Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal

Rahandusministeerium Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/751 Kliimaministeerium Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Määruse lisa 1 4. Määruse lisa 2 5. Määruse lisa 3 6. Määruse lisa 4 Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet Eesti Kalastusklubide Liit Indrek Ambos [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 21.10.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr ….. Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 11 lõike 2 ning § 29 lõigete 3 ja 7, keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 44 lõike 4 punkti 4, § 51 lõike 5 ja § 52 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse 2026. aastaks: 1) sellised piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, harpuunpüssi ja harpuuni ning kadiskat, samuti nendes piirkondades kasutada lubatud püügivahendite piirarv ja püügiaeg; 2) ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil ja õngepüügil; 3) kalastuskaardi alusel harrastuskalapüügiõiguse tasu. (2) Määrus reguleerib harrastuskalapüüki riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvas veekogus ning eraomanikule kuuluvas avalikuks kasutamiseks määratud veekogus. § 2. Üldine püügikitsendus Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on õngpüünistega ja allveepüügivahenditega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni kolm koha. 2. peatükk Harrastuskalapüük nakkevõrgu ja õngejadaga ning ajutised püügikitsendused harrastuskalapüügil § 3. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Läänemerel (1) Läänemerel püüdmise korral on sätestatud lisa 2 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni 2026. aasta 31. detsembrini lõikes 2 nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkondades maakondade kaupa, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. (2) Kalastuskaarte, mille alusel saab kala püüda õngejadaga 1. märtsist 31. oktoobrini seitsme järjestikuse päeva kestel, antakse harrastuskalapüügiks järgmisena nimetatud ja lisas 1 esitatud kaardil näidatud Läänemere piirkondades püüdmise korral järgmiste maakondade kaupa: 1) Harju maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest ida pool; 2) Hiiu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest põhja pool; 3) Ida-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest ida pool; 4) Lääne maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°14.27960'N, 23°43.84582'E ja 59°28.89997'N, 23°31.30005'E ühendusjoonest lääne pool, ning punktide 59°17.50003'N, 22°43.99995'E; 58°59.16042'N, 23°02.10169'E; 58°58.94267'N, 23°02.08372'E; 58°57.03455'N, 23°04.98314'E; 58°56.48722'N, 23°07.88797'E; 58°56.29887'N, 23°08.40639'E; 58°48.68239'N, 23°13.74791'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest põhja pool; 5) Lääne-Viru maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 59°33.84370'N, 25°49.80865'E ja 59°49.16337'N, 25°51.68222'E ühendusjoonest ida pool, ning punktide 59°26.15364'N, 26°57.66641'E ja 59°37.11199'N, 27°03.20096'E ühendusjoonest lääne pool; 6) Pärnu maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°46.11650'N, 23°45.02466'E; 58°45.90479'N, 23°44.36778'E; 58°45.61010'N, 23°40.99340'E; 58°45.61735'N, 23°39.79881'E; 58°45.02745'N, 23°27.08207'E ja 58°42.76944'N, 23°11.63684'E ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest ida pool; 7) Saare maakonnas sellises piirkonnas, mis paikneb punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.86630'N, 22°27.50617'E ja 58°41.29998'N, 21°36.40005'E ühendusjoonest lõuna pool, ning punktide 58°42.76944'N, 23°11.63684'E; 58°39.37479'N, 23°24.04736'E; 58°39.36302'N, 23°24.76148'E; 58°38.54687'N, 23°26.58684'E; 58°36.74167'N, 23°28.48583'E; 58°35.63293'N, 23°29.13927'E; 58°03.14834'N, 23°29.61519'E ja 57°53.95001'N, 23°36.06691'E ühendusjoonest lääne pool. (3) Läänemerel väikesaari ümbritseval veealal on püsiasustusega väikesaare püsielanikel 2026. aastal ühe kalendrikuu kestel harrastuskalapüügil kasutada lubatud nakkevõrkude piirarvud järgmised: 1) Abrukal – 132; 2) Aegnal – 36; 3) Heinlaiul – 36; 4) Kesselaiul – 144; 5) Kihnus – 540; 6) Kräsulil – 36; 7) Kõinastul – 72; 2 8) Manõjal – 180; 9) Mohnis – 72; 10) Naissaarel – 324; 11) Osmussaarel - 36; 12) Pranglil – 741; 13) Ruhnus – 72; 14) Viirelaiul – 72; 15) Vilsandil – 216; 16) Vormsil – 588; 17) Väike-Pakril – 72. (4) Läänemerel püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal seitsmel järjestikusel päeval kuni 300 konksuga õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte 1. märtsist 31. oktoobrini järgmiste väikesaarte püsielanikele: 1) Abruka; 2) Aegna; 3) Heinlaid; 4) Kesselaid; 5) Kihnu; 6) Kräsuli; 7) Kõinastu; 8) Manõja; 9) Mohni; 10) Naissaar; 11) Osmussaar; 12) Prangli; 13) Ruhnu; 14) Viirelaid; 15) Vilsandi; 16) Vormsi; 17) Väike-Pakri. (5) Püügiõiguse tasu nakkevõrguga püügil ühe kalendrikuu kohta, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud piirkondades 9 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil seitsme järjestikuse päeva eest, sõltumata püügipäevade arvust, on lõigetes 2 ja 4 nimetatud piirkondades 4 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga lõigetes 2–4 nimetatud piirkonna kohta eraldi. (8) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17.888'N ja 24º16.719'E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º15.515'N ja 24º29.364'E, vahelisest ühendussirgest põhja pool on vedeli kasutamine keelatud. (9) Angerja harrastuspüük on keelatud. § 4. Püügikitsendused, lubatud püügivahendite piirarv ja püügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral (1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral on sätestatud lisa 3 kohased kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügil kuni seitsme järjestikuse päeva 3 kestel ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. (2) Piirissaare püsielanikel on Piirissaart ümbritseval veealal harrastuskalapüügil Peipsi järvel ja Lämmijärvel 1. märtsist 4. maini kasutada lubatud kaldavõrkude piirarv 125. (3) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani, järgmistes piirkondades püügi korral: 1) Peipsi järvel; 2) Lämmi- ja Pihkva järvel. (4) Kaldavõrguga jääalune püük on lubatud lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustel Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas Nina külast (58°36,59'N, 27°12,15'E) lõuna poole jääval järveosal – kaldast alates kolme kilomeetri laiusel veealal. (5) Püügiõiguse tasu kaldavõrguga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 2 nimetatud piirkonnas 9 eurot. (6) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil, sõltumata püügipäevade arvust, on lõikes 3 nimetatud piirkonnas seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga lõigetes 2 ja 3 nimetatud piirkonna kohta eraldi. (8) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini. § 5. Lubatud püügivahendite piirarv, püügiõiguse tasu ning püügikitsendused sise- ja piiriveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügi korral (1) Sise- ja piiriveekogudes püügil on sätestatud lisa 4 kohased nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kuid mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni 2026. aasta 31. detsembrini, kui luba taotletakse vahetult Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu. (2) Õngejadaga harrastuskalapüügiks antakse kalastuskaarte kuni seitsmeks järjestikuseks päevaks ajavahemikul 1. märtsist 31. oktoobrini, kuid mitte kauemaks kui püügipiirangute kehtivusajani, järgmistes siseveekogudes püügi korral: 1) Põlva maakonnas Meelva järvel, Jõksi järvel, Kooraste Suurjärvel, Valgjärvel, Piigandi järvel, Erastvere järvel, Kiidjärvel, Tilsi Kõrbjärvel, Tilsi Pikkjärvel, Uiakatsi järvel, Mudsina järvel, Räpina järvel, Põlva järvel, Leevijõe Külajärvel ja Leevaku paisjärvel; 2) Pärnu maakonnas Ermistu järvel ja Kaisma järvel; 3) Saare maakonnas Suurlahel; 4) Tartu maakonnas Pörja Porijärvel ja Väikesel Emajõel; 5) Valga maakonnas Aheru järvel, Nõuni järvel, Tündre