Arvamus

Teie 04 . 10 .20 2 2 nr 8- 4 /6 967-1 Meie 24 . 10 .202 2 nr 6-6/2 2 - 5 8 Justiitsministeerium info @ just .ee Arvamuse a valdamine Täname võimaluse eest avaldada arvamust sõjaaegse süüteomenetlusõiguse ideekorje kohta . Kirjas põhjendatakse vajadust näha ette süüteomenetluse erisätted nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra ajaks. Kirjale lisatud näidissäte käib siiski vaid sõjaseisukorra kohta (KrMS § 3 lg 5). Samas tõdetakse kehtiva erakorralise seisukorra seaduse (ErSS §-d 27–31) ebapiisavust. Jaatades põhimõtteliselt pakutud lähenemise – üldsäte üksikutes normides ettenähtavate erandite asemel – eeliseid, juhime tähelepanu vajadusel sõnastada esmalt selged kontseptuaalsed alused, mida kummaski olukorras süüteomenetlusõigust (sh väärteoasjade kohtulik arutamine) modifitseerides silmas tuleb pidada. Kirjas palutakse mh arvamust, millised olulised erisused peaksid kehtima sõja- ja erakorralise seisukorra aegses kohtueelses kriminaalmenetluses . Näiteks ei ole praegu sõjaseisukorra tarbeks isegi pikemat kohtu loata kahtlustatavana kinnipidamise tähtaega, samas kui ErSS § 29 lg 1 võimaldab kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni nädala. Kaaluda võiks ka seda, et sõjaseisukorra ajal saadab prokuratuur mis tahes menetlusliigi puhul süüdistusakti kohtusse koos toimikuga, s.o kahe toimiku süsteem sõja ajal ei kehtiks. Mis puudutab kirjas toodud näidissätet, siis kindlasti vajab täiendavat mõtestamist – olgu siis seletuskirjas või sättes endas –, mida täpsemalt tähendab õigus kalduda kõrvale võistlevuse (KrMS § 14) põhimõttest. Selle alla võib paigutada ka kohtu õiguse loobuda ristküsitlemisest ja koguda ise tõendeid. Kas võistlevusest kõrvalekaldumine tähendab ühtlasi ka võimalust mitte võtta vastu prokuröri süüdistusest loobumist? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Reisberg Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna j uhataja