Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu

Meie 26.09.2022 nr 8-1/6801 Ministeeriumid Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Presidendi Kantseleile, Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile ja Riigiprokuratuurile kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister /*Lisaadressaadid: Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Viru Maakohus Tartu Maakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Marilin Reintamm 680 3108 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seaduse (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse menetlusõiguslikud ja kohtukorralduse erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord (edaspidi erikord). Eelnõuga tehtavad muudatused ei puuduta hädaolukorda ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorda. Erikorra ajal võib korrakohane õigusemõistmine olla raskendatud. Eelnõuga antakse kohtule tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus peatada, kui menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Eelnõuga sätestatakse, et kohus võib tsiviil- ja halduskohtumenetluses erikorra ajal kohtuasja menetleda lihtsustatud korras. Eelnõu muudatusega võib erikorra ajal kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks anda kohtunikule juhiseid töö korraldamiseks, muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda. Eelnõuga antakse Riigikohtu esimehele pädevus määrata erikorra ajal kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Samuti sätestatakse, et ringkonnakohtu või Riigikohtu esimees võib anda kõikidele madalama astme kohtunikele juhiseid töö korraldamiseks ja muuta või kehtetuks tunnistada madalama astme kohtute esimeeste antud juhiseid. Lisaks võimaldatakse eelnõuga kohtuistungeid pidada töövälisel ajal ja kaotatakse kohustus kaasata erikorra ajal rahvakohtunikke õigusemõistmisse. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (680 3108, [email protected]) ja analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu aitas töötada välja töörühm koosseisus Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep ([email protected]), Riigikohtu esimees Villu Kõve, Riigikohtu kohtunik Heili Sepp, Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Janika Kallin ja Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) halduskohtumenetluse seadustik (HKMS), RT I, 05.05.2022, 3; 1 2) kohtute seadus (KS), RT I, 20.06.2022, 6; 3) kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), RT I, 22.12.2021, 45; 4) tsiviilkohtumenetluse seadustik (TSMS), RT I, 20.06.2022, 29. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest muudetakse nii kohtukorralduse kui ka kohtumenetluse seadusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on kehtestada haldus- ja tsiviilkohtumenetluse erisused erikorra ajaks ning tagada erikorra ajal menetluste võimalikult kiire ja tõhus läbiviimine, arvestades sealjuures, et isikute põhiõigusi ja -vabadusi ei või piirata pelgalt sellepärast, et riik on välja kuulutanud erikorra. Piirangud peavad olema vajalikud ja vältimatud erikorrast tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Eesmärk on kindlustada tasakaal, kui ühel pool on igaühe põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele ning teisel pool avalik huvi tagada riigi julgeolek ja avalik kord ning menetlusökonoomia, mis avaldub kriisiolukorra tingimustes. Olenemata kriisiolukorrast peab jätkuvalt olema tagatud üldine kohtusse pöördumise õigus ning õigusemõistmise funktsiooni täitmine. Kuna tänapäeva julgeolekuohud ähvardavad sageli nii riigi julgeolekut kui ka põhiseaduslikku korda ning tingimused erakorralise seisukorra kehtestamiseks võivad kiiresti areneda sõjaliseks ohuks, mille tõttu tuleb kehtestada sõjaseisukord ning asuda riiki sõjaliselt kaitsma, siis peavad mõlema erikorra ajal kohaldatavad meetmed olema sarnased. Ka põhiseaduse järgi on põhiõiguste ja vabaduste ring, mida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib seaduse alusel piirata, sama. Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) tulenevalt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata intensiivsemalt ja lihtsustatud menetlust järgides isikute põhiõigusi ja vabadusi, sh menetlusõigusi, ning panna isikutele kohustusi. Erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras on riiki ja rahvast ähvardavad ohud sellised, mis ohustavad riigi ja elanikkonna eksistentsi ning õigustavad rahvusvahelise õiguse ja põhiseaduse järgi isiku põhiõiguste ja vabaduste tagamise tavapärastest reeglitest kõrvalekaldumist. Lisaks loetleb PS § 130 need põhiõigused ja vabadused (PS §-d 8 ja 11–18, § 20 lõige 3, §-d 22 ja 23, § 24 lõiked 2 ja 4, §-d 25, 27 ja 28, § 36 lõige 2, §-d 40, 41ja 49 ning § 51 lõige 1), mida tohib olenemata kriisiolukorrast piirata üksnes põhiseaduse teises peatükis sätestatud tingimustel. Selliste õiguste hulka kuulub muu hulgas õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse; keeld käsitada isikut kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus; keeld mõista isik süüdi teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal; õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Arvestades PS-s sätestatud põhiõiguste ja vabaduste piirangute tingimusi, saab seadusega kehtestada erikorraks erimenetlusreeglid. 2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022−20231 ühe olulisema eesmärgina on ette nähtud laiapindne riigikaitse. Suurendada tuleb valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel ja välja tuleb töötada kaasaegne kriisijuhtimise kava (p 2.11). Tegevusprogramm näeb ette ka sõja- ja erakorralise seisukorra aegse kohtupidamise eelnõu koostamise. Eelnõus olevad tsiviil- ja halduskohtumenetluse muudatused olid sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku, halduskohtumenetluse seadustiku ja karistusseadustiku ning teiste seaduste muutmise seaduse (kriminaal-, väärteo- ja kohtumenetluse erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal) 114 SE2 eelnõus ja seletuskirjas. Kohtute seaduse muudatused edastati ettepanekutena kohtutele.3 Tagasiside andjad leidsid, et erikorra ajal on kohtutel vaja menetluskorra olulist lihtsustamist ning tagamaks õigusemõistmise korrakohane toimimine, on mõistlik anda kohtu esimehele (ka Riigikohtu esimehele) täpsem pädevus korraldada kohtu tööd erikorra ajal. Eelnõu koostajad arvestasid saadud tagasisidega. Eelnõus täpsustati kohtu esimehe pädevust kohtunikele juhiste andmisel, samuti konkretiseeriti, millised üldkogu ja kohtute haldamise nõukoja volitused lähevad üle kohtu esimehele või Riigikohtu esimehele. Kohtute seaduse ja menetlusseadustike muutmise ettepanekuid arutati kohtute haldamise nõukoja 13.05.2022.a istungil. Kooskõlas HÕNTE4 § 1 lõike 2 punktiga 1 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust. Muudatused on juba läbinud eelnõu 114 SE menetlemise käigus kooskõlastusringi ja saadud ettepanekutega on eelnõus arvestatud. Kohtuasja arutamise võimaldamine väljaspool kohtu tööaega Kohtu tööaeg on reguleeritud kohtute seaduse (KS) §-s 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt. Kohtunik peab oma kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu (KS § 6 lg 1). Kohtuistungeid peetakse tööpäevadel kella üheksast kella kaheksateistkümneni ning pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides (KS § 6 lg 2). KS lubab kohtuistungit pidada ka muul ajal, kui see on vajalik kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks või tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks (KS § 6 lg 3). Kohtute tööaja kontekstis on oluline, et kohtupidamine võib olla vajalik ka väljaspool tööaega ning seda mitte üksnes erikorra ajal, vaid ka tavaolukorras. Näiteks on päeva jooksul toime pandud massiliselt süütegusid, need asjad saadetakse arutamiseks kohtule, ent asjade lahendamise kogumaht on selline, mis ei võimaldada nende arutamist tööpäeva pikkust silmas pidades mõistliku aja jooksul. Samas poleks tegemist ka kohtuasjadega, mida on nimetatud kehtiva regulatsiooni lõikes 3. Selleks, et võimaldada kriminaalasjade arutamist lõikes 3 nimetatud tingimustel ka kriminaalasjade puhul, on vaja luua nõuetekohane seaduslik alus. 1 Kättesaadav veebis https://valitsus.ee/media/5195/download 2 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c7cbe99c-7a21-45da-ab92- 262e644c8347/Kriminaalmenetluse%20seadustiku,%20halduskohtumenetluse%20seadustiku%20ja%20karistusseadustiku%20 ning%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus%20(kriminaal-,%20v%C3%A4%C3%A4rteo- %20ja%20kohtumenetluse%20erisused%20erakorralise%20ja%20s%C3%B5jaseisukorra%20ajal) 3 Kättesaadav JUM dokumendiregistris https://adr.rik.ee/jm/dokument/12612149 4 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 3 Kohtu esimees võib anda juhised õigusemõistmise korraldamiseks. Õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks erikorra ajal vajab kohtu esimees seadusega tagatud juhtimispädevust. Vajalik on aga ka