Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon 31.10.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 299391 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Registrikood: 10312960 Kadaka tee 62a, Tallinn 12618 E-post: [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Skinest Rail Mõisa tn 4, Tallinn 13522 E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo Cobalt Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI Kokkuvõtlikult palub hankija Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud kulud kokku summas 6041,50 eurot (käibemaksuta). 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 299391. Käesolevaga esitab hankija menetluskulude nimekirja, mis sisaldab tema vaidlustusmenetluse kõiki kulusid, mis on kokku 6041,50 eurot (käibemaksuta). 2. Hankija on osalenud kõnealuses vaidlustusmenetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on hankija tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 28,1 tundi. 3. Hankijale osutasid teenust: − vandeadvokaat Carri Ginter 3,9 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaat Mario Sõrm 24,2 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). 4. Hankija esindajakulude nimekiri on järgmine: Teenuse Arve Kuupäev osutaja Teenuse kirjeldus Aeg (h) Vaidlustusele vastuse koostamine. Vastuse koostamine hankemenetluse 16.10.2025 Mario Sõrm peatamise taotlusele. Kõned kliendiga. 4,5 17.10.2025 Carri Ginter Vastuse koostamine vaidlustusele. 0,2 19.10.2025 Mario Sõrm Vastuse koostamine vaidlustusele. 6,2 19.10.2025 Carri Ginter Vastuse koostamine vaidlustusele. 0,7 Vastuse koostamine vaidlustusele. 20.10.2025 Mario Sõrm Kõned kliendiga. 2,5 Hankemenetluse peatamise otsuse kehtetuks tunnistamise taotluse 22.10.2025 Mario Sõrm koostamine ja esitamine VaKo-le. 0,5 Menetluskulude taotluse ja nimekirja 28.10.2025 Mario Sõrm koostamine. 0,5 29.10.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 3,1 30.10.2025 Mario Sõrm Täiendava seisukoha koostamine. 5,4 31.10.2025 Carri Ginter Täiendava seisukoha koostamine. 3,0 Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja 31.10.2025 Mario Sõrm koostamine. 1,5 28,1 5. Hankija on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 6. Hankijale tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arved nr 5120/25EE (lisa 1) ja 5136/25EE (lisa 2).  Sorainen – 3/3 – 7. Hankija kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. 8. Hankija kahe lepingulise esindaja poolt esindamine on põhjendatud – see tuleneb nii VaKo, kui ka Riigikohtu praktikast.1 Riigikohtu Halduskolleegium on leidnud, et üldjuhul ei oma vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas, eriti kui nad koostasid menetlusdokumendid koostöös, mitte ei teinud samaaegselt sama tööd.2 Lisad: 1) Advokaadibüroo Sorainen OÜ 28.10.2025 arve nr 5120/25EE. 2) Advokaadibüroo Sorainen OÜ 31.10.2025 arve nr 5136/25EE. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat 1 VaKo 207-20/223606; RKHKm 3-22-619, p 8. 2 RKHKm 3-22-619, p 8. Riigihangete Vaidlustuskomisjon 31.10.2025 Tartu mnt 85, Tallinn Edastatud e-posti teel [email protected] Digiallkirjastatud Riigihanke viitenumber: 299391 Hankija: Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Registrikood: 10312960 Kadaka tee 62a, Tallinn 12618 E-post: [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen AS Rotermanni 6, Tallinn 10111 Tel: 640 0900 E-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: Aktsiaselts Skinest Rail Mõisa tn 4, Tallinn 13522 E-post: [email protected] Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Advokaadibüroo Cobalt Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn E-post: [email protected] HANKIJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/11 – 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Kui tutvuda vaidlustaja täiendava seisukohaga, siis on selles paljusõnaliselt taasesitatud neidsamu väiteid, mida vaidlustuses ning mis vaidlusele lõppastmes midagi juurde ei anna. Ka puudub hankija arvates vajadus esitada samas menetluses vaidlustust sisuliselt kaks korda. Kuigi eksisteerib erinevatele autoritele omistatav ütlus kvantiteedil on oma kvaliteet, pole see vaidlustusmenetluses siiski abiks, vaid põhjustab mõlemale poolele asjatuid menetluskulusid. 2. Vaidlustaja hinnangul on käesoleva vaidluse puhul tegemist millegi nii erilisega, et seda ei peaks sootuks lahendama õiguse alusel, vaid nagu vaidlustaja on kuuel korral rõhutanud, hoopiski õigusväliste eriteadmiste alusel.1 Samamoodi püüab vaidlustaja teha sellest kaasusest midagi analoogset põhiseaduslikkuse järelevalve asjadele, milles VaKo peaks RHS-i kohaldamise asemel asuma hoopiski hindama pakkujate põhiõiguste riivet. Seda RHS ei võimalda. Täpsemalt väidab vaidlustaja, et „vaidlus eeldab n-ö kastist väljapoole mõtlemise oskust ning püstitatud küsimustele vastamist sisuliselt (sh põhiõiguste valguses), mitte pelgalt harjumuspärast lähenemist.“ Hankija sellega loomulikult ei nõustu – tegemist on üsna tavalise vaidlusega, mille muudab eriliseks vaidlustaja lihtsakoeline soov personaalseks lähenemiseks kvalifitseerimise tingimuste seadmisel. Seda riigihankeõigus ei toeta. 