Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1188 - Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f405a14b-f97b-4c49-83ca-6218430b83e1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f405a14b-f97b-4c49-83ca-6218430b83e1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/722 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_konkurentsivoime_muutmine.pdf 2. Seletuskiri, SK_konkurentsivoime_muutmine.pdf Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Allar Korjas 625 6162 [email protected] Helen Palginõmm 625 6260 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 27.10.2025 MÄÄRUS (kuupäev digiallkirjas) nr ….. Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. § 1. Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruses nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 teist lauset täiendatakse pärast sõnu „kestlikule arengule“ sõnaga „eelkõige“; 2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Selle kinnisasja asukoht, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse materiaalne vara paigaldatakse, loetakse projekti elluviimise kohaks.“; 3) paragrahvi 4 lõige 3, § 11 lõike 2 punktid 6–8, § 13 lõike 6 punkt 4, lõige 8 ja lõike 9 punkt 3, § 15 lõige 3 ning § 16 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 lõikes 6 asendatakse sõnad „Toetatav tegevus“ tekstiosaga „Taotleja kavandatav tegevus (edaspidi ka projekt)“ ja sõnad „toetatava tegevusega“ asendatakse sõnaga „projektiga“; 5) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust antakse 15 kuni 65 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.“; 6) paragrahvi 6 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja tekstiosa „4, 7,“; 1 7) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 12¹ järgmises sõnastuses: „12¹) liisingumakse, kui liisinguandja ei ole krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus;“; 8) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse sõnad „välja selgitama selles paragrahvis sätestatud viisil“ sõnadega „väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse“; 9) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro, küsib taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, korraldab taotleja ostumenetluse riigihangete registris §-s 7¹ sätestatud viisil.“; 10) paragrahvi 7 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“; 11) määrust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses: „§ 7¹ . Ostumenetlus riigihangete registris (1) Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris enne PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtuvad tehtava töö, osutatava teenuse või soetatava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste valikukriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev; 2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva; 3) teade ostumenetluse kohta on avalik; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja hinnapakkuja vahel, sealhulgas ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris; 5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda; 7) PRIA esindajale antakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137 „Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll. (3) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime, registrikoodi ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust ning vajaduse korral tehniliste tingimuste loetelu, mis osutab tehnilisele spetsifikatsioonile. (4) Ehitustööde hinnapakkumus sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele järgmisi andmeid: 1) ehitise nimetus; 2 2) ehitise ehitisregistri kood; 3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis ehitada; 4) ehitise üldkulu ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu, kandetarindi kulu, fassaadielemendi kulu, katusekulu, ruumitarindi kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu. (5) PRIA koostab ehitustööde hinnapakkumuse vormi ja avaldab selle oma veebilehel. (6) Taotleja võib loobuda ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus. (7) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks projekti raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.