Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude taotlus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 TALLINN 28.10.2025 Edastatud elektroonselt e-posti aadressile [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange : „Trammide ostmine“ Viitenumber: 299391 Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hankija) esitas 20.10.2025 vastuse Aktsiaselts Skinest Rail (vaidlustaja) vaidlustusele, milles vaidles vaidlustusele vastu. Vaidlustaja ei nõustu hankija vastuväidetega ning leiab, et need ei muuda kvalifitseerimistingimusi õiguspäraseks ega takista vaidlustuse rahuldamist. Vaidlustaja lükkab hankija vastuväited ümber ning põhjendab oma seisukohti täiendavalt alljärgnevalt (punktid 1-5). Vaidlustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning kordab neid vaid mahus, milles see on täiendavate seisukohtade esitamisel vajalik. Ühtlasi esitab vaidlustaja oma menetluskulude taotluse ja nimekirja 28.10.2025 seisuga (punkt 6). 1. LÜHIKOKKUVÕTE 1.1 Käesoleva vaidluse põhituumaks on küsimus hankija seatud kvalifitseerimistingimuste asjakohasusest ja proportsionaalsusest (sobivusest, vajalikkusest, mõõdukusest). Vaidlustaja ei eita, et hankijate senist praktikat arvestades, kus hankijad eelistavad väga lihtsalt kontrollitavate tingimuste automaatset seadmist ega analüüsi igakordselt, kas seatud tingimus ka tegelikult hanke eesmärke tagab ega põhjendamatult konkurentsi ei piira, on tegemist ebatavalise vaidlusega - vaidlus eeldab vaidlus n-ö kastist väljapoole mõtlemise oskust ning püstitatud küsimustele sisuliselt (sh põhiõiguste valguses), mitte pelgalt harjumuspärast lähenemist. 1.2 Hankija on kehtestanud vaidlusealused kvalifitseerimistingimused (Käibenõude ja Referentslepingute nõude1) pealiskaudselt ja formaalselt, leides, et kui eelnevalt on sarnaste tingimustega õnnestunud hankeid läbi viia, siis sellised tingimused edaspidi „vaidlustamisele ei kuulu“. Sellegipoolest alluvad kvalifitseerimistingimused iga hanke põhiselt kohasuse ja proportsionaalsuse sisulisele kontrollile. Nii ka seekord, sh arvestades konkreetses asjas esitatud seisukohti ja tõendeid, kusjuures kumbki osapool peab esitama oma väiteid kinnitavad tõendid. 1.3 Hankija ei ole seejuures ei hankemenetluses ega isegi nüüd, vaidlustusmenetluses, suutnud esitada sisulisi ja veenvaid põhjendusi, kuidas vaidlusalused Käibenõue ja Referentslepingute nõue on asjakohased/ sobivad, vajalikud ning mõõdukad, rääkimata hankija seisukohtade tõendamisest. Samuti ei ole hankija suutnud ümber lükata õigusväliseid eriteadmisi nõudvates küsimustes vaidlustaja esitatud oma ala tunnustatud 1 Vaidlustaja kasutab järjepidevuse ja ülevaatlikkuse eesmärgil täiendavas seisukohas samu lühendeid, mille tähendus on defineeritud vaidlustuses.  asjatundjate arvamustes toodud vastupidiseid järeldusi. Hankija on asjatundjate arvamusi lihtsalt ignoreerinud. Sisuliste põhjenduste ja tõendite esitamise asemel on hankija keskendunud vaidlustaja seisukohtade moonutamisele (nt viidates, justkui ei ole pakkujate majandusliku ja finantsalase võimekuse tagamiseks nõuete seadmine või tehnilise ja kutsealase pädevuse kindlaks tegemiseks referentslepingute nõudmine vaidlustaja arvates üldse põhjendatud), ning vaidlustaja seisukohtades kunstlikult vastuoludele loomisele, vältides esitatud seisukohtade ja tõendite sisulist käsitlemist. Hankija ei saa seni täitmata jäetud põhjendamis- ja tõendamiskohustust ka enam täita. 1.4 Asjas ei ole vaidlust selles, et hankijal on õigus seada pakkujate majandusliku ja finantsalase võimekuse ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamiseks nõudeid. Samuti ei ole vaidlustaja väitnud, et netokäibe (müügitulu) nõuet kui sellist ei saaks kvalifitseerimistingimusena üleüldse esitada (saab, aga asjakohaselt, so koosmõjus ettevõtte jätkusuutlikkust väljendavate näitajatega) või et hankija ei saaks üldse referentslepinguid nõuda. Vaidlus on nende nõuete seadmise viisi üle. 1.5 Just hankija seatud viisil ei ole vaidlustatud tingimused õiguspärased, kuna need ei anna vajalikku ja adekvaatset teavet nende nõuete seadmise eesmärgi ehk hankelepingu täitmise majandusliku ning tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta, samuti ei ole võimalik veenduda, et hankija seatud nõuded on vältimatult vajalikud hanke eesmärgi saavutamiseks. Hankija vastusest ilmneb selgelt, et ta isegi ei olegi kaalunud ühtegi alternatiivset lahendust (nõuet), sh pole hinnanud, kas leidub konkurentsi ja pakkujate õigusi vähem piiravaid lahendusi. Hankija väited, milles hankija pisendab ning isegi naeruvääristab hankelepingu täitmiseks võimekate pakkujate õigust oma põhiõiguste kaitseks hanke alusdokumente vaidlustada, nähtub, et hankija ei ole endale teadvustanud ka seatud piirangute mõõdukuse vajalikkust, jättes piirangu eesmärgi ja pakkujate (sh vaidlustaja) õiguste riive intensiivsuse kaalumata. 1.6 Majandusliku suutlikkuse ja tehnilise ja kutsealase pädevuse küsimused, sh vastavate näitajate hindamine, on õigusväliseid eriteadmisi nõudvad küsimused. Asjas tõenditena esitatud erialaasjatundjate A. Suitsu ja V. Vučetičsi arvamused – Finantsekspertiis ja Tehnilise võimekuse ekspertiis – selgitavad arusaadavalt ja jälgitavalt majandusliku suutlikkusega ning tehnilise ja kutsealase pädevusega seotud asjaolusid, sõltuvusi ja loogikaid. Finants- ja rööbastranspordi valdkonna toimimise loogikatest ei ole võimalik irduda ka riigihankemenetluses, kuivõrd riigihankemenetlus ei saa eksisteerida väljaspool majandust ning asjaomast kutsetegevust. Asjatundjate arvamused kinnitavad seejuures selgelt vaidlustaja väiteid vaidlusaluste kvalifitseerimistingimuste ebakohasuse/sobimatuse, ebavajalikkuse ja ka ebamõõdukuse kohta ning lükkavad hankija üldsõnalised ja formaalsed seisukohad ühemõtteliselt ümber. Seega vaidlustaja esitatud tõendid kinnitavad, et vaidlusalused tingimused ei ole hanke eseme suhtes kohased, vajalikud ega ka mõõdukad, vaid piiravad konkurentsi ja välistavad põhjendamatult pädevaid pakkujaid. Selline lähenemine rikub RHS § 3 p 1-3 ja § 98 lg 1 põhimõtteid ning kahjustab ausat ja avatud konkurentsi, mistõttu on hanke alusdokumentide vaidlusalused nõuded õigusvastased. 