järvel, Väikesel Emajõel, Pikre järvel, Udsu järvel, Virtsjärvel, Koorküla Valgjärvel, Kadastiku järvel, Korijärvel, Juusa järvel, Inni järvel, Pilkuse järvel ja Karula Pikkjärvel; 6) Viljandi maakonnas Õisu järvel, Ruhijärvel, Kariste järvel, Päidre järvel, Veisjärvel, Parika järvel (VEE2074900), Mäeküla järvel ja Kuuni järvel; 7) Võru maakonnas Tamula järvel, Hino järvel, Järvepää järvel, Ähijärvel, Pabra järvel, Lõõdla 4 järvel, Murati järvel, Kirikumäe järvel, Orava järvel, Pulli järvel, Uhtjärvel, Kahrila järvel, Rõuge Suurjärvel, Rõuge Ratasjärvel, Tsolgo Pikkjärvel, Väimela Mäejärvel, Vaskna järvel, Õrsava järvel, Palujüri järvel, Kavadi järvel ja Võhandu jõel. (3) Emajõel kalapüügil on 15. märtsist 30. aprillini keelatud kasutada õngpüünistel konksu, millel on rohkem kui üks haru. (4) Pirita jõel Veneküla raudteesillast kuni Lükati sillani on kalapüük harrastuspüügivahendiga keelatud 20. oktoobrist 30. novembrini. (5) Pirita jõel Lükati sillast 150 meetrit allavoolu on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini. (6) Umbusi jõel on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini. (7) Esna jõel on kalapüük keelatud lähtest kuni Sargvere peakraavi suudmeni 1. jaanuarist 31. detsembrini. (8) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest Vanaveski paisuni on kalapüük keelatud 1. veebruarist 28. veebruarini ja 1. augustist 31. augustini. (9) Pärnu maakonnas Pärnu jõe lõigul, mis paikneb punkte 58°24.667'N, 24°39.562'E ja 58°24.765'N, 24°39.519'E ühendavast sirgest allavoolu kuni punkte 58°24.429'N, 24°38.945'E ja 58°24.423'N, 24°38.834'E ühendava sirgeni, on kalapüük keelatud 1. jaanuarist 31. detsembrini. (10) Jõgeva ja Tartu maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku pikkusega üle 35 meetri. (11) Saare maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 130 millimeetri. (12) Valga maakonna siseveekogudes on harrastuskalapüügil keelatud kasutada nakkevõrku silmasuurusega alla 100 millimeetri. (13) Angerja harrastuspüük on keelatud 15. oktoobrist 31. detsembrini. (14) Püügiõiguse tasu õngejadaga püügil lõikes 2 nimetatud siseveekogudes ja ajavahemikul, sõltumata püügipäevade arvust, on seitsme järjestikuse päeva eest 4 eurot. (15) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga lõikes 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi. 3. peatükk Harrastuskalapüük liivi ja kuuritsaga § 6. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused siseveekogudes liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügil (1) Harrastuskalapüügiks liivi ja kuuritsaga ajavahemikul 1. juunist 31. augustini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaart. 5 (2) Püügiõiguse tasu liivi ja kuuritsaga harrastuskalapüügil on lõikes 1 nimetatud ajavahemikul ühe päeva eest 4 eurot. 4. peatükk Harrastuskalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga § 7. Püügiõiguse tasu ja püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil (1) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaart Jõgeva ja Tartu maakonnas järgmistel järvedel püüdmisel: 1) Kuremaa järv; 2) Saadjärv. (2) Püügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil on 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi eest 4 eurot. (3) Harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügiks antud kalastuskaart kehtib lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmisel eraldi. § 8. Püügikitsendus harpuunpüssi ja harpuuniga harrastuskalapüügil Paide tehisjärvel on allveekalapüük harpuunpüssi ja harpuuniga keelatud. 5. peatükk Lõheliste püük ning kalapüük spinningu ja lendõngega § 9. Püügikitsendused lõhe ja meriforelli püügil jõgedel ning kalapüügil spinningu ja lendõngega, kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ning püügiõiguse tasu (1) Purtse jõel, Selja jõel, Pirita jõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Pühajõel on lõikes 3 nimetatud jõelõikudel keelatud püüda lõhet ja meriforelli 20. oktoobrist 30. novembrini. (2) Pärnu jõestikus on keelatud püüda lõhet ja meriforelli 1. jaanuarist 31. detsembrini. (3) Jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning jõgedel spinningu ja lendõngega kalapüügil antakse kalastuskaarte järgmistel jõelõikudel ja ajavahemikel püüdmiseks: 1) Pirita jõel Vaskjala paisust kuni Lükati sillani 1. septembrist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 2) Jägala jõel Linnamäe paisust kuni suudmeni 1. septembrist 30. novembrini; 3) Selja jõel Arkna sillast kuni Rutja-Karepa sillani 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 4) Narva jõel Narva raudteesillast kuni Eesti Vabariigi piirimärki nr 646 ja punkti 59º23.200'N, 28º12.243'E ühendava jooneni, mis ulatub Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise kontrolljooneni, 1. septembrist 30. novembrini; 5) Vääna jõel Vahiküla astangutest kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6) Purtse jõel Püssi paisjärve paisust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 6 7) Loobu jõel Joaveski hüdroelektrijaama derivatsioonikanali väljavoolust kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 8) Pühajõel Tallinna−Narva maantee sillast (Voka teeristi lähedal) kuni suudmeni 1. jaanuarist 19. oktoobrini ja 1. detsembrist 31. detsembrini; 9) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni 1. märtsist 31. juulini. (4) Kalastuskaardi alusel püügil on sõltumata lõikes 5 nimetatud ajalisest piirangust püügiõiguse tasu lõikes 3 nimetatud piirkondades 24 tunni eest 10 eurot. (5) Lõike 3 punktides 1–8 nimetatud piirkondades on kalapüük spinningu ja lendõngega alates 1. septembrist kuni lubatud püügiaja lõpuni keelatud õhtul kella 19.00st kuni hommikul kella 7.00ni. (6) Kalastuskaart kalapüügiks spinningu ja lendõngega ning lõhe ja meriforelli püügiks kehtib lõikes 3 nimetatud veekogudes püügil eraldi. (7) Lõikes 3 nimetatud jõgedel ja ajavahemikel püügil ei tohi õngpüünistel kasutatavatel konksudel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ületada 12 millimeetrit. (8) Vasalemma jõel Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni on kalapüük lõike 3 punktis 9 nimetamata püügivahendiga keelatud, välja arvatud jõevähi püük vähimõrra või vähinataga. (9) Lõike 3 alusel antud kalastuskaart kehtib lisaks lõhe ja meriforelli püügile ka nende kalaliikide puhul, mille püük ei ole samal ajavahemikul Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ § 53 kohaselt keelatud, välja arvatud jõevähi puhul. § 10. Püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel (1) Harrastuskalapüük, välja arvatud püük spinningu ja lendõngega ning jõevähi püük kalastuskaardi alusel, on Jõgeva, Lääne-Viru ja Järva maakonnas keelatud järgmistel jõgedel ja jõelõikudel: 1) Esna jõel selle suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni; 2) Navesti jõel; 3) Neeva kanalis; 4) Norra ojas; 5) Oostriku jõel; 6) Suurpalu peakraavis; 7) Prandi jõel selle lähtest kuni Tori sillani; 8) Preedi jõel; 9) Pärnu jõel Vodja jõe suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni; 10) Vodja jõel; 11) Võlingi ehk Võllinge ojas; 12) Onga jõel; 13) Vahu jõel. (2) Harrastuskalapüük spinningu ja lendõngega on lõikes 1 nimetatud veekogudes lubatud 1. veebruarist 14. septembrini kalastuskaardi alusel. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel püügil on püügiõiguse tasu 24 tunni eest 3 eurot. (4) Forellipüügi kalastuskaart kehtib samal ajal kõigis lõikes 1 nimetatud veekogudes püügi 7 korral. § 11. Püügikitsendused lõhepüügil merel Harrastuskalapüügil merel, sõltumata kasutatavast püügivahendist, on lisas 1 esitatud kaardil näidatud ICESi alarajoonides 29, 28-1 ja 28-2 lõhe püük keelatud ning lõhe juhuslikul püügil tuleb kala viivitamata pärast püügivahendi nõudmist vabastada. 6. peatükk Kalapüük looduskaitsealadel § 12. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal 1. juulist 31. oktoobrini antakse elektroonilise kanali kaudu taotletud ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte igaks kalendripäevaks järgmiselt: 1) Sutlepa merel püüdmiseks – 4 kaarti; 2) Saunja lahel püüdmiseks – 4 kaarti. (2) Harrastuskalapüügiks Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel 1. jaanuarist 28. veebruarini ning 1. novembrist 31. detsembrini antakse ühepäevase kehtivusega kalastuskaarte piirarvuta. (3) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on 1. märtsist 30. juunini kalapüük keelatud. (4) Silma looduskaitsealal Sutlepa merel ja Saunja lahel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, põhjaõng, lendõng ja sikuti. (5) Harrastuskalapüügil Silma looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 4 nimetamata püügivahendit. (6) Püügiõiguse tasu ühepäevase kehtivusega kalastuskaardi eest lõigetes 1 ja 2 nimetatud tingimustel on 9 eurot. (7) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ja selle eest võetakse tasu iga lõikes 1 nimetatud piirkonna kohta eraldi. § 13. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis (1) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks vahetult Keskkonnaametist taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni 2026. aasta 31. detsembrini järgmiselt: 1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta; 2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta; 3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 2 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta. (2) Matsalu rahvuspargis, välja arvatud sadamate akvatooriumides, spinningu, põhjaõnge, lihtkäsiõnge, käsiõnge, lendõnge ja sikutiga harrastuskalapüügiks elektroonilise kanali kaudu 8 taotletud kalastuskaarte antakse mitte kauemaks kui püügikitsenduste kehtivusajani või kuni 2026. aasta 31. detsembrini järgmiselt: 1) Jõgede sihtkaitsevööndis ja Matsalu piiranguvööndi jõelõikudel 48 tunniks – piirarvuta; 2) Väinamere idapoolses ja Väinamere läänepoolses sihtkaitsevööndis 48 tunniks – piirarvuta; 3) Välislahe ja Salmi sihtkaitsevööndis seitsmeks järjestikuseks päevaks − 238 kalastuskaarti ühe kalendrikuu kohta. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkondades harrastuskalapüügil tuleb arvestada Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2023. a määruse nr 34 „Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskiri“ § 13 lõike 2 punktides 1, 3 ja 5 ning § 18 lõike 1 punktis 6 kehtestatud ajaliste piirangutega. (4) Lõigete 1 ja 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 48 tunni eest 4 eurot. (5) Lõigete 1 ja 2 punktis 3 nimetatud tingimustel on püügiõiguse tasu 7 eurot. (6) Kalastuskaart kehtib ainult sellel märgitud piirkonnas ning selle eest võetakse tasu iga lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirkonna kohta eraldi. (7) Harrastuskalapüügil Matsalu rahvuspargis on keelatud kasutada lõigetes 1 ja 2 nimetamata püügivahendit. § 14. Püügikitsendused ja püügiõiguse tasu harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal (1) Harrastuskalapüügiks Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel antakse 24tunnise kehtivusega kalastuskaarte. (2) Endla looduskaitsealal Endla järvel ja Sinijärvel on kalastuskaardi alusel lubatud püügivahenditeks lihtkäsiõng, käsiõng, spinning, lendõng ja sikuti. (3) Harrastuskalapüügil Endla looduskaitsealal on keelatud kasutada lõikes 2 nimetamata püügivahendit. (4) Endla looduskaitsealal asuval Endla järvel ja Sinijärvel on 1. aprillist 30. juunini kalapüük keelatud. (5) Püügiõiguse tasu lõikes 1 nimetatud veekogudes püüdmise korral on 24 tunni eest 5 eurot. 7. peatükk Kadiskapüük § 15. Kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügil ja püügiõiguse tasu (1) Kadiskapüügil on ühel isikul ühes veekogus lubatud püüda kuni kahe kadiskaga. (2) Kadiskapüük on lubatud 21. juulist 30. novembrini. (3) Kadiskapüügil on püügiõiguse tasu, olenemata püügivahendite arvust, lõikes 4 nimetatud ühes veekogus püügi korral 48 tunni eest 4 eurot. (4) Kadiskapüügiks antakse kalastuskaarte 48 tunniks järgmistes piirkondades püügi korral: 9 1) Harju maakonnas Kahala järvel, Harku järvel, Maardu järvel, Tänavjärvel, Klooga järvel ja Lohja järvel; 2) Ida-Viru maakonnas Narva veehoidlas, Konsu järvel ja Uljaste järvel; 3) Jõgeva maakonnas Kuremaa järvel, Kaiu järvel, Jõemõisa järvel ja Pikkjärvel (Kaareperes); 4) Lääne-Viru maakonnas Ohepalu järvel; 5) Lääne maakonnas Veskijärvel ja Hindaste järvel; 6) Pärnu maakonnas Ermistu järvel, Tõhela järvel, Lavassaare järvel ja Kaisma järvel; 7) Põlva maakonnas Meelva järvel ja Valgjärvel; 8) Saare maakonnas Suurlahel, Mullutu lahel, Harju lahel, Järise järvel ja Laialepa lahel; 9) Tartu maakonnas Elistvere järvel, Kaiavere järvel, Koosa järvel, Kalli järvel, Soitsjärvel, Keeri järvel, Lahepera järvel, Leego järvel, Karijärvel, Ahijärvel ja Võngjärvel. 10) Viljandi maakonnas Veisjärvel, Õisu järvel, Viljandi järvel, Ruhijärvel, Mäeküla järvel, Parika järvel ja Kariste järvel; 11) Võru maakonnas Vagula järvel, Tamula järvel, Hino järvel, Lõõdla järvel, Pabra järvel, Murati järvel, Pulli järvel ja Kirikumäe järvel. 8. peatükk Vähipüük § 16. Vähipüügivõimalused (1) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud vahetult Keskkonnaametist taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud lõike 2 punktides 7−18 nimetatud veekogudes – 2; 2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 1; 3) Pühajärvel Valga maakonnas – 1. (2) Harrastusvähipüügiks järgmistes siseveekogudes kasutada lubatud elektroonilise kanali kaudu taotletavate kalastuskaartide piirarv 2026. aastal on järgmine: 1) Saare maakonna siseveekogudes, välja arvatud punktides 7–18 nimetatud veekogudes – 238; 2) Pangodi järvel Tartu maakonnas – 79; 3) Pärnu jõel Järva maakonnas – 40; 4) Reopalu jõel Järva maakonnas – 40; 5) Väinjärvel Järva maakonnas – 20; 6) Võhandu jõel Põlva maakonnas – 40; 7) Möldri jõel (Kiruma peakraav) Saare maakonnas – 40; 8) Kärla jõel Saare maakonnas – 40; 9) Leisi jõel Saare maakonnas – 40; 10) Lõve jõel Saare maakonnas – 40; 11) Oju peakraavis Saare maakonnas – 40; 12) Punabe jõel Saare maakonnas – 40; 13) Tirtsi jõel Saare maakonnas – 40; 14) Vesiku ojas Saare maakonnas – 40; 15) Võlupe jõel Saare maakonnas – 40; 16) Põduste jõel Saare maakonnas – 20; 17) Laugi peakraavis Saare maakonnas – 20; 18) Tõre peakraavis Saare maakonnas – 20; 19) Aheru järvel Valga maakonnas – 40; 20) Pühajärve Valga maakonnas – 79; 21) Väike-Emajõel Valga maakonnas – 40; 22) Verijärvel Võru maakonnas – 40. 10 (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata maakonnas või veekogus püügi korral antakse kalastuskaarte piirarvuta, arvestades püügipiiranguid. § 17. Harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügil (1) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või vähimõrraga püügil ühes § 16 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 ning lõikes 3 nimetatud maakonnas ja siseveekogus on 15 eurot. (2) Püügiõiguse tasu vähipüügil ühe kalastuskaardi alusel 24 tunni eest kuni viie vähinata või vähimõrraga püügil ühes § 16 lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõike 2 punktides 2–22 nimetatud siseveekogudes on 20 eurot. § 18. Vähipüügi ajutised kitsendused (1) Hiiu maakonnas on vähipüük keelatud. (2) Saare maakonnas on vähipüük keelatud Karujärvel, Kuke peakraavis, Kurdla peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel. (3) Harju maakonnas on vähipüük keelatud Mustjõel, Vääna jõel, Loobu jõel ja Urbukse järvel. (4) Lääne-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Loobu jõel. (5) Pärnu maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Lemmejõel, Loode ojas, Paadrema jõel, Pärnu jõel, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Treimani jõel, Tuudi jõel, Tõstamaa jõel, Vanamõisa jõel, Velise jõel ja Vigala jõel. (6) Lääne maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel ja Vigala jõel. (7) Rapla maakonnas on vähipüük keelatud Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel. (8) Tartu maakonnas on vähipüük keelatud Ropka paisjärvel ja Ilmatsalu jõel. (9) Ida-Viru maakonnas on vähipüük keelatud Kurtna Suurjärvel, Konsu ja Vasavere küla veekogudes, Mustajõel, Metsküla ojas, Narva jõel, Narva veehoidlas, Balti SEJ väljavoolukanalis, Balti SEJ juurdevoolukanalis ning Eesti SEJ juurdevoolukanalis. (10) Vähipüük on lõigetes 1–9 nimetamata veekogus ja selle osas lubatud 1. augustist 31. augustini. (11) Paragrahvi 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud veekogudes püügi korral antakse 2026. aastal igas maakonnas ühele isikule ainult üks kalastuskaart. (12) Maakonnas, kus ei ole kehtestatud kalastuskaartide piirarvu, antakse samaks kehtivuse ajaks ühele isikule ainult üks kalastuskaart. (13) Vähipüügil on ühel isikul lubatud püüda ühe kalastuskaardi kohta kuni 25 mõõdulist isendit. 