(s) ..................................................................................................... 3
1.3.3. Expected result(s) and impact ...................................................................................... 3
1.3.4. Indicators of performance ............................................................................................ 3
1.4. The proposal/initiative relates to: ................................................................................. 4
1.5. Grounds for the proposal/initiative .............................................................................. 4
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative ............................................................ 4
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting
from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise
created by Member States alone. ................................................................................. 4
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past .................................................. 4
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments ....................................................................................... 5
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment ................................................................................................................ 5
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact .................................... 6
1.7. Method(s) of budget implementation planned ............................................................. 6
2. MANAGEMENT MEASURES................................................................................... 8
2.1. Monitoring and reporting rules .................................................................................... 8
2.2. Management and control system(s) ............................................................................. 8
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed .................. 8
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them............................................................................................................ 8
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure) ........................................... 8
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities ................................................................ 9
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE ............ 10
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget line(s)
affected ....................................................................................................................... 10
EN 18 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations ................................... 12
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations.................................... 12
3.2.1.1. Appropriations from voted budget ............................................................................. 12
3.2.1.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 17
3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations......................................... 22
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations ............................... 24
3.2.3.1. Appropriations from voted budget .............................................................................. 24
3.2.3.2. Appropriations from external assigned revenues ....................................................... 24
3.2.3.3. Total appropriations ................................................................................................... 24
3.2.4. Estimated requirements of human resources.............................................................. 25
3.2.4.1. Financed from voted budget....................................................................................... 25
3.2.4.2. Financed from external assigned revenues ................................................................ 26
3.2.4.3. Total requirements of human resources ..................................................................... 26
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments ................ 28
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework.............................. 28
3.2.7. Third-party contributions ........................................................................................... 28
3.3. Estimated impact on revenue ..................................................................................... 29
4. DIGITAL DIMENSIONS .......................................................................................... 29
4.1. Requirements of digital relevance .............................................................................. 30
4.2. Data ............................................................................................................................ 30
4.3. Digital solutions ......................................................................................................... 31
4.4. Interoperability assessment ........................................................................................ 31
4.5. Measures to support digital implementation .............................................................. 32
EN 19 EN
1. FRAMEWORK OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
1.1. Title of the proposal/initiative
Proposal for a Council Regulation establishing the research and training programme
of the European Atomic Energy Community for the period 2028-2032,
complementing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and
Innovation, and providing for the Community’s contribution to the ITER project, and
repealing Regulation (Euratom) 2025/1304.
1.2. Policy area(s) concerned
Research and innovation
1.3. Objective(s)
1.3.1. General objective(s)
In line with the general and specific objectives of the ECF and Horizon Europe, the
Programme shall strengthen the Union’s competitiveness and decarbonisation while
protecting people and the environment by advancing research and training in nuclear
science and technology in synergy with Union programmes.
1.3.2. Specific objective(s)
Specific objective (a): support the construction and operation of ITER, ensuring
performance-based funding for the delivery of European components by Fusion for
Energy, the integration work by the ITER Organization and that technical and
scientific lessons learnt from ITER benefit the Union;
Specific objective (b): advance fusion research, supporting the transition from basic
science to technology, engineering and innovation, foster the development of the
Union’s fusion industry, support the emergence of start-ups and innovative concepts
for enabling future fusion power plants, and strengthen international cooperation.
Specific objective (c): advance research on nuclear safety, security and safeguards,
non-proliferation, radiation protection, nuclear data, security of supply, the
management of radioactive waste and spent fuel and the innovative use of ionising
radiation including in the medical sector;
Specific objective (d): develop, retain and utilise expertise and competencies in the
nuclear field through education and training and support access to state-of-the-art
research infrastructures ensuring their long-term sustainability and operational
excellence;
Specific objective (e): provide independent and science-based policy support to
Union policies and develop the knowledge base for standardisation and modelling.
1.3.3. Expected result(s) and impact
Specify the effects which the proposal/initiative should have on the beneficiaries/groups targeted.
– In fusion energy development, the Euratom Programme will (1) accelerate the
development of key enabling technologies: transitioning from pure research to
innovation, towards commercialisation, also supporting the emergence and
consolidation of innovative and competitive fusion players in Europe; (2)
enhance competitiveness of EU industry and start-ups: targeting high-priority
technology areas with significant business potential, for fusion applications and
EN 20 EN
beyond; (3) ensure technology neutrality: while keeping the focus on magnetic
confinement as the most mature concept for future fusion power plants, helping
academia and start-ups to demonstrate alternative concepts and encouraging
the industry to deliver innovation for cross-cutting technologies (e.g., fusion-
grade materials, tritium breeding).
– Delivery of European components for ITER by Joint Undertaking ‘Fusion for
Energy’ in line with the project baseline, while ensuring that technical and
scientific lessons learned from ITER benefit the Union;
– Improving nuclear safety: Euratom action will support the development of
tools, methods and guidance to continue reinforcing the safety of existing
nuclear installations, including in view of long-term operations and new build
projects. The use of modelling capacities will enhance understanding of energy
components and systems behaviour.
– Fostering nuclear innovation: Euratom-funded research will conduct R&D
enabling the safety, security and safeguards assessment of advanced systems. It
will help analyse the needs of the European supply chains, including in terms
of competences. Research will also look to advance the development of
innovative fuel cycles and materials, as well as a broad range of applications of
nuclear technology beyond power generation.
– Advancing radioactive waste and spent fuel management: the Euratom-funded
actions will pursue R&D into developing waste management solutions. The
research will support the development of the safety and safeguards cases for
the deep geological storage of medium- and high-level waste, including by
ensuring the operation and oversight of deep geological facilities. It will also
focus on the development of safe and safeguarded solutions for the predisposal
and interim storage of waste and will support Member States in defining their
national strategy for long term storage and disposal through knowledge
management and the sharing of best practices.
– Improving European citizen’s life with nuclear medicine and radiation
protection: research will reduce radiation risks for the people and the
environment (i) with development of knowledge and tools and (ii) with the
strengthening of emergency preparedness and response in the event of a
radiological accident; (iii) it will investigate innovative applications of ionising
radiation, including medical radionuclides, to advance treatments and optimise
therapies used in the fight against cancer and other diseases; and (iv) support
the development of power and non-power ionising radiation applications in
other fields, such as space, industry, environmental monitoring and the circular
economy.
– Boosting nuclear skills, competences and access to nuclear research
infrastructure to benefit the Community: Euratom-funded actions will aim to
support researchers’ mobility and improve the availability of nuclear research
facilities and equipment through open access schemes. Substantial support will
be provided in synergy with Horizon Europe to education, training and
knowledge dissemination activities helping to maintain strategic nuclear skills
and support a qualified workforce in the EU while building capacities across
Member States.
EN 21 EN
– Strengthening EU and global nuclear non-proliferation: Euratom action will
enhance nuclear safeguards through the development of innovative tools and
methods for measurement, containment, surveillance and verification, the
training of safeguards inspectors and the international cooperation with the
IAEA. R&D on non-proliferation will also focus on strategic trade control and
support nuclear security and nuclear forensics to reinforce EU and Member
States response to illicit trafficking and criminal use of radioactive materials.
1.3.4. Indicators of performance
Specify the indicators for monitoring progress and achievements.
This initiative will be monitored through the performance framework for the post-
2027 budget, which is covered in the proposed Performance Regulation (see
COM(2025) 545 final). The performance framework also sets out the rules for
evaluations, which shall be conducted in accordance with the Commission’s Better
Regulation Guidelines and will be based on the Performance Regulation’s indicators
relevant to the objectives of the Programme.
1.4. The proposal/initiative relates to:
a new action
a new action following a pilot project / preparatory action1
the extension of an existing action
a merger or redirection of one or more actions towards another/a new action
1.5. Grounds for the proposal/initiative
1.5.1. Requirement(s) to be met in the short or long term including a detailed timeline for
roll-out of the implementation of the initiative
The use of nuclear energy and ionising radiation technologies plays an important role
in the lives of Europeans, contributing to the security of energy supply and
supporting EU climate policies with environmental co-benefits such as improved air
quality. Nuclear technologies also provide important solutions to the health sector
(medical imaging and cancer treatment, etc.) and other fields such as space, industry
or agriculture; generally improving EU’s competitiveness and innovation. Ionising
radiation technologies however require a continuous effort to reduce safety and
security risks and to support the development of safe, safeguarded and secure nuclear
technologies and optimal radiation protection.
Today, the EU faces several challenges from ensuring strategic autonomy, securing
supply of affordable, low carbon energy to maintaining technological leadership and
supporting innovation amid growing geopolitical instability. Recent developments in
the nuclear landscape, including an upward trend in the nuclear industry and an
increasing number of applications of ionising radiation, means that the Euratom
Programme needs to further research in fission technologies to promote innovation
and build capacities, while contributing to maintain the highest standards of safety,
security, safeguards, non-proliferation and radiation protection in all applications of
ionising radiation.
1
As referred to in Article 58(2), point (a) or (b) of the Financial Regulation.
EN 22 EN
Public and private research in Member States can contribute significantly to
providing these results, and the task of Euratom is to complement national efforts by
carrying out a Community-based research and training programme.
Euratom-supported research should help Member States and industry to meet the
requirements of the Euratom Treaty and of Euratom directives on nuclear safety,
basic safety standards and the management of radioactive waste and spent fuel. It
should also support the Euratom safeguards requirements from Chapter 7 of the
Euratom Treaty and related regulation. It also provides support to the implementation
of the EU Dual Use legislation.
The proposed Programme will continue the previous programmes key research
activities on nuclear safety, security and safeguards, radioactive waste and spent fuel
management and radiation protection, as well as fusion energy. It will also reinforce
action to address selected priorities.
1.5.2. Added value of EU involvement (it may result from different factors, e.g.
coordination gains, legal certainty, greater effectiveness or complementarities). For
the purposes of this section ‘added value of EU involvement’ is the value resulting
from EU action, that is additional to the value that would have been otherwise
created by Member States alone.
The actions funded by the 2021-2025 Euratom Programme help Member States to
work together to develop nuclear technologies, regardless of their national choice as
to whether to generate or consume nuclear power. Euratom-funded research is of
added value for all Member States as it concerns a broad spectrum of applications of
ionising radiation and risks, not only electricity production. It enables Member States
to harness the opportunities offered by the technologies in the interest of all citizens,
while reducing the risks associated with ionising radiation. The Programme
significantly increased the EU’s ability to mobilise a wider pool of excellence,
expertise and multidisciplinary in nuclear research, achieving impacts that extend far
beyond what would have been achieved at national or regional level. This is of
particular benefit to smaller Member States, which were able to take advantage of
economies of scale afforded by the Europe-wide pooling effect.
Through the JRC, the Euratom Programme provides valuable independent scientific
expertise and advice to support the implementation of relevant EU policies in the
nuclear field, contributing to improve nuclear safety, radioactive waste and spent fuel
management, nuclear security, safeguards and non-proliferation. The JRC’s scientific
contributions is based on multidisciplinary in-house expertise across the nuclear
field, quality nuclear data and the use of state-of-the-art nuclear experimental
facilities. The JRC’s unique infrastructure, laboratories and tools play a crucial role
in advancing nuclear research, offer unique training opportunities and guarantee open
access to European researchers.
1.5.3. Lessons learned from similar experiences in the past
The findings of the interim evaluation of the 2021-2025 Programme highlighted the
Programme’s success in supporting significant research that has had impact on
nuclear safety, safeguards, non-proliferation, security, radiation protection,
radioactive waste management and development of fusion energy. The available
outcomes, including the scope, portfolio and the preliminary results of launched
projects, provide compelling evidence that direct and indirect actions over the past
four years are substantially advancing the achievement of the Programme’s
EN 23 EN
objectives. The interim evaluation identified also several areas for improvement – for
details please consult explanatory memorandum.
1.5.4. Compatibility with the multiannual financial framework and possible synergies with
other appropriate instruments
Through its interaction with Horizon Europe and the Competitiveness Fund, Euratom
Programme can address full spectrum of research challenges in nuclear field (from
basic research to the actions closer to the market) as well as leverage additional
public and private investments in R&I; contribute to further strengthening the
European R&I landscape; and accelerate the commercialisation and diffusion of
innovation.
1.5.5. Assessment of the different available financing options, including scope for
redeployment
Additional funding could come from the association of third countries with the
Euratom Programme. Sectors covered by the Euratom Treaty can be eligible for
funding under programmes established under the TFEU if they are to attain
TFEU objectives that are not covered by the Euratom Treaty.
EN 24 EN
1.6. Duration of the proposal/initiative and of its financial impact
limited duration
– in effect from 1 January 2028 to 31 December 2032
– financial impact from 2028 to 2032 for commitment appropriations and from
2028 to 2036 for payment appropriations.
unlimited duration
– Implementation with a start-up period from YYYY to YYYY,
– followed by full-scale operation.
1.7. Method(s) of budget implementation planned2
Direct management by the Commission
– by its departments, including by its staff in the Union delegations;
– by the executive agencies
Shared management with the Member States
Indirect management by entrusting budget implementation tasks to:
– third countries or the bodies they have designated
– international organisations and their agencies (to be specified)
– the European Investment Bank and the European Investment Fund
– bodies referred to in Articles 70 and 71 of the Financial Regulation (Joint
Undertaking ‘Fusion for Energy’)
– public law bodies
– bodies governed by private law with a public service mission to the extent that
they are provided with adequate financial guarantees
– bodies governed by the private law of a Member State that are entrusted with
the implementation of a public-private partnership and that are provided with
adequate financial guarantees
– bodies or persons entrusted with the implementation of specific actions in the
common foreign and security policy pursuant to Title V of the Treaty on
European Union, and identified in the relevant basic act
– bodies established in a Member State, governed by the private law of a
Member State or Union law and eligible to be entrusted, in accordance with
sector-specific rules, with the implementation of Union funds or budgetary
guarantees, to the extent that such bodies are controlled by public law bodies or
by bodies governed by private law with a public service mission, and are provided
with adequate financial guarantees in the form of joint and several liability by the
controlling bodies or equivalent financial guarantees and which may be, for each
action, limited to the maximum amount of the Union support.
Comments
2
Details of budget implementation methods and references to the Financial Regulation may be found on
the BUDGpedia site: https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
EN 25 EN
The Commission will implement the Programme through direct management and indirect
management by European Partnerships and Fusion for Energy (see Article 6(1) of the
proposal). Some of the Euratom co-funded partnerships will implement funding through
cascading calls for proposals. Euratom contribution to ITER will be implemented by Fusion
for Energy (see Council Decision 2007/198/Euratom of 27 March 2007 establishing the
European Joint Undertaking for ITER and the Development of Fusion Energy – OJ L 90,
30.3.2007, pp. 58–72).
EN 26 EN
2. MANAGEMENT MEASURES
2.1. Monitoring and reporting rules
The monitoring and reporting rules for this programme will follow the requirements
laid down in a Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the
Council establishing a budget expenditure tracking and performance framework and
other horizontal rules for the Union programmes and activities (‘Performance
Regulation’, COM(2025)545).
The progress of the programme towards its objectives will be measured in the short-,
medium- and longer-term along a number of impact pathways. Common indicators
from the Regulation on Performance monitoring of the MFF will be used where
relevant, particularly those indicators that were measured also in previous
Programmes. Reporting rules for participants have been designed with these
indicators in mind, but also with a conscious intention to limit the administrative
burden for participants. Wherever possible data will be collected from open sources.
All data on the management processes (applications, success rates, time to grant, type
of beneficiaries, etc.) will be collected and stored, and made available in real time via
a dedicated data storage. Today, the reference system (CORDA) works well, and is
available for Member States and other interested bodies. A programme evaluation
and implementation report is planned and will be published according to the
Performance Regulation. Programme impacts will be assessed only in evaluations. In
addition, the JRC’s direct actions are assessed internally by means of an annual
internal evaluation and externally through peer review by a number of top-level
experts selected in consultation with the JRC’s Board of Governors.
2.2. Management and control system(s)
2.2.1. Justification of the budget implementation method(s), the funding implementation
mechanism(s), the payment modalities and the control strategy proposed
The Euratom Programme will be implemented in direct management mode. The
Commission may also decide, where appropriate and effective, to implement the
Euratom activities through shared and/or indirect management (through European
Partnerships and Fusion for Energy). In terms of broad lines of implementation, there
are no fundamental changes compared to 2021-2027. Simplification measures
introduced under 2021-2027 programmes will be further extended. Lump sum
project funding will become the standard model. For the remaining exceptional cases
of funding based on actual costs, the personnel costs will be defined by a unit cost
system. These two measures will contribute to minimising the vulnerability to
financial errors.
The general maximum time to grant will be reduced from 8 months to 7 months. The
Common Implementation Centre continues providing cost effective services to
Commission services responsible for the implementation of the Euratom Programme.
The control strategy is based on:
- procedures for selecting the best projects and translating them into legal
instruments;
- project and contract management throughout the lifetime of every project; -
- ex-ante checks on 100 % of claims,
EN 27 EN
- certificates on the financial statements above a certain threshold, and certification
on methodologies to calculate unit costs or ex-ante assessment on Large Research
Infrastructure on a voluntary basis;
- ex post audits (representative and risk-based) on a sample of paid claims for grants
under actual costs;
- regular project reviews on the technical implementation and results for all grants
- ex-post technical reviews on a sample of grants.
2.2.2. Information concerning the risks identified and the internal control system(s) set up
to mitigate them
The basic funding model in the Euratom Programme of reimbursement of acual
eligible costs is gradually replaced by use of lump sum project funding during 2026-
2027. This follows the European Court of Auditors statements, e.g. in its 2016
Annual Report, that ‘the principal risk to the regularity of transactions is that
beneficiaries declare ineligible costs which are neither detected nor corrected before
[reimbursement]. recommending the wider use of Simplified Cost Options (SCOs).
Data available for Horizon 2020 shows that for grants, the estimated representative
rate of error is 3.86 %, with a ‘residual’ error rate of 1.92 %, after taking account of
all recoveries and corrections that have been or will be implemented. However, the
error rates were lower in those parts of the Horizon 2020 where it was possible to use
Simplified Cost Options (SCOs) more widely and/or where a small and stable group
of beneficiaries were involved. This included the European Research Council grants
and Marie Curie Actions.
2.2.3. Estimation and justification of the cost-effectiveness of the controls (ratio between
the control costs and the value of the related funds managed), and assessment of the
expected levels of risk of error (at payment & at closure)
The narrower estimate of the costs of the control system (evaluation, selection,
project management, ex-ante and ex-post control) are in the range of 2-4 % across
the Commission services responsible for the implementation of the previous
Framework Programmes and Euratom Programmes for 2024. This is considered to
be a reasonable cost in the light of the efforts needed to ensure that objectives are
achieved and the number of transactions involved. The expected risk of error at
payment for grants depends on the a funding model, however, the objective for the
management and control system is to maintain the expected levels of risk of error (at
payment and at closure) below the materiality threshold of 2% on an annual basis.
The Commission aims to apply the lump sum funding model for the Euratom
Programme where appropriate. The main driver to adopt lump sum funding will not
be reduction of the error rate, but the achievement of the objectives of the
programme.
Note: this section only concerns the process of grant management (in the different
management modes), for administrative and operational expenditure implemented
through public procurement processes the risk of error at payment and closure should
be below 2%.
2.3. Measures to prevent fraud and irregularities
The services charged with the implementation of the research and innovation budget
are determined to fight against fraud at all stages of the grant management process.
EN 28 EN
They have developed, and are implementing, common and sectorial anti-fraud
strategies, including an enhanced use of intelligence, especially using advanced IT
tools, training and information for staff, and awareness-raising presentations towards
grant beneficiaries and National Contact Points. These efforts will continue and anti-
fraud and risk assessment activities will be further enhanced thanks to the current
development by central services of the corporate ARACHNE risk-scoring tool.
Overall the measures proposed should continue to have a positive impact on the fight
against fraud, especially the greater emphasis on risk based controls that will
continue under the new Programme, and reinforced scientific evaluation and control.
The research and innovation common Anti-Fraud Strategy of the Commission
services, Executive Agencies and Joint Undertakings responsible for the
implementation of the R&I Programmes, covering grants, has been updated to cover
risks related to simplified cost options and will be further updated based on lessons
learnt and closed OLAF cases. It should be underlined that detected fraud has
continuously been very low in proportion to the total research and innovation
expenditure, nevertheless the services charged with the implementation of the
research and innovation budget remain fully committed to combat it. The legislation
will ensure that audits, reviews, and investigations can be carried out by the
Commission services, including the European Anti-Fraud office (OLAF), as well as
the European Public Prosecutor Office (EPPO), using the standard provisions already
in use under Horizon Europe.
EN 29 EN
3. ESTIMATED FINANCIAL IMPACT OF THE PROPOSAL/INITIATIVE
3.1. Heading(s) of the multiannual financial framework and expenditure budget
line(s) affected
• New budget lines requested
In order of multiannual financial framework headings and budget lines.