2. VAIDLUSTAJA ON TÕENDANUD REAALSET VÕIMALUST RIIGIHANKES OSALEDA 2.1 Hankija väide, et RHS-iga vastuolus olev RHAD ei riku vaidlustaja õigusi ega kahjusta tema huve, on alusetu 2.1.1 Vaidlustaja on selgelt näidanud, kuidas vaidlusalused kvalifitseerimistingimused takistavad hankes osalemist. RHAD-i tingimused sellisel kujul piiravad vaidlustaja võimalust esitada pakkumus ja osaleda riigihankes. Kui vaidlustus jäetakse rahuldamata, kaotab vaidlustaja võimaluse hankes osaleda. Vaidlustuse rahuldamise korral kohustub hankija kõrvaldama tuvastatud õigusrikkumise, milleks on RHAD-i muutmine. Vaidlustaja eesmärk on tagada, et kvalifitseerimistingimused järgiksid pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet, ei piiraks pakkujate ringi õigusvastaste nõuetega ning võimaldaks vaidlustajal hankes osaleda. Samuti on vaidlustuses põhjendatud, kuidas tingimuste muutmine looks 2 | 11  reaalse võimaluse hankes osalemiseks. Seega ei ole tegemist populaarkaebusega, vaid vaidlustaja subjektiivete õiguste kaitseks esitatud vaidlustusega. 2.1.2 Vaidlustaja kaasamine hankija turu-uuringusse kinnitab samuti, et vaidlustaja tegutseb hankija hangitavas valdkonnas (rööbastransport) ja on käsitletav asjakohase ettevõttena. Hankija on ise pöördunud vaidlustaja poole turu-uuringu raames, mis kinnitab, et hankijale on vaidlustaja tegevusvaldkond teada ning hankija on seda ise pidanud hankel osalemise seisukohast asjakohaseks – vaidlustaja on käsitleta riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjana. Kui hankija väidab vastupidist, tekib küsimus turu-uuringu kvaliteedis ja ulatuses. Turu-uuringu eesmärk ei olnud tuvastada, kas ettevõte tegutseb konkreetselt trammide tootmise valdkonnas, vaid kas ettevõte on võimeline pakkuma vastavalt hankija parameetritele tramme ning mis ajaraamistikus, muu hulgas küsiti: „Millised oleksid sellistele tingimustele ja nõuetele vastavate trammide orienteeruvad tarneajad, arvestades, et tellitavate trammide arvuks on 10 trammi ning lisandub veel optsioonina 12 trammi?“ Samuti kinnitab vaidlustaja käsitlemist hankest huvitatud ettevõtjana asjaolu, et hankija on ise pidanud Käibenõudes asjakohaseks rööbastranspordi valdkonda (mis ongi hankija viidatud majandusaasta aruande kohaselt vaidlustaja põhitegevusvaldkond, vt aruande lk 6). 2.1.3 Vaidlustaja ei ole vaidlustuses näidanud arusaamatust hankelepingu esemest, vaid vastupidi – taotleb võimalust pakkumuse esitamiseks. Vaidlustajal on olemas vajalik majanduslik ja finantsalane võimekus ning tehnilise ja kutsealane suutlikkus hankelepingu täitmiseks, mida kinnitavad üheselt nii Finantsekspertiis kui ka Tehnilise võimekuse ekspertiis. Hankija on seejuures jätnud arvestamata, et nõutavat kogemust ja pädevust on võimalik tõendada ka ühispakkumuse esitamise teel. 2.1.4 Hankija väide, et vaidlustaja ei ole selgitanud reaalset osalemisvõimalust, on põhjendamatu. Vaidlustaja on esitanud piisavad ja konkreetsed põhjendused oma õiguste rikkumise kohta ning tõendanud nii tegelikku huvi kui ka võimekust hankes osaleda. Seetõttu puudub alus jätta vaidlustus läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p 6 ja 7 alusel. 3. KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED EI OLE ÕIGUSPÄRASED 3.1 Hankija on sisuliste põhjenduste ja tõendite esitamise asemel keskendunud vaidlustaja seisukohtade moonutamisele, vastuolude kunstlikule loomisele ja asjakohatutele mõttearendustele 3.1.1 Vaidlustaja on oma seisukohti põhjendanud ja tõendanud. Hankija tugineb seevastu üldsõnalistele ja tõendamata väidetele ning formaalsele seisukohale, justkui ei alluks vaidlustatud tingimused kohasuse ja proportsionaalsuse kontrollile. Hankija vastuväidetest järeldub, et Käibenõude ja Referentslepingute nõude õiguspärasuse kahtluse alla seadmine on põhjendamatu, kuna „alati on nii tehtud“ ning seadus peab käibenõude esitamist ning referentslepingute nõudmist võimalikuks. Hankija unustab seejuures, et seadus ei kirjuta hankijale ette täpset viisi, kuidas igakordselt kvalifitseerimistingimusi sätestada, vaid sätestab üldised põhimõtted, millest hankija ise peab igakordselt konkreetses hankes kvalifitseerimistingimuste seadmisel lähtuma RHS § 3 p-s 1 ja § 98 lg- s 1 sätestatud proportsionaalsuse printsiip tuleneb PS §-st 11. Seega alluvad hankija seatud kvalifitseerimistingimused vaidlustusmenetluses täies ulatuses õiguspärasuse, sh kohasuse ja proportsionaalsuse kontrollile. Seejuures on Riigikohus esile tõstnud proportsionaalsuse kontrolliskeemi ühetaolist rakendamist kui iseseisvat väärtust (RKÜKo 07.06.2011, 3-4-1- 12-10, p 35). Samuti peab ka vaidlustusmenetluses kumbki pool oma seisukohti põhjendama ning vaidluse korral ka tõendama. Vaidlustaja on seda teinud, sh on esitanud õigusväliseid eriteadmisi nõudvates küsimustes oma seisukohtade tõendamiseks asjatundjate arvamused. Hankija on aga oma eeltoodud põhjendamatust nägemusest lähtuvalt piirdunud üldsõnaliste seisukohtadega ega ole vaidlustatud tingimuste kohasust ega proportsionaalsust (sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse) kontekstis sisuliselt põhjendanud, rääkimata tõendamisest. 3 | 11 3.1.2 Hankija viide varasematele hangetele ja varasemale vaidlustusele on eksitav ja sisuliselt põhjendamatu. Käesolev vaidlustus erineb oluliselt nii seisukohtade kui tõendite poolest. Varasem vaidlustusmenetlus teises hankes ei saa olla käesoleva vaidlustuse lahendamise aluseks, sest iga riigihange on iseseisev menetlus, mille tingimusi tuleb hinnata konkreetse hanke kontekstis. Trammide ost aastatel 2012 ja 2021 ei defineeri tänast pakkujate ringi ning ei õigusta sätestatud hanketingimusi. Seda enam, et esitatud seisukohad ja tõendid on erinevad. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole varasemates menetlustes ka õigusväliste asjaolude hindamiseks eksperte kaasatud ega vastavaid tõendeid esitatud. Iga vaidlustusasi tuleb lahendada vastavas menetluses esitatud väidete ja tõendite alusel. Hankija katse tugineda varasematele otsustele õõnestab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. 3.1.3 Vaidlusaluste nõuete kohasuse ja proportsionaalsuse kohta sisuliste põhjenduste esitamise asemel moonutab hankija vaidlustaja seisukohti ning loob kunstlikult vastuolusid. Vaidlustaja mõistab, et seeläbi väldib hankija esitatud seisukohtade ja tõendite sisulist käsitlemist ning püüab viia fookust sellelt, et küsimus on üksnes nõuete seadmise viisi üle. Erinevalt hankija loodud muljest ei ole vaidlust selles, et hankijal on õigus seada pakkujate majandusliku ja finantsalase võimekuse ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamiseks nõudeid. Samuti ei ole vaidlustaja väitnud, et netokäibe (müügitulu) nõuet kui sellist ei saaks kvalifitseerimistingimusena üleüldse esitada (vt all p 3.2.2.) või et hankija ei saaks üldse referentslepinguid nõuda (vt all p 3.4.1.) – nagu hankija püüab ekslikult vaidlustajale omistada. Hankija püüab siinkohal ilmselt eksitamiseks ära kasutada seda, et kuigi vaidlustaja on vaidlustanud konkreetsel viisil seatud kvalifitseerimistingimused (Käibenõude ja Referentslepingute nõude), siis saab defineeritud lühenditega tähistatud terminitest (käibenõue ja referentslepingute nõue) rääkida ka üldistatult. Samuti ei esine vaidlustaja seisukohtades vastuolusid, vaid sellised vastuolud on hankija ise kunstlikult loonud (vt all p 3.2.2.). 3.1.4 Hankija kohustus on põhjendada kvalifitseerimistingimuste vajalikkust ja proportsionaalsust. Hankija on ise rõhutanud, et hanke eesmärk on parima tulemuse saavutamine konkureerivate pakkumuste kaudu, mis toimub kvalifitseerimistingimuste seadmise kaudu. Kui hankija seab tingimused, mis kujundavad turu konkurentsi, on eriti oluline, et need tingimused oleksid sisuliselt põhjendatud ja proportsionaalsed. Hankijal lasub kohustus näidata, miks just valitud tingimused on vältimatult vajalikud parimate pakkujate leidmiseks ning miks leebemate tingimustega ei oleks võimalik saavutada sama tulemust. See ei ole formaalne nõue, vaid RHS § 3 p 1-3 ja § 98 lg 1 põhimõtetest tulenev kohustus, mida on korduvalt kinnitanud VAKO ja kohtute praktika. Seejuures ei ole hankija kaalutlusõigus kvalifitseerimistingimuste kehtestamisel piiramatu. VAKO on otsuses nr 79- 25/292380 punktis 7.2 möönnud, et põhimõtteliselt on õige hankija väide, et hankija võib lähtuda kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel oma vajadustest, ta on pädev otsustama selle üle, milliseid kvalifitseerimise tingimusi pakkujatele esitada ja ta ei pea arvestama RHAD-i koostamisel kõikide hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning huvidega. Vaatamata sellele ei saa hankija kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel käituda meelevaldselt ning ta peab oma vajadusi, eesmärke ja kriteeriumide kooskõla õigusaktidega hiljemalt vaidlustusmenetluses põhjendama. Põhjendamatult rangete kvalifitseerimise tingimuste kehtestamine ei ole lubatav paljasõnalise põhjendusega, et hankija nii soovib. Seejuures püüab hankija argumentatsioon eksitavalt kujutada vaidlustaja seisukohti erandliku soovi taotlusena, kuigi tegelikkuses on tegemist seadusest tuleneva nõudega, et kvalifitseerimistingimused oleksid sisuliselt põhjendatud, proportsionaalsed ega takistaks alusetult hankes osalemist. 3.1.5 Hankija ei ole esitanud ühtegi sisulist ega veenvat argumenti, mis kinnitaks vaidlustatud kvalifitseerimistingimuste kohasust ja proportsionaalsust (sobivust, vajalikkust ja mõõdukust). Käesolevas vaidlustuses ei ole hankija esitanud ühtegi veenvat argumenti, mis kinnitaks vaidlustatud kvalifitseerimistingimuste kohasust või tõendaks, et alternatiivsed, vähem piiravad tingimused ei võimaldaks hankelepingu eesmärki saavutada ning et seatud piirangud on kitsamas tähenduses mõõdukad (so ei riiva hankest kõrvale jäetud pakkujate õigusi võrreldes piirangu eesmärgiga liiga intensiivselt). Hankija 4 | 11  seisukohtadest nähtub selgelt, et hankija ei olegi mingit sisulist kaalumist ei kvalifitseerimistingimuste seadmisel ega ka nüüd, vaidlustusmenetluses toimuva järelkontrolli raames läbi viinud. Selle asemel on hankija piirdunud üldise väitega oma õigusest tingimusi kehtestada, justkui oleks see absoluutne. Tegelikult on tegemist kaalutlusotsusega, mis peab olema sisuliselt põhjendatud ja läbipaistev ning hankija peab seejuures olema valmis oma seisukohti vaidlustusmenetluses arusaadavalt põhjendama ja tõendama. Hankija on selles kohustuses selgelt vajaka jäänud. 