Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal

Kliimaministeerium Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/773 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine Austatud minister, hea koostööpartner Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ eelnõu. Palume kooskõlastused ja arvamused esitada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. PVM2026_eelnou.pdf 2. PVM2026_Lisa_1_rannapuuk.pdf 3. PVM2026_Lisa_2_traalpuuk.pdf 4. PVM2026_Lisa_3_Peipsi.pdf 5. PVM2026_Lisa_4_muud_siseveed.pdf 6. PVM2026_Lisa_5_kaugpuuk.pdf 7. PVM2026_seletuskiri.pdf Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Ihtüoloogia Selts, Kalastusklubide Liit Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Ulvi Päädam 56463854 [email protected] Jan Nilson 5626 7065 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 29.10.2025 MÄÄRUS xx.xx.2025 nr …. Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1, § 46 lõike 1, majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 2 ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel. § 1. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite või koguste kohta kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa on sätestatud lisas 1. (2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi territoriaalvees. § 2. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel on sätestatud lisas 2. § 3. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa on sätestatud lisas 3. § 4. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4. § 5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu 1 kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5. (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009 nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1–41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa püügipiirkond 41. (4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas. Kristen Michal Peaminister Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Keit Kasemets Riigisekretär Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel 2  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel Tabel 1. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2026. aastal Kalapüügiõiguse Piirarv tasumäär Veeala ja püügiruut Püügivahend tükkides püügivahendi kohta eurodes Avaveemõrd 80 25,76 Harjumaa püügiruudud 109, 110, 114, 117, Kastmõrd 8 10,00 118, 121, 122, 125, Nakke- või raamvõrk 1559 10,00 126, 129, 130, 133, Rivimõrd 40 10,00 134, 137, 138, 140, 141, 143, 144, 147, Veonoot 1 10,00 148, 151, 152, 155, Õngejada 76 10,00 156, 159, 160, Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00 162— 164 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00 Kastmõrd 17 94,17 Nakke- või raamvõrk 2198 10,00 Hiiumaa püügiruudud 243— 245, 257— 259, Põhjanoot 2 10,00 270— 272, 281, 282, Rivimõrd 500 10,00 289— 292, 299— 302, Veonoot 3 25,63 309— 312, 322— 324, Õngejada 200 10,00 335— 337, 352 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 87,92 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 20,72 Avaveemõrd 30 11,39 Kastmõrd 30 282,71 Ida-Virumaa püügiruudud Nakke- või raamvõrk 658 10,00 35, 36, 42, 43, 49, 50, Rivimõrd 2 10,00 56, 57, 63, 64, 70, 71, Õngejada 2 10,00 77, 78, 83— 85 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00 Avaveemõrd 30 46,60 Läänemaa püügiruudud Kastmõrd 30 94,47 160, 162— 164, Nakke- või raamvõrk 2140 10,00 167— 172, 226— 230, Rivimõrd 945 10,00 241— 244, Õngejada 130 10,00 256— 258, 270 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 31,54 1  Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 13,68 Läänemaa Vormsi saare püsielanikele püüdmiseks määratud püügiruudud Nakke- või raamvõrk 45 10,00 160, 162— 164, 167— 172, 226— 230, 241— 244, 256–258, 270 Avaveemõrd 30 10,82 Lääne-Virumaa Kastmõrd 3 343,90 püügiruudud 70, 71, 77, 78, Nakke- või raamvõrk 998 10,00 83— 85, 88— 90, Rivimõrd 2 10,00 93— 95, 98— 100, Õngejada 25 10,00 103— 105, 109, 110, Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00 114 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00 Avaveemõrd 482 57,82 Nakke- või raamvõrk 3361 10,00 Pärnumaa püügiruudud 171— 183, 188, 189, Rivimõrd 239 10,00 195, 196, 202, 203, Veonoot 8 10,00 209, 210, 216, 217, Õngejada 338 10,00 230 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 113,91 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 301 45,50 Pärnumaa püügiruudud 173— 183, 188, 189, Kastmõrd 151 500,00 195, 196, 202, 203, 209, 210, 216, 217 Pärnumaa Kihnu saare Avaveemõrd 5 57,82 püsielanikele Nakke- või raamvõrk 548 10,00 püüdmiseks määratud Rivimõrd 31 10,00 püügiruudud 171— 183, 188, 189, Veonoot 11 10,00 195, 196, 202, 203, Õngejada 474 10,00 209, 210, 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 45,50 Pärnumaa Kihnu saare püsielanikele püüdmiseks määratud Kastmõrd 21 500,00 püügiruudud 176— 178, 182, 188, 195 Pärnumaa Manõja Nakke- või raamvõrk 106 10,00 saare püsielanikele Rivimõrd 5 10,00 püüdmiseks määratud Veonoot 1 10,00 püügiruudud 171— 183, 188, 189, Õngejada 33 10,00 195, 196, 202, 203, Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 113,91 209, 210, 216, 217, 230 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 2 45,50 2  Pärnumaa Manõja saare püsielanikele püüdmiseks määratud Kastmõrd 3 500,00 püügiruudud 176— 178, 182, 188, 195 Avaveemõrd 130 45,63 Kaldanoot 2 10,00 Saaremaa püügiruudud Kastmõrd 95 28,27 171— 173, 210— 212, Nakke- või raamvõrk 2070 10,00 216— 220, 230— 236, 245— 251, 259— 264, Põhjanoot 12 10,00 272— 275, 283, 284, Pöörinoot 3 10,00 291— 294, 302— 305, Rivimõrd 650 10,00 312— 316, 324— 330, Tõstevõrk 5 10,00 337— 343, 352— 357, 368— 371 Õngejada 208 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 32,71 Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 10,00 Saaremaa Ruhnu saare püsielanikele püüdmiseks määratud Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 32,71 püügiruut 235 Saaremaa Ruhnu saare püsielanikele Nakke- või raamvõrk 37 10,00 püüdmiseks määratud püügiruudud 171— 173, 210— 212, 216— 220, 230— 236, 245— 251, 259— 264, 272— 275, 283, 284, Pöörinoot 1 10,00 291— 294, 302— 305, 312— 316, 324— 330, 337— 343, 352— 357, 368— 371 Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalus ja kalapüügiõiguse tasumäär 2026. aastal Kalapüügiõiguse Püügivõimalus Veeala tasumäär tonni tonnides kohta eurodes Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N, 22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N, 22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N, 2000 2,50 22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E; 58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E; 58º41.040'N, 22º58.440'E 3  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püüdmisel kalaliigi koguse kohta 2026. aastal Kalapüügiõiguse tasumäär Kalaliik tonni kohta eurodes Räim 9,84 Kilu 10,04 Tursk 58,80 Lest 23,70 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2026. aastal Kalapüügiõiguse Piirarv tasumäär Veekogu, maakond Püügivahend tükkides püügivahendi kohta eurodes Avaveevõrk 1550 16,87 Kaldavõrk 360 10,00 Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Põhjanoot ehk mutnik 12 2019,36 Tartu ja Põlva maakondade osa Pöörinoot 2 10,00 Ääre- või avaveemõrd 261 125,74 Juhtaiata mõrd 5 10,00 Avaveevõrk 1450 16,87 Kaldavõrk 321 10,00 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Mõrd mõrrajadas 490 61,64 Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva Põhjanoot ehk mutnik 8 2019,36 ja Võru maakondade osa Pöörinoot 1 10,00 Püüvõrk 15 49,32 Ääre- või avaveemõrd 150 125,74 1  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel Tabel. Kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püüdmisel maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta 2026. aastal Kalapüügiõiguse Piirarv tasumäär Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend tükkides püügivahendi kohta eurodes Nakke- või raamvõrk 3 10,00 Kahala järv (VEE2001600) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00 Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Harju Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 maakond Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Silmumõrd 45 10,00 Nimetamata veekogudel kokku Silmutorbik 700 1,20 Narva jõe (VEE1062200) alamjooks Silmutorbik 15 000 1,20 hüdroelektrijaamast suudmeni Ida-Viru maakond Narva veehoidla (VEE2015410) ja Nakke- või raamvõrk 80 10,00 Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni Ääre- või avaveemõrd 40 10,00 Nakke- või raamvõrk 8 10,00 Jõgeva Kuremaa järv (VEE2055400) maakond Ääre- või avaveemõrd 10 263,57 Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00 Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20 