Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil
[email protected] Kuupäev: 27 .10.2025 Menetlusdokument: Tallinna Kommunaalteenused OÜ v astuväited ja seisukohad seoses h ankija 2 4 . 10 .2025 vastusega vaidlustus asjas nr 233-25/299851, 299463, 299671. Vaidlustaja: Tallinna Kommunaalteenused OÜ Registrikood (17221952) Pirita tee 102, 12011 Tallinn
[email protected] Hankija: Transpordiameti Registrikood 70001490 Valge tn 4/1, 11413 Tallinn
[email protected] T aotlus e täiendus kohustada hankijat viima riigihangete seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla hanke alusdokument: kvalifitseerimise tingimus korrashoiutööde osas täiendavalt esialgsele taotlusele selliselt, et ka korrashoiutööde lepinguid võib esitada üks kuni kaks ja neid mahtusid on võimalik summeerida. I Asjaolud ja senine menetluskäik Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) menetluses on Tallinna Kommunaalteenused OÜ (edaspidi: vaidlustaja) vaidlustus Transpordiameti (edaspidi: hankija) alltoodud kolme riigihan ke (edaspidi: riigihange) alusdokumentidele (edaspidi RH) : „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026- 2031“ (viitenumber 299851) (vaidlustusasi nr 233-25/299851); „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299463) (vaidlustusasi nr 234- 25/299463); „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“(viitenumber 299671) (vaidlustusasi nr 235-25/299671). Hankija esitas vaidlustusele 24. 10 .2025 vastuse, millega seonduvalt esitab vaidlustaja oma vastuväited . II Vaidlustaja vastuväited Hankija jääb oma vaidlustuse juurde , esitab järgnevalt oma vastuväited hankija vastusele ning lisaks täiendab oma taotlust . Hankija sisuliselt nõustub kvalifitseerimise tingimuste muutmisega vaidlustaja poolt tehtud ettepanekute osas nii oma vastustes vaidlustajale riigihangete registri kaudu kui ka vastuses vaidlustusele , kuid mingil arusaamatul põhjusel ei soovi hankija neid muudatusi teha kvalifitseerimise tingimus tes , vaid püüab neid muuta oma sel g i tuste kaudu . Kahjuks on hankija oma selgitustega loonud olukorra, kus pakkuja ei saa aru, millises ühikus ja millises mahus on pakkujal üldse võimalik oma refer e ntslepingu id esitada , et osutuda kvalifitseerituks. Lisaks kõik teised potentsiaalsed pakkujaid, kes ei ole kaastatud kõnealusesse vaidlusesse , jäävad üldse infosulgu hankija poolt vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse tõlgendamis e erinevatest võimalustest ( referetslepingute esitamisel kui ka nende hilisemal kontrolli l). RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud riigihanke alusdokumente muuta. RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte nõuab, et kõik hankemenetluse tingimused oleksid sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-387/14: Esa¬projekt , p 36). (VAKO 46-21/232833) Seega on l ubamatu kehtestada kvalifitseerimise tingimusi või anda selgitusi nende tingimuste kohta , mis on sedavõrd arusaamatud , et nende alusel ei ole pakkujal võimalik aru saada kvalifitseerimise tingimusest ega tõendada ne nde alusel oma kvalifikatsiooni ega ole ka hankijal endal võimalik kvalifikatsiooni kontrollida läbipaistvalt ja arusaadavalt. Hankija on RH-s kehtestanud järgmise kvalifitseerimise tingimuse: Pakkujal peab riigihanke väljakuulutamisele eelneva 60 kuu jooksul olema nõuetekohaselt täidetud vähemalt üks järgmistest alternatiivsetest kogemusnõuetest : 1.pakkujal on üks kuni kaks avalikult kasutatava, mille raames on kokku summeeritult ehitatud avalikult kasutatavat teed vähemalt 100 000 m² ulatuses; või 2. pakkujal on üks korrashoiutööde (hooldetööde) leping , mille raames on avalikult kasutatavatel teedel teostatud korrashoiutöid katkematult vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul teelõikudel kogupikkusega kokku vähemalt 450 km , sealhulgas on osutatud talihoole teenuseid seisunditasemel vähemalt 3. Lisaks on hankija r iigihangete registris Tingimuse selgitus e na märkinud järgmist : Pakkuja esitab hankepassis nimekirja hankija poolt kindlaksmääratud tunnustele vastavate avalikult kasutatava tee ehitustööde või korrashoiutööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. Pakkuja esitab hankija nõudmisel tellija(te) kinnituse, milles tööde tellija(d) kinnitavad, et selle lepingu raames ehitati avalikult kasutatavat teed, koos andmetega ehitatud tee mahu kohta ruutmeetrites , lepingu täitmise tähtaja kohta ning et nimetatud leping täideti nõuetekohaselt või tellija kinnitab, et selle lepingu raames teostati korrashoiutöid (hooldetöid) avalikult kasutatavatel teedel vähemalt 12 järjestikuse kuu jooksul teedel pikkusega vähemalt 450 km (sealhulgas talihoolet seisunditasemel vähemalt 3), koos andmetega lepingu täitmise tähtaja kohta ning et nimetatud leping täideti nõuetekohaselt. Hankija antud vastused riigihangete registri kaudu olid järgmised: 15.10.2025 vastas hankija, et ei muuda kvalifitseerimise tingimust, kuna hankijal on võimalus järelepärimise teel küsida referentsi tellijalt täiendavaid lähteandmeid ning teisendada need tingimuses nõutud ühikusse. Hankija eesmärk antud ühikuga ei ole piirata konkurentsi. 21.10.2025 vastas hankija, et ei arvesta ettepanekuga . Kui pakkuja esitab täidetud lepingu mahud m 2 , on hankijal õigus kontrollida vastavust tuginedes avalikule andmebaasile riiklikule teeregistrile ja selles sisalduvale infole. Kui register ei sisalda mh seisunditasemete kohta käivat infot, peab pakkuja tõestama, et kvalifitseerumiseks esitatud teede talvine seisunditase vastab seatud tingimusele. 2.8 Hankija vastustest ei ole võimalik saada aru , mis põhjusel ei nõustu hankija te gem a muudatust kvalifitseerimise tingimustesse ja määra ma korrashoiutööde (hooldetöid) maht u ruutmeetritest , kuid samas oma selgituste kohaselt hankija seda võimaldab , seega püüab hankija selgitustega HD muuta. 2.9 H ankija v astustes antud selgitused on ka vastuolulise d . Nimelt, esimeses vastuse s selgitab hankija, et pakkuja kvalifitseerimiseks küsib ta tellijalt andmeid ja teisendab need nõutud ühikutesse . Teises vastuses aga selgitab hankija, et mõõdab ise teeregistri kaudu pakkuja poolt esitatud lepingu mahud . Samuti on hankija vastuses vaidlustusele muutnud oma esialgse s riigihangete registri kaudu antud seisukohta ja öelnud, et teisendada neid ühikuid ei ole võimalik ja ta mõõdab ise teeregistrist teepikkused. Ilmselt jõudis hankija sellele arusaamale, et neid ühikuid ei ole võimalik teisendada , alles pärast vaidlustus ega tutvumist. 