Type of
Budget line expenditure
Contribution
Heading of from
multiannual candidate from
financial Number from
Diff./Non- countries other other assigned
framework EFTA
diff. and third revenue
countries
potential countries
candidates
2 04 01 03 - Support expenditure for No-Diff NO YES YES NO
EURATOM/ITER
2 04 04 01 EURATOM/ITER Diff NO YES YES NO
04 04 01 01 Fusion research
2 Diff. NO YES YES NO
04 04 01 03 Fission research
2 Diff. NO YES YES NO
04 04 01 02 ITER - Construction,
operation and exploitation of the ITER
2 facilities — European Joint Undertaking Diff NO YES YES NO
for ITER — and the Development of
Fusion Energy
04 04 01 04 - Nuclear direct actions of the
2 Joint Research Centre Diff NO YES YES YES
EN 30 EN
3.2. Estimated financial impact of the proposal on appropriations
3.2.1. Summary of estimated impact on operational appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of operational appropriations
– The proposal/initiative requires the use of operational appropriations, as explained below
3.2.1.1. Appropriations from voted budget
EUR million (to three decimal places)
Heading of multiannual financial framework Number 2
Year Year Year Year Year TOTAL
MFF 2028-
2028 2029 2030 2031 2032 2032
Commitments (1a) 355 302 258 221 242 1,379
04 04 01 01 Fusion research
Payments (2a) pm pm pm pm pm pm
04 04 01 02 ITER - Construction, operation and exploitation Commitments (1b) 946 848 762 676 721 3,953
of the ITER facilities — European Joint Undertaking for
Payments (2b) pm pm pm pm pm pm
ITER — and the Development of Fusion Energy
Commitments (1a) 152 130 111 94 104 590
04 04 01 03 Fission research
Payments (2a) pm pm pm pm pm pm
Commitments (1a) 146 154 156 152 152 760
04 04 01 04 Nuclear direct actions of the Joint Research
Centre1 Payments (2a) pm pm pm pm pm pm
04 01 03 - Support expenditure for EURATOM/ITER (3) pm
Commitments =1a+1b+3 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682
TOTAL appropriations
Payments =2a+2b+3 pm pm pm pm pm pm
1
Part of the allocation for ‘Nuclear direct actions of the Joint Research Centre’ shall also cover costs of JRC staff implementing decommissioning activities outside Heading
4, in line with the practice in the 2021-2027 MFF.
EN 31 EN
Year Year Year Year Year TOTAL
MFF 2028-
2028 2029 2030 2031 2032 2032
TOTAL operational Commitments (4) pm pm pm pm pm pm
appropriations
Payments (5) pm pm pm pm pm pm
TOTAL appropriations of an administrative
nature financed from the envelope for (6) pm pm pm pm pm pm
specific programmes
TOTAL
appropriations under Commitments =4+6 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682
HEADING 2
of the multiannual
Payments =5+6 pm pm pm pm pm pm
financial framework
Year Year Year Year Year TOTAL
MFF 2028-
2028 2029 2030 2031 2032 2032
• TOTAL operational Commitments (4) pm pm pm pm pm pm
appropriations (all
operational headings) Payments (5) pm pm pm pm pm pm
• TOTAL appropriations of an
administrative nature financed from the (6) pm pm pm pm pm pm
envelope for specific programmes (all
operational headings)
EN 32 EN
TOTAL
appropriations
Commitments =4+6 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 6,682
Under Heading 1 to
3
of the multiannual
financial framework Payments =5+6 pm pm pm pm pm pm
(Reference amount)
Heading of multiannual financial framework 4 ‘Administrative expenditure’2
EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year TOTAL MFF
2028 2029 2030 2031 2032 2028-2032
TOTAL appropriations
under HEADINGS 1 to Commitments pm pm pm pm pm pm
4
of the multiannual
Payments pm pm pm pm pm pm
financial framework
– 3.2.2. Estimated output funded from operational appropriations (not to be completed for decentralised agencies)
Commitment appropriations in EUR million (to three decimal places)
Indicate Year Year Year Year Enter as many years as necessary to show the
TOTAL
objectives and 2028 2029 2030 2031 duration of the impact (see Section1.6)
outputs
OUTPUTS
2
The necessary appropriations should be determined using the annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.
EN 33 EN
3 Avera
Type Total Total
No
No
No
No
No
No
No
ge Cost Cost Cost Cost Cost Cost Cost
No cost
cost
4
SPECIFIC OBJECTIVE No 1 …
- Output
- Output
- Output
Subtotal for specific objective No 1
SPECIFIC OBJECTIVE No 2 ...
- Output
Subtotal for specific objective No 2
TOTALS
3
Outputs are products and services to be supplied (e.g. number of student exchanges financed, number of km of roads built, etc.).
4
As described in Section 1.3.2. ‘Specific objective(s)’
EN 34 EN
3.2.3. Summary of estimated impact on administrative appropriations
– The proposal/initiative does not require the use of appropriations of an
administrative nature
– The proposal/initiative requires the use of appropriations of an administrative
nature, as explained below
3.2.3.1. Appropriations from voted budget
Year Year Year Year Year TOTAL
VOTED
2028 -
APPROPRIATIONS 2028 2029 2030 2031 2032 2032
HEADING 4
Human resources pm
Other administrative
pm
expenditure
Subtotal HEADING 4 pm
Outside HEADING 4
Human resources 92,610 94,040 95,456 97,115 97,162 476,383
Other expenditure of an
0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000
administrative nature
Subtotal outside
92,610 94,040 95,456 97,115 97,162 476,383
HEADING 4
TOTAL 92,610 94,020 95,476 97,075 97,162 476,383
3.2.4. Estimated requirements of human resources
– The proposal/initiative does not require the use of human resources
– The proposal/initiative requires the use of human resources, as explained
below
3.2.4.1. Financed from voted budget
Estimate to be expressed in full-time equivalent units (FTEs)1
Year Year Year Year Year
TOTAL STAFF
2028 2029 2030 2031 2032
20 01 02 01 (Headquarters and
Commission’s Representation 0 0 0 0 0
Offices)
20 01 02 03 (EU Delegations) 0 0 0 0 0
(Indirect research) 104 106 109 112 112
(Direct research) 353 353 353 353 353
Other budget lines (specify) 0 0 0 0 0
20 02 01 (AC, END from the
0 0 0 0 0
‘global envelope’)
20 02 03 (AC, AL, END and JPD
0 0 0 0 0
in the EU Delegations)
Admin. Support - at
0 0 0 0 0
line Headquarters
1
Please specify below the table how many FTEs within the number indicated are already assigned to the
management of the action and/or can be redeployed within your DG and what are your net needs.
EN 35 EN
- in EU
[XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0
Delegations
(AC, END - Indirect research) 8 10 10 11 11
(AC, END - Direct research) 140 152 164 178 178
Other budget lines (specify) -
0 0 0 0 0
Heading 4
Other budget lines (specify) -
0 0 0 0 0
Outside Heading 4
TOTAL 605 621 636 654 654
The staff required to implement the proposal (in FTEs):
To be covered by Exceptional additional staff*
current staff
available in the
Commission
services
To be financed To be financed To be financed
under Research from BA line from fees
Establishment 430 35 N/A
plan posts
External staff 136 53
(CA, SNEs, INT)
Description of tasks to be carried out by:
Officials and temporary staff Policy analysis, development and implementation of the Programme’s funding through
direct or indirect management, international negotiations, stakeholder engagement and
implementation of direct research actions. Assistants fulfil executive or technical roles,
providing support in a variety of fields such as finance, communication,
administration, research, IT or policy implementation,
External staff Contract staff carry out a number of administrative and equivalent technical tasks, as
well as executive and clerical tasks, performed under the supervision of officials or
temporary staff. They may provide additional capacity in specialised fields where an
insufficient number of officials is available.
3.2.5. Overview of estimated impact on digital technology-related investments
Policy IT expenditure should represent 0,5% of the total expenditure of the programme.
TOTAL
TOTAL Digital Year Year Year Year Year MFF
and IT
2028 -
appropriations
2028 2029 2030 2031 2032 2032
HEADING 4
IT expenditure
0 0 0 0 0 0
(corporate)
Subtotal
0 0 0 0 0 0
HEADING 4
Outside HEADING 4
EN 36 EN
Policy IT
expenditure on
0 0 0 0 0 0
operational
programmes
Subtotal outside
0 0 0 0 0 0
HEADING 4
TOTAL 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Compatibility with the current multiannual financial framework
The proposal/initiative:
– can be fully financed through redeployment within the relevant heading of the
multiannual financial framework (MFF)
– requires use of the unallocated margin under the relevant heading of the MFF
and/or use of the special instruments as defined in the MFF Regulation
– requires a revision of the MFF
3.2.7. Third-party contributions
The proposal/initiative:
– does not provide for co-financing by third parties
– provides for the co-financing by third parties estimated below:
Appropriations in EUR million (to three decimal places)
Year Year Year Year Year
Total
2028 2029 2030 2031 2032
Specify the co-
financing body
TOTAL
appropriations pm pm pm pm pm pm
co-financed
3.3. Estimated impact on revenue
– The proposal/initiative has no financial impact on revenue.
– The proposal/initiative has the following financial impact:
– on own resources
– on other revenue
– please indicate, if the revenue is assigned to expenditure lines
EUR million (to three decimal places)
EN 37 EN
Appropriations Impact of the proposal/initiative2
available for the
Budget revenue line:
current financial Year Year Year Year Year
year 2028 2029 2030 2031 2032
Article ………….
Impact of the proposal/initiative
Budget revenue line:
2028 2029 2030 2031 2032
Item p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
For assigned revenue, specify the budget expenditure line(s) affected.
01.02XX Appropriations accruing from contributions from third parties
Other remarks (e.g. method/formula used for calculating the impact on revenue or any other
information).
Third countries may contribute to the programme through association agreements. The
conditions determining the level of financial contribution will be laid down in association
agreements with each country and shall ensure an automatic correction of any significant
imbalance compared to the amount that entities established in the associated country receive
through participation in the programme, taking into account the costs in managing the
programme.
4. DIGITAL DIMENSIONS
Similarly to Horizon Europe, the Euratom Programme will use the corporate tools described
in the Legal, Financial and Digital Statement of the European Competitiveness Fund, which is
cross-referenced for all the digital dimensions.
2
As regards traditional own resources (customs duties, sugar levies), the amounts indicated must be net
amounts, i.e. gross amounts after deduction of 20% for collection costs.
EN 38 EN
EUROPEAN
COMMISSION
Brussels, 3.9.2025
COM(2025) 594 final
ANNEX
ANNEX
to the
Proposal for a COUNCIL REGULATION
establishing the research and training programme of the European Atomic Energy
Community for the period 2028-2032, complementing Horizon Europe, the Framework
Programme for Research and Innovation, and providing for the Community’s
contribution to the ITER project, and repealing Regulation (Euratom) 2025/1304
{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}
EN EN
ANNEX
The general and specific objectives referred to in paragraphs 1 and 2 of Article 3 shall be
pursued across the 2028-2032 Euratom programme, according to the broad lines of activity
described in this Annex.
Specific objectives 2(a) and 2(b)
In relation to fusion, the scope of the Programme is the implementation of the EU Fusion
Strategy, including ITER construction and operation, the Broader Approach and
IFMIF/DONES. The Programme will be implemented through a combination of
complementary fusion research activities and relevant EU instruments, effective involvement
of industry and other stakeholders and support to the emergence and development of startups.
The following actions will be supported under these specific objectives:
(i) maintain EU leadership in the ITER project by active participation in its
governance and supervising Fusion for Energy, in particular for timely delivery
of EU components as in-kind contributions;
(ii) continue collaboration with the ITER Organization and partners to ITER
related activities;
(iii) support research and innovation to close the key technology gaps standing in
the way of the realisation of fusion pilot power plants;
(iv) exploit existing fusion facilities and contribute to the design and development
of future facilities in the EU, relying on lessons learned from ITER;
(v) support an effective involvement of industry, aiming to develop fusion
technologies, to advance mature technologies towards market readiness, to
create business opportunities and to consolidate a European fusion supply
chain;
(vi) widen support to include inertial confinement fusion, while keeping focus on
magnetic confinement as the most mature approach;
(vii) support European fusion startups to scale up and attract private investments in
the EU;
(viii) build competence and skills on fusion energy in the EU and implement a
focussed and coordinated education and training programme in addition to
activities mentioned under specific objective 2(d);
(ix) support scientific and technological collaboration in the framework of
Euratom’s international bilateral agreements and other relevant international
cooperation schemes.
Specific objective 2(c)
(i) Safety and security of supply
Safety of reactor systems and fuel cycles in use in the Community and for
reactor types and their fuel cycles which may be used in the future, while
ensuring R&I in a resilient nuclear supply chain and security of nuclear
supplies, including the development of alternative fuels and spare parts;
(ii) Nuclear safeguards, non-proliferation and nuclear security (to be implemented
by JRC)
EN 1 EN
Research, innovation, analytical and in-field support to Euratom safeguards
implementation, including training of safeguards inspectors. R&D and support
on strategic trade control and technical contributions to strengthen the
international non-proliferation regime. Capacity building for frontline officers
and other security agents to respond to illicit traffic of nuclear material and to
other unconventional Chemical, Biological, Radiological and Nuclear (CBRN)
threats. Research and analytical methods to enhance detection of nuclear and
radioactive material out of regulatory control, nuclear forensics
(iii) Radiation protection
Research and innovation in radiation protection to improve understanding and
mitigating the health risks from the ionising radiation, and to enhance
emergency preparedness:
- Effects and risks of ionising radiation from industrial, medical or
environmental exposure;
- Emergency preparedness and response for radiological emergencies,
environmental radioactivity monitoring and research on radioecology;
(iv) Innovative use of ionising radiation, including in the medical sector
Research and innovation in non-power applications, with a focus on enhancing
public health, safety, sustainability and European competitiveness:
- Innovative applications of ionising radiation, including medical
radionuclides, for diagnostics and treatments of cancer and other
diseases;
- Security of supply and safe use of radionuclides
- Other innovative applications of ionising radiation and nuclear materials
(v) Nuclear data
Development and use of modelling techniques, including simulation codes,
tools and data to validate the safety, security and safeguards of nuclear
systems.
(vi) Safe spent fuel and radioactive waste management
Research into innovative and sustainable solutions for the safe management of
radioactive waste and spent fuel and in particular pre-disposal activities and
disposal of intermediate- and high-level radioactive waste and spent nuclear
fuel, and of other radioactive waste streams and types for which industrially
mature processes currently do not exist or could be improved; radioactive
waste minimisation and reducing the radiotoxicity of this waste; the
management and transfer of knowledge and competences between generations
and across Member States’ programmes in radioactive waste and spent fuel
management;
(vii) Decommissioning
Research for the evaluation, development and deployment of technologies for
decommissioning and environmental remediation of nuclear facilities; support
EN 2 EN
for sharing best practices and knowledge and preserving the competences in
the field of decommissioning;
Specific objective 2(d)
(i) education, training and mobility, including schemes implemented in synergy
with Horizon Europe Framework Programme;
(ii) promotion of innovation, knowledge management, dissemination and
exploitation of nuclear science and technology;
(iii) support for technology transfer from the research to industry, strengthening the
European industrial capacity and competitiveness;
(iv) support to Member States in developing their nuclear skills and workforce
strategy;
(v) support for the long-term sustainability, availability, access and optimal use of
nuclear research infrastructures, including those operated by the European
Commission, complementing Member States capacities.
Specific objective 2(e)
(i) support to the Union’s policy on nuclear safety, radioactive waste and spent
fuel management, radiation protection, nuclear security and safeguards, as well
as other relevant legislation with independent scientific and technical evidence
and expertise;
(ii) harmonisation of radioactivity measurements with certified reference materials
and methods, as well as contribution to international nuclear data libraries;
EN 3 EN
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 594 final
2025/0594 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“
täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks
2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (Euratom) 2025/1304
{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}
ET ET
SELETUSKIRI
1. ETTEPANEKU TAUST
• Põhjused ja eesmärgid
Käesolev ettepanek luua Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2028–2032) (edaspidi
„programm“) on üks vahend komisjoni ettepanekus ELi järgmise pikaajalise eelarve (2028–
2034) kohta1 esitatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning selles võetakse arvesse
president von der Leyeni teise ametiaja suunistes2 kirjeldatud poliitilisi prioriteete 2024.–
2029. aastaks. Programm on ELi rahastatav valdkondlik teadus- ja koolitusprogramm, mida
rakendatakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (edaspidi „Euratomi
asutamisleping“)3 hõlmatud teadus- ja tehnikavaldkondades.
Käesoleva ettepanekuga soovitakse toetada ELi konkurentsivõimet kooskõlas Euroopa
Konkurentsivõime Fondi4 ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ (2028–2034) (edaspidi
programm „Euroopa horisont“)5 eesmärkidega, tehes selleks ning jõuka, vastupanuvõimelise
ja kestliku ELi nimel ohutu ja uuendusliku tuumatehnoloogia teadusuuringuid. Programm
täiendab sellega seoses programmi „Euroopa horisont“ tegevust programmi „Moonshot
Fusion“ väljatöötamisel, mille eesmärk on ületada ELi võrgus tuumasünteesienergia
kasutuselevõtmist takistavad teaduslikud, insenertehnilised ja tehnoloogilised
probleemid. Tuumasünteesienergia valdkonnas edusammude tegemiseks on vaja tipptasemel
taristut. Selleks nähakse programmiga jätkuvalt ette Euratomi panus ITERi projekti. Euratomi
programmiga jätkatakse kõigi tuumatehnoloogia kasutusalade puhul kriitilise tähtsusega
meetmete võtmist, et vähendada ioniseeriva kiirgusega seotud riske ning kaitsta seeläbi
inimesi ja keskkonda.
Programmi meetmeid rakendatakse tihedas koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja
programmiga „Euroopa horisont“ ning võetakse samal ajal arvesse ITERi projekti eripära.
Kasutades nendes programmides osalemise eeskirju ja programmide vahendeid, toetatakse
programmiga lihtsust ja paindlikkust ning võimaldatakse kiiremaid ja strateegilisemaid ELi
kulutusi, sest taotlejatele ja sidusrühmadele pakutakse selgemaid eeskirju ja läbipaistvamaid
menetlusi. Tuumauuringute panust ELi elatustaseme tõstmisesse ja liidu6 eesmärkide
1
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide
elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034“ (COM(2025) 570, 16.7.2025) ning
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik
aastateks 2028–2034“ (COM(2025) 571, 16.7.2025).
2
„Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule 2024–2029“, Ursula
von der Leyen, Euroopa Komisjoni presidendi kandidaat (18.7.2024)
https://dorie.ec.europa.eu/en/details/-/card/8005305.
3
Viited Euratomi asutamislepingule on viited selle konsolideeritud versioonile: https://eur-
lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:02016A/TXT-20240901.
4
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond,
sealhulgas kaitseuuringute ja innovatsiooni eriprogramm, tunnistatakse kehtetuks määrused
(EL) 2021/522, (EL) 2021/694, (EL) 2021/697, (EL) 2021/783, tunnistatakse kehtetuks määruste
(EL) 2021/696 ja (EL) 2023/588 teatavad sätted ja muudetakse määrust (EL) [EDIP] (COM(2025) 555
final, 16.7.2025).
5
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 ja kehtestatakse selle osalemis- ja
levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695 (COM(2025) 543, 16.7.2025).
6
Käesolevas seletuskirjas tuleks mõistet „liit“ läbivalt käsitada viitena ELile ja Euroopa
Aatomienergiaühendusele (Euratom) kas koos või eraldi, olenevalt kontekstist. Vt ka kavandatava
määruse artikkel 2.
ET 1 ET
saavutamisse tuleks tunnustada ja toetada koostoime ja kombineeritud rahastamise kaudu
Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmiga „Euroopa horisont“.
EL peab praegu tegelema mitme probleemiga, sealhulgas tuleb tagada strateegiline
autonoomia ning kindlustada taskukohane ja vähese süsinikuheitega energiavarustus, mis on
kasulik nii õhukvaliteedile kui ka konkurentsivõime ja tehnoloogilise juhtpositsiooni
säilitamiseks suureneva geopoliitilise ebastabiilsuse tingimustes. ELi energiasüsteemi
süsinikuheite vähendamiseks 2040. aastaks on vajalikud kõik süsinikuheitevabad ja vähese
süsinikuheitega energialahendused, sealhulgas tuumaenergia7. Hiljutine areng tuumauuringute
valdkonnas näitab, et liikmesriigid on aina rohkem huvitatud tuumaenergia lisamisest oma
energiaallikate jaotusesse, tuumasünteesienergia arendamisest ja ioniseeriva kiirguse
kasutamisest. Selleks on vaja teha tuumatehnoloogia valdkonnas rohkem teadusuuringuid ja
samal ajal aidata järgida rangeimaid ohutus-, julgeoleku-, kaitse-, energiavarustuskindluse ja
kiirguskaitse norme. Nende tulemuste saavutamisele neis valdkondades võivad
märkimisväärselt kaasa aidata avaliku ja erasektori teadusuuringud liikmesriikides ning
Euratomi ülesanne on täiendada riikide jõupingutusi ühenduse8 poolt toetava teadus- ja
koolitusprogrammi elluviimisega.
Programmi eesmärk on säilitada Euroopa üleilmne juhtpositsioon tuumasünteesi valdkonnas,
kiirendades üleminekut tuumasünteesienergia kasulikkuse saavutamiselt selle täielikule
turustamisele. Programm kasutab ITERi projekti raames ehitatavate seadmete, tehtavate
teadusuuringute ja liikmesriikide antava panuse tulemusi, et kõrvaldada sihtuuringute ja -
innovatsiooni abil suured puudujäägid tehnoloogias. Nii luuakse konkurentsivõimeline
tööstusökosüsteem, kaasatakse ELi erasektor ja keskendutakse kvalifitseeritud tööjõu
arendamisele. Programmiga soovitakse ka saavutada suurem kooskõla teiste Euratomi ja liidu
programmidega, et levitada ELi teadusuuringute edukaid tulemusi ja viia need uuringud
kooskõlla ELi välispoliitika meetmetega.
