Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu seletuskiri I. SISSEJUHATUS 1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 88 lõike 8 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel, mis annavad rahandusministrile õiguse kehtestada Finantsinspektsioonile esitatavate avalike fondide aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra ning integreeritud andmete töötlemise üldised tingimused andmete esmasele kogujale ja isikule, kellele andmed edastatakse. Eelnõuga tunnistatakse olemasolev määrus kehtetuks ja kehtestatakse määrus uues sõnastuses uuesti. Olulisemate muudatustena saab välja tuua järgmise: 1. Volitusnormide hulka, mille alusel määrus kehtestatakse, lisatakse viide ka riikliku statistika seadusele, mis ühtlustab regulatsiooni juba kujunenud integreeritud andmekogumisega. Avalike investeerimisfondide järelevalvelise aruandluse näol on tegemist integreeritud andmekogumisega, st seda kasutatakse lisaks järelevalvelistele tegevustele ka Eesti Pangale riikliku statistika tegemiseks vajalike andmete kogumiseks koos muude andmetega. 2. Uuendatakse määruse lisades kehtestatud aruande vormide andmevälju. Eelnõuga on välja jäetud ebavajalikud andmeväljad ja täiendatud aruandeid andmeväljadega, mis on vajalikud Eesti Pangale andmete edastamiseks Euroopa Keskpangale. 3. Lisatakse uus aruanne – fondi iseloomustavate tunnuste aruanne. Uus aruanne on vajalik Eesti Pangale Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika aruandest tulenevate ülesannete täitmiseks (andmete edastamine Eesti Pangale). 4. Pensionifondide puhul loobutakse fondi osakute ja aktsiate aruandest (määruse eelnõu lisa 3). Määruse jõustumine on kavandatud 1. detsembriks 2025 ja uutele nõuetele vastavaid aruandeid tuleb koostada ja esitada alates detsembri aruandeperioodist. Uus, fondi iseloomustavate tunnuste aruanne on ühekordne ja see tuleb esitada fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Fondide kohta, mis juba on registreeritud Finantsinspektsioonis, tuleb uus aruanne esitada 2026. aasta 12. jaanuariks. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga sisendi alusel koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov (tel 58851393; [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 58851423; [email protected]). Keelelise ekspertiisi on teinud personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]). 3. Märkused Tulenevalt määruse volitusnormi täiendamisest ja reguleerimisala lisamisest kehtestatakse määrus uues sõnastuses eelnõuga uuesti ja tunnistatakse kehtetuks seni kehtinud rahandusministri 13. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 21). Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. II. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Määrusega kehtestatakse avalike fondide järelevalvelised aruanded, mida fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Kehtivad aruannete vormid lähtuvad aastatetagustest vajadustest ja majanduskeskkonnast. Eelnõu koostamise eel on analüüsitud Finantsinspektsiooni andmevajadust ning sellest lähtuvalt on ebavajalikud andmeväljad, mida järelevalve töös selliselt ei kasutata, et neid oleks põhjust aruandluse käigus koguda, aruande vormidelt eemaldatud. Seega on eelnõuga püütud halduskoormust vähendada, kus seda on võimalik teha. Tulenevalt regulatsioonide muutumisest on eelnõuga aruannete andmevälju võrreldes kehtivaga kohati ka korrigeeritud ja täpsustatud. Samal ajal on uuenenud Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrus (määrus (EL) 2024/1988, investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17)), mis tingib täiendava andmevajaduse. Sellest tulenevalt on olemasolevatesse aruannetesse lisatud uusi andmevälju ja kehtestatakse üks uus aruanne – fondi iseloomustavate tunnuste aruanne. Uut aruannet tuleb fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil esitada siiski vaid ühel korral – fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamise järgselt. Euroopa Keskpangale esitatavate andmete puhul on lähtutud riikliku statistika seaduse §-st 301, mis võimaldab integreeritud andmekogumist. See tähendab, et fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei pea esitama eraldi aruandlust Eesti Pangale, et viimane saaks täita ülal viidatud Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest tulenevaid kohustusi, aga need andmed kogutakse Finantsinspektsioonile esitatavate järelevalveliste aruannetega. Eesti Pank saab vajalikud andmed Finantsinspektsiooni kaudu. Halduskoormuse vähendamiseks vabastab määruse eelnõu pensionifondi valitsejad fondi osakute aruande koostamisest, kuivõrd neid andmeid on Finantsinspektsioonil võimalik saada pensioniregistri pidajalt. Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Tulenevalt integreeritud andmekogumisest ja asjaolust, et tegemist ei ole üksnes Finantsinspektsioonile aruannete esitamisega, on määruse reguleerimisalas sätestatud, et määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile ja tema kaudu Eesti Pangale esitatavate fondide aruannete, sealhulgas Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest tulenevate aruannete sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. Kõigi andmete kogumine järelevalvelise aruandlusega säästab fondivalitsejaid ja aktsiaseltsifonde eraldi aruandlusest Eesti Pangale, mis tuleks vastasel korral ette näha. Lähtuvalt IFS §-st 88 puudutab kõnealune aruandlus üksnes avalikke fonde. Eelnõu § 2 loetleb aruanded, mis koostada tuleb. Suuresti on tegemist aruannetega, mida koostatakse ka kehtiva määruse kohaselt, uus on fondi iseloomustavate tunnuste aruanne. Lõike 1 kohaselt tuleb koostada järgmised aruanded: 1) fondi investeeringute aruanne (määruse eelnõu lisa 1); 2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne (määruse eelnõu lisa 2); 3) fondi osakute ja aktsiate aruanne (määruse eelnõu lisa 3); 4) fondi iseloomustavate tunnuste aruanne (määruse eelnõu lisa 4). Et pensionifondi kohta saab fondi osakute ja aktsiate aruandes esitatavad andmed Finantsinspektsioon kätte pensioniregistri pidajalt, sätestatakse lõikes 2 erisus, et nimetatud aruannet pensionifondide kohta koostada ega esitada ei ole vaja. Lõikes 3 täpsustatakse, et fondi iseloomustavate tunnuste aruanne koostatakse Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Kui üldiselt on aruanded regulaarse iseloomuga, siis halduskoormuse ohjamiseks on uus aruanne nähtud ette ühekordse aruandena ja seda ei ole vaja iga kuu koostada ega esitada. 