3.2 Kvalifitseerimistingimus Käibenõude osas on õigusvastane 3.2.1 Hankija väited Käibenõude õiguspärasuse kohta on sisuliselt eksitavad ja ei vasta RHS § 3, § 98 lg 1 ega Direktiivi art 58 nõuetele. Hankija on piirdunud formaalse põhjendusega, et käibenõue on „lihtsaim ja tavapäraseim viis“ pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimiseks, kuid selline lähenemine ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. RHS-i kohaselt peab iga kvalifitseerimistingimus olema kohane, vajalik ja mõõdukas, mis tähendab, et tingimus peab andma usaldusväärset teavet pakkuja tegeliku suutlikkuse kohta hankelepingu täitmiseks, leebemad abinõud sama eesmärgi saavutamiseks puuduvad ning et seatud piirang ei tohi olla põhiõiguste riive osas ebamõõdukas (liiga intensiivne). Direktiivi artikkel 58 lubab kehtestada majandusliku ja finantsseisundi nõudeid, kuid ei sätesta, et käibenõue on eelistatud või ainus lubatud abinõu. Direktiiv rõhutab proportsionaalsust ja seotust hanke eseme riskiprofiiliga. Sätestatud Käibenõue nendele tingimustele ei vasta. 3.2.2 Hankija eksitab vaidlustaja väidete osas. Vaidlustaja väited pole ka vastuolulised. Nagu vaidlustaja on märkinud, siis erinevalt hankija väidetest ei ole vaidluse all pakkujate majandusliku ja finantsilise seisundi tagamiseks tingimuste seadmise õigus. Vastupidi, vaidlustaja rõhutab, et kooskõlas RHS-i ja EL õiguse proportsionaalsuse põhimõtetega tuleb hankijal seda teha sisuliselt ja asjakohaste näitajate alusel, mitte formaalse ja eksitava kriteeriumi kaudu. Samuti pole vaidlustaja väitnud, et hankija ei võiks pakkujate varasema netokäibe (müügitulu) osas üldse mingeid nõudeid seada - netokäibe nõuet saab esitada, aga samuti vaid asjakohaselt, so koosmõjus ning mõistlikus proportsioonis ettevõtte jätkusuutlikkust väljendavate teiste näitajatega (vt ka Finantsekspertiis, lk 6). Vaidlustaja rõhutab, et on asjatundja arvamusele tuginevalt esile toonud, et ainuüksi netokäive (müügitulu) ei anna piisavat ja adekvaatset indikatsiooni hankelepingu täitmiseks vajaliku majandusliku suutlikkuse kohta, mistõttu pole Käibenõude puhul tegemist ei kohase ega ammugi vajaliku piiranguga. Seega on hankija vaidlustaja seisukohti oma vastuse p-s 18 ise moonutanud ning vaidlustaja seisukohtades vastuolu ei esine ehk hankija sõnu parafraseerides ei ole sama torditükk korraga käes ja kõhus. 3.2.3 Finantsekspertiis kinnitab, et üksnes käibenõue ei taga hankija seatud eesmärki (so nõue pole kohane) ning et hankija ei ole kaalunud vähem piiravaid ja asjakohasemaid meetmeid (so nõue pole vajalik ega vältimatu). Nagu vaidlustaja on esile toonud, ettevõtte majanduslik võimekus, sh jätkusuutlikkus ja muud majanduslikku võimekust näitavad kriteeriumid, kuuluvad mitte õiguslikku, vaid majanduslikku spetsiifikasse, mis nõuab eriteadmisi. Käesoleval juhul on finantsasjatundja A. Suits Finantsekspertiisis selgitanud majandusnäitajaid ja -loogikaid ning jõudnud üheselt selgele järeldusele, et üksnes käibenõue (sõltumata netokäibe suurusest) ei teeni hankija seatud eesmärki ning samuti ei sõltu ettevõtte majanduslik suutlikkus sellest, millises valdkonnas tegutsemisest on käive tekkinud. Ekspert on ühtlasi näidanud, millised näitajad annavad tegelikult adekvaatset teavet majandusliku jätkusuutlikkuse kohta (sh esile toonud, et majandusaasta aruande erinevaid näitajaid tuleb vaadata kogumis). Ekspert on üheselt selgitanud ka seda, et käibenõue ei taga majandusliku võimekuse vaates hankija selgelt väljendatud eesmärki, et trammide tarnija tegutseks ka edaspidi jätkusuutlikult ning pikaajaliselt (ca 35-40 aastat) põhivaldkonnana vastavates valdkondades. Hankelepingu täitmise kutsealane suutlikkus võib sõltuda varasemast tegevusest ehk sellest, mis alal on ettevõte tegutsenud. Aga Käibenõue pole seatud kutsealase võimekuse tagamiseks. Seega on vaidlustaja tõendanud Käibenõude ebakohasust ja kuna Finantsekspertiisist nähtuvalt leiduvad asjakohased, kuid leebemad meetmed, siis on vaidlustaja ühtlasi tõendanud ka Käibenõude ebavajalikkust - sh käibenõude suuruse ja valdkondliku piirangu (allikate) osas. Asjaolu, et Direktiivis või 5 | 11  seaduses on käive ühe üldise kriteeriumina ette nähtud, ei tähenda, et selle rakendamine oleks alati kohustuslik või põhjendatud. Hankija peab iga hanke spetsiifikast lähtuvalt sisuliselt kaaluma meetmete asjakohasust, hindama kõiki sobivaid meetmeid ning valima neist kõige leebemad, mis ei piira konkurentsi. Hankija seda ei ole teinud. Hankija seisukohtadest nähtub, et ta on varasema sarnase hanke tingimused sisulise kaalumiseta üle võtnud ega ole ka vaidlustusmenetluses esitanud põhjendusi alternatiivsete meetmete kaalumise kohta, kuigi tal oli selleks kohustus. 3.2.4 Hankija seisukohad Käibenõude õigustamiseks on formaalsed ega sisalda sisulist põhjendust ega hankija väiteid kinnitavaid tõendeid. Hankija seisukohad nii tingimuste seadmisel, sellega seotud teabevahetuses kui ka vaidlustusmenetluses on olnud üksnes formaalsed, mitte sisulised. Hankija väidab, et käesolevas hankes on Käibenõude seadmine kohane ja proportsionaalne, kuid ei ole selgitanud kohasust ega proportsionaalsust sisuliselt, rääkimata oma väidete tõendamisest. Seejuures ei vabasta asjaolu, et Käibenõue ei ületa RHS § 100 lg 3 piirangut, hankijat kohustust põhjendada hiljemalt vaidlustusmenetluses nõuete kohasust ja proportsionaalsust. Hankija ei ole põhjendanud, miks just seatud Käibenõue (50 miljonit eurot aastas ja 150 miljonit kolme aasta kohta, kitsendusega trammide või rongide projekteerimise, tootmise ja müügi valdkonnale) on vältimatult vajalik hanke eesmärgi saavutamiseks. Vastuses puudub analüüs, kuidas käibenõue seostub hanke riskiprofiiliga või millisel viisil see tagab pakkuja maksevõime ja finantsstabiilsuse. Nii ei ole hankija mh suutnud selgitada, kuidas saab ainuüksi netokäibe (müügitulu) nõude seadmine piisavalt ja adekvaatselt tagada hankelepingu täitmise majanduslikku suutlikkust, kui sama pakkkuja teised majandusnäitajad (nt märkimisväärne võlakoormus, pidev negatiivne rahavoog) võivad näidata hoopis seda, et ettevõttel puudub mistahes jätkusuutlikkus varasema tegevuse jätkamiseks ning hankelepingu täitmiseks. Samuti ei ole hankija suutnud ümber lükata finantsekspert A. Suitsu poolt esile toodut, et ainuüksi müügitulu suurust hinnates ei saa kuidagi tagada, et varasema suure müügituluga ettevõte pole hankelepingu täitmise ajaks juba pankrotiseisus. Hankija ei ole esitanud sisulisi põhjendusi ka käibenõude suuruse ega valdkondliku piirangu (allikate) osas, sh ümber lükanud Finantsekspertiisi järeldust, et ettevõtte majanduslik võimekus ei sõltu sellest, millises valdkonnas on käive tekkinud. Hankija ei ole ka põhjendanud, miks ei ole võimalik kasutada asjakohaseid bilansilisi näitajaid (sh likviidsust ja rahavoogude analüüsi), mis annaksid täpsema ja konkurentsi vähem piirava tulemuse. Alternatiivide kaalumata jätmine näitab formaalset, mitte sisulist lähenemist. Seejuures ei ole hankija väitnud, et Finantsekspertiisi analüüs kvalifitseerimistingimuse osas on vale või ebakohane (ega vastavaid põhjendusi esile toonud). 3.2.5 Hankija on ebaõigesti piirdunud pelgalt mugavuspraktikaga. Hankija on seadnud Käibenõude ilma sisulise analüüsi ja alternatiivsete meetmete kaalumiseta ning seda tunnistab ka hankija ise, tuginedes sellele, et tegemist on kõige tavapärasema tingimusega. Vaidlustaja mõistab, et hankijatel on kujunenud pikaajaline praktika, kus käibenõue seatakse järjepidevalt ja n-ö automaatselt, ilma selle sisu ja eesmärki analüüsimata ning teiste seaduses ette nähtud majandusnäitajate valguses kaalumata. Sellise praktika muutmine ja mugavustsoonist väljumine, et hakata nõuete taga olevaid majandusloogikaid sisuliselt hindama, võib tunduda ebamugav. Seni, kuni seda ei tehta, jääb aga tingimuste seadmine formaalseks, mitte sisuliseks ega eesmärgipäraseks. RHS ega direktiiv 2014/24/EL ei anna hankijale õigust kehtestada tingimusi pelgalt nende tavapärasuse alusel. Vastupidi – RHS § 3 p 1 ja § 98 lg 1 kohaselt peab iga kvalifitseerimistingimus olema kohane, vajalik ja proportsionaalne konkreetse hanke eesmärgi suhtes. See tähendab, et hankija peab sisuliselt põhjendama, miks just sätestatud Käibenõue on vältimatult vajalik pakkuja finantsvõimekuse hindamiseks ning näitama, et sama eesmärki ei ole võimalik saavutada vähem piiravate meetmetega ja et põhiõiguste riive ei ole piirangu eesmärki arvestades ebamõõdukas. Samuti, erinevalt hankija väitest (vt hankija vastuse p 41) ei kinnita mingi nõude ühetaolisus ja objektiivsus mitte kuidagi vastava nõude kohasust ja proportsionaalsust. See ongi n-ö lihtsamat, kuid formaalset ning mittesisulist teed minek. 3.2.6 Hankija kaalutlusõigus ei välista proportsionaalsuse kontrolli – seatud tingimused peavad olema põhjendatud ja võrreldud vähem piiravate alternatiividega. Asjaolu, et 6 | 11  kohus ei saa hankija asemele astuda ega hankijale ette kirjutada, milliseid tingimusi seada, ei tähenda erinevalt hankija nägemusest (vt hankija vastuse p 24) seda, et hankija seatud tingimused ei alluks täielikult kohasuse ja proportsionaalsuse kontrollile. Vastupidisel juhul tõlgendataks proportsionaalsuse printsiip sisutühjaks, kuna hankija seatud tingimuse kohasust ja proportsionaalsust ei saaks sisuliselt hinnata, sh kõrvutada teiste sobivate, kuid vähem intensiivsete meetmetega. Kuna proportsionaalsuse põhimõte on põhiseadusest tulenev põhimõte, on Riigikohus proportsionaalsuse testi puhul korduvalt rõhutanud (RKPJKo 28.09.2021 nr 5-21-4, p 45, RKPJKo 23.02.2023 nr 5-22-12, p 48), et eelkõige vajalikkuse tasandil tulebki selgitada välja teised võimalikud abinõud ja kõrvutada vaidlusalust meedet alternatiivsete meetmetega. Proportsionaalsustesti tegija peab alati selgitama, kas põhiõiguse piiranguga taotletava eesmärgi võinuks saavutada ka muul viisil ning kui jah, siis küsima iga alternatiivi puhul, kas see koormaks isikut vähem. Seejuures lasub põhjendamiskohustus hankijal. Seega alluvad ka käesoleval juhul hankija seatud kriteeriumid proportsionaalsuse kontrollile, sh kõrvutatuna teiste võimalike abinõudega. 3.2.7 Hankija seatud Käibenõue ei ole ka praktiline ega proportsionaalne, arvestades sisulise kontrolli kohustust. Tallinna Ringkonnakohus on 25.03.2020 otsuses asjas nr 3- 19-2345 selgitanud, et hankijal tuleb hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimuste täitmist pakkuja poolt ka sisuliselt kontrollida, nõudes selleks vajadusel pakkujalt kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikke dokumente ja selgitusi. On tõsiasi, et majandusaasta aruanded ei sisalda üldjuhul eraldi infot valdkonnapõhise käibe osas (nagu hankija antud juhul nõudnud on). Kui hankija peab tegema sisulise kontrolli, tekib küsimus, kuidas ta seda teeb. Ainus reaalne võimalus on hakata kontrollima kõiki arveid, et tuvastada käibenõude täitmise õigsus. Selline kontroll ei ole praktiline ning kinnitab, et seatud tingimus ei ole sisuliselt põhjendatud ega läbimõeldud – tingimuse kontrollimine on vaid näiliselt lihtne ja läbipaistev. 