“; 12) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Toetust antakse äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjale ja äriühingule ning sihtasutusele (edaspidi koos taotleja).“; 13) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „millisesse § 4 lõikes 3 sätestatud prioriteeti projekt panustab“ tekstiosaga „kas projekt on seotud taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega, nagu energia kokkuhoid, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamine või materjali taaskasutamise suurendamine“; 14) paragrahvi 13 lõikes 1 ning § 14 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „miinimumnõudele“ sõnaga „miinimumnõuetele“; 15) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „40“; 16) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) loodavate uute töökohtade asukoht ja palgatase, mille puhul hinnatakse, kuivõrd tõenäoline on uute töökohtade loomine projekti elluviimise asukohas maapiirkonnas, kuhu ehitis ehitatakse või materiaalne vara paigaldatakse, ning milline on projekti raames loodavate uute töökohtade kavandatav palgatase, võrreldes omavahel taotluse esitamisele vahetult eelnenud perioodi kohta Statistikaameti avaldatud asjaomase maakonna keskmist palgataset ja projekti elluviimise tulemusel tööle võetavate töötajate kavandatavat palgataset – 60 protsenti esimese hindamiskriteeriumi hindest.“; 17) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses: „(3¹) Kui hindamiskomisjoni hinnangul on ebatõenäoline, et projekti elluviimise asukohta luuakse vähemalt üks uus töökoht, saab taotlus lõike 3 punktis 2 sätestatud alamkriteeriumi eest hinde 0,00.“; 18) paragrahvi 13 lõike 6 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „Kagu-Eesti“ tekstiosaga „, või „Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppes 2025“ nimetatud piirkonnas, milleks on Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa või Viljandimaa, või „Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arenguleppes 2025“ nimetatud piirkonnas, milleks on Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa või Võrumaa“; 3 19) paragrahvi 13 lõike 6 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega, mille puhul hinnatakse, kuivõrd on tehnoloogia taotleja seisukohast uudne või milline on infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisel projekti seos digitaliseerimisega selles ettevõttes ning milline on tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisest tulenev majanduslik mõju taotlejale – 40 protsenti neljanda hindamiskriteeriumi hindest;“; 20) paragrahvi 13 lõike 6 punktis 5 asendatakse tekstiosa „ja seda, kui suur on taotleja esitatud arvutuse põhjal ressursitõhususe parandamisest tulenev prognoositav ressursi kokkuhoid ettevõttes mõõdetuna eurodes“ tekstiosaga „ressursitõhususe parandamise kaudu, nagu energia kokkuhoid, materjali kulu või jäätmete koguse vähendamine või materjali taaskasutamise suurendamine“; 21) paragrahvi 13 lõike 9 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „miinimumnõue“ sõnaga „miinimumnõuded“, punktis 1 asendatakse semikoolon „;“ sõnaga „ja“ ning punktist 2 jäetakse välja sõna „ja“; 22) paragrahvi 16 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1 ning 3 ja 4“ tekstiosaga „1–4“; 23) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Kui toetust on saadud ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks, sealhulgas päikese-, tuule- ja akupargi rajamiseks või elektrienergia tootmisseadme ja elektrienergiat salvestava seadme soetamiseks ja paigaldamiseks, loob toetuse saaja projekti raames iga ehitise ehitamise või iga materiaalse vara paigaldamise asukohta hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal kinnisasjal, kuhu ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse materiaalne vara paigaldatakse.