Lääne Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20 maakond Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00 Lääne- Silmumõrd 17 10,00 Viru Nimetamata veekogudel kokku maakond Silmutorbik 500 1,20 Nakke- või raamvõrk 5 10,00 Pärnu Ermistu järv (VEE2082300) Ääre- või avaveemõrd 5 10,00 maakond Silmumõrd 15 10,00 Nimetamata veekogudel kokku Silmutorbik 2000 1,20 Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 196,34 Saare Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 228,40 maakond Nimetamata veekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00 1  Jõemõrd 6 20,98 Ahja jõgi (VEE1047200) Nakke- või raamvõrk 1 10,00 Nakke- või raamvõrk 2 10,00 Elistvere järv (VEE2065100) Ääre- või avaveemõrd 1 10,00 Jõemõrd 61 70,98 Kaldanoot 7 10,00 Emajõgi (VEE1023600) Nakke- või raamvõrk 11 10,00 Ääremõrd suu kõrgusega 9 10,00 kuni 1 meeter Nakke- või raamvõrk 6 10,00 Kaiavere järv (VEE2057100) Tartu Ääre- või avaveemõrd 11 308,20 maakond Jõemõrd 5 10,00 Nakke- või raamvõrk 3 10,00 Kalli jõgi (VEE2085400) Ääremõrd suu kõrgusega 1 10,00 kuni 1 meeter Jõemõrd 4 10,00 Kaldanoot 1 10,00 Keeri järv (VEE2084100) Nakke- või raamvõrk 4 10,00 Ääre- või avaveemõrd 2 10,00 Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 45,80 Nakke- või raamvõrk 14 10,00 Saadjärv (VEE2065300) Ääre- või avaveemõrd 16 319,14 Kaldanoot 2 10,00 Võru Vagula järv (VEE2126100) Nakke- või raamvõrk 10 10,00 maakond Ääre- või avaveemõrd 10 224,12 Nakke- või raamvõrk 321 29,34 Võrtsjärv (VEE2083800) Ääre- või avaveemõrd 323 339,09 2  Vabariigi Valitsuse määrus „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ Lisa 5 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal püüdmisel Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel püüdmisel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2026. aastal Kalapüügiõiguse Liik ja veeala tasumäär 320 eurot krevetilised NAFO piirkonnas 3M püügipäeva kohta 81,22 eurot tonni krevetilised NAFO piirkonnas 3L kohta 36,76 eurot tonni lühiuimkalmaar kohta 42 eurot tonni makrell kohta 37 eurot tonni meriahven kohta 33 eurot tonni pikklest kohta 34,73 eurot tonni railised kohta 30 eurot tonni sinine molva kohta 113,8 eurot tonni süvalest kohta 20 eurot tonni süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba kohta 59,78 eurot tonni tursk kohta 46 eurot tonni reguleerimata liigid NAFO piirkonnas kohta 54,78 eurot tonni reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas kohta Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas püüdmisel 2026. aastal Kalapüügiõiguse Liik ja veeala Püügivõimalused tasumäär 1  Krevetilised Samal ajal kuni kolm Eesti 320 eurot Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku püügipäeva kohta püügipiirkonnas 377 püügipäeva vältel Reguleerimata liigid 57,40 eurot tonni Edela-Atlandi piiramata kohta püügipiirkonnas 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsus (edaspidi ka VV) kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. KPS § 46 lõike 1 kohaselt pärast seda, kui EL on kalaliikide kaupa püügivõimalused (kvoodid) EL-i liikmesriikidele kehtestanud, kehtestab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013) artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab EL-i nõukogu Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid) peale 27.—28. oktoobril 2025. a toimuvat põllumajanduse ja kalanduse istungit, kus vastavad kvoodid poliitilisel tasemel kokku lepitakse. Seega käesolev eelnõu Läänemere räime, kilu, tursa ja lõhe püügivõimalusi ei käsitle ning need püügivõimalused kehtestatakse hiljem käesoleva määruse muudatusega. EL kehtestab iga- aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool EL-i asuvate veealade jaoks. Need püügivõimalused kehtestatakse EL nõukogu määruses, mis jõustub tavaliselt jaanuaris ning need püügivõimalused vastavad kokkulepetele, mis on sõlmitud sellistes rahvusvahelistes piirkondlikes kalandusorganisatsioonides, kus EL on osapool (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon ehk NAFO ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ehk NEAFC). Vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. EL-i nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1—50) artikkel 4 punkti 32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite arvuna või püügipäevade arvuna, agarikupüügi puhul ka väljapüügi kogusena. 1 KPS § 5 lõige 1 kohaselt kalapüügiõigus on õigus püüda kala või koguda veetaimi. KPS § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-st tulenevaid erisusi. KeTS § 11 lõige 1 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest, samuti veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kalapüügiõiguse tasumäära (edaspidi tasu) kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Vastavalt KeTS § 11 lõige 4 punktile 1 ei või kutselise kalapüügi õiguse tasu ületada 4 protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTS-is kehtestatud kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja teisi seadusest tulenevaid nõudeid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 lähtuvalt on eseme harilik väärtus kohalik keskmine müügihind. Sellest tulenevalt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmakokkuostuhind. Kalapüügiõiguse tasu kehtestatakse püügivahendi, liigi koguse või püügipäeva kohta. Eelnõu kohaselt on enamike püügivahendite tasu suurus 3,5 protsenti kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse (edaspidi ka saak) harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTS-ist tulenev suurim võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult oleks sellistel juhtudel 4 protsenti saagi keskmisest harilikust väärtusest ühe püügivahendi kohta suurem kui KeTS-iga seatud rahaline piirmäär. Paljudele püügivahenditele kehtestatakse aga ka KeTS-is sätestatud väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal olnud kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4 protsenti oleks väiksem kui KeTS-is kehtestatudpiirmäär. Piirmäär püügivahendi eest on 10 kuni 500 eurot, välja arvatud KeTS-is sätestatud erandid. Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest põhimõttest, mis tähendab, et tasu peaks olema samasugune kõikides piirkondades ja püügisektori osades. Seal, kus erinevus oli väga suur, liigutakse ühesuguse ehk 3,5 protsendi poole samm-sammult (näiteks püük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool Läänemerd). Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies veekogus angerjapüügi vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTS § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi poolt asustamiseks tehtud kulutused eelmise seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul. KeTS näeb ette, et püügiõigustasud võivad olla 60—100 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest. 2025. a määrati kalurite panuseks 80 protsenti. Arvestades aga, et Euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud ja Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (ICES) hinnangul tuleks kogu angerjapüük lõpetada, ei ole riigipoolne asustamise toetamine sellises ulatuses põhjendatud, kuna asustamise peamine eesmärk on majandustegevus. Sellest tulenevalt tõuseb 2026. a nendes veekogudes, kus asustamine jätkub, kalurite panus asustamiskulutuste katmisse 90 protsendini ning järgneval aastal on kavas jõuda 100 protsendini. Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärve puhul riigi toel angerjate asustamine lõpeb ning tasude arvutuse aluseks võetakse 60 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest (loe täpsemalt seletuskirja punkt 2.4). Vastavalt KPS § 45 lõikele 1 tuleb püügivõimaluste kehtestamisel lähtuda kala- ja veetaimevaru seisundist. Nimetatud seisundi hinnangud antakse regulaarselt teadussoovituste näol. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on oma iga-aastastes rannikumere kalastiku aruannetes sisalduvates soovitustes korduvalt välja toonud, et püügivahendite piirarvud rannikumeres on 2 liiga suured ning vajavad vähendamist. Teadlaste 2020. a valminud töö „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele“ aruandes tuuakse välja, et sõltuvalt merealast tuleks kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul püügivahendite piirarve vähendada lausa 30—80 protsendi ulatuses. Seoses sellega on käesoleval aastal toimunud põhjalik diskussioon, et kas ja mis kujul tuleks püüniste piirarve vähendada. Lisaks ministeeriumile on oma seisukohad esitanud nii kalurkond kui kalateadlased. Kuigi ollakse üksmeelel, et mitmete kalaliikide varud on kehvas seisus ja varude kaitseks tuleb samme astuda, ei ole seni lahenduses üksmeelt saavutatud. Seega alternatiivide kaalumine ja parima lähenemise otsimine veel kestab ja seetõttu 2026. aastaks püüniste piirarve ei vähendata. Enamik kalapüügiõiguse tasudest jääb eelnõu kohaselt eelmise aastaga võrreldes samaks. Peaaegu kõigil juhtudel on tegu nende püügivahenditega, mille keskmine saagi väärtus oli ka 2024. a nii madal, et neile kehtestatakse taas KeTS-is sätestatud minimaalne tasu. Tasude muutusi on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja vastavates alajaotustes. Eelnõu lisas 1 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel 2026. a, samuti agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär väljapüütava koguse tonni kohta 2026. a. Asjakohased veealad on väljendatud väikeste püügiruutudena, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016 a. määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ (edaspidi kalapüügieeskiri) lisas 6. Eelnõu lisas 2 on välja toodud kilu, räime, tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel 2026. a. Eelnõu lisas 3 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa. Eelnõu lisas 4 on välja toodud kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja siseveekogude kaupa Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Eelnõu lisas 5 on välja toodud kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel selliste püügivõimaluste korral, mille kehtestab Euroopa Liit, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel 2026. aastal. Määruse lisaga 5 kehtestatakse ka kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025. a. Eelnõu koostamisel on tuginetud Põllumajandus- ja toiduameti avaldatud ametlikule püügistatistikale ja esmakokkuostuhindadele ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all. Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelmise aasta tasudega. 1.2. Määruse ettevalmistaja 3 Määruse ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunikud Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]) ja Aare Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määrusele on teinud sama ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065 [email protected]). 1.3. Märkused Määrus koosneb 5 paragrahvist ning 5 lisast. Määrus ei ole seotud EL-i õigusega. Määruse kehtestab Vabariigi Valitsus. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (edaspidi TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ lõpparuandest 2024. a kohta selgub, et kaluri kalapüügi loa alusel merel toimuva püügi puhul (edaspidi ka rannapüük) on kasutada lubatud püügivahendite piirarv liiga suur ja Eesti rannikumerd asustavate kvoteerimata kalaliikide asurkondade olukord on suure püügisurve tõttu valdavalt kehv.1 Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates käesoleva sajandi algusest. Esialgu soovitati püügisurvet vähendada üksikutes piirkondades (Pärnu laht, Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele.2,3 Heas seisus varude hulk on aastast aastasse kõikunud ning 2025. a seisuga on selliste varude osakaal 50 protsenti. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKA) seab eesmärgiks, et 2030. a peab olema 65 protsenti kalavarudest heas seisus. Seni kõige suurem heas seisus varude osakaal ongi olnud 50 protsenti, mis on korra varem saavutatud ka 2018. a. Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksikute eranditega) püsinud samal tasemel käesoleva sajandi algusest saati ja seda hoolimata kalavarude seisu muutumisest. KPS- i § 45 lõike 1 järgi peaksid aga eelseisva aasta püügivõimalused (rannapüügil püügivahendite piirarvud) lähtuma kalavarude seisundist. TÜ EMI on 2020. a välja töötanud soovitused püügisurve vähendamiseks rannakalanduses.4 Vähendamise soovitused aruandes on üsna märkimisväärsed (sõltuvalt piirkonnast 30 kuni −80 protsenti) ja väljendavad selgesti, et püügisurve vähendamine on vajalik.5 1 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2022.–2024. aastal“. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025-akp-rannikumere-kalad- 2024.pdf 2 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://agri.ee/ministeerium-uudised- kontakt/uuringud 3 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://www.pria.ee/sites/default/files/2021- 10/Projekti%20P%C3%BC%C3%BCgikoormuste%20kohandamine%20l%C3%B5pparuanne_0.pdf 4 Viide 1. 5 Ibid. 4 Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid, kes asetavad vaid korra aastas oma püügivahendid püügile, samas on neid, kes püüavad hooajati, aga stabiilselt väikese hulga püügivahenditega. Lisaks leidub kalureid, kes kasutavad püügi tippajal enamikku või kõiki enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord, kus aasta jooksul suurim korraga kasutatud püügivahendite hulk võrreldes maksimaalse lubatuga ei ole kuigi suur (keskmiselt umbes 42,6 protsenti, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja püügivahendist 6 kuni 100 protsendi vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamata jätmist pidada keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud, ei ohusta otseselt ka kalavaru. Teisalt on võimalik seesama püügivahend igal ajahetkel uuesti püügile asetada, misjärel muutub see kalavarule lisakoormuseks. Seda on täheldatud juhtudel, kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad põlvkonnad – tava-aastal jõude seisvad püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning vahepeal tekkinud tugevamad põlvkonnad püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab. Kalavarudele avalduvad samaaegselt mitmed erinevad surved nagu kliimamuutused, kormoran ja hüljes, aga kehva seisu üks olulisi põhjuseid on ka kalapüük. See tuleneb asjaolust, et püügisurve on kalavaru vähesust arvestades liiga suur. On märkimisväärne, et kalavarud on üle kasutatud meil olukorras, kus kõiki kehtestatud püügivõimalusi ei kasutata isegi täiel määral ära. See tähendab, et meil on püügivahendite arvu kujul suur ja osaliselt ka kasutamata ülevõimsus. Just varude ülepüügi toimumist kinnitab varude vanuseline struktuur – isegi, kui nooremaid kalu on arvukalt, puuduvad populatsioonis üldse või on vaid üksikud vanemad isendid ning püük põhineb ka pikaealiste liikide puhul ühel-kahel vanuseklassil ehk põlvkonnal. Ühtlasi saavutavad tugeva püügisurve all olevas asurkonnas kalad aina nooremana/väiksema kasvu juures suguküpsuse. Seda ei saa pidada varude säästvaks kasutuseks, sest see ei ole ei varude kaitse seisukohalt ega ka majanduslikus vaates optimaalne lähenemine. Varude kesisest seisundi tagajärjel on ka sektori majanduslik efektiivsus keskmiselt väga halb ning selline majandusmudel ei ole jätkusuutlik. Varude seisundi parandamine ainuüksi tehniliste meetmetega (keeluajad, keelualad, silmasuurused jne) pole tulemuslik, kui kaluritele kasutada lubatud püügivahendite arv on niivõrd suur, et tehniliste meetmete toel tekkinud tugevad kalapõlvkonnad on võimalik paari aastaga välja püüda. Kakskümmend aastat on varude head seisu püütud tagada vaid tehniliste meetmete abil, kuid sellest üksi pole kasu olnud, sest kehtestatud püügivõimalused pole varu suurusega kooskõlas olnud. Kõik varude kaitseks kehtestatud tehnilised meetmed suurendavad võimalust tugevate põlvkondade tekkeks, kuid tehniliste meetmete kasutamise mõttekusel on piirid. Nimelt ei ole mõistlik tehniliste meetmetega piirata püüki nii palju, et see muutub juba kõigile korraga sisuliselt võimatuks (arvukad üksikud keelud ja regulatsioonid, mis sihivad erinevaid kalaliike). Ühtlasi ei vastaks tehniliste meetmete rägastiku veel keerukamaks muutmine käimasoleva õigusruumi lihtsustamise protsessi eesmärkidele ja töötaks sellele hoopis vastu. Pigem on mõistlik viia püügisurve püügivõimaluste näol varudega nii heasse kooskõlla ja edaspidi hoopis tehnilisi meetmeid vähendada ja reegleid lihtsustada. 2026. aastaks siiski püüniste piirarve ei muudeta ning jätkatakse analüüsi, kuidas sobivaimal moel püügisurve kalavarude seisundiga kooskõlla viia. Merel veeala kohta kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende piirarvud, saagi väärtus 2024. a ja tasumäärad 2026. a on esitatud seletuskirja lisas 1. 5 Püügivõimalused merel kehtestatakse veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Veealad on määruses kirjeldatud väikeste püügiruutude loendina nii, et iga veeala kohta on esitatud kindel väikeste püügiruutude nimekiri (joonis 1). Teineteisega külgnevate veealade püügiruutude nimekirjad on osaliselt kattuvad, mis tuleneb 2017. a ellu viidud haldusreformist. Alates 2025. a ei kehtestata maakondadele vastavaid püügiruute, vaid kehtestatakse veealadele vastavad püügiruudud. Muudatus ei ole sisuline ning on seotud terminoloogilise parandusega, et tagada kooskõla KPS-is kasutatud mõistetega. Joonis 1. Veealade kohta esitatud püügiruudud. Püügiruudud, mis vastavad kalapüügiloale kantud veealadele, on tähistatud eri värvidega, kusjuures mitmevärvilise ruudumustriga on tähistatud need püügiruudud, mis on määratud kahele või enamale veealale. Püügiruudud 171 ja 230 on määratud kolmele veealale. Tumesinine joon näitab veealade piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab kuni 2017. a kehtinud maakondade piire. Kalapüügiõiguse tasud ei ole veealadel ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erineb piirkonniti ka harilik saagi väärtus, mille põhjal omakorda kalapüügiõiguse tasusid arvutatakse. Samas on määruse koostamisel arvestatud, et ühiseid kalavarusid kasutavatel veealadel samade püügivahendite tasud ei erineks. Sel eesmärgil näiteks jälgitakse, et Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasud ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasud oleksid ühtlustatud. 