3.2.8 Hankija väide, et pikaajaline tarnetsükkel ja optsioonide võimalik realiseerimine õigustavad 50 miljoni euro suurust käibenõuet, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. Arvestada tuleb ka täitmistagatist. Kuna kvalifitseerimistingimuste kontroll allub täielikult nii kohasuse kui ka proportsionaalsuse kontrollile, siis on ebaõige hankija väide, nagu peaks vaidlustaja edukaks vaidlustamiseks esile tooma mingid täiendavad erandlikud asjaolud. Eeltoodust sõltumata on vaidlustaja toonud esile ka täiendavad erandlikud asjaolud – arvestused, mis kinnitavad, et seatud Käibenõue on lepingu täitmise rahalist koormust arvestades põhjendamatu (vt vaidlustuse p 2.2.3.3). Hankija neid arvestusi ei ole ümber lükanud. Vaidlustaja märgib täiendavalt, et hankeleping ise näeb ette maksegraafiku, mis vähendab pakkuja kapitalikoormust (10% kohe pärast allkirjastamist, 5% pärast projekti kinnitamist, järgnevad osamaksed tootmise ja vastuvõtu etappides), ning lisaks kehtivad täitmistagatise ja garantiitagatise nõuded, mis tagavad hankija huvide kaitse. Täitmistagatis on juba tugev finantskontrollimehhanism ning ei ole käibega seotud. Isegi optsioonide realiseerimise korral ei tõuse pakkuja aastane kuluprofiil tasemele, mis õigustaks nii kõrget käibenõuet. Vaidlustaja leiab, et isegi kui esimese aasta jooksul tarnitakse 10 trammi, siis maksegraafiku tõttu jääb pakkuja tegelikuks kulukoormuseks ca 35 miljonit eurot, mitte 50 miljonit. 3.2.9 Hankija väide, et pakkuja peab taluma märkimisväärset majanduslikku koormust, ei õigusta ebaproportsionaalseid kvalifitseerimistingimusi ega konkurentsi piiravaid nõudeid. Hankija argument, et edukas pakkuja peab olema valmis kandma „märkimisväärset majanduslikku koormust“, ei saa olla põhjendus kvalifitseerimistingimuste rangusele. Seda enam, et vaidlustaja on Finantsekspertiisi ja Tehnilise võimekuse ekspertiisiga tõendanud nii majanduslikku kui ka tehnilist ja kutsealast võimekust hankelepingut täita. RHS ja EL direktiiv 2014/24/EL nõuavad, et tingimused oleksid proportsionaalsed ja seotud hanke eesmärgiga, mitte pakkuja finantskoormuse suurendamisega. Selline lähenemine eelistab turu suurimaid tegijaid ja välistab konkurentsi, mis on vastuolus RHS § 3 p 1-3ga. 3.3 Kokkuvõttes ei ole hankija suutnud näidata, et Käibenõue on kohane, vajalik ja mõõdukas abinõu hanke eesmärgi saavutamiseks. Hankija vastus kinnitab pigem seda, et tingimus on 7 | 11  seatud mugavuse ja harjumuse, mitte sisulise põhjendatuse alusel. Selline lähenemine rikub RHS § 3 p 1-3 ja § 98 lg 1 põhimõtteid ning kahjustab konkurentsi, välistades põhjendamatult pakkujad, kellel on tegelik suutlikkus hankelepingu täitmiseks. 3.4 Referentslepingute nõue on õigusvastane 3.4.1 Hankija taaskord eksitab ning moonutab vaidlustaja seisukohti. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud varasema kogemuse nõude vajalikkust kui sellist ega ka väitnud, et referentslepinguid ei tohiks varasema kogemuse tagamiseks üldse nõuda. Hankija vastupidised väited on eksitavad ning püüavad taas juhtida tähelepanu asjaolult, et vaidlustaja on vaidlustanud kvalifitseerimistingimuse seadmise viisi ehk konkreetse Referentslepingute nõude (mida hankija ilmselt ekslikult samastab referentslepingute nõudmise kui sellisega). Referentslepinguid kui selliseid on pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse tagamiseks võimalik ja lubatav seada, kuid üksnes asjakohaselt (selliselt, et referentslepingute puhul kontrollitakse tehnilise ja kutsealase pädevuse suhtes asjakohaseid näitajad) ja proportsionaalselt. Hankija valitud viis on aga ebakohane ja ebaproportsionaalne. 3.4.2 Tehnilise võimekuse ekspertiis tõendab vaidlustaja seisukohti, et Referentslepingute nõue on ebakohane ja ebaproportsionaalne (ebasobiv ja ebavajalik). Nii nagu majandusnäitajate hindamine kuulub õigusväliseid eriteadmisi nõudvasse valdkonda, kuulub ka rööbastranspordi valdkonna tehniline ja kutsealane pädevus õigusväliseid eriteadmisi nõudvasse valdkonda. Ekspert V. Vučetičs selgitab Tehnilise võimekuse ekspertiisis rööbastranspordi valdkonna tehnilise ja kutsealase pädevuse asjaolusid ja kriteeriume. Ekspert on seejuures asunud selgele ja jälgitavale seisukohale, et Referentslepingute nõudes seatud lepingute arv, maksumus ja valdkonna piirang ei ole kogemuse sisulise mahu ja tehnilise keerukuse suhtes asjakohased näitajad. Eksperdi hinnangul ei kajasta lepingute arv ja maht pakkuja tegelikku pädevust, kuivõrd pädevuse määravad hoopis järgmised näitajad: 1) projekteerimis-, tootmis- ja katserajatiste olemasolu, 2) kogemus sarnaste tehniliste ülesannete täitmisel ja 3) inseneritööjõu, sertifitseerimise, katsestendide ja kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolu (Tehnilise võimekuse ekspertiis, p 4.2). Kuivõrd eksperdi hinnangul on olemas asjakohased näitajad, siis kinnitab vastav ekspertiis ühtlasi, et on olemas ka kohased ja vähem leebemad meetmed pakkujate tehnilise ja kutsealase pädevuse hindamiseks, millised hankija on täielikult ja õigusvastaselt kaalumata jätnud. Seega on hankija saetud Referentslepingute nõue kõnealusel viisil ebakohane ja ka ebavajalik. 3.4.3 Hankija ei ole suutnud sisuliselt põhjendada, miks Referentslepingute nõue on kohane ja vältimatult vajalik. Hankija ignoreerib seejuures Tehnilise võimekuse ekspertiisi. Hankija väide, et vähemalt neli lepingut (trammide alal) igaüks mahuga vähemalt 10 miljonit eurot on vajalik pakkuja pädevuse hindamiseks, on paljasõnaline, alusetu ja ei vasta RHS § 3 p 1-3 ja § 98 lg 1 nõuetele. Hankija on piirdunud üldise väitega, et varasem kogemus on vajalik, kuid ei ole selgitanud, miks just selline arvuline, valdkondlikult kitsendav ja mahuline tingimus on vältimatult vajalik hanke eesmärgi saavutamiseks. Nagu vaidlustaja on esile toonud, lasub hankijal vaidlustusmenetluses põhjendada ning vaidluse korral ka tõendada, et seatud kvalifitseerimistingimus on kohane ja proportsionaalne, kuid hankija on põhjendamis- ja tõendamiskoormise täitmata jätnud. Seejuures ei vasta tõele ega ole proportsionaalsuse kontrolliga kooskõlas hankija väide, nagu võiks seatud tingimusi (nt lepingute arvu ehk kas piisab 1, 2, 3 või 4 lepingust) lõpmatuseni argumenteerida ning seetõttu hankija ei peagi oma valikut põhjendama. Kui hankija on ise seadnud hankes osalemiseks piirava tingimuse, peab hankija suutma ka iga piirava tingimuse (sh lepingute arvu, rahalise mahu ja valdkondliku piirangu) seadmist selgelt ja arusaadavalt põhjendada, sealhulgas peab hankija suutma iga seatud tingimuse osas veenvalt näidata, et alternatiivsed, leebemad meetmed (nt väiksem arv, väiksem rahaline maksumus ja laiem valdkond) ei taga tehnilise ja kutsealase pädevuse eesmärki. Hankija seisukohtadest (vastuse p 64) nähtub, et ei ole toimunud sisulist kaalumist ja hindamist, millised tingimused – sh lepingute arv, maht ja valdkondlik piirang – on minimaalselt piisavad hanke eesmärgi täitmiseks. Hankija ignoreerib oma vastuses täielikult Tehnilise võimekuse 8 | 11  ekspertiisi ja selles toodud järeldusi. Alternatiivide kaalumata jätmine kinnitab formaalset, mitte sisulist lähenemist. 