2 Kehtima jääb põhimõte, et iga allfondi kohta tuleb aruannetes esitada andmed eraldi (lõige 4). See puudutab lepingulisi fonde, mille vara jaguneb allfondideks. Aktsiaseltsifondi vara allfondideks jaguneda ei saa (IFS § 6 lg 3). Eelnõu § 3 sätestab aruannete koostamise põhimõtted ja hindamise alused. Võrreldes kehtiva määrusega sisulisi muudatusi selles paragrahvis ei tehta. Lõikes 1 on vaid täpsustatud, et rahalises vääringus koostatakse need fondi aruanded, mis on sätestatud määruse eelnõu § 2 lõike 1 punktides 1–3. Põhimõtted, et fondi vara ja kohustuste väärtus tuleb määrata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses nr 1606/2002/EÜ rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta sätestatud korra kohaselt Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega ning ka IFS § 54 lõike 11 alusel kehtestatud fondi vara puhasväärtuse määramise korras sätestatud nõuetega, jäävad kehtima (lõige 2). Lõikes 3 on täpsustatud viiteid. Nii kliendi ja emitendi kui residentsuse käsitlemisel tuleb aruannete koostamisel juhinduda rahandusministri 28. novembri 2008. a määrusest nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord”, täpsemalt vastavalt §-dest 4 ja 91. Eelnõu § 4 reguleerib aruannete esitamist. Muudatused, mis võrreldes kehtiva määrusega selles paragrahvis tehakse, puudutavad uue aruande lisandumist ja selle esitamise tähtaega ning aruannetes ilmnenud vigade parandamist. Põhimõtted, et aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina ja aruannete esitamisel järgitakse Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid, jäävad kehtima (lõiked 1 ja 5). Samuti ei muutu see, et kõik need väärtused, mille identifikaatorid langevad kokku, näidatakse aruannetes ühe reana ning et kui aruandes küsitud andmeid ei ole, tuleb esitada tühi aruanne, et oleks võimalik vahet teha, kas aruanne on esitamata või andmeid, mida aruandes esitada, ei ole (lõiked 4 ja 6). Lõige 2 jätab olemasolevate aruannete aruandekoodid samaks (fondi investeeringute aruanne: 570, fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne: 571, fondi osakute ja aktsiate aruanne: 572), uue aruande kood saab olema 573. Kui üldiselt koostatakse ja esitatakse aruandeid Finantsinspektsioonile kord kuus ja tähtajaga aruandeperioodile järgneva kuu 10. kuupäev, siis tulenevalt sellest, et fondi iseloomustavate tunnuste aruanne on ühekordne, kehtestatakse lõikega 3 selle aruande esitamise tähtajaks fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu 10. kuupäev. Võrreldes kehtiva määrusega on paragrahvist välja jäetud säte, mis täpsustas, et 10. kuupäeva sattumisel puhkepäevale on lubatud aruanne esitada sellele järgneval esimesel tööpäeval. Selline põhimõte kehtib ilma, et seda oleks vaja määruses üle sätestada (vt HMS § 33, TsMS § 62 lg 1, TsÜS § 136 lg 8). Andmevajaduse analüüsimisel kaaluti aruandluskoormuse leevendamise eesmärgil ka aruannete esitamise sageduse harvendamist. Et samu aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpangale andmete edastamiseks Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest lähtuvalt, ei ole kuisest aruandeperioodist siiski võimalik loobuda (erandiks on uus aruanne, mille puhul piisab andmete ühekordsest esitamisest). Kõnealuse Euroopa Keskpanga määruse artikkel 10 annab riikidele võimaluse küll teatud eranditeks, kuid avalike investeerimisfondide ja pensionifondide puhul seda paraku rakendada ei saa. Lõikes 7 kohustatakse fondivalitsejat või aktsiaseltsifondi esitama Finantsinspektsioonile viivitamata korrigeeritud aruandeid, kui peaks ilmnema, et esitatud aruannetes on vigu. Seejuures pole oluline, kas vea on tuvastanud Finantsinspektsioon või fondivalitseja või aktsiaseltsifond ise. 3 Eelnõu § 5 reguleerib määruse rakendamist. Tulenevalt asjaolust, et Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määruse kohaselt on uuendatud andmekoosseise vaja alates 2025. aasta detsembri aruandeperioodist sätestatakse lõikes 1, et määruse eelnõu §-s 2 nimetatud aruanded tuleb uute nõuete kohaselt koostada ja esitada alates 2025. aasta detsembri aruandeperioodist. Sellised aruanded tuleb Finantsinspektsioonile esitada seega hiljemalt 2026. aasta 12. jaanuariks. Uus aruanne, mis on sätestatud määruse eelnõu §-s 3, koostatakse ja esitatakse fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Fondide jaoks, mille tingimused või põhikiri oli Finantsinspektsioonis kooskõlastatud juba enne määruse jõustumist, antakse lõikega 2 aega selle uue aruande koostamiseks ja esitamiseks 2026. aasta 12. jaanuarini. Eelnõu §-ga 6 tunnistatakse kehtiv määrus (rahandusministri 13. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 21)) kehtetuks. Eelnõu § 7 näeb määruse jõustumisena ette 2025. aasta 1. detsembri. Seda põhjusel, et täiendavaid andmeid tuleb fondide kohta koguda esimest korda 2025 detsembri kuu kohta. Määruse lisas 1 on esitatud fondi investeeringute aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Võrreldes kehtiva määruse ja olemasoleva aruandega on eelnõuga täpsustatud aruande valdkonda. Lisaks avalikule lepingulisele fondile või aktsiaseltsifondile kuuluvale varale ning sellega seotud tekkepõhiste intresside jääkidele (aruandeperioodi lõpu seisuga) kuuluvad aruande valdkonda edaspidi ka aruandeperioodi jooksul tehtud vara ümberhindlused ja muud mittetehingulised mahumuutused ning varalt laekunud tulu. Aruandes on loobutud kuuest ebavajalikust andmekirjest: (i) „eritingimuse identifikaator“, (ii) „lepinguline tähtaeg“; (iii) „järelejäänud tähtaeg“; (iv) „reguleeritud väärtpaberi turg“; (v) „väärtpaberi keskmine soetusmaksumus“; (vi) „väärtpaberi tagatus“. Tulenevalt Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika nõuetest on aruannet täiendatud üheksa uue andmekirjega: (i) „lepinguline alguskuupäev“; (ii) „kinnisvara liik“; (iii) „laenu finantsvõimenduse määratlus“; (iv) „investeeringult laekunud tulu“; (v) „ümberhindlused“; (vi) „muud mittetehingulised mahumuutused“; (vii) „investeeringu vastaspoole tunnuskood“; (viii) „investeeringu vastaspoole tunnuskoodi tüüp“; (ix) „otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse“. Täpsustusi on tehtud ja täiendatud identifikaatoreid ka kirjetes „investeeringu liik“ ja „institutsionaalne sektor“. Vajadusel on tehtud kirjete selgitustes ka keelelisi ja muid täpsustusi. Määruse lisas 2 on esitatud fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Tulenevalt statistika regulatsioonide nõuetest on aruandesse juurde lisatud kaks uut andmekirjet: (i) „makstud intress“ ja (ii) „otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala“. Identifikaatorite plokki on samuti kahe uue kirjega täiendatud: (i) „võlaväärtpaberid“ ja (ii) „sh ühekordsed kulud“. Keelelisi korrektuure ja väiksemaid täpsustusi on tehtud ka kirjete selgitustes. Määruse lisas 3 on esitatud fondi osakute ja aktsiate aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Edaspidi ei kuulu selle aruande valdkonda enam pensionifondide osakute andmed, mis saadakse kätte pensioniregistri pidajalt. Aruandes on loobutud kahest andmekirjest: (i) „väljalastud osakute või aktsiate arv“ ja (ii) „tagasivõetud osakute või aktsiate arv“. 4 Andmekirje „osakuomaniku või aktsionäri sektor“ koosseisu on täpsustatud ja lisatud sinna uusi identifikaatoreid. Andmekirjete „väljalastud osakute või aktsiate väärtus“ ning „tagasivõetud osakute või aktsiate väärtus“ koosseisu on täpsustatud ja edaspidi tuleb siin näidata ka aruandeperioodil toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute väärtust. Lisaks on tehtud kirjete nimetustes ja selgitustes muid väiksemaid täpsustusi ja keelelisi parandusi. Määruse lisas 4 on esitatud fondi iseloomustavate tunnuste aruande vorm ja andmekirjete selgitused. Tegemist on uue aruandega, mis on vajalik üksnes Eesti Pangale ja tuleneb Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määruse artikkel 5 lõike 1 punktist d. Aruanne on küllaltki mahukas – koosneb 21 andmekirjest, kuid tegemist on ühekordse aruandega, mis tuleb esitada vaid fondi registreerimise järel (olemasolevatel fondidel 12. jaanuariks 2026). III. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on seotud Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määruse (määrus (EL) 2024/1988, investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17)) rakendamisega. Määrus seab EL lepinguriikide fondivalitsejatele ja fondidele, mis valitsevad oma vara ise, kohustuse esitada investeerimisfondide statistika kogumiseks lepinguriikide keskpankadele aruandeid ning omakorda keskpankadele ülesandeks kogutud andmeid Euroopa Keskpangale edastada. Määrus tunnistab ka integreeritud andmekogumise võimalust, millisel juhul võib vajalikke andmeid koguda ka muu aruandluse käiguse. Eelnõu ja selles ettenähtud aruannete vormid on kõnealuse määrusega kooskõlas. IV. MÄÄRUSE MÕJUD Eelnõu võimaldab Finantsinspektsioonil koguda järelevalveliseks tegevuseks vajalikke andmeid avalike investeerimisfondide kohta. Ühtlasi võimaldab see andmete kogumist Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Avalikke investeerimisfonde, mille kohta tuleb seega määruse eelnõu kohaseid aruandeid esitada, on Eestis kokku 52, sealhulgas 40 pensionifondi (24 kohustuslikku ja 16 vabatahtlikku). Pensionifondidel on üks aruanne vähem – eelnõu kohaselt ei pea fondi osakute ja aktsiate aruannet (so pensionifondi puhul aruanne osakute kohta) edaspidi enam esitama pensionifondide kohta. Fondivalitsejaid, keda aruannete koostamine ja esitamine puudutab on 10. Selle asemel, et esitada eraldi aruandeid Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale, piirdub eelnõu fondivalitsejate ja aktsiaseltsifondide jaoks ühe aruandlusega. Eesti Panga andmevajaduse tõttu on aruandluse maht küll mõnevõrra suurenenud, kuid selle tasakaalustamiseks on aruannetes ka osadest kirjetest loobutud (vt ka seletuskirja II osas määruse lisade selgitusi) ning uue aruande puhul on piirdutud selle ühekordse esitamisega. Andmevajaduse analüüsimisel kaaluti aruandluskoormuse leevendamise eesmärgil ka aruannete esitamise sageduse harvendamist. Et samu aruandeid kasutatakse ka Euroopa Keskpangale andmete edastamiseks Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusest lähtuvalt, ei ole kuisest aruandeperioodist siiski võimalik loobuda (erandiks on uus aruanne, mille puhul piisab andmete ühekordsest esitamisest). Kokkuvõttes suurendab eelnõu ühelt poolt fondivalitsejate ja aktsiaseltsifondide jaoks halduskoormust, kuid selle vastukaaluks on ette nähtud integreeritud andmekogumine (st pole vaja esitada eraldi aruandeid Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale) ning on püütud aruannete mahtu ka vähendada niivõrd, kuivõrd seda on olnud võimalik teha ilma, et järelevalve seeläbi kannataks. 5 Aruannete muudatused tingivad arendusvajaduse aruannete subjektidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale. Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga võimalike kaasnevate kuludega on arvestatud kõnealuste asutuste eelarvetes. Finantsinspektsiooni ega Eesti Panka ei finantseerita riigieelarvest. V. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED, VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi kulusid ega tulusid. VI. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Eelnõu on kavandatud määrusena jõustuma 2025. aasta 1. detsembril. See on kooskõlas Euroopa Keskpanga investeerimisfondide statistika määrusega ja võimaldab täiendavaid andmeid fondide kohta koguda esimest korda 2025 detsembri kuu kohta. VII. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Vastavalt kaasamise heale tavale hindab valitsusasutus kavandatava eelnõu mõju huvirühmadele ja ühiskonnale laiemalt vastavalt mõjude hindamise metoodikale ning otsustab kaasamise vajaduse, ulatuse ning ajastuse. Eelnõuga muudetakse avalike investeerimisfondide kohta Finantsinspektsioonile ja tema kaudu Eesti Pangale esitatavate aruannete vorme, millega ei ole puutumust teistel ministeeriumidel. Seetõttu eelnõud neile kooskõlastamiseks ei esitata. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile ning arvamuse avaldamiseks Finance Estoniale. 20.10.2025. a. 6  Finantsinspektsioon [email protected] Meie 28.10.2025 nr 1.1-10.1/4656-1 Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Austatud härra Kessler, Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Rahandusministri määruse „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume eelnõu kooskõlastada ja arvamus esitada esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirja saamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Lisaadressaadid: Eesti Pank FinanceEstonia MTÜ Kertu Fedotov 5885 1393 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 20.10.2025 MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas nr <DataType_25688680_3_1 /> Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord Määrus kehtestatakse investeerimisfondide seaduse § 88 lõike 8 ja riikliku statistika seaduse § 301 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded Finantsinspektsioonile ja tema kaudu Eesti Pangale esitatavate avalike investeerimisfondide aruannete, sealhulgas Euroopa Keskpanga 27. juuni 2024. aasta määrusest (EL) 2024/1988 investeerimisfondide statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/32 (EKP/2014/62) (EKP/2024/17) (ELT L, 2024/1988, 23.07.2024) tulenevate aruannete (edaspidi aruanded) sisule, koostamise metoodikale ja esitamise korrale. § 2. Aruannete koostamine (1) Fondivalitseja ja aktsiaseltsifond koostab avalike fondide kohta järgmised aruanded: 1) fondi investeeringute aruanne (lisa 1); 2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne (lisa 2); 3) fondi osakute ja aktsiate aruanne (lisa 3); 4) fondi iseloomustavate tunnuste aruanne (lisa 4). (2) Fondi osakute ja aktsiate aruannet ei koostata ega esitata pensionifondide kohta. (3) Fondi iseloomustavate tunnuste aruanne koostatakse üks kord Euroopa Keskpanga määrusest (EL) 2024/1988 tulenevate fondivalitseja ja aktsiaseltsifondi suhtes kehtivate nõuete täitmiseks. (4) Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, esitatakse lõikes 1 nimetatud aruannetes andmed iga allfondi kohta eraldi. § 3. Aruannete koostamise põhimõtted ja hindamise alused (1) Määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud fondi aruanded koostatakse rahalises 1 vääringus. (2) Fondi vara ja kohustuste väärtus määratakse kooskõlas: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta (EÜT L 243, 11.09.2002, lk 1–4) sätestatud korra kohaste Euroopa Komisjoni vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega; 2) rahandusministri 31. jaanuari 2017. a määruses nr 11 „Investeerimisfondi vara puhasväärtuse määramise kord“ sätestatud nõuetega. (3) Aruannete koostamise korral käsitatakse klienti ja emitenti rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ § 4 tähenduses ja residentsust sama määruse § 91 tähenduses. § 4. Aruannete esitamine (1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XML-s (eXtensible Markup Language) vormindatud dokumendina. (2) Aruannete esitamise korral kasutatakse järgmisi aruandekoode: 1) fondi