järelevalve kohtu esimehe otsustuste üle. Seadust täiendatakse sätetega, mille kohaselt erikorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks anda kohtunikule juhiseid töö korraldamiseks. Õigusemõistmise korrakohase toimimise juhised on seotud nt kohtuasjade prioriseerimisega, töö ja tööaja korraldamisega. Juhiseid ei saa kohtu esimees anda õigusemõistmise kohta sisuliselt (nt ei saa kohus anda kohtunikule suunist menetleda asju lihtsustatud korras). Riigikohtu esimees võib määrata kohtuniku tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Erikorra ajal võib esineda vajadus kohtuniku alalise teenistuskoha muutmiseks kohtute tööpiirkondade vahel, et kohtunikud saaksid vajaduse korral lahendada ka teiste kohtute tööpiirkonnas olevaid asju. Eelnõu annab võimaluse suunata kohtunikke sinna kohtusse, kus on kohtunike puudus (nt lahendaks see küsimuse, kui ühes maakohtus ei ole mingil põhjusel piisavalt kohtunikke, kuid samal ajal on teises maakohtus kohtunikud vähe koormatud). Lisaks annab see võimaluse suunata kohtunikke üle riigi kriisikoldesse, kohtunikud saaksid üle Eesti asju lahendada ning koonduda ühe kohtu alluvusse. Haldus- ja tsiviilkohtumenetluses võib kohus peatada menetluse ja asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Hetkel puudub kohtutel vajalik õiguslik alus kohtuasjade menetluse peatamiseks omal initsiatiivil. Erikorra ajal kohtuasja menetluse peatamise või asja arutamise edasilükkamise vajadus võib olla tingitud olukorrast, kus riigil on tekkinud ressursipuudus (nt kohus on lühiajaliselt üle koormatud massiliste või teatud liiki süütegude menetlemisega, mis ei pruugi erikorra lahendamise seisukohast tähtsust omada). Erikorra ajal võib tekkida ka situatsioon, kus kohtupidamine ei ole kohtumaja asukohas võimalik (nt kohtumaja on hävinud), kohtul puudub ressurss kohtuasju menetleda (nt ei ole piisavalt kohtunikke) või advokaadid või prokurörid on hõivatud riigikaitseliste ülesannetega. Lühiajalises kriisis on normaalne elukorraldus võimalik mõne päevaga taastada, kuid pikemaajalises kriisis avaldab ressursipuudus mõju ka kohtumenetlusele. Seetõttu peab kohtunikul olema õigus kohtuasja lahendamise käigus otsustada, kas menetlemise peatamine on vajalik, sest asja menetleval kohtunikul on kõige parem ülevaade situatsioonist, mis selle vajaduse tingib. Eelnõuga täiendatakse HKMS-i ja TsMS-i sätetega, mis võimaldavad kohtul erikorra ajal menetluse peatada ja asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. Erikorra ajal võib olla raskendatud õigusemõistmise funktsiooni täitmine. Eelnõuga antakse kohtule volitus asja menetlus peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Eesmärk on kindlustada mõistlik tasakaal, kui ühel pool on igaühe põhiõigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele ning teisel pool huvi tagada riigi julgeolek ja avalik kord ning menetlusökonoomia, mis avaldub kriisiolukorra tingimustes. Olenemata 4 kriisiolukorrast peab jätkuvalt olema tõhusalt tagatud üldine kohtusse pöördumise õigus ning õigusemõistmise funktsiooni täitmine. Seetõttu antakse eelnõuga kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kohtute seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust KS § 6 lg 3. KS § 6 lõiget 3 muudetakse selliselt, et kui kohus leiab, et õigusemõistmise huvides on vajalik kohtuistungit pidada muul ajal kui tööpäevadel, siis annab muudatus selleks võimaluse. KS-i kohaselt peetakse kohtuistungeid tööpäevadel kella 9.00-st kuni 18.00-ni. Pärast seda võib istung jätkuda juhul, kui kohus leiab, et see on otstarbekas õigusemõistmise huvides (KS § 6 lg 2). Ühtlasi näeb KS ette olukorrad, millal võib kohtuistungit pidada ka muul ajal, st väljaspool kohtu tavapärast tööaega: kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks (KS § 6 lg 3). Kohtute tööaja kontekstis on oluline, et kohtupidamine võib olla vajalik ka väljaspool tööaega ning seda mitte üksnes erikorra ajal, vaid ka tavaolukorras. Näiteks on päeva jooksul toime pandud massiliselt süütegusid, need asjad saadetakse arutamiseks kohtule, ent asjade lahendamise kogumaht on selline, mis ei võimaldada nende arutamist tööpäeva pikkust silmas pidades mõistliku aja jooksul. Samas poleks tegemist ka kohtuasjadega, mida on nimetatud kehiva regulatsiooni lõikes 3. Selleks, et võimaldada asjade arutamist lõikes 3 nimetatud tingimustel ka kriminaalasjade puhul, on vaja luua nõuetekohane seaduslik alus. Praegu ei ole KS regulatsioon piisav, et reageerida kõigile ettetulevatele juhtudele, mis võivad esineda ka väljaspool tööaega, kuna KS loetleb ammendavalt juhud, millal kohtuistungit võib pidada väljaspool kohtu tavapärast tööaega. Kellaajalise piirangu kaotamisega antakse kohtule suurem vabadus lähtuvalt olukorrast otsustada, millal kohtuistungit pidada. Eelnõu muudatusega täiendatakse KS § 6 lõiget 3 selliselt, et kohtuistungeid võib pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, juhul kui kohus leiab, et see on vajalik õigusemõistmise huvides. Otsuse tegemise aluseks on eelkõige vajalikkus, mitte niivõrd otstarbekus. Istungi jätkamisel aga on otsustavaks just mõistlikkuse/arukuse kaalutlus. Selline muudatus tagab piisava paindlikkuse ja võimaldab kohtuistungeid pidada ka nädalavahetustel või pärast kella 18.00, et reageerida operatiivselt kiiret lahendamist vajavatele olukordadele. Kui tekib vajadus mingil põhjusel asja sisuliseks läbivaatamiseks väljaspool kohtu tööaega, siis tuleb lähtuda sellest, et menetlusosaline ei ole õigusemõistmise objekt, vaid subjekt, st tal peab olema võimalus tutvuda kohtutoimikuga, vastaspoole seisukohtade ja tõenditega ning esitada omapoolseid tõendeid ja argumente. Sellega teostab menetlusosaline õigust olla oma kohtuasja arutamise juures, mida ei või piirata ka erikorra ajal (PS § 24 lg 2, PS § 130). Seetõttu on eesmärk eelkõige, et asja sisuline arutamine väljaspool kohtu tööaega on võimalik ajutiselt. 5 Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Seetõttu täiendatakse eelnõuga KS-i nii, et kohtuistungeid on võimalik pidada ka väljaspool kohtu tavapärast tööaega, kui kohtunik leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik. KS ptk 51. KS-i täiendatakse uue peatükiga (51). Tegemist on väga olulise muudatusega, sest seadusega sätestatakse kohtukorralduse erisused erikorra ajal. Senine KS-i regulatsioon ei anna kindlust, et riigis väljakuulutaud erikorra ajal on tagatud kohtu võimekus tulla toime võimaliku kriisiga kohtukorralduses. Muudatuse eesmärgiks on tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine ka kriisiolukordades. Muudatuse olulisust arvestades on eelnõu koostajad otsustanud lisada selle eraldi peatükina. KS § 381. Seadust täiendatakse §-ga 381. Muudatus annab kohtu esimehele pädevuse muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda. Kohtu esimees võib erikorra ajal käskkirjaga muuta tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks. Kohtu esimees vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus (KS § 12 lg 2). Kohtunike spetsialiseerumise valdkonnad ja tööjaotuse määrab üldkogu tööjaotusplaanis (KS § 36 p 1, § 37 lg 1). Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks ja üldkogu võib tööaasta kestel tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel (KS § 37 lg 4). Erikorra ajal võib olla kohtu üldkogu kogunemine võimatu, samas on vaja tagada kohtu töö toimimine muutunud oludes. Esimehele ei läheks üle kogu üldkogu pädevus, vaid ainult KS § 37 lg-s 4 ja § 42 lg-s 1 sätestatud pädevus. Kohtute seadust täiendatakse selliselt, et kohtu esimees võib erikorra ajal käskkirjaga muuta tööjaotusplaani, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise tagamiseks. Kohtu üldkogu on otsustusvõimeline, kui selles osaleb enamus kohtunikest (KS § 35 lg 2). Üldjuhul teavitatakse kohtunikke üldkogu toimimisest vähemalt kaks nädalat enne üldkogu toimumist5. Mõjuval põhjusel võib kohtu esimees kutsuda kokku erakorralise üldkogu kahenädalast etteteatamistähtaega järgimata. Seega kehtiv seadus annab küll kohtu esimehele võimaluse üldkogu tööjaotusplaani muutmiseks kiireloomuliselt kokku kutsuda, kuid erikorra ajal võib olla problemaatiline 51% kohtunike osalemine üldkogu töös, mistõttu ei saa kohtu tööjaotusplaanis teha õigusemõistmise tagamiseks vajalikke muudatusi. Tööjaotusplaani muutmise vajadus võib tekkida ootamatult ja tegemist on kiireloomulise toiminguga. Näiteks tuleb kaasata rohkem kohtunikke läbi vaatama eeluurimiskohtuniku pädevuses olevaid kohtuasju või on muutunud kohtu tööpiirkond või on kaasatud kohtusse kohtunikke teisest kohtust. KS § 371 alusel võib juba praegu kohtu esimees kalduda kõrvale tööjaotusplaanis ettenähtud kohtuniku töökoormusest ja võimaldada kohtunikul töötada osalise 5 Vt Tartu Maakohtu kodukord https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/TartuMK_kodukord.pdf 6 töökoormusega. Nii nähakse tööajotusplaanides ette kohtu esimehe õigus otsustada tööjaotusesse puutuvaid küsimusi oma käskkirjaga (asjade