3.4.4 Hankija argumentatsioon tugineb formaalsetele näitajatele, mitte sisulisele pädevusele. Hankija ei ole sisuliselt analüüsinud, kuidas lepingute arv ja maksumus seostuvad pakkuja tegeliku tehnilise ja kutsealase suutlikkusega. Hankija on esitanud vaid üldsõnalisi, põhjendamata ja tõendamata väiteid. Eksperdi hinnang (Tehnilise võimekuse ekspertiis, lisa 3) aga kinnitab, et trammiprojektide keerukus ei sõltu lepingu rahalisest mahust ega lepingute arvust, vaid tootmisbaasi, inseneritööjõu, sertifitseerimise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi olemasolust. 3.4.5 Valdkondlik kitsendus trammidele on põhjendamatult piirav. Referentsinõude piiramine ainult trammide projekteerimise ja tootmise valdkonnale välistab pakkujad, kellel on tegelik suutlikkus, kuid kelle kogemus pärineb rongide või muu rööbastranspordi tootmisest. Eksperdi hinnangul (Tehnilise võimekuse ekspertiis, lisa 3) on trammide ja rongide tootmise kompetentsid sisuliselt identsed. Hankija ei ole selgitanud, miks näiteks üks trammiprojekt koos sarnaste projektidega ei võiks olla piisav. Vaidlustajal puudub teadmine, et varasemates hangetes oleks eksperthinnangute põhiselt sisuliselt hinnatud, kas allikate (valdkondade) kitsendamine on kohane ja proportsionaalne. Vaidlustaja on esitanud tõendi, mis kinnitab, et nii ei ole. Hankija ei ole esitanud sisulisi põhjendusi (peale üldsõnalise väite, et trammid on „spetsiifilised masinad“. Milles see aga seisneb ning miks nt rongide ehitamise kogemus (mis nõuab keerukamat kogemust) ei taga trammide kui lihtsamate masinate ehitust, jääb selgusetuks. 3.4.6 Lepingute arv ja maksumus ei ole sisuliselt põhjendatud. Hankija ei ole näidanud, miks just neli lepingut, igaüks vähemalt 10 miljoni euro suurune, on vältimatult vajalik. Selline piirang on meelevaldne ja ei arvesta pakkujate tegelikku suutlikkust. VAKO praktika näitab, et kogemuse hindamisel tuleb lähtuda tehnilisest keerukusest, mitte formaalsest lepingu arvust või maksumusest. Vaidlustaja on vaidlustanud lepingute arvul põhinevat nõuet, kuna arv ei väljenda kutsealast suutlikkust. 3.4.7 Hankija viide hanke eeldatavale maksumusele ei õigusta seatud taset. Referentslepingute maksumuse nõue ei arvesta turu eripära ega kohaliku hinnataseme mõju. See välistab põhjendamatult pädevaid pakkujaid, kellel on tehniline võimekus, kuid kelle varasemad projektid on olnud väiksema mahuga. 3.5 Kokkuvõttes ei ole hankija suutnud näidata, et referentslepingute nõue on kohane, vajalik ja mõõdukas abinõu hanke eesmärgi saavutamiseks. Hankija vastus kinnitab pigem seda, et tingimus on seatud mugavuse ja varasema praktika alusel, mitte sisulise põhjendatuse alusel. Selline lähenemine rikub RHS § 3 lg 1 ja § 98 lg 1 põhimõtteid ning kahjustab konkurentsi, välistades põhjendamatult pakkujad, kellel on tegelik tehniline ja kutsealane suutlikkus hankelepingu täitmiseks. 4. HANKIJA EI SAA PÕHJENDAMIS- JA TÕENDMISKOHUSTUSE LÜNKA HILISEMATES SEISUKOHTADES TÄITA 4.1 Arvestades vaidlustusele vastamiseks määratud tähtaega (20.10.2025) ning hankija võimalust oma põhjendamis- ja tõendamiskohustust vastavaks tähtajaks täita, ei saa hankija hakata vastavat lünka oma viimases seisukohas täitma. Kui hankija seda peaks tegema, palub vaidlustaja jätta hankija sellekohased uued seisukohad tähelepanuta. Seisukohtade arvestamine oleks otseses vastuolus poolte menetlusliku võrdsuse põhimõttega ning asjaoluga, et käesolevas menetluses hankijale määratud viimane tähtaeg (31.10.2025) on mõeldud üksnes vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele, mitte aga algsetele vaidlustuse seisukohtadele vastamiseks. 4.2 Hankija, kes peaks olema enda poolt rakendatud meetme põhjalikult läbi kaalunud, peaks olema võimeline vaidlustusmenetluses nii selle kohasuse kui ka võimalike alternatiivsete 9 | 11  meetmete kohta oma seisukohta avaldama. Kui hankija ei suuda seejuures põhjendada mõne leebema meetme väiksemat efektiivsust, võib VAKO ilmselt õigustatult seda leebema alternatiivina käsitleda. 5. VAIDLUSTAJA MAJANDUSTEGEVUS EI TOIMU VENE FÖDERATSIOONIS 5.1 Hankija väide, et akronüümide kasutamine viitab seotusele Vene Föderatsiooniga, on täiesti asjakohatu, aga ka sisuliselt alusetu ja eksitav. Hankija väide on esmalt asjakohatu, kuna vaidlustaja (või mune muu potentsiaalse pakkuja) võimaliku seotuse asjaolud ei mõjuta mitte kuidagi riigihanke alusdokumentide õiguspärasuse küsimuse lahendamist. Teiseks on aga hankija väide ka otseselt vale ning põhjendamatult negatiivselt väärtustav. Vaidlustuse lisaks olevas tabelis toodud asukoha ОМСК puhul on tegemist venekeelse lühendiga ehk akronüümiga (mida on pidanud võimalikuks ka hankija ise), mis tähistab dokumentide hoidmise kohana kvaliteedijuhtimise kvaliteedisüsteemi juhtimise osakonda (ОМСК – Отдел менеджмента системы качества). Nimetus on vene keeles, kuna Läti Vabariigis on levinud ka vene keel. Seega ei näita lühend ОМСК mingit poliitilist ega geograafilist seotust. 