investeeringute aruande kood on 570; 2) fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruande kood on 571; 3) fondi osakute ja aktsiate aruande kood on 572; 4) fondi iseloomustavate tunnuste aruande kood on 573. (3) Määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud aruanne esitatakse Eesti Pangale Finantsinspektsiooni kaudu fondi tingimuste või põhikirja Finantsinspektsioonis kooskõlastamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. (4) Ühe reana näidatakse aruannetes need väärtused, mille identifikaatorid langevad kokku. (5) Aruannete esitamise korral järgitakse Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud tehnilisi nõudeid. (6) Kui aruandes küsitud andmed puuduvad, esitatakse tühi aruanne. (7) Kui aruande esitaja või Finantsinspektsioon tuvastab esitatud aruannete andmetes vigu, esitatakse Finantsinspektsioonile viivitamata uued korrigeeritud aruanded. § 5. Määruse rakendamine (1) Määrust kohaldatakse määruse § 2 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud aruannete koostamisele ja esitamisele alates aruandeperioodidest, mis algavad 2025. aasta 1. detsembril või hiljem. (2) Määruse § 2 lõike 1 punktis 4 nimetatud aruanne esitatakse fondi kohta, mis on moodustatud või asutatud enne 2025. aasta 1. detsembrit, 2026. aasta 12. jaanuariks. § 6. Määruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 13. jaanuari 2017. a määrus nr 3 „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ (RT I, 29.11.2018, 2 21) tunnistatakse kehtetuks. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2025. a. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler Lisa 1 Fondi investeeringute aruanne Lisa 2 Fondi kohustuste, tasude ja väljamaksete aruanne Lisa 3 Fondi osakute ja aktsiate aruanne Lisa 4 Fondi iseloomustavate tunnuste aruanne 3  Rahandusministri … 2025. a määrus nr … „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 1 FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Fondi investeeringute aruande valdkonda kuuluvad: 1) avalikule lepingulisele fondile või aktsiaseltsifondile kuuluv vara ning sellega seotud tekkepõhiste intresside jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga; 2) aruandeperioodi jooksul tehtud vara ümberhindlused ja muud mittetehingulised mahumuutused ning varalt laekunud tulu. 2. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kahekümne seitsmeks alaliigiks: 1) fondi kood; 2) investeeringu liik; 3) nimetus; 4) ISIN-kood; 5) institutsionaalne sektor; 6) lepingujärgne alguskuupäev; 7) lepingujärgne lõpptähtpäev; 8) aruandevaluuta; 9) nimiväärtus; 10) krediidireiting; 11) reitinguagentuur; 12) riigi kood; 13) väärtpaberite kogus; 14) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas; 15) kauplemisvaluuta; 16) väärtpaberi kaubeldavus; 17) investeeringu väärtus; 18) tekkepõhine intress; 19) investeeringu osakaal; 20) kinnisvara liik; 21) laenu finantsvõimendus; 22) investeeringult laekunud tulu; 23) ümberhindlused; 24) muud mittetehingulised mahumuutused; 25) investeeringu vastaspoole tunnuskood; 26) investeeringu vastaspoole tunnuskoodi tüüp; 27) otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse. 3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 3.1. Fondi kood Siin näidatakse fondile, sealhulgas allfondile järelevalvelise aruandluse esitamiseks eraldatud kood. 4 3.2. Investeeringu liigi identifikaator Aktsia või osa 1 Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia 2 Muu investeerimisfondi osak või aktsia 3 Rahaturuinstrument 4 Muu võlaväärtpaber 5 Tähtajaline hoius 6 Arvelduskonto 7 Tuletisväärtpaber 8 Kinnisasi 9 Laen 11 Krüptovara 12 Muu vara 10 Siin näidatakse fondi investeeringu liik ja identifikaator. Identifikaatori 1 „Aktsia või osa“ all näidatakse ka osaühingu osad. Identifikaatori 2 „Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia“ all näidatakse nende investeerimisfondide osakud või aktsiad, mille vara võib otseselt või teiste investeerimisfondide kaudu aktsiatesse paigutada. Identifikaatorite 2 ja 3 all ei näidata rahaturufondi osakuid. Identifikaatori 4 „Rahaturuinstrument“ all näidatakse investeerimisfondide seaduse §-s 110 sätestatud tingimustele vastav vara. Identifikaatori 5 „Muu võlaväärtpaber“ all näidatakse ka investeerimisfondide seaduse § 115 lõikes 9 nimetatud pandikirjad. Identifikaatori 7 „Arvelduskonto“ all näidatakse ka üleööhoiused. Identifikaatori 12 „Krüptovara“ all näidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205), artikli 3 lõike 1 punktis 5 nimetatud krüptovara. 3.3. Nimetus Siin näidatakse fondi investeeringu nimetus. Investeeringu liigi „Tähtajaline hoius“ kohta (identifikaator 6) näidatakse investeeringu nimetuses hoiuse kaasanud krediidiasutuse ärinimi ja „Arvelduskonto“ kohta (identifikaator 7) selle krediidiasutuse ärinimi, kelle juures on avatud fondi arvelduskonto. Investeeringu liigi „Kinnisasi“ kohta (identifikaator 9) näidatakse investeeringu nimetuses lisaks kinnisasja nimetusele kinnisasja registritunnus (katastriüksuse tunnus) kinnisasja asukohariigi asjaomases registris, kui see on olemas. Investeeringu liigi „Laen“ kohta (identifikaator 11) näidatakse nimetuses laenu saaja nimi. 3.4. ISIN-kood Olemasolu korral märgitakse investeeringu ISIN-kood. Kui investeeringul ei ole ISIN-koodi, märgitakse XX. 5 3.5. Institutsionaalne sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõte 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõte 7 Muu mittefinantsettevõte 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Määramata 11 Siin näidatakse investeeringu vastaspoole kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (ELT L 174, 26.06.2013, lk 1–727) A lisa 2. peatükis sätestatud määratlustest. Lisateavet investeeringu vastaspoole klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt „Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks“. Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta, välja arvatud kinnisvara ja emitendita krüptovara. Viimase kahe puhul märgitakse investeeringu vastaspoole institutsionaalse sektori identifikaatoriks 11 „Määramata“. Tähtajalise hoiuse ja arvelduskonto puhul määratakse investeeringu vastaspoole identifikaator hoiuse kaasanud äriühingu alusel. Väärtpaberi puhul võetakse investeeringu vastaspoole institutsionaalse sektori kindlaksmääramise korral aluseks väärtpaberi emitent, mitte väärtpaberi müüja (vahendaja). Laenu puhul määratakse investeeringu vastaspoole identifikaator laenu saaja tegevusala alusel. 3.6. Lepingujärgne alguskuupäev Siin näidatakse instrumendi lepingujärgne alguskuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601- 1 kohaselt koostatud kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp). Alguskuupäevata vara väli jäetakse tühjaks. 3.7. Lepingujärgne lõpptähtpäev Siin näidatakse väärtpaberi lepingujärgne lunastustähtpäev ning tähtajalise hoiuse või laenu lepingujärgne lõpptähtpäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kohaselt koostatud kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp). Tähtpäevata väärtpaberite (näiteks aktsiad ja osad), samuti selliste arvelduskontode, kinnisasjade ning muu sellise vara väli jäetakse tühjaks. 