2.10 Seega h ankija vastust e st nähtub, et hankijal puudub selge nägemus sellest, kuidas kvalifitseerimine läbipaistvalt ja kontrollitavalt läbi viia juhul, kui lepingu maht esitatakse ruutmeetrites , mida hetkel kvalifitseerimise tingimuste kehtivas sõnastuses ei ole võimalik pakkujatel isegi teha. 2.11 Hankija vastusest võib välja lugeda kvalifitseerimise tingimuse muutmise keeldumise põhjusena , et paralleelse pindalaühiku (m2 ) lisamine ei ole RHS üldpõhimõtetest ega hanke eesmärgist tulenevalt nõutav ning sama kvalifitseerimise tingimust on hankija kasutanud alates 2020. aastast . V aidlustaja on arvamusel, et hankija ei või kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel käituda meelevaldselt . Hankija peab oma vajadusi, eesmärke ja kehtestatud kriteerium eid määra ma selgesõnaliselt ning üheselt mõistetavana ning suutma neid põhjendada. Vaidlustaja on arvamusel, et ei piisa p elgalt hankija vastusest, et ta ei arvesta tehtud ettepanekuga muuta kvalifitseerimise tingimus t , sest sellised tingimused on hankijal juba pikemat aega sarnastes riigihangetes kasutusel olnud ja seni ei ole see konkurentsi piiranud . Vaidlustaja arvab, et see väide on kohatu, sest e rinevad pakkujad soovivad erinevatel aegadel osaleda erinevates riigihangetes ja kui hetkel on vaidlustajal soov teha oma pakkumus vaidlusaluses hankes, siis on kohatu vaidlustaja väide, et kuna siiani ei ole ke egi neid tingimusi vaidlustanud , siis on ka tingimused õiguspärased. Hankija ei ole veenvalt põhjendanud riigihangete registri vastustes ega ka vastuses vaidlustusele, mis takistab tal muuta kvalifitseerimise tingimust selliselt, et lisada sinna täiendavalt korrashoiutööde (hooldetöid) maht ruutmeetritest nagu seda on hankija võimaldanud tee ehitustööde lepingu puhul. Hankija peab suutma enda poolt kehtestatud tingimusi põhjenda d a ja s eda mitte varasemate riigihangete le tuginedes, vaid antud juhul vaidlusaluse riigihanke sisust lähtudes . Samuti ei ole k valifitseerimise konkreetsed nõuded sätestatud riigihangete seaduses, vaid iga hankija peab need ise enda poolt korraldatavale riigihankele seadma lähtudes seejuures RHS § 98 lg 1 ja RHS § 3 . Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. Kuna hankija ei ole suutnud veenavalt põhjendada vaidlustatud kvalifitseerimise t ingimus e sõnastus e algsel kujul säilitamis e vajadust , kuid sellise s sõnastuse s esitatud kvalifitseerimise tingimus koosmõjus hankija selgitustega on ebaselge ja kontrollimatu , siis on see tingimus vastuolu s RHS § 98 lg-ga 1 ja RHS § 3 p-iga 1 ( riigihanke korraldamise läbipaistv use, kontrollitav use ja proportsionaals use põhimõttega) . III L äbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõt t est tulenevalt peab pakkumuse esitamise hetkeks olema pakkujatele arusaadav, kas neil on üldse võimalik ja mõistlik pakkumust esitada omades teatud kujul referentse (antud juhul korrashoiutööde mahtu ruutmeetrites) ja kui suures mahus need peaksid olema . 3.1 Siinjuures on oluline märkida, et vaidlusalustele hangetele pakkumus t e esitamisega kaasnevad suured kulud, mis on küll ajutist laadi, kuid siiski nii vaidlustaja kui ka teiste pakkujate jaoks olulised. Nimelt, on pakkumuse tagatise suuruseks määratud 20 000 eurot. Kui pakkuja soovi b esitada pakkumus t kõigis kolmes hankes, on tegemist juba märkimisväärse summaga. Seetõttu on oluline vaidlustajale saada aru, kas t ema referentslepingus olev maht on piisav kvalifitseerimise ting i muse täitmiseks. 