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 4  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 20. märtsi 2024. a määruse nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. Eelnõuga muudetakse regionaalministri 20. märtsi 2024. a määrust nr 19 „Perioodi 2023–2027 maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus“ (edaspidi konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus) seoses vajadusega lihtsustada konkurentsivõime suurendamise toetuse taotlemist, avardada toetatavaid tegevusi, laiendada taotlejate sihtrühma, täpsustada taotlusele esitatavaid nõudeid ning taotluste hindamisel kasutatavaid hindamiskriteeriumeid. Eeltoodust tulenevalt vähendatakse muudatustega taotlejate halduskoormust. Samuti on konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus ajutine, sest kehtib ainult kindlal tähtajal ehk kuni perioodi 2023–2027, sh eeldatav üleminekuaeg, lõpuni ning sellest tulenev kasu taotlejatele toetuse saamise näol kaalub üles mõningase halduskoormuse. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna peaspetsialist Allar Korjas (tel 625 6162, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule ja seletuskirjale on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Helen Palginõmm (tel 625 6260, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust. Eelnõu § 1 punktidega 1, 3 ja 13 viiakse sisse muudatused, mis avardavad toetavaid tegevusi, leevendavad taotlusele esitatavaid nõudeid uudse tehnoloogia ja infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise või taotleja ressursitõhususe parandamise osas ning projekti etappideks jagamise osas. Muudatuste kohaselt on edaspidi toetatavad ka need projektid, mis ei ole otseselt seotud taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega, infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega. Näiteks projektid, kus ettevõtjal on vaja tootmismahtude kasvatamiseks ja uute töökohtade loomiseks laiendada tootmisruume, soetada täiendavaid tootmisseadmeid jne, kuid projekt tervikuna ei ole seotud ei uudse tehnoloogia ega IT-lahenduse kasutuselevõtmisega või ressursitõhususe parandamisega. Tänu muudatusele on edaspidi rohkematel ettevõtjatel võimalik kasutada konkurentsivõime suurendamise toetust vajalike investeeringute tegemiseks ja uute töökohtade loomiseks. 1 Edaspidi ei ole taotlejal vaja enam esitada arvutust, kui suur on uudse tehnoloogia kasutuselevõtmise või IT-lahenduse juurutamise või ressursitõhususe parandamise korral sellest tulenev majanduslik mõju ettevõttele mõõdetuna eurodes. Muudatus teeb taotluste koostamise lihtsamaks. Olulise muudatusena luuakse edaspidi võimalus jagada ehitise ehitamine projekti raames mitmeks etapiks. See võimaldab toetuse saajal viia edaspidi ka ehitise ehitamisega seotud projekt ellu kuni neljas etapis, mis vähendab survet toetuse saaja rahavoogudele projekti elluviimisel. Muudatus avardab taotlejate võimalusi kasutada toetust ettevõtte majandustegevuseks vajalike ehitiste ehitamisel. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse selguse huvides, mida mõistetakse projekti elluviimise koha all, kui projekti raames leiab aset ehitise ehitamine või materiaalse vara paigaldamine konkreetses asukohas, sest praktikas on see küsimusi tekitanud. Kinnisasja asukoht, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või millel asuvasse ehitisse projekti raames soetatud materiaalne vara paigaldatakse, loetakse projekti elluviimise asukohaks. Kui projekti raames ehitatud ehitised või projekti raames soetatud ja paigaldatud seadmed asuvad mitmel kinnisasjal, on projektil mitu elluviimise kohta. Eelnõu § 1 punktidega 4, 14 ja 21 tehtavad muudatused on seotud eelnõus tehtavate teiste muudatustega ning on pigem normitehnilised. Muudatusega tagatakse sätete parem ja selgem sõnastus. Eelnõu § 1 punktiga 4 tehtav muudatus on seotud konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 4 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega (eelnõu § 1 punkt 3). Eelnõu § 1 punktidega 14 ja 21 muudetakse sõna „miinimumnõue“ mitmusesse, et tagada selle parem kooskõla Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikega 1, mis kasutab samuti mitmust „miinimumnõuded“. Eelnõu § 1 punktiga 5 suurendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse maksimaalset määra kuni 65%-ni projekti abikõlblikest kuludest. Suurem toetuse määr võimaldab ettevõtjatel soetada tehniliselt võimekamaid ja kallimaid seadmeid ning viia projektid ellu väiksema omaosalusega. Eelnõu § 1 punktiga 6 viiakse sisse muudatus, mis võimaldab edaspidi konkurentsivõime suurendamise toetust taotleda ka turismiseaduse § 18 lõigetes 4 ja 7 nimetatud majutusettevõtete kohta, milleks on külalistemajad ja puhkemajad. Muudatus vähendab taotlejatele seatud piiranguid ja võimaldab rohkematel ettevõtjatel kasutada toetust vajalike investeeringute tegemiseks ja uute töökohtade loomiseks maapiirkonnas. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 6 lõiget 2 punktiga 12¹, mis täpsustab, et liisingumaksed on abikõlblikud vaid juhul, kui liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev krediidi- või finantseerimisasutus, mis tagab suurema usaldusväärsuse. Eelnõu § 1 punktides 8 kuni 11 toodud muudatused on seotud projekti mõistliku hinna välja selgitamisega. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõike 1 sõnastus selliselt, et taotleja peab projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse mõistlikkuse ja põhjendatuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. 2 Eelnõu § 1 punktiga 9 sätestatakse projekti mõistliku hinna väljaselgitamine, sh tõstetakse piirmäärasid. Kui varasemalt tuli, juhul kui soetatava vara käibemaksuta maksumus ületas 5000 eurot, küsida asjakohaste hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust, siis edaspidi küsib taotleja üksteisest sõltumatute hinnapakkujate käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust alles juhul, kui soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on üle 20 000 euro, kuid alla 100 000 euro. Kui aga projekti maksumus on 20 000 eurot või sellest väiksem, siis ei ole vajalik enam kolme hinnapakkumust esitada, sest tegemist on projekti väiksema maksumusega, mistõttu piisab sel juhul, kui taotleja kirjeldab seda kulu eelarveprojektis tagades seejuures sellise kulu mõistlikkuse ja vajaduse korral tõendatavuse (tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või vara pakkuva ettevõtja veebilehelt vms). Kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama ostumenetluse riigihangete registris konkurentsivõime toetuse määruse §-s 7¹ sätestatud viisil. Tegemist on investeeringutoetuste horisontaalsete sätetega, mille puhul on kokku lepitud üldjuhul kohalduv ülemine ja alumine piirmäär. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõikes 7 toodud nõuet vältida huvide konflikti pakkumuste võtmisel. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 7 lõike 7 kohaselt peab toetuse taotleja hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide konfliktist. Huvide konflikt on olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseva isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja sellest tulenevat ebaausat konkurentsiolukorda. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumuse talle kuuluvalt äriühingult või olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvate äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganis nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide konflikti olukorda sisustada endiselt tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest, kelle puhul tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada. Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määrust §-ga 7¹, mis sätestab ostumenetluse läbiviimise riigihangete registris, kui projekti raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõige 3 on volitusnorm regionaal- ja põllumajandusministrile kehtestada ostumenetluse korraldamise täpsemad tingimused ja kord, sealhulgas tingimused, millistel juhtudel tuleb ostumenetlus korraldada riigihangete registris. Nõude eesmärk, viia suurema maksumusega projekti puhul ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris, on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Riigihangete registris ostumenetluse korraldamine tagab läbipaistva protsessi, mis tähendab, et kõik huvitatud osapooled saavad näha, milliseid hankeid on välja kuulutatud, kes on pakkumisi teinud ja millised on pakkumiste tingimused. Seega on oluline lähendada riigihangete seaduse tähenduses hankijatele ja mittehankijatele seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Kasutusjuhendid, sh riigihangete registri kasutajajuhend toetuse saajatele, kes ei ole hankijad 3 riigihangete seaduse tähenduses, ja korduvad küsimused riigihangete registri kohta on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel1. Kui ostumenetlus korraldatakse riigihangete registris, siis