3.8. Aruandevaluuta Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber või muu fondi vara on nomineeritud. Väärtpaberite puhul näidatakse aruandevaluuta kood vastavalt väärtpaberi nimiväärtusele, 6 seda ka siis, kui väärtpaberi turuhind on fikseeritud teises valuutas. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja märgitakse suurtähtedega. Kinnisasjade ja krüptovara puhul märgitakse valuutakoodiks EUR. 3.9. Nimiväärtus Siin näidatakse ühe väärtpaberi nimiväärtus või laenu lepinguline summa aruandevaluutas. Nimiväärtus ümardatakse täisühikuteni. Nimiväärtuse või laenu lepingulise summa puudumise korral märgitakse 0 (null). 3.10. Krediidireiting Siin näidatakse väärtpaberi emitendi krediidireiting. Selle puudumise korral märgitakse 0 (null). 3.11. Reitinguagentuur Moody’s Investors Service 1 Standard & Poor’s Corporation 2 Fitch IBCA 3 Muu reitinguagentuur 4 Siin näidatakse väärtpaberi emitendile krediidireitingu määranud reitinguagentuur ja identifikaator. Krediidireitingu puudumise korral märgitakse 0 (null). 3.12. Riigi kood Siin näidatakse riigi kood väärtpaberi emitendi, laenu saaja või hoiuse kaasanud krediidiasutuse residentsuse järgi. Kinnisasja puhul näidatakse riigi kood kinnisasja asukohariigi järgi. Riigi kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli alusel ja märgitakse suurtähtedega. Kui vastaspoole residentsust pole võimalik määrata, märgitakse riigi koodiks XX. 3.13. Väärtpaberite kogus Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberite arv tükkides, mis ümardatakse täisühikuteni. Muude investeeringute puhul märgitakse 0 (null). Kui investeeringu liikidel „Aktsia või osa“, „Aktsiatesse investeeriva investeerimisfondi osak või aktsia“ või „Muu investeerimisfondi osak või aktsia“ (identifikaatorid 1, 2 ja 3) puudub kogus, märgitakse kokkuleppeliselt 1 (üks). 3.14. Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas Siin näidatakse aruandereal kajastatud väärtpaberi turuväärtus, mis on fikseeritud kauplemisvaluutas, või õiglane väärtus, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 54 lõike 11 alusel kehtestatud määruse kohaselt. Väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas ümardatakse vähemalt kahe komakohani. Muude investeeringuliikide puhul märgitakse 0 (null). 3.15. Kauplemisvaluuta Siin näidatakse valuuta kood, milles on fikseeritud kaubeldava väärtpaberi turuhind reguleeritud väärtpaberiturul. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja märgitakse suurtähtedega. Muude investeeringuliikide puhul märgitakse EUR. 3.16. Väärtpaberi kaubeldavus Mittekaubeldav väärtpaber 0 Kaubeldav väärtpaber 1 7 Kui väärtpaberiga kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, on tema identifikaator 1 „Kaubeldav väärtpaber“. Väärtpaberi, millega ei kaubelda reguleeritud väärtpaberiturul, ja muude investeeringuliikide puhul märgitakse 0 (null) „Mittekaubeldav väärtpaber“. 3.17. Investeeringu väärtus Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta. Siin näidatakse investeeringu turuväärtus või õiglane väärtus eurodes, mis on määratud investeerimisfondide seaduse § 54 lõike 11 alusel kehtestatud määruse kohaselt, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Laenude puhul näidatakse laenujääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressiga. Väärtpaberite puhul võrdub investeeringu turuväärtus järgmiste näitajate korrutisega: 1) väärtpaberite arv; 2) väärtpaberi turuhind kauplemisvaluutas; 3) väärtpaberi turuväärtuse määramise korral aluseks võetav kauplemisvaluuta ostukurss. Laenude puhul näidatakse laenujääk aruandekuupäeva seisuga. Investeeringu väärtus ümardatakse täisühikuteni. 3.18. Tekkepõhine intress Siin näidatakse investeeringu (võlaväärtpaber, laen ja hoius) tekkepõhine intress eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude investeeringute puhul märgitakse 0 (null). 3.19. Investeeringu osakaal Väli täidetakse kõikide investeeringuliikide kohta. Siin näidatakse investeeringu osakaal fondi aktivate turuväärtusest. Osakaal arvutatakse protsentides ja esitatakse kujul osakaal jagatud 100-ga, mis ümardatakse nelja komakohani. 3.20. Kinnisvara liik Elamukinnisvara 1 Ärikinnisvara 2 Tööstuskinnisvara 3 Kontorid 4 Muu kinnisvara 5 Siin näidatakse investeerimisfondile kuuluva kinnisvara liigid ja identifikaatorid. Kinnisvara liigi määramise korral tuleb lähtuda kinnisvara peamisest kasutusotstarbest. Identifikaatori 1 „Elamukinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, mida kasutatakse eluasemena ja kus elab eluaseme omanik või üürnik. Identifikaatori 2 „Ärikinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, kus pakutakse kaupu või teenuseid klientidele, näiteks hotellid, restoranid ja jaemüük. Identifikaatori 3 „Tööstuskinnisvara“ all näidatakse tööstusotstarbel kasutatav kinnisvara, näiteks tehase, logistikakeskuse ja laoruumina kasutatav kinnisvara. Identifikaatori 4 „Kontorid“ all näidatakse büroopindadena kasutatav kinnisvara. Identifikaatori 5 „Muu kinnisvara“ all näidatakse kinnisvara, mida ei ole identifikaatorite 1–4 hulgas. Muude investeeringuliikide puhul märgitakse 0 (null). 8 3.21. Laenu finantsvõimendus Finantsvõimendusega laen 1 Muu 0 Siin näidatakse finantsvõimendusega laenud, mis on antud kõrge võlakoormusega või madala krediidireitinguga laenuvõtjale. Finantsvõimendusega laenu puhul märgitakse 1 (üks), muude investeeringute puhul 0 (null). 3.22. Investeeringult laekunud tulu Siin näidatakse investeeringult aruandeperioodil laekunud tulu. Investeeringuliikide „Muu võlaväärtpaber“ (identifikaator 5), „Laen“ (identifikaator 11), „Tähtajaline hoius“ (identifikaator 6) ja „Arvelduskonto“ (identifikaator 7) puhul näidatakse aruandeperioodil laekunud intressid. Investeeringuliigi „Kinnisasi“ (identifikaator 9) puhul näidatakse aruandeperioodil laekunud üüritulu. Siin näidatakse ka aruandeperioodil laekunud dividendid ja reinvesteeritud tulu. Investeeringult laekunud tulu näidatakse eurodes, mis ümardatakse täisühikuteni. 3.23. Ümberhindlused Siin näidatakse realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid eurodes, mis on tingitud valuutakursi ja hinna muutustest. Ümberhindlustest tulenevad suurenemised näidatakse plussmärgiga (+) ja vähenemised miinusmärgiga (–) ning ümardatakse täisühikuteni. 3.24. Muud mittetehingulised mahumuutused Siin näidatakse institutsionaalse sektori ja investeeringu liigi ümberklassifitseerimised ning vara mahakandmised eurodes. Muudest mittetehingulistest mahumuutustest tingitud suurenemised näidatakse plussmärgiga (+) ja vähenemised miinusmärgiga (–) ning ümardatakse täisühikuteni. Muude mittetehinguliste mahumuutuste puudumise korral märgitakse 0 (null). 3.25. Investeeringu vastaspoole tunnuskood Siin näidatakse ISIN-koodita väärtpaberite, laenude ja muu vara vastaspoole tunnuskood. Kui investeeringu vastaspool on resident, näidatakse äriregistri kood. Kui investeeringu vastaspool on mitteresident, näidatakse olemasolu korral LEI-kood. Äriregistri ja LEI-koodi puudumise korral näidatakse aruandja poolt investeeringu vastaspoolele omistatud muu unikaalne tunnuskood. Investeeringu vastaspoole kohta tuleb kasutada igas aruandeperioodis sama unikaalset tunnuskoodi. Muudel juhtudel märgitakse XX. 3.26. Investeeringu vastaspoole tunnuskoodi tüüp Äriregistrikood 1 LEI-kood 2 Muu kood 3 Siin näidatakse ISIN-koodita väärtpaberite, laenude ja muu vara vastaspoole tunnuskoodi tüüp, millega andmeesitaja tähistab investeeringu vastaspoolt. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 3.27. Otseinvesteering otseinvesteeringuettevõttesse Siin näidatakse, kas investeering mitteresidendi väärtpaberitesse või mitteresidendile antud laen on käsitatav otseinvesteeringuna otseinvesteeringuettevõttesse. Väärtpaberi puhul on tegemist otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, kui fondil on väärtpaberi emiteerinud 9 mitteresidendist juriidilises üksuses vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne hääleõigus. Laenu puhul on tegemist otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, kui fondil on laenu saanud mitteresidendist juriidilises üksuses vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne hääleõigus. Kui tegemist on otseinvesteeringuga otseinvesteeringuettevõttesse, märgitakse viimase põhitegevusala kolmekohaline numbrikood. Koodi määramise korral tuleb lähtuda Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatorist (NACE). Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 10  Rahandusministri … 2025. a määrus nr … „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 2 FONDI KOHUSTUSTE, TASUDE JA VÄLJAMAKSETE ARUANNE 1. Aruande esitamine Aruandes näidatakse kõik fondi kohustused aruandeperioodi lõpu seisuga, samuti kõik aruandeperioodi tasud ja kulud ning osakuomanikele või aktsionäridele tehtud väljamaksed ja fondi puhasväärtus. 2. Aruanderea struktuur Aruanderea struktuur jaguneb järgmiseks kaheksaks alaliigiks: 1) kirje identifikaator; 2) väärtus; 3) riigi kood; 4) tekkepõhine intress; 5) makstud intress; 6) laenuandja sektor; 7) tähtaeg; 8) otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala. 3. Aruanderea struktuuri seletus 3.1. Kirje identifikaatorid KIRJE NIMETUS IDENTIFIKAATOR Fondi kohustused 6000 Valitsemistasu võlgnevus 6001 Depootasu võlgnevus 6002 Võlgnevus tagasi võetud osakute eest 6003 Laenud 6004 Võlaväärtpaberid 6012 Muud kohustused 6005 Fondi vara puhasväärtus 6011 Fondi tasud ja kulud 6006 Sealhulgas ühekordsed kulud 6013 Perioodi valitsemistasu 6007 Perioodi depootasu 6008 Muud perioodi tasud ja kulud 6009 Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele 6010 3.2. Väärtus Kirje väärtus näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga. 11 Kirje „Valitsemistasu võlgnevus“ (identifikaator 6001) all näidatakse tasumata valitsemistasu aruandeperioodi lõpu seisuga. Kirje „Depootasu võlgnevus“ (identifikaator 6002) all näidatakse tasumata depootasu aruandeperioodi lõpu seisuga. Kirje „Võlgnevus tagasi võetud osakute eest“ (identifikaator 6003) all näidatakse võlgnevus tagasi võetud osakute eest aruandeperioodi lõpu seisuga. Kirje „Laenud“ (identifikaator 6004) all näidatakse võetud laenude jääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressiga. Kirje „Võlaväärtpaberid“ (identifikaator 6012) all näidatakse välja antud võlaväärtpaberite jääk koos tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intressiga. Kirje „Muud kohustused“ (identifikaator 6005) all näidatakse fondi muud kohustused (välja arvatud identifikaatorid 6001–6004 ja 6012) aruandeperioodi lõpu seisuga. Kirje „Fondi vara puhasväärtus“ (identifikaator 6011) all näidatakse fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpu seisuga. Kirje „sealhulgas ühekordsed kulud“ (identifikaator 6013) all näidatakse kõik ühekordsed kulud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.04.2017, lk 1–52), VI lisa 1. osa lõike 1 punktidele 1–3. Kirje „Perioodi valitsemistasu“ (identifikaator 6007) all näidatakse investeerimisfondide seaduse § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud valitsemistasu, mis on fondi aruandeperioodi arvestuslik kulu. Kirje „Perioodi depootasu“ (identifikaator 6008) all näidatakse investeerimisfondide seaduse § 58 lõike 1 punktis 2 nimetatud depootasu, mis on fondi aruandeperioodi arvestuslik kulu. Kirje „Muud perioodi tasud ja kulud“ (identifikaator 6009) all näidatakse fondi aruandeperioodi muud arvestuslikud kulud, mida ei ole identifikaatorite 6007 ja 6008 hulgas. Kirje „Väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele“ (identifikaator 6010) all näidatakse fondi tingimuste või põhikirjaga ette nähtud ja aruandeperioodil tehtud väljamaksed aktsionäridele või osakuomanikele. 3.3. Riigi kood Riigi kood märgitakse ainult identifikaatorite 6001–6005 ja 6012 kohta. Kood määratakse selle vastaspoole residentsuse alusel, kelle vastu on fondil tekkinud kohustus. Riigi kood määratakse rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabeli kohaselt ja märgitakse suurtähtedega. Muude kirjete korral ja siis, kui residentsust pole võimalik määrata, märgitakse XX. 12 3.4. Tekkepõhine intress Siin näidatakse identifikaatoritega 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ seotud tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Tekkepõhine intress näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude kirjete korral märgitakse 0 (null). 3.5. Makstud intress Siin näidatakse identifikaatorite 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul aruandeperioodil makstud intress. See näidatakse täisühikuteni ümardatud eurodes aruandeperioodi lõpu seisuga. Muude kirjete korral märgitakse 0 (null). 3.6. Laenuandja sektor Krediidiasutus 1 Muu sektor 2 Siin näidatakse fondile laenu andva üksuse institutsionaalne sektor. Laenuandja sektor näidatakse identifikaatorite 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul. Kui laen on võetud krediidiasutuselt, märgitakse laenuandja sektoriks „Krediidiasutus“ (identifikaator 1). Kõikide teiste laenuandjate puhul märgitakse laenuandja sektoriks „Muu sektor“ (identifikaator 2). Muude kirjete korral märgitakse 0 (null). 3.7. Tähtaeg Kuni 1 aasta 1 Üle 1 aasta 2 Siin näidatakse fondi võetud kohustuse lepingujärgne tähtaeg identifikaatorite 6004 „Laenud“ ja 6012 „Võlaväärtpaberid“ puhul. Tähtaja identifikaator näitab lepingu kogukehtivuse ajavahemikku alates fondi kohustuse tekkimisest kuni selle lõpliku tagasimaksmiseni, võttes arvesse sellesse tehtavaid muudatusi. Seega määratakse tähtaja identifikaator tehingu arvelduskuupäeva ja lepingujärgse lõpptähtpäeva vahe põhjal. Muude kirjete korral märgitakse 0 (null). 3.8. Otseinvesteeringuettevõtte põhitegevusala Kohustuste puhul, mis on seotud otseinvesteeringu ettevõttega, ehk sellise mitteresidendist juriidilise isikuga, milles fondil on vähemalt kümneprotsendine otsene või kaudne hääleõigus, näidatakse mitteresidendist juriidiliste üksuste põhitegevusala kolmekohaline numbrikood. Koodi määramise korral tuleb lähtuda Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatorist (NACE). Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 13  Rahandusministri … 2025. a määrus nr … „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 3 FONDI OSAKUTE JA AKTSIATE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad lepingulise fondi, välja arvatud pensionifondi, osakute ja aktsiaseltsifondi aktsiate, sealhulgas eriliigiliste osakute ja aktsiate, andmed. 2. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks üheteistkümneks alaliigiks: 1) osaku või aktsia nimetus; 2) osaku või aktsia ISIN-kood; 3) osaku või aktsia väärtus; 4) osakute või aktsiate arv; 5) osakuomanike või aktsionäride arv; 6) osakuomaniku või aktsionäri sektor; 7) osakuomaniku või aktsionäri residentsus; 8) välja lastud osakute või aktsiate väärtus; 9) tagasi võetud osakute või aktsiate väärtus. 3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 3.1. Osaku või aktsia nimetus Siin näidatakse fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud osaku või aktsia nimetus. 3.2. Osaku või aktsia ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal kajastatud osaku või aktsia ISIN-kood. Selle puudumise korral märgitakse XX. 3.3. Osaku või aktsia väärtus Siin näidatakse fondi osaku puhasväärtus või aktsia puhul äriühingu omakapitali väärtus eurodes, mis on ümardatud nelja komakohani. 3.4. Osakute või aktsiate arv Siin näidatakse välja lastud, kuid tagasi võtmata osakute või aktsiate arv aruandeperioodi lõpu seisuga. 3.5. Osakuomanike või aktsionäride arv Siin näidatakse osakuomanike või aktsionäride arv aruandeperioodi lõpu seisuga. 3.6. Osakuomaniku või aktsionäri sektor Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõte 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 14 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantsvahendaja 25 Finantsvahenduse abiettevõtja 23 Vara hoidev finantsettevõtja ja laenuandja 24 Riigi ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõte 7 Muu mittefinantsettevõte 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 Siin näidatakse osakuomaniku või aktsionäri kuuluvus institutsionaalsesse sektorisse lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EÜT L 174, 26.06.2013, lk 1– 727) A lisa 2. peatükis sätestatud määratlustest. Lisateavet klientide klassifitseerimiseks leiab Eesti Panga veebilehelt „Juhised institutsioonide klassifitseerimiseks“. 3.7. Osakuomaniku või aktsionäri residentsus Siin näidatakse riigi kood osaku või aktsia omandanud isiku residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166-1 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Kui riiki, kus osakuomanik või aktsionär resideerub, pole võimalik määrata, märgitakse koodiks XX. 3.8. Välja lastud osakute või aktsiate väärtus Siin näidatakse aruandeperioodil välja lastud osakute või aktsiate koguväärtus eurodes. Näidata tuleb ka aruandeperioodil toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute väärtus. Aruandeperioodil välja lastud osakute või aktsiate koguväärtus on iga päev välja lastud või omanikku vahetanud osakute või aktsiate arvu ja sellise osaku või aktsia vähemalt nelja komakoha täpsusega arvutatud väärtuse korrutiste summa. Korrutised jäetakse ümardamata ja nende liitmisel saadud summa ümardatakse täisühikuteni. 3.9. Tagasi võetud osakute või aktsiate väärtus Siin näidatakse aruandeperioodil tagasi võetud osakute või aktsiate koguväärtus eurodes. Näidata tuleb ka aruandeperioodil toimunud osakuomanike ja aktsionäride vaheliste tehingute väärtus. Aruandeperioodil tagasi võetud osakute või aktsiate koguväärtus on iga päev tagasi võetud või omanikku vahetanud osakute või aktsiate arvu ja sellise osaku või aktsia vähemalt nelja komakoha täpsusega arvutatud väärtuse korrutiste summa. Korrutised jäetakse ümardamata ja nende liitmisel saadud summa ümardatakse täisühikuteni. 15  Rahandusministri … 2025. a määrus nr … „Finantsinspektsioonile esitatavate investeerimisfondi aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ Lisa 4 FONDI ISELOOMUSTAVATE TUNNUSTE ARUANNE 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad avalikku lepingulist fondi või aktsiaseltsifondi iseloomustavad tunnused. 2. Nõuded aruande struktuurile Aruande struktuur jaguneb järgmiseks kahekümne üheks alaliigiks: 1) fondi tunnuskood; 2) fondi nimetus või ärinimi; 3) fondi asutamise kuupäev; 4) fondivalitseja ärinimi; 5) fondivalitseja tunnuskood; 6) vara hindamise sagedus; 7) fondi liik; 8) dividendipoliitika; 9) jagunemine allfondideks; 10) katusfondi tunnuskood; 11) investeerimispoliitika; 12) fondi lisaliik; 13) investeerimisstiil; 14) investeerimispiirkond; 15) võlakirjainvesteeringud; 16) noteeritus; 17) fondi tüüp; 18) investori liik; 19) kinnisvarafondi liik; 20) lunastamissagedus; 21) kestlikkus. 3. Nõuded aruande struktuuri alaliikidele 3.1. Fondi tunnuskood Siin näidatakse fondi tunnuskood. Juhul, kui fondil on äriregistri kood, tuleb tunnuskoodina märkida see. Äriregistri koodi puudumise korral tuleb märkida fondi aruandjakood. 3.2. Fondi nimetus või ärinimi Siin näidatakse fondi juriidiline nimetus või ärinimi. 3.3. Fondi asutamise kuupäev Siin näidatakse fondi asutamise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601-1 kohaselt koostatud kuupäevaformaadis (aaaa-kk-pp). 16 3.4. Fondivalitseja ärinimi Siin näidatakse fondi valitseva fondivalitseja ärinimi. 3.5. Fondivalitseja tunnuskood Siin näidatakse fondi valitseva fondivalitseja äriregistri kood. 3.6. Vara hindamise sagedus Kord päevas 1 Kord nädalas 2 Kord kuus 3 Kord kvartalis 4 Kord poolaastas 5 Kord aastas 6 Siin näidatakse, millise sagedusega hinnatakse fondi vara puhasväärtuse kindlaksmääramiseks. 3.7. Fondi liik Avatud fond 1 Kinnine fond 2 Identifikaatorit 1 „Avatud fond“ kasutatakse, kui fondi emiteeritud osakute või aktsiate arv ei ole piiratud ning neid on võimalik soovi korral lunastada. Liigi „Avatud fond“ all näidatakse ka teise ja kolmanda samba pensionifondid. Identifikaatorit 2 „Kinnine fond“ kasutatakse, kui tegemist on alternatiivfondiga, mille osakute või aktsiate arv on piiratud ning mida ei võeta osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist. 3.8. Dividendipoliitika Jaotusfond 1 Kumulatiivne fond 2 Sega-dividendipoliitikaga fond 3 Identifikaator 1 „Jaotusfond“ tähistab fondi, mis peamiselt (üle 50 protsendi) maksab teenitud tulu aktsionäridele välja rahas. Identifikaator 2 „Kumulatiivne fond“ tähistab fondi, mis peamiselt (üle 50 protsendi) reinvesteerib teenitud tulu vastavalt oma investeerimispoliitikale. Identifikaator 3 „Sega-dividendipoliitikaga fond“ tähistab fondi, mis kasutab teenitud tulu nii aktsionäridele väljamaksmiseks kui ka reinvesteerimiseks vastavalt oma investeerimispoliitikale. 3.9. Jagunemine allfondideks Fond on katusfondi allfond 1 Fond on katusfond 2 Siin näidatakse, kas lepingulise fondi vara on jagunenud eraldiseisvateks investeerimisüksusteks, millele kehtib erinev investeerimispoliitika ja mida käsitatakse allfondidena. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 17 3.10. Katusfondi tunnuskood Siin näidatakse katusfondi äriregistri kood, kui aruandja fond on käsitatav allfondina. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 3.11. Investeerimispoliitika Aktsiafond 1 Võlakirjafond 2 Segafond 3 Kinnisvarafond 4 Riskifond 5 Krediidifond 6 Toorainefond 7 Taristufond 8 Muu fond 9 Siin näidatakse fondi investeerimispoliitika ja identifikaator. Selle määramise korral lähtutakse sellest, millisesse varasse fond peamiselt investeerib. Identifikaator 1 „Aktsiafond“ märgitakse, kui fondi investeeringutest oluline osa paigutatakse aktsiatesse otse või teise fondi kaudu. Identifikaator 2 „Võlakirjafond“ märgitakse, kui fondi investeeringutest oluline osa paigutatakse võlaväärtpaberitesse otse või teise fondi kaudu. Identifikaator 3 „Segafond“ märgitakse, kui fond investeerib otse või teise fondi kaudu nii aktsiatesse kui ka võlaväärtpaberitesse, ühtegi instrumenti eelistamata. Identifikaator 4 „Kinnisvarafond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt kinnisvarasse. Identifikaator 5 „Riskifond“ märgitakse, kui fond investeerib eri finantsinstrumentidesse, sealhulgas tuletisväärtpaberitesse, otse või teiste riskifondide kaudu. Fond kasutab paindlikke investeerimisstrateegiaid, finantsvõimendust või lühikeseks müüki. Identifikaator 6 „Krediidifond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt laenudesse. Identifikaator 7 „Toorainefond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt eri toorainetesse (näiteks nafta, metallid, teravili) või nendega seotud finantsinstrumentidesse. Identifikaator 8 „Taristufond“ märgitakse, kui fond investeerib peamiselt transpordi-, energia-, side-, veevarustus-, jäätmekäitlus- või muusse taristusse. Identifikaator 9 „Muu fond“ märgitakse, kui fond ei kasuta investeerimispoliitikat identifikaatoritega 1–8. 3.12. Fondi lisaliik Erakapitalifond 1 Börsil kaubeldav fond 2 REIT tüüpi kinnisvarafond 3 Siin näidatakse, kas fond on erakapitalifond, börsil kaubeldav fond või teatud tüüpi (REIT) kinnisvarafond. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 18 Identifikaator 1 „Erakapitalifond“ märgitakse, kui tegemist on finantsvõimenduseta investeerimisfondiga, mis investeerib peamiselt omakapitaliinstrumentidesse ja nendesse instrumentidesse, mis on majanduslikult sarnased börsil noteerimata äriühingute omakapitaliinstrumentidega. Siia alla kuuluvad ka riskifondid. Identifikaator 2 „Börsil kaubeldav fond“ märgitakse, kui tegemist on ESMA suuniste (ESMA/2012/832) punkti 3 neljandas lõigus nimetatud tingimustele vastava fondiga. Fondi ühe osaku- või aktsiaklassiga kaubeldakse kogu päev vähemalt ühel reguleeritud turul või ühes mitmepoolses kauplemissüsteemis, milles vähemalt üks turutagaja võtab kasutusele meetmeid, millega tagatakse, et fondi osakute või aktsiate börsiväärtus ei erine oluliselt fondi puhasväärtusest või selle indikatiivsest puhasväärtusest. Identifikaator 3 „REIT tüüpi kinnisvarafond“ märgitakse, kui tegemist on sellise investeerimisfondiga, mis omab või rahastab tulu teenivat kinnisvara ning mille suhtes kohaldatakse spetsiaalset õigusraamistikku. 3.13. Investeerimisstiil Aktiivne 1 Passiivne sünteetiline 2 Passiivne füüsiline 3 Investeerimisstiiliks märgitakse „Aktiivne“ (identifikaator 1), kui tegemist on aktiivselt juhitud fondiga ja sellise fondi juhtidel on kaalutlusõigus teha fondi investeerimisotsuseid. Investeerimisstiiliks märgitakse „Passiivne sünteetiline“ (identifikaator 2), kui tegemist on passiivselt juhitud fondiga, mis järgib kindlat indeksit sünteetilisel meetodil, kasutades selliseid tuletisinstrumente nagu vahetuslepingud, et jäljendada järgitava indeksi tulusust. Investeerimisstiiliks märgitakse „Passiivne füüsiline“ (identifikaator 3), kui tegemist on passiivselt juhitud fondiga, mis järgib kindlat indeksit füüsilisel meetodil, hoides konkreetset vara või vara valimit, mis on nende järgitava indeksi aluseks. 3.14. Investeerimispiirkond Eesti 1 Euroopa Majanduspiirkond 2 Euroopa (välja arvatud Euroopa Majanduspiirkond) 3 Põhja-Ameerika 4 Lõuna-Ameerika 5 Aasia või Vaikse ookeani piirkond 6 Lähis-Ida 7 Aafrika 8 Mitut piirkonda hõlmav ala 9 Siin näidatakse, millisesse geograafilisse piirkonda fond investeerib. Investeerimispiirkonna määramise korral tuleb lähtuda hoitava vara peamisest geograafilisest piirkonnast, arvestades vara väärtust. Identifikaator 9 „Mitut piirkonda hõlmav ala“ märgitakse, kui fond investeerib mitmesse piirkonda ja ei ole võimalik määrata ühte peamist piirkonda piirkonnaidentifikaatorite 1–8 hulgast. 19 3.15. Võlakirjainvesteeringud Ettevõtlussektori võlakirjad 1 Riigivõlakirjad 2 Ettevõtlus- ja riigisektori võlakirjad 3 Siin näidatakse, millise sektori võlakirjadesse fond investeerib otse. Kui fondil puuduvad sellised võlakirjainvesteeringud, märgitakse 0 (null). 3.16. Noteeritus Noteeritud 1 Noteerimata 2 Siin näidatakse, kas fondi aktsiad on noteeritud väärtpaberibörsil või muul organiseeritud turul, või on need noteerimata. 3.17. Fondi tüüp Eurofond 1 Muu fond 3 Fondi tüübiks märgitakse „Eurofond“ (identifikaator 1), kui investeerimisfond vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32–96) nõuetele. Ülejäänud fondide puhul märgitakse fondi tüübiks „Muu fond“ (identifikaator 3). 3.18. Investori liik Kutseline investor 1 Jaeinvestor 2 Kutseline ja jaeinvestor 3 Siin näidatakse, millised investorid moodustavad fondi investorite baasi. Selle baasi määramise korral tuleb lähtuda peamisest (üle 50 protsendi) investorite liigist, arvestades nende aktsiate või osakute väärtust. Identifikaator 1 „Kutseline investor“ märgitakse, kui investor vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) II lisas sätestatud kutselise investori kriteeriumitele. Identifikaator 2 „Jaeinvestor“ märgitakse, kui investor ei ole kutseline investor. Identifikaator 3 „Kutseline ja jaeinvestor“ märgitakse, kui aktsiad või osakud on jagunenud kutseliste ja jaeinvestorite vahel võrdselt. 3.19. Kinnisvarafondi liik Elamukinnisvara 1 Ärikinnisvara 2 Tööstuskinnisvara 3 Elamu-, äri- ja tööstuskinnisvara 4 Muu kinnisvara 5 20 Siin näidatakse, millist liiki kinnisvarasse kinnisvarafond peamiselt (üle 50 protsendi) investeerib. Identifikaatori 1 „Elamukinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt elamukinnisvarasse, mida kasutatakse eluasemena ja kus elab eluaseme omanik või üürnik. Identifikaatori 2 „Ärikinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt ärikinnisvarasse, kus pakutakse kaupu või teenuseid klientidele, näiteks hotellid, restoranid ja jaemüük. Identifikaatori 3 „Tööstuskinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib peamiselt tööstusotstarbel kasutatavasse kinnisvarasse, näiteks tehase, logistikakeskuse ja laoruumina kasutatavasse kinnisvarasse. Identifikaatori 4 „Elamu-, äri- ja tööstuskinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis investeerib nii elamu-, äri- kui ka tööstuskinnisvarasse, keskendumata ühele peamisele kinnisvaraliigile. Identifikaatori 5 „Muu kinnisvara“ all näidatakse kinnisvarafond, mis ei sobitu kinnisvarafondi liigi identifikaatorite 1–4 alla. Muudel juhtudel märgitakse 0 (null). 3.20. Lunastamissagedus Kord päevas 1 Kord nädalas 2 Kord kuus 3 Kord kvartalis 4 Kord poolaastas 5 Kord aastas 6 Ainult lõpptähtpäeval 7 Muu ebaregulaarne aeg 8 Siin näidatakse, millise sagedusega saavad fondi investorid kasutada oma osakute või aktsiate tagasi võtmise õigust. 3.21. Kestlikkus Vastab kestlikkuse määruse artikli 8 nõuetele 1 Vastab kestlikkuse määruse artikli 9 nõuetele 2 Ei vasta kestlikkuse määruse artikli 8 või 9 nõuetele 3 Siin näidatakse fondi vastavus keskkonna-, sotsiaalse heaolu ja majandusliku kestlikkuse nõuetele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2009, lk 1–16), artiklitele 8 ja 9. 21