11  9. peatükk Lõppsätted § 19. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. detsembril 2025. a. (2) Määruse §-d 16–18 jõustuvad 1. juulil 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu 12  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse eelnõu koostamise eesmärk on sätestada harrastuskalapüügi piirangud kalavarude kaitseks; määrata piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda, liivi ja kadiskat, määrata harpuuni ja harpuunpüssiga püügi tingimused Kuremaa järvel ja Saadjärvel ning spinningu ja lendõngega püügi tingimused lõheliste jõgedes; sätestada kasutada lubatud harrastuspüügivahendid looduskaitsealadel ning kehtestada kalastuskaardi alusel harrastuspüügiõiguse tasu 2026. aastaks. Määruse koostamisel on arvesse võetud neid teadmisi ja ettepanekuid, mille on esitanud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut123 ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja 4 5 keskkonnainstituut . Samuti on arvestatud Eesti Maaülikooli uuringu ning TURU-UURINGUTE AS-iuuringu6 tulemusi. 1.2. Ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Indrek Ambos ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Kadri Tubli ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 11 lõike 2 ja § 29 lõike 7 kohaselt on regionaal- ja põllumajandusministril õigus määrata need piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil piiratakse kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite arvu ja kasutamist, kalapüügi aega või püütavaid kalaliike, ning need piirkonnad, kus harrastuskalapüügil on lubatud kasutada nakkevõrku, õngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta, vähimõrda ja kadiskat, ning kehtestada selliste 1 Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi täitmine 2025-2027. aastal I vahearuanne. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2025. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-07/kalandus-akp- t%C3%B6%C3%B6plaan-soovitused-2026-2025.pdf 2 Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine. Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut. Tartu 2016. https://veebiarhiiv.digar.ee/a/20220715195626mp_/https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/2016/u uring-2016-kalapuuk-sektorid.pdf 3 EESTI KALANDUSSEKTORI RIIKLIKU TÖÖKAVA TÄITMINE 2022.-2024. AASTAL. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-akp-rannikumere-kalad- 2024.pdf 4 Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2023. aastal. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Tartu 2024. https://agri.ee/media/11797/download 5 Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes. Eesti Maaülikool. Tartu 2025. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/uuring-2024-v%C3%A4ikej%C3%A4rved-kalastik.pdf 6 Eesti harrastuskalapüügi kvantitatiivuuring 2024. aasta kohta. TURU-UURINGUTE AS. Tallinn 2025. https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-06/uuring-2025-harrastusp%C3%BC%C3%BCk-2024.pdf 1 püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuskalapüügiõiguse kalastuskaart. KPSi § 29 reguleerib nakkevõrgu, õngejada, liivi, kuuritsa, vähinata, vähimõrra, kadiska, spinningu, harpuuni ja harpuunpüssi ning lendõnge kasutamist kalastuskaardi alusel. Keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel määrab harrastuskalapüügiõiguse tasu regionaal- ja põllumajandusminister. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 4 kohaselt võib harrastuskalapüügiõiguse tasu ööpäevas olla 0,06 kuni 13 eurot ning vähinata või vähimõrraga püügi tasu võib olla ööpäevas 2 kuni 13 eurot ühe püügivahendi kohta. Harrastuskalapüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse kalapüügi ajast ja kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. Keskkonnatasude seaduse kohaselt kasutatakse kalapüügiõiguse tasudest laekuvaid vahendeid kalavarude kaitseks ja arendamiseks ning need suunatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu tagasi harrastuskalapüügi sektori arendamisse ja kalavarude kaitsesse. KPSi § 26 lõike 3 kohaselt on kalastuskaart elektrooniline dokument teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogus. Kalastuskaardi annab Keskkonnaamet. KPSi § 29 lõike 7 kohaselt määrab regionaal- ja põllumajandusminister juhul, kui, püügivõimaluste piiramiseks on kehtestatud väljastatavate lubade piirarv, elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile esitatud taotluste alusel antavate lubade puhul eraldi piirarvud, et tagada kalastuskaarti taotlevate isikute võrdne kohtlemine (et anda võimalus ka neile, kel puudub võimalus elektroonilist taotlust esitada). Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt on piirarvude jaotuse aluseks võetud piirarvu kehtestamise aastale eelnenud aasta elektroonilise kanali kaudu ja otse Keskkonnaametile laekunud taotluste vaheline suhe. 2026. aastaks kehtestatakse piirarvud järgmiselt: 1% kalastuskaarte antakse otse Keskkonnaametile esitatud taotluste ja 99% elektroonilise kanali kaudu esitatud taotluste alusel. Järgnevalt analüüsitakse eelnõu sätteid, võrreldes seda keskkonnaministri 28. novembri 2024. a määrusega nr 73 „Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2025. aastal“ (edaspidi määrus nr 73). Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Võrreldes määrusega nr 73, ei ole selles paragrahvis muudatusi tehtud. Paragrahviga 2 sätestatakse üldine püügikitsendus koha püüdmisele. Viimastel aastatel on harrastuskalastajate surve kohale oluliselt kasvanud. Seda on tinginud huvi selle liigi vastu, kuid kindlasti on seda mõjutanud ka kaasaegsemate tehniliste seadmete kasutuselevõtt kalapüügis. Teadlaste hinnangul vajab koha praegu kõige rohkem kaitset Pärnu jões ja sellest tulenevalt on Eesti riikliku kalandusandmete kogumise programmi aruandest tehtud ettepanek „arvestades harrastuspüügi koormuse kasvu Pärnu jõe alamjooksul ja võimalikku mõju kehvas seisus Liivi lahe koha kudekarjale, tuleks kaaluda paevase püügilimiidi ajutist vähendamist viielt kalalt kolmele“. Samas on Eestis ka mitmeid teisi koha veekogusid, kus tuleb varu olukorda parandada ja mõistetavam on üks ühtne liigipõhine reegel. Seega selleks, et tagada jätkusuutlik varu kasutamine lisaks Pärnu jõele ka mujal veekogudes on kõige mõistlikum lisaks Pärnu jõele vähendada ööpäevaseid kalakoguseid üleriigiliselt. Selle tõttu vähendatakse selle sättega koha ööpäevast limiiti viielt isendilt kolmele isendile. Tegemist on ettevaatlikkuse printsiibil üleüldise ööpäevase limiidi vähendamisega, et tagada varu jätkusuutlik seis ka pikemas vaates. Paragrahvis 3 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud Läänemerel püüdmise korral. 2 Kalastuskaartide tasu kalapüügiks nakkevõrkudega kehtestatakse sarnaselt määrusega nr 73. Püügiõiguse tasu koos vastava püügivõimalusega on esitatud määruse lisas 2. Nii on võimalik kalastajatel, kes soovivad tutvuda nakkevõrgu püügivõimalustega, saada kohe teada ka kalastuskaardi tasu. Nakkevõrgu kalastuskaartide puhul viiakse sisse Pärnumaal 5% kalastuskaartide vähendamine. Teadlaste andmetel on Pärnu maakonnas tarvis oluliselt vähendada passiivsete püügivahendite arve. Selline tegevus on eeskätt seotud kutselisel kalapüügil kasutatavate püügivahendite piirarvude vähendamisega (Pärnu maakonnas vähendatakse kutselisi püügivahendeid samuti 5% võrra), kuid kuna kalavaru on tarvis majandada paremini kogu kalavaru ulatuses on mõistlik selline vähendamine läbi viia ka harrastusliku nakkevõrgupüügi puhul. 