3.2 H ankija ei ole mahtu ruutmeetrites määratlenud pakkumuste esitamise ajaks, vaid hakkab seda pärast pakkumuste esitamist pakkujatele arusaamatul viisil tuletama või mõõtma. Kusjuures hankija poolt tehtavad mõõtmised ei pruugi vastata referentslepingus toodud ruutmeetrites toodud mahule. Seega tuleks hankijal läbipaistvuse huvides määrata mahud ruutmeetrites koheselt kvalifitseerimise tingimustes enne pakkumiste tegemist , mitte hiljem neid mahtusid mõõ tes või tule tades . 3.3 Hankija on viidanud, et mahtu on võimalik tuvastada avaliku registri kaudu . V aidlustaja väidab, et sellest registrist ei ole võimalik saada kõiki vajalikke tee mahtusid (erinevad teelõigud jms, mis peaks hooldustööde hulka arvestama) , vähemalt mitte isikul, kes igapäevaselt sellist registrit ei kasuta , s.h vaidlustaja l . Seega on hankija andnud väga segase selgituse kvalifitseerimise mahu määramise osas. 3.4 Lisaks, o n pakkujate jaoks ebaproportsionaalselt koormav vaidlusaluse tingimus e selgitus , mis kohusta b pakkujat võtma tellijalt kinnitust selle kohta, et töid on teostatud 450 km ulatuses, mis tähendaks, et tellija ( riigihankega mitteseotud isik) peaks hakkama ruutmeetrites esitatud hankemahtu teisendama kilomeetritesse (mis ei ole võimalik) või teid mõõtma asuma vms , et se llist kinnitust anda . Kokkuvõttes , peaks tellija tegema ära hankija tegemata töö. 3.5 Kvalifitseerimise tingimustes seatud kohustus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne ka seetõttu, et pakkujatel ei ole võimalik sundida tellijaid selliseid arvutusi, teisendusi, mõõtmisi jne tegema. Läbipaistev ja kontrollitav on hankijal määrata kvalifitseerimise tingimuse s maht lisaks kilomeetritele ka ruutmeetrites nagu seda on tehtud ehitustööde referentslepingute puhul. 3.6 Seetõttu on vaidlustaja seisukohal, et hooldustööde mahtu ruutmeetrites määra mata jätmise korra l ei ole kontrollitav, kuidas ja millistel alustel kvalifitseerimine üldse toimub. Seega on kehtestatud nõue ebaselge (ei ole läbipaistev ega kontrollitav) ja ebaproportsionaalne ning on sellisena vastuolus RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. IV T aotlus e täiendus Vaidlustaja palub RHS § 190 lg 4 p 2 alusel, et vaidlustuskomisjon kohustaks hankijat viima vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus õigusaktidega kooskõlla selliselt, et hankija määraks korrashoiutööde referentslepingute mahu lisaks kilomeetritele ka ruutmeetrites ning võimaldaks sarnaselt ehitustööde referentslepingu tele esitada 1 kuni 2 korrashoiutööde referentslepingut võimalusega need mahud summeerida. 4.1 Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus ei ole õiguspärane, sest kohtleb pakkujaid ebavõrdselt. RHS § 3 punktide 2 kohaselt kohtleb hankija kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes prportsionaalsed , asjakohased ja põhjendatud. Sama paragrahv punkti 3 kohaselt tagab hankija konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Kuigi hankijal on lai kaalutlusruum otsustada riigihankes seatavate tingimuste üle, peavad riigihanke tingimused võimaldama riigihanke avatust konkurentsile ja kohtlema pakkujaid võrdselt. 4.2 Kehtivas sõnastuses seab hankija eelistingimused ehitustööde referentse omavatele pakkujatele , s est lisaks mahtude määramisele kindlaks määratud ruutmeetrites , võimaldab hankija esitada kuni kaks ehitustööde referents lepingut ja lisaks veel nee d mahud summeerida , mida hooldustööde referentside osas ei ole võimaldatud. S eoses eeltooduga on vaidlustaja seisukohal, et hankija kohtle b erinevaid referentse omavaid pakkujaid erinevalt. Selliste ebavõrdsete tingimuste loomi se eesmärk võib olla ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja /te soosimine. 