on lubatud tööd, teenust või vara hankida endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Ostumenetluse läbiviimise täpsem kord ja nõuded sätestatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse §-s 7¹. Kuna konkurentsivõime toetuses on kasutusel kindlasummalise makse (ingl lump sum) rahastusskeem ning kus kulude mõistlikkuse hindamisel kasutatakse eelarveprojekti, tuleb ostumenetlus riigihangete keskkonnas läbi viia hiljemalt PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemist. PRIA peab igale taotlejale üksikjuhtumipõhiselt määrama eelarveprojekti alusel toetuse suuruse, mis makstakse kindlasummalise maksena, seega tuleb projekti mõistlik maksumus välja selgitada juba taotlemise etapis. Eelnõu § 1 punktiga 12 laiendatakse taotlejate sihrühma. Toetuse oodatav tulemus on uued hästi tasustatud töökohad maapiirkonnas. Seni oli toetust võimalik taotleda ainult kuni 10 töötajaga mikroettevõtjatel ja kuni 49 töötajaga väikese suurusega ettevõtjatel. Samas on jätkusuutlike, hästi tasustatud ja spetsialistide ootustele vastavate töökohtade loomise potentsiaal märkimisväärne ka teistel maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel (nt keskmise suurusega ettevõtjatel ja suurettevõtjatel) ning samuti ka sihtasutustel. Kõik taotlejad, nii füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud kui sihtasutused peavad vastama konkurentsivõime suurendamise toetuse määruses toodud nõuetele, mille kohaselt peab taotleja olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja tema müügitulu peab olema vähemalt 40 000 eurot taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlemal kahel majandusaastal. Müügitulu olemasolu näitab, et taotleja tegeleb ettevõtlusega, seda ka sihtasutusest taotleja puhul. Sarnaselt ettevõtjatele on sihtasutused, kui nende tegevuskoht on maapiirkonnas, suure tõenäosusega suutelised looma maapiirkonda juurde töökohti, mis on jätkusuutlikud, hästi tasustatud ja atraktiivsed muuhulgas ka noortele. Muudatus on kooskõlas „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027“ neljanda muudatuste paketiga, mis on praegusel hetkel esitatud heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile ja mille kohaselt laieneb sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ toetuse saajate sihtrühm igas suuruses ettevõtjatele ja sihtasutustele. Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja poolt uue tootmisüksuse käivitamisel maapiirkonnas luuakse suure tõenäosusega rohkem kui üks uus töökoht. Seega on põhjendatud motiveerida mikro- ja väikese suurusega ettevõtjate kõrval ka rohkem kui 49 töötajaga ettevõtjaid tegema investeeringuid ja looma uusi töökohti just maapiirkonnas. Kuni 49 töötajaga väikese suurusega ettevõtja ei pruugi praegu kehtiva konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse kohaselt vastata toetuse taotleja nõuetele, sest kui ta on omandisuhete kaudu seotud endast suurema ettevõtjaga, võidakse ta lugeda vormiliselt suuremaks ettevõtjaks kui ta tegelikult on. Maapiirkonna arengu seisukohast on mõistlik võimaldada ka sellistel ettevõtjatel kasutada toetust investeeringuteks, mis looks maapiirkonda juurde spetsialistidele ja noortele atraktiivseid töökohti. Edaspidi on taotlejad sihtasutused ning äriseadustiku tähenduses füüsilisest isikust ettevõtjad ja äriühingud, kui nende aastane müügitulu on viimasel kahel majandusaastal olnud vähemalt 1 Riigihangete registri kasutusjuhendid https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/vaartuspohine- hankimine. 4 40 000 eurot ja nad vastavad taotlejale esitatud kõigile tingimustele ning nad loovad projekti elluviimise asukohtadesse maapiirkonnas uued töökohad. Muudatus aitab kaasa sekkumise 8.1 tulemuslikumaks muutmisele, kuna lisandub taotlejate segment, kellel on suur potentsiaal luua maapiirkonda juurde rohkem ja kõrgemat kvalifikatsiooni omavate inimeste ootustele vastavaid hästi tasustatud töökohti. Eelnõu § 1 punktidega 15 kuni 20 muudetakse taotluse hindamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume ja osakaale. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt saab esimese hindamiskriteeriumi „projekti mõju toetuse eesmärkide saavutamisele“ esimese alamkriteeriumi, milleks on „taotleja kestliku arengu võimekus“, osakaal senise 50% asemel olema 40% esimese hindamiskriteeriumi hindest. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 16, mille kohaselt muutub esimese hindamiskriteeriumi teise alamkriteeriumi osakaal. Esimese ja teise alamkriteeriumi osakaalude summa peab kokku liidetuna olema 100%. Eelnõu § 1 punktiga 16 täpsustatakse esimese hindamiskriteeriumi teise alamkriteeriumi, milleks on „loodavate töökohtade asukoht ja palgatase“, raames hinnatavat ning seatakse alamkriteeriumi osakaaluks senise 50% asemel 60% esimese hindamiskriteeriumi hindest. Muudatuse kohaselt vaadatakse selle alamkriteeriumi raames, kuivõrd tõenäoline on uute töökohtade loomine projekti elluviimise asukohas, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või materiaalne vara paigaldatakse ja seda, milline on projekti raames loodavate uute töökohtade kavandatav palgatase. Konkurentsivõime suurendamise toetuse andmise oodatav tulemus on uute jätkusuutlike töökohtade tekkimine projektide elluviimise asukohtades maapiirkonnas, mistõttu on taotluste hindamisel oluline varasemaga võrreldes suurema osakaaluga arvesse võtta töökohtade loomisega seotud aspekte, sealjuures töökoha loomise tõenäosust just projekti elluviimise asukohas. Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse paragrahvi 13 lõikega 3¹, mille kohaselt saab taotlus esimese hindamiskriteeriumi teise alamkriteeriumi „loodavate töökohtade asukoht ja palgatase“ eest hinde 0,00, kui hindamiskomisjoni hinnangul on ebatõenäoline, et projekti elluviimise asukohta luuakse vähemalt üks uus töökoht töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal kinnisasjal, kus projekti raames ehitist ehitatakse või kuhu projekti raames soetatud materiaalne vara paigaldatakse. Toetuse andmise oodatav tulemus on vähemalt ühe uue töökoha loomine projekti elluviimise asukohas. Kui uut töökohta projekti elluviimise asukohta ei teki, on projekti mõju ebapiisav. Ebapiisav mõju on näiteks projektidel, kus taotleja küsib toetust päikesepargi juurde akupargi püstitamiseks, kuid antud asukohta ühtki töökohta ei loo. Kuigi taotleja seisukohast on ettevõtmine majanduslikult mõistlik, sest see võimaldab salvestada päikesepargis toodetud elektrit ja müüa seda kallima hinnaga perioodidel, ei ole toetuse andmise seisukohast selline investeering mõjus, sest projekti elluviimise asukohta aastaringset täistööajaga töökohta ei teki, mis on selle sekkumise 8.1 eesmärk. Muudatus aitab kaasa, et konkurentsivõime suurendamise toetust kasutataks ainult selliste investeeringute elluviimiseks, millega kaasneb uute töökohtade lisandumine investeeringu elluviimise asukohas. Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumit „projekti seos regionaalse arengu seisukohast olulise piirkonnaga“ laiendades seni antud 5 alamkriteeriumis loetletud piirkondi regionaalsete arengulepetega hõlmatud piirkondadega. „Kesk-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe 2025“ hõlmab leppe osapoolteks olevaid maakondi, milleks on Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa ja Viljandimaa, ning „Lõuna-Eesti ettevõtluskeskkonna edendamise arengulepe 2025“ hõlmab leppe osapoolteks olevad maakondi, milleks on Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa. Nimetatud arengulepete eesmärk on vastava regiooni ettevõtluskeskkonna areng, sotsiaalmajandusliku olukorra paranemine ja mahajäämuse vähendamine võrdluses teiste regioonidega. Muudatus annab paremad võimalused regionaalarengu seisukohast olulistes piirkondades tegutsevatel ettevõtjatel töökohtade loomiseks oluliste investeeringute tegemiseks ja motiveerib arengulepete sõlmimist ka teistes regioonides ettevõtluse ja ettevõtluskeskkonna arengu saavutamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 19 tehtav muudatus lihtsustab taotluste hindamisel uudse tehnoloogia ja IT-lahenduste kasutuselevõtmise arvestamist. Praktika näitab, et uudne tehnoloogia, mis kasutusele võetakse, sisaldab tänapäeval üldjuhul ka infotehnoloogilisi lahendusi või on nendega seotud, mistõttu on otstarbekas uudse tehnoloogia ja infotehnoloogia aspekte hinnata ühe ja sama kriteeriumi raames. Sellest tulenevalt vähendatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumite arvu liites kokku kolmanda alamkriteeriumi „projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia kasutuselevõtmisega“ ja neljanda alamkriteeriumi „projekti seos infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega“ edaspidi üheks alamkriteeriumiks nimetusega „projekti seos taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega“. Neljanda alamkriteeriumi kokku panemisel kolmanda alamkriteeriumiga suureneb sellest tulenevalt vastavalt ka kolmanda alamkriteeriumi osakaal, mis saab olema 40% neljanda hindamiskriteeriumi hindest. Neljanda hindamiskriteeriumi esimese, teise ja viienda alamkriteeriumi osakaalud jäävad endiseks. Sellega on tagatud, et neljanda hindamiskriteeriumi kõigi alamkriteeriumite osakaalude summa on kokku 100%. Muudatus aitab kaasa sekkumise 8.1 eesmärkide saavutamisele, kuivõrd hästi tasustatud jätkusuutlike töökohtade loomise tõenäosus on suurem konkurentsivõime suurendamise eesmärgil uudsesse tehnoloogiasse ja IT-lahendustesse investeerivate ettevõtjate puhul. Eelnõu § 1 punktiga 20 täpsustatakse neljanda hindamiskriteeriumi alamkriteeriumi „projekti seos taotleja ressursitõhususe parandamisega“ raames hinnatavaid näitajaid, milleks on energia kokkuhoid, materjali kulu, jäätmete koguse vähendamine ja materjali taaskasutamise suurendamine taotleja poolt. Senine praktika näitab, et taotlejad tõlgendavad sõna „ressurss“ erinevalt. Kriteeriumi konkreetsem sõnastus tagab ühetaolise arusaamise, mida ressursitõhuse parandamise hindamise juures arvestatakse. Muudatus teeb taotluse koostamise taotlejale lihtsamaks. Eelnõu § 1 punktiga 22 tehtava muudatusega ja punktiga 3 konkurentsivõime toetuse määruse § 16 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega leevendatakse toetuse saaja kohustuse perioodi, mille kohaselt ei tohi tema suhtes olla algatatud likvideerimismenetlust või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti – varem kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni – edaspidi kuni Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt viimase toetusosa maksmiseni. Muudatuse tulemusel ei muutu toetuse saaja tegevuse kestvuse nõude täitmise kohustus ehk endiselt on kohustus toetuse abil soetatud materiaalset vara või ehitatud ehitist säilitada ja sihipäraselt kasutada, kuid kui toetuse saaja ei saa pankroti tõttu vara või ehitist sihipärase perioodi lõpuni kasutada, ei ole tagajärjeks toetuse 100%-line tagasimakse. Muudatusega loobutakse kõnealuse nõude sidumisest toetuskõlblikkusega. Seega leevenevad toetuse saajate jaoks mõnevõrra toetuse kasutamise tingimused. Juhul, kui tegemist on pettusega seotud 6 pankrotijuhtumiga, tuleb tagasinõude kohaldamisel hinnata konkreetseid asjaolusid ja toetuse tagasinõudmine täies ulatuses on endiselt võimalik. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 16 lõikega 5¹. Nimetatud lõige on erisäte, millega täpsustatakse toetuse saaja kohustusi projekti raames uute töökohtade loomisel. Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse § 16 lõike 5 kohaselt on toetuse saajal kohustus luua projekti elluviimise askohta vähemalt üks uus töökoht hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks. Senine § 16 lõike 5 üldsätte sõnastus on jätnud praktikas tõlgendamisruumi selles, kas töökoha võib ka nii luua, et töötaja täidab oma tööülesandeid mujal kui projekti elluviimise kohas ja mitu töökohta tuleb luua siis, kui projekti elluviimise kohti on mitu. Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse, et kui toetust on saadud ehitise ehitamiseks või materiaalse vara soetamiseks ja paigaldamiseks, loob toetuse saaja igasse projekti elluviimise asukohta ehk igale kinnisasjale, kus projekti raames ehitis ehitatakse või materiaalne vara paigaldatakse, hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks vähemalt ühe uue täistööajaga töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal kinnisasjal, kus ehitist ehitatakse või kuhu materiaalne vara paigaldatakse. Eelnõu § 1 punktiga 23 luuakse parem selgus, et näiteks päikeseenergiast elektri tootmise seadmete ning elektrienergia salvestusseadmete soetamine ja püstitamine on abikõlblik ainult siis, kui toetuse saaja loob nende seadmetega