5% vähendamine ei mõjuta oluliselt nakkevõrgu kalastuskaartide kättesaadavust ning selle mõju võiks kalastajatele olla siiski pigem marginaalne. Püsiasustusega väikesaarte elanikel on endiselt võimalik endale määruse alusel soodsamatel tingimustel soetada kalastuskaarte. Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 2022. a määruse nr 10 „Väikesaarte nimistu“ muudatusega, mis jõustus 01. veebruaril 2025. aastal, lisandus väikesaarte nimistusse Osmussaar. Osmussaarele eraldati nakkevõrguga püügi võimalused samas maakonnas asuvalt Vormis saare püügivõimalustest. Kalastuskaartide arv on seatud selliselt, et vähemalt üks isik saab ühes kuus välja võtta maksimaalse arvu nakkevõrgu kalastuskaarte. Vormsi saare püügivõimalusi selline muudatus suures plaanis ei mõjuta, sest Vormsi saare püügivõimaluste kasutamine on jäänud viimasel kahel aastal 30% piirile. Võrreldes määrusega nr 73 jääb lõikes 8 sätestatud kohapiirang endiselt alles. Teadlaste selle suve katsepüügid ja püütud kalade sumbakatsed on näidanud, et konksuvigastustega kalade suremus on väga väike, kuid saagis on endiselt palju alamõõdulisi kalu (ca 90%). Alamõõduliste kalade olemasolu püügis ei ole otseselt piisav argument piirangu hoidmiseks, kuid siinkohal tuleb arvestada, et koha varu on siiski madalseisus ning selle tõttu on piirangu edasine peal hoidmine veel vajalik. Samuti kujuneb nii suure alamõõduliste kalade osakaalu puhul püük peamiselt kalavaru vaenamiseks, sest ühe mõõdukala kohta, on vaja püüda ja vabastada üheksa või isegi rohkem alamõõdulist kala. Ühtlasi on teadlastel kavas katset korrata ka 2026. aastal ning seega on mõistlik see piirang veel 2026 aastaks alles jätta, lasta kalavarul taastuda ja seejärel 2027 püügikorraldus otsustada uuringu tulemuste põhjal. Paragrahvis 4 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmise korral. Määruses on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkudega püügiperiood jagatud püügikoormuse tasakaalustamise eesmärgil kahte ossa, nagu see oli jaotatud ka eelmisel aastal. Esimene periood kestab 1. märtsist kuni 31. märtsini ja teine 1. aprillist kuni 4. maini. Püügivahendite piirarv perioodi kohta jääb samaks, samuti jätkatakse sama kalastuskaartide väljastamise korraldusega nagu 2024. aastalgi, mil kalastuskaarte jagati seitsme päeva kaupa. Eelmise aasta kevad näitas seda, et vabu kalastuskaarte oli saada ka vahetult enne märtsikuu saabumist, mistõttu on selline kalastuskaartide jaotamise viis ennast igati õigustanud. Lõikega 2 säilitatakse Piirissaare püsielanikele senine kaldavõrkude piirarv, milleks on 125 võrku perioodi kohta. Lõigetes 3 ja 6 sätestatakse veealade kaupa piirarvuvabad seitsmepäevased õngejadaga püügivõimalused sarnaselt eelmise aastaga 1. märtsist kuni 31. oktoobrini. 3 Lõikes 4 sätestatakse sarnaselt eelmise aastaga jääaluse püügi võimalus kaldavõrguga kuni 3 kilomeetri laiusel alal Lämmijärvel ja Peipsi järve lõunaosas. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 4 punkti 4 alusel võib regionaal- ja põllumajandusminister Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöökokkuleppe alusel moodustatud valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni ettepanekul muuta kaldavõrgu kasutusala. Lõikega 8 piiratakse angerja kaitse eesmärgil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel alates 15. oktoobrist 31. detsembrini angerja harrastuspüüki. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvelt üldiselt angerjat kalapüügi käigus ei saada. Seda infot ei kajasta kalastuskaartide andmed. Samas ei ole teada, kas keegi püüdjatest on üritanud tonkaga nendel veekogudel angerjat püüda või mitte. Kindel on see, et Võrtsjärve asustatud angerjas teadlaste andmetel teatud määral läbi Emajõe, Peipsi järve ning Narva jõe üritab Läänemerre liikuda. Kuna angerjas on väga ohustatud liik on seatav piirang vajalik selleks, et angerja rände ajal oleks tema liikumine võimalikult vähe segatud. Paragrahvis 5 sätestatakse püügivõimaluste piirarvud ja piirangud ning püügiõiguse tasud sise- ja piiriveekogudes püüdmise korral, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Lõikes 1 nimetatud lisa 4 kohaselt vähendatakse Aheru järvel nakkevõrguga püügil kalastuskaartide piirarve. Aheru järv on populaarne veekogu nii kalastamiseks (nii nakkevõrgu kui muude püügivahenditega) kui ka teiste rekreatiivsete tegevuste läbiviimiseks. Viimastel aastatel on paraku aga olnud olukordi, kus kalapüük nakkevõrguga on koondunud südasuvel ühte kitsasse piirkonda, mis omakorda piirab teiste inimeste veekogu kasutamist. Probleem on kõige aktuaalsem just juulikuus ning selleks, et veekogu saaksid kasutada kõik vaba aja veetmise huvilised, ei seata eelnõu järgi Aheru järvele alates 2026. aastast juulikuusse nakkevõrgu piirarve. Võrreldes määrusega nr 73 ei seata enam Võrtsjärvele ega Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja Saadjärvele ning Emajõele õngejadaga püüdmise võimalusi. Piirangu seadmine on vajalik angerja kaitseks. Kui varasematel aastatel asustati perioodiliselt Kuremaa, Kaiavere, Vagula ja Saadjärvele angerjat siis ka selle tegevuse jätkamine on plaanis lõpetada. Kaitsemeetmete ühe osana piiratakse lisaks lõikega 13 kõikides siseveekogudes alates 15. oktoobrist 31. detsembrini angerja harrastuspüüki. Lõikega 5 piiratakse kalapüüki Pirita jõel alal, mis jääb Lükati sillast 150 meetrit allavoolu. Piirangu seadmise vajadus on tingitud sellest, et teatud hulk kalastajaid püüab kala Lükati silla juures asuva kalaloenduri vahetus läheduses. Loenduri eesmärk on anda olulist teavet seda läbivate kalade kohta, mitte hõlbustada kalastajatel kala kättesaamist. Selleks, et kala saaks ilma suuremate häiringuteta läbi loenduri ülesvoolu ujuda, on vajalik loenduri lähedal (peamiselt allavoolu jääval alal) kalapüük keelata. Pirita jõe puhul on tegemist siiski väga lühikese keelualaga ning kalastajaid see oluliselt ei mõjuta. Lõikega 6 seatud aastaringne kalapüügikeeld Umbusi jõel jääb kehtima. 2022. aasta juulis tekkis jões reostus, mille käigus imbus jõkke silomahl, mis omakorda põhjustas toitainete suure sisalduse tõttu hapnikupuuduse. Selle tagajärjel hukkus veekogus väga suur hulk kalu, mistõttu on mõistlik selles jões säilitada mõneks ajaks üldine püügirahu, et jõe kalanduspotentsiaal uuesti taastuks. Kalapüügikeeldu Umbusi jõel on plaanis hoida seni, kuni kalavaru seis on piisavalt hea, et kalapüüki taas lubada. Samuti jääb kehtima säte, millega piiratakse aastaringselt kalapüüki Esna jõel selles lõigus, mis asub Sargvere peakraavi suudmest kuni Esna jõe lähteni. See lõik jääb kuivematel aastatel üsna veevaeseks, mistõttu pakub häid elamistingimusi valdavalt forelli noorjärkudele. Selleks, et nimetatud jõelõigus säilitada lisaks forelli noorjärkudele ka vanemate forellide arvukus, on mõistlik seal püüki piirata. Kuni 2023. aastani oli kalapüük Esna jõel lubatud terves ulatuses 4 ainult kalastuskaardi alusel ja püüda oli lubatud spinningu või lendõngega. Ka Vasalemma jõe püügikorraldus jääb selliseks nagu määruses nr 73. Peale Vanaveski paisu lammutamist on kaladele tagatud parem liikumine erinevate jõe alade vahel. Selleks, et kalad saaksid võimalikult vähese püüdjate poolse häirimisega teha rändeid nii ülesvoolu kui ka pärast kudemist allavoolu on pikem keeluperiood vajalik. Teadlaste hinnangul tuleks vaatluse all olev lõik püügiks täielikult sulgeda, kuid kuna see ala on siiski väga suur, ei ole mõistlik terveks aastaks seda lõiku püügiks sulgeda, sest aktiivne kalade jõkke tulek ja sealt ära minek toimub pigem sügis-talvisel perioodil. Muul ajal on kalade häiring pigem väiksemapoolne. Peamisteks häiringu alla jäävateks kaladeks on lõhe ja meriforell. Piirang ei kehti vähipüügil vähimõrra ja vähinataga. Vähipüüki võimaldatakse seal eeskätt seetõttu, et püüda on lubatud ainult jõevähki ning püünistesse sattunud väikesed forellid on võimalik elusalt vabastada. Lõikega 9 säilitatakse püügipiirang Sindi tehiskärestikul. Sindi kärestiku näol on tegemist esimese kärestikulise jõelõiguga Pärnu