Tuumasünteesienergia arendamises on tähtis ITERi Euroopa osa rahastamine, mida tehakse
eelkõige nõukogu otsusega 2007/198/Euratom9 loodud ITERi ja tuumasünteesienergeetika
arendamise Euroopa ühisettevõtte (Fusion for Energy) kaudu. Jätkuvalt on prioriteet viia
ITERi projekt lõpule kooskõlas projektikirjeldusega ja samal ajal tagada, et ITERi käigus
saadud tehnilised ja teaduslikud teadmised toovad liidule kasu.
Programmi viiakse ellu Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi „JRC“) hallatavate
otsemeetmetega ja kaudsete meetmetega, peamiselt teadusuuringuteks antavate toetuste ning
Euratomi ITERi projekti jaoks antava panuse kaudu. Säilib programmi keskne ülesanne
parandada tuumaohutust ja täiustada tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid. Meetmetega
toetatakse vahendite, meetodite ja suuniste väljatöötamist, et jätkata olemasolevate, sealhulgas
pikaajaliselt tegutsevate ja uute ELi ehitusprojektide raames loodud tuumarajatiste ohutuse
suurendamist ning ühtlasi tagada varustuskindlus tuumaenergia väärtusahelas ja suurendada
ELi energiaalast vastupanuvõimet.
Ebastabiilse geopoliitilise olukorra taustal toob tuumalõhustumistehnoloogia areng maailmas
esile programmi tähtsa rolli kogu maailmas ja Euroopas tuumarelva leviku tõkestamise
tugevdamisel. Tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid tõhustatakse meetmetega, mille raames
töötatakse välja uuenduslikke mõõtmis-, piiramis-, järelevalve- ja kontrollivahendeid,
7
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Puhta tööstuse kokkuleppe elluviimine I“ (COM(2025) 378, 2.7.2025).
8
Vt ka allmärkus 6.
9
2007/198/Euratom: nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus, millega luuakse ITERi ja
tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90,
30.3.2007, lk 58), ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj.
ET 2 ET
koolitatakse tuumajulgeoleku inspektoreid ja tehakse rahvusvahelist koostööd Rahvusvahelise
Aatomienergiaagentuuriga. Tuumarelvade leviku tõkestamise uuringutes keskendutakse ka
strateegilisele kaubanduskontrollile ning toetatakse tuumajulgeolekut ja tuumaalast
kohtuekspertiisi, et tugevdada ELi ja liikmesriikide reageerimist ebaseaduslikule radioaktiivse
materjaliga kauplemisele ja sellise materjali kuritegelikule kasutamisele.
Lisaks tugevdatakse programmiga kindlate valdkondade meetmeid, et lahendada mitu liitu
kimbutavat probleemi. See hõlmab tuumatehnoloogia valdkonna innovatsiooni edendamist
(uuenduslikud tootedisainilahendused, kütused, materjalid jms), millega samaaegselt tuleb
tagada kõrgtehnoloogiliste süsteemide arendamise ja kasutamise ohutus. ELi tuumauuringud
tuginevad modelleerimisvahenditele, nagu JRCs kohapeal olemasolev
modelleerimisvõimekus, et teadus- ja katseandmete abil täiendada arusaamist
energiasüsteemide ja nende komponentide toimimisest.
Programmi meetmetega jätkatakse teadusuuringuid radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud
tuumkütuse ohutu käitlemise lahenduste väljatöötamise kohta. Teadusuuringud toetavad
keskmise ja kõrgradioaktiivsusega jäätmete sügaval maa all ladustamise kohta selliste
ohutusnõuete ja kaitsemeetmete suhtes kohaldatava lähenemisviisi väljatöötamist, millega
tagatakse sügaval maa all asuvate rajatiste käitamine ja järelevalve. Samuti keskendutakse
radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise lahenduste leidmisele ning
teadmushalduse ja parimate tavade jagamise teel aidatakse liikmesriikidel koostada
pikaajalise vaheladustamise ja lõppladustamise riiklikke strateegiaid.
Programmiga jätkatakse Euroopa kodanike tervise edendamist nukleaarmeditsiini ja
kiirguskaitse abil. Teadusuuringud aitavad vähendada kiirgusohtu inimestele ja keskkonnale,
sest nende abil arendatakse teadmisi ja vahendeid ning tugevdatakse hädaolukorraks
valmisolekut ja reageerimist kiirguslikele avariiolukordadele. Programmis uuritakse
ioniseeriva kiirguse (näiteks meditsiiniliste radionukliidide) rakendamise uuenduslikke
võimalusi, et arendada meditsiini ning optimeerida vähi- ja muude haiguste ravi. Ühtlasi võib
toetada energeetikas kasutatava ja muuks kui energiatootmiseks mõeldud ioniseeriva kiirguse
rakenduste arendamist teistes valdkondades, nagu kosmos,10 tööstus, keskkonnaseire ja
ringmajandus.
Tuumavaldkonnas kvalifitseeritud tööjõu ja eksperditeadmiste alalhoidmiseks on vaja
tuumaalaseid oskusi, sellekohast pädevust ja juurdepääsu teadustaristule. Haridus-, koolitus-
ja teadmusleviku tegevust rahastatakse koostoimes programmiga „Euroopa horisont“, et
aidata säilitada strateegilisi tuumaalaseid oskusi, suurendada kõigis liikmesriikides suutlikkust
ja edendada ELi eksperditeadmisi. Meetmetega toetatakse ka teadlaste liikuvust. Toetatakse
Euroopa tuumauuringute taristuid, sealhulgas JRC hallatavaid taristuid kui teadusuuringute
otsustava tähtsusega vahendit, et need oleksid jätkuvalt eesmärgipärased ja avatud
juurdepääsu kava kaudu liidule kättesaadavad. See võimaldab säilitada tuumauuringute
põhivaldkondades sõltumatu tegutsemisvõime.
Ülemaailmne konkurentsivõime ei teki üksnes liidusisese teadmusbaasi toetamisel. Tegevus
tuleks viia vastavusse välispoliitikaga. Poliitilisel tasandil saab EL oma tuumaohutusalaseid
teadmisi ja programme paremini ära kasutada, täiustades Euratomi programmide ja liidu
programmide vahelisi seoseid. Seepärast püüab programm lisaks programmile „Euroopa
horisont“ saavutada koostoime ka Euratomi tuumaohutusalase koostöö ja
dekomissioneerimise rahastamisvahendiga (INSC-D).
10
Tuumateadust rakendatakse kosmose valdkonnas peamiselt kosmoseuuringutes, milles on kasu
tuumaenergiaalastest uuringutest. Samuti on vaja uurida kosmose valdkonna riistvara (nt elektroonika)
kaitsmist ioniseeriva kiirguse eest.
ET 3 ET
Komisjon alustas ettepaneku ettevalmistamist, konsulteerides Euratomi teadus- ja
tehnikakomiteega, nagu on nõutud õiguslikus aluses11. Euratomi teadus- ja tehnikakomitee
esitas arvamuse,12 mida komisjon käesoleva ettepaneku koostamisel arvesse võttis.
Kuna Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt on programmide kestus piiratud viiele
aastale, teeb komisjon ettepaneku maksimaalse lubatud kestusega programmi kohta. Kuna see
on lühem kui mitmeaastase finantsraamistiku seitsmeaastane kestus, kavatseb komisjon oma
varem kasutatud toimimisviisi järgides täita tuumauuringutele eraldatud ülejäänud eelarve
järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2028–2034) viimasel kahel aastal, esitades
tõenäoliselt 2032. aasta alguses ettepaneku pikendada programmi veel kaheks aastaks (2033–
2034). Jaotus 5:2 on alles jäetud, et eeldatavasti esimese programmi neljanda aasta lõpuks
vastu võetava rakendamisaruande järeldusi saaks kasutada pikenduse ja selle tööprogrammi
ettevalmistamisel.
Ettepanekus sätestatakse üld- ja erieesmärgid, esialgne rahastamispakett ja toetusvahendid.
• Kooskõla kehtivate õigusnormidega
Programm on kooskõlas ELi kehtivate poliitikanormidega ning liidu lihtsama, sihipärasema ja
mõjukama eelarvega. Programmi raames tehakse koos Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja
programmiga „Euroopa horisont“ tööd selle nimel, et tugevdada konkurentsi- ja
vastupanuvõimet, kestlikkust ning tehnoloogilist juhtpositsiooni. See on kooskõlas nende
programmide eesmärkidega, millega sellel on ühised määratlused, osalemis- ja
levitamiseeskirjad ning vahendid, sealhulgas Euroopa partnerlused13. See lähenemisviis
lihtsustab oluliselt rakendamist: vähem bürokraatiat ja aruandlust, suurem usaldus, parem
jõustamine ja kiirem lubade andmine. Samal ajal tagab programmi kavandatud ülesehitus
rahastamisprioriteetide prognoositavuse ja järjepidevuse vajaliku kiiruse ja paindlikkusega, et
võimaldada liidul reageerida tekkivatele või ettenägematutele prioriteetidele. Koostoimet
käsitlevate sätetega tagatakse ka see, et programmi täiendavad üksteist.
• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega
Programmiga järgitakse liidu kliima- ja keskkonnanorme ja -poliitikat, sealhulgas eeskirju
põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohta, mis on sätestatud tulemusraamistiku määruse
ettepanekus14.
Programmiga toetatakse teadusuuringuid tuumaohutuse valdkonnas ja nullnetotööstuse
määruses15 nimetatud strateegilisi valdkondi ning Euroopa väikeste moodulreaktorite
tööstusliidu ohutuse ja kaitsemeetmete alaseid algatusi.
Tuumajulgeolekualaste teadusuuringute toetamise kaudu aitab programm rakendada Euratomi
asutamislepingu 7. peatükki tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete kohta ning ELi julgeoleku
11
Vt ka 3. jao punkt „Väliseksperdid“.
12
Tuumaenergiaalane teadus- ja koolitustegevus mitmeaastases finantsraamistikus 2028–2034 (FP10)
(STC-2024-36 FINAL, 25.4.2025).
13
Vt käesoleva ettepaneku artiklid 9, 7 ja artikli 6 lõige 3 ning määruse COM(2025) 543 (final)
artikkel 11.
14
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja
tulemuslikkuse raamistik ning muud liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid
(COM(2025) 545 final, 16.7.2025).
15
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse
meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
ET 4 ET
tegevuskava ja strateegiaid. See toetab tuumaseadmete ohutust,16 kasutatud tuumkütuse ja
radioaktiivsete jäätmete ohutut käitlemist17 ning kiirguskaitset18 käsitlevate Euratomi
direktiivide rakendamist. Samuti toetab see kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise ja
kaubanduse kontrolli käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist19. See aitab ühinevatel riikidel,
kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel viia oma õigusaktid vastavusse nende
valdkondade ELi acquis’ga.
Programmiga jätkatakse ka tuumaohutusalase koostöö partnerluse ja dekomissioneerimise
rahastamisvahendi20 ning instrumendi „Globaalne Euroopa“ tuuma- ja radioloogiaaspektide
rakendamise toetamist21.
2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS
• Õiguslik alus
Euratomi asutamislepingus on sätestatud, et komisjon vastutab tuumaalase uurimistöö
edendamise ja hõlbustamise eest liikmesriikides ning selle täiendamise eest, viies ellu
ühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (artikkel 4). Kõnealuse programmi peab nõukogu
komisjoni ettepanekul ühehäälselt vastu võtma (artikkel 7).
Asutamislepingu kohaselt Euroopa Parlamendiga ei konsulteerita, kuid varasemalt on
nõukogu eesistujariik kutsunud parlamenti üles esitama märkusi Euratomi programmide
loomist käsitlevate määruse ettepanekute kohta. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed
teavitatakse vastavalt õiguslikule alusele (artikkel 7).
Sidususe ja ühtlustatud lähenemisviisi tagamiseks nähakse programmi rahastamispaketiga ette
Euratomi panus ITERi projekti, mille õiguslik alus on Euratomi asutamisleping, eelkõige selle
artikkel 101 ITERi lepingu ja laiema lähenemisviisi lepingu kohta ning artiklid 45–51
ühisettevõtte Fusion for Energy kohta.
• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)
Programm aitab liikmesriikidel, olenemata nende riiklikest energiaallikate jaotuse valikutest,
kasutada tuumatehnoloogiat ohutult, teha koostööd tuumateaduse pakutavate võimaluste
arendamiseks ning vähendada ioniseeriva kiirguse eri rakendustega seotud riske.
Programm pakub huvi kõigile ELi riikidele, kuna nad kõik kasutavad radioisotoope muul kui
energiatootmise eesmärgil (nt meditsiinis ja tööstuses) ning nad kõik saavad kasu
tuumaohutuse, -julgeoleku ja kaitsemeetmete rangeimate normide tagamisest.
16
Nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete
tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik (ELT L 172, 2.7.2009, lk 18, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2009/71/oj).
17
Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT
L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).
18
Nõukogu 5. detsembri 2013. aasta direktiiv 2013/59/Euratom, millega kehtestatakse põhilised
ohutusnormid kaitseks ioniseeriva kiirgusega kiiritamisest tulenevate ohtude eest ning tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 89/618/Euratom, 90/641/Euratom, 96/29/Euratom, 97/43/Euratom ning
2003/122/Euratom (ELT L 13, 17.1.2014, lk 1, https://eur-lex.europa.eu/eli/dir/2013/59/oj).
19
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrus (EL) 2021/821, millega kehtestatakse liidu
kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, vahendamise, tehnilise abi, transiidi ja edasitoimetamise
kontrollimiseks (uuesti sõnastatud) (ELT L 206, 11.6.2021, lk 1–461. ELI: https://eur-
lex.europa.eu/eli/reg/2021/821/oj)
20
[Viide tuumaohutusalase koostöö partnerluse ja dekomissioneerimise rahastamisvahendile].
21
[Viide instrumendile „Globaalne Euroopa“].
ET 5 ET
Kõigi ELi liikmesriikide huvides on ka tuumasünteesienergia arendamine, mis nõuab
ulatuslikke teadusuuringuid. Tuumasünteesienergia edukas kasutuselevõtt võib aidata
saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärke, sest sellega suurendatakse strateegilist
autonoomiat üleilmses võidujooksus uute energiaallikate pärast, luuakse Euroopas tugevaid
uusi väärtusahelaid ning arendatakse kriitilise tähtsusega oskusi ja suutlikkust.
Kuigi tuumajulgeolek jääb riikide vastutusalasse, aitavad programmi otsemeetmed tegeleda
teatavate ELi julgeolekuga seotud probleemide ja nende üleilmse mõõtmega, sest nende
meetmetega suurendatakse ELi ja riigi tasandil suutlikkust järgmistes valdkondades pakutava
teadus- ja arendustegevuse, tehnilise toe ning erikoolituse abil: keemiliste, bioloogiliste,
radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide leevendamine, ebaseadusliku kaubanduse vastane
võitlus, tuuma- ja radioaktiivse materjali kasutamine ning regulatiivse kontrolli alt välja
jäävate materjalide kohtuekspertiis. Kaitsemeetmed kuuluvad Euratomi ainupädevusse ning
pidev tehniline tugi ja teadus- ja arendustegevus selles valdkonnas otsemeetmete kaudu on
Euratomi kaitsemeetmete süsteemi tõhususe ja tulemuslikkuse säilitamiseks äärmiselt
olulised.
• Proportsionaalsus
Programmiga toetatakse teadlasi ja koordineeritakse liikmesriikide teadusuuringuid, et vältida
tegevuse dubleerimist, säilitada kriitiline mass olulistes valdkondades ja tagada, et avaliku
sektori vahendeid kasutatakse parimal viisil. Need meetmed võivad viia täiendavate riiklike ja
erainvesteeringuteni teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Neid on vaja ka
poliitikakujundamise toetamiseks ning ELi poliitikavaldkondades seatud eesmärkide
saavutamiseks. Kavandatavad meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on liidu eesmärkide
saavutamiseks vaja.
• Vahendi valik
Vastavalt Euratomi asutamislepingule rakendatakse programmi nõukogu määrusega. Sellega
kehtestatakse toetusesaajate õigused ja kohustused, mis on tervikuna siduvad ja vahetult
kohaldatavad kõigis ELi liikmesriikides ja programmiga liitunud riikides. See on kooskõlas
ka teiste ELi kuluprogrammide ülesehitusega.
3. TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED
• Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll
Käesolevas ettepanekus tuginetakse 2021.–2025. aasta Euratomi programmi
22
vahehindamisele, milles järeldati, et programmi raames nelja aasta jooksul rahastatud
meetmed aitasid liikmesriikidel teha koostööd tuumatehnoloogia arendamisel, olenemata
sellest, kas nad soovivad tuumaenergiat toota või tarbida. See võimaldab liikmesriikidel ära
kasutada selle tehnoloogia pakutavaid võimalusi kõigi huvides, samal ajal vähendades
ioniseeriva kiirgusega seotud ohte.
Euratomi meetmed annavad tulemusi ning loovad toetava raamistiku eksperditeadmiste ja
oskuste arendamiseks, jagamiseks ja säilitamiseks tuumaohutuse, kaitsemeetmete ja
julgeoleku, strateegilise kaubanduskontrolli, radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ja
kiirguskaitse valdkonnas. Samuti toovad need ELi lähemale tuumasünteesienergia
kasutuselevõtule. Sellised teadmised on olulised nende liikmesriikide jaoks, kes soovivad
22
Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi aastateks 2021–
2025 vahehindamine“ (COM(2025) 61, 28.2.2025).
ET 6 ET
kasutada tuumaenergiat osana oma energiaallikate jaotusest (olenemata sellest, kas
tehnoloogia on riigisisene või imporditud), ning neile, kes vajavad kindlustunnet, et
naaberriikides asuvad tuumaelektrijaamad vastavad rangeimatele ohutusnormidele. Ka üldsus
saab kasu Euratomi rahastatavatest teadusuuringutest, mis käsitlevad ioniseeriva kiirguse
rakendusi, mis on mõeldud muuks kui energiatootmiseks, eelkõige meditsiinivaldkonnas.
Nõukogu 2021. aasta otsus vähendada programmi eelarvet 20 % võrra piiras tipptasemel
teadusuuringute ettepanekute rahastamise võimalusi. Samuti piiras see JRC jõupingutuseks
vajalikku paindlikkust ja suutlikkust esilekerkivate probleemide lahendamisel ajal, mil huvi
tuumatehnoloogia vastu oli taastumas.
Hindamise põhjal tehti mõned olulised järeldused. Esiteks käsitleti programmi raames uusi
probleeme, nagu alternatiivkütuse väljatöötamine mõnes liikmesriigis kasutusel olevate
Venemaal projekteeritud reaktorite tarbeks, suurem strateegiline autonoomia
tuumamaterjalide ja -andmete vallas ning Ukraina teadlaste toetamine. Ioniseeriva kiirguse
uuenduslike rakenduste taotlusvooru tulemused näitasid suurt huvi meditsiini, ringmajanduse,
kosmoseuuringute ja keskkonnaseire valdkonnas, mida võiks edasi arendada koostoimes
programmiga „Euroopa horisont“. Need uued meetmed meelitasid ligi ka uustulnukaid.
2021.–2027. aasta programmide piiratud eelarve koos vajadusega keskenduda programmides
jätkuvalt tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kiirguskaitsega seotud põhimeetmetele
tähendas aga seda, et nende uute meetmete jätkuva rahastamise võimalused aastatel 2021–
2027 olid väga piiratud.
Kui 2021.–2027. aasta programmide rahastamise ulatus ja tase säilitatakse, ei piisa sellest, et
võimaldada ELil jõuda järele rahvusvahelistele konkurentidele ja tegeleda väikeste
moodulreaktorite, täiustatud kütuste ja kütusetsüklite arendamise põhiküsimustega ning
oluliselt suurendada tuumaoskusi ELis.
Euratomi kaasrahastatavad partnerlused on teadusringkondade, sidusrühmade ja
liikmesriikide pikaajaliste jõupingutuste tulemus, et edendada ühist teadusuuringute kava ja
käsitleda peamisi probleeme kõigis asjaomastes valdkondades. Kuigi teaduses on juba tehtud
edusamme, püüab komisjon veelgi parandada partnerluste korraldust ja toimimist, et tagada
programmist rahastatavate teadusuuringute jätkuv asjakohasus ja lahendused kõige
pakilisematele probleemidele. Komisjon pöörab erilist tähelepanu partnerlustele, et võtta
süstemaatiliselt arvesse paljude sidusrühmade ja liikmesriikide pikaajalisi perspektiive.
Euratomi rahastatud tuumasünteesiuuringud on viimastel aastatel andnud olulisi tulemusi ning
esimeseks termotuumaelektrijaama laadi algatuseks nimetatud ITERi projekt teeb pärast
viivitusi ja ülekulusid nüüd märkimisväärseid edusamme. Neid jõupingutusi tuleb laiendada,
et tuua tuumasünteesienergia turule ning aidata kaasa ELi süsinikuheite vähendamise
jõupingutustele ja konkurentsivõimele. Tuumasünteesienergia saab reaalsuseks ainult siis, kui
allesjäänud teaduslikke, tehnilisi ja tehnoloogilisi probleeme käsitletakse põhjalikult ning
tuginetakse õigetele eeldustele tehnilise keerukuse kohta ja realistlikele investeeringutele
tööstuslikesse tarneahelatesse.