2026. a eraldi ühtlustamist ei ole vaja teha, kuna 2024. a nakkevõrkudega Läänemerel saadud saakide keskmised väärtused olid väiksed ja kõigil Eesti rannikumere veealadel kehtestatakse nakkevõrgu tasuks KeTS-i § 11 lõige 4 punktile 1 vastav minimaalne piirmäär ehk 10 eurot aastas. Joonisel 1 kujutatud ruudulistes püügiruutudes võivad sama püügivahendi kalapüügiõiguse tasud erineda. See tuleneb asjaolust, et püügiruut kuulub samaaegselt mitme veeala kohta esitatud püügiruutude loendisse ja kalapüügipüügiõiguse tasu arvutamisel võetakse aluseks kogu veeala vastava saagi harilik väärtus ja püüniste piirarv. Rannapüügil kasutatavate püügivahendite kalapüügiõiguse tasumäärad esitatakse eelnõu lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist 1, kuid muutustest 6 parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud allpool joonistel 2 ja 3. Graafikutel on veealad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute loetavus. Seletuskirjas ei ole ükshaaval kõigi tasude muutuste põhjusi välja toodud, näitlikustamiseks on valitud igalt graafikult üksikud kõige silmatorkavamad muutused võrreldes eelmise aastaga. Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa 2026. a tasudest on 2024. a saakide väiksuse või puudumise tõttu 10 eurot, mis on nende püügivahendite puhul KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt minimaalne võimalik tasu. Graafikul üks silmapaistvamatest muutustest on Hiiumaa kastmõrra tasu tõus. Selle põhjuseks on eeskätt nii tuulehaugi saagi kui esmakokkuostuhinna kahekordistumine. Ühtlasi suurenesid oluliselt ka muude liikide saagid ja esmakokkuostuhinnad (lest, ümarmudil, merisiig). 1—3 meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasu tõusu tingib saagikuse kasv mitmete liikide puhul, millest võiks eraldi välja tuua ümarmudila ja säina. Veonooda tasu tõusis, kuna 2023. a selle vahendiga saake ei raporteeritud, 2024. a aga saadi 635 kilogrammi erinevaid liike (peamiselt ahven, teisel kohal merisiig). Läänemaa puhul on märgatav kastmõrra tasu märkimisväärne tõus. Selle põhjustas räimesaagi oluline suurenemine. Kastmõrra tasu tõuseb tunduvalt ka Saaremaal, kuna 2023. a jäi ühe kastmõrra saagi keskmine väärtus nii madalaks, et kehtestati KeTS-ile vastav minimaalne tasu, 2024. a (räime)saagid aga olid tunduvalt suuremad ja nende keskmine väärtus ületas minimaalse tasu lävendi. Joonis 2. Püügivahendite tasu Läänemerel Harjumaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Saaremaa veealale määratud püügiruutudes 2025. ja 2026. a. Joonis 3 kujutab kalapüügiõiguse tasusid Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa veealadele vastavates püügiruutudes. Selleks, et joonis oleks loetav, on sealt välja jäetud kastmõrdade tasusid kujutavad tulbad, kuna need tasud on kõigi teistega võrreldes oluliselt kõrgemad. Jooniselt on näha, et suuri tasude muutusi eelnenud aastaga võrreldes ei tule. 7 Joonis 3. Kalapüügiõiguse tasu Läänemerel Pärnumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa veealadele määratud püügiruutudes 2025. ja 2026. a. Kastmõrra kalapüügiõiguse tasud on loetavuse huvides välja jäetud. Pärnumaa kastmõrra tasu jääb sarnaselt eelnenud aastale ka 2026. a KeTS-i võimalikule maksimaalsele tasemele, mis on 500 eurot. See moodustab saagi väärtusest 2,77 protsenti. Lääne-Virumaa kastmõrra tasu tõuseb 33,31 eurolt 343,90 eurole, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. Tasu tõus on tingitud sellest, et 2024. a räimesaak kasvas eelnenud aastaga võrreldes pea 9 korda. Ida-Virumaa kastmõrra tasu aga langeb 313,79 eurolt 282.71 eurole, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. Tasu languse põhjuseks on väiksem räimesaak võrreldes eelnenud aastaga. Agarikku püütakse Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääval merealal kahel agarikupüügiks lubatud veealal, mis on kirjeldatud kalapüügieeskirja § 25 lõike 1 punktis 5. Kui varasemalt kehtestati agariku püügivõimalus 2 erineva osana, siis alates 2025. a kehtestatakse kogu püügivõimalus ühe püügivõimalusena. Agariku püügiõiguse tasu on 2,5 eurot tonni kohta, mis on vähim KeTS- ile vastav lubatud tase. Agariku püügivõimaluse aluseks oleva teadussoovituse lõpparuande esitamise tähtaeg on 5. detsember 2025. a, aga teadlased on oma uurimistulemuste põhjal maksimaalse lubatud väljapüügi soovituse juba andnud. 2026. a on agariku püügivõimalus 2000 tonni ja kui see täies ulatuses välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse kokku 5000 eurot. Rannapüügil 2026. a kehtestatavatest kalapüügiõiguse tasudest jääb 35 tasu 2025. a võrreldes samaks. 10 kalapüügiõiguse tasu langeb ja 11 tasu tõuseb. Kõikide püügivahendite püügiõiguste omandamise korral laekuks rannapüügi püügivahendite tasudest riigieelarvesse ligi 390 000 eurot, mida on umbes sama palju kui 2025 a. 8 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on toodud välja eelnõu lisas 1. 2.2. Kalapüügiõiguse tasud püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil (edaspidi traalpüük) tõusevad kõik kalapüügiõiguse tasud. Kilu kalapüügiõiguse tasu tõuseb 10,04 euroni tonni kohta, mis moodustab 2024. a püütud 1 tonni esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti. Räime püügiõigustasu tõuseb 9,84 euroni tonni kohta – see moodustab saagi esmakokkuostuhinnast 2,5 protsenti. Räime ja kilu tasude võrdlus eelmise aastaga on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 3. Räime püütakse ka rannapüügis kastmõrdadega püügil, mille saagi koosseis ongi peamiselt räim. Rannapüügil moodustab püügiõiguse tasu eelnenud aasta räimesaagi harilikust väärtusest valdavalt 3,5 protsenti, samas kui traalpüügi vastavad tasumäärad on juba mitmeid aastaid olnud suhteliselt oluliselt madalamad. Eelnõuga jätkatakse tasumäärade ühtlustamist, et tagada võrdsem kohtlemine olukorras, kus kasutatakse sama ressurssi. Samal põhimõttel jätkub ühtlustamine ka kaugpüügi tasude puhul, kus samuti jälgitakse, et tasumäär ei jääks alla 2,5 protsendi (täpsemalt punktis 2.5). Läänemere tursavaru on jätkuvalt kriisis ja selle sihtpüük on keelatud, ka lesta püütakse traalpüügil pigem harva. Tursa ja lesta püügiõiguse tasumäär on seni mitmeid aastaid väga madalal püsinud, jäädes tugevasti alla 1 protsendi saagi harilikust väärtusest ehk 1 tonni esmakokkuostuhinnast. Eelnõu näeb ette ühtlustamise ka nende liikide puhul ning 2026. a tehakse esimene samm, millega liigutakse tasumäärani 1 protsent. Tursa puhul tähendab see püügiõigustasu tõusu 58,8 euroni ning lesta puhul 23,70 euroni. Kalapüügivõimaluste jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel lepitakse kokku peale seda, kui EL nõukogu püügivõimalused kokku lepib ja kehtestatakse aasta lõpus määruse muudatusega. Kalapüügiõiguse tasud kehtestatakse käesoleva määrusega selleks, et ettevõtjad saaksid soovi korral 2026. a alguses kalapüügiga alustada. Kui EL ei ole püügivõimalusi detsembriks kehtestanud, saab Põllumajandus-ja Toiduamet KPS § 48 lõige 2 alusel välja jagada püüdjatele püügivõimalused, mis ei ületa 50 protsenti eelmise aasta püügivõimalustest. Läänemere traalpüügis on prognoositav 2025. a lõpuks riigieelarvesse laekuv summa kalapüügiõiguse omandamise eest ligikaudu 280 000 eurot. Olenevalt sellest, mis tasemel 2026. a püügivõimalused kehtestatakse, laekub 2026. a traalpüügitasudest riigieelarvesse ca 406 000—540 000 eurot. Laekumised kasvavad eelmise aastaga võrreldes märkimisväärselt, kuna eeldatavasti tõusevad nii kilu- kui avaosa räimekvoot ning ühtlasi tõusevad ka mõlema liigi puhul tonni eest makstavad püügiõigustasud. Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 2. 2.3. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes eelkõige keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. TÜ EMI 2025. a uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 2025-2026“ vahearuandest nähtub, et koha, mis on 9 järve kõige väärtuslikum liik, varu on suurenemas ja on praegu mõõdukas seisus.6 Samuti on mõõdukas seisus ahvena- ja haugivarud mõõdukas seisus, latika- ja särjevarud aga stabiilselt heas seisus.7 Tint on jätkuvalt halvas seisus ja ei võimalda töönduspüüki.8 Rääbisevaru on vähenenud ja kuna vanemaid kalu peaaegu pole, ei ole ka varu paranemiseks praegu eriti lootust.9 Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2026. a on esitatud joonisel 4. Joonisel ei kuvata põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu, kuna see on teiste vahendite omast oluliselt kallim ja muudaks graafiku raskesti loetavaks. Põhjanooda tasu tõuseb eelmise aastaga võrreldes 206,75 eurot ja on 2026. a 2019,36 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. See on tingitud koha, latika, haugi ja särje saakide kasvamisest ja seega saagi väärtuse tõusust. Tindimõrdu ja rääbisepüügiks kasutatavaid kastmõrdu eelnõu kohaselt ei kehtestata, kuna nende püügivõimalus selgub alles novembris, kui toimuvad Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel igal aastal peetavad läbirääkimised (edaspidi Eesti-Vene kalandusläbirääkimised). Kui läbirääkimiste tulemusena kastmõrdade ja tindimõrdade püügivõimalus tekib, kehtestatakse need määruse muudatusega. Joonis 4. Kalapüügiõiguse tasu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. a ja 2026. a. Joonisel nähtub olulisima muutusena ääre- või avaveemõrra tasu tõus: kui 2025. a oli tasu 96,40 eurot, siis 2026. a on tasu 125,74 eurot. Selle põhjuseks on ahvenasaagi märkimisväärsest suurenemisest ja ka ahvena esmakokkuostuhinna tõusust. Kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 2. Kui kõik määruses kirjeldatud püügivõimalused omandatakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve 2025. a püügiõiguse tasudest riigieelarvesse veidi üle 186 000 euro (2025. a 6 Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves 2025- 2026“. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-06/uuring-2025-kalavarud-2024- vahearuanne.pdf 7 Ibid. 8 Ibid. 9 Ibid. 10 155 412 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõiguse tasudest laekuv summa. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiks kaluri kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 3. 2.4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvede järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti Maaülikooli uuringust „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2024. aastal nähtub, et varude seisund on Võrtsjärvel liigiti üsna erinev. 10 Latikavaru püsib endiselt heas seisus, samuti on heal tasemel angerjavaru, kuna see toetub asustamisele ning praegu on püügimõõtu jõudnud need angerjad, mis asustati seitse kuni kaksteist aastat tagasi, mil asustusmahud olid suured. Ka kohavaru on pigem heas või mõõdukas seisus, saagid püsivad kõrgel tasemel. Haugi puhul aga paraku kestab madalseis. Teadlaste soovituse kohaselt 2026. a Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügivahendite piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta. Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu. Nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel langeb eelmise aastaga võrreldes 13,16 euro võrra ja on 2026. a 29,34 eurot, mis moodustab 2024. a saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti. Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade kalapüügiõiguse tasu aga angerja asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTS-i § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul asustamiseks tehtud kulutused. Seejuures peavad kalurid kandma 60—100 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest. Kalurite panus püsis mitmeid aastaid madalal ja ulatus kuni 1. juulini 2024. a kehtinud KeTSi redaktsiooni järgi maksimaalselt 50 protsendini. Seadusemuudatusega määrati aga uueks vahemikuks 60—100 protsenti ning Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2024. a määruses nr 83 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ kehtestati angerjapüügivahenditele selline tasu, mis vastas 80 protsendile. Arvestades, et angerja asustamine Eestis kannab peaasjalikult majanduslikku eesmärki ja avalik huvi kaldub aina enam angerja kui kriitiliselt ohustatud liigi kaitse suunas, ei ole mõistlik maksumaksja raha nii suures ulatuses angerja asustamisse suunata. Seetõttu tehakse asustamiskulutuste katmisel järgmine samm ja eelnõu kohaselt kehtestatakse angerja püügiõigustasud selliselt, et kalurite omaosalus oleks 90 protsenti. See tähendab, et püügiõigustasudena küsitakse 2026. a kaluritelt tagasi 90 protsenti 2014.—2019. a jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest. Tulevikus on kavas kalurite omaosalust veelgi suurendada ja jõuda 100 protsendini. Kuna angerjat on asustatud ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse ka neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõiguse tasud angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Asustamiskulutusi maksavad kalurid tagantjärele ehk makstakse nende angerjate eest, mis parasjagu saakides esinevad ja mis on seitse kuni kaksteist aastat tagasi 10 Eesti Maaülikooli uuring „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine 2024. aastal“. Arvutivõrgus: https://agri.ee/sites/default/files/documents/2025-03/uuring-2025- v%C3%B5rtsj%C3%A4rv-kalavarud-2024.pdf 11 asustatud. Saakide ja püügiõigustasude kohta käiva info kõrvutamine näitab, et angerja asustamine eelnimetatud väikejärvedesse ei ole end ära tasunud. Erinevalt Võrtsjärve kalureist on väikejärvede kalurid ka ise korduvalt märkinud, et kõrged püügiõigustasud on ülejõukäivad. Seega tuleb nentida, et lisaks angerja asustamise vähesele liigikaitselisele aspektile on nende veekogude puhul asustamine ka majanduslikust aspektist ebamõistlik. Arvestades, et riigipoolne rahaline panus angerja asustamisse lähiaastatel kiirelt kahaneb ja väikejärvede kalurid ei ole võimelised kõrgete püügiõigustasude kaudu asustamist kogu ulatuses kinni maksma, on vastu võetud otsus, et Kaiavere, Kuremaa, Vagula ja Saadjärve puhul angerja asustamist edaspidi riiklikult ei toetata. Kokkuleppel kaluritega vähendatakse neis järvedes püügiõigustasusid selliselt, et arvutamise aluseks võetakse 60 protsenti asustamiskulutustest ehk KeTS-ile vastav minimaalne võimalik omaosaluse määr. Lähitulevikus on kavas sisse viia KeTS-i muudatus, mis võimaldaks neis järvedes tasu arvutamisel üle minna saagi väärtusele põhinevale meetodile juba varem ja mitte alles siis, kui asustatud angerjas saakides enam ei esine. Angerja asustamisveekogude püügiõiguse tasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes eelmise aastaga on näha seletuskirja lisa 1 tabelis 4. Et Euroopa angerjas on kriitiliselt ohustatud, kehtestatakse angerjavaru kaitseks ja pikemas perspektiivis varu taastamise toetamiseks täiendavad kaitsemeetmed, millest üheks on angerja asustamisveekogudel õngejadade kaotamine. See tähendab, et kutselise õngejada püügivõimalust käesoleva eelnõu kohaselt 2026. a Saadjärvel ja Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järvel enam ei kehtestata ning ühtlasi kaotatakse 2026. a harrastuspüügi võimaluste ja kitsenduste määrusega ära ka harrastusliku õngejadaga püügi võimalus Võrtsjärvel ja Saadjärvel ning Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järvel. Õngejadade püügivõimaluse kaotamise vajadus tuleneb sellest, et angerjas neelab õngejada konksu sügavale neelu ja alamõõdulist angerjat ei ole võimalik ilma tõsiseid vigastusi tekitamata vabastada. Nõnda võivad õngejadad angerjale arvestatavat varjatud suremust tekitada, mis liigi halba seisundit arvestades ei ole aktsepteeritav. Õngejadade kaotamist on arutatud nii kutseliste kalurite kui harrastajatega vastavalt 11. aprillil 2025. a ja 30. mail 2025. a toimunud kohtumistel ning mõlemad pooled on sellele muudatusele toetust avaldanud. Arvestades, et 2026. a angerja asustamisjärvedel nii kutselised kui harrastuslikud õngejadad kaotatakse, ei ole Võrtsjärve, Kaiavere ja Vagula järve puhul 2026. a kutselise kalapüügi tasude arvutustes harrastuspüügi osakaalu enam arvesse võetud. Varasemalt korrigeeriti harrastuspüüdjate angerjasaakide osakaalu alusel kutseliste kalurite püügiõigustasud väiksemaks, kuid alates 2026. a ei ole neil järvedel seda enam põhjust teha, kuna seal jätkub angerjale sihitud püük ainult kutselise mõrrapüügina. Kuremaa järvel ja Saadjärvel saab harrastuslik angerjapüük jätkuda harpuuniga, mistõttu neil veekogudel on kutselise püügiõigustasu proportsionaalselt vähendatud vastavalt sellele, missugune on olnud viimase 10. a jooksul harpuunpüssiga saadud angerjate osakaal kogu angerjasaagist. Angerja kaitse, asustamise ning püügiõigustasudega seonduvat on avalikkusele tutvustatud 15. novembril 2024. a ning asjassepuutuvate kalurite ja muude huvigruppidega täiendavalt arutatud 11. aprillil 2025. a, 30. mail 2025.a ja 8. —9. juulil 2025. a toimunud kohtumistel. Ülejäänud siseveekogudes ja Narva jõel ning Narva veehoidlas arvutatakse kalapüügiõiguse tasud tavapärasel moel ehk 2024. a saadud saagi hariliku väärtuse põhjal. Joonis 5 kujutab väikesiseveekogudel ja Narva jõel ning Narva veehoidlas 2025. a kehtinud ja 2026. a kehtestatavaid kalapüügiõiguse tasusid, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasud. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra 12 tasusid (mõlemad Saare maakonnas), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks. Jooniselt on enim märgatav Emajõe jõemõrra ja kuni 1-meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude muutused. Jõemõrra tasu tõuseb 42,25 euro võrra ja on 2026. a 70,89 eurot. Selle põhjustas mitme kalaliigi, eriti latika, saagi kasv ja samuti koha esmakokkuostuhinna tõus. Emajõel kasutatavate väikeste ääremõrdade tasu aga langeb KeTS-ile vastava minimaalse määrani ehk 10 euroni, kuna saagid langesid nii palju, et saagi keskmisest väärtusest tavapäraselt arvutatav 3,5 protsenti oleks vaid 0,4 eurot. Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja kuni 1- meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2025. ja 2026. a veekogude kaupa. Nasva jõemõrra tasu on 228,4 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. Tasu langeb eelmise aastaga võrreldes 271,6 euro võrra ja see on tingitud mitmete kalaliikide saagi vähenemisest, millest enim mõju on avaldanud ahvena ja särje püügikoguste mitmekordne langus. Mullutu ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb 16,49 euro võrra ja on 2026. a 196,34 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,5 protsenti. See tõus on tingitud eelkõige 2024. a ahvena-, haugi- ja särjesaakide suurenemisest võrreldes 2022. a. Silmutorbikute tasu püsis pikka aega 0,6 euro juures, mis oli 2024. a juulini kehtinud KeTS-i järgi väikseim selle püügivahendi lubatud tasu. Peale KeTS-i muudatust on silmutorbikute miinimumtasu aga 1,2 eurot ja see tasu kehtestataksegi taas kõigi maakondade puhul, kuna 2024. a silmutorbikutega saadud saakide väärtused jäävad kõikjal alla KeTS-ile vastava piirmäära. Silmumõrdade tasu on sarnaselt eelnenud aastale ka 2026. a kõigil asjakohastel jõgedel 10 eurot, mis on KeTS-ile vastav väikseim võimalik püügivahendile kehtestatav piirmäär. Kui omandatakse kõik Eesti Vabariigi veekogudele, välja arvatud Läänemerele ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvele, määrusega kavandatud püügivõimalused, laekub neist riigieelarvesse kokku umbes 164 000 eurot. Sellest umbes 123 000 euro ulatuses on angerjapüügiga seotud püügivahendite tasudest laekuv summa, mida on umbes 3000 euro võrra rohkem, kui angerjapüügi eest 2025. a koguti. 13 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on esitatud määruse lisas 4. Seal nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELIS-e registrikoodid (veekogu unikaalne kood Eesti looduse infosüsteemis). 2.5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel Kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd (edaspidi kaugpüük) ühtlustatakse kalapüügiõiguse tasusid teiste sektori osadega (rannapüük ja traalpüük). Sarnaselt Läänemere traalpüügiga olid ka kaugpüügis mitmed tasud aastaid sellisel tasemel, et moodustasid saagi keskmisest väärtusest alla 2 protsendi. Kui rannapüügi puhul on tasude arvutuse aluseks juba palju aastaid 3,5 protsenti saagi keskmisest väärtusest, siis Läänemere traalpüügi puhul jõutakse käesoleval aastal 2,5 protsendini ja sarnane liikumine on vajalik ka kaugpüügi puhul. Seega näeb eelnõu ette, et ka kaugpüügi tasud moodustaksid saagi väärtusest vähemalt 2,5 protsenti. Ühtlasi jälgitakse, et tasu ei oleks suurem kui 3,5 protsenti saagi väärtusest. Mitmed tasud muutuvad ülaltoodud proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon (NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil Kirde-Atlandi kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2025. a. Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste – püügivõimalused lepitakse kokku detsembri AGRIFISH nõukogus ja vastav määrus (nn EL kvoodimäärus) jõustub tavapäraselt jaanuaris. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid peale 2007. a neid kalaliike püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi püügivõimalusi. Kaugpüügi puhul põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra Statistikaameti,11 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse12 ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel13. Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2024. a 3 tonni päevas ja võrreldes 2023. a on see vähenenud 6 tonni võrra. Püügiõiguse tasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja nõuavad ka ettevõtjatelt lisakulusid. Saagi väärtuseks on võetud Kanada Newfoundlandi regiooni ja EUMOFA hindade keskmine ehk 3245 eurot/tonn. Teravmägede püügipiirkonnas kehtestatakse püügipäeva eest kalapüügiõiguse tasu 243,38 eurot, mis moodustab päevase saagi harilikust väärtusest 2,5 protsenti. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi 1977. a loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku. Teravmägede kreveti püügiõigus tuleneb 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (Svalbardi lepe/Spitsbergen Treaty). 14 NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, selgub krevetiliste püügi võimalikkus 2026. a septembris toimuva NAFO aastakoosoleku käigus. NAFO piirkonna 3L krevetiliste püügiõiguse tasu 81,22 eurot moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. 3M krevetiliste püügipäeva püügiõiguse 11 Norra Statistikaameti kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/ 12 Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse kodulehekülg. Arvutivõrgus: https://www.eumofa.eu/ 13 Kanada Valituse kodulehekülg. Arvutivõrgus: http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca/ 14 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard. Arvutivõrgus: https://faolex.fao.org/docs/pdf/nor12764.pdf 14 tasu 320 eurot moodustab 1,9 protsenti päevapüügi väärtusest eeldusel, et päevasaak on 5 tonni päevas nagu see oli 2021. a, kui krevetipüük avatud oli. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi EUMOFA) ja Kanada Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis) esmakokkuostuhinnal, mis oli 2024. a 3245 eurot tonni eest. Kalaliikide püügiõiguse tasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind, mille põhjal arvutati kalaliigi harilik väärtus. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse eluskaalu hind selliselt, et jagatakse kalaliigi esmakokkuostuhind EUMOFA andmebaasis leiduva vastava töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse töötlemiskadude põhjal. Lühiuimkalmaari püügiõiguse tasu 2026. a on 36,76 eurot tonni eest, mis moodustab saagi harilikust väärtusest 2,5 protsenti, arvestades, et EUMOFA andmetel oli 2024. a lühiuimkalmaari hind 1500 eurot/tonn. 2024. a oli makrelli esmakokkuostuhind Euroopas EUMOFA andmetel 1200 eurot eluskaalu tonni eest, millest püügiõiguse tasu 42 eurot moodustab 3,5 protsenti. Püügiõiguse tasu langeb eelmise aastaga võrreldes 6 euro võrra, et järgida proportsionaalsuspõhimõtet, mille järgi ei peaks tasu ületama 3,5 protsenti saagi harilikust väärtusest. Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena esmakokkuostuhind oli 2024. a Euroopa ja Kanada turul keskmisena 1117 eurot tonni eest eluskaalu kohta. Kalapüügiõiguse tasu jääb eelmise aasta tasemele ja on 37 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 3,3 protsenti. Pikklesta esmakokkuostuhind oli 2024. a 1139 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu 33 eurot moodustab sellest 2,9 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu ei tõuse võrreldes 2025. a. Railiste esmakokkuostuhind 2024. a oli Kanada ja Euroopa EUMOFA keskmisena 1389 eurot/tonn. 2026. a kehtestatav püügiõiguse tasu 34,73 eurot moodustab sellest 2,5 protsenti. Sinise molva eluskaalu esmakokkuostuhind oli 2024. a 1200 eurot tonni eest, mis oli 7 eurot vähem kui 2023. a – 1207 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti ja jääb samaks – 30 eurot tonni eest. Süvalesta eluskaalu esmakokkuostuhind 2024. a Kanada ja EUMOFA keskmisena on 4553 eurot/tonn, mis on 23 protsenti rohkem kui 2023. a. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul. Kalapüügiõiguse tasu 113,8 eurot moodustab sellest 2,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb seega eelnenud aasta võrreldes 25,8 eurot. Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga väike. 