jões ning teadlaste seire näitab, et paljud kärestikulist jõeosa kudemiseks kasutavad kalad koevad just sellel alal. Selleks, et kalad saaksid võimalikult väikese häiringuga kudeda, on keelu säilitamine sellisel lõigul vajalik (vt joonis 1). Joonis 1. Sindi kärestiku piiranguala Pärnu jões. Muid muudatusi §-s 5 võrreldes määrusega nr 73 ei tehta. Paragrahvis 6 sätestatakse harrastuskalapüügi võimalused ja kitsendused liivi ja kuuritsaga püügi korral. Võrreldes määrusega nr 73, muudatusi ei tehta. Paragrahvides 7 ja 8 sätestatakse harrastuskalapüügiõiguse tasu harpuunpüssi ja harpuuniga 5 püügi korral ning püügikitsendused Jõgeva ja Tartu maakonnas. Samuti määratakse kitsendused nende püügivahenditega püüdmisel Paide tehisjärvel. Kuna Kuremaa järve ja Saadjärve on asustatud angerjat, on kalastuskaardi olemasolu igati vajalik, et osaliselt katta riigile asustamisega tehtud kulutusi. Nii nagu 2025. aastal, saab ka järgmisel aastal Kuremaa järvel ja Saadjärvel harpuuni ja harpuunpüssiga kalapüügiks soetada kalastuskaarte. Paragrahvis 9 sätestatakse kitsendused jõgedel lõhe ja meriforelli püügil ning kalapüügil spinningu ja lendõngega ning kalastuskaardi alusel lubatud spinningu ja lendõngega püük ja harrastuskalapüügiõiguse tasu. Lõikes 1 sätestatakse kuderahu periood, mil ei anta kalastuskaarte lõhe ja meriforelli püügiks enamikus veekogudes ja nende lõikudel, välja arvatud Jägala jõel ja Narva jõel. Jägala ja Narva jõel ei ole kudeaegne püügirahu asjakohane, sest nendel jõgedel ei toimu käesoleval ajal looduslikku paljunemist. Võrreldes määrusega nr 73 ei tehta kuderahu perioodis muudatusi ning see jääb võrreldes 2025. aastaga samaks. Lõikes 2 sätestatakse püügikeeld lõhe ja meriforelli puhul Pärnu jõestikus. Pärast Sindi paisu eemaldamist on tagatud rändetee paljudele kalaliikidele, kelle hulka kuuluvad ka lõhe ja meriforell. Nende kalaliikide eduka kudemise tagamiseks ja populatsioonide taastumiseks on keelu seadmine põhjendatud. Riik teeb Pärnu jõe siirdekalade populatsioonide taastamiseks suuri kulutusi seoses paisude likvideerimisega, asustades populatsiooni taastamiseks jõkke kalu. Et need pingutused oleksid tõhusad, on vaja Pärnu jõestikus keelata lõhe ja meriforelli püük, kuniks looduslik taastootmine on jõudnud sellisele tasemele, kus nende liikide püük ei ole enam populatsioonide taastumise seisukohast liialt koormav. Kudeva kala kaitseks jääb kehtima lõikes 5 sätestatud piirang, mille kohaselt ei ole lubatud kala püüda õhtul kella 19-st hommikul kella 7-ni. Piirangu seadmise vajadus põhineb eelkõige sellel, et seda kala, kes liigub öisel ajal kudemispaika, võimalikult vähe häiritaks. Lisaks on praktika näidanud, et paljud kalastajad eelistavad püüda just öisel ajal, kasutades väga võimsaid taskulampe, et näha, kus kala täpselt paikneb. Selline tegutsemisviis muudab kala kättesaamise oluliselt lihtsamaks, aga ei liigitu enam kindlasti harrastuskalapüügi kategooriasse. Võrreldes määrusega nr 73 säilitatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni (paisu kehast alles jäänud ehituslike osadeni) kalastajatele kalastuskaardi kohustus. 2025. aasta püügiandmed näitavad, et kalastajad saavad sellelt lõigult väga palju erinevaid kalu, kellest peamiseks on lõhi, meriforell ja haug. Kuna liigiline koosseis on paljuski võrreldav Vääna jõega siis selle tõttu on mõistlik seada Vasalemma lõigul kehtiva kalastuskaardi hinnaks senise 4 euro asemel 10 eurot. 2025. aasta püügihooajal kehtinud hind seati selliselt selle tõttu, et ei olnud täpselt teada, milliseid kalaliike sellelt lõigult saadakse. Kuna andmed näitavad, et väga suure osa moodustas lõhe ja meriforell siis selle tõttu ühtlustatakse eelnõuga Vasalemmal kehtiv tasu suurus teiste lõhe ja meriforelli jõgedel ja nende lõikudel kehtiva tasu suurusega. Lõikega 8 keelatakse Vasalemma jõe alal, mis jääb Munalaskme oja suudmest kuni Vanaveski paisuni kalapüük muude püügivahenditega kui spinning ja lendõng välja arvatud vähipüük vähimõrra või vähinataga. Meie andmetel ei ole Vasalemma jõgi väga populaarne vähipüügiveekogu ning selle tõttu on augustikuus ülesvoolu liikuva lõhe või meriforelli häirimine vähipüüdjate poolt väga minimaalne. Vähipüügivahenditesse sattuvat forelli või lõhe noorjärke on võimalik püüdjatel ilma suurema häirimiseta vabastada. Muud kalapüügieeskirja järgi lubatud püügivahendid on keelatud selle tõttu, et võimalikult vähe vigastataks näiteks õngepüügi käigus konksu otsa jäävaid forelli või lõhe noorjärke. Paragrahvis 10 sätestatakse püügikitsendused harrastuskalapüügil forellijõgedel. 6 Võrreldes määrusega nr 73 muudatusi ei tehta. 2025. aastaks seati lühem püügiala Esna jõele. Sama püügikorraldusega jätkatakse ka 2026. aastal. Kuna Esna jõel on püügikõlbliku forelli jaoks sobivaid elupaiku ainult sellel alal, mis jääb Esna jõe suudmest kuni Sargvere peakraavi suudmeni, on mõistlik kalapüüki ka sellel alal lubada. Ülejäänud ala Esna jõel sobib rohkem forelli noorjärkudele. Paragrahviga 11 sätestatakse püügikitsendused lõhepüügil merel. Võrreldes määrusega nr 73, on seatud täielik lõhe püüdmise keeld Läänemere avaosas. Looduslik lõhe on Läänemere avaosas ohustatud liik ja Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) teadusettepaneku järgi ei ole Läänemere avaosas lõhepüügiks kvooti ette nähtud. Selleks, et varu seis kuidagi viisi paraneks, ei ole ette nähtud, et kalastajad püüaksid lisaks looduslikule lõhele ka asustatud lõhet. Selle tõttu ei ole Läänemere avaosas lubatud ühelgi kalastajal harrastuslikul kalapüügil, sõltumata püügivahendist, püüda lõhet. Kõik juhuslikult püüki sattunud lõhed tuleb kohe vabastada. Piirangu eesmärk on kaitsta nii looduslikku (rasvauimega kala) kui ka asustatud lõhet. Püügipiirang mõjutab oluliselt neid püüdjaid, kes käivad Läänemere avaosa merealal lõhet trollimas või püüavad neid nakkevõrkudega. Paragrahvides 12 – 14 sätestatakse kalapüügivõimalused Silma ja Endla looduskaitsealal ning Matsalu rahvuspargis. Võrreldes määrusega nr 73 kalapüügikorralduses muudatusi ei tehta. Paragrahvis 15 sätestatakse kadiskapüügi kitsendused harrastuskalapüügi korral ja püügiõiguse tasu. Nagu 2025. aastal, on ka 2026. aastal kalapüük kadiskaga lubatud ajavahemikul 21. juulist kuni 30. novembrini. Püüda võib määruses nimetatud veekogudes, mille pindala on vähemalt 50 hektarit ning kus jõevähki praktiliselt ei esine või selle tabamine on vähetõenäoline. Tartu piirkonna kalastajate ettepanekul lisatakse 2026. aastaks Tartumaale kaks veekogu kadiskapüügiks. Nendeks veekogudeks on Ahijärv ja Võngjärv. Väikejärvi uuriva teadlase sõnul on need veekogud kadiskapüügiks igati sobilikud ning kadiska lisamisega tegelikkuses olulist püügikoormuse kasvu ei ole karta. Kadiska puhul on tegemistpüügivahendiga, mis mõjutab veekeskkonda väga vähe, mistõttu lubatakse ühe kalastuskaardi alusel asetada püügile kuni 2 kadiskat. Paragrahvides 16  18 sätestatakse vähipüügivõimalused 2026. aastaks. Paragrahvis 16 sätestatakse vähipüügi korral kasutada lubatud püügivahendite piirarvud 2026. aastal. Eraldi lõigetes sätestatakse lubatud piirarvud Keskkonnaameti ja elektroonilise kanali kaudu taotlemise korral. Kalastuskaartide väljastamise korral jätkatakse sama jaotamise skeemiga nagu 2025. aastal, mil paljudes jõevähirikastes veekogudes püüdmisele kehtestati eraldi piirarvud. Vähi teaduspüüki tegevate teadlaste hinnangul on selline olukord vajalik selleks, et püügikoormus väga vähirikastes veekogudes ei läheks liiga suureks. Paragrahvis 17 sätestatakse harrastuspüügiõiguse tasu vähipüügi korral 2026. aastal. Paragrahvis 18 sätestatakse vähipüügi ajutised kitsendused 2026. aastal. 