Programmi tuleb edasi arendada, et tegelda tehnoloogia kitsaskohtadega, mis vajavad
täiendavat tähelepanu ja investeeringuid, võimalik et teatavatesse kindlatesse
teadustaristutesse, kaasata rohkem erasektori rahastamist ja tööstuse kogemusi ning
suurendada rahvusvahelist koostööd usaldusväärsete partneritega, kui see annab ELile selget
lisaväärtust. Komisjon on juba alustanud selles valdkonnas ühiselt kavandatava Euroopa
partnerluse väljatöötamist, kuhu on koondatud avaliku ja erasektori sidusrühmad. 2026–
2027. aasta programmi meetmed peaksid sillutama teed sellele partnerlusele ja täiendavatele
innovatsioonimeetmetele. See uus partnerlus tähendaks ka EUROfusioni rolli ja tegevuse
ümbermõtestamist, kuna sellel on oluline roll tuumasünteesiteaduse põhialuste arendamisel.
ET 7 ET
Täiendavad üksikasjad esitatakse praegu koostamisel olevas teatises ELi
tuumasünteesistrateegia kohta.
Hindamisel jõuti järeldusele, et oma eksperditeadmiste ja tuumauuringute rajatistega toob
JRC kasu nii liidule kui ka mitmele välisele sidusrühmale, võttes asjakohaseid
teadusuuringutega seotud otsemeetmeid, pakkudes poliitika toetamiseks kvaliteetseid
analüüse, võrdlusmaterjale ja -meetodeid, andmeid ja uuringuid ning erikoolitust kogu
tegevuse ulatuses alates tuumaohutusest kuni julgeoleku ja kaitsemeetmeteni.
Samuti jõuti hindamisel järeldusele, et JRC annab tuumaandmete, mõõtmiste ja
võrdlusmaterjalide esitamisega olulise panuse praeguste süsteemide ja tulevase tehnoloogia,
näiteks väikeste moodulreaktorite ohutuse ja kaitsemeetmete hindamisse. Selles valdkonnas
edasiliikumise jaoks peeti eriti tähtsaks analüüse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud
tuumkütuse käitlemise, minimeerimise ja ringlussevõtu kohta või nende omaduste ja
käitumise hindamiseks.
Ka kaitsemeetmete ja leviku tõkestamise valdkonnas annavad JRC eksperditeadmised ja
teadusuuringud nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel tasandil väärtusliku panuse tuumarelvade
leviku tõkestamiseks tehtavate jõupingutuste suurendamisse. Sama olulised on
uuringutulemused otsemeetmete kohta, mis on seotud muude rakendusviisidega kui
energiatootmine, eelkõige meditsiinivaldkonnas, sest need aitavad edendada teadusuuringuid
ioniseeriva kiirguse ohutu ja uuendusliku kasutamise kohta ning saavutada ELi poliitilisi
eesmärke. JRC haridus- ja koolitustegevus täiendab oluliselt riigi tasandi suutlikkust.
Tipptasemel tuumauuringute rajatiste kättesaadavus annab ELi tasandil jätkuvalt suurt
lisaväärtust, aidates kaasa sõltumatutele kvaliteetsetele teadusuuringutele, mis toovad kasu
Euratomile ja täiendavad liikmesriikide suutlikkust. Samuti antakse otsemeetmetega tehnilist
tuge selleks, et viia ellu ELi poliitikat tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud
tuumkütuse käitlemise, kiirguskaitse ja tuumaenergiaalaste kaitsemeetmete ning tuumarelvade
leviku tõkestamise algatuste valdkonnas ning teha sellise poliitika üle järelevalvet.
Euratomi 2021.–2027. aasta programmide raames võttis JRC oma tuumaenergiaalase tegevuse
jaoks kasutusele uue strateegia, mis sisaldab meetmeid tegevuse prioriseerimiseks,
konsolideerimiseks ja ratsionaliseerimiseks, ning optimeeris samal ajal oma tuumataristu
kasutamist ja selle jätkusuutlikku toimimist. Kasutades oma tööprogrammis uut portfellipõhist
lähenemisviisi, on JRC eesmärk suurendada teadusuuringute valdkondade vahelist
koostoimet, täiendada prognoosimissuutlikkust tulevikusuundade analüüsimiseks ja tõhustada
teabevahetust uuringutulemuste tutvustamiseks.
Mis puudutab panust ITERisse, siis 2021. aastal tellitud uuringus23 jõuti järeldusele, et ITERi
investeeringutasuvus on ligikaudu 1:1, ning prognoosid näitavad, et 2030. aastaks võib ITER
luua täiendava 15,9 miljardi euro väärtuses kogulisandväärtust ja luua 72 400 tööaastat24.
Projekti algusest peale on ITER pidanud ületama mitu proovikivi. Viivitused projekti
elluviimisel tulenesid peamiselt projekti ebaküpsusest, mõne parandusi vajanud kohaliku
asutuse tarnitud komponentide halvast kvaliteedist, regulatiivsetest probleemidest, COVID-19
kriisist ja Ukraina sõjast, mis häirisid tarneahelat ja põhjustasid põhikomponentide tarne
viivitusi.
23
Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraat, IHS Markit, LGI, Erim, S., Chauvet, V. jt, „Follow up
study on the economic benefits of ITER and BA projects to EU industry“ (Järeluuring ITERi ja laiema
lähenemisviisi projektide majandusliku kasu kohta ELi tööstusele), Euroopa Liidu Väljaannete Talitus,
2021, https://data.europa.eu/doi/10.2833/51838.
24
Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni teatisele „Tuumaenergia näidisprogramm –
esitatud Euratomi asutamislepingu artikli 40 kohaselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse
saamiseks“ (SWD(2025) 160, 13.6.2025).
ET 8 ET
Projektiga järje peale saamiseks rakendati Euratomi järelevalve all mitut meedet. 2022. aastal
asus ITERi organisatsiooni uus peadirektor ellu viima mitut reformi, mille eesmärk oli
eelkõige parandada ITERi organisatsiooni korraldust, võtta kasutusele projekti
maatriksstruktuur otsustusprotsessi lihtsustamiseks, täiustada ja jõustada tõhustatud
kvaliteedikontrolli menetlusi, parandada põhikomponente ja uuesti määratleda selle suhted
Prantsusmaa tuumaohutusametiga (ASNR).
2024. aastal tutvustas ITERi organisatsioon läbivaadatud projektikirjeldust (ulatus, ajakava ja
kulud), millega sooviti maandada montaaži ja kasutuselevõtuga seotud põhiriske, määratleda
ajakava ja kuludega seotud eriolukorrad, võttes seejuures arvesse varasemast esmakordsest
sedalaadi tegevusest saadud kogemusi. See projektikirjeldus tugineb järkjärgulise
litsentsimisele, mille eesmärk on vähendada riske.
Euratom tegi ka kindlaks, et projekti tõhustamiseks on vaja integreerida ühisettevõtte Fusion
for Energy tegevus paremini ITERi organisatsiooni tegevusega. Selle tulemusena on ITERi
organisatsioon ja Fusion for Energy uurinud võimalusi, kuidas oma tegevust paremini
integreerida ning nende kahe organisatsiooni vahelist võimalikku koostoimet ja vastastikust
täiendavust ära kasutada. Alates 2023. aasta septembrist on Fusion for Energy ja ITERi
organisatsioon teinud suuri jõupingutusi, et teha kindlaks kõige tähtsamad
tegevusvaldkonnad, vahendid ja funktsioonid. Integreerimise eeldatavad tulemused on
tõhususe kasv ja võimalik kokkuhoid, sest ITERi organisatsioon ja Fusion for Energy võiksid
ühiselt kindlaks teha, kuidas optimeerida komponentide projekteerimist, hankimist ja
tarnimist.
2024. aastal saavutati projekti seni suurim elluviimismäär, mis ületas kõigi eelmiste aastate
määrasid. Neid suurepäraseid tulemusi kinnitati 2025. aasta esimesel poolaastal, kusjuures
näitajate järgi kulgeb projekti ellurakendamine vastavalt ajakavale ja on prognoositud
kuludest veidi odavam.
• Konsulteerimine sidusrühmadega
2028.–2034. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise käigus
korraldas komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi ELi konkurentsivõime
rahastamise kohta.
12. veebruarist kuni 7. maini 2025 toimunud avaliku konsultatsiooni raames saadi
2 034 vastust küsitlusele ja 462 seisukohadokumenti. Peale ettevõtjate, valitsusväliste
organisatsioonide ja muude sidusrühmade võrgustike osalesid selles aktiivselt ka ELi
kodanikud (26 %), akadeemilised ringkonnad (22 %) ja ametiasutused (13 %).
Enamik vastanutest, kellel oli kogemusi ELi rahastatavate teadusprogrammidega, väljendas
positiivset arvamust rahastamisprotsessi kohta, alates rahastamisvõimaluste
kindlakstegemisest kuni taotlusvoorude asjakohasuse ja selguseni. Siiski tõid nad suurimate
puudustena välja taotlemismenetluse ja üldise ajakava, rõhutades vajadust lihtsustamise,
selguse ja suurema sidususe järele, et lihtsustada juurdepääsu, eelkõige VKEde ja
uustulnukate jaoks. Vastajad leidsid, et toetuse killustatus investeerimisprotsessis pärsib
konkurentsivõimet, eelkõige seoses teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate
investeeringute vähesusega.
Avalikku konsultatsiooni täiendati tööstuse, teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna
peamiste sidusrühmade sihipärase kaasamisega. Teadusuuringute ja innovatsiooni
sidusrühmad on aidanud aktiivselt kujundada arutelu teadusuuringute ja innovatsiooni
tulevase rolli üle ELi konkurentsivõimes, eriti pärast komisjoni poliitiliste suuniste avaldamist
2024. aasta juulis ja konkurentsivõime kompassi kasutuselevõttu 2025. aasta veebruaris.
ET 9 ET
• Väliseksperdid
Just nagu programmi „Euroopa horisont“ käsitlev ettepanek, tugineb käesolev algatus kolmele
peamisele välisaruandele: Draghi aruanne ELi konkurentsivõime kohta, Letta aruanne ühtse
turu tuleviku kohta ja komisjoni eksperdirühma aruanne programmi „Euroopa horisont“
vahehindamise kohta25.
Komisjon tugines ka arvamusele, mille esitas Euratomi teadus- ja tehnikakomitee, mis
koosneb Euratomi asutamislepingu artikli 134 kohaselt nõukogu nimetatud sõltumatutest
ekspertidest.
Kõigil aruannetel on ühesugune põhisõnum: konkurentsivõime, jõukuse, kestlikkuse ja
julgeoleku kaitsmiseks peab Euroopa uuenema, kohanema ja saavutama juhtrolli. Nende
dokumentide kombineeritud analüüs annab tugeva analüütilise ja poliitilise aluse kavandatud
programmile „Euroopa horisont“, Euroopa Konkurentsivõime Fondi laiemale strateegilisele
suunale ja Euratomi programmile.
• Mõjuhinnang
Kooskõlas parema õigusloome suunistega tegi komisjon mõjuhindamise asemel käesoleva
ettepaneku eelhindamise, sest Euratomi programmi üldine sisu ja struktuur on järjepidev ning
selle eelarve on suhteliselt väike. Eelhindamisel jõuti järeldusele, et Euratomi programmi
eelarvet ja meetmeid tuleb tugevdada, et täita ELi uued konkurentsivõime- ja
energiajulgeolekualased ülesanded, saavutada süsinikuheite vähendamise eesmärgid ning
tugevdada innovatsiooni ja oskusi tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonnas.
ITER jääb tuumasünteesienergia arendamise alustalaks Euroopas ja selleks tuleb see täielikult
integreerida laiemasse ELi strateegiasse. Eesmärk on viia ehitamine esimese katseetapi jaoks
lõpule õigeks ajaks ja eelarve piires kooskõlas 2024. aasta projektikirjeldusega. See
saavutatakse ITERi Euroopa komponentide valmimisega vastavalt projektikirjeldusele ning
Fusion for Energy ülesannete täitmise järelevalvega, tagades samal ajal, et ITERist saadud
tehnilised ja teaduslikud kogemused toovad liidule kasu.
Programmis kasutatakse tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonna innovatsiooni ja oskuste
edendamise nimel kavandatud programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja levitamiseeskirju,
mis on kavandatud veelgi lihtsustama juurdepääsu, suurendama avatust ja maksimeerima
rahastamise mõju. On valdkondi, nagu tööstuse konkurentsivõime ja rahvatervis, kus
Euratomi ja liidu programmide ühised meetmed võivad tuua liidu kodanikele suuremat kasu
kui üksnes programmi raames võetavad meetmed. Seetõttu tuleks programmi raames püüda
saavutada koostoime programmiga „Euroopa horisont“ ja teiste liidu programmidega.
Ühtlustatud juhtimine peaks võimaldama komisjonil arutada liikmesriikide ja peamiste
sidusrühmadega tuumalõhustumis- ja tuumasünteesiuuringute kõiki aspekte, sealhulgas ITERi
projekti, et oleks võimalik anda strateegilisi ülevaateid ning täiustada Euratomi ja
liikmesriikide meetmete vahelist koordineerimist. Samas tuleb meeles pidada, et ühisettevõtet
Fusion for Energy juhitakse koos liikmesriikidega praegu Fusion for Energy juhatuse kaudu.
• Lihtsustamine
Nagu on selgitatud programmi „Euroopa horisont“ käsitleva ettepaneku seletuskirjas, on
lihtsustamine komisjoni üldine prioriteet, et vähendada koormust ja liigset keerukust, tõsta
tempot ja suurendada paindlikkust. Kuna programmis kohaldatakse programmi „Euroopa
25
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Programm „Euroopa horisont“: teadusuuringud
ja innovatsioon konkurentsivõime keskmes“ (COM(2025) 189 final, 20.4.2025).
ET 10 ET
horisont“ osalemis- ja levitamiseeskirju, kohaldatakse selles ka programmi „Euroopa
horisont“ uusi meetmeid, mis teevad osalemise toetusesaajatele lihtsamaks. Need on:
• lühendatud tööprogramm väiksema hulga programmitöö ettekirjutustega:
vähendatakse teemade üldarvu, lühendatakse teemakirjeldusi ja viiakse miinimumini
ühtainsat projekti puudutavate teemade arv;
• vaikimisi avatud teemad: vähendatakse ettekirjutusi ja taotlejatele antakse rohkem
vabadust valida oodatud tulemuste saavutamiseks eri viise;
• rahastamise järjepidevus ja rahastamisnõuete veelgi lihtsustamine: teadus- ja
innovatsioonimeetmetel ning innovatsioonimeetmetel ei tehta vahet, vaid kehtib
kindel ühtne rahastamismäär kuni 100 %, välja arvatud siis, kui tegemist on muude
tulunduslike õigussubjektidega kui VKEd, kellele kehtib rahastamismäär kuni 70 %.
Rahastamismäärad on maksimaalsed ja neid saab vähendada, kui see on konkreetsete
meetmete rakendamisel õigustatud;
• lihtsustatud kuluvõimaluste suurem kasutamine: kui ei ole sätestatud teisiti, saab
kindlasummaliste maksetega rahastamisest liidu toetuse peamine vorm, tuginedes
programmi „Horisont 2020“ raames katseliselt kindlasummaliste maksetega
rahastamisel saadud kogemustele ja sellise rahastamise laiemale kohaldamisele
kehtivas programmis „Euroopa horisont“. Kasutatakse ka muid lihtsustatud
kuluarvestuse vorme, sealhulgas rahastamist, mis ei ole seotud kulude ega personali
ühikukuludega. Nende lihtsustamismeetmete eesmärk on suurendada osalemist,
eelkõige uustulnukate ja väiksemate üksuste hulgas, ning samal ajal säilitada
usaldusväärne finantsjuhtimine ja -kontroll.
Sellega saavutatakse kiirem rakendamine, sest maksimaalset ajavahemikku taotluse
esitamisest toetuse määramiseni vähendatakse seitsme kuuni. See on üks lühemaid ELi
programmide toetuse väljamaksmise aegu ja kaks kuud lühem kui finantsmääruses sätestatud
maksimaalne toetuse väljamaksmise aeg.
Osana komisjoni laiematest rahastamisprogrammide arvu vähendamise jõupingutustest
hõlmab programm Euratomi panust ITERi projekti ja tagab selle.
• Põhiõigused
Kavandatavas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtteid.
4. MÕJU EELARVELE
Komisjoni teatises mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 kohta26 on Euratomi
programmile ette nähtud eelarve 9 794 000 000 eurot jooksevhindades, millest
5 794 000 000 eurot eraldatakse ITERile. Euratomi asutamislepingu piirangute tõttu hõlmab
Euratomi programmi ettepanek kavandatud eelarve viit aastat ehk 6 682 000 000 eurot
jooksevhindades.
26
COM(2025) 570.
ET 11 ET
5. MUU TEAVE
• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord
Komisjon rakendab programmi eelarve otsese täitmise ja Euroopa partnerluste kaudse eelarve
täitmise kaudu (vt ettepaneku artikkel 10) ning asjakohasel juhul Fusion for Energy eelarve
kaudse täitmise kaudu.
Programmi järelevalve, hindamise ja aruandluse korda kohaldatakse kavandatud
tulemusraamistiku määruse27 põhjal. See tähendab, et rakendamisaruanne avaldatakse
programmi neljanda aasta lõpuks (s.o 2031. aastal). Komisjon kavatseb teha pikendamist
(2033–2034) käsitlevas määruses ettepaneku, et käesoleva programmi ja selle pikenduse
ühine tagasivaateline hindamine toimuks hiljemalt kolm aastat pärast programmitöö perioodi
lõppu.
• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus
Artiklis 1 kirjeldatakse programmi reguleerimiseset. Artikliga 2 võetakse Euratomi
programmis kasutusele programmi „Euroopa horisont“ loomist käsitleva määruse mõisted.
Artiklis 3 on sätestatud programmi üld- ja erieesmärgid ning artikliga 4 rakendatakse
programmi „Euroopa horisont“ horisontaalpõhimõtteid.
Artiklis 5 on sätestatud esialgne rahastamispakett.
Seejärel on ettepanekus esitatud mitu standardsätet, mis vastavad programmi „Euroopa
horisont“ loomist käsitleva kavandatud määruse samaväärsetele sätetele. Sätted puudutavad
lisavahendeid (artikkel 6), alternatiivset, kombineeritud ja kumulatiivset rahastamist
(artikkel 7), programmiga ühinemist (artikkel 8) ning rakendamist ja liidu rahastamise vorme
(artikkel 9). Artiklis 10 käsitletakse partnerlusi ja see on sarnane programmi „Euroopa
horisont“ sätetega, kuid sellega on lisaks ette nähtud Euratomi kaasrahastatavad partnerlused,
et tagada varasemate programmide seda liiki partnerluste jätkumine.
Artiklis 11 on sätestatud JRC roll programmi „Euroopa horisont“ vastava sättega sarnases
sõnastuses. Artikliga 12 kohaldatakse programmi suhtes programmi „Euroopa horisont“
osalemis- ja levitamiseeskirju ühe erandiga, mis puudutab juurdepääsu Euratomi jaoks
vajalikele tulemustele.
Esitatud on standardsätted tööprogrammide (artikkel 13) ja komiteemenetluse (artikkel 14)
kohta ning kõnealust menetlust käsitlevate sätetega on ette nähtud, et nii komitee
tuumalõhustumist käsitleval koosseisul kui ka tuumasünteesi käsitleval koosseisul on
strateegiline ülevaade meetmete rakendamisest oma vastavas valdkonnas.
Lõpp- ja üleminekusätetes tunnistatakse kehtetuks määrus, millega loodi programm
aastateks 2026–2027 (artikkel 15), jäetakse puutumata eelmise programmi raames algatatud
meetmed ja tagatakse programmide vahel sujuv üleminek (artikkel 16). Määrus jõustub
kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028
(artikkel 17).
Lisas on loetletud tegevusvaldkonnad, mida võib programmiga toetada.
27
COM(2025) 545.
ET 12 ET
2025/0594 (NLE)
Ettepanek:
NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“
täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks
2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (Euratom) 2025/1304
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 7 esimest
lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse teadus- ja tehnikakomitee arvamust1
ning arvestades järgmist:
(1) Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „ühendus“) eesmärk on aidata tõsta
liikmesriikide elatustaset sellega, et edendatakse ja soodustatakse tuumauuringuid ning
täiendatakse neid ühenduse teadus- ja koolitusprogrammidega.
(2) Tuumavaldkonna teadusuuringud aitavad tagada sotsiaalse heaolu, majandusliku
õitsengu, julgeoleku ja keskkonnakestlikkuse. Ioniseeriva kiirguse rakendamist
käsitlevad teadusuuringud on täiustanud meditsiini-, tööstus-, põllumajandus-,
keskkonna- ja julgeolekutehnoloogiat, millest saavad kasu paljud.
(3) Selleks et tagada tuumavaldkonna teadusuuringute järjepidevus ühenduses, on vaja
luua ühenduse teadus- ja koolitusprogramm (edaspidi „programm“), ning kuna
Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (edaspidi „Euratomi
asutamisleping“) selle teadus- ja koolitusprogrammide kestust piiratud viiele aastale,
peaks programm hõlmama ajavahemikku 1. jaanuarist 2028 kuni 31. detsembrini
2032. Mitmeaastase finantsraamistiku 2028–20342 viimaseks kaheks aastaks alles
jäänud eelarve täitmiseks tuleks komisjonil esitada uus ettepanek.
(4) Teadusuuringute ja innovatsiooni seadmine liidu majandus- ja investeerimisstrateegia
keskmesse peaks siduma programmi tihedalt Euroopa Konkurentsivõime Fondiga, mis
on loodud määrusega [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond],3 ning
teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“
aastateks 2028–2034 (edaspidi „programm „Euroopa horisont““), mis on loodud
määrusega [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]4.