4.3 Hankija on määranud ehitustööde mahud ruutmeetrites, kuid hooldustööde mahu kilomeetrites. Hankija o n oma vastuses öelnud , et valis korrashoiutööde referentsi esitamiseks pikkusühiku kui võrreldava ja kontrollitava suuruse, ning ehitustööde jaoks pindala. Ning viitab , et p raktikas on välja kujunenud, et tee ehitustöid mõõdetakse ruutmeetrites ning tee korrashoiutöid kilomeetrites. Mõõtühikute erinevus tuleneb tööde olemusest, eesmärgist ja arvestuse korraldusest. 4.4 Vastustaja väidab, et hankija selline väide ei vasta tõele. Nimelt riigihangete praktikas kasutavad erinevad hankijad erinevaid mõõt ühikuid teede korrashoiutööde mahtude m ääratlemiseks . Erinevad omavalitsused (nt Tallinn) on määranud teehoiu korrash o iutööde mahu ühikuks ruutmeetrid, mis annab vaidlustaja hinnangul täpsema ja võrreldavama ülevaate teostatud töödest ja pakkuja pädevusest . 4.5 Nimelt ei ole võrreldavad 10 kilomeetri ulatuses teostatud korrashoiutö öd kruusateel, laiusega 5 m, liikluskoormusega 50 sõidukit ööpäevas magistraaltänav aga, mille laius on 40 m, sisaldab mitmetasandilisi ristmike ning on liikluskoormusega ca 20 000 sõidukit ööpäevas. Ruutmeetrites esitatud mahud arvestavad s isse ka suurte magistraalteede ja tänavate tegeliku mahu , s est korrashoiutöö maht ja tööde teostaja kogemus on ilmselgelt 8 - realisel teel/tänaval suurem kui üherealisel . Lihtsustatud näitena võib tuua , et 10 -kilomeetrise ü herealise kitsa tänava korrashoiuks võib piisata ühest hooldusautost, mis läbib tänava üks kord ehk töömaht 1 x 10 k m = 10 km . Samas 8 - realist tänavat läbib üks auto 8 korda sama pikka lõiku ehk 8 x10 kilomeetrit = 80 km . Seega vaidlustaja on arvamusel, et ruutmeetrites tehtavad hooldustööd ei ole väiksema mahuga kui kilomeetrites, pigem vastupidi. 4.6 Lähtudes eelnevast on v aidlustaja seisukohal, et teepikkuse määramine ainuüksi kilomeetrites on konkurentsi piirav formaalsus , mis tõrjub pakkujad, kellel tegelikkuses on pädevus olemas, riigihankel osalemisest kõrvale . Vaidlustaja on seisukohal, et antud juhul on eelistatud ja läbipaistvamad tingimused ehitustööde referentslepingutel. V Kokkuvõte V aid l usaluse kvalifitseerimise tingimuse muutmata jätmisel ei ole võimalik vaidlustajal pakkumusi esitada, sest vaidlustaja referentslepingute maht on määratletud ruutmeetrites , kuid kehtivad kvalifitseerimise tingimused ei võimalda esitada ega ka aru saada, kui suures mahus peaks olema pakkujate referentsleping ruutmeetrites. Seega piirab vaidlusalune tingimus ebamõislikult ja formaalselt konkurentsi ehk siis pakkujatel, kellel on sisuliselt pädevus olemas, ei saa pakkumust esitada hankija ebaproportsionaalselt seatud kvalifitseerimise tingimuse tõttu. Selleks, et tagada kvalifitseerimise tingimuse läbipaistvus tuleks määrata teede korrashoiutööde maht samuti ruutmeetrites, et need pakkujad, kellel on maht teiste hankelepingute alusel määratud ruutmeetrites, saaksid aru , millises suurusjärgus maht ruutmeetrites , on kvalifitseerimiseks piisav. Kokkuvõttes leiab v aidlustaja, et vaidlusalune kvalifitseerimise tingimus on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud võrdse kohtlemise läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Lugupidamisega Jaan Viljas Tallinna Kommunaalteenused OÜ juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/