3. VaKo on õigusvaidluste lahendamise foorum, milles ta kohaldab õigust lähtudes RHS-ist ning õigust ei kohalda vaidlustaja valitud menetlusvälised isikud. Ka on siinkohal selge seegi, et väidetavate ekspertide arvamused pole RHS-i suhtes lex specialis ning kui vaidlustaja soovib nendele tuginedes kahtluse alla seada hankija õigust RHS-is ette nähtud kvalifitseerimise tingimusi seada, siis vaidlevad vaidlustaja eksperdid ju EL-i ja Euroopa Liidu seadusandjaga. 4. Eeltoodu viib meid loogiliselt vaidlustaja korduvate etteheideteni stiilis, et vaidlustajal on õigus, kuna hankija pole vaidlustaja väidetavate ekspertide iga üksiku idee ja arvamuse kohta mõtteid avaldanud. Hankija seab kvalifitseerimise tingimusi lähtudes hankija vajadustest ja RHS-is ja senises VaKo ja kohtupraktikas lubatust, arvestades kaalutlusõiguse sisu ja piire. 5. Nii nõutakse objektiivseid kriteeriume, mitte kõigi võimalike alternatiivide ja pakkujate personaalset käsitlust. Eeltoodu väljendub ka järjepidevas praktikas, mille kohaselt ei saa ükski pakkuja nõuda endale sobivaid või lihtsalt meelepäraseid tingimusi. Seetõttu on selge seegi, et kaalutlusõiguse osa ei ole see, et mis oleks mõnele konkreetsele pakkujale meelepärane. Samuti ei muuda hankija kaalutlusi õigusvastaseks see, et kvalifikatsiooni kontrollimiseks on vähemalt teoreetiliselt mitmeid erinevaid võimalusi. 6. Nii ei saa vaidlustusmenetluse osa olla põhjenduste esitamine sellest, et miks hankija on seadnud kvalifitseerimise tingimused, millele aktsiaselts Skinest Rail ei vasta. Vastupidi, hankija põhjendamiskohustus piirdub sellega, kas tingimused on objektiivsed ja täidavad RHS §-s 3 sätestatud eeldusi. Hankija on enam kui detailselt selgitanud, kuidas kvalifitseerimise tingimused on mõeldud tema vajaduste teenimiseks ega ole meelevaldsed või põhjendamatud. 7. Sellest peaks olema juba ilmne, miks hankija põhjendamiskohustuse osa ei ole ega saagi olla vaidlustaja väidetavate ekspertide iga mõtte kommenteerimine. Vaidlustajate väidetavate ekspertide arvamused keskenduvad laias laastus kahele. Esmalt sellele, et vaidlustaja või täpselt teadmata muu ettevõtja, on tehniliselt ja majanduslikult võimeline hankelepingut „tegelikult“ täitma, kui hankija kvalifitseerimise tingimusi üldse ei seaks, valiks mingid muud tingimused või leevendaks vaidlustusmenetluses täpsustamata ulatuses praegusi tingimusi. Kokkuvõtvalt selgub dokumentidest, et „üksnes käibenõue“ ei taga vaidlustaja hinnangul seatud eesmärki.2 Ometi ei sea riigihankeõigus „täiuslike tagatiste“ standardit. 1 Vt täiendava seisukoha p-d 1.3, 1.6, 3.1.1, 3.1.2, 3.4.2. 2 Vt täiendava seisukoha p 3.2.3 ja mujal.  Sorainen – 3/11 – 8. Teiseks argumenteerivad vaidlustaja väidetavad eksperdid, et seaduse alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimused ei täida seadusandja eesmärke, kuigi värskes kohtupraktikas on samasugusele väitele antud hinnang, et selles ei saa olla mõistlikku kahtlust, et täidavad.3 9. Eeltoodu tähendab kokkuvõttes, et vaidlustaja väidetavate ekspertide seisukohad ei ole antud vaidluses asjasse puutuvad, kuna hankija ei sea tingimusi lähtudes sellest, milleks on võimeline aktsiaselts Skinest Rail, vaid lähtudes omaenda põhjendatud vajadustest. Samamoodi ei pea hankija kvalifitseerimise tingimusi valima selle järgi, et mis võiks vaidlustajale olla antud juhul mugavam täita. Seetõttu ei pidanud vaidlustaja asuma kvalifitseerimise tingimuste üle peetavas vaidluses üleüldse tellima „eksperthinnanguid“ ega hankija asuma ka nendes väljendatut kuidagi ümber lükkama. Sellest vaidluse saatus kuidagi ei sõltu. 10. Mis aga vaidlustaja täiendavast seisukohast iseäranis eredalt silma jääb, on kõrvulukustav vaikus sellest, et millel vaidlustaja väited üldse põhinevad. Nõnda ei ole enamik mõtteid toetatud mistahes haldus- ega kohtupraktikaga, mis annab aluse arvata, et tegelikult ei olegi vaidlustaja väidetel mingisugust õiguslikku alust. See, et vaidlustaja soovib näha hankija põhjendamiskohustust ulatuslikumana või, et hankija pidanuks näiteks enne kvalifitseerimise tingimuste valimist põhiseadusliku proportsionaalsuse testi läbi tegema ning selle VaKo-s esitama,4 ei ole hankija seadusest tulenev kohustus. 11. Täiendavas seisukohas möönab vaidlustaja, et „Asjas ei ole vaidlust selles, et hankijal on õigus seada pakkujate majandusliku ja finantsalase võimekuse ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamiseks nõudeid. Samuti ei ole vaidlustaja väitnud, et netokäibe (müügitulu) nõuet kui sellist ei saaks kvalifitseerimistingimusena üleüldse esitada (saab, aga asjakohaselt, so koosmõjus ettevõtte jätkusuutlikkust väljendavate näitajatega) või et hankija ei saaks üldse referentslepinguid nõuda. Vaidlus on nende nõuete seadmise viisi üle.“5 Seda, miks vaidlustaja arvab, et tingimuste kehtestamisel ja valikul ei piisa mõistlikkusest vaid neile kohaldub „nõuded on vältimatult vajalikud“ standard, seisukohtadest välja ei loe.6 12. Lõpetuseks väidab vaidlustaja kokku kümnel korral sedagi, et hankija on oma vastuses vaidlustusele kedagi eksitanud. Hankija käsitleb neid väiteid eraldiseisvalt. Lõpeks on selge seegi, et ühe väite kordamine kümme korda ei muuda seda tõeseks. 