(5) Lisaks peaks liidu eesmärk olema kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus, edendada
võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu kooskõlas Euroopa Liidu
1
ELT C , , lk .
2
Nõukogu PP. KKKK 2025. aasta määrus (EL, Euratom) 2025/NNN, millega sätestatakse mitmeaastane
finantsraamistik aastateks 2028–2034 (ELT L NNN, PP.KK.AAAA, lk N, ELI: ).
3
Määrus [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond].
4
Määrus [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]
ET 1 ET
toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 ning Euroopa
Liidu põhiõiguste hartaga.
(6) On valdkondi, kus programmi ja liidu programmide ühised meetmed võivad tuua liidu
kodanikele suuremat kasu kui üksnes programmi raames võetavad meetmed. Seetõttu
tuleks programmi raames püüda saavutada koostoime programmiga „Euroopa
horisont“ ja teiste liidu programmidega.
(7) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises olukorras on hiljutised
kogemused näidanud, et mitmeaastane finantsraamistik ja rahastamisprogrammid
peaksid olema paindlikumad. Seepärast tuleks kooskõlas programmi eesmärkidega
võtta rahastamisel nõuetekohaselt arvesse muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu
prioriteete, mis on kindlaks määratud komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides,
Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja nõukogu järeldustes, ning tagada samal ajal
eelarve täitmise piisav prognoositavus.
(8) Programmiga kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ osalemis- ja
levitamiseeskirju ning see kuulub Euroopa Konkurentsivõime Fondi digiraamistikku ja
kasutab selle teabe- ja sidevahendeid, et veelgi lihtsustada juurdepääsu, suurendada
avatust ja maksimeerida liidu rahastamise mõju.
(9) Programm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid
teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise
teadus- ja arendustegevusse investeerimise eesmärgi, mis võiks olla vähemalt 3 %
liidu sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Liikmesriikide investeeringuid
teadusuuringutesse ja innovatsiooni tuleks hinnata liidu majandus-, eelarve-, tööhõive-
ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistiku, s.o Euroopa poolaasta protsessi abil.
Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama programmi
omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning
innovatsiooni. Liit on teinud järjepidevaid edusamme teadus- ja arendustegevusse
tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid on teistest maailma liidritest maha
jäänud. Eespool nimetatud 3 % eesmärgiga, mis püstitati enam kui kakskümmend
tagasi, tunnistati teadus- ja arendustegevuse tähtsust teadmistepõhise ühiskonna
alusena. Kuigi see eesmärk innustas eri liikmesriike seadma oma teadus- ja
arendustegevuse intensiivsuse eesmärke, on endiselt märkimisväärseid erinevusi, sest
ainult üksikud liikmesriigid on oma investeerimiseesmärgid saavutanud või ületanud.
(10) Nagu programmis „Euroopa Horisont“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja
tutvustamistegevuse meetmete liigitamisel ning taotlusvoorus osalemise kutsetes
esitatud meetmete liikide määratlustes edaspidigi arvesse võtta tehnoloogilise
valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise
valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele.
(11) Eelarve osi peaks olema võimalik täita Euroopa partnerluste kaudu koos teiste avaliku
ja erasektori üksustega, kui see on poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige
tulemuslikum rakendusvorm. Euroopa partnerlused tuleks luua siis, kui liidu tihe
kaasamine on vajalik, ning need peaksid tagama liidule asjakohase hääleõiguse ja
teised partnerid peaksid tagama piisavad kaasinvesteeringud liidupoolse rahastamise
võimendamiseks. Sünergia ja tõhususe soodustamiseks on vaja tagada ühtlustatud
eeskirjad. Seetõttu tuleks luua piiratud arvu Euroopa partnerluste strateegiline ja sidus
portfell.
(12) Euroopa partnerlused kui oluline vahend tööstuse kaasamiseks ning teadus- ja
innovatsioonikoostöösse investeerimiseks peaksid aitama kaasa Euroopa
ET 2 ET
Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude konkreetsete poliitikaeesmärkide
saavutamisele ning vajaduse korral tuleks neid nende eesmärkide saavutamiseks
sellest fondist toetada.
(13) Teadusuuringute Ühiskeskus (edaspidi „JRC“) peaks jätkuvalt pakkuma liidu
poliitikale sõltumatuid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel.
JRC otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikult, tõhusalt ja läbipaistvalt, võttes
arvesse liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades
liidu finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist, mida ta
võib kasutada oma teadusliku ja tehnilise tegevuse toetamiseks.
(14) Programm peaks tagama, et tulemuslikult edendatakse ja kaitstakse Euroopa
teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti5 väärtusi ja põhimõtteid,
milleks on eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus,
teadusuuringute vabadus, teadus poliitika hüvanguks, sooline võrdõiguslikkus ja
võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, avatud teadus ning atraktiivse
teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamine. Eelkõige tuleks programmiga
tagada kõikide jaoks võrdsete võimaluste tegelik soodustamine ning soolise
võrdõiguslikkuse lõimimine kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme
rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Programmi eesmärk peaks olema
tegeleda soolise tasakaalustamatuse põhjustega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata
võimalikult suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes
asjaomastes nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.
(15) Tuumauuringute taristu on liidu jaoks keskse tähtsusega vara, mis annab vajalikud
vahendid ja seadmed teadus- ja tehnoloogiauuringute edendamiseks. Sellise liidule
huvi pakkuva teadustaristu arendamine, integreerimine ja rahaline jätkusuutlikkus
peaks tagama tipptasemel tegevuse ja Euroopa teadlaste pideva juurdepääsu sellele
taristule ning võimaldama teha koostööl põhinevaid ja piiriüleseid teadusuuringuid
ning samal ajal täiendada liikmesriikide suutlikkust.
(16) Arvestades rahvusvahelisest koostööst saadavat kasu muu hulgas ühiste tehnoloogia-,
majandus-, keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisel, tuleks programmis
soosida koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvahelise koostööga tuleks püüda
tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni konkurentsivõimet ja tipptaset,
sealhulgas liidu suutlikkust meelitada ligi ja siin hoida maailma kõige andekamaid
spetsialiste. Lähenemisviisi keskmes peaksid olema geopoliitilised kaalutlused,
sealhulgas majandusjulgeolek, ning tuleks kaaluda eri koostöötasemeid, võttes aluseks
üldise hinnangu selle kohta, millist kasu liit võiks sellest oma prioriteetide käsitlemisel
ja üleilmsete probleemide lahendamisel saada, kusjuures samal ajal peaksid olema
kaitstud liidu väärtused ja huvid. Kõige ulatuslikum koostöövorm peaks jätkuvalt
olema assotsieerumine kogu programmiga või selle osadega.
(17) Selleks et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja tagada pikaajaline kestlik
majanduskasv, on vaja tugevdada liidu üleilmset konkurentsivõimet ning samal ajal
kaitsta liidu strateegilisi varasid ja huve, nagu on sedastatud Euroopa
majandusjulgeoleku strateegias6. Liidu konkurentsivõimet (nagu määratletud määruses
[millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond]) edendatakse ning liidu
majandusjulgeolekut kaitstakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,
5
Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja
innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj).
6
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku
strateegia“ (JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023).
ET 3 ET
Euratom) 2024/25097 artikliga 136, mida täiendab määruse (EL) [millega luuakse
Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikkel 10. Nende sätete kohaldamine programmi
puhul peaks tagama asjakohase õigusraamistiku, mis võimaldab vajaduse korral
kehtestada väljavalimismenetluste jaoks eritingimused, millega edendatakse
teadusuuringutest ajendatud konkurentsivõimet ning kaitstakse liidu huve ja
strateegilist autonoomiat, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on piirata osalemist või
kaitsta tulemusi ning tagada sidusus ja kooskõla Euroopa Konkurentsivõime Fondi
poliitikaharude erieeskirjadega. Vajaduse korral tuleks kohaldada riskipõhist
lähenemisviisi, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud riske tuvastataks,
hinnataks ja käsitletaks proportsionaalsete ja tulemuslike meetmete abil8.
(18) Arvestades looduslike ohtude, tervisealaste hädaolukordade, tehnikaga seotud
õnnetusjuhtumite, veenappuse, muutuvate julgeoleku- ja energiavarustusohtude ja
muude häiretega seotud riskide suurenemist, on vaja suurendada liidu ja liikmesriikide
suutlikkust kriise ja katastroofe ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida.
Kooskõlas Euroopa kriisivalmiduse strateegia9 ja Vene energia impordi lõpetamist
käsitleva tegevuskava10 eesmärkidega tuleks programmiga toetada katastroofiohu
juhtimist ja kriiside ohjamist tugevdavaid teadusuuringuid, investeerida kliima- ja
veemajanduse kriisivalmidusse, suurendada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide
vastupanuvõimet ning muuta liit vastupanuvõimelisemaks, turvalisemaks ja
ettevalmistatumaks. Programmis tunnistatakse, et kliimamuutused on üks suurimaid
üleilmseid ühiskondlikke probleeme ning et kliimameetmed on tööstuse
konkurentsivõimet suurendav tegur. Tegevus peaks kajastama kliimamuutustega
tegelemise tähtsust kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet11.
(19) Programmi rakendamist on hädavajalik lihtsustada, et see oleks juurdepääsetav ja
tõhus, ning eelkõige tuleks selleks vähendada toetusesaajate halduskoormust ja viia
miinimumini vigade tegemise oht. Selleks peaks programmis kasutama liidupoolse
rahastamise peamise vormina kindlasummalisi makseid. Viies edasi eelmistes
raamprogrammides tehtud jõupingutusi ühtlustada rahastamiseeskirju ja viia vead
miinimumini, tuleks veelgi lihtsustada ka personalikulude hüvitamist, kasutades
personali ühikuhindasid, mis vähendab osalejate jaoks keerukust ja hõlbustab
aruandlust.
(20) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet ning maksimeerida tulemuste üldist
kasutuselevõttu, peaksid tulemusi omavad toetusesaajad haldama oma tulemusi
kooskõlas neile käesoleva määrusega kehtestatud väärindamise ja levitamise
kohustustega. Neid kohustusi võib tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse
tingimustes või toetuslepingus vajaduse korral kohandada, tuginedes poliitilistele
kaalutlustele, sealhulgas majandusjulgeolekuga seotud kaalutlustele, kuid need
peaksid siiski hõlmama nõudeid tulemusi kaitsta, anda neile juurdepääs, neid
7
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis
käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj).
8
Nõukogu 23. mai 2024. aasta soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist (ELT C,
C/2024/3510, 30.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3510/oj).
9
Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi kriisivalmiduse strateegia kohta (JOIN(2025) 130
final).
10
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning
Regioonide Komiteele „Tegevuskava Vene energia impordi lõpetamiseks“ (COM(2025) 440,
12.5.2025).
11
ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.
ET 4 ET
väärindada ja teha need asjakohasel ja põhjendatud juhul avalikuks, sealhulgas
kasutades avatud teaduse tavasid. Väärindamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks
tuleks kasutusele võtta abivahendid kooskõlas komisjoni väärindamisstrateegiaga, mis
on välja töötatud määruse [mis käsitleb Euroopa Konkurentsivõime Fondi] raames,
ning tagada strateegia III peatükis sätestatud toetus ja teenused.
(21) Austades täielikult liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma eri energiaallikate
jaotus, peaks programmi tulemused panustama ka kliimaneutraalsesse energiasüsteemi
ja tooma kaasnevaid hüvesid ka õhukvaliteedile.
(22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/173512 on tuumaenergia arvatud
nullnetotehnoloogia hulka ja tunnistatakse, et innovatsioon on liidu konkurentsivõime
tagamisel tähtis tegur.
(23) Kuna kõik liikmesriigid kasutavad radioaktiivseid materjale, on oluline tagada
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine,
nagu on nõutud nõukogu direktiivis 2011/70/Euratom,13 et vältida tarbetut koormust
tulevastele põlvkondadele. Programmiga tuleks jätkuvalt parandada ja toetada
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise tehnoloogia ja
pädevustega seotud teadus- ja arendustegevust.
(24) Ühendusel peaks jätkuvalt olema keskne osa tuumasünteesienergia arendamisel,
tunnistades selle võimalikku märkimisväärset kasu pikaajalise energiavarustuskindluse
ja energiavarustuse mitmekesisuse tagamisel. Programmi raames tuleks
tuumasünteesienergeetika teadusuuringuid teha kooskõlas [liidu
14
tuumasünteesistrateegiaga], milles kirjeldatakse eelkõige teadus- ja arendustegevuse
meetmeid, mida on vaja liidu tuumasünteesi-katseelektrijaama rajamiseks.
Strateegiaga soovitakse tugevdada tööstuse ja idufirmade kaasamist ning see hõlmab
alternatiivseid tuumasünteesialaseid kontseptsioone.
(25) Lühikeses ja keskpikas perspektiivis on oluline samm ühenduse
tuumasünteesienergeetika arendamisel viia õigeks ajaks lõpule ITERi ehitamine ja
alustada teadusuuringuid. Kuigi selle eest vastutab ITERi Rahvusvaheline
Termotuumaenergeetika Organisatsioon (edaspidi „ITERi organisatsioon“), siis ITERi
projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika
Organisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „ITERi leping“)15 kohaselt tuleb
rahvusvaheliste partnerite hulgast kõige suurem panus Euratomilt. Selleks et tagada
sidusam ja ühtlasem lähenemisviis [liidu tuumasünteesistrateegia] eesmärkide ja
programmi eesmärkide saavutamisele, peaks see panus ITERi projekti tulema
programmi esialgsest rahastamispaketist.
(26) Ühendus peaks jätkama ka Euratomi ja Jaapani eripartnerlust, mis tuleneb laiema
lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlevast lepingust (edaspidi „laiema
12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse
meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja
muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).
13
Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik
kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks
(ELT L 199, 2.8.2011, lk 48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/70/oj).
14
Euroopa strateegia tuumasünteesienergia kasutuselevõtmiseks (COM(AAAA) NNN, PP.KK.AAAA).
15
ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika
Organisatsiooni asutamisleping (ELT L 358, 16.12.2006, lk 62, ELI:
http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2006/943(1)/oj).
ET 5 ET
lähenemisviisi leping“),16 milles on sätestatud täiendavad ühised
tuumasünteesiuuringud.
(27) Nõukogu otsuses 2007/198/Euratom17 sisalduva tuumasünteesienergeetika
ühisettevõtte põhikirja artikli 12 lõike 1 punktis a on sätestatud, et Euratomi osamaks
tehakse kättesaadavaks asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud ühenduse
teadus- ja koolitusprogrammide kaudu või nõukogu mis tahes muu otsusega.
(28) Nõukogu otsust 2007/198/Euratom käesoleva määrusega ei muudeta ning see jääb
koos ITERi lepingu ja laiema lähenemisviisi lepinguga ITERi suhtes kohaldatava
kehtiva õigusraamistiku osaks.
(29) Programmi eesmärke peaks samuti olema võimalik saavutada, kasutades liidu
programmide alla kuuluvaid rahastamisvahendeid, eelarvelisi tagatisi ja
segarahastamistoiminguid, tingimusel et meetmed on kooskõlas selliste programmide
eesmärkide ja reeglitega.
(30) Programmi kaudsed meetmed peaksid olema hõlmatud vastastikuse
kindlustusmehhanismiga, mis on loodud vastavalt määrusele [millega luuakse
raamprogramm „Euroopa horisont“].
(31) Käesoleva määruse alusel toetatavad meetmed peaksid olema proportsionaalsed,
nendega tuleks vältida tegevuse dubleerimist ja väljatõrjumist, need peaksid
stimuleerima erasektori rahastamist ja neil peaks olema liidu lisaväärtus. Ühtlasi peaks
see tagama programmi meetmete ja riigiabieeskirjade järjepidevuse ja hoidma seega
ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.
(32) Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi esialgne rahastamispakett perioodiks
2028–2032. Käesolevas määruses on jooksevhindade arvutamiseks kasutatud
kindlaksmääratud 2 % deflaatorit.
(33) Programmi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/2509. Selles on
sätestatud Euroopa Liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas
eeskirjad toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse
täitmise, finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.
(34) Kooskõlas nõukogu otsuse 2007/198/Euratom artikliga 5 kasutab Fusion for Energy
eraldi finantseeskirju.
(35) Järjepidevuse tagamiseks tuleks programmi raames eelarvelist tagatist ja
rahastamisvahendeid – sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse tagastamatute
toetustega segarahastamistoimingute raames – rakendada kooskõlas finantsmääruse
X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja
tingimustega.
(36) Kui programmi raames antakse liidu toetust eelarvelise tagatise või
rahastamisvahendina (välja arvatud EIC alla kuuluvad rahastamisvahendid),
sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega
segarahastamistoimingu raames, tuleks sellist toetust anda üksnes Euroopa
16
Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vaheline tuumasünteesienergeetika alastele
teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist rakendamist käsitlev leping (ELT L 246,
21.9.2007, lk 34, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/2007/614/oj).
17
Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja
tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90,
30.3.2007, lk 58, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/198/oj).
ET 6 ET
Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kaudu kooskõlas Euroopa
Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega.
(37) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013,18 nõukogu määrusele (EÜ, Euratom)
nr 2988/95,19 nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/9620 ja nõukogu määrusele
(EL) 2017/193921 tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis
hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist
ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade
tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib
Euroopa Pettustevastane Amet (edaspidi „OLAF“) kooskõlas määrusega (EL,
Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada juurdlusi,
sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud
pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.
Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa Prokuratuur pädev uurima pettusi ja
muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitama nende kohta
süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga
(EL) 2017/137122. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus,
kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd
ja andma komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa
Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes
on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.
(38) Programmi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL, Euratom) XXX [tulemusraamistiku määrus],23 millega kehtestatakse
eelarvekulude jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas
eeskirjad, millega tagatakse artikli 33 lõike 2 punktis d osutatud põhimõtte „ei
kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ühtne
kohaldamine, liidu programmide ja meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse
eeskirjad, liidu rahastamisportaali loomise eeskirjad, programmide hindamise
eeskirjad ning muud horisontaalsätted, mida kohaldatakse kõigi liidu programmide
suhtes, näiteks need, mis käsitlevad teavet, teabevahetust ja nähtavust.
(39) Programmi tuleks rakendada kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning Euroopa Liidu
põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning see peaks olema kooskõlas
liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest
18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis
käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT
L 248, 18.9.2013, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/883/oj).
19
Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide
kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1995/2988/oj).
20
Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat
kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse
muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/1996/2185/oj).
21
Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd
Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2017/1939/oj).
22
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu
finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1371/oj).
23
Määrus [tulemusraamistiku määrus].
ET 7 ET
lepingutest, mille osalised nad on, sealhulgas inimõigusi käsitlevatest lepetest, nagu
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon.
(40) Selleks et tagada ühetaolised tingimused programmi rakendamiseks tööprogrammide
kaudu, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/201124.
(41) Arvestades programmi olulist finantsmõju, tuleks tööprogrammide vastuvõtmiseks
kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud
nõuandemenetlust.
(42) Programmi teadusliku ja tehnoloogilise sisu kohta seoses tuumaenergiavaldkonnas
võetavate JRC otsemeetmetega on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi
komisjoni otsusega nr 96/282/Euratom25.
(43) Vabatahtlikkuse alusel konsulteeriti Euroopa Parlamendi ja Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteega, kes esitasid oma arvamused26.
(44) Programmiga asendatakse määrusega (Euratom) 2025/130427 loodud programm.
Seepärast tuleks määrus (Euratom) 2025/1304 kehtetuks tunnistada,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2032 Euroopa
Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm (edaspidi „programm“). Selles
sätestatakse ka programmi eesmärgid ja eelarve samaks ajavahemikuks, sealhulgas ühenduse
panus ITERi projekti, liidupoolse rahastamise vormid ja rahastamiseeskirjad.
Artikkel 2
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa
horisont“] artiklis 2 sätestatud mõisteid, kui käesoleva artikli teisest lõigust ei tulene teisiti.
Selles määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) „liit“ – sõltuvalt kontekstist kas Euroopa Liit või Euroopa Aatomienergiaühendus või
mõlemad;
24
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega
kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,
28.2.2011, lk 13, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2011/182/oj).
25
Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse
ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj).
26
ELT … ja ELT …
27
Nõukogu 23. juuni 2025. aasta määrus (Euratom) 2025/1304, millega luuakse teadusuuringute ja
innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja
koolitusprogramm aastateks 2026–2027 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2021/765 (ELT
L, 2025/1304, 3.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1304/oj).
ET 8 ET
(2) „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita programmi
eesmärke, välja arvatud teadus- ja innovatsioonitegevus, mis ei kuulu Euratomi
kaasrahastatavate partnerluste alla.
Artikkel 3
Programmi eesmärgid
1. Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ üld-
ja erieesmärkidega tugevdatakse programmiga liidu konkurentsivõimet ja
süsinikuheite vähendamist ning samal ajal kaitstakse inimesi ja keskkonda,
edendades tuumateaduse- ja -tehnoloogiaalast teadustööd ja koolitust koostoimes
liidu programmidega.
2. Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy loodavate
Euroopa komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni
tehtava integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud
kogemused toovad liidule kasu;
b) edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt
tehnoloogiale, inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu
tuumasünteesitööstuse arengut, toetada idufirmade ja uuenduslike
kontseptsioonide teket tulevaste termotuumaelektrijaamade tarbeks ning
tugevdada rahvusvahelist koostööd;
c) edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust ja -julgeolekut ning
kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid,
radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist ning ioniseeriva
kiirguse uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris;
d) arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu tuumavaldkonna
eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel
teadustaristule, tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme,
ning
e) pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning välja
töötada teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.