2024. a EUMOFA-s avaldatud andmete põhjal on teada vaid kahe liigi esmakokkuostuhind, mis kalju-tömppeakalal oli 2000 eurot/tonn ja süsisabal 3500 eurot/tonn. Kuna süvahaide hind pole teada ja saagi koosseis ei ole ka prognoositav, siis arvestatakse tonni keskmiseks hinnaks 800 eurot. 20 euro suurune kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi harilikust väärtusest 2,5 protsenti. Süvaliike ei ole alates 2007. a enam püütud, kuna püügivõimalused on väikesed, seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele. Tursa kohta kehtestatava kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Euroopa turu eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 2384 eurot tonni eest, millest 59,78-eurone püügiõiguse tasu moodustab 2,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb eelmise aastaga võrreldes 4,78 euro võrra. 15 Kalapüügiõiguse tasu on kehtestatud ka piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmakokkuostuhind 2024. a EUMOFAs järgmiselt: merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts 4000 eurot tonni eest. Nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 1840 eurot, millest 46 -eurone kalapüügiõiguse tasu NAFO veealal moodustab 2,5 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 14 eurot. Piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu NEAFCi piirkonnas sõltub paljuski krevetist. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70 protsendi ja seega on põhjendatud kalapüügiõiguse tasu vähemalt samal tasemel, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs. Arvestades samas keskmiseks reguleerimata liikide esmakokkuostuhinnaks 2191 eurot tonni eest (merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts 4000 eurot tonni eest, krevett 3245 eurot tonni eest) ja lähtudes võrdsest kohtlemisest, kehtestatakse NEAFCis reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasuks 54,78 eurot, mis moodustab saagi väärtusest 2,5 protsenti. Tasu tõuseb eelnenud aastaga võrreldes 22,78 euro võrra. Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi saarte, Argentiina, Brasiilia) sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 5 lõikes 3 kirjeldatud alal. Piirkondlikku kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka kalapüügivõimalused koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid olid kalmaar, rai ja merluuslased. Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat polnud selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud, aga 2025. a kevadel väljus üks Eesti kalalaev taas sinna püügireisile. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille keskmised esmakokkuostuhinnad EUMOFA andmetel on järgmised: kalmaar 1500 eurot/tonn, rai 1389 eurot/tonn, merluuslased 4000 eurot/tonn. Nende hindade keskmine on 2296 eurot/tonn, millest 2,5 protsenti moodustab 57,40 eurot/tonn. 2024. a laekus kaugpüügi tasudest riigieelarvesse umbes 535 000 eurot. 2025. a laekumised ei ole eelnõu koostamise hetkel veel lõplikult teada, kuid jäävad tõenäoliselt samasse suurusjärku. 2026. a laekumised sõltuvad sügise jooksul piirkondlikes kalandusorganisatsioonides kokku lepitavatest ja hiljem detsembris EL Nõukogus kinnitatud püügivõimalustest. Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad on esitatud eelnõu lisas 5. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Käesolev eelnõu ei käsitle Läänemeres riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, kuna need lepitakse kokku 27.—28. oktoobril 2025. a AGRIFISH ministrite nõukogus ning kehtestatakse 2026. a alguses käesoleva määruse muudatusega. 16 Eelnõuga määratakse lubatud püügivahendite piirarv rannapüügil muuhulgas ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL reguleerib. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu kehtestamine vastuollu ELi õigusega, sest liikmesriik peab tagama, et talle eraldatud püügikvoote ei ületataks. Samuti vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009 artikkel 4 punkti 32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite või püügipäevade arvuna, samuti ELi poolt reguleerimata liikide (agarik) puhul ka väljapüügi kogusena. EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Käesolev eelnõu ei käsitle püügivõimalusi püügiks väljaspool Läänemerd nendele kalaliikidele, mida reguleerib EL. Samas nähakse ette kalapüügiõiguse tasud nende kalaliikide püügile veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Teravmägede kreveti püügivõimalused tulenevad 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi lepe). EL ei reguleeri kalapüüki sise- ja piiriveekogudel. Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Rannapüügil ning sise- ja piiriveekogudes odavneb võrreldes 2025. aastaga 17 tasu, kallineb 24 tasu, kaotatakse 4 tasu (õngejadad angerja asustamisjärvedes) ning ülejäänud 74 tasu jäävad samaks. Pea kõigi muutumatuna püsivate tasude puhul on tegu KeTS-ile vastavate miinimumtasudega, välja arvatud Pärnu maakonna kastmõrd, mille eest tuleb maksta KeTS-ile vastavat püügivahendi maksimaalset tasu. Ühtlasi on Pärnumaa kastmõrd 2026. a ainuke püügivahend, mille eest maksimaalset võimalikku tasu rannapüügil ja sise- ja piiriveekogudes maksma peab. Läänemere traalpüügis kesksel kohal olevad räime ja kilu püügiõiguse tasud tõusevad samuti, tasu protsenti väljapüütud koguse harilikust väärtusest viiakse järk järgult lähemale sellele, mis on rannapüügis. 2026. a tehakse järgmine samm ning nii räime kui kilu puhul jõutakse 2,5 protsendini. Samasugune liikumine seisab ees ka kaugpüügi puhul, kus 2026. a tehakse esimene samm ning jälgitakse, et ükski tasu ei moodustaks saagi keskmisest väärtusest vähem kui 2,5 protsenti. Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv ettevõtjatele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud koguste suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele seadusega kehtestatud piirmäärade hulgas on ka maksimaalsed lubatud piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügiõiguse tasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Kalapüügiõiguse tasudest laekuvatest 17 summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamine annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Seda muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse. Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub oluline sotsiaalne ja demograafiline mõju. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Määruse majanduslik mõju on kaudselt hinnatav aasta jooksul välja püütava saagi väärtuse kaudu, näiteks 2024. a saagi koguväärtus Läänemere traalpüügil, rannapüügil ja siseveekogudes oli esmakokkuostuhindade põhjal veidi üle 28 miljoni euro, millele lisandub veel kaugpüügi saagi väärtus. Saagi tegelik väärtus on kindlasti kõrgem, kuna kogu kala ei liigu esmakokkuostu ja osa väärindatakse enne müüki. Kuigi esmakokkuostuhinnad ja saagikogused on aastati kõikuvad, võib eeldada, et saagi koguväärtus jääb ka järgnevatel aastatel umbkaudu samaks. Arvestades, et kalapüük on majandustegevusena oluline eelkõige maapiirkondades, on eelnevat arvesse võttes määruse kehtestamisel regionaalarengule positiivne mõju võrreldes olukorraga, kui määrust ei kehtestataks. Kuna püüniste piirarve teadussoovitusest hoolimata ei vähendata, on määrusel kalavarudele negatiivne mõju. Liigse püügisurve vähendamiseks sobilikeima viisi otsimine jätkub. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega lisakulutusi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud KeTS-i § 551 lõike 7 punkt 2 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse eest makstav tasu riigieelarvesse. Kui kõik kehtestatavad püügivõimalused välja ostetakse, laekub kutselise kalapüügi tasudena 2026. a kokku püügist ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Selle võib tinglikult jagada 3 suureks osaks: kaluri kalapüügiloa alusel toimuvast püügist (rannapüük+siseveed) laekub umbes 740 000 eurot, Läänemere traalpüügist umbes 470 000 eurot ja kaugpüügist kuni 700 000. Võrdluseks - harrastuspüügitasudest laekus 2024. a riigieelarvesse umbes 910 000 eurot. Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva täpse summa 2026. a saab kokku arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste jaotamiseks. 2024. a laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 174 000 eurot ja kaugpüügist 535 000 eurot. Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kalapüügiõiguse tasude omandamisest laekuvad summad peaksid ideaalis katma riigi kulutused, mida tehakse kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks. Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse. Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised: − Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 43 000 eurot); − angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 38 000 eurot); − ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 650 000 eurot); − kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 220 000 eurot); − kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 33 000 eurot); − Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 35 000 eurot). 18 Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele suunatakse osa raha Keskkonnainvesteeringute keskuse (edaspidi KIK) kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse, mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2025. a näiteks rahastati KIK-i kalandusprogrammist 22 projekti summas 624 000 eurot. Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele on suured püsikulud kalanduse järelevalve teostamisel. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa keskkonnarikkumistest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele (Eesti Kaugpüüdjate Liit, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Kihnu Vallavalitsus, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing, Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit, Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit), Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Ihtüoloogia Seltsile ja Kalastusklubide Liidule. 19 Seletuskirja lisa 1 Kalapüügiõiguse tasu arvutamine püügivahendi kohta 2026. a ning selle võrdlus 2025. a tasudega Tabel 1. Püügiõiguse tasud Läänemerel rannapüügil Püügi- 2024.a saagi 2026. a tasu 2026. a 2025. a vahendite harilik Veeala Püügivahend määr tasu tasu piirarv väärtus protsentides eurodes eurodes 2024. a eurodes Avaveemõrd 80 58872.42 3.5 25.76 30.11 Kastmõrd 8 0 - 10 10 Nakke- või 1559 80490.08 19.4 10 10 raamvõrk Rivimõrd 40 841.08 47.56 10 10 Veonoot 1 0 - 10 10 Harjumaa Õngejada 76 147.96 513.6 10 10 Ääremõrd 61 1632.87 37.4 10 10 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 101 888.00 113.7 10 10 suu kõrgusega kuni 1 m Kastmõrd 17 45739.43 3.5 94.17 20.95 Nakke- või 2198 194744.50 11.3 10 10 raamvõrk Põhjanoot 2 0 - 10 10 Rivimõrd 500 8453.72 59.15 10 10 Veonoot 3 2197.26 3.5 25.63 10 Õngejada 200 77.47 2581.6 10 10 Hiiumaa Ääremõrd 250 628023.79 3.5 87.92 69.25 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 65 38487.86 3.5 20.72 15.29 suu kõrgusega kuni 1 m Avaveemõrd 30 9760.21 3.5 11.39 28.4 Ida- Kastmõrd 30 242325.72 3.5 282.71 313.79 Virumaa Nakke- või 2140 55034.86 38.9 10 10 raamvõrk Rivimõrd 2 0 - 10 10 20  Õngejada 2 0 - 10 10 Ääremõrd 20 4977.26 4.0 10 12.43 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 12 1458.60 8.2 10 10 suu kõrgusega kuni 1 m Avaveemõrd 30 39946.42 3.5 46.60 31.17 Kastmõrd 30 80977.16 3.5 94.47 52.43 Nakke- või 2185 280060.58 7.8 10 10 raamvõrk Rivimõrd 945 7151.44 132.14 10 10 Õngejada 130 0 - 10 10 Läänemaa Ääremõrd 85 76598.22 3.5 31.54 40.64 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 70 27362.52 3.5 13.68 17.43 suu kõrgusega kuni 1 m Avaveemõrd 30 9270.40 3.5 10.82 10 Kastmõrd 3 29477.39 3.5 343.90 33.31 Nakke- või 998 47740.53 20.9 10 10 raamvõrk Rivimõrd 2 0 - 10 10 Lääne- Õngejada 25 29.15 857.8 10 10 Virumaa Ääremõrd 75 9555.21 7.8 10 10 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 29 198.92 145.8 10 10 suu kõrgusega kuni 1 m Avaveemõrd 487 804458.06 3.5 57.82 63.31 Kastmõrd 175 3163193.73 2.8 500 500 Nakke- või 4015 338427.37 11.9 10 10 raamvõrk Pärnumaa Rivimõrd 275 30150.39 9.12 10 10 Veonoot 20 0 - 10 10 Õngejada 845 18.98 44513.3 10 10 Ääremõrd 131 426365.80 3.5 113.91 115.57 suu 21  kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 315 409499.54 3.5 45.50 40.99 suu kõrgusega kuni 1 m Avaveemõrd 130 169499.05 3.5 45.63 56.54 Kaldanoot 2 0 - 10 10 Kastmõrd 95 76720.11 3.5 28.27 10 Nakke- või 2107 509657.61 4.1 10 10 raamvõrk Põhjanoot 12 2945.57 4.1 10 26.74 Pöörinoot 4 5.38 743.7 10 10 Rivimõrd 650 13238.62 49.1 10 10 Saaremaa Tõstevõrk 5 0 - 10 10 Õngejada 208 4453.80 46.7 10 10 Ääremõrd 270 252317.89 3.5 32.71 28.4 suu kõrgusega 1- 3m Ääremõrd 197 46628.55 4.2 10 10 suu kõrgusega kuni 1 m Tabel 2. Kalapüügiõiguse tasud Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning angerjajärved, kus kehtivad angerjapüügivahendite tasud 2024. a 2026. a 2025.a PV arv saagi 2026. a tasu tasu Maakond Veekogu Püügivahend 2024. harilik tasu määr euro- a väärtus eurodes prot- des eurodes sentides Harju maakonna Silmumõrd 45 1096.81 10 41.0 10 vooluveekogud Silmutorbik 700 8591.60 1.2 9.8 1.2 Nakke- või 3 35.14 10 85.4 10 raamvõrk Kahala järv Ääre- või Harju 2 0 10 - 10 avaveemõrd maakond Nakke- või Männiku järv 1 0 10 - 10 raamvõrk Nakke- või Rummu järv 1 0 10 - 10 raamvõrk Soodla Nakke- või 1 0 10 - 10 veehoidla raamvõrk Narva jõe Ida-Viru alamjooks Silmutorbik 15000 78176.05 1.2 23.0 1.2 maakond hüdroelektrijaa mast suudmeni 22  Nakke- või 80 9102.51 10 8.8 10 Narva jõgi ja raamvõrk veehoidla Ääre- või 40 267.67 10 149.4 10 avaveemõrd Nakke- või Kuremaa järv 8 87.43 10 91.5 10 Jõgeva raamvõrk maakond Ääre- või Pikkjärv 2 0 10 - 10 avaveemõrd Nõva jõgi Silmutorbik 50 768.07 1.2 7.8 1.2 Lääne Riguldi jõgi Silmutorbik 50 485.65 1.2 12.4 1.2 maakond Nakke- või Sutlepa meri 15 0 10 - 10 raamvõrk Lääne- Lääne-Viru Silmumõrd 17 68.44 10 248.4 10 Viru maakonna maakond vooluveekogud Silmutorbik 500 3663.41 1.2 16.4 1.2 1445818. Avaveevõrk 3000 16.87 3.5 14.82 68 Juhtaiata 5 606.33 10 8.2 10 mõrd Kaldavõrk 681 75519.85 10 9.0 10 Mõrd 863004.2 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva 490 61.64 3.5 54.75 mõrrajadas 9 järv 1153918. 1812.6 Põhjanoot 20 2019.36 3.5 59 1 Pöörinoot 3 0 10 - 10 Püüvõrk 15 21137.57 49.32 3.5 47.04 Ääre- või 1476560. 411 125.74 3.5 96.4 avaveemõrd 96 Nakke- või 5 0 10 - 10 raamvõrk Ermistu järv Pärnu Ääre- või 5 768.68 10 6.5 10 maakond avaveemõrd Pärnu maakonna Silmumõrd 15 191.27 10 78.4 10 vooluveekogud Silmutorbik 2000 20434.35 1.2 11.7 1.2 Ääre- või Mullutu laht 4 22439.32 196.34 3.5 179.85 avaveemõrd Saare Nasva jõgi Jõemõrd 6 39153.60 228.40 3.5 500 maakond Saare maakonna Silmumõrd 4 0 10 - 10 vooluveekogud Jõemõrd 6 3595.82 20.98 3.5 14.97 Ahja jõgi Nakke- või 1 0 10 - 10 raamvõrk Nakke- või 2 141.11 10 14.2 10 Tartu raamvõrk Elistvere järv maakond Ääre- või 1 0 10 - 10 avaveemõrd 123711.7 Jõemõrd 61 70.98 3.5 28.73 Emajõgi 3 Kaldanoot 7 225.63 10 31.0 10 23  Nakke- või 11 20.62 10 533.6 10 raamvõrk Ääremõrd suu 9 104.12 10 86.4 106.94 kõrgusega kuni 1 m Nakke- või Kaiavere järv 6 1213.12 10 4.9 10 raamvõrk Jõemõrd 5 936.86 10 5.3 14.26 Nakke- või 3 0 10 - 10 raamvõrk Kalli jõgi Ääremõrd suu 1 0 10 - 10 kõrgusega kuni 1 m Jõemõrd 4 806.28 10 5.0 10 Kaldanoot 1 0 10 - 10 Keeri järv Nakke- või 4 423.18 10 9.5 10 raamvõrk Ääre- või 2 0 10 - 13.83 avaveemõrd Koosa jõgi Jõemõrd 8 10469.12 45.80 3.5 31.38 Nakke- või Saadjärv 14 581.62 10 24.1 10 raamvõrk Nakke- või 269117.1 Võrtsjärv 321 29.34 3.5 42.5 raamvõrk 1 Kaldanoot 2 0 10 - 10 Võru Vagula järv Nakke- või maakond 10 193.76 10 51.6 10 raamvõrk Tabel 3. Räime ja kilu kalapüügiõiguse tasud traalpüügil 2026. a ja võrdlus 2025. a 1 tonni 1 tonni harilik tasumäär 1 tonni tasumäär Saak 2024. a tasu Liik väärtus 2026. a tasu 2026. 2025. a tonnides 2025. a 2024. a protsentides a eurodes protsentides eurodes eurodes Räim 10979.8 393.5 2.5 9.84 2.4 7.7 Kilu 24237.3 401.6 2.5 10.04 2.36 8.5 Tabel 4. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite kalapüügiõiguse tasud veekogudes, kuhu riigi toel angerjat asustatakse Veekogu Võrtsjärv Kaiavere Kuremaa Saadjärv Vagula ääre- või ääre- või ääre- või ääre- või Püügivahend mõrd avaveemõrd avaveemõrd avaveemõrd avaveemõrd Püügivahendite 323 11 10 16 10 piirarv 2026. a 24  Keskmiselt asustamiseks kulunud summa 121697,24 5650,34 4508,69 9354,21 3735,34 2014-2019 eurodes Püüdjate omaosalus 2014- 2019. a keskmiselt 90 60 60 60 60 asustamiseks kulunud summast protsentides Püüdjate omaosalus 2014- 2019. a keskmiselt 109527,52 3390,20 2705,21 5612,52 2241,21 asustamiseks kulunud summast eurodes Kutselise püügivahendi saagi keskmine osakaal 100 100 97,43 90,98 100 kogusaagist 2015- 2024. a protsentides Kutseliste püügivahendite 109527,52 3390,20 2635,69 5106,28 2241,21 summaarne tasu 2026. a eurodes Ühe püügivahendi tasu 339,09 308,20 263,57 319,14 224,12 2026. a eurodes Võrdluseks 2025.a 329.17 188.8 260.69 343.44 132.54 kehtestatud tasu eurodes 25 Seletuskirja lisa 2 Joonis. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht) 26 Seletuskirja lisa 3 Joonis. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht) 27 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-1185 - Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 05.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55f18586-57a7-4019-bdec-f74cde08215c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/55f18586-57a7-4019-bdec-f74cde08215c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main