7 2026. aastal keelatakse vähipüük Hiiu maakonnas, nagu tehti ka 2025. aastal, sest sealne vähivaru ei ole piisav. Saaremaal Riksu ojas on katsepüügil leitud signaalvähi isendeid, kes tavapäraselt kannavad edasi ka vähikatku, seega on vähikatku leviku oht Saaremaal endiselt suur. Et vältida võõrliigi ja haiguse levikut, kehtestatakse sarnaselt 2025. aastale vähipüügikeeld Riksu ojas ja Riksu lahel. Samuti piiratakse Saaremaal 2026. aastal vähipüüki Kuke peakraavis, kuna katsepüükide tulemused viitavad ohule, et veekogus võib esineda võõrliiki, ning Karujärves, kus 2018. aastal tuvastati vähikatk. Saaremaa keelualuste veekogude hulka jääb 2026. aastal ka Kurdla peakraav, kuna seal on samuti jõevähi seisund halvenenud. Nimetatud püügikitsendused ei kahanda Saaremaal märkimisväärselt harrastusvähipüügi võimalusi, kuna seal on arvukalt veekogusid, kus vähki esineb. Jõevähi puudumise ning 2008. ja 2010. aastal Harjumaal Jägala jõestikku kuuluval Mustjõel signaalvähi isendite leiu tõttu, keelatakse seal 2026. aastal vähipüük. Teistes Jägala jõestiku osades on vähipüük lubatud. Samuti on signaalvähki leitud Vääna jõest, mistõttu keelatakse vähipüük ka seal. Lisaks on teadlaste seirepüükide käigus tuvastatud signaalvähi esinemist Loobu jõel ja Urbukse järvel, mistõttu on mõistlik ka nendes veekogudes vähipüük võõrvähiliikide võimaliku levitamise tõkestamiseks keelata. Loobu jõel kehtib vähipüügikeeld nii Harju maakonnas kui ka Lääne-Viru maakonnas. Kitsendusena jääb kehtima jõevähi püügikeeld Pärnu maakonnas Pärnu jõel. 2026. aastal keelatakse Pärnu maakonnas vähipüük lisaks Pärnu jõele ka, Pärnu vallikraavis, Reiu jõel, Sauga jõel, Tuudi jõel ja Vanamõisa jõel. Vähipüük keelatakse just nendes veekogudes, sest katsepüükide käigus on leitud lisaks signaalvähkidele ka teist võõrliiki – ogapõskset vähki. Keelu eesmärk on tõkestada võõrliikide edasist levikut. Lisaks nimetatud veekogudele on vähipüük keelatud Paadrema jõel, kuna seal kahtlustatakse vähikatku esinemist. 2026. aastal säilivad Pärnumaa keelualuste veekogude nimekirjas Lemmejõgi ja Treimani jõgi (Treimani oja). Mõlemast veekogust said teadlased katsepüükide käigus signaalvähi isendeid. Esialgsete andmete alusel said signaalvähid nendesse veekogudesse inimese kaasabil. Pärnumaa keelualuste veekogude nimekirja lisatakse Loode oja (Loode jõgi) ja Tõstamaa jõgi, kus samuti on tõenäoline signaalvähi olemasolu ning seda ka inimese kaasabil. Samuti jääb kehtima vähipüügikeeld Kasari jõel, Velise jõel, Vigala jõel ja Nurtu jõel. Keeld kehtestatakse kõikides nendes maakondades, mida need jõed läbivad. Teadlaste tehtud katsepüükide käigus tuvastati jõgedes vähikatk. 2026. aastal jäävad kehtima piirangud ka osal Ida-Virumaa veekogudel nagu Kurtna Suurjärvel ning Konsu ja Vasavere külas paiknevatel veekogudel, samuti Metsküla ojas püüdmise korral. Kurtna järvistus tehtud teaduspüügid näitavad jõevähivaru olulist kahanemist, mistõttu on alust arvata, et nendes veekogudes võib esineda vähikatk. Selleks, et vähikatku levikut piirata, on mõistlik seal püük keelata. Selleks, et võimaldada võimalikult paljudele püüdjatele jõevähipüüki nende püügivõimaluste piires, mille kohta on kehtestatud piirarvud, väljastatakse ühele isikule iga maakonna kohta kuni 5 püügivahendiga püügiks vaid üks 24-tunnise kehtivusega kalastuskaart. See kehtib ainult § 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakondade ja veekogude puhul ega laiene piirarvuta kalastuskaartidele. See tähendab, et kui isik ostab endale kalastuskaardi püüdmiseks Saaremaal asuval Leisi jõel, siis ei saa ta Saaremaal püüdmiseks rohkem kalastuskaarte osta, sest selle maakonna kohta ei ole seatud piirarvuta kalastuskaarte. Kui isik ostab endale kalastuskaardi näiteks Valga maakonnas asuval Aheru järvel püüdmiseks, siis ta Pühajärvel ega Väike-Emajõel püüdmiseks kalastuskaarti osta ei saa, kuid ta saab selle osta nendes Valga maakonna veekogudes püüdmiseks, mille kohta ei ole piirarvu seatud. Piirarvuta püügivõimaluse korral võib isik osta endale püügihooaja vältel rohkem kui ühe 24tunnise kehtivusega kalastuskaardi, kuid arvestada tuleb sellega, et samal ajal 8 ei ole lubatud sama maakonna piires osta kalastuskaarti teisele samas maakonnas asuvale veekogule. Selle tõttu seatakse lõikega 12 sisse ka vastav piirang. Piirangu peamine eesmärk on jõevähivaru mõistlik kasutamine. Jõevähivarude kaitseks on kalapüügieeskirja § 53 lõige 1 punktiga 12 piiratud püügiaega, lubades vähki püüda vaid augustikuus. Püüda lubatud mõõduliste jõevähkide arv ühe kalastuskaardi kohta jääb samaks, nagu oli 2025. aastal. Püüda lubatud jõevähkide hulk on 25 isendit ühe kalastuskaardi kohta. Selline kogus on kehtestatud selleks, et jõevähivaru paremini kaitsta, kuid lisaks annab selline kogus võimaluse rohkematele jõevähi püügist huvitatule püügihooaja jooksul mõõdulisi isendeid tabada. Varem ei olnud harvad need olukorrad, kus püügihooaja lõpus püüdjad enam mõõdulisi vähke ei saanud, sest suurem osa mõõdulisi vähke oli juba selleks ajaks välja püütud. Jõevähi püüdmise eesmärk on peamiselt rikastada toidulauda ja pakkuda seeläbi ja maitseelamust. Kuna jõevähipüük on väga populaarne, siis püütavate isendite piirang seda tegevust kindlasti oluliselt ei mõjuta. Paragrahvis 19 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. detsembril 2025. aastal, mil hakatakse väljastama kalastuskaarte. Määruse §-d 1618 jõustuvad 2026. aasta 1. juulil, mil hakatakse välja andma kalastuskaarte vähipüügiks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus käsitleb harrastuskalapüüki meres ja siseveekogudes, mida Euroopa Liidu õigusaktid ei reguleeri. 4. Määruse mõju Kehtestatavate kitsenduste mõju soosib kalavarude jätkusuutlikkust, mistõttu on kehtestaud piirangud tulevikus kasulikud ka kalastajate jaoks. Kitsenduste sätestamisel on silmas peetud seda, et varu suudaks ennast ise taastoota ja püügi negatiivne mõju oleks võimalikult väike. Määruse eelnõu koostamisel on arvestatud esmajärjekorras varude hetkeolukorda, teadussoovitusi ja avalikku huvi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulu Määruse rakendamisega ei kaasne riigile lisakulutusi. Arvestades asjaolu, et kinnitatakse nii harrastuskalapüügiõiguse tasud kui ka kalastuskaartide piirarvud, ja eeldades, et püügiõigused ostetakse välja prognoositavas mahus, peaks 2026. aastal harrastuskalapüügist laekuma riigi tuludesse rohkem kui 320 000 eurot. Kokku laekub harrastuskalapüügi eest 2026. aastal eeldatavalt 1 000 000 – 1 240 000 eurot. Hinnangus on arvesse võetud ka seda tasu, mis makstakse muude harrastuspüügivahendite kasutamise eest nendes piirkondades, kus püügiõigus tekib vaid tasu maksmise korral ja kus regionaal- ja põllumajandusministri määrusega piiranguid seatud ei ole. Töökoormus kalastuskaartide väljaandmisel võrreldes eelmise aastaga jääb pigem samale tasemele või väheneb, sest Keskkonnaametis kohapeal väljastatavate kalastuskaartide hulk on 9 aastatega kahanenud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. detsembril 2025. aastal (1. juulil 2026. aastal jõustuvad vähipüüki reguleerivad püügivõimalused ja kitsendused), mil hakatakse vastu võtma taotlusi ja väljastama kalastuskaarte. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja harrastuskalapüügi organisatsioonile Eesti Kalastusklubide Liit. 10  Regionaal- ja põllumajandusministri …..2025 määrus nr …. „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ Lisa 1 Läänemere ICESi alarajoonid ja püügipiirkonnad maakondade kaupa Eesti Vabariigi territoriaalvees  Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr… „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ Lisa 2 Läänemerel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel maakondade* kaupa, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu ((EEEE(EURO/T TASU (EUROT/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER VEEBRUAR MAAKOND JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS TAOT- JUUNI JUULI MAI LEMISE KANAL Kesk- konna- 3 3 5 9 15 25 33 33 30 19 9 3 9 Harju maakond amet Elektroo- niline ka- 345 265 503 899 1453 2447 3235 3235 2998 1889 899 345 9 nal Kokku 348 268 508 908 1468 2472 3268 3268 3028 1908 908 348 Kesk- konna- 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 7 9 Hiiu maakond amet Elektroo- niline ka- 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 681 9 nal Kokku 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 688 Kesk- konna- 1 2 3 5 6 6 5 5 6 4 2 1 9 Ida-Viru maakond amet