Riigihangete vaidlustuskomisjon 30 . 10 .202 5 edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 300867 Vaidlustaja: AS GoBus Registrikood 10085032 Vaidlustaja esindaja d : advokaadid Erki Fels ja Mari Kelve-Liivsoo Advok aadibüroo TEGOS e-post:
[email protected] Hankija: MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus Registrikood 80425297 Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES 300867 I Asjaolud MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus (edaspidi Hankija) viib läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget viitenumbriga 300867 (edaspidi Riigihange) avaliku liiniveo leping u sõlmimiseks . Käesoleval hetkel teenindab Riigihanke esemeks olevaid bussiliine Vaidlustaja ning vaidlustuse ajendiks on Riigihanke menetluse takistamine ja viivituste põhjustamine sihiga saavutada Vaidlustaja endaga hetkel kehtiva ATL pikendamine võimalikult kauaks. Vaidlustus e etteheited on otsitud ja Hankija ei pea ühtegi vaidlustuse argumenti põhjendatuks. Menetlusökonoomilistel põhjustel ja ajendatuna soovist võimalikult kiires t i Riigihanke läbiviimisega jätkata teeb Hankija siiski ettepaneku Vaidlustajale kokkuleppe sõlmimiseks järgmistes vaidlustatud punktides: ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 , ATL p 7.11.1.7 . Ettepanek on tehtud eeldusel, et nimetatud punktides vaidlustusmenetlus lõpetatakse kokkuleppel ja Vaidlustaja kannab ise enda menetluskulud vastavate vaidlustatud hanketingimustega seoses. Kui Vaidlustaja ei ole nõus eelnimetatud punktides vaidlustusasja lõpetama kokkuleppel ja kandes ise enda menetluskulud , vaidleb Hankija ka eelkirjeldatud punktides vaidlustusele vastu . II Õiguslikud põhjendused VAKO ei kontrolli hanketingimuste majanduslikku otstarbekust Vaidlustaja jätab tähelepanuta, et VAKO ja kohtud ei hinda hankelepingu tingimuste majanduslikku otstarbekust ( TrtHKo 318-1047 p 8, 13.2 ja 14.2). Vaidlustuskomisjon ei saa hinnata hanketingimuse otstarbekust ja majanduslikku mõistlikkust, vaid üksnes õiguspärasust (vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 81-17/ 187280, p 23). Sealjuures tuleb arvestada, et hanketingimused, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, kuid mille kehtestamiseks on hankijal olnud asjakohane ja mõistlik põhjus, võivad küll olla ebaotstarbekad, kuid see ei anna pakkujale veel õigust nõuda tingimuste muutmist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-20-1202, p 10). Tulenevalt ulatuslikust vaidlustus- ja kohtupraktikast ei pea Hankija kujundama hankelepingu tingimusi selliselt, et need oleksid pakkujatele võimalikult soodsad ja meelepärased (vt nt VAKO 16.05.2018 lahend 63-18/195194, kohtulahend asjas 3-18-1047). Hankija leiab, et vaidlustatud hanketingimused on Hankija eesmärke silmas pidades sobivad, vajalikud ja mõõdukad, seejuures VAKO ja kohtute kontroll saab piirduda ilmsete kaalutlusvigade tuvastamisega. Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel (sh millise hinna eest) ta hankida soovib. Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi. Kui Vaidlustaja leiab, et hanke tingimused ei ole temale vastuvõetavad või lepinguga kaasnev äririsk põhjendamatult suur, on tal õigus jätta pakkumus esitamata. Samuti on Vaidlustajal võimalik sõlmitavas lepingus lepinguliste õiguste ja kohustuste tasakaalustamiseks määrata pak kumuse hind selliselt, et see oleks hanketingimustes sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav. Hankija hinnangul ei peeta hanketingimuste kontekstis RHS § 3 punktide 1 ja 2 tähenduses proportsionaalsuse all silmas mitte seda, et hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul vastuvõetavad pakkujale või et hankes kehtestatud tingimustel sõlmitavas lepingus oleksid hankija ning (ausa konkurentsi tingimustes edukaks osutunud) pakkuja õigused ja kohustused mistahes hinna juures omavahel tasakaalus. Pelk asjaolu, et hanke tingimus ei ole ettevõtjale meelepärane ja see saaks teoreetiliselt olla ettevõtja jaoks ka leebem, ei tähenda veel seda, et tegemist on ebaproportsionaalse tingimusega. Vaidlustusmenetlus ei ole ettevõtja jaoks vahend saavutamaks endale lihtsalt meelepärasemaid lepingutingimusi. Vastasel juhul muutuks vaidlustuskomisjon sisuliselt lepingueelsete läbirääkimiste areeniks (VAKO otsus 69-20/222286 p 16). Teisisõnu, kui hankija poolt kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, siis võivad need küll olla ebaotstarbekad, ent need pole vastuolus õigusaktidega sel määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimist) nõuda . Sel juhul riskib hankija sellega, et ühtki pakkumust ei esitata või on pakkumused sellise hinnaga, mis ületavad oluliselt hanke eeldatavat maksumust. Vastava seisukohaga on nõustunud nii Tallinna Halduskohus kui Tallinna Ringkonnakohus nt kohtuasjades 3-18-752, samuti kohtuasjades 3-20-1199 ja 3-20-1202 ning kohtuasjas 3-18-1047. 2.2. ATL p 4.1 eelviimane lause ja ATL p 6.2 viimane lause (vaidlustuse p 3.1 - 3.3 ) ATL p 4.1 eelviimane lause on järgmine: „ Vedajale makstava toetuse aluseks on reaalne liiniläbisõit lähtudes piletimüügisüsteemi andmetest, seejuures ei kanna Vedaja piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et Vedaja on piletimüügisüsteemi riketest piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud . “ ATL p 6.2 viimane lause on järgmine: „ Vedaja ei kanna piletimüügisüsteemis esinevatest riketest lähtuvaid riske eeldusel, et piletimüügisüsteemi rikked ei ole tekkinud Vedaja tegevuse tulemusena ja riketest on piletimüügisüsteemi haldajat ja Tellijat nõuetekohaselt teavitanud . “ Vaidlustuse p 3.1 -3.3 heidab Vaidlustaja ette, et ATL p 4.1 eelviimane lause ja ATL p 6.2 viimane lause on ebaproportsionaalsed, sest vedajal on võimatu avastada ja teavitada piletimüügisüsteemis esinevatest vigadest. Kuigi vaidlustuse s heidab Vaidlustaja ette ka läbipaistvuse põhimõtte rikkumist, ei ole vaidlustuse tekstis ühtegi sellekohast etteheidet tehtud ehk selgitatud, milles Vaidlustaja arvates läbipaistmatus seisneb . Hankija vaidleb vaidlustusele vastu. Hanketingimuste kohaselt toimub vedaja tasustamine lähtudes reaalsest läbisõidust , mitte sõiduplaanides sätestatud läbisõidust nö paberil. Seepärast on vedaja tasustamise süsteemi keskseks elemendiks reaalse läbisõidu tuvastamine, mida on võimalik teha üksnes piletimüügisüsteemi kaudu. Hanketingimuste (ATL ptk 6 ja tehnilise kirjelduse ptk 6 ) sätestavad üksikasjaliku regulatsiooni piletimüügisüsteemi kasutamise kohustuste kohta. Mh näeb tehnilise kirjelduse p 6.14 ja 6.15 ette järgmist: TK p 6.14 „ Hankija annab läbi piletimüügisüsteemi haldaja pakkujale ligipääsuõiguse(d) piletimüügikeskkonnale. Piletimüügikeskkond sisaldab aruandeid ATL täitmise kohta, piletimüügiandmeid, rikete teavitussüsteemi ja dispetšerrakendust . “ TK p 6.15 „ Pakkuja kohustub kasutama liinitöö reaalajas jälgimiseks dispetšerrakendust ja koheselt raporteerima dispetšersüsteemi kaudu kõikidest tõrgetest liinitöös ning piletimüügisüsteemi riketest. Reeglina toimub raporteerimine iga veootsa kohta eraldi. Suurematest tõrgetest ja riketest võib raporteerida korraga . “ Piletimüügisüsteemi kaudu dispetšerrakenduse kasutamine on vajalik reaalse läbisõidu tuvastamiseks ja piletimüügisüsteemis vea avastamine, mis reaalse läbisõidu tuvastamist või piletimüüki takistab, on lihtne - nimelt lasub bussijuhil veootsa alustamisel kohustus sisse lülitada piletimüügisüsteem ja veenduda selle toimivuses (ATL p 3.7.14 ja 3.7.15 ) , samuti lasub bussijuhil kohustus väljastada reisijatele pileteid (ATL p 3.7.9 , 6.6.1 ja 6.6.6) mistõttu puuduste avastamine piletimüügisüsteemi töös ei nõua bussijuhilt ebaproportsionaalset pingutust rääkimata objektiivsest võimatusest (mida Vaidlustaja vaidlustuses ette heidab). Puuduse kohta t eavituse esitamine toimub käedvabad dispetšeri kaudu (ATL p 3.7.11), mistõttu veateate esitamine ei ohusta liiniveo turvalisust ja õigeaegsust. On ilmne, et piletimüügisüsteemis esinevate puuduste, mis mõjutavad reaalse läbisõidu tuvastamist ja piletimüügi teostamist, kohta teate esitamise kohustust saab reaalselt täita vaid piletimüügisüsteemi kasutaja ehk vedaja ise. Kui vedaja ei ole teadet piletimüügisüsteemi puuduse kohta esitanud, ent reaalse läbisõidu tuvastamine piletimüügisüsteemis esineva puuduse tõttu ei ole võimalik, siis teavitamata jätmisest tingitud tagajärge peab kandma vedaja ise. Vedaja ei kanna mitte piletimüügisüsteemi kui sellise puuduste riski, vaid vedaja kannab temal endal lasuva teavitamiskohustuse täitmata jätmisest tulenevat riski. Teavitamiskohustuse täitmine on vedaja kontrolli all, praktikas tavaline ega koorma vedajat liigselt , sellise kohustuse täitmisega kaasnevad kulud on võimalik kajastada pakkumuse hinnas. Piletimüügisüsteemi vigadest teavitamise kohustus on vajalik avaliku liiniveo eesmärgi ning avalike vahendite sihipärase kasutamise tagamiseks. Eelnevat arvestades ei ole vaidlustatud hanketingimused õigusvastased. 2.3. ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 (vaidlustuse p 3.4 - 3.11 ) Vaidlustuses heidab Vaidlustaja ette, et ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 on vastuolus läbipaistvuse põhimõttega, sest „ RHAD- ga on pandud bussijuhile kohustus kontrollida puudega isiku tasuta sõiduõigust, ent pole selgitatud kuidas selle kohustuse täitmine on kehtivat õigust arvestades üldse võimalik “ (vaidlustuse p 3.4). Vaidlustaja etteheide pole seega suunatud mitte hanketingimustele kui sellistele, vaid hoopis sellele, et Vaidlustaja arvates pidanuks Hankija hanketingimuste kaudu andma Vaidlustajale juhatust, kuidas täita õigusakte sõidusoodustuse kontrollimise l . Hankija vaidleb seetõttu vaidlustusele vastu, sest hanketingimuste kaudu ega riigihankemenetluses antavate selgitustega ei pea Hankija andma pakkujatele õigusnõu kuidas täita üldkehtivaid õigusakte. Vaidlustaja poolt vaidlustatud hanketingimused ise ei ole õigusvastased ega pane vedajale kohustusi moel, mis väljuks õigusaktidega niigi ettenäht ust. ATL p 6.4 kohustab vedajat teostama piletimüüki ja sõiduõiguse kontrolli õigusaktidest tulenevate sõidusoodustuste alusel - seega ei välju vedaja kohustused õigusaktidega niigi ettenähtust . RHAD lisa 1 p 6.13.1 kohustab bussijuhti väljastama sõitjale sõidupileti, kui bussijuht on vastu võtnud raha või kontrollinud tasuta sõiduõigust (see säte piirdub kohustusega väljastada pilet juhul kui bussijuht on raha vastu võtnud või kontrollinud tasuta sõiduõigust, taaskord ei panda vedajale sõiduõiguse kontrollimisel õigusaktide piiridest väljuvaid kohustusi). ATL lisa 8 ehk avaliku liiniveo üldtingimused on üldse suunatud avaliku liiniveo kasutajatele ehk reisijatele ( ATL lisa 8 tingimused kohustub vedaja paigutama avalikku liinivedu teostavatesse bussidesse, vt ATL p 3.7.22) ja vaidlustatud ATL lisa 8 p 3.2 sätestab justnimelt sõitjale suunatud kohustuse - „ sõitjal on kohustus esitada soodustuse saamist tõendav dokument ja vajadusel isikut tõendav dokument ka ühissõidukijuhi esimesel nõudmisel“. Reisija kohustus esitada sõiduõigust tõendav või sõidusoodustust tõendav dokument tuleneb ÜtS § 67 lg 1 punktist 2, mis sätestab reisija kohustuse esita d a ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. Õpilase sõidusoodustuse olemasolu tõendavat dokumenti ei pea sõidusoodustuse saamiseks esitama ilmselgelt alla 14-aastane laps. Vaidlustusest jääb mulje, et Vaidlustaja hinnangul on õigusvastane hoopis ÜtS § 67 lg 1 punktis 2 sätestatud kohustus reisijale sõiduõiguse tõendamisel, ent see etteheide ei ole realiseeritav hanketingimuste vaidlustamise kaudu . Kuivõrd hanketingimustega ei ole vedajale ega bussijuhile pandud õigusaktides sätestatust väljuvaid kohustusi sõiduõiguse kontrollimisel, ei ole hanketingimused õigusvastased, sest õiguslik olukord oleks täpselt samasugune ka siis, kui vaidlustatud hanketingimusi hankedokumentides ei sisalduks. Eelnevat arvestades ei ole vaidlustatud hanketingimused mitte mingil moel õigusvastased ja Vaidlustaja etteheide on suunatud õigusaktide vastu. Eelnevale vaatamata on Hankija valmis eemaldama ATL lisa 8 p 3.2 viimase lause , kehtestama RHAD lisa 1 p 6.13.1 lause järgmises redaktsioonis „ tagama, et bussijuht raha vastuvõtmisel väljastab sõitjale sõidupileti “ ja lisama ATL p 6.4 viimase lause lõppu täienduse „õigusaktidega lubatud ulatuses ja viisil“ , kui Vaidlustaja soostuks selle punkti osas vaidlustuse lõpetama kokkuleppel ja kandma selles osas vaidlustusmenetluses enda kulud ise . 2. 4 . ATL p 3.11 (vaidlustuse p 3.12 - 3.14 ) ATL p 3.11 sätestab järgmist: „ Vedaja omab õigust teha ajutisi muudatusi busside liikluses ettenägematute ja Eesti klimaatilistes tingimustes erakordsete liiklustakistuste või ohtlike liiklusolude (teede lagunemine, meteoroloogilised tingimused nt libe tee jms) korral kuni sõidetavuse taastumiseni. Nimetatud muudatustest on Vedaja koheselt kohustatud informeerima Tellijat ja võimalusel sõitjaid. Vedaja peab Tellijat informeerides põhjendama ajutiste muudatuste tegemise vajadust. Vedaja poolt tehtud ajutised muudatused ei tohi kesta kauem, kui neid muudatusi tinginud asjaolude kestus. “ Vaidlustaja heidab ATL p 3.11 ette ebaproportsionaalsust, sest Vaidlustaja hinnangul on selle punktiga pandud vedajale vastutus olukordades, kus liiniveos esineb hilinemine tulenevalt vajadusest kutsuda politsei või kiirabi . Vaidlustaja eksib. Kõnealuse hanketingimusega ei ole piiratud mitte mingil moel vedaja õigust tugineda VÕS-st tulenevatele vastuväidetele enda vastutusest vabastamiseks - seega kui vedaja poolt ATL nõuetekohane täitmine on osutunud võimatuks tulenevalt objektiivsetest asjaoludest, mis olid vedajale ettenägematud ja mida vedaja mõjutada ei saanud ning mis seetõttu on käsitatavad vääramatu jõuna, saab vedaja nendele asjaoludele ka tugineda. Hanketingimustes ei ole mitte mingil moel piiratud või välistatud õigusaktidest tulenevaid võlgniku (vedaja) vastuväiteid puhuks, kui õigusaktides on ette nähtud võlgniku vabanemine vastutusest. Küll aga ei ole Vaidlustajal subjektiivset õigust nõuda et hanketingimustena nähtaks ette vedaja jaoks õigusaktidest soodsam vastutusest vabanemise režiim. Vaidlustaja käsitab ebamõistlikult kitsalt mõistet „ettenägematu erakordne liiklustakistus“ - ettenägematu liiklustakistus on mh ka Vaidlustaja enda kirjeldatud olukord, kui sõidu jätkamine ohutult reisijast tuleneva käitumise tõttu ei ole võimalik, sest ohu tõrjumiseks tuleb välja kutsuda kas politsei või kiirabi. Eelnevat arvestades ei ole ATL p 3.11 ebaproportsionaalne ega õigusvastane. 2. 5 . ATL p 7.11.1.7 ( vaidlustuse p 3.15 - 3. 16 ) Vaidlustaja heidab ATL p 7.11.1.7 ette seda, et vedaja on kohustatud tõendama oma väiteid selle kohta, et liiniveos esineb hilinemine või veoots jääb ära erakordselt raskete teeolude või ilmastikutingimuste tõttu ning esitama sellekohase tõendi koos hilinemise kohta tellijale esitatava teatega. Vaidlustaja tundub väitvat, et tõendi esitamine ohustab liiniveo ohutust ja soovib, et hanketingimustes määrataks „mõistlik aeg tõendi lisamiseks hilinemise või ärajäämise teatele.“ Hankija vaidleb vastu. Esiteks ei ole tõendite ring piiratud vaid bussijuhi poolt tehtava foto või videoga, vaid tõendiks võib olla ka mistahes muu allikas, mis kinnitab vedaja väidet, et hilinemine või ärajäämine on tingitud erakordsetest ilmastikutingimustest või liiklusoludest. Teiseks, video või foto tegemine bussijuhi poolt ei saa kuidagi toimuda tagantjärele nt järgmisel päeval või tundide möödudes, vaid tõendada erakordsete liiklusolude või ilmastikuolude väidet saab ikkagi vaid selline foto või video, mis on tehtud vahetult sündmuskohal. Seetõttu ei saa mitte mingit tähtsust omada see, kas tõend erakordsete liiklusolude ja ilmastikutingimuste kohta tuleb esitada juba koos hilinemise kohta esitatava teatega või mitte, sest viisil või teisel tuleks tõendina kasutatav foto või video teha vahetult sündmuskohal. Kolmandaks ei ole tõsiseltvõetav Vaidlustaja väide, et hilinemist põhjustavate erakordsete ilmastikutingimuste või liiklusolude kohta tõendi esitamine koos hilinemise teatega ohustab kuidagi avaliku liiniveo turvalisust võrreldes olukorraga, kus esitatakse lihtsalt teade hilinemise või ärajäämise kohta - nimelt on hanketingimuste kohaselt vedaja kohustatud niikuinii tagama käed-vabad dispetšeri kaudu piletimüügisüsteemi hilinemiste ja ärajäämiste kohta teadete esitamise (ATL p 3.7.11 ja 6.9 ja 7.11 ) ja Vaidlustaja ei väida, et hilinemiste kohta tellijale teadete esitamise tähtaeg oleks ebaproportsionaalselt lühike (ega ole Vaidlustaja sellekohast hanketingimust ka vaidlustanud) . Eelnevale vaatamata on Hankija valmis muutma ATL p 7.11.1.7 ja kehtestama järgmises sõnastuses „Kui vedaja viitab hilinemise või ärajäämise kohta esitatavas teates erakordsetele ja ettenägematult rasketele teeoludele või ekstreemsetele liiklustingimustele, siis esitab vedaja tea tes viidatud raskete teeolude või liiklustingimuste kohta tõendi Tellijale hiljemalt 2 tunni jooksul te ate esitamisest . Käesolevas punktis kajastatud juhul ei vabane vedaja kohustusest esitada tähtaegselt teade hilinemise või ärajäämise kohta.“ , kui Vaidlustaja soostuks selle punkti osas vaidlustuse lõpetama kokkuleppel ja kandma selles osas vaidlustusmenetluses enda kulud ise . 2. 6 . ATL p 8.3.1 ( vaidlustuse p 3.17 - 3.18 ) Vaidlustaja heidab AT L p 8.3.1 ette seda, et liiniveos esinev hilinemine on käsitatav olulise lepingurikkumisena sõltumata hilinemise pikkusest. Hankija vaidleb vastu. Riigihanke oluline eesmärk on tagada avaliku liiniveo usaldusväärsus ja edendada ühistranspordi kasutamist elanikkonna hulgas. Nende eesmärkide täitmiseks on äärmiselt vajalik, et liinivedu toimuks täpselt vastavalt sõiduplaanile , kuivõrd sõiduplaani täpne järgimine on avaliku liiniveo usaldusväärsuse nurgakivi. Seepärast on ka mistahes hälbed sõiduplaanist, mis pole tingitud ettenägematutest ja erakordsetest liiklustakistustest või l iiklusoludest, oma olemuselt olulised lepingurikkumised. Vaidlustaja peamine etteheide tundub olevat siiski selles, et kuitahes väike hälve sõiduplaanist tingib vältimatult leppetrahvi 3000 eurot rakendamise. See väide on vale. Nimelt ATL p 8.4 kohaselt on oluliste lepingurikkumiste puhuks ette nähtud maksimaalne leppetrahvimäär 3000 eurot ( kuni 3000 eurot), mistõttu on iga leppetrahviotsus oma sisult kaalutlusotsus, mis arvestab konkreetse trahvimäära määramisel rikkumise raskust ja asjaolusid. Kaalutlusotsus leppetrahvi rakendamise kohta on vedaja poolt vaidlustatav, kui vedaja hinnangul ei vasta rakendatud trahvimäär rikkumise raskusele. Eelnevat arvestades ei ole hanketingimus õigusvastane. 2.7. RHAD lisa 1 p 4.18 ( vaidlustuse p 3.19 ) RHAD lisa 1 p 4.18 sätestab järgmist: „ Pakkuja peab tagama isikuandmete kaitse seaduse ja isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 järgimise turvakaamerate paigaldamisel ja kasutamisel ja salvestiste käsitsemisel ning täitma isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 14 sätestatud teavitamise kohustust . ” Vaidlustatud hanketingimus näeb seega ette vedaja kohustuse tagada sättes viidatud õigusaktide järgimine . Vaidlustaja heidab hanketingimusele ette seda , et ATL p 8.3.9 kohaselt peab vedaja tagama hankijale ligipääsu bussidesse paigaldatud kaamerate salvestistele ( millist hanketingimust Vaidlustaja vaidlustanud ei ole) ja seetõttu ei saa vedaja täita RHAD lisa 1 p 4.18 sätestatud kohustust , sest Vaidlustaja leiab , et hankija ei pea õigusaktidest tulenevaid kohustusi täitma . Vaidlustaja mõttekäik on loogikavaba. Õigusaktid on järgimiseks kohustuslikud kõikidele isikutele, sh hankijale ning seda sõltumata sellest, kas õigusaktide järgimise kohustus on hanketingimustes sätestatud või mitte. RHAD lisa 1 p 4.18 sätestatud vedaja kohustust on võimalik täita ka ATL p 8.3.9 kohustust täites ja hankijale turvakaamerate salvestistele juurdepääsu võimaldades nii, et isikuandmetes kaitse nõuded oleks täidetud. RHAD vorm 3 ( vaidlustuse p 3.20-3.23 ) Vaidlustaja heidab ette, et vormil 3 „puudub lahter kogumaksumuse märkimisega koos konkreetse viitega, et selles toodud kogumaksumus märgitakse Riigihangete registris (töölehel „hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) täidetaval pakkumuse maksumuse vormil.“ Vaidlustaja ei täida endal lasuvat elementaarset põhjendamis- ja tõendamiskohustust, sest vaidlustusest ei selgu, milles Vaidlustaja arvates seisneb vormi 3 õigusvastasus. Vaidlustuse esitamine vormi 3 suhtes ilmestab Vaidlustaja pahatahtlikkust, sest ilmselgelt ei saanud Vaidlustajale jääda arusaamatuks vorm 3 täitmine. RHAD üldosa p 16.1 ja 16.3 sätestavad järgmist: Ainsaks hindamiskriteeriumiks on madalaim hind. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mille kogumaksumus on madalaim. Pakkumuse kogumaksumus arvutatakse järgmiselt: Maksumus 1 korrutatakse I liinigrupi esimese 10 kuu eeldatava veomahuga (1 665 833 lkm ) ja liidetakse Maksumus 2 korrutatuna alates 1.07.2028 kogu ATL järgneva veomahuga (17 300 167 lkm ) Madalaima pakkumuse kogumaksumusega pakkumusele omistatakse 100 väärtuspunkti, ülejäänud pakkumustele omistatakse väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Juhul kui Registri pakkumuse maksumuse vormil ja RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuste vahel on erinevusi, lähtutakse ja loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 märgitud pakkumuse maksumuse andmed. RHAD Vormil 3 esitatud pakkumuse maksumuse andmed peavad olema täielikus kooskõlas RHAD Vormil 9 esitatud maksumuse andmetega, erinevuste korral loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 9 näidatud ühikhinnad. Ka on vormil 3 otsesõnu märgitud järgmine: Pakkumuse kogumaksumus= Maksumus 1 tulbas „maksumus teenindusperioodi kohta“ + Maksumus 2 tulbas „maksumus teenindusperioodi kohta“ Märkused: Pakkumuse maksumus peab vastama Registris (töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) täidetaval pakkumuse maksumuse vormil esitatud pakkumuse maksumusele. Vastuolude korral RHAD Vormi 3 andmete ja Registri töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ kajastatud andmete vahel loetakse prioriteetseks RHAD Vormil 3 näidatud andmed. Juhul kui RHAD Vormil 3 esinevates andmetes esineb vastuolu arvandmetes, loetakse prioriteetseks tulbas „Maksumus ühe liinikilomeetri ( lkm ) kohta“ esitatud ühikuhinnad. Vormil 3 o n üksikasjalikult selgitatud, millise perioodi ja liiniveomahu kohta esitatakse Maksumus 1 ja millise perioodi ning liiniveomahu kohta esitatakse Maksumus 2. RHAD üldosa ja vorm 3 koosmõjus lugedes ei saa jääda mõistlikku kahtlust, et pakkumuse kogumaksumuseks loetakse Maksumus 1 ja Maksumus 2 summat vastavalt vormis 3 tulbas „maksumus teenindusperioodi kohta“ esitatule. III Menetluslikud küsimused Kohustada Vaidlustajat avaldama seisukohta vaidlustusmenetluse lõpetamiseks kokkuleppega. Hankija on käesolevas menetlusdokumendis teinud tingimuslikud ettepanekud vaidlustusmenetluse lõpetamiseks järgmiste hanketingimuste osas: ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 , ATL p 7.11.1.7 . Hankija ettepanek on tehtud tingimuslikult lähtudes eeldusest, et Vaidlustaja on nõus nendes punktides kokkuleppe sõlmimisega kandma oma menetluskulud ise. Kui Vaidlustaja ei avalda selget ja tingimusteta nõustumust Hankija ettepanekuga, vaidleb Hankija vaidlustusele vastu täies ulatuses. Hankija toonitab, et eelviidatud vaidlustatud hanketingimuste osas on vaidlustuse argumendid selgelt otsitud ja pahatahtlikud ning arvestades, et Vaidlustajat esindab lausa kaks professionaalset õigusnõustajat, ei saa Vaidlustaja õigustada vaidlustuse esitamist teadmatusega nt sellest, et õigusaktid on järgimiseks kohustuslikud ka hankijale ja seda sõltumata sellest, kas õigusakti on dubleeritud hanketingimustes või viidatud jne. Esindusõiguse kinnitus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil
[email protected] . Vaidlustuse läbivaatamine kirjalikus menetluses. Hankija esindaja leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik istungit pidamata kirjalikus menetluses, kuivõrd asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik tuvastada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Juhindudes eeltoodust palun: Kohustada vaidlustajat avaldama, kas ta on nõus vaidlustuse lõpetama kokkuleppel Hankija esitatud tingimustel järgmistes vaidlustatud hanketingimustes : ATL p 6.4, ATL lisa 8 p 3.2 ja RHAD lisa 1 p 6.13.1 ; ATL p 7.11.1.7 . K ui vaidlustaja ei nõustu eelviidatud tingimustes vaidlustust lõpetama kokkuleppel, siis jätta vaidlustus eelviidatud punktides rahuldamata ; Kõikides vaidlustatud hanketingimustes, mida ei ole nimetatud eelmises punktis, jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud hankija menetluskulud välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus volitatud esindaja