3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud eesmärgid saavutatakse lisas loetletud tegevuse kaudu.
Artikkel 4
Horisontaalsed põhimõtted
Programmi suhtes kohaldatakse määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa
horisont“] artiklis 5 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid.
ET 9 ET
Artikkel 5
Eelarve
1. Programmi esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni
31. detsembrini 2032 on 6 682 000 000 eurot28 jooksevhindades.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat ning artiklis 6 osutatud täiendavaid
vahendeid võib kasutada ka programmi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi
jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuseks,
infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks, teabe- ja
kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamiseks ning
muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud kuludeks, mida komisjon
programmi haldamisel kannab.
3. Kui see on vajalik, et hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2032 lõpule
viidud, võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2032. aastat, et katta
vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mis ei ole programmi lõpuks veel lõpule viidud.
4. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel võetavate meetmetega kaasnevad eelarvelised
kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.
Artikkel 6
Täiendavad vahendid
1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid,
rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud
kolmandad isikud võivad programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada.
Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5
tähenduses.
2. Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva
eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha kättesaadavaks programmi
jaoks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad käesoleva
määruse artikli 5 lõikes 1 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste
liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites
juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate
summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase
liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende
õigusjärglasesse tagasi kanda.
Artikkel 7
Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine
1. Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on
saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka selle
programmi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase
programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta
28
See esialgne rahastamispakett sisaldab programmi panust ühisettevõttesse Fusion for Energy.
ET 10 ET
ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel
kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme
rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt
kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.
2. Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või
kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja
asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste
finantsasutuste või muude kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu
finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja
nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise
väljavalimismenetluse partnerid teha programmi jaoks kättesaadavaks vahendid
kooskõlas käesoleva määruse artikliga 6 või delegeerida väljavalimismenetluse
rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses
võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL,
Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed.
3. Lisaks määruse [millega luuakse Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 8
lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste kohaldamisele antakse käesoleva programmi
raames konkurentsivõime märgis ainult kvaliteetsetele meetmetele, mida
eelarvepiirangute tõttu programmist ei rahastata.
4. Liikmesriigid võivad konkurentsivõime märgise saanud meetmeid rahastada.
Artikkel 8
Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid
1. Programmis võivad täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osaleda järgmised
kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas
asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud
otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse:
(a) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;
(b) Euroopa naabruspoliitika riigid;
(c) muud kolmandad riigid.
2. Programmis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutes:
(a) tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi panuse ja
saadava kasu vahel;
(b) nähakse ette programmis osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas
arvutada programmile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev rahaline
panus ja programmi üldised halduskulud;
(c) ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;
(d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma
finantshuve;
(e) vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.
ET 11 ET
3. Lõike 1 punkti c kohaldamisel on assotsieerumine või osaline assotsieerumine
muude kolmandate riikidega võimalik üksnes juhul, kui nad vastavad kõigile
järgmistele kriteeriumidele:
(a) neil on hea suutlikkus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas;
(b) nad on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud
turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja
erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;
(c) nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike
majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.
4. Lõike 2 punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509
ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab,
et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu
artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on vahetult
täitmisele pööratavad.
5. Iga kolmanda riigi programmiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse
riskide analüüsi, eriti selliste riskide kohta, mis võivad mõjutada liidu avalikku korda
ja julgeolekut asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas majandus- ja
teadusjulgeolekut, kuid samuti kasulikkust ja laiemat eesmärki edendada
innovatsiooni kaudu liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt
võidakse ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning
kolmandad riigid programmi osadest kooskõlas käesoleva määruse või
assotsieerimislepinguga välja jätta.
6. Assotsieerimislepingus, milles sätestatakse programmis osalemise tingimused,
nähakse võimalikult suures ulatuses ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune
osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealustes
programmides sätestatud tingimustele.
7. Lõike 2 punktis b osutatud rahalise panuse taseme kindlaksmääramise tingimustega
tagatakse korrapärane automaatne korrigeerimine olulise tasakaalustamatuse korral
võrreldes summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksused saavad programmis
osalemise tulemusena, võttes arvesse programmi juhtimise, rakendamise ja
toimimisega seotud kulusid. Selle rahalise panuse eraldamisel võetakse arvesse
assotsieerunud riikide õigussubjektide osaluse taset programmi igas osas.
Artikkel 9
Liidupoolse rahastuse rakendamine ja vormid
1. Programmi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas täites
eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c
osutatud asutustega.
2. Liidupoolset rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL,
Euratom) 2024/2509, eelkõige toetuse, auhinna, hanke, mitterahalise annetuse ja
rahastamisvahendina.
3. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina (välja arvatud
Euroopa Innovatsiooninõukogu (fond) alla kuuluvad rahastamisvahendid), sealhulgas
juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu
raames, antakse seda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU
ET 12 ET
instrumendi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime
Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega sellel eesmärgil sõlmitud
rahalist toetust käsitleva lepingu või tagatislepingu kaudu.
4. Eelarvelise tagatisena antakse liidu toetust Euroopa Konkurentsivõime Fondi
määrusega kehtestatud eelarvelise tagatise maksimumsumma piires.
5. Kui programmi raames kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi
investeerimisvahendit, nähakse ette eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja
rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas juhul, kui toetust kombineeritakse
tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu raames.
6. Kui liidupoolne rahastus on toetuse vormis, antakse seda kuludega sidumata
rahastusena või lihtsustatud kuluarvestuse alusel, eeskätt kindlasummaliste
maksetena ja personali ühikuhindadena kooskõlas määrusega (EL,
Euratom) 2024/2509. Rahastust võib anda tegelike rahastamiskõlblike kulude
hüvitamise kujul üksnes juhul, kui meetme eesmärke ei ole võimalik muul viisil
saavutada. Kui on vaja võimaldada muid rahastamisallikaid, sealhulgas
kaasinvesteeringuid riiklike vahenditega, mille suhtes kohaldatakse riigiabieeskirju,
antakse rahalisi vahendeid tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise vormis või
lihtsustatud kuluarvestuse alusel.
7. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib
hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest.
Artikkel 10
Partnerlused
1. Kui eesmärkide saavutamiseks on vajalik, võib käesoleva määruse kohast tegevust
ellu viia käesoleva artikli lõigetele 2–6 vastavate Euroopa partnerluste, peamiselt
tööprogrammide kaudu või käesoleva artikli lõikele 7 vastavate Euratomi
kaasrahastatavate partnerluste kaudu.
2. Euroopa partnerlused põhinevad partnerite vahel kokku lepitud ja allkirjastatud
vastastikuse mõistmise memorandumil, milles on kindlaks määratud järgmine:
(a) saavutatavad tulemused, mis peavad olema selged, mõõdetavad ja ajaliselt
piiritletud;
(b) aruandlusnõuded;
(c) kõigi partnerite asjaomased kohustused;
(d) juhtimiskord koos mehhanismiga, mille abil partnerid saavad arutada
partnerluste kavandamist ja tegevust ning nendes kokku leppida.
3. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt loodud Euroopa partnerluste puhul oleneb
programmi alusel antav toetus liidu rahaliste vahendite tõhusast kasutamisest ning
teiste partnerite antavast proportsionaalsest rahalisest või mitterahalisest panusest,
mis vastab vähemalt liidu toetusele.
4. Euroopa partnerlused
(a) luuakse üksnes juhul, kui liidu meetmetega üksi või programmist antava muus
vormis toetusega ei suudeta soovitud eesmärke saavutada;
ET 13 ET
(b) luuakse selleks, et lahendada probleeme, mis nõuavad ressursside kriitilist
massi ning osalejate ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi nii programmitöös
kui ka rakendamises;
(c) on kooskõlas liidu peamise poliitika ja peamiste poliitiliste algatustega ning
aitavad neid ellu viia;
(d) valitakse läbipaistvuse alusel, tuginedes kvantifitseeritavatele
olelusringipõhistele kriteeriumidele ja tugevale portfellipõhisele
lähenemisviisile, mis tagab algatuste sidususe;
(e) põhinevad kõigi partnerite eelnevalt, pikaajaliselt ja ametlikult võetud
kohustusel anda rahaline panus keskselt hallatava Euroopa partnerluse
vahenditesse, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;
(f) nõuavad selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas algatuse
rakendamise esialgset kava koos strateegiaga liidupoolse rahastamise
järkjärguliseks või täielikuks kaotamiseks.
5. Euroopa partnerluste muude partnerite kui liidu rahalist panust antakse järgmiselt:
(a) rahalised maksed algatuse tegevuseelarvesse;
(b) partnerid kaasrahastavad ise enda või oma liikmete osalemist algatuse kaudu
rahastatavates projektides;
(c) nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastastikuse mõistmise memorandumi
kohane mitterahaline panus lisategevusse, mis aitab saavutada Euroopa
partnerluse eesmärke.
6. Kõik Euroopa partnerlustesse kuuluvad partnerid peale liidu esitavad teavet
partnerluse struktuuri, liikmesuse ja tegevuse kohta. Kui partnerlus sõlmitakse
esindusorganisatsioonide ja -liitudega, peab see teave sisaldama korrapärast teavet
nende liikmesuse kohta.
7. Euratomi kaasrahastatavaid partnerlusi võib rahastada toetuste kaudu, mida antakse
konsortsiumidele, kuhu kuulub keskne rühm liikmesriikide ja Euratomi programmiga
assotsieerunud kolmandate riikide asutatud või määratud õigussubjekte, kes töötavad
välja teadus- ja innovatsioonitegevuse ning koordineerimis- ja toetusmeetmete
ühisprogrammi, mis hõlmab võimaluse korral ühiste avatud taotlusvoorude
korraldamist. Artiklis 13 osutatud tööprogrammides määratakse kindlaks Euratomi
kaasrahastatavate partnerluste ulatus, partneritepoolset asjakohast kaasrahastamist
võimaldav rahastamismäär ning muude kui liikmesriikide ja Euratomi programmiga
assotsieerunud kolmandate riikide asutatud või määratud üksuste võimalik
osalemine. Euratomi kaasrahastatavad partnerlused võivad ka toetada lõike 2 alusel
loodud Euroopa partnerluste eesmärke ja rahvusvahelist koostööd nende vastavas
valdkonnas.
Artikkel 11
Teadusuuringute Ühiskeskus
JRC pakub sõltumatuid ja tõenduspõhiseid teadmisi ja teadusuuringuid, mis toetavad ELi
poliitikat, et avaldada ühiskonnale positiivset mõju. Seda tehakse JRC otsemeetmete kaudu ja
JRC osalemise kaudu kaudsetes meetmetes. Otsemeetmete suhtes ei kohaldata määruse
[millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] II jaotise II peatükki.
ET 14 ET
Artikkel 12
Rahastamiskõlblikkus ning osalemis- ja levitamiseeskirjad
1. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse
kriteeriumid, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamist, ning
neid kohaldatakse kõigi programmi kohaste väljavalimismenetluste suhtes.
2. Kui käesoleva artikli lõikes 3 ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse programmi
raames toetatavate meetmete suhtes määruse [millega luuakse raamprogramm
„Euroopa horisont“] II jaotise I ja II peatükki osalemis- ja levitamiseeskirjade kohta.
Määruses [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] esinevaid viiteid
programmile „Euroopa horisont“ käsitatakse asjakohasel juhul viidetena
programmile. Määruses [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“]
esinevad viited julgeolekureeglitele hõlmavad liikmesriikide riigikaitsehuve
Euratomi asutamislepingu artikli 24 tähenduses.
3. Erandina määruse [millega luuakse raamprogramm „Euroopa horisont“] artikli 32
punktist g annab ühenduse rahalise toetuse saaja oma tulemuste tasuta kasutamise
õiguse liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele või ühisettevõttele Fusion for
Energy, et võimaldada ühenduse poliitika ja programmide väljatöötamist,
rakendamist ja seiret või kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega
tehtava koostöö raames võetud kohustuste täitmist. Selline kasutusõigus hõlmab
õigust volitada kolmandaid isikuid kasutama asjaomaseid tulemusi
riigihankemenetluses ja edasilitsentsimisõigust. Juurdepääsu õigus piirdub
mitteärilise ja konkurentsivälise kasutusega.
Artikkel 13
Tööprogramm
1. Programmi rakendatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tööprogrammide kaudu
kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110 ning seoses programmi
panusega ITERi projekti kooskõlas Fusion for Energy finantseeskirjadega.
Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib tööprogrammides eelkõige
sätestada järgmist:
a) meetmed ja nendega seotud eelarve;
b) rahastamiskõlblikkus- ja hindamiskriteeriumid;
c) üksainus kaasrahastamise määr meetme kohta;
d) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe
erieesmärgiga;
e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige tulemuste
omandiõiguse, väärindamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning
tulemuste kasutamise õiguste kohta.
Teist lõiku ei kohaldata nõukogu otsuses 2007/198/Euratom osutatud
tööprogrammide suhtes.
2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu tööprogrammid, millega rakendatakse
artikli 3 lõikes 2 osutatud erieesmärke ja lisas sätestatud tegevust. Nimetatud
ET 15 ET
rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud
nõuandemenetlusega.
3. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi mitmeaastased tööprogrammid JRC
alla kuuluvate meetmete rakendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu
kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega. Mitmeaastastes
tööprogrammides võetakse arvesse otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate
nõukogu arvamust.
Artikkel 14
Komiteemenetlus
1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)
nr 182/2011 tähenduses.
2. Komitee võib kokku tulla järgmistes koosseisudes, võttes arvesse arutatavat
küsimust:
(a) tuumalõhustumine: strateegiline ülevaade tuumalõhustumisega seotud
meetmete rakendamise kohta;
(b) tuumasüntees: strateegiline ülevaade tuumasünteesiga seotud meetmete
rakendamise kohta.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
4. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud
menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja
jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda
taotleb.
5. Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib kolmandate riikide või
rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda komitee koosolekutele
vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes arvesse liidu või
selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda.
Artikkel 15
Kehtetuks tunnistamine
Määrus (Euratom) 2025/1304 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.
Artikkel 16
Üleminekusätted
1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende
meetmete lõpetamiseni ning määrust (Euratom) 2025/1304 kohaldatakse nende
meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.
2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on
vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse
(Euratom) 2025/1304 alusel võetud meetmete vahel.
ET 16 ET
Artikkel 17
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu
Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel,
Nõukogu nimel eesistuja
ET 17 ET
FINANTS- JA DIGISELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3
1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3
1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3
1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3
1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 4
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 4
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 5
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 5
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 6
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 6
2. HALDUSMEETMED .................................................................................................. 8
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ................................................................................. 8
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................... 8
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ......................................................... 8
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................... 8
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal) .............................................................................................................. 8
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ......................................... 9
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 10
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12
ET 18 ET
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12
3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17
3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24
3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24
3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25
3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26
3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28
3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29
4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29
4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30
4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30
4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31
4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31
4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32
ET 19 ET
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek: nõukogu määrus, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse
teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi
projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304.
1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad
Teadusuuringud ja innovatsioon
1.3. Eesmärgid
1.3.1. Üldeesmärgid
Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ üld-
ja erieesmärkidega tugevdatakse programmiga liidu konkurentsivõimet ja
süsinikuheite vähendamist ning samal ajal kaitstakse inimesi ja keskkonda,
edendades tuumateaduse- ja -tehnoloogiaalast teadustööd ja koolitust koostoimes
liidu programmidega.
1.3.2. Erieesmärgid
Erieesmärk a: toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy
loodavate Euroopa komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni
tehtava integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud
kogemused toovad liidule kasu.
Erieesmärk b: edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt
tehnoloogiale, inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu
tuumasünteesitööstuse arengut, toetada idufirmade ja uuenduslike kontseptsioonide
teket tulevaste termotuumaelektrijaamade tarbeks ning tugevdada rahvusvahelist
koostööd.
Erieesmärk c: edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust, -julgeolekut
ja kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid,
energiavarustuskindlust, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist
ning ioniseeriva kiirguse uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris.
Erieesmärk d: arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu
tuumavaldkonna eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel
teadustaristule, tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme.
Erieesmärk e: pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning
välja töötada teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.
1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju
Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.
– Tuumasünteesienergeetika arendamise valdkonnas teeb Euratomi programm
järgmist: 1) kiirendab peamise progressi võimaldava tehnoloogia arendamist
üleminekul ainult teadusuuringutelt innovatsioonile ja turustamise suunas,
toetades ka uuenduslike ja konkurentsivõimeliste tuumasünteesiettevõtjate
esilekerkimist ja ühendamist Euroopas; 2) suurendab ELi tööstuse ja
idufirmade konkurentsivõimet, keskendudes suure ettevõtluspotentsiaaliga
ET 20 ET
esmatähtsatele tehnoloogiavaldkondadele tuumasünteesi kasutuselevõtuks ja
enamakski; 3) tagab tehnoloogianeutraalsuse, keskendudes samal ajal jätkuvalt
magnetsulustusele kui tulevaste termotuumaelektrijaamade kõige küpsemale
kontseptsioonile, aidates akadeemilistel ringkondadel ja idufirmadel tutvustada
alternatiivseid kontseptsioone ning julgustades tööstust uuendama
valdkonnaülest tehnoloogiat (nt tuumasünteesi taseme materjalid, triitiumi
tootmine).
– Ühisettevõte Fusion for Energy saab vastavalt projektikirjeldusele valmis
ITERi Euroopa komponendid, tagades samal ajal, et ITERist saadud tehnilised
ja teaduslikud kogemused toovad liidule kasu.
– Suurendatakse tuumaohutust: Euratomi tegevusega toetatakse vahendite,
meetodite ja suuniste väljatöötamist, et jätkuvalt suurendada olemasolevate
tuumarajatiste ohutust, sealhulgas arvestades pikaajalist tegevust ja uusi
ehitusprojekte. Modelleerimissuutlikkuse kasutamine täiustab arusaamist
energiakomponentidest ja süsteemide käitumisest.
– Soodustatakse tuumainnovatsiooni: Euratomi rahastatavate teadusuuringute
raames viiakse ellu teadus- ja arendustegevust, mis võimaldab hinnata
kõrgtehnoloogiliste süsteemide ohutust, turvalisust ja kaitsemeetmeid. See
aitab analüüsida Euroopa tarneahelate vajadusi, sealhulgas seoses pädevusega.
Teadusuuringutega soovitakse ka edendada uuenduslike tuumkütusetsüklite ja
materjalide arendamist ning mitmesuguseid tuumatehnoloogia rakendusviise
peale elektritootmise.
– Edendatakse radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist:
Euratomi rahastatavate meetmetega viiakse ellu teadus- ja arendustegevust
jäätmekäitluslahenduste väljatöötamiseks. Teadusuuringud toetavad keskmise
ja kõrgradioaktiivsusega jäätmete sügaval maa all ladustamise ohutusnõuete ja
kaitsemeetmete väljatöötamist, sealhulgas tagades sügaval maa all asuvate
rajatiste käitamise ja järelevalve. Samuti keskendutakse ohutute ja
kaitsemeetmeid hõlmavate lahenduste väljatöötamisele jäätmete
kõrvaldamisele eelnevaks ja vahepealseks ladustamiseks ning teadmushalduse
ja parimate tavade jagamise kaudu aidatakse liikmesriikidel koostada
pikaajalise vaheladustamise ja lõppladustamise riiklikke strateegiaid.
– Edendatakse Euroopa kodanike tervist nukleaarmeditsiini ja kiirguskaitse abil:
teadusuuringute abil vähendatakse inimeste ja keskkonna kiirgusriske, i)
arendades teadmisi ja vahendeid ning ii) tugevdades hädaolukorraks
valmisolekut ja reageerimist kiirguslikele avariiolukordadele; iii) uuritakse
uuenduslikke ioniseeriva kiirguse, sh meditsiiniliste radionukliidide
rakendamise võimalusi, et arendada meditsiini ning optimeerida ravi vähi ja
muude haiguste vastases võitluses, ning iv) toetatakse ioniseeriva kiirguse
energiatootmiseks ja muuks mõeldud rakenduste arendamist muudes
valdkondades, nagu kosmosesektor, tööstus, keskkonnaseire ja ringmajandus.
– Ühenduse hüvanguks suurendatakse tuumaalaseid oskusi, sellekohast pädevust
ja juurdepääsu tuumauuringute taristule: Euratomi rahastatavate meetmete
eesmärk on toetada teadlaste liikuvust ning parandada avatud juurdepääsu
kavade kaudu tuumauuringute rajatiste ja seadmete kättesaadavust. Koostoimes
programmiga „Euroopa horisont“ antakse märkimisväärset toetust haridus- ja
koolitustegevusele ning teadmiste levitamisele, mis aitavad säilitada
ET 21 ET
strateegilisi tuumaoskusi ja toetada kvalifitseeritud tööjõudu ELis, suurendades
samal ajal liikmesriikide suutlikkust.