5.2 Vaidlustaja ettevõte ega ka grupiettevõte DLRR ei ole Vene Föderatsiooniga seotud ei juriidiliselt, majanduslikult ega tegevuslikult. Sellise seose loomine on pahatahtlik ja sisuliselt eksitav katse kahjustada vaidlustaja mainet. Vaidlustaja tegutseb Euroopa Liidu õigusruumis ja vastab kõigile kohalikele ning rahvusvahelistele standarditele, samuti ei ole vaidlustaja grupiettevõte DLRR mitte kuidagi Vene Föderatsiooniga seotud. Seega hankija väide ei oma mingit õiguslikku ega faktilist alust ning tuleb täielikult tähelepanuta jätta. 6. VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI JA TAOTLUS 6.1 Taotlus. Vaidlustaja palub jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista hankijalt välja vaidlustaja menetluskulud summas 20 086 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv, 5300 eurot (käibemaksuta) on Finantsekspertiisi kulu ja 13 506 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). 6.2 Vaidlustaja menetluskulud koosnevad riigilõivust, lepingulise esindaja kuludest ning dokumentaalse tõendi (Finantsekspertiisi) kulust. 6.3 Riigilõivu suurus on 1280 eurot. Finantsekspertiisi kulu suurus on 5300 eurot (käibemaksuta), mida kinnitab seisukoha lisana esitatud arve. 6.4 Lepingulise esindaja kulud on summas 13 506 eurot (käibemaksuta). Tööd on teinud vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart (tunnihinnaga 290 eurot) ja büroo jurist Laura Frolov (tunnihinnaga 252 eurot). Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kajastuvad alljärgnevas tabelis (kokku hind toodud ilma käibemaksuta): Summa Tunnihind Kuupäev Toimingu sisu Aeg (h) ilma km- (EUR) ta 06.10.2025 Vaidlustuse koostamine 1,00 252,00 252,00 07.10.2025 Vaidlustuse koostamine 2,00 252,00 504,00 08.10.2025 Analüüs, suhtlus kliendiga, vaidlustuse koostamine 1,50 290,00 435,00 Analüüs, suhtlus kliendi ja ekspertiisi osas (sisend 09.10.2025 3,50 290,00 1015,00 ekspertiisiks), vaidlustus 09.10.2025 Vaidlustuse koostamine 3,00 252,00 756,00 Analüüs, vaidlustuse koostamine, suhtlus kliendiga, 10.10.2025 4,50 290,00 1305,00 suhtus ekspertiiside tellimise osas 10.10.2025 Vaidlustuse koostamine 6,00 252,00 1512,00 10 | 11  13.10.2025 Analüüs, vaidlustuse koostamine 5,00 290,00 1450,00 13.10.2025 Vaidlustuse koostamine 3,00 252,00 756,00 Analüüs, vaidlustuse koostamine, lõplik vormistamine, 14.10.2025 esitamine (korduv ja erineval viisil, kuna VAKO e-post 2,50 290,00 725,00 ei saatnud kättesaamise kinnitusi) 14.10.2025 Vaidlustuse koostamine 2,00 252,00 504,00 Suhtlus VAKOga (dokumentide kättesaamise ja 15.10.2025 koosseisu osas), kiri konf info kohta, VAKO kiri edasise 0,75 290,00 217,50 menetluse kohta, suhtlus kliendiga 16.10.2025 Analüüs - edasine menetlus, korraldus 0,25 290,00 72,50 VAKO teade edasise menetluse kohta, taotlus tähtaja 20.10.2025 0,25 290,00 72,50 pikendamiseks, VAKO vastus 21.10.2025 Hankija vastusega vaidlustuses tutvumine 0,25 252,00 63,00 Hankija taotlus hankemenetluse peatamise otsuse 22.10.2025 0,25 290,00 72,50 kehtetuks tunnistamiseks 23.10.2025 Vaidlustuses täiendavate seisukohtade koostamine 3,00 252,00 756,00 24.10.2025 Vaidlustuse täiendavate seisukohtade koostamine 3,00 252,00 756,00 Hankija vastuse analüüs, täiendavate seisukohtade 27.10.2025 koostamine, VAKO otsus hankemenetluse peatamise 5,00 290,00 1450,00 tühistamise kohta, suhtlus kliendiga 28.10.2025 Vaidlustuses täiendavate seisukohtade koostamine 1,00 252,00 252,00 Analüüs, seisukoha koostamine, menetluskulude 28.10.2025 2,00 290,00 580,00 nimekirja koostamine, VAKO-le esitamine Kokku: 49,75 13 506,00 6.5 Advokaadibüroo teise advokaadi/juristi tehtud töö on omistatav lepingulisele esindajale. Kohtupraktikas väljakujunenud põhimõtete kohaselt on lepingulisel esindajal lubatud kasutada õigusteenuse osutamisel sama büroo juristide abi ning advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas (vt nt 9.12.2021 RKKKo 1-20-2473, p 8; 10.05.2021 TlnRngKm 2-18-6875 p 14.1; 19.06.2017 TlnRngKm 2-14-58361 p 21; 09.11.2021 TlnRngKo 2-20-3645 p 21; 16.11.2017 TlnRnKo 3-16-137 p 14; 31.08.2017 TlnRnKm 3-17-1495 p 10, 7.04.2015. a TlnRKm 3-13-1612/54, p 13). 6.6 Vaidlustusmenetluses kohaldub Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukoht, et põhjendatud ja vajalik menetluskulu seisneb ka menetluskulude nimekirja koostamises (otsus tsiviilasjas RKTKm 2-18-7550 p 15). 6.7 Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud seonduvad käesoleva vaidlustusasjaga ning on vajalikud ja põhjendatud. Vaidlustaja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. 6.8 Tulenevalt eeltoodust palub vaidlustaja mõista hankijalt välja menetluskulud kogusummas 20 086 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv, 5300 eurot (käibemaksuta) on Finantsekspertiisi kulu ja 13 506 eurot moodustavad lepingulise esindaja kulud (käibemaksuta). Lisa: Finantsekspertiisi kuluarve. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaidi Reiljan-Sihvart vandeadvokaat Aktsiaselts Skinest Rail volitatud esindaja 11 | 11 Grant Thornton Baltic OÜ Arve Arve nr 23018274 Reg: 10384467 KMKR: EE100086678 Pärnu mnt 22 10141 Tallinn Eesti Klient Aktsiaselts Skinest Rail Reg: 10293440 KMKR: EE10046850 Kuupäev : 22.10.2025 Mõisa tn 4 13522 Tallinn Tingimus (päeva) : 14 Harju maakond Eesti Tähtaeg : 05.11.2025 Nimetus Kogus Hind KM % Summa Ekspertarvamuse koostamine (Skinest Rail-TLT 2025) 21.2000 250.00 24.00 5,300.00 Vahesumma 5,300.00 Sh. 24% maksustatav summa 5,300.00 Käibemaks/1 (24%) 1,272.00 Kokku €6,572.00 Maksmisel palume viidata arve numbrile. Grant Thornton Baltic OÜ SWEDBANK AS IBAN: EE132200221001114347 Pärnu mnt 22 Liivalaia 8 SWIFT/BIC: HABAEE2X 10141 Tallinn, Eesti 15040 Tallinn, Eesti