2. KVALIFITSEERIMISE TINGIMUSED ON ÕIGUSPÄRASED 2.1. Mille üle siis vaidlustaja üldse vaidleb? 13. Kui tutvuda vaidlustaja täiendava seisukohaga, siis leiab sellest arvukalt etteheiteid sellest, kuidas hankija oma vastuses vaidlustusele eksitab ja moonutab vaidlustaja sõnu. Selmet, et usutavalt selgitada, et milles see väidetav eksitamine siis lõppastmes seisneb, on vaidlustaja asunud täiendavas seisukohas väitma, et vaidleb sellise kontseptsiooniga nagu kvalifitseerimise nõuete seadmise viis. Mida kõnealune määratlus täpselt tähendab, ei ole hankijale vaidlustaja täiendavast seisukohast lõpuni mõistetav. 14. Aga vaatame siis tõele näkku ja kõrvutame selle, et mida vaidlustaja on siis vaidlustanud, sellega, mida vaidlustaja väidab, et pole oma täiendavas seisukohas tegelikult vaidlustanud ning mille osas siis hankija väidetavalt vaidlustaja sõnu moonutab. 15. Vaidlustuse p-s 2.2.1.2 väidab vaidlustaja, et käibenõude seadmine ei ole olemuslikult hankelepingu täitmise tagamiseks kohane ega vajalik. Punktis 2.2.2.2 väidab vaidlustaja, et müügitulu ei ole sobiv finantsnäitaja ega anna sõltumata selle suurusest mitte mingit 3 TlnRKo 3-24-2374, p 22. 4 Ebaõige on ka vaidlustaja käsitlus, et RHS §-s 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõte tuleneb PS-ist. 5 Vt täiendava seisukoha p 1.4, 3.1.3 ja 3.2.2. 6 Vt täiendava seisukoha p 1.5.  Sorainen – 4/11 – indikatsiooni maksevõime ja finantsstabiilsuse kohta [...]. Sama punkt lõppeb seisukohaga, et: Seega ei anna üksnes netokäive (müügitulu) ka piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta hankelepingut täita ning ei ole seega hanke eseme suhtes kohane. Veelgi enam, vaidlustuse p-s 2.2.2.3 räägib vaidlustaja juba sellest, et käibenõue ei kajasta pakkuja tänast finantsseisundit ja suutlikkust isegi olemuslikult. 16. Nendest seisukohtadest ei saanud hankija järeldada midagi muud, kui seda, et vaidlustaja leiab, et käibenõue ei ole isegi olemuslikult sobiv pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks, kuivõrd vaidlustaja seisukohtadest selgelt nähtub, et see ei näita mitte midagi selle kohta, kas pakkuja on võimeline eelduslikult hankelepingut nõuetekohaselt täitma. 17. Täiendavas seisukohas on vaidlustaja hakanud oma seisukohtadest taganema, ilmselt põhjusel, et sai hankija vastusest teada, et õiguspraktika tema seisukohti kuidagi ei toeta. Nii on vaidlustaja asunud hoopis väitma, et ta ei olegi justkui vaidlustuses midagi sellist öelnud ning „eksitab vaidlustaja väidete osas“.7 18. Tegelikult ei selgu hankijale ka täiendavast seisukohast, et mis siis täpselt käibenõudega vaidlustaja arvates valesti on või mida siis hankija vaidlustaja arvates tohib või ei tohi teha. Ühest küljest pole käibenõue vaidlustaja arvates sootuks sobiv, kuid teisest küljest nõustub vaidlustaja ka sellega, et hankija võib käibenõude seada (vt täiendava seisukoha p 3.1.3 ja 3.2.2). Seejärel argumenteerib vaidlustaja seisukoha p-s 3.2.2, et käibenõue pole siiski kohane ega vajalik piirang, millest lõppastmes ei selgu, et mida vaidlustaja siis õigusvastaseks peab. 19. Sama lugu nagu käibenõudega on ka vaidlustaja väidetega referentslepingute nõudmise olemuslikust sobivusest. Vaidlustuse p 2.3.1.1 algab sõnadega, et referentslepingute nõue ei ole asjakohane hanke eseme suhtes, ei ole vajalik ega mõõdukas. Järgmises punktis väidab vaidlustaja, et referentslepingute nõue on sellisena õigusvastane olemuslikult, milles sõna „olemuslikult“ on vaidlustaja lausa rasvases kirjas esile toonud. 20. Vaidlustuse p-s 2.3.2.2 asub vaidlustaja seisukohale, et referentslepingute nõue ei ole kohane hanke eseme suhtes, kuna see ei arvesta pakkuja tegelikku suutlikkust hankelepingut täita. See ei väljenda vaidlustaja arvates kohaselt ja usaldusväärselt pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust. Nendest argumentidest sai hankija jällegi ainult järeldada, et ju vaidlustaja on nüüdki asunud seisukohale, et referentslepingute täitmine olemuslikult varasemat kogemust ei ilmesta, mistõttu ei saa hankija ka sellist tingimust õiguspäraselt seada. 21. Täiendavas seisukohas asub vaidlustaja jällegi väitma, et hankija moonutab tema sõnu ka viitab jällegi sellele, et ta vaidlustab hoopis „kvalifitseerimistingimuse seadmise viisi“, mitte aga hankija õigust varasemat kogemust referentslepingute täitmise kaudu nõuda. 22. Siingi on vaidlustaja vastuoluliste väidete valguses hankijal keeruline mõistlikult vaidlust pidada, kuivõrd vaidlustaja väidab sisuliselt, et referentslepinguid võib nõuda ja siis ka, et neid ei või nõuda. Olustikus, milles vaidlustaja ei ole teadaolevalt ainsatki trammi projekteerinud, ehitanud ega tarninud, on selline argumentatsioon mõistetav, kuid selle tagajärg ei saa olla see, hankija peaks leppima taotlejaga kellel polegi varasemat kogemust. Kui vaidlustaja aga näiteks plaanib ühistaotluse esitada mõne teise ettevõtjaga, kellel mingi trammide tarnimise kogemus on, siis pole vajadust laskuda vaidlusesse selle üle, et kas hankija võib varasemat kogemust nõuda, vaid vaidlus laheneb sellega, et millist varasemat kogemust võib nõuda. Ilmselt sooviks ka vaidlustaja siis oma kogemust tõendada just täidetud referentslepingute kaudu. 