Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 Vabariigi Valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu 638 SE
kohta
Turvategevuse seaduse eelnõu § 38 näeb ette korrakaitseseaduse (KorS) 6. peatüki
pealkirjastamise „Kaasamine riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele“
ning peatüki sisu olulise täiendamise. Kokkuvõtlikult näeks see peatükk tulevikus ette, et
kohaliku omavalitsuse üksus võib kaasata halduslepingu alusel oma territooriumil avalikus
kohas käitumise üldnõuete täitmise tagamisele halduslepingu alusel turvaettevõtja. Seega tekiks
seaduse jõustumisel võimalus, et eritunnustega vormiriietust kandvad turvateenistujad
hakkavad avalikes kohtades täitma avalik-õiguslikku korrakaitseülesannet, asudes sisuliselt
politsei ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku funktsiooni, ehkki piiratumate õigustega
(ettekirjutuse tegemine avaliku korra eest vastutavale isikule (KorS § 28 lg 1), isiku küsitlemine
ja dokumentide nõudmine (KorS § 30), piiratud ulatuses isikusamasuse tuvastamine (KorS § 32
lg-d 1-3) ja isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega (KorS § 34).
Arvestades seda, et seni on riigi korrakaitseülesandeid eraõiguslikele isikutele täitmiseks
delegeeritud üksnes väga piiratud ulatuses (vt näiteid eelnõu seletuskirjas), oleks tegemist üsna
põhimõttelise muudatusega Eesti avaliku korra tagamise süsteemis. Seadusandja peab endale
teadvustama sellise muudatuse olulisust ja võimalikke mõjusid. Seaduse seletuskirjast sellist
põhjalikku mõjuanalüüsi praegu ei tulene.
Riigikohus pole senises praktikas pidanud võtma selget seisukohta, millisel määral saab riigi
korrakaitseülesandeid eraõiguslikele isikutele üle anda. Selgelt välistatuks on seni loetud
üksnes riigi karistusvõimu üleandmist eraõiguslikule isikule (RKÜKo 3-1-1-86-07, p 26).
Õigusteoorias on riigi korrakaitseülesannete delegeerimise lubatavad piirid tekitanud palju
vaidlusi. Siiski on selge, et avaliku korra tagamine on riigi tuumikfunktsioon, mille ulatuslikul
üleandmisel eraõiguslikele isikutele hakkab riigivõim kaotama oma olemasolupõhjendust ja
paratamatult nõrgenevad riikliku järelevalve menetluse õigusriiklikud garantiid.
Korrakaitsevaldkonna ülesannete üleandmine ei tohi muutuda tendentsiks, mis hakkab
õõnestama riigi enda võimekust avalikku korda tagada, kui eraõiguslik isik mingil põhjusel
enam „korrakaitseteenust“ osutada ei soovi või ei saa. Samuti on eraõiguslike isikute
kaasamisel nende eraõiguslike ja avalik-õiguslike ülesannete põimumise oht, mida on keeruline
maandada üksnes nõudega, et turvateenistuja ei tohi samaaegselt mõlemat ülesannet täita
(lisatava KorS § 82.1 lg 11). Ka õigusselgusele ei tule kasuks, kui sama korrakaitseülesannet
täidab mitu erinevat haldusorganit, kelle õiguste maht ülesande täitmisel halduseväliste isikute
õigustesse sekkumiseks on oluliselt erinev.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel.
1/1
Riigikogu Kantselei Teie 20.09.2022 nr
[email protected]
Meie 11.10.2022 nr 6-6/22-53
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Vabariigi Valitsuse algatatud turvategevuse seaduse
eelnõu 638 SE kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna
juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus Vabariigi Valitsuse algatatud turvategevuse seaduse eelnõu 638
SE kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee