3. isiku vastus

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 29.10.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm Karolyn Krillo KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 236-25/298533 Riigihange: „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ehitustööd“ (viitenumber 298533) Vaidlustaja: OÜ Energia ja Ehitus Registrikood 11487593 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Erkki Leetsaar Advokaadibüroo PRIORE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Tehnikaülikool Registrikood 74000323 Kolmas isik: Tarrest LT OÜ Registrikood 11988463 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus läbi vaatamata nõude osas tunnistada kehtetuks hankija 16.10.2025 hankekorralduse nr 6-16/63-4 p-s 3 sisalduv otsus sõlmida hankeleping Tarrest LT OÜ-ga. 2. Jätta vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata. 3. Mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/8 - I ASJAOLUD 1. 08.08.2025 kuulutas Tallinna Tehnikaülikool („Hankija“) välja avatud hankemenetlusena korraldatava riigihanke „Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu ehitustööd“ (viitenumber 298533, „Hange“). 2. Hankes esitasid pakkumuse viis pakkujat (ühispakkujate konsortsiumi), nende seas Tarrest LT OÜ („Kolmas isik“) ning OÜ Energia ja Ehitus („Vaidlustaja“). 3. 10.10.2025 hankekorraldusega nr 6-16/63-3 otsustas Hankija järgmist: (i) tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks (p 1.1); (ii) lükata ülejäänud pakkujate pakkumused tagasi (p-d 3.1–3.4, millest Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus sisaldub p-s 3.3); (iii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus (p 4). Korralduse lisa 3 selgitab, et Vaidlustaja pakkumus lükati tagasi kahel alusel: pakkumusest puudub nii eelrakenduskava kui esialgne ajagraafik. 4. 16.10.2025 hankekorraldusega nr 6-16/63-4 otsustas Hankija järgmist: (i) jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata (p 1.1); (ii) sõlmida Kolmanda isikuga hankeleping (p 3). 5. 20.10.2025 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse, millega nõudis järgmiste Hankija otsuste kehtetuks tunnistamist: Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine; Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine; Kolmanda isiku kui eduka pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine; Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimine. 6. 21.10.2025 tagastas VAKO vaidlustuse Vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks, kuna vaidlustuses puudus faktiline põhjendus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 7. 23.10.2025 esitas Vaidlustaja VAKO-le vaidlustuse täiendused. 8. 24.10.2025 otsustas VAKO vaidlustuse menetlusse võtta, kaasas Kolmanda isiku vaidlustus- menetlusse ja edastas viimasele vaidlustuse materjalid. VAKO palus Kolmandal isikul esitada kirjalik vastus vaidlustusele hiljemalt 29.10.2025. 9. Käesolevaga vastab Kolmas isik vaidlustusele. Kolmanda isiku hinnangul on vaidlustus osaliselt alusetu (kuuludes ses osas rahuldamata jätmisele) ja osaliselt menetluskõlbmatu (kuuludes ses osas läbi vaatamata jätmisele). II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Otsus sõlmida hankeleping Kolmanda isikuga ei ole vaidlustatav 10. Vaidlustaja on mh vaidlustanud Hankija 16.10.2025 hankekorralduse p-s 3 sisalduva otsuse sõlmida Kolmanda isikuga hankeleping. 23.10.2025 menetlusdokumendis kinnitas Vaidlustaja, et jääb kõigi vaidlustuses toodud nõuete juurde. 11. Hanget korraldatakse avatud hankemenetlusena ja RHS ei näe avatud hankemenetluses ette eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimise otsust. Seega, nagu VAKO on korduvalt selgitanud, kui hankija niisuguse sisuga otsuse liialduslikult vastu võtab, on tegu halduse siseaktiga, mis ei ole tehtud „RHS-i alusel“, mis ei loo hankes osalenud ettevõtjatele õigusi ega kohustusi ning mil on nimetatute suhtes vaid informatiivne toime. Vastavalt ei ole pakkujal RHS § 185 lg-st 2 tulenevalt sellise otsuse vaidlustamise õigust ja vaidlustus tuleb RHS § 192 lg 3 p 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata jätta.1 1 Nt VAKOo 252-20/225881, p 13; 92-20/215323, p 15; 137-22/254269, p 10; 66-23/261388, p 13. Nii ka I. Pilving, M. Parind. RHS § 192 komm 23. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025.  NOVE - 3/8 - 12. Vaidlustus tuleb eelmainitud osas läbi vaatamata jätta sõltumata sellest, et VAKO on vaidlustuse esiti tervikuna menetlusse võtnud. Nimelt – ja kooskõlas VAKO varasema praktikaga – on vaidlustuse läbi vaatamata jätmine RHS § 192 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemisel VAKO seadusejärgne kohustus. See kehtib olenemata sellest, millises vaidlustusmenetluse staadiumis vaidlustuse läbi vaatamata jätmise alus ilmneb.2 B. Vaidlustuse muud nõuded on alusetud ja tuleb jätta rahuldamata 13. Antud juhul on vaidlustatavad ja VAKO saab sisuliselt vaagida järgmiste otsuste õiguspärasust: Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamine, Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kõrvaldamata jätmine; Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine. 14. Kolmas isik mõistab vaidlustust nii, et tema pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kõrvaldamata jätmise otsused on vaidlustatud üksnes lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Seega käib sisuline vaidlus üksnes Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise ja Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise üle. Sel põhjusel on allpool sisuliselt käsitletud vaid kahte viimati nimetatud otsust. 15. Kolmas isik vaatleb esimesena Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist, leides, et metoodiliselt korrektne on alustada analüüsi just sellest otsusest. Nimelt, kui peaks selguma, et Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud õigesti, siis tuleb vaidlustus ülejäänud osas automaatselt rahuldamata jätta, kuna hankest õiguspäraselt kõrvale jäetud pakkuja ei saa jõuda hankelepinguni ja järelikult ei ole tal ka vaidlustamisõigust (RHS § 185 lg 1).3 16. Üldkohalduva märkusena enne konkreetsete otsuste juurde liikumist osutab Kolmas isik, et vaidlustuses on kohati segamini aetud erinevad hankeetapid ja hankeõiguslikud otsused. Nii nt on Vaidlustaja kohati rääkinud „kvalifitseerimisest“4, ehkki Hankes pole seatud mitte ühtegi kvalifitseerimise tingimust. Kolmas isik on vajadusel püüdnud ise tuletada, mis võis olla Vaidlustaja riigihankeõiguslikult korrektne mõte ja tahe. ▪ Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli ainuõige 17. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendanud sellega, et Vaidlustaja pakkumusest puudub nii eelrakenduskava kui esialgne ajagraafik. Vaidlustaja ei eitagi nimetatud dokumentide esitamata jätmist, kuid püüab mitmeis eri teisendeis argumenteerida, et ta ei pidanudki neid dokumente esitama. Vaidlustaja põhitees on sealjuures, et kuna eelrakenduskava ja esialgse ajagraafiku pakkumuses esitamise kohustust ei olnud välja toodud riigihangete registri („RHR“) alamlehel „Vastavustingimused“, vaid Hanke tehnilises kirjelduses („TK“), siis ei ole tegu pakkumuse vastavustingimustega ja tema pakkumust ei saa mittevastavuse tõttu asjaomastele tingimustele tagasi lükata. 18. Vaidlustaja on selges eksimuses. RHSi süstemaatikas ei ole pakkumuse vastavustingimu- sed ainult need tingimused, mis on välja toodud RHRi alamlehel „Vastavustingimused“, vaid kõik ja mistahes riigihanke alusdokumentides sisalduvad tingimused, mis sisaldavad nõudeid pakkumusele. Nii ei räägi RHS § 114 lg 1, mis puudutab pakkumuste vastavuse kontrolli, RHRi alamlehel „Vastavustingimused“ sätestatud tingimustest, vaid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. Samamoodi sätestab RHS § 110 lg 2, et pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Vastavalt RHS § 4 p-le 17 on riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud või viidatud dokumendid, milles on määratud ühe riigihanke üksikasjad, sh pakkujale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded ja tehniline kirjeldus. 2 VAKOo 64-18/192746, p 28; 61-18/192746, p 28. 3 TrtRKm 14.02.2023, 3-23-205, p 12; VAKOo 164-22/254784, p 8.1. 4 Nt vaidlustuse p 13 ja 15.  NOVE - 4/8 - 19. Nõnda ongi VAKO selgitanud järgmist5: „Riigihanke alusdokumentide mistahes sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule, on (asjaomases osas) pakkumuse vastavustingimused. Mõistet „pakkumuse vastavus- tingimused“ tuleb sisustada funktsionaalselt, mitte üksnes nominaalselt või mõne muu puhtformaalse tunnuse järgi. Nõnda ei ole ilmtingimata vajalik, et pakkumuse vastavus- tingimus oleks esitatud dokumendis pealkirjaga „Vastavustingimused“ või mõne muu dokumendi alajaotises, mille pealkiri sisaldab märksõna „vastavustingimused“.“ Tallinna Halduskohus on sellise käsitlusega otsesõnu nõustunud.6 VAKO praktikas on leidnud ka märkimist, et TK-s esitatud tingimused on sageli käsitatavad pakkumuse vastavustingimusena.7 20. Vaidlustaja argumentatsiooni arvestades on iseäranis asjakohane viidata järgmisele Tartu Ringkonnakohtu otsusele8: „Alusetu on kaebajate seisukoht, et tema kohustused pakkumuse koostamisel märgitavate andmete ja pakkumusele lisatavate dokumentide kohta on piiritletud e-riigihangete keskkonnas pakkumuse vastavustingimuste vormil esitatuga. RHS § 110 lg 2 järgi peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seega paneb seadus pakkujale kohustuse arvestada hankedokumentide tingimustega tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente.“ 21. Niisiis näitab Vaidlustaja argumentatsioon kas fundamentaalset ekslikku arusaama sellest, milline õiguslik toime on riigihanke alusdokumentide tingimustel, või siis on tegu kunstlikult konstrueeritud teooriaga, et püüda heastada oma hooletusviga. Igal juhul on seaduse ja seda tõlgendava kohtupraktikaga diametraalses vastuolus Vaidlustaja avaldused, et pakkumuse vastavustingimused peavad „vaieldamatult“ sisalduma RHRi alamlehel „Vastavustingimused“.9 22. Eelnevaga riimuvalt on alusetu Vaidlustaja kriitika nagu oleksid Hanke alusdokumendid koostatud eksitavalt.10 Nii see ei ole. Ideaalis võiksid tõesti kõik pakkumuse vastavustingimused paikneda RHRi alamlehel „Vastavustingimused“. Kui see aga nii ei ole, ei ole selles midagi eksitavat. See ei tähenda, et pakkuja võiks teisi alusdokumente eirata või valikuliselt järgida. RHR ei ole õiguse allikas, vaid abivahend riigihanke läbiviimiseks. Vastavalt on RHRi liigendusel (alamlehed ja nende nimetused) informatiivne, mitte õiguslik toime. Riigihanke alusdokumentide tingimuste õiguslik klassifitseerimine toimub sisulis-funktsionaalselt, mitte vormiliselt.11 23. Liiatigi, kui Vaidlustajal oli/on etteheiteid Hanke alusdokumentide sisule või ülesehitusele, siis tulnuks tal alusdokumendid tähtaegselt (RHS § 189 lg 1) vaidlustada. Praeguses riigihanke faasis, mil pakkumused on juba esitatud ja avatud, ei saa pakkuja enam riigihanke alus- dokumentide õigusvastasuse väidet esitada.12 Seetõttu tuleb juba eos kõrvale jätta Vaidlustaja arusaamatud väited nagu polnuks hankijal eelrakenduskava ja esialgse ajagraafiku nõudmiseks „õigust ega alust“.13 Olgu siiski lühidalt viidatud, et on hankija, mitte pakkuja öelda, milliseid dokumente hankija riigihankes nõuab. Viide kohtupraktikast: „Hankijal on hanketingimuste määratlemisel avar kaalutlusruum ning üksnes hankija enda otsustada on, mida ja millistel tingimustel /---/ ta hankida soovib.“14 24. Vaidlustaja on pakkumuse koostamisel olnud hooletu, seda kinnitavad tema mitmed avaldused vaidlustuses. Nii nt on Vaidlustaja väitnud, et „pakkujatel oli mõistlik ja loogiline lähtuda vastavustingimustest15 dokumendinõude täitmisel“.16 Mõistlik ja loogiline teguviis oli risti 5 VAKOo 96-20/219424, p 14. 6 TlnHKo 3-20-1400, p 17.1. 7 VAKOo 24-22/243491, p 24. 8 TrtRnKo 3-18-1248, p 21. 9 Nt vaidlustuse p 7. Samas vaimus ka vaidlustuse p 11. 10 Nt vaidlustuse p 7, 8 ja 9. 11 VAKOo 87-21/233412, p 15; 12 Nt TlnHKo 3-21-874, p 9; 3-19-70, p 22.2; VAKOo 159-22/253354, p 18; 161-21/238981, p 13. 13 Vaidlustuse p 12. 14 TlnHKo 3-25-1882, p 9. 15 Silmas on peetud RHRi alamlehte „Vastavustingimused“, mitte sisulis-funktsionaalses mõttes vastavustingimusi. 16 Vaidlustuse p 8.  NOVE - 5/8 - vastupidine: lugeda ja täita tulnuks kõiki alusdokumente, mitte vaid ühte fragmenti neist. Kõnekas on ka Vaidlustaja avameelsus selles osas, kuidas tema ettevõttes käis pakkumuse ettevalmistus: üks inimene töötas ühe lõiguga alusdokumentidest, teine teisega jne, kuni lõpuks need tööpanused liideti, kontrollimata kokkukõla ja kõikide nõuete täidetust.17 Selliselt toimides ongi mittevastava pakkumuse esitamise risk erakordselt kõrge. 25. Mitmed kohtulahendid sedastavad, et pakkujal on riigihankes osaledes hoolsuskohustus.18 Mainitud kohustuse täitmata jätmisega kaasnevad negatiivsed tagajärjed on pakkuja enda riisiko.19 Eriti selgelt on seda toonitatud järgmistes lahendites: VAKO20: „Arvestades pakkujal lasuvat hoolsuskohustust (VAKO 30.06.2017, 95-17/184994, p 16), jäävad sellises olukorras pakkuja tähelepanematus ja/või vähesed teadmised riigihanke- õigusest tema enda riskiks.“ Tartu Halduskohus21: „Kohus nõustub ka kaebaja vastaspoole osundamisega hankemenetluses pakkujal lasuvale kõrgendatud hoolsuskohustusele, mille realiseerimiseks pidi kaebaja veenduma, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikkuses esitatud. Hoolsuskohustuse rikkumise risk lasub kaebajal koos sellest tulenevate tagajärgede ja õiguslike järelmitega.“ 26. Vaidluse asjaolusid arvestades pole kohatu tsiteerida ka järgmist mõttetera Tallinna Halduskohtu praktikast22: „/---/ riigihankes osalemise eelduseks on suutlikkus teatud juriidilisi protsesse mõista.“ 27. Asjasse puutumatu on Vaidlustaja argument, et „kui hankedokumentides on vastuolu või ebajärjekindlus, tuleb neid tõlgendada pakkuja kasuks“.23 Riigihankeõigus tõesti tunneb niisugust tõlgenduspõhimõtet, ent see aktualiseerub vaid siis, kui alusdokumentide säte on mitmeti mõistetav.24 Antud juhul seda ei ole. TK p-s 3.6 esitatud dokumendinõuded on ühemõttelised: „Töövõtja esitab koos pakkumusega esialgse ajagraafiku, mis sisaldab punktis 4 toodud tähtagasid. „Pakkumusega koos tuleb esitada eelrakenduskava.“ Õieti puudub üldse vajadus TK p 3.6 tõlgendada. Osundades VAKO-t: „Tõlgendamine on õigusteaduslik võte vaadeldava(te)s objekti(de)s sisalduvate ebakõlade, vastuolude, mitmeti- mõistetavuste või muude probleemide ületamiseks.“25 TK p-s 3.6, sisaldades nii sõnalt kui mõttelt selgeid käske, puuduvad mistahes niisugused probleemid. 28. Ainetud on ka Vaidlustaja viited RHS §-s 2 sisalduvatele RHSi eesmärkidele ja RHS §-s 3 sisalduvatele riigihanke korraldamise üldpõhimõtetele.26 RHSi eesmärkidel ei üldse vahetut õiguslikku toimet, neist ei tulene pakkujale kohustusi ega subjektiivseid õigusi.27 Üldpõhimõtted ei tingi seda, et hankija võiks jätta kohaldamata RHSi spetsiifilistes menetlusnormides või riigihanke alusdokumentides sätestatud nõuded.28 Võrdse kohtlemise põhimõtet (RHS § 3 p 2) hoopis rikub see, kui hankija ei järgi enda poolt riigihanke alusdokumentidesse kirja pandut.29 17 Vaidlustuse p 10. 18 Nt TlnHKo 3-17-865, p 25; TrtHKo 3-18-977, p 18; VAKOo 95-17/184994, p 16. 19 VAKOo 60-18/195081, p 17. 20 VAKOo 21-18/186204, p 15. 21 TrtHKo 3-19-1320, p 40. 22 TlnHKm 06.08.2024, 3-24-2257, p 12. 23 Vaidlustuse p 8. 24 TlnHKo 3-23-2101, p 15; VAKOo 61-23/258151, p 9; 51-23/259110, p 11.1.5. 25 VAKOo 254-18/200896, p 19. 26 Vaidlustuse p 9. 27 VAKOo 83-20/215373, p 19. 28 Vrd VAKOo 83-20/215373, p 20. 29 TlnHKo 3-24-147, p 10; TrtHKo 3-24-1892, p 25.  NOVE - 6/8 - 29. Lõpetuseks, mis puudutab Vaidlustaja väidet, et „ei ole eluliselt usutav, et neli sõltumatut pakkujat eksivad pakkumuse esitamisel ühtede ja samade tingimuste vastu“30, siis ometi ja nähtavasti on see just nii juhtunud. Riigihankes vastu võetavad otsused ja riigihankeõigus laiemalt ei ole uskumise, vaid faktide ja kehtivate reeglite küsimus. 30. KOKKUVÕTE. Vaidlustaja on pakkumuse koostamisel teinud hooletusvea, jättes kaks sõnaselgelt nõutud dokumenti esitamata. Sõltumata Vaidlustaja arvamusest selles osas, kui mõttekad või mõttetud need dokumendid olid, tuli tal need dokumendid esitada ja selle tegemata jätmine on pakkumuse oluline ning sisuline puudus, mis ei ole tagantjärele kõrvaldatav. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt hankijal mitte ei olnud ainult õigus, vaid lausa kohustus selline pakkumus mittevastavana tagasi lükata.31 ▪ Kolmanda isiku pakkumus on õigesti vastavaks tunnistatud 31. 23.10.2025 menetlusdokumendis püstitas Vaidlustaja hüpoteesi, et Kolmas isik on „esita[n]ud lepingu täitmisele kaasatavate ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikutena isikuid, kelle kutsekvalifikatsioonid ei vasta kehtestatud nõuetele“.32 Ehkki Vaidlustaja ei ole seda täpsustanud, siis võib arvata, et ta peab silmas seda, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole kooskõlas vastavustingimuses „Spetsialistide tabel“ esitatud nõuetega. 32. Kolmanda isiku hinnangul on ülaltoodud abstraktne kahtlustus jätkuvalt liiga üldine, et väärida menetlusse võtmist. Siiski, kuna VAKO on nähtavasti leidnud, et vaidlustuse puudused said 23.10.2025 menetlusdokumendiga kõrvaldatud (vastasel juhul ei oleks VAKO seda sellisena menetlusse võtnud ja Kolmandale isikule edastanud), ei pea Kolmas isik otstarbekaks sel teemal edasi vaielda. Määrav on, et Vaidlustaja abstraktne hüpotees ei pea paika. VAKO saab selles RHRi kaudu Kolmanda isiku pakkumust uurides hõlpsasti veenduda. 33. Nagu asjaomane vastavustingimus „Spetsialistide tabel“ seda nõudis, esitas Kolmas isik oma pakkumuses Vormi IV, milles täitis kõik viis spetsialistikohta. Soovimata siinkohal nimetada konkreetseid nimesid, kuna tegu on Kolmanda isik ärisaladusega (selle kohta rohkem allpool), olgu üldiselt VAKO jaoks selgitatud, et Vormil IV on välja toodud iga spetsialisti nimi, isikukood ja kutse- või pädevustunnistuse number. Nende andmete alusel saab nii avalikest allikatest (nt Kutsekoja koduleht) kui pakkumuse dokumentidest veenduda, et iga spetsialist täidab ära asjaomase positsiooni suhtes määratud kutsenõude. Sealjuures on Bim-koordinaatori kohta esitatud CV-st näha kaks nõutavat referentsprojekti. 34. Selguse huvides: Kolmas isik käsitab oma spetsialistide isikuandmeid ärisaladusena (täpsemad põhjused allpool), mistõttu palume Hankijal ja VAKO-l seda teavet Vaidlustajale ja avalikkusele mitte kättesaadavaks teha. 35. KOKKUVÕTE. Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole nimetatud Hankes seatud kutsenõuetele vastavaid spetsialiste, ei vasta tõele. Hankija tegi ainuõiguse järelduse, kui leidis, et Kolmanda isiku pakkumus on Hankes seatud tingimustele vastav. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 36. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 37. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. Vaidlustaja on küll soovinud asja arutamist istungil, kuid et õiguslik olukord on selge ja kohtupraktika on vaidlusalustes küsimustes ühene ja välja kujunenud, puudub igasugune tarvidus raisata VAKO ja menetlus- osaliste ressursse istungi pidamisele. 30 Vaidlustuse p 9. 31 VAKOo 137-20/220835, p 12; 8-22/244078, p 17. 32 23.10.2025 menetlusdokumendi p 8.  NOVE - 7/8 - 38. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomiast lähtudes käesolevale vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad. 39. Ärisaladus. Vaidlustaja on nii vaidlustuses kui selle täienduses taotlenud, et VAKO edastaks talle Kolmanda isiku pakkumuse dokumendid täies mahus. Sealjuures ei ole Vaidlustaja teinud saladust, et tema taotluse tagamõte on hakata Kolmanda isiku pakkumuse dokumentidest võimalikke vigu otsima (s.o vaidlustuse alust tuletama hakata).33 VAKO on 21.10.2025 igati õigesti Vaidlustajale seletanud, et „vaidlustusmenetlus ei ole mehhanism, mille kaudu „õngitseda“ teavet, et pärast vaidlustuse esitamist hakata tuvastama, kas ehk leidub andmeid selle kohta, et teise pakkuja pakkumus mingitele riigihanke alusdokumentidele ei vasta.“ Hankija on käitunud kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga, kui on keeldunud Vaidlustajale väljastamast Kolmanda isiku pakkumust täies mahus, lähtudes viimase selgitustest selles osas, mis on tema ärisaladus ja mis mitte (vt Hankija ja Kolmanda isiku asjaomane suhtlus RHRis). 40. Vaidlustaja teabetaotlused rajanevad mitmel väärarusaamal. Esiteks on ta leidnud, spetsialistide tabel (Vorm IV) „ilmselgelt ärisaladust sisaldada ei saa“.34 Enamgi veel, Vaidlustaja näib arvavat, et „ei ole eluliselt usutav“, et Vaidlustaja pakkumus üldse mingit ärisaladust saab sisaldada.35 Selline arusaam on ekslik. Nagu Kolmas isik on selgitanud Hankijaga RHRis peetud sõnumivahetuses, siis Euroopa Kohtu praktikast36 lähtuvalt saab pakkuja spetsialiste ja alltöö- võtjaid puudutav teave olla pakkuja ärisaladus ning antud juhul see nii ongi. Ka on vastavuses seaduse ja kohtupraktikaga Kolmanda isiku ärisaladuseks pakkumuse ühikuhinnad ja erinevad loovtööd nagu nt eelrakenduskava – sedagi on Kolmas isik Hankijale RHRi vahendusel selgitanud. 41. Teiseks on alusetu Vaidlustaja hoiak, et „hankija on tahtlikult ja pahauskselt viivitanud teabenõude täitmisega.“37 Hankija on toiminud kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatud tähtaegadega ja sellega, millist tegevuste jada nõuab hankijalt Euroopa Kohtu praktika olukorras, kus edutu pakkuja esitab hankijale teabepäringu eduka pakkuja kohta.38 Kui kogu ses loos on midagi tavatut ja taunitavat, siis tõik, et Vaidlustaja survestas Hankijat oma teabepäringule vastama ühe (!) tööpäeva jooksul. Olukorras, kus Hankijal lasus kohustus enne vastamist Kolmanda isikuga konsulteerida, ei ole Vaidlustaja dikteeritud ülikarm tähtaeg põhimõtteliselt täidetav. Vastupidiselt Vaidlustaja arusaamale on Hankija teinud endast parima, et vastata Vaidlustajale võimalikult kiiresti ja samas kaasates nõuetekohaselt Kolmandat isikut. 42. Vaidlustaja „põhjendatud kahtlus“, et talle Hankija poolt edastatud Kolmanda isiku avaldus ärisaladuse osas on loodud tagantjärele pärast pakkumuse esitamist39, ei vasta tõele. VAKO saab hõlpsasti veenduda – avades RHRis Kolmanda isiku pakkumuse –. et asjaomane dokument sisaldus Kolmanda isiku pakkumuse dokumentide hulgas (juhatuse liikme allkirjastatud digikonteiner). Et antud fail jõudis Vaidlustajani „pealkirjastamata, ilma kuupäevata ja pakkuja poolt allkirjastamata“, on tingitud proosalisest tõsiasjast, et Hankija pidi selle faili Vaidlustajale toimetamiseks terviklikku pakkumust sisaldavast digikonteinerist eemaldama. 43. Viljatu on ka Vaidlustaja kriitika, et talle kättesaadavaks tehtud avaldus ärisaladuse kaitse osas on liiga üldine.40 Täpsemad põhjendused, millest lähtuvalt on Hankija teinud oma otsused selle kohta, millises osas Kolmanda isiku pakkumuse dokumente Vaidlustajaga jagada, on Kolmas isik andnud Hankija selgituspäringute peale RHRi teabevahetuse lehel. 44. Asjaolu, et üks riigihanke korraldamise põhimõtteid on läbipaistvus, ei tähenda vastupidiselt Vaidlustaja argumentatsioonile seda, et hankija võiks või lausa peaks avalikustama pakkujate 33 Vaidlustuse p 17. 34 23.10.2025 menetlusdokumendi p 2. 35 Samas, p 11. 36 EKo C-54/21: Antea Polska, p 77–79. 37 23.10.2025 menetlusdokumendi p 5. Vaidlustaja on p-des 5 ja 9 rääkinud ka teabe „õigusvastasest varjamisest“. 38 EKo C-927/19: Klaipeda jäätmekäitlusjaam, p 118. 39 23.10.2025 menetlusdokumendi p 4. 40 Samas.  NOVE - 8/8 - ärisaladust.41 Spetsiifilised ärisaladuse kaitse normid mõistagi prevaleerivad üldise läbipaistvus- põhimõtte ees. Nii sätestab ka RHS § 461 lg 2, et hankija ei avalikusta pakkumuste sisu seda osa, mille pakkuja on pakkumuses ärisaladusena märkinud. 45. Kokkuvõttes palub Kolmas isik VAKO-l ja Hankijal mitte jagada Vaidlustaja ja avalikkusega rohkem Kolmanda isiku pakkumuse dokumente võrreldes sellega, mida Hankija tänaseks kooskõlastatult Kolmanda isikuga Vaidlustajale juba saatnud on. Ülejäänud osas on Kolmanda isiku pakkumus tema ärisaladus. 46. Suhtluskanal. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 41 Samas, p 9.