– Tugevdatakse ELis ja kogu maailmas tuumarelva leviku tõkestamist:
tuumaenergiaalaseid kaitsemeetmeid tõhustatakse Euratomi meetmetega,
töötades välja uuenduslikke mõõtmis-, piiramis-, järelevalve- ja
kontrollivahendeid ning -meetodeid, koolitades kaitsemeetmete inspektoreid ja
tehes rahvusvahelist koostööd IAEAga. Tuumarelva leviku tõkestamisega
seotud teadus- ja arendustegevuses keskendutakse ka strateegilisele
kaubanduskontrollile ning toetatakse tuumajulgeolekut ja tuumaalast
kohtuekspertiisi, et tugevdada ELi ja liikmesriikide reageerimist
ebaseaduslikule radioaktiivse materjaliga kauplemisele ja sellise materjali
kuritegelikule kasutamisele.
1.3.4. Tulemusnäitajad
Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.
Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve
tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse kavandatud tulemusraamistiku määruses
(vt COM(2025) 545 final). Tulemusraamistikus sätestatakse ka normid hindamise
kohta, mis toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb
tulemusraamistiku määruse programmi eesmärkide jaoks asjakohastel näitajatel.
1.4. Ettepanek/algatus käsitleb
uut meedet
uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest1
olemasoleva meetme pikendamist
ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist
teise või uue meetmega
1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused
1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse
rakendamise üksikasjalik ajakava
Tuumaenergia ja ioniseeriva kiirguse tehnoloogia kasutamisel on eurooplaste elus
tähtis osa, sest see aitab kaasa energiavarustuskindlusele ja toetab ELi
kliimapoliitikat, millega kaasnevad sellised keskkonnahüved nagu parem
õhukvaliteet. Tuumatehnoloogia pakub ka olulisi lahendusi tervishoiusektorile
(piltdiagnostika, vähiravi jne) ja muudele valdkondadele, nagu kosmosesektor,
tööstus või põllumajandus, suurendades üldiselt ELi konkurentsivõimet ja
innovatsiooni. Ometi nõuab ioniseeriva kiirguse tehnoloogia pidevaid jõupingutusi
ohutus- ja julgeolekuriskide vähendamiseks ning ohutu, kaitsemeetmeid hõlmava ja
turvalise tuumatehnoloogia ja optimaalse kiirguskaitse väljaarendamise toetamiseks.
ELil on praegu mitu ülesannet, alates strateegilise autonoomia tagamisest,
taskukohase ja vähese süsinikuheitega energia varustuse kindlustamisest kuni
tehnoloogilise juhtpositsiooni säilitamise ja innovatsiooni toetamiseni süveneva
geopoliitilise ebastabiilsuse tingimustes. Hiljutised suundumused tuumavaldkonnas,
sealhulgas tuumatööstuse kasv ja ioniseeriva kiirguse rakenduste arvu suurenemine,
tähendavad, et Euratomi programm peab edendama tuumalõhustumise tehnoloogia
1
Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.
ET 22 ET
alaseid teadusuuringuid, et soodustada innovatsiooni ja suurendada suutlikkust,
aidates samal ajal säilitada rangeimaid ohutus-, julgeoleku-, kaitse-, tuumarelva
leviku tõkestamise ja kiirguskaitsenorme kõigi ioniseeriva kiirguse rakenduste puhul.
Nende tulemuste tagamisele võivad märkimisväärselt kaasa aidata liikmesriikides
tehtavad avaliku ja erasektori teadusuuringud ning Euratomi ülesanne on täiendada
riikide jõupingutusi ühenduse poolt toetatava teadus- ja koolitusprogrammi
elluviimisega.
Euratomi toetatavad teadusuuringud peaksid aitama liikmesriikidel ja ettevõtjatel
täita nõudeid, mis tulenevad Euratomi asutamislepingust ning tuumaohutust, põhilisi
ohutusnorme ja radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist
käsitlevatest Euratomi direktiividest. Samuti peaksid need teadusuuringud toetama
Euratomi asutamislepingu 7. peatükist ja sellega seotud normidest tulenevaid
Euratomi kaitsemeetmete nõudeid. Need toetavad ka kahesuguse kasutusega
kaupadega kauplemist käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist.
Kavandatud programmiga jätkatakse eelmiste programmide põhilisi teadusuuringuid
tuumaohutuse, -julgeoleku ja kaitsemeetmete, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud
tuumkütuse käitlemise ja kiirguskaitse ning tuumasünteesienergia valdkonnas.
Ühtlasi tugevdab programm meetmeid valitud prioriteetidega tegelemiseks.
1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest
saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva
punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu
sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.
2021.–2025. aasta Euratomi programmi raames rahastatavad meetmed aitavad
liikmesriikidel teha koostööd tuumatehnoloogia arendamisel, olenemata sellest, kas
nad soovivad tuumaenergiat toota või tarbida. Euratomi rahastatavad teadusuuringud
annavad lisaväärtust kõigile liikmesriikidele, sest need puudutavad laia hulka
ioniseeriva kiirguse rakendamise võimalusi ja ohtusid, mitte ainult elektritootmist.
See võimaldab liikmesriikidel ära kasutada tehnoloogia pakutavaid võimalusi kõigi
kodanike huvides, samal ajal vähendades ioniseeriva kiirgusega seotud ohte.
Programm suurendas märkimisväärselt ELi võimet koondada tuumauuringute
valdkonnas rohkem tipptaset, eksperditeadmisi ja multidistsiplinaarsust, saavutades
mõju, mis ulatub kaugemale sellest, mida oleks saavutatud riikide või piirkondade
tasandil. See on eriti kasulik väiksematele liikmesriikidele, kes said ära kasutada
mastaabisäästu, mis tulenes üleeuroopalise koondamise mõjust.
Euratomi programmi raames antakse JRC kaudu väärtuslikku sõltumatut teaduslikke
teadmisi ja nõuandeid, millega toetatakse ELi asjakohase poliitika elluviimist
tuumavaldkonnas, aidates edendada tuumaohutust, radioaktiivsete jäätmete ja
kasutatud tuumkütuse käitlemist, tuumajulgeolekut, kaitsemeetmeid ja tuumarelva
leviku tõkestamist. JRC teaduslik panus põhineb asutusesisestel
multidistsiplinaarsetel tuumavaldkonna eksperditeadmistel, kvaliteetsetel
tuumaandmetel ja tipptasemel tuumakatserajatiste kasutamisel. JRC ainulaadne
taristu, laborid ja vahendid on tuumauuringute edendamisel ülitähtsad, pakuvad
ainulaadseid koolitusvõimalusi ja tagavad ELi teadlastele avatud juurdepääsu.
1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
2021.–2025. aasta programmi vahehindamise tulemused tõid esile programmi edu
selliste oluliste teadusuuringute toetamisel, mis on mõjutanud tuumaohutust,
kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, julgeolekut, kiirguskaitset,
ET 23 ET
radioaktiivsete jäätmete käitlemist ja tuumasünteesienergia arendamist.
Olemasolevad tulemused, sealhulgas algatatud projektide ulatus, portfell ja esialgsed
tulemused tõendavad veenvalt, et viimase nelja aasta otsemeetmed ja kaudsed
meetmed aitavad olulisel määral saavutada programmi eesmärke. Vahehindamise
käigus tehti kindlaks ka mitu parandamist vajavat valdkonda – üksikasjalikum teave
on esitatud seletuskirjas.
1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude
asjakohaste vahenditega
Tänu koostoimele programmiga „Euroopa horisont“ ja Konkurentsivõime Fondiga
suudab Euratomi programm tegeleda tuumauuringutega seotud kõigi probleemidega
(alates alusuuringutest kuni turule lähemal olevate meetmeteni) ning kaasata
täiendavaid avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni,
aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele
tugevdamisele ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist.
1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite
ümberpaigutamise võimaluste hinnang
Täiendav rahastamine võib tuleneda kolmandate riikide assotsieerumisest Euratomi
programmiga. Kui Euratomi asutamislepinguga hõlmatud sektorites püütakse
saavutada ELi toimimise lepingu eesmärke, mida Euratomi asutamisleping ei
hõlma, võivad need sektorid olla rahastamiskõlblikud ELi toimimise lepingu
alusel loodud programmide raames.
ET 24 ET
1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus
Piiratud kestusega
– hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2028 – 31. detsember 2032.
– finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–
2032 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2036.
Piiramatu kestusega
– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,
– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid2
Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt
– tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat
komisjoni personali;
– rakendusametite kaudu
Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega
Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:
– kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;
– rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);
– Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;
– finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele (ühisettevõte Fusion for
Energy);
– avalik-õiguslikele asutustele;
– avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile
antakse piisavad finantstagatised;
– liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku
ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;
– asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis;
– liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi
eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega
usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,
kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke
teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile
solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed
finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse
maksimumsummaga.
Märkused
2
Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil
https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-
implementation/Pages/implementation-methods.aspx.
ET 25 ET
Komisjon rakendab programmi eelarve otsese täitmise ning Euroopa partnerluste ja Fusion for
Energy eelarve kaudse täitmise kaudu (vt ettepaneku artikli 6 lõige 1). Mõned Euratomi
kaasrahastatavad partnerlused rakendavad rahastamist astmeliste taotlusvoorude kaudu.
Euratomi panust ITERisse rakendab Fusion for Energy (vt nõukogu 27. märtsi 2007. aasta
otsus 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise
Euroopa ühisettevõte, ELT L 90, 30.3.2007, lk 58–72).
ET 26 ET
2. HALDUSMEETMED
2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid
Käesoleva programmi järelevalve- ja aruandluseeskirjades järgitakse nõudeid, mis on
sätestatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega
kehtestatakse eelarvekulude jälgimise ja eelarve tulemuslikkuse raamistik ning muud
liidu programmide ja tegevuste horisontaalsed normid (tulemusraamistiku määrus,
COM(2025) 545).
Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse lühikeses,
keskpikas ja pikemas perspektiivis mitme mõjuahela põhjal. Asjakohasel juhul
kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku tulemuslikkuse seiret käsitleva määruse
ühiseid näitajaid, eelkõige neid näitajaid, mida mõõdeti ka eelmistes programmides.
Aruandluse eeskirjad osalejatele on loodud neid näitajaid silmas pidades, kuid samuti
teadliku kavatsusega piirata osalejate halduskoormust. Võimaluse korral kogutakse
andmeid avatud allikatest. Kõik haldusprotsesse (rakendused, edukuse määrad,
uurimistoetuse saamise aeg, toetusesaajate liigid jne) käsitlevad andmed kogutakse ja
säilitatakse ning tehakse reaalajas kättesaadavaks spetsiaalse andmehoidla kaudu.
Praegune viitesüsteem (CORDA) toimib hästi ning on liikmesriikidele ja teistele
huvitatud asutustele kättesaadav. Programmi hindamis- ja rakendamisaruande
kavandamisel ning avaldamisel järgitakse tulemusraamistiku määruse sätteid.
Programmi mõju hinnatakse ainult hindamiste käigus. Lisaks hinnatakse JRC
otsemeetmeid asutusesiseselt iga-aastase sisehindamise ja asutusevälise hindamise
teel, mille viivad läbi mitu tipptasemel eksperti, kes valitakse välja JRC juhatajate
nõukoguga konsulteerides.
2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)
2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise
korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus
Euratomi programmi rakendatakse eelarve otsese täitmise raames. Komisjon võib ka
otsustada, kui ta peab seda asjakohaseks ja tõhusaks, rakendada Euratomi tegevust
eelarve jagatud ja/või kaudse täitmise kaudu (Euroopa partnerluste ja Fusion for
Energy raames). Võrreldes 2021.–2027. aastaga ei ole üldises rakendamisviisis
põhjalikke muudatusi tehtud. 2021.–2027. aasta programmide raames kehtestatud
lihtsustamismeetmeid laiendatakse veelgi. Projektide rahastamine kindlasummaliste
maksetega saab standardmudeliks. Ülejäänud erandlikel juhtudel, kus rahastamine
põhineb tegelikel kuludel, määratakse personalikulud kindlaks ühikuhindade
süsteemiga. Need kaks meedet aitavad vähendada finantsvigade riske.
Üldist maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse määramiseni
lühendatakse kaheksalt kuult seitsmele kuule. Ühine rakenduskeskus jätkab
kulutõhusate teenuste osutamist Euratomi programmi rakendamise eest vastutavatele
komisjoni talitustele.
Kontrollistrateegia põhineb järgmisel:
– menetlused parimate projektide väljavalimiseks ja nende muutmiseks
õigusaktideks;
– projektide ja lepingute haldus iga projekti kogu olelustsükli vältel; –
– 100 % taotluste eelkontroll;
ET 27 ET
– tõendid teatavat künnist ületavate finantsaruannete kohta ja suure teadustaristu
ühikuhindade arvutamise või eelhindamismeetodite sertifitseerimine vabatahtlikkuse
alusel;
– toetuste tegelike kulude alusel makstud nõuete valimil põhinevad järelauditid
(tüüpilised ja riskipõhised);
– projektide tehnilise rakendamise ja tulemuste korrapärane läbivaatamine kõigi
toetuste puhul;
– valitud toetuste tehnilise rakendamise järelhindamised.
2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud
sisekontrollisüsteemi(de) kohta
Euratomi programmi peamine rahastamismudel, mille järgi makstakse tagasi
tegelikud rahastamiskõlblikud kulud, asendatakse 2026.–2027. aastal järk-järgult
projektide kindlasummalise rahastamisega. See tuleneb Euroopa Kontrollikoja
avaldustest, näiteks selle 2016. aasta aruandes, mille kohaselt „peamine tehingute
korrektsusega seotud risk seisneb selles, et toetusesaajad deklareerivad
rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida enne nende komisjonipoolset hüvitamist ei
avastata ega parandata“. Seetõttu soovitas kontrollikoda lihtsustatud kuluvõimaluste
laialdasemat kasutamist. Programmi „Horisont 2020“ kohta kättesaadavad andmed
näitavad, et uurimistoetuste puhul on hinnanguline representatiivne veamäär 3,86 %,
kusjuures jääkvigade määr on pärast kõigi rakendatud või rakendatavate
sissenõudmiste ja korrektsioonide arvessevõtmist 1,92 %. Veamäär oli madalam
programmi nendes osades, kus oli võimalik laiemalt kasutada lihtsustatud
kuluarvestust ja/või kus osales väike ja stabiilne toetusesaajate rühm. See hõlmas ka
Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi ja Marie Skłodowska-Curie meetmeid.
2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate
vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja
sulgemise ajal)
Kontrollisüsteemi (hindamine, valik, projektijuhtimine, eel- ja järelkontroll) kulud
jäävad kitsama hinnangu kohaselt vahemikku 2–4 % kõigis komisjoni talitustes, kes
vastutasid 2024. aastal eelmiste raamprogrammide ja Euratomi programmide
rakendamise eest. Võttes arvesse eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi ja
seotud tehingute arvu, peetakse seda mõistlikuks suurusjärguks. Oodatav vearisk
toetuste maksmise ajal oleneb rahastamismudelist, kuid juhtimis- ja kontrollisüsteemi
eesmärk on hoida oodatav veariskitase (maksete tegemise ja sulgemise ajal) igal
aastal alla 2 % olulisuse läve. Komisjoni eesmärk on kohaldada Euratomi programmi
suhtes kindlasummalistel maksetel põhinevat rahastamismudelit, kui see on
asjakohane. Peamine ajend kindlasummalistel maksetel põhineva rahastamismudeli
kasutamiseks ei ole veamäära vähendamine, vaid programmi eesmärkide
saavutamine.
Märkus: käesolev osa käsitleb üksnes toetuste andmist (erinevate eelarve täitmise
viiside puhul), riigihankemenetluse kaudu rakendatavate haldus- ja tegevuskulude
puhul peaks vearisk maksete tegemise ja sulgemise ajal jääma alla 2 %.
2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed
Teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on
kindlalt otsustanud võidelda pettuse vastu kõigis toetuste haldamise protsessi
ET 28 ET
etappides. Nad kasutavad enda välja töötatud ühiseid ja sektoripõhiseid
pettusevastaseid strateegiaid, mis sisaldavad jälitusteabe paremat kasutamist, eriti
täiustatud infotehnoloogiavahendite abil, töötajate koolitamist ja teavitamist ning
teadlikkuse suurendamise esitlusi toetusesaajatele ja riiklikele kontaktpunktidele.
Need jõupingutused jätkuvad ning pettustevastast võitlust ja riskihindamist
tõhustatakse veelgi tänu sellele, et kesktalitused arendavad praegu välja asutuste
riskihindamisvahendit ARACHNE. Üldiselt peaks kavandatavatel meetmetel olema
jätkuvalt pettustevastasele võitlusele kasulik mõju, eriti tänu riskipõhise kontrolli
suuremale tähtsustamisele, mida jätkatakse ka uues programmis, ning tugevdatud
teaduslikule hindamisele ja kontrollile. Teadusuuringute ja innovatsiooni
programmide rakendamise eest vastutavate komisjoni talituste, rakendusametite ja
ühisettevõtete ühist teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna pettustevastast
strateegiat, mis hõlmab toetusi, on ajakohastatud, et hõlmata ka lihtsustatud
kuluarvestusega seotud riske, ning seda ajakohastatakse saadud kogemuste ja OLAFi
lõpetatud juhtumite põhjal. Tuleb rõhutada, et avastatud pettusi on teadusuuringute ja
innovatsiooni kogukuludega võrreldes olnud järjepidevalt väga vähe, ent
teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on
seadnud sellegipoolest sihiks selle vastu täiel määral võidelda. Õigusaktidega
tagatakse, et komisjoni talitustel, sealhulgas Euroopa Pettustevastasel Ametil
(OLAF) ja Euroopa Prokuratuuril, on võimalik auditeid, hindamisi ja uurimisi
programmi „Euroopa horisont“ raames juba kasutusel olevate standardsätete alusel
ellu viia.
ET 29 ET
3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju
avaldub
• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse
Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa
Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus
Mitmeaasta Kandidaatri
se igid ja
finantsraam Nr Liigendatud Muud Muu
EFTA potentsiaals
istiku /liigendama kolmanda sihtotstarbeline
riigid ed
rubriik ta d riigid tulu
kandidaadi
d
2 04 01 03 – EURATOMi/ITERi Liigenda
EI JAH JAH EI
toetuskulud mata
04 04 01 EURATOM/ITER Liigendat
2 EI JAH JAH EI
ud
04 04 01 01 Tuumasünteesialane
teadustegevus Liigendat
2 EI JAH JAH EI
ud
04 04 01 03 Tuumalõhustumisalane
teadustegevus Liigendat
2 EI JAH JAH EI
ud
04 04 01 02 ITER – ITERi rajatiste
ehitamine, käitamine ja kasutamine –
ITERi ja tuumasünteesienergeetika Liigendat
2 EI JAH JAH EI
arendamise Euroopa ühisettevõte Fusion ud
for Energy
04 04 01 04 – Teadusuuringute
Ühiskeskuse otsemeetmed Liigendat
2 EI JAH JAH JAH
tuumaenergiavaldkonnas ud
ET 30 ET
3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele
3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028 2029 2030 2031 2032 2028–2032
KOKKU
Kulukohustused (1a) 355 302 258 221 242 1379
04 04 01 01 Tuumasünteesialane teadustegevus
Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
04 04 01 02 ITER – ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja Kulukohustused (1b) 946 848 762 676 721 3953
kasutamine – ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise
Maksed (2b) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Euroopa ühisettevõte Fusion for Energy
Kulukohustused (1a) 152 130 111 94 104 590
04 04 01 03 Tuumalõhustumisalane teadustegevus
Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Kulukohustused (1a) 146 154 156 152 152 760
04 04 01 04 Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmed
tuumaenergiavaldkonnas1 Maksed (2a) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
04 01 03 – EURATOMi/ITERi toetuskulud (3) p.m.
= 1a +
Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused 1b + 3 1599 1434 1287 1143 1219 6682
1
Kooskõlas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku tavaga katab osa eraldisest, mis on ette nähtud Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmetele
tuumaenergeetikavaldkonnas, ka kulud JRC töötajatele, kes rakendavad dekomissioneerimistegevust väljaspool rubriiki 4.
ET 31 ET
= 2a +
Maksed 2b + 3 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028 2029 2030 2031 2032 2028–2032
KOKKU
Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU
Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Eriprogrammide vahenditest rahastatavad (6) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
haldusassigneeringud KOKKU
Mitmeaastase
Kulukohustused =4+6 1599 1434 1287 1143 1219 6682
finantsraamistiku
RUBRIIGI 2
assigneeringud Maksed =5+6 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028 2029 2030 2031 2032 2028–2032
KOKKU
•
Tegevusassigneeringud Kulukohustused (4) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU (kõik
rubriigid) Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
ET 32 ET
• Eriprogrammide vahenditest
rahastatavad haldusassigneeringud (6) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU (kõik rubriigid)
Mitmeaastase
Kulukohustused =4+6 1599 1434 1287 1143 1219 6682
finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–3
assigneeringud
Maksed =5+6 p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU
(vajalikud vahendid)
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 Halduskulud2
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane
finantsraamistik
2028 2029 2030 2031 2032 2028–2032
KOKKU
Mitmeaastase
Kulukohustused p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
finantsraamistiku
RUBRIIKIDE 1–4
assigneeringud Maksed p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU
– 3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)
kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Märkige Aasta Aasta Aasta Aasta Lisage vajalik arv aastaid, et näidata
KOKKU
eesmärgid ja 2028 2029 2030 2031 finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)
2
Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.
ET 33 ET
väljundid VÄLJUNDID
Väljun Väljun
di Kesk
dite Kulud
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
Arv
3 mine Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu Kulu
liik arv kokku
kulu
kokku
4
ERIEESMÄRK nr 1 …
- Väljund
- Väljund
- Väljund
Erieesmärk nr 1 kokku
ERIEESMÄRK nr 2 ...
