Justiitsministeerium Teie 26.09.2022 nr 8-1/6801
[email protected]
Meie 14.10.2022 nr 6-6/22-55
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike
muutmise seaduse (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu kohta.
Käesolevaga saadame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse
(erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse
(erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu kohta
Eelnõuga on kavas kehtestada kohtumenetlustes ja kohtukorralduses erisused erakorralise ja
sõjaseisukorra ajaks. Riigikohus on temaatilisele eelnõule ka varem arvamusi esitanud (2019. a
septembris ja 2022. a mais).
Eelnõus täpsustatakse kriminaalmenetlust erakorralise ja sõjaseisukorra ajal üksnes küsimuses, et siis
rahvakohtunikud õigusemõistmises ei osale. Vastav muudatus on eelnõu järgi lisatud nii kohtute
seadusesse kui ka KrMS-i. On vaieldav, kas rahvakohtunike kõrvalejätmine sõjaseisukorras ja
erakorralises olukorras on kohtukorralduslik muudatus, mida peab lisaks menetlusseadusele kohtute
seaduses kajastama. Ehk teisisõnu, topeltregulatsiooni me pigem vajalikuks ei pea, piisab
menetlusseaduse täiendamisest.
Kohtute seaduse § 384
Riigikohus peab kõige problemaatilisemaks ettepanekuks kohtute seaduse (KS) täiendamist §-ga 384.
Selle sätte kohaselt võib Riigikohtu esimees saata erakorralise või sõjaseisukorra ajal maa-, haldus-
või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole tema alalist
teenistuskohta teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist
ei ole võimalik tagada muul viisil. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kohtuniku kaasamine teise
kohtu koosseisu ei vabasta teda asjade läbivaatamisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud.
Kuna tegemist on kohtuniku sõltumatuse olulise piiranguga, toetab Riigikohus sellist võimalust üksnes
sõjaseisukorra ajal. Erakorralise seisukorra ajal on suurem oht, et kohtusüsteemi juhtimisstruktuure
võidakse kasutada kohtunike mõjutamiseks. Kuna erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni
kolmeks kuuks, on vähetõenäoline, et sel ajal ei ole võimalik tagada õigusemõistmise korrakohast
toimimist muude meetmega (nt õigusemõistmise korraldamiseks juhiste andmisega, kohtuniku
menetluslähetusega KS § 583 alusel või menetluse peatamisega). Alternatiivselt peab Riigikohus
põhjendatuks asendada Riigikohtu esimehe pädevus Riigikohtu üldkogu pädevusega.
KS § 452 võimaldab ringkonnakohtute esimeestel saata maa- või ringkonnakohtu kohtuniku tema
nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama halduskohtusse. Jääb
ebaselgeks, kas erikorra ajal saab kohaldada üksnes KS § 384 või ka KS § 452. Mõlema sätte
rakendamisel võib Riigikohtu esimehe ja ringkonnakohtute esimeeste pädevuste vahel konflikt
tekkida.
Kohtute seaduse § 386
Eelnõus kavandatud KS § 386 lg-tega 2 ja 3 nähakse ette kohtunike täiskogu valitud omavalitsusorgani
kohtunikust liikme ametiaja pikenemine ja asendusliikme valimine. Sarnast sätet oleks vaja ka kohtute
haldamise nõukoja kohtunikest liikmete volituste pikendamiseks ja nende asendamiseks (vt KS § 38
lg 3 p 3).
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel.
1/2
Lisa 1
Halduskohtumenetluse seadustiku § 951
Säte näeb ette menetluse peatamise erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu. Sarnaselt KS § 384
osas tehtud ettepanekule toetab Riigikohus halduskohtus menetluse peatamist üksnes sõjaseisukorra,
mitte erakorralise seisukorra ajal. Sättes tuleks täpsustada, et menetluse võib peatada kuni takistuse
äralangemiseni.
Sõnastuslikud ettepanekud
Eelnõuga esitatakse KS § 6 lg 3 uus sõnastus, millega säilitatakse juba olemasolev loetelu
süüteomenetluse erisustest, mis lubavad kohtupidamist tavapärasest erineval kellajal. Esitades
nimetatud lõike uue tervikteksti, soovitame parandada kehtivas redaktsioonis oleva ebatäpsuse, mis
räägib kitsalt väärteo eest karistuse mõistmise menetlusest. Õigem ja täpsem sõnastus oleks
väärteoasja lahendamine, sest siis oleks lisaks karistuse mõistmisele hõlmatud ka väärteomenetluse
lõpetamine.
KS § 382 lg-s 4 võiks sõnad „ei tohi kahjustada kohtuniku kohustust“ asendada sõnadega „ei tohi
takistada kohtunikul“.
KS §-s 383 puudub vajadus korrata viitenormide sisu.
KS §-s 38 on kasutatud läbivalt sõnastust „kohtunike täiskogu“, mitte „täiskogu“. Seepärast võiks
teksti ühtsuse huvides toimida samamoodi ka KS §-s 386. Sama paragrahvi lõikes 2 võiks sõna
„Täiskogul“ asendada sõnadega „Kohtunike täiskogu“ (vrd KS § 38 lg 8 jm).
KS § 386 lg 3 teise lause lõpus võiks kaaluda sõna „asendusliikme“ asemel sõna „liikme“, sest
kohtunike distsiplinaarkolleegiumi ja kohtunikueksamikomisjoni ei valita asendusliikmeid (vt KS § 38
lg 3 p-d 4 ja 5).
HKMS § 951 pealkirjas oleks sõna „ja“ asemel täpsem „või“.
2/2