Sõjaaegse süütemenetlusõiguse ideekorje

Kohtud Meie 04.10.2022 nr 8-4/6967-1 Sõjaaegse süütemenetlusõiguse ideekorje Austatud karistusõiguse asjatundjad, Justiitsminister saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu „Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine)“.1 Selle põhisisuks on kohtute seaduse täiendamine uue peatükiga. Eelnõus on vähesel määral puudutatud kohtumenetlusõigust. Näiteks jäetakse eelnõu kohaselt kriminaalasjades sõja ja erakorralise seisukorra ajal kõrvale rahvakohtunikud. Väikese rahalise nõudega hagimenetluses, samuti väikeses halduskohtumenetluses, kus kaebusega kaitstav õigusriive on väheintensiivne, võib kohus kehtiva õiguse kohaselt rakendada lihtmenetlust, kus kohtunik mõistab õigust oma õiglase äranägemise järgi, juhindudes vaid teatud kindlatest reeglitest ning põhimõtetest. Sellise regulatsiooni eeliseks on lihtsus ja kompaktsus. Nimetatud eelnõu võimaldab kohtul sõja ja erakorralise seisukorra ajal rakendada lihtmenetlust kõigis hagi- ning haldusasjades (TsMS § 405, HKMS §-d 133-136, vrd eelnõu § 2 p 2 ja § 4 p 2). Oleme arutanud, kuidas süüteomenetlust sõja ja hübriidründe korral rakendada. 2 Kehtiv õigus sätestab erakorralise seisukorra seaduse §-des 27-31 üksnes väga väikesed erandid, millest tõenäoliselt tõhusa süüteomenetluse läbiviimiseks ei piisa. Esimene katse tehti 2019. a. algatatud ja hiljem Riigikogust tagasivõetud seaduseelnõuga 114SE. 3 Oleme tagantjärele leidnud, et kõnesolevas eelnõus pakutud regulatsioon ei oleks tõenäoliselt erakorralise või sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks siiski piisav. Eelnõu nägi ette erisused kahtlustatavana kinnipidamiseks, jälitustoimingu loa vormistamiseks ja sellest teavitamiseks, dokumentide tõlkimiseks ning kõrvalekalded teatud tähtaegadest. Samas ei käsitletud eelnõus arvukaid probleemkohti, mis võiksid kohtupidamise ajal tõusetuda ning takistada kiiret ja tõhusat kohtumõistmist (mõne mitteammendava näitena: isikute füüsilise või virtuaalse osavõtu küsimused; tunnistajate ülekuulamisega seonduv; tsiviilhagi menetlemine jpm). Mõistetavalt ei saa erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal loobuda põhiõigusi austavast kohtupidamisest. Samas ei pea sellises olukorras kohalduma kõik menetlusgarantiid samas ulatuses nagu tavaolukorras (vt ka PS § 130). Leiame, et kehtivas õiguses ei ole selle tasakaalu otsimisele piisavalt tähelepanu pööratud. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra aegsete erandite sätestamiseks on meie arvates võimalik kaaluda kahte põhimõttelist lähenemist. Üks võimalus oleks sätestada arvukaid erisätteid, mis näevad 1 Vt https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d8aec863-f4bb-44dc-8882-5651f64d6f42. 2 Täpsustuseks – põhiseaduse § 129 kohaselt kuulutab Riigikogu välja erakorralise seisukorra põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral. Tänases maailmas tähendab see eeskätt hübriidrünnet, kaudset agressiooni, kus pole ametlikult väljakuulutatud sõjaseisukorda. Erakorraline seisukord ei ole valitsuse kehtestatav eriolukord, mida saab rakendada loodusõnnetuste, katastroofide ja taudide korral (vrd põhiseaduse § 87 p 8). 3 Kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seadus (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal), 114 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c7cbe99c-7a21-45da-ab92- 262e644c8347/Kriminaalmenetluse%20seadustiku,%20halduskohtumenetluse%20seadustiku%20ja%20karistusseadustiku% 20ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(kriminaal-,%20v%C3%A4%C3%A4rteo- %20ja%20kohtumenetluse%20erisused%20erakorralise%20ja%20s%C3%B5jaseisukorra%20ajal) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 ette ammendavad erandid erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajaks. Selle lähenemise eeliseks oleks võimalikult suur õigusselgus, puuduseks aga vähene paindlikkus ning tõenäosus, et seadusandja ei suuda kõiki praktikas tekkivaid olukordi ette näha. Teine võimalus oleks sätestada sarnaselt hagi- ja haldusasjadele lihtsam ja kompaktsem reeglistik, mis annab kohtule suurema otsustuspädevuse. Selles osas pakkus omavaheliste arutelude käigus esialgse võimaliku sõnastuse välja riigikohtunik Juhan Sarv: Kriminaalmenetluse seadustiku § 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Sõjaseisukorra ajal võib kohus, kui see on õigusemõistmise toimimiseks vältimatult vajalik, lahendada kriminaalasja või täita teisi käesolevas seadustikus ette nähtud ülesandeid enda õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Sellisel juhul järgib kohus kriminaalmenetluse olulisi põhimõtteid ja tagab menetlusosaliste põhiõigused ning -vabadused, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise. Muu hulgas võib kohus lihtsustatud menetluses: 1) kalduda kõrvale käesoleva seadustiku §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest; 2) lahendada kriminaalasja kannatanu ja tema esindaja osavõtuta; 3) tunnustada kaitsja või menetlusosalise lepingulise esindajana ka seaduses nimetamata isikuid; 4) teha menetlustoimingu või lahendada kriminaalasja kaitsja, tsiviilkostja lepingulise esindaja või kolmanda isiku lepingulise esindaja osavõtuta, kui kaitsja või esindaja osavõttu menetlusest pole võimalik mõistliku aja jooksul tagada ja nende puudumine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi ega õigusemõistmise huve. Sellisel juhul peab kohus kindlustama, et kaitsja või esindajata menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta; 5) lõpetada kohtusse saadetud kriminaalasjas menetluse käesoleva seadustiku §-des 202 ja 203 sätestatud alustel, olenemata prokuratuuri taotlusest; 6) jätta tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata, kui see kiirendaks oluliselt kriminaalasja lahendamist; 7) loobuda kohtulikus eelmenetluses eelistungist; 8) loobuda kohtulikul uurimisel ristküsitlusest, samuti küsitleda süüdistatavat, kannatanut või tunnistajat kohtumenetluse poolte asemel ise; 9) kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka käesoleva seadustiku § 63 lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse olulise rikkumise teel saadud tõendiga; 10) koguda tõendeid omal algatusel, tagades pooltele tõhusa võimaluse esitada neile vastuväiteid; 11) vaadata kriminaalasja apellatsiooni korras läbi kirjalikus menetluses, olenemata apellatsioonimenetluse poolte taotlustest. Selle juures tekib küsimus, kas analoogne üldsäte võiks ette näha erandeid ka kohtueelse või -välise süüteomenetluse kohaldamiseks sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra vajadustele (lisaks nendele eranditele, mis on juba erakorralise seisukorra seaduses sätestatud)? Kui jaa, siis millises ulatuses? Kokkuvõtvalt palume Teie seisukohti ning ettepanekuid sõja ja erakorralise seisukorra aegse süütemenetlusõiguse kohta, seda eriti kolme küsimuse kohta: 1) kas toetate eelnevalt pakutud lähenemist (KrMS § 3 täiendamine uue lõikega 5) ; 2) kas seda võiks laiendada väärteoasja kohtus arutamisele; 3) millised olulised erisused peaksid kehtima sõja ja erakorralise seisukorra aegses kohtueelses ja- välises süüteomenetluses? Hindaksime väga, kui saate oma mõtteid meiega jagada 2022. aasta oktoobrikuu 14. päevaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Markus Kärner Viljar Peep Asekantsler Asekantsler Lisaadressaadid: Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Siseministeerium Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Sirli Sorrok 680 3116 [email protected]