jaotamine kohtumajade vahel, asjade jaotamine kohtumaja sees kohtunike vahel jmt)6. Seega on praktiline vajadus, et kohtu esimees saaks tööjaotusplaani erakorraliselt muuta, olemas ja kohtu esimees võib teatud erandjuhtudel tööjaotusplaani muuta. Erikorra ajal võib kohtu esimehel tekkida vajadus muuta tööjaotusplaani suuremas ulatuses, sest tööjaotusplaanis ettenähtud selle osaline muutmine ei ole piisav, et tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine. Seetõttu vajab esimees suuremaid volitusi kohtu töö korraldamisel. Muudatusega laiendatakse kohtu esimehe pädevust erikorra ajaks. Esimees võib ka erikorra ajal üldkogu kokku kutsuda ja sel juhul muudetakse tööjaotusplaani vastavalt KS § 37 lg-le 4. Ülesannete jäävuse7 põhimõttest tulenevalt ja efektiivse kohtumenetluse tagamiseks ei peaks tsiviil- või haldusasju lahendav kohtunik ressursinappusest tingituna hakkama erikorra ajal lahendama kiireloomulisi kriminaal- ja väärteoasju. See ei välista, et pikemaajalise erikorra ajal ei võiks kohtunike pädevust muuta – seda ei välista ka kehtiv kohtute seadus. Kohtu kodukorras nähakse ette esimese ja teise astme kohtu töökorraldus (KS § 42). Kodukorra kehtestab kohtu esimees kooskõlastatult kohtu üldkoguga. Erikorra ajal võib kohtu esimehel olla vaja teha kiireloomulisi muudatusi kohtu töökorralduses, kuid üldkogu kokkukutsumine võib olla aeganõudev, võimatu või ei ole üldkogu otsustusvõimeline (KS § 35 lg 2). Kohtu töökorralduse tagamiseks täiendatakse seadust ja kohtu esimees võib muuta kehtestatud kodukorda. KS § 382. Seadust täiendatakse §-ga 382. Muudatuse kohaselt võib erikorra ajal kohtu esimees anda kohtunikele juhiseid õigusemõistmise korraldamiseks. Juhiste andmise eesmärgiks on tagada õigusemõistmise korrakohane toimimine. KS § 45 näeb kohtu esimehele ette pädevuse teostada järelevalvet õigusemõistmise korrakohase toimimise ja kohtunike kohustuste täitmise üle. Tegemist on kohtusüsteemi sisemise järelevalvega. Kohtusüsteemi teenistusliku järelevalve puhul tuleb arvestada kohtuniku sõltumatusest tingitud eripäraga. Kohtuniku suhtes on esiteks võimalik vaid õiguspärasuse, mitte otstarbekuse järelevalve, sest seadusega antud raamides on kohtunik pädev oma töökorralduse otstarbekust ise hindama. Eelnev ei keela siiski kohtujuhil teha kohtunikule mittesiduvaid ettepanekuid töö otstarbekamaks korraldamiseks. Teiseks on teenistuslik järelevalve kohtunike puhul võimalik vaid õigusemõistmise korralduse ja kohtuniku üldiste teenistuskohustuste täitmise vallas.8 Kehtiv seadus näeb ette järelevalve teostamise kohtunike üle ja ei keela anda ka mittesiduvaid korraldusi. Erikorra ajaks on oluline anda kohtu esimehele suurem otsustuspädevus, st mittesiduvate korralduste andmine ei ole piisav, et tagada kriisisituatsioonis õigusemõistmise korrakohane toimimine. 6 Vt Tartu Maakohtu ja Viru Maakohtu tööajotusplaanid, kättesaadavad maakohtute kantseleides. 7 Ülesannete jäävuse printsiibi kohaselt täidavad kõik asutused ja muud institutsioonid oma rahuaegseid ülesandeid ka kriisi- ja sõjaajal. 8 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 45 komm. 2.2.1 ja 2.2.2 (I. Pilving). 7 Muudatus annab Riigikohtu esimehele pädevuse erikorra ajal anda kõikidele kohtunikele juhiseid töö korraldamiseks. Ringkonnakohtu esimees võib anda juhiseid oma tööpiirkonna kohtunikele. Samuti võivad nii ringkonnakohtu esimees kui ka Riigikohtu esimees muuta ja kehtetuks tunnistada madalama astme kohtute esimeeste antud juhiseid. Juhised ei tohi kahjustada kohtuniku põhiseaduslikku kohustust lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt. Õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks erikorra ajal vajab kohtu esimees seadusega tagatud juhtimispädevust. Vajalik on aga ka järelevalve kohtu esimehe otsustuste üle. Seadust täiendatakse sätetega, mille kohaselt erikorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks anda kohtunikule juhiseid töö korraldamiseks. Õigusemõistmise korrakohase toimimise juhised on seotud nt kohtuasjade prioriseerimisega, töö ja tööaja korraldamisega. Juhiseid ei saa kohtu esimees anda õigusemõistmise kohta (nt ei saa kohus anda kohtunikule suunist menetleda asju lihtsustatud korras). KS § 383. Seadust täiendatakse §-ga 383. Muudatusega antakse erikorra ajaks osa kohtute haldamise nõukoja pädevuses olevaid ülesandeid Riigikohtu esimehele. Erikorra ajal annab Riigikohtu esimees nõusoleku kohtu tööpiirkonna ja kohtunike arvu määramiseks, kohtu esimehe nimetamiseks ja ennetähtaegseks vabastamiseks ning seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta (§ 41 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5 ning § 41 lõige 2). Kohtute haldamise nõukoda on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest (KS § 40 lg 3). Kuid erikorra ajal võib olla võimatu koguneda üle pooltel liikmetest, samas on vaja tagada kohtu töö toimimine muutunud oludes. Selle tagamiseks läheb osa kohtute haldamise nõukoja pädevuses olevaid nõusoleku või seisukoha andmisi üle Riigikohtu esimehele. Riigikohtu esimees annab nõusoleku kohtu tööpiirkonna ja kohtunike arvu määramiseks, kohtu esimehe nimetamiseks ja ennetähtaegseks vabastamiseks ning seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtete kohta. Kõik nimetatud ülesanded võivad olla erikorra ajal kiireloomulised ja ei saa riskida võimalusega, et kohtute haldamise nõukoda ei ole otsustusvõimeline ning erikorra ajal vajalikud otsused jäävad toppama. Kohtute tööpiirkonnad on kindlaks määratud KS § 10 lg 1, § 18 lg 3 ja § 22 lg 6 alusel antud justiitsministri määrusega. Kohtute tööpiirkonnad hõlmavad ühte või mitut maakonda. Kohtute tööpiirkonnaga on seotud kohtuasjade territoriaalne alluvus. Kohtute tööpiirkondade muutmise vajadus võib erikorra ajal kerkida eelkõige järgmistel juhtudel: asja arutamine ei ole kohtu (kohtumaja) asukohas võimalik (nt on mõne maakohtu kohtumaja hävinud) või kohtunike vähesuse tõttu (nt süütegude massilisuse või kohtunike puuduse tõttu) ei ole võimalik kohtumenetluse läbiviimine mõistliku aja jooksul (PS § 15 võimalik riive). Erikorra ajal võib tekkida vajadus ametisse nimetada uus kohtu esimees või vabastada ennetähtaegselt senine esimees (KS § 41 lg 1 p 5). Kohtu juhtimine erikorra ajal on õigusemõistmise korrakohase toimimise jaoks olulise tähtsusega ja kohtu esimehe 8 nimetamiseks või vabastamiseks nõusoleku andmine Riigikohtu esimehe pädevusse tagab sujuva kohtujuhtimise ka erikorra ajal. Õigusemõistmise tagamiseks ei saa kohtute eelarve jääda erikorra ajal tähelepanuta. Riigikohtu esimehel on piisavalt asjakohast informatsiooni, et anda justiitsministrile kohtute haldamise nõukoja asemel seisukoht kohtute aastaeelarve kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta. KS § 384. Seadust täiendatakse §-ga 384. Muudatus sätestab erikorra ajal kohtuniku ajutise kaasamise teise kohtu koosseisu. Riigikohtu esimees võib erikorra ajal saata maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtuniku teenistusülesandeid täitma väljapoole tema alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. Tegemist saab olla ainult sellise olukorraga, kus õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil, nt kaugkohtupidamisega. Kehtiva seaduse järgi on võimalik suunata kohtuasi lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata (KS § 451) ning kaasata maa- ja ringkonnakohtu kohtunik ajutiselt halduskohtu koosseisu (KS § 452). Kuid võimalik ei ole kohtunike liikumine maakohtute vahel. Erikorra puhul võib esineda vajadus kohtuniku alalise teenistuskoha muutmiseks kohtute tööpiirkondade vahel, et kohtunikud saaksid vajaduse korral lahendada ka teiste kohtute tööpiirkonnas olevaid asju. KS ei ole piisav, et määrata nt Harju Maakohtu kohtunikud ajutiselt lahendama Viru Maakohtu alluvuses olevaid kohtuasju. Muudatus annab võimaluse suunata kohtunikke sinna kohtusse, kus on kohtunike puudus (nt lahendaks see küsimuse, kui Viru Maakohtus ei ole mingil põhjusel piisavalt kohtunikke, kuid samal ajal on Pärnu Maakohtu kohtunikud vähe koormatud). Lisaks annab see võimaluse suunata kohtunikke üle riigi kriisikoldesse ning koonduda ühe kohtu alluvusse. Kohtunike suunamine kriisikoldesse peaks jääma aga äärmuslikuks meetmeks, st olukorraks, kui kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. Kohtuniku kaasamine teise kohtu koosseisu ei vabasta teda asjade läbivaatamisest kohtus, kuhu ta on ametisse nimetatud. Kui kohtuasja lahendamiseks on vaja eriteadmistega kõrgema astme kohtunik suunata esimese astme kohtusse asju lahendama, peaks see olema võimalik. Seetõttu täiendatakse eelnõuga KS-i regulatsiooni nii, et erikorra ajal võib kuni erikorra lõppemiseni saata maakohtu, halduskohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole alalist teenistuskohta teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Seda saab teha Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehele antakse vastav pädevus seetõttu, et kohtunike nõusolekuta üleviimine peaks jääma erandlikuks juhtumiks olukorras, kus muud võimalused õigusemõistmise funktsiooni jätkamiseks on takistatud või muudaksid õigusemõistmise võimatuks. 9 Ülesannete jäävuse9 põhimõttest tulenevalt ja kohtumenetluse tagamiseks mõistliku aja jooksul ei peaks tsiviil- või haldusasju lahendav kohtunik ressursinappusest tingituna hakkama erikorra ajal lahendama kiireloomulisi kriminaal- ja väärteoasju. See ei välista, et pikemaajalise erikorra ajal ei võiks kohtunike pädevust muuta. Teise kohtu koosseisu üleviimisel kohtunikul tekkivaid majutus- ja transpordikulusid ei ole võimalik pidada lähetuskuludeks. See aga tähendab, et nende hüvitamine tuleb seaduses eraldi reguleerida, sest kohtunikult ei saa eeldada elamispinna olemasolu teises asukohas. Ka ei saa eeldada, et sunnitud üleviimise korral, mis on ilmselgelt ka ajutine, peaksid peamise elukoha ja kohtu vahet sõitmisest tekkivad transpordikulud jääma kohtuniku kanda. KS § 385. Seadust täiendatakse §-ga 385. Muudatuse kohaselt erikorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale, maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Vastav muudatus viiakse sisse ka KrMS § 18 lg-sse 11. KS § 102 sätestab, et rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus kohtumenetluse seadustes sätestatud alustel ja korras. Rahvakohtunikul on võrdsed õigused kohtunikuga. Erikorra ajal võib olla rahvakohtunike kaasamine õigusemõistmisse raskendatud või võimatu. Rahvakohtunike viibimiskohad võivad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude rahvakohtuniku kohustuste täitmisest. Selleks et tagada õigusemõistmise toimimine, täiendatakse seadust nii, et rahvakohtunikud ei osale õigusemõistmises erikorra ajal. Nendes kohtuasjades jätkab kohtunik ainuisikuliselt õigusemõistmist ka peale erikorra lõppu. KS § 386. Seadust täiendatakse §-ga 386. Muudatusega nähakse ette kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused erikorra ajal. Riigikohtu esimees võib erikorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata. Täiskogul valitud omavalitsusorganite liikmete volitused pikenevad KS § 38 lõike 8 kohaselt. Riigikohtu üldkogu võib valida täiskogu asemel uusi kohtunikest asendusliikmeid. Erikorra ajal ei ole usutav, et kõigil kohtunikest omavalitsusorganite liikmetel on võimalik või otstarbekas tegevust jätkata. Kuid kui selleks on siiski vajadus, võimaldab muudatus olemasolevate liikmete ametiaega pikendada ja annab Riigikohtu üldkogule kohtunikest asendusliikmete valimise pädevuse. Tegemist on võimalusega, mitte kohustusega. Täiskogu kogunemine ei ole seadusega keelatud juhul, kui selleks siiski tekib vajadus ja võimalus. KS § 387. Seadust täiendatakse §-ga 387. Muudatuse kohaselt võib juhul, kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erikorra ajal, justiitsminister tema ametiaega pikendada. Vajalik on kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolek. Erikorra ajal pikendatud ametiajaga kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erikorra lõppemisest arvates. 9 Ülesannete jäävuse printsiibi kohaselt täidavad kõik asutused ja muud institutsioonid oma rahuaegseid ülesandeid ka kriisi- ja sõjaajal. 10 Maa- ja halduskohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks (KS § 12 lg 1 ja § 20 lg 1). Ringkonnakohtu esimees nimetatakse teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks (KS § 24 lg 1). Kohtu esimehe saab nimetada kõigi nimetamise ajal ametis olevate esimese ja teise astme kohtunike seast. Seega tuleb sobiv kandidaat valida määrateltud isikute ringist. Seetõttu erineb kohtute juhtimine teiste riigiasutuste juhtimisest ja vajalik on kehtestada erikorra ajaks erisus tagamaks kohtute toimimine kriisi olukorras. Kohtute seadus ei näe ette kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku (KS § 12 lg 10). Kohtu esimehe äraoleku ajal asendab teda tema enda määratud kohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem teenistuses olnud kohtunik või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kohtunik (KS § 12 lg 6). Erikorra ajal tuleb tagada stabiilne kohtu juhtimine ja vahetada välja võimalikult vähe kohtu esimehi, et ei oleks ohtu sobimatute isikute nimetamiseks kiirkorras. Kriisiks valmistudes on mõistlik, et kohtu esimees on varem kindlaks määranud enda asendamise korra. Kui aga esimees ei ole endale asendajat määranud, siis on kohtu esimeheks kõige kauem teenistuses olnud kohtunik. Suurima staažiga kohtunik ei pruugi nõus olla erikorra ajal kohtu juht olema. Samuti