- Väljund
Erieesmärk nr 2 kokku
KOKKU
3
Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).
4
Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.
ET 34 ET
3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade
– Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt:
3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–
HEAKSKIIDETUD
2032
EELARVE 2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU
RUBRIIK 4
Personalikulud p.m.
Muud halduskulud p.m.
RUBRIIK 4 kokku p.m.
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Personalikulud 92 610 94 040 95 456 97 115 97 162 476 383
Muud halduskulud 0 000 0 000 0 000 0 000 0 000 0 000
RUBRIIGIST 4 välja
92 610 94 040 95 456 97 115 97 162 476 383
jäävad kulud kokku
KOKKU 92 610 94 020 95 476 97 075 97 162 476 383
3.2.4. Hinnanguline personalivajadus
– Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist
– Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:
3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest
Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina1
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
TÖÖTAJAID KOKKU
2028 2029 2030 2031 2032
20 01 02 01 (komisjoni peakorteris
0 0 0 0 0
ja esindustes)
20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0
(Kaudne teadustegevus) 104 106 109 112 112
(Otsene teadustegevus) 353 353 353 353 353
Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0
20 02 01 (üldvahenditest
rahastatavad lepingulised töötajad ja 0 0 0 0 0
riikide lähetatud eksperdid)
20 02 03 (lepingulised töötajad,
kohalikud töötajad, riikide lähetatud
0 0 0 0 0
eksperdid ja noored eksperdid ELi
delegatsioonides)
Haldustoetuse
– peakorteris 0 0 0 0 0
eelarverida
– ELi
[XX.01.YY.YY] 0 0 0 0 0
delegatsioonides
1
Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba
määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus.
ET 35 ET
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid kaudse 8 10 10 11 11
teadustegevuse valdkonnas)
(lepingulised töötajad ja riikide
lähetatud eksperdid otsese 140 152 164 178 178
teadustegevuse valdkonnas)
Muud eelarveread (märkige) –
0 0 0 0 0
rubriik 4
Muud eelarveread (märkige) –
0 0 0 0 0
rubriigist 4 välja jäävad kulud
KOKKU 605 621 636 654 654
Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)
Kaetakse Erakorraline lisapersonal*
komisjoni talituste
olemasolevast
personalist
Rahastatakse Rahastatakse BA Rahastatakse
teadusuuringute ridadelt tasudest
eelarveridadelt
Ametikohtade 430 35 ei kohaldata
loeteluga ette
nähtud
ametikohad
Koosseisuväline 136 53
personal
(lepingulised
töötajad, riikide
lähetatud
eksperdid ja
renditööjõud)
Ülesannete kirjeldus:
Ametnikud ja ajutised töötajad Poliitikaanalüüs, programmi rahastamise arendamine ja rakendamine eelarve otsese
või kaudse täitmise kaudu, rahvusvahelised läbirääkimised, sidusrühmade kaasamine
ja teadustegevuse otseste meetmete rakendamine. Assistendid täidavad praktilisi või
tehnilisi ülesandeid, pakkudes tuge mitmesugustes valdkondades, nagu rahandus,
teabevahetus, haldus, teadusuuringud, infotehnoloogia või poliitika rakendamine.
Koosseisuvälised töötajad Lepingulised töötajad täidavad ametnike või ajutiste töötajate järelevalve all haldus- ja
samaväärseid tehnilisi ülesandeid ning praktilisi ja kontoriülesandeid. Nad võivad
pakkuda täiendavat abi erivaldkondades, kus ei ole piisavalt ametnikke.
3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade
Poliitikavaldkondade IT-kulud peaksid moodustama 0,5 % programmi kogukuludest.
Mitmeaastane
Digi- ja IT- Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta finantsraamistik
assigneeringud
2028–2032
KOKKU
2028 2029 2030 2031 2032 KOKKU
RUBRIIK 4
ET 36 ET
Institutsiooni tasandi
0 0 0 0 0 0
IT-kulud
RUBRIIK 4 kokku 0 0 0 0 0 0
RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud
Poliitikavaldkondade
IT-kulud 0 0 0 0 0 0
rakenduskavadele
RUBRIIGIST 4
välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0
kokku
KOKKU 0 0 0 0 0 0
3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
Ettepanek/algatus:
– on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi
sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu
– tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise
varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite
kasutuselevõtu
– nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist
3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus
Ettepanek/algatus:
– ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist
– näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline
summa on järgmine:
assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
Kokku
2028 2029 2030 2031 2032
Nimetage
kaasrahastav
asutus
Kaasrahastatavad
assigneeringud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
KOKKU
3.3. Hinnanguline mõju tuludele
– Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.
– Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:
ET 37 ET
– omavahenditele
– muudele tuludele
– märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu
miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)
Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju2
eelarveaastal
Tulude eelarverida
kättesaadavad Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta
assigneeringud 2028 2029 2030 2031 2032
Artikkel ….
Ettepaneku/algatuse mõju
Tulude eelarverida
2028 2029 2030 2031 2032
Kirje p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.
Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.
01.02XX Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest
Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave).
Kolmandad riigid võivad osaleda programmis assotsieerimislepingute kaudu. Tingimused
rahalise panuse kindlaks määramise kohta kehtestatakse assotsieerimislepingus iga riigiga
eraldi ja neis nähakse ette automaatne korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne
lahknevus, võrreldes selle summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksustele antakse
programmis osalemise jooksul; korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi
haldamisel tekkinud kulusid.
4. DIGIMÕÕDE
Sarnaselt programmiga „Euroopa Horisont“ kasutatakse Euratomi programmis Euroopa
Konkurentsivõime Fondi õiguslikus, finants- ja digiselgituses kirjeldatud institutsioonilisi
vahendeid, mis on ristviidatud kõigi digimõõtmete puhul.
2
Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st
brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.
ET 38 ET
EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 3.9.2025
COM(2025) 594 final
ANNEX
LISA
järgmise dokumendi juurde:
Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS,
millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“
täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks
2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks
määrus (Euratom) 2025/1304
{SWD(2025) 594 final} - {SWD(2025) 595 final}
ET ET
LISA
Artikli 3 lõigetes 1 ja 2 osutatud üld- ja erieesmärkide poole püüdlemisel lähtutakse kogu
2028.–2032. aasta Euratomi programmis käesolevas lisas kirjeldatud põhitegevussuundadest.
Lõike 2 erieesmärgid a ja b
Tuumasünteesi valdkonnas hõlmab programm ELi tuumasünteesistrateegia rakendamist,
sealhulgas ITERi ehitamist ja käitamist, laiemat lähenemisviisi ning rahvusvahelist
tuumasünteesimaterjalide kiiritusrajatist (IFMIF) / programmi DONES (Demo Oriented
NEutron Source – neutroniallikas tuumasünteesi näidisreaktori jaoks). Programmi
rakendatakse täiendavate tuumasünteesiuuringute ja asjakohaste ELi vahendite
kombineerimise, tööstuse ja muude sidusrühmade tõhusa kaasamise ning idufirmade rajamise
ja arendamise toetamise kaudu.
Kõnealuste erieesmärkide raames toetatakse järgmisi meetmeid:
i) säilitada ITERi projektis ELi juhtpositsioon, osaledes aktiivselt selle juhtimises
ja tehes järelevalvet ühisettevõtte Fusion for Energy üle, eelkõige ELi
komponentide kui mitterahalise panuse õigeaegse valmimise tagamiseks;
ii) jätkata koostööd ITERi organisatsiooni ja ITERiga seotud tegevuses osalevate
partneritega;
iii) toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, et kõrvaldada peamised tehnoloogia
puudujäägid, mis takistavad katse-termotuumaelektrijaamade rajamist;
iv) kasutada olemasolevaid termotuumarajatisi ning aidata kaasa tulevaste rajatiste
projekteerimisele ja arendamisele ELis, tuginedes ITERist saadud
kogemustele;
v) toetada tööstuse tõhusat kaasamist, et arendada tuumasünteesitehnoloogiat,
arendada väljakujunenud tehnoloogiat turuvalmiduse suunas, luua
ettevõtlusvõimalusi ja tugevdada Euroopa tuumasünteesi tarneahelat;
vi) laiendada toetust nii, et see hõlmaks inertsiaalvangistusel põhinevat
tuumasünteesi, pöörates samal ajal tähelepanu magnetsulustusele kui kõige
küpsemas arengujärgus lähenemisviisile;
vii) toetada Euroopa tuumasünteesi idufirmade kasvu ja kaasata erainvesteeringuid
ELis;
viii) arendada ELis tuumasünteesienergia valdkonnas pädevust ja oskusi ning lisaks
lõike 2 erieesmärgi d all nimetatud tegevusele rakendada sihipärast ja
kooskõlastatud haridus- ja koolitusprogrammi;
ix) toetada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euratomi rahvusvaheliste kahepoolsete
lepingute ja muude asjakohaste rahvusvaheliste koostöökavade raames.
Lõike 2 erieesmärk c
i) Ohutus ja energiavarustuskindlus
Ühenduses kasutatavate reaktorisüsteemide ja kütusetsüklite ohutus ning
võimalike tulevikus loodavate reaktoritüüpide ja nende kütusetsüklite ohutus,
tagades samal ajal teadusuuringud ja innovatsiooni vastupidavas tuumaenergia
tarneahelas ning tuumaenergia varustuskindluse, sealhulgas alternatiivkütuste
ja varuosade väljatöötamise.
ET 1 ET
ii) Tuumaenergiaalased kaitsemeetmed, tuumarelva leviku tõkestamine ja
tuumajulgeolek (rakendab JRC)
Teadusuuringud, innovatsioon, analüütiline ja kohapealne toetus Euratomi
kaitsemeetmete rakendamiseks, sealhulgas kaitsemeetmete inspektorite
koolitamine. Strateegilise kaubanduskontrolliga seotud teadus- ja
arendustegevus ja strateegilise kaubanduskontrolli toetamine ning tehniline
panus massihävitusrelvade leviku tõkestamise rahvusvahelise korra
tugevdamisse. Eesliiniametnike ja teiste julgeolekutöötajate suutlikkuse
suurendamine, et reageerida tuumamaterjali salakaubaveole ja muudele
ebatavalistele keemilistele, bioloogilistele, radioloogilistele ja tuumaohtudele.
Uurimis- ja analüüsimeetodid regulatiivse kontrolliga hõlmamata tuuma- ja
radioaktiivsete materjalide tõhusamaks avastamiseks, tuumaalane
kohtuekspertiis.
iii) Kiirguskaitse
Teadusuuringud ja innovatsioon kiirguskaitse valdkonnas, et paremini mõista
ja leevendada ioniseerivast kiirgusest tulenevaid terviseriske ning suurendada
hädaolukorraks valmisolekut:
- ioniseeriva kiirguse toime ja riskid tööstuses ja meditsiinis kasutamisel
ning keskkonnakokkupuutel;
- kiirguslikeks avariiolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine,
keskkonna radioaktiivsuse seire ja kiirgusökoloogiaalased
teadusuuringud.
iv) Ioniseeriva kiirguse uuenduslik kasutamine, sealhulgas meditsiinisektoris
Teadusuuringud ja innovatsioon muuks kui energiatootmiseks mõeldud
rakenduste valdkonnas, milles keskendutakse rahvatervise, ohutuse,
kestlikkuse ja Euroopa konkurentsivõime suurendamisele:
- ioniseeriva kiirguse, sh meditsiiniliste radionukliidide uuenduslikud
rakendusvõimalused vähi- ja muude haiguste diagnoosimiseks ja raviks;
- radionukliiditarne kindlus ja radionukliidide ohutu kasutamine;
- muud uuenduslikud ioniseeriva kiirguse ja tuumamaterjalide
rakendamise võimalused.
v) Tuumaandmed
Modelleerimismeetodite, sealhulgas simulatsioonikoodide, -vahendite ja -
andmete väljatöötamine ja kasutamine tuumasüsteemide ohutuse, julgeoleku ja
kaitsemeetmete valideerimiseks.
vi) Kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine
Teadusuuringud uuenduslike ja kestlike lahenduste kohta radioaktiivsete
jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ohutuks käitlemiseks ning eelkõige keskmise
ja suure radioaktiivsusega jäätmete ja kasutatud tuumkütuse ja muud liiki ja
muude voogudega seotud radioaktiivsete jäätmete – mille jaoks toimiv
tööstuslik protsess praegu puudub või saab seda parandada – lõppladustamisele
eelnevaks tegevuseks ja lõppladustamiseks; radioaktiivsete jäätmete tekke
ET 2 ET
viimine miinimumini ja nende jäätmete radiotoksilisuse vähendamine;
teadmiste ja pädevuse haldamine ja ülekandmine põlvkondade vahel ning
liikmesriikide radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemise
alaste programmide lõikes.
vii) Dekomissioneerimine
Teadusuuringud tuumarajatiste dekomissioneerimise ja nende keskkonnakahju
heastamise tehnoloogia hindamiseks, väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks;
toetus dekomissioneerimisalaste parimate tavade ja teadmiste jagamiseks ning
pädevuse säilitamiseks.
Lõike 2 erieesmärk d
i) Haridus, koolitus ja liikuvus, sealhulgas kavad, mida rakendatakse koostoimes
raamprogrammiga „Euroopa horisont“;
ii) tuumateaduse ja -tehnoloogiaga seotud innovatsiooni ning sellealaste teadmiste
haldamise, levitamise ja kasutamise edendamine;
iii) toetus tehnosiirdeks teadusuuringutest tööstusesse, Euroopa tööstusliku
võimekuse ja konkurentsivõime tugevdamine;
iv) toetus liikmesriikidele nende tuumaenergiasektori oskuste ja tööjõu
arendamisel;
v) toetus tuumauuringute taristu, sh Euroopa Komisjoni käitatava taristu
pikaajalise kestlikkuse, kättesaadavuse, juurdepääsu ja optimaalse kasutamise
tagamiseks, millega täiendatakse liikmesriikide suutlikkust.
Lõike 2 erieesmärk e
i) Liidu tuumaohutuse, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse
käitlemise, kiirguskaitse, tuumajulgeoleku ja kaitsemeetmete poliitika ning
muude asjakohaste õigusaktide toetamine sõltumatute teaduslike ja tehniliste
tõendite ning eksperditeadmistega;
ii) radioaktiivsuse mõõtmise ühtlustamine sertifitseeritud etalonainete ja
meetoditega ning panus rahvusvahelistesse tuumaandmekogudesse.
ET 3 ET
17.10.2025
Ettepanek: Euratom teadus- ja koolitusprogramm (COM (2025)
594)
Otsuse ettepanek koordinatsioonikogule
Kujundada seisukoht
Kaasvastutaja sisendi tähtpäev: 28.11.2025
KOKi esitamise tähtpäev: 10.12.2025
VV esitamise tähtpäev: 18.12.2025
Subsidiaarsuse tähtpäev:
Seisukoha valitsusse toomise alus ja põhjendus
Algatuse vastuvõtmisega kaasneks oluline majanduslik või sotsiaalne mõju
(RKKTS § 152¹ lg 1 p 2).
Vastutav ministeerium: Haridus- ja Teadusministeerium
Kaasvastutajad: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Sisukokkuvõte
Euroopa Komisjon avaldas 3.09.2025 nõukogu määruse eelnõu (COM (2025) 594), mille
eesmärk on luua teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“
täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks
2028–2032. Programm rahastab tuumateaduse ja -tehnoloogia valdkonna teadus- ja
koolitustegevusi. Programmi eelarve on perioodil 2028–2032 kokku 6,682 miljardit eurot.
Kuna Euratomi asutamislepingu kohaselt on programmide kestus piiratud viiele aastale,
mis on lühem kui MFF-i 7-aastane kestus, kavatseb komisjon esitada tõenäoliselt 2032.
aasta alguses ettepaneku pikendada programmi veel kaheks aastaks (2033– 2034), et
eraldada tuumauuringutele eraldatud ülejäänud vahendeid MFF-ist.
Programmiga nähakse ette Euratomi panus rahvusvahelisse tuumasünteesienergia
reaktori ehk ITERi projekti. Määrus täiendab ka programmi „Euroopa horisont“ projekti
„Moonshot Fusion“ väljatöötamisel, mille eesmärk on ületada ELi võrgus
tuumasünteesienergia kasutuselevõtmist takistavad teaduslikud, insenertehnilised ja
tehnoloogilised probleemid.
Programmis saavad osaleda ka ühinevad ja kandidaatriigid, Euroopa naabruspoliitika
riigid, muud kolmandad riigid. Programmi rakendatakse tööprogrammide kaudu, milles
sätestatakse meetmed ja nendega seotud eelarve, rahastamiskõlblikkus- ja
hindamiskriteeriumid, meetmete kaasrahastamise määrad ja mitmesugused eeskirjad.
Eesmärgid
Muudatuse üldeesmärk on teha jõuka, vastupanuvõimelise ja kestliku ELi nimel ohutu ja
uuendusliku tuumatehnoloogia teadusuuringuid.
Programmi erieesmärgid on järgmised:
a) toetada ITERi ehitamist ja käitamist, tagades Fusion for Energy loodavate Euroopa
komponentide tulemuspõhise rahastamise, ITERi organisatsiooni tehtava
integreerimistöö ning selle, et ITERist saadud tehnilised ja teaduslikud kogemused toovad
liidule kasu;
b) edendada tuumasünteesiuuringuid, toetades üleminekut alusteaduselt tehnoloogiale,
inseneriteadusele ja innovatsioonile, soodustada liidu tuumasünteesitööstuse arengut,
toetada idufirmade ja uuenduslike kontseptsioonide teket tulevaste
termotuumaelektrijaamade tarbeks ning tugevdada rahvusvahelist koostööd;
c) edendada teadusuuringuid, mis käsitlevad tuumaohutust ja -julgeolekut ning
kaitsemeetmeid, tuumarelva leviku tõkestamist, kiirguskaitset, tuumaandmeid,
radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemist ning ioniseeriva kiirguse
uuenduslikku kasutamist, sealhulgas meditsiinisektoris;
d) arendada, säilitada ja kasutada hariduse ja koolituse kaudu tuumavaldkonna
eksperditeadmisi ja pädevust ning toetada juurdepääsu tipptasemel teadustaristule,
tagades selle pikaajalise kestlikkuse ja tegevuse tipptaseme, ning
e) pakkuda liidu poliitikale sõltumatut ja teaduspõhist poliitilist tuge ning välja töötada
teadmusbaas standardimise ja modelleerimise jaoks.
Kas EL algatus reguleerib karistusi või haldustrahve? Ei
Kas nähakse ette uue asutuse loomine (järelevalvelised või muud asutused)? Ei
Kas lahenduse rakendamine vajab IT-arendusi? Ei
Mõju ja sihtrühm
Mõjutatud sihtrühmad on eelkõige teadlased, teadusinstituudid, ülikoolid,
kõrgharidusasutused, sest programm rahastab uuringuid ja koolitusi tuumateaduse ja
2
-tehnoloogia vallas. Samuti pädevuse ja oskuste arendamisele ning teadlaste mobiilsuse
toetamisele suunatud tegevused on eelnimetatud sihtrühma vaatest olulised.
Teiseks mõjutatud sihtrühmaks on tööstus, tehnoloogiaettevõtted, tuumaenergia
valdkonna ettevõtted, start-upid tuuma/kiirgus-tehnoloogiate alal ja innovatsioonitegevus
tuuma- ja kiirgustehnoloogiate valdkonnas, kuivõrd programm toetab näiteks
innovatsiooni, tuumatehnoloogiate ja -kütuste arendamist, mis aitavad dekarboniseerida
energiasüsteeme ning suurendada EL strateegilist autonoomiat.
Algatusel on laiem mõju ka avaliku sektori energia- ja keskkonnapoliitikale ning neid ellu
viivatele asutustele. Programm toetab tegevusi nagu kiirguskaitse, jäätmehaldus,
turvalisus, tarneahelad ning koostöö rahvusvaheliste institutsioonidega
Eesti kontekstis avaldab programm mõju peamiselt läbi teaduskoostöö, teadlaste
liikuvuse, oskuste arendamise, tuumaenergeetika, uute tehnoloogiate arendamise ning
tööstuse spin-offi võimaluste loomise kaudu.
Kaasamine
Kaasata kõik asjassepuutuvad partnerid ja huvirühmad, sealhulgas tuumavaldkonna
teaduse ja -tehnoloogiaga tegelevad ülikoolid, teadusasutused ning ettevõtjad.
3
.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Haridus- ja Teadusministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/25-01967
Resolutsiooni teema: Ettepanek: Euratom teadus- ja koolitusprogramm (COM (2025) 594)
Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium
Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse
reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva
algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli:
- Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni
raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja
koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse
kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304, COM(2025)594
EISi toimiku nr: 25-0569
Tähtaeg: 05.12.2025
Adressaat: Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada oma sisend Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukohtade kujundamiseks
antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu).
Tähtaeg: 28.11.2025
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.12.2025 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi §
6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (10.12.2025) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid
EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.12.2025.
Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja
Kinnitamise kuupäev: 23.10.2025
Resolutsiooni koostaja: Sandra Metste
[email protected],
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: 14.1.1/25-0569 - COM(2025) 594 Ettepanek: NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2028–2032, tagatakse ühenduse panus ITERi projekti ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2025/1304
Arvamuse andmine eelnõu kohta Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavalt Riigikantselei 23.10.2025 resolutsioonile.
Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium
Tähtaeg: 28.11.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9da37120-0b10-4ad7-a880-450d8ec8a16b
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9da37120-0b10-4ad7-a880-450d8ec8a16b?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main