Elektroo- niline ka- 99 158 277 455 574 614 455 455 574 376 198 119 9 nal Kokku 100 160 280 460 580 620 460 460 580 380 200 120 maakond Kesk- Lääne konna- 1 1 2 3 3 4 5 5 4 4 2 1 9 amet 1  Elektroo- niline ka- 67 87 174 257 317 436 467 499 440 376 190 107 9 nal Kokku 68 88 176 260 320 440 472 504 444 380 192 108 Kesk- Lääne-Viru maakond konna- 1 2 2 4 4 4 5 5 5 5 4 2 9 amet Elektroo- niline ka- 139 158 238 356 396 436 455 455 455 455 356 178 9 nal Kokku 140 160 240 360 400 440 460 460 460 460 360 180 Kesk- konna- 3 3 5 7 8 10 10 10 10 8 5 3 9 Pärnu maakond amet Elektroo- niline ka- 282 331 470 707 801 940 940 940 940 801 470 282 9 nal Kokku 285 334 475 714 809 950 950 950 950 809 475 285 Kesk- konna- 5 6 7 13 14 20 21 21 20 13 13 5 9 Saare maakond amet Elektroo- niline ka- 523 602 721 1315 1386 1980 2059 2059 1980 1315 1315 523 9 nal Kokku 528 608 728 1328 1400 2000 2080 2080 2000 1328 1328 528 * Määruse § 2 lõikes 2 nimetatud ja määruse lisas 1 esitatud kaardil näidatud piirkond/piirkonnad 2  Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr…. „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ Lisa 3 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaldavõrkude piirarvud ja püügiõiguse tasu kaldavõr- guga harrastuskalapüügiks 2026. aastal ajavahemikul 1. märtsist 31. märtsini ja 1. april- list 4. maini kuni seitsme järjestikuse päevase kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaame- tist või elektroonilise kanali kaudu VEEKOGU 01.03–31.03 01.04–04.05 TASU TAOTLEMISE KANAL (EUROT/TK) Keskkonnaamet 19 19 9 Peipsi järv Elektrooniline kanal 1865 1865 9 Kokku 1884 1884 Keskkonnaamet 12 12 9 Pihkva järv Lämmi- ja Elektrooniline kanal 1192 1192 9 Kokku 1204 1204  Regionaal- ja põllumajandusministri ….2025 määrus nr… „Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal“ Lisa 4 Sise- ja piiriveekogudel nakkevõrkude piirarvud ühe kalendrikuu kohta ja püügiõiguse tasu nakkevõrguga harrastuskalapüügiks 2026. aastal kuni seitsme järjestikuse päeva kestel, kui luba taotletakse Keskkonnaametist või elektroonilise kanali kaudu TASU (EUROT/TK) DETSEMBER SEPTEMBER NOVEMBER OKTOOBER TAOT- VEEBRUAR VEEKOGU JAANUAR AUGUST APRILL MÄRTS LE- JUUNI JUULI MAI MISE KA- NAL Kesk- konna- 1 1 1 0 0 0 0 0 1 1 1 1 9 amet Võrtsjärv Elekt- rooni- 143 143 71 0 0 0 0 0 143 143 143 143 9 line ka- nal Kokku 144 144 72 0 0 0 0 0 144 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kahala järv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Klooga järv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 10 10 10 9 0 Kesk- Männiku järv, konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Harjumaa amet Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 9 line ka- nal 1  Kokku 0 0 0 0 0 0 14 4 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Soodla veehoidla, amet Elekt- Harjumaa rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tänavjärv, Harjumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kesk- Narva veehoidla ja Narva jõe konna- 1 1 0 0 0 0 1 2 2 1 1 1 9 amet Ida-Virumaa ülemjooks, Elekt- rooni- 71 71 0 0 0 0 143 214 214 143 143 143 9 line ka- nal Kokku 72 72 0 0 0 0 144 216 216 144 144 144 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kuremaa järv, Jõgevamaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 14 14 14 8 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Elekt- Läänemaa Veskijärv, rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 2  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Meelva järv, Põlvamaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 7 7 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Ermistu järv, Pärnumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 14 6 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kaisma järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 14 12 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tõhela järv, Elekt- Pärnumaa rooni- 0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14 9 line ka- nal Kokku 0 16 0 0 0 0 20 20 20 25 25 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Karujärv, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 3  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Mullutu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Saaremaa Suurlaht, Elekt- rooni- 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 9 line ka- nal Kokku 18 18 0 0 0 0 18 18 18 18 18 18 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Undu laht, Saaremaa Elekt- rooni- 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 9 line ka- nal Kokku 15 15 0 0 0 0 14 14 15 14 14 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Elistvere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 15 15 14 14 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 1 1 1 0 0 0 5 amet Tartumaa Emajõgi, Elekt- rooni- 8 7 0 0 0 0 53 53 53 43 43 7 5 line ka- nal Kokku 8 7 0 0 0 0 54 54 54 43 43 7 4  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Kaiavere järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Keeri järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 7 7 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Lahepera järv, amet Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 0 0 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Pangodi järv, Tartumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 22 22 22 15 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tartumaa Saadjärv, Elekt- rooni- 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5 line ka- nal Kokku 8 14 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 5  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tartumaa Soitsjärv, Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 5 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 14 14 14 8 0 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Aheru järv, Valgamaa Elekt- rooni- 27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36 9 line ka- nal Kokku 27 36 0 0 0 0 0 29 29 37 36 36 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Parika järv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9 line ka- nal Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Ruhijärv, Elekt- rooni- 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 9 line ka- nal Kokku 0 8 0 0 0 0 14 14 8 7 7 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Veisjärv, Elekt- rooni- 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 9 line ka- nal Kokku 11 11 0 0 0 0 14 14 11 11 11 11 6  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Viljandimaa Õisu järv, Elekt- rooni- 11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11 9 line ka- nal Kokku 11 11 0 0 0 0 11 11 8 8 8 11 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Hino järv, Võrumaa Elekt- rooni- 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 9 line ka- nal Kokku 11 14 0 0 0 0 14 14 14 14 12 11 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Lõõdla järv, Võrumaa Elekt- rooni- 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 9 line ka- nal Kokku 0 0 0 0 0 0 11 11 11 11 3 0 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Tamula järv, Võrumaa Elekt- rooni- 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 9 line ka- nal Kokku 14 14 0 0 0 0 14 14 14 14 14 14 Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Vagula järv, Võrumaa Elekt- rooni- 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 9 line ka- nal Kokku 7 8 0 0 0 0 29 29 29 14 14 7 7  Kesk- konna- 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 amet Võrumaa Ähijärv, Elekt- rooni- 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 9 line ka- nal Kokku 0 7 0 0 0 0 22 22 22 7 6 0 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1186 - Ajutised püügikitsendused, püügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2026. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55c263f6-a9a4-4e20-bfe8-a0294925d34f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55c263f6-a9a4-4e20-bfe8-a0294925d34f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main