23. Vaidlustaja on aga valinud maksimumprogrammi, vaidlustades kõike, mida on võimalik ja on nüüd täiendavates seisukohtades kimpus sellega, et tema väited ei ole kooskõlas seaduse ega haldus- ja kohtupraktikaga ning on vastuolulised. Selles ei ole süüdi hankija vaid see on vaidlustaja vaidlustustaktika vili. 7 Vt täiendava seisukoha p 3.2.2.  Sorainen – 5/11 – 2.2. Mida ütleb vaidlustaja väidete kohta haldus- ja kohtupraktika? 24. Haldus- ja kohtupraktika on vaidlustaja tõstatatud küsimustes lihtne ja selge. 25. Hankija lähtub kvalifitseerimise tingimuste seadmisel sellest, milliseid tõendeid lubavad näiteks RHS § 99-102 või RHS 5. peatükk nõuda. Selle alusel valib hankija ka kvalifitseerimise tingimused. See, kas ja milliseid kvalifitseerimise tingimusi hankija võib valida on hankija kaalutlusõiguse küsimus, mille tarbeks on hankijal ulatuslik kaalutlusruum.8 Nii on Euroopa Kohus ka kvalifitseerimise tingimuste kohta korduvalt rõhutanud, et kuna hankijal on enda vajaduste hindamiseks parimad eeldused, siis on hankija vaba hindama seda, milliseid hankemenetluses osalemise tingimusi ta peab enda seisukohast sobivaks tagamaks eelkõige hankelepingu täitmine talle sobivaks peetaval kvaliteeditasemel.9 26. Otsustus ühe või teise kvalifitseerimise tingimuse kasuks on VaKo ja kohtu kontrolli ese seega piiratud ulatuses, kuivõrd kvalifitseerimise tingimuste valik ei allu kohtulikule kontrollile abstraktselt ning kohus ega VaKo ei saa hankijale ette kirjutada, milliseid tingimusi hankija peaks kehtestama või mitte kehtestama.10 Eeltoodu omakorda tähendab, et küsimus selle kohta, millist liiki kvalifitseerimise tingimusi võib hankija seada, laheneb vastuse leidmisega sellele, kas valitud tingimus vastab hankelepingu esemele, ehk on teisisõnu asjakohane. Seejärel saab ühe, kahe või kolmeastmelisel skaalal hinnata ka tingimuse proportsionaalsust ja vajadusel ka seda, kas tingimus on piisavalt selge, st läbipaistev. 27. Riigikohus on kvalifitseerimise tingimuse asjakohasuse kohta selgitanud, et selle peamiseks eelduseks on seotus riigihanke esemega.11 Ilmselt ei saa siiski mõistlikku vaidlust olla selles, et käibenõue ja referentslepingute nõue on riigihane esemega vahetult seotud. 2.2.1. Käibenõue on asjakohane 28. Riigihanke esemeks on trammide projekteerimine, valmistamine ja tarnimine. Lihtsamalt öeldes hangib hankija tramme. Hankija teostab trammidega sõitjate vedu, seega on hankija jaoks oluline ja avalikes huvides, et trammid oleks kvaliteetsed ja liikluses ohutud, saabuksid õigel ajal ning sobiksid Tallinna eripärastesse tingimustesse. Seetõttu tuleb trammid hankija vajaduste tarbeks eelnevalt projekteerida ja vaidlustaja pole vastu vaielnud sellele, et trammide projekteerimine võib võtta aastaid. Lisaks projekteerimisele tuleb trammid ka valmistada ja tarnida ning enne kasutusse andmist peavad trammid läbima katsetused, mis võtavad mitu kuud. Seega ei soeta hankija praegu Stockmanni koogiletist torditükki, vaid keerulisi masinaid, mille tootmine on kallis. 29. Eeltoodust nähtub, et hankijal on vaieldamatu huvi tulevase hankelepingu nõuetekohase täitmise suhtes. Seda huvi suurendab ka asjaolu, et see on lahutamatult seotud avaliku huviga ühistranspordi toimimise suhtes Tallinnas, arvestades siinkohal ka Tallinna plaanidega avada kuni kaks uut trammiliini. Sellele asjaolule pole vaidlustaja samuti vastu vaielnud. Selleks, et avada kaks uut trammiliini, peavad neid liine teenindama ka trammid. Vaevalt, et kellegi huvi on see, et neid trammiliine teenindaksid 1970. aastatel projekteeritud liigendtrammid KT-4 või veidi hilisemast asjast pärinevad liigendtrammid KT-6. 30. Kui hankijal on põhjendatud vajadus uute trammide suhtes, siis on põhjendatud ka hankija vajadus selle kohta, et pakkujal oleks majanduslik võimekus kanda trammide projekteerimise, tootmise ja tarnimisega seotud majanduslikku koormat. See majanduslik koorem võib hõlmata kuni 22 trammi projekteerimist, ehitamist ja tarnimist ning hilisemat varuosade ja materjalide kättesaadavuse tagamist trammi väga pika eluea (40 aastat) vältel. Veelgi lihtsamalt, hankijal 8 EKo C-403/21, NV Construct, p 60. 9 EKo C-195/21, Smetna palata na Republika Bulgaria, p 50. 10 TlnRKo 3-24-2374, p 14. 11 RKHKo 3-3-1-65-11, p 29.  Sorainen – 6/11 – on põhjendatud huvi, et tema lepingupartner oleks pikema ajaperioodi jooksul olemas ja võimeline kohustusi kandma. 31. Eeltoodu põhjendab hankija hinnangul selgelt ka seda, et hankija on igal juhul õigustatud kvalifitseerimise tingimuseks seadma käibenõude. Teisisõnu on käibenõue igal juhul hanke eset arvestades asjakohane ja ilmestab piisavalt hästi mistahes pakkuja eeldatavat võimekust kanda pikema perioodi jooksul hankelepingu täitmise majanduslikku koormat. 32. Vastupidiselt vaidlustaja väidetele, ei ole käibenõue mingi asjakohatu instrument, mis mitte midagi ei ilmesta. Seda, et käibenõude eesmärk on ilmestada pakkuja majanduslikku suutlikkust hankelepingut eeldatavalt nõuetekohaselt täita on värskelt rõhutanud ka Tallinna Ringkonnakohus.12 Kuigi vaidlustaja nn finantsekspert väidab vastupidist, ei usu hankija, et kohtud ja VaKo on aastakümneid õigust valesti kohaldanud. 33. Siinjuures pole käibenõue lihtsalt üks paljude nõuete seast, vaid direktiivide ja RHS-i mõttes on käibenõue nn eelistatud tingimus.13 34. Kui käibenõue on Euroopa Liidu seadusandja valikul eelistatud tingimus, siis peaksid esinema mingid iseäranis kaalukad ja eripärased põhjused, miks hankija ei tohiks käibenõuet kasutada. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et käibenõude nn olemuslik ebasobivus saab kõne alla tulla üksnes väga erandlikes olukordades.14 Vaidlustaja püüab küll väita, et hankija peaks käibenõudest sootuks loobuma või seadma mingid muud tingimused, millele vaidlustaja vastab, kuid need ei saa olla direktiivi 2014/24 art 58 lg 3 kontekstis erandlikud asjaolud. Sisuliselt on praegu tegemist olustikuga, milles vaidlustaja nõuab endale meelepäraseid tingimusi, rüütades oma väiteid sellega, kuidas tingimused, millele tema ei vasta, on olemuslikult mh asjakohatud. Asjaolu, et vaidlustaja arvates eksisteerivad mingid muud kvalifitseerimise tingimused, millele „juhuslikult“ ka vaidlustaja väidetavalt vastab, ei muuda valitud tingimusi õigusvastaseks. 35. Riigihanke juurde on registreerunud arvukalt ettevõtjaid ning hankijal on juba varasemast teada, et sellise käibenõude ületab suur arv taotlejaid. See tähendab omakorda, et riigihankes on tagatud piisav konkurents ning ei saa väita, et tingimus on konkurentsi ebakohaselt piirav.15 36. Seega ei ole hankija arvates kahtlust, et käibenõue on kohane kvalifitseerimise tingimus ja hankija ei pea seda „asendama“ mistahes muu tingimusega üksnes selleks, et vaidlustaja huve teenida. Liiatigi on vaidlustaja ise riigihangete registri teabevahetuses saadetud sõnumis nr 1011345 argumenteerinud, et käibenõue võiks olla madalam ja arvestama temale sobivaid allikaid, mitte aga seda, et käibenõue oleks ebasobiv instrument. 37. Samamoodi puudub vaidlustajal õigus nõuda ka seda, et hankija kehtestaks rohkem või karmimaid kvalifitseerimise tingimusi. Vaidlustaja ja nn finantseksperdi arvamusest nähtub, et kuivõrd nende arvates käibenõue justkui midagi ei ilmesta, siis peaks hankija kehtestama lisaks veel mingeid muid kvalifitseerimise tingimusi, mida saab tõendada näiteks suhtarvudega. Küll aga jätavad vaidlustaja ja finantsekspert siinkohal tähelepanuta tõsiasja, et väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt ei olegi pakkujal subjektiivset õigust nõuda teatud tingimuste kehtestamist või seda, et kvalifitseerimise tingimusi oleks rohkem.16 2.2.2. Käibenõue on proportsionaalne 38. Hankija ei asu siinkohal esitama pidulikku proportsionaalsuse testi, kuna nii nagu nähtub ka VaKo ja kohtute praktikast, ei ole see hankeasjades tingimata vajalik. 12 TlnRKo 3-24-2374. 13 TlnRKo 3-24-2374, p 21. 14 TlnRKo 3-24-2374, p 21. 15 Vrd TrtRKo 3-20-718, p 23; VaKo 60-21/233209, p 7.5; TlnRKo 3-20-157, p 15; VaKo 4-21/229780, p 8.4.3; VaKo 205-17/180426, p 9.2; TrtRKo 3-11-1300, p 14. 16 Vrd TlnRKo 3-13-2218, p 14.  Sorainen – 7/11 – 39. Kuna seadusandja on võimaldanud nõuda netokäivet hankelepinguga seotud valdkonnas ja hankija on võimaldanud arvesse võtta sellestki laiemat käivet (rööbastransport), siis on raske näha, millised on siingi need erilised asjaolud, et lugeda tingimust ebaproportsionaalseks. 40. Seda järeldust ei väära ka vaidlustaja täiendavates seisukohtades esitatud uus asjaolu, et käibenõue ei ole praktiline, kuivõrd väidetavalt on seda raske kontrollida. Hankija on siiski kvalifitseerimise tingimustes reguleerinud, kuidas käibenõude täitmist kontrollitakse, jättes endale õiguse nõuda pakkujatelt vastavaid majandusaasta aruande väljavõtteid. Kui vaidlustaja leiab, et see on ületamatu takistus, siis on vaidlustajal alati võimalus taotlust mitte esitada või kui vaidlustaja peakski kvalifitseeruma, siis hankijale nõutud andmeid mitte esitada, kui hankija peaks neid andmeid soovima. 41. Käibenõude suuruse osas märgib hankija täiendavalt järgmist. Tehnilise kirjelduse p 2.1 kohaselt on trammide tarnimine reguleeritud nõnda, et esimene tramm tuleb hankijale üle anda hiljemalt 33 kuud pärast hankelepingu sõlmimist ja ülejäänud trammid hiljemalt 41 kuud pärast hankelepingu sõlmimist. Need kuupäevad on seatud arvestusega, et nn põhitrammid tarnitakse 2029. aasta esimeses pooles viisil, et need oleks võimalik kasutusse võtta mh uute võimalike trammiliinide teenindamiseks. 42. Hankija on võimaldanud sellist tähtaega ka lähtudes kaalutlusest, et on pakkujaid, kellel ei pruugi olla kogemust Tallinnasse või Tallinnaga sarnase kliimaga ja trammiteedega asukohta trammide projekteerimisest ja tarnimisest. Seega võimaldavad sellised tarnetähtajad pakkujatel tramme piisava ajavaruga projekteerida, et neid saaks vastavalt hankija nõuetele ka ehitada. 43. Riigihanke alusdokumentidest tuleneb, et esimene tramm tarnitakse varem seetõttu, et sellega teostatakse intensiivselt katsetusi. Katsetused on vajalikud tagamaks trammi ohutus ja sobivus Eesti oludesse ning veendumaks, kas tarnitavad trammid hankija nõuetele vastavad. See tähendab praktikas, et kui esimene tramm on katsed läbinud, siis asub pakkuja valmistama ülejäänud tramme. Vastupidine praktika tähendaks, et kui pakkuja valmistab kõik trammid nii- öelda „lattu“, siis võtab ta riski, et peab hakkama katsetuste põhjal oma tramme ümber ehitama. Seda oleks majanduslikult ebamõistlik. 