võib erikorra ajal olla keeruline uue kohtu esimehe leidmine ametis olevate kohtunike seast. Otsuseid tuleb teha kiirelt ja ametis olev kohtu esimees on selleks tõenäoliselt kõige pädevam. Kohtu esimehe ametikoht on kriisiolukorras sedavõrd oluline, et ei saa olla täitmata. Tegemist on kriisi lahendamise seisukohast kriitilise tähtsusega ametikohaga. Muudatus annab võimaluse pikendada erikorra ajal esimehe ametiaega. Kohtu esimehe ametiaja pikendamise korral on tegemist ministri kaalutlusõigusega, tegemist ei ole automaatse ametiaja pikenemisega. Kohtu esimehe ametiaega võib pikendada kuni kuueks kuuks erikorra lõppemisest. Selline pikendamine võimaldab kasutada paindlikku lähenemist, näiteks võib esimehe ametiaega pikendada erikorra ajal ka ainult neljaks kuuks. Peale mida võib ametis jätkata kohtu esimehe asendaja (KS § 12 lg 6) või nimetatakse ametisse uus kohtu esimees (KS § 12 lg 1). Kui kohtu esimees ei soovi esimehena jätkata, siis toimub tema asendamine vastavalt KS § 12 lg-le 6. Samuti säilib võimalus nimetada kohtule uus esimees (KS § 12 lg 1). Kohtu esimehel, kelle ametiaega pikendati KS § 387 alusel, on võimalus jätkata kuni kuus kuud erikorra lõppemisest arvates. Kuus kuud on piisav aeg, et läbi viia konkurss ja nimetada ametisse uus kohtu esimees. 3.2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse halduskohtumenetluse seadustikku HKMS § 951. HKMS-i täiendatakse §-ga 951. Muudatusega sätestatakse, et erikorra ajal võib kohus menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Selliseks asjaoluks võib olla poole või kolmanda isiku hõivatus riigikaitseliste kohustustega (sarnane alus nagu poolest või kolmandast isikust tulenev mõjuv põhjus HKMS §-s 94) või ka 11 tunnistaja, tõlgi või kohtu enda mobiliseeritus. Sõjaseisukorra ajal võib tekkida ka olukord, kus ei ole teada, kas pool või kolmas isik on elus, ja seda ei ole võimalik mõistlikult kontrollida (osaliselt kattuv HKMS § 92 lg-s 1 sätestatud alusega). Samuti võib sõjaseisukorra ajal tekkida olukord, kus korrakohase kohtupidamise ja haldusmenetluse läbiviimine on raskendatud (vrd HKMS § 95 lg 1). Vaatamata võimalikule kattuvusele seni HKMS-is menetluse peatumist ja peatamist reguleerinud sätetega on erakorraline seisukord või sõjaseisukord iseenesest selline asjaolu, kus õiguspärane kohtumõistmine ei pruugi olla võimalik. Nii võivad menetlusosaliste viibimiskohad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete tõttu või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude menetluskohustuste täitmisest. Samas ei puuduta need piirangud ja kohustused kogu elanikkonda ning seetõttu peab kohus otsustama menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel konkreetse juhtumi ning poolte ja kolmandate isikutega seotud asjaolusid silmas pidades. Kohtuasjades, kus kohtupidamine on võimalik, tuleb kohtul õigusemõistmise funktsiooni jätkuvalt täita. Seetõttu on otstarbekas näha erikorra jaoks ette eraldi menetluse peatamise regulatsioon. HKMS § 133 lg 4. HKMS §-i 133 täiendatakse lõikega 4. Muudatuse kohaselt võib kohus erikorra ajal oma õiglase äranägemise kohaselt asja läbi vaadata lihtsustatud korras, kui erikorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive. Täiendusega antakse kohtule täiendav volitus lihtsustatud korras haldusasja lahendamiseks. Vastavalt HKMS § 133 lõikele 1 võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Lihtmenetluse (vt HKMS § 133) legitiimne eesmärk on kohtusüsteemi tõhus toimine ja menetlusökonoomia. Samuti võimaldab lihtmenetlus saavutada mõistlikku menetlusaega. Nende eesmärkide asjakohasust on EIK korduvalt kinnitanud10, samuti on Riigikohus pidanud nimetatud väärtusi üldmenetlusest loobumist õigustavaks legitiimseks eesmärgiks11. Erikorra ajal kaaluvad õigusemõistmise tõhusus, menetlusökonoomia ja riigi ressursside koondamise vajadus üles isiku huvi osaleda üldises korras kohtumenetluses. Seetõttu antakse eelnõu § 133 lõikega 11 kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras juhul, kui erikorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive. Õiguste riive intensiivsus ei ole seejuures seotud konkreetse rahalise väärtusega, vaid seda hindab kohus igas kohtuasjas kaalutlusõiguse alusel, sh siis, kui tegemist on rahalise nõudega. Tuleb silmas pidada, et lihtmenetlus ei tähenda kohtumenetluse poole jaoks tema menetlusõiguste minetamist, vaid tema õigusi järgitakse vähemaid üldisele kohtumenetlusele 10 Nt EIK otsus Schuler-Zgraggen vs. Šveits