samasse asukohta ehk samale kinnisasjale vähemalt ühe uue töökoha töötajale, kelle peamine aastaringne töö tegemise koht asub samal kinnisasjal. Ettevõtjatel, kes soovivad paigaldada elektri tootmise või salvestamise seadmed oma püsivasse tegevuskohta ehk samale kinnisasjale, kus toimub tootmistegevus või teenuse osutamine ja kus ettevõtte töötajad igapäevaselt töötavad, on selleks võimalik toetust taotleda. Muudatus välistab selliste projektide toetamise, kus ettevõtja püsivast tegevuskohast eemal asuvale kinnisasjale soovitakse rajada ehitis või paigaldada seadmed, kuid ei looda ühtki täistööajaga töökohta töötajatele, kelle peamine aastaringne töötegemise koht asub sellel samal kinnisasjal. Eelnõu § 1 punktiga 23 täpsustatakse, et toetuse saamisel tuleb töökoht luua igasse projekti elluviimise asukohta ehk igale kinnisasjale, kus asub projekti raames püstitatud ehitis või kuhu on paigaldatud projekti raames soetatud seadmed. Kui projekti elluviimise asukohti on mitu, siis tuleb uus töökoht luua igasse projekti elluviimise asukohta. Näiteks kui taotleja taotleb toetust kolme eraldiasuva autoremondi töökoja laiendamiseks ja uute tõstukite paigaldamiseks kõigisse kolme töökotta, tuleb tal arvestada kohustusega luua uus töökoht igas töökojas, kus projektiga seoses tehti ehitustöid või kuhu paigaldati projekti raames soetatud seadmed. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse muudatuste jõustumine alates 1. veebruarist 2026. a, kuna selle toetuse taotlusvoor on jooksev, siis hilisem jõustumisaeg jätab taotlejatele piisavalt aega arvestada muutunud toetuse tingimustega ning PRIA-l ära teha vajalikud ümberseadistused oma infosüsteemides, koostada uuendatud abimaterjalid taotlejatele ja viia läbi teavitustegevused sihtrühma teavitamiseks muutuvatest toetuse tingimustest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks: 7 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 3) komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Eelnõus nimetatud EL-i õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-lex.europa.eu. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused on toetuse saajatele positiivse mõjuga. Muudatused leevendavad konkurentsivõime suurendamise toetuse määruses kehtestatud nõudeid ning avardavad toetuse saajate võimalusi toetuse kasutamiseks ja vähendavad nii toetuse saajate kui toetuse andja koormust, millest olulisemad muudatused ja nende mõjud on välja toodud alljärgnevalt. Konkurentsivõime suurendamise toetuse maksimaalne määr saab senise 40% asemel olema 65% projekti abikõlblikest kuludest, mis võimaldab investeerida uutesse tootmisvahenditesse ka neil ettevõtjatel maapiirkonnas, kes väiksema toetusmäära tõttu ei olnud varasemalt selleks võimelised. Ehitamisega seotud investeeringuid saab konkurentsivõime suurendamise toetust kasutades viia edaspidi ellu mitmes etapis, mis oluliselt leevendab survet toetuse saajate rahavoogudele ja mis seetõttu võimaldab senisest enamatel ettevõtjatel toetust taotleda. Väheneb konkurentsivõime suurendamise toetuse taotlemisega seotud halduskoormus, kuna edaspidi ei ole taotlejal vaja koos taotlusega esitada arvutusi selle kohta, kui suur saab olema uudse tehnoloogia või IT-lahenduse juurutamisest või ressursitõhususe parandamisest tulenev rahaliselt mõõdetav efekt. Laieneb taotlejate sihtrühm. Konkurentsivõime suurendamise toetust investeeringuteks on võimalik edaspidi kasutada ka rohkem kui 49 töötajaga ettevõtjatel ja vähemalt 40 000 eurose müügituluga sihtasutustel, kes loovad maapiirkonda juurde jätkusuutlikke atraktiivseid töökohti. Toetust on edaspidi võimalik taotleda ka sellisel turismiettevõtjal, kes turismiseaduse kohaselt kvalifitseerub külalistemajaks või puhkemajaks. Muudatused aitavad kaasa sekkumise 8.1 eesmärkide saavutamisele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Konkurentsivõime suurendamise toetuse määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest. Määruse rakendamine toob kaasa mõningaid lisategevusi PRIA-le, kuid ei too kaasa kulutusi PRIA majandamiskuludele. 8 6. Määruse jõustumine Konkurentsivõime suurendamise toetuse määrus jõustub 1. veebruaril 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks PRIA-le. 9