44. See omakorda tähendab, et hankelepingu täitmise majanduslik koorem langeb praeguste tähtaegade kontekstis trammide tootmise osas suuresti 2029. aastale, mille jooksul peab pakkuja tootma ja tarnima 8 kuulise perioodi sees kümme trammi. Kui hankija kohaldab optsiooni, siis tarnima eelduslikult lühikese tähtaja jooksul pärast põhitramme ka kuni 12 optsioonitrammi. Sõltuvalt optsiooni rakendamise hetkest, võib see tähendada, et optsioonitrammid tarnitakse ka lühikese aja jooksul nt 2030. aastal. Nii arvestab hankija seatud käibenõue 50 miljonit eurot ka sellega, et majanduslik koormus on hankelepingu täitja jaoks teatud perioodidel iseäranis kõrge, mis õigustab ka valitud käibenõude suurust. 2.2.3. Referentslepingute nõue on asjakohane 45. Hankija on enda hinnangul referentslepingute üle peetavas vaidluse osas vaidlustaja väidetele juba oma vastuses vaidlustusele ammendavalt vastanud. Nii õiguskirjanduses, kohtute kui ka VaKo praktikas on jõutud ühesele arusaamale, et hankija võib nõuda pakkuja varasemat kogemust ning selle raames on asjakohane ja proportsionaalne, et see kogemus oleks saanud hanke esemele vastavate referentslepingute täitmise kaudu. 46. Nõnda on ka VaKo ühemõtteliselt asunud seisukohale, et taotleja kogemus rongide projekteerimisel, valmistamisel ja müümisel ei kajasta tema võimet täita nõuetekohaselt ka trammide projekteerimise, valmistamise ja müümise hankelepingut.17 47. Vaidlustaja nn ekspert võib ju samamoodi väita, et nõutavat kogemust võiks ilmestada näiteks mingisuguste rajatiste olemasolu, kogemus „sarnaste“ tehniliste ülesannete täitmisel või 17 VaKo 130-21/233711, p 6.2.1.1.  Sorainen – 8/11 – kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamine, kuid seegi ei näita ikkagi lõppude lõpuks mistahes kogemust trammide projekteerimisest, ehitamisest ja tarnimisest. ISO sertifikaat tramme ei ehita nagu ei näita ka selle olemasolu, et tramme on ehitatud. 48. Vastupidiselt vaidlustaja korduvatele väidetele, ei ole hankija vaidlustaja nn eksperdi tehnilist ekspertiisi ignoreerinud, vaid pikematagi on selge, et see nn eksperdi arvamus ei vasta sellele, mida Eesti haldus- ja kohtupraktikas on nendes küsimustes omaks võetud. Näiteks väidab vaidlustaja, et tema nn ekspert on leidnud, et rongide ehitamise kogemus on sobiv referents tõendamaks seda, et pakkujal on trammide ehitamise kogemus. Seda vaidlust on juba samadel argumentidel varem peetud, mis päädis juba eespool esitatud VaKo tõdemusega, et rongide ehitamise kogemus ei kajasta võimet valmistada tramme. Suures osas on „ekspert“ asunud tuvastama asjaolusid ja andma õiguslikke hinnanguid, mis on VaKo pärusmaa. 49. Kui nüüd vaidlustaja eeldas, et hankija tellib vahepealsel ajal omapoolse ekspertiisi sellest, kuidas ilmselgelt on trammid olulised spetsiifilisemad sõidukid, kui rongid, siis hankija ei pidanud seda eeltoodud asjaoludel vajalikuks. Teisisõnu ei ole hankijale usutav, et nn ekspertide mistahes hinnangud saavad ümber lükata väljakujunenud õiguspraktikat. 50. Kuivõrd praeguse vaidluse raames on korduvalt põrgatatud torditüki näidet, siis praegu soovib hankija soetada piltlikult kallist ja keerulist pulmatorti. Vaidlustaja ütleb aga, et hankija ei tohi nõuda, et pakkujad oleks kunagi ühtegi torti valmistanud või kui tohib midagi nõuda, siis üksnes seda, et pakkujad oleks varem küpsetanud nt pannkooki või pirukaid ning kui hankija väga-väga ikka midagi soovib nõuda, siis maksimaalselt seda, et pakkujal oleks sahtlis tordialus, veidi toidukilet ja tordilusikad. Muus osas peab siis hankija „lihtsalt“ uskuma, et pannkoogi küpsetamise kogemus võimaldab ka pulmatordi edukalt valmis meisterdada. 51. Eeltoodud näite kurbloolisus peitub siiski tõsiasjas, et kui pulmatordi ebaõnnestumine on pulmaliste jaoks isiklikku laadi probleem, millest lustaka pulmapeoga ilmselt üle saadakse, siis hankija ei saa võtta endale, trammisõitjatele ja Tallinna linnale seda riski, et hankelepingut võiks asuda täitma pakkuja, kellel on parimal juhul kogemus mõne üksiku trammi ehitamisest, kuid halvimal juhul puudub mistahes kogemus sootuks. Hankija siiralt hindab vaidlustaja soovi tramme projekteerida, ehitada ja tarnida, kuid hankija ei saa oma õiguspärastest nõudmistest loobuda üksnes selleks, et vaidlustajale meele järgi olla ning võtta sellega ebamõistlikke riske. Pakkuja soov siseneda uutele turgudele ei pea toimuma hankija klientide, st linnaelanike ja külaliste ning teiste liiklejate ja teenuskvaliteedi arvelt. 52. Siirdudes referentslepingute maksumuse ja arvu juurde, siis on hankija neidki valikuid ammendavalt ning kooskõlas haldus- ja kohtupraktikaga põhjendanud. Vastupidiselt vaidlustaja arvamusele, ei tulene haldus- ja kohtupraktikast sellist tõendamiskoormist, mida vaidlustaja praegu soovib hankijale omistada. See, et vaidlustaja on tellinud kaks „sõltumatut“ analüüsi nn ekspertidelt, mis ei ole vaidluses isegi asjakohased, ei tähenda, et sellest tuleneks hankijale nüüd omakorda kohustus tellida vastuseks omalt poolt samamoodi „sõltumatuid“ ekspertiise. 53. Seda, kuidas ja millega peab hankija oma seisukohti vaidluse korral põhjendama, ütleb haldus- ja kohtupraktika ning see ei ole seotud vaidlustaja lennukate soovidega sellest, mida ta arvab, et peaks hankija tõendamiskoormis olema. 54. Hankija on referentslepingute arvu ja maksumust kohaselt kaalunud. Referentslepingute arv väljendab hankija jaoks soovi, et taotlejal oleks mitme projekti raames kogemus eelduslikult mitme trammi projekteerimisest, ehitamisest ja tarnimisest. Referentslepingute minimaalne maksumus näitab hankija jaoks mh seda, et pakkujal on võimekus teostada keerulisemaid projekte, milles oleks eelduslikult projekteeritud ja tarnitud ka mitu trammi. Kogumis on nende tingimuste eesmärk tagada, et pakkujal oleks varasem kogemus, mis eelduslikult vastab hankija soovitud kvaliteeditasemele hankelepingu täitmise käigus. See on juba eespool käsitletud EL kohtupraktika kohaselt legitiimne kaalutlus.  Sorainen – 9/11 – 55. Mäletatavasti tellib hankija praegu kuni 22 trammi, eeldatava maksumusega 88 miljonit eurot. Vaidlustaja ei ole eeldatavale maksumusele vastu vaielnud. Kõrvutades referentslepingu vähimat maksumust praeguse hankelepingu eeldatava maksumusega, on selge ka see, et hankija nõutu ei saa olla kuidagi liiane. Hankija nõuab lihtsalt mitme väiksemas mahus lepingu täitmise kogemust, mis ilmestab hankija jaoks paremini võimekust tulevast hankelepingut täita, kui nt tingimus, et pakkuja oleks ühe korra varem täitnud referentslepingut maksumusega 88 miljonit. 56. Tähelepanuväärne on siinkohal see, et vaidlustaja ei ole vaidlustanud referentslepingu tingimust, mille alusel peab vähemalt üks referentslepingutest olema täidetud Eestiga sarnastes keskkonnatingimustes.18 Tegemist on oluliselt spetsiifilisema tingimusega, kui vaidlustaja poolt välja toodud referentslepingute arv ja vähim maksumus, kuid see ei näi vaidlustajat häirivat. 57. Kui vaidlus nüüd taandada sinna, kuhu vaidlustaja seda soovib ehk stiilis miks kümme miljonit, miks mitte 7,4, miks neli referentslepingut, miks mitte null, siis vaidlustuse sellistel argumentidel rahuldamine tähendaks lõppastmes seda, et hankijal ei olekski võimalik oma kaalutlusõigust mõistlikult kasutada. Samuti võtaks see ära mõtte mõistelt „lai diskretsioon“. 58. Riigikohus on tuntud Plandenti kohtuasjas sisustanud hankija kaalutlusruumi nii, et hankija võib tehnilise kirjeldusega tekitada isegi olukorra, milles ongi ainult üks pakkuja, kes tehnilise kirjelduse nõuetele vastavat seadet pakkuda saab. Riigikohtu hinnangul on hankija selline kaalutlus õiguspärane, kui eksisteerib vähemalt üks objektiivne põhjus, milleks viidatud kohtuasjas pidas Riigikohus seda, et põrandaga kohtkindlalt ühendatud hambaravitool on eelduslikult stabiilsem, kui ühendamata hambaravitool.19 59. Hankija arvates oleks sellise kohtupraktika valguses kummastav, kui kvalifitseerimise tingimuse üle peetavas vaidluses oleks ebakohane kaalutlus see, kui hankija soovib rahalises mõttes pigem tagasihoidlikumat kogemust, kuid mitme referentslepingu raames. Liiatigi, kui kvalifitseerimise tingimusi saab ületada ka ühispakkumuse esitamise või tuginemise kaudu, millele viitab oma täiendavas seisukohas ka vaidlustaja (vt seisukoha p 2.1.3). Seega ei ole referentslepingu nõudest tulenev piirang isegi olemuslikult sama intensiivne, kui Plandenti kohtuasjas kaalumise all olnud tehnilise kirjelduse nõue, mida õiguspäraseks peeti. Praegu ei saa mõistlikult vaielda selle üle, et hankijal on põhjendatud huvi selle suhtes, et pakkujatel oleks eeldatav majanduslik ja kutsealane võimekus tulevast hankelepingut nõuetekohaselt täita ning selleks on hankija valinud kohased instrumendid, mida on sisustanud korrektselt. 60. Vaidlustaja argumentidega kaasa minek tähendaks lõppastmes seda, et hankijal polegi kaalutlusruumi. Vaidlus taanduks aga küsimusele, kas mingilgi viisil ja kuidagi saaks veelgi vähesemate nõuetega – kasvõi hüpoteetiliselt. Riigihankeõigus sellist „race to the bottom“ lähenemist ei toeta. Hankija ei vaidle siinkohal sellega, et referentslepingute arv ja ka vähim maksumus alluvad proportsionaalsuse kontrollimisele, kuid ei nõustu vaidlustaja käsitlusega, et hankija ei saa põhjendada oma valikuid enda reaalsete vajadustega isegi siis, kui tingimused ei ole meelevaldsed. Hankijale peab jääma mõistlik kaalutlusruum.20 18 Täpsem sõnastus: Vähemalt 1 (üks) neljast taotleja poolt täidetud lepingust peab olema sõlmitud trammide projekteerimiseks, valmistamiseks ja müügiks, mida kasutatakse Eestiga (Tallinnaga) sarnastes keskkonnatingimustes. Sarnased keskkonnatingimused on Balti riikides, Soomes, Rootsis, Norras, Poolas või muus riigis või linnas, kus valitseb parasvöötme mereline-mandriline kliima, aastas sademeid on ca 550-800 mm, keskmine suhteline õhuniiskus on vähemalt 85%, kusjuures külmal ajal kasutatakse tänavahoolduses soola ja klimaatilised tingimused vastavad talvisele tsoonile W(III) EN 14750:202. 19 RKHKo 3-20-718. 20 Vrd TlnHKo 3-14-52158, p 19.  Sorainen – 10/11 – 3. VAIDLUSTUSMENETLUSES T EI NÄHTU VAIDLUSTAJA REAALNE VÕIMALUS RIIGIHANKES OSALEDA 61. Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas väitnud sedagi, kuidas vaidlustajal on mingil põhjusel reaalne võimalus riigihankes osaleda. Hankijale ei selgu ka nende näidete varal, milles see reaalne võimalus täpselt väljendub. Nimelt, vaidlustaja ei ole ümber lükanud hankija argumenti, et vaidlustaja ei ole teadaolevalt varasemalt tramme valmistanud. 62. Vaidlustaja väide sellest, kuidas teda turu-uuringusse kaasati on korrektne, kuid selle põhjus ei peitu asjaolus, et hankijale pidi olema kuidagi ilmne, et aktsiaselts Skinest Rail tegutseb trammide tootmise valdkonnas. Nimelt pöördus vaidlustaja 05.08.2025, st enne turu- uuringu alustamist, ise hankija poole kirjaga, milles tegi mh ettepaneku kvalifitseerimise tingimuste muutmiseks, kuigi nagu öeldud, polnud selleks hetkeks isegi turu-uuringut alustatud. 63. 14.08.2025 pöördus vaidlustaja uuesti hankija poole, soovides turu-uuringust osa võtta. Hankijal ei olnud selle vastu tõe poolest midagi, liiatigi oleks olnud kummastav turu-uuringust huvitatud ettevõtjat kuidagi tõrjuda. Seetõttu edastati turu-uuringu küsimustik ka vaidlustajale. Eeltoodu aga ei tähenda, et hankija jaoks oleks olnud ilmne või oleks ka täna üheselt selge, kas aktsiaseltsil Skinest Rail on reaalne võimekus riigihankes osaleda. 64. Vaidlustaja on oma täiendavas seisukohas märkinud, et nõutavat kogemust ja pädevust on võimalik tõendada ka ühispakkumuse esitamise teel, kuid esitatud materjalidest ei nähtu üheselt, et kellega siis aktsiaselts Skinest Rail ühispakkumust esitada plaanib. Kui selleks on nt Läti ettevõtja Daugavpils Lokomotīvju Remonta Rūpnīca AS, siis ei olnud vaidlustajal mingit põhjust jätta seda vaidlustuses või seisukohas välja ütlemata. 4. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUD EI OLE VAJALIKUD EGA PÕHJENDATUD 65. Hankija hinnangul on vaidlustaja valik esitada mitu ringi seisukohti, oma seisukohti korrata ja koguda tõendina asjatundja arvamus asendamaks VaKo otsustuspädevust, põhjendamatult menetluskulusid suurendav. 66. Alustada tuleks siinkohal sellest, et vaidlustaja taotletud nn finantsekspertiisi kulu ei ole vaidlustusmenetluses hüvitatav kulu. Vaidlustusmenetluses on hüvitatavad menetluskulud riigilõiv, lepingulise esindaja kulud ning eksperditasu. Küll aga ei ole eksperditasu all RHS §-s 198 silmas peetud vaidlustaja omaalgatuslikult tellitud mistahes arvamusi, mida vaidlustaja võib ka nimetada ekspertiisiks, vaid eksperdi kaasamine on RHS § 195 lg-s 8 reguleeritud nõnda, et eksperdi kaasamise üle otsustab VaKo. 67. Antud juhul ei ole VaKo vaidlustaja esitatud nn ekspertide kaasamist otsustanud, mistõttu pole tegemist ka hüvitatava menetluskuluga RHS § 198 mõttes. Finantsekspertiisi kulu ei ole omistatav ka lepingulisele esindajale, kuna väidetav ekspert ei ole vaidlustajat reaalselt vaidlustusmenetluses esindanud. Seega tuleb ükskõik millise otsuse korral jätta vaidlustaja nn finantsekspertiisi kulu täies ulatuses vaidlustaja kanda. 68. Järgmisena väidab vaidlustaja, et tema esindajad on kulutanud vaidlustusmenetluses kokku 49,75 tundi. Hankija ei tea, kuidas selline ajakulu on võimalik. Ilmselt oleks ühe ringi läbimõeldud seisukohtade esitamisega kulusid kokku hoidnud. Näiteks samadel ainestel ja argumentidel peetud vaidlustusasjas 130-21/233711 oli ühe teise vaidlustaja esindaja ajakulu 25 tundi, mis võiks olla ka hea orientiir sellest, milline võiks antud vaidlustusasjas olla vaidlustaja maksimaalselt põhjendatud ja vajalik esindajakulu. Lugupidamisega  Sorainen – 11/11 – Carri Ginter Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat ARVE Nr. 5120/25EE Kuupäev 28-10-2025 Maksetähtpäev 18-11-2025 Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Eve-Ly Luik Kadaka tee 62a 12618 Tallinn Eesti KMKR: EE100103140 Reg. nr: 10312960 Ülesanne: 25-34869-0065 Riigihanke vaidlus (299391) Teenus ajavahemikul: 16-10-2025 - 28-10-2025 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 15,10 (EUR) 3 246,50 779,16 (24%) 4 025,66 KOKKU (EUR) 3 246,50 779,16 4 025,66 (EUR) Tasuda kokku 4 025,66 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 5120/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest. ARVE Nr. 5136/25EE Kuupäev 31-10-2025 Maksetähtpäev 21-11-2025 Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Eve-Ly Luik Kadaka tee 62a 12618 Tallinn Eesti KMKR: EE100103140 Reg. nr: 10312960 Ülesanne: 25-34869-0065 Riigihanke vaidlus (299391) Teenus ajavahemikul: 29-10-2025 - 31-10-2025 Neto Käibemaks KOKKU Aeg kokku 13,00 (EUR) 2 795,00 670,80 (24%) 3 465,80 KOKKU (EUR) 2 795,00 670,80 3 465,80 (EUR) Tasuda kokku 3 465,80 Tasumisel palume maksedokumendile märkida arve number 5136/25EE Lisainfo Pangainfo Arve on väljastatud elektrooniliselt ja kehtib ilma Ettevõte: Advokaadibüroo Sorainen OÜ allkirjata. Reg. nr: 10876331 Viivis 20% aastas KMKR: EE100777673 Pank: Swedbank AS Aadress: Liivalaia 8, 15040 Tallinn, Eesti Konto: EE592200221019758083 SWIFT: HABAEE2X Kadri Härginen Partner, vandeadvokaat Meil on käsil üleminek uuele IT-süsteemile. Meie meeskond kontrollib kõiki arveid hoolikalt üle, et leida üles kõik võimalikud ebatäpsused, kuid kui peaksite siiski märkama, et midagi on valesti, palun andke sellest meile teada aadressil [email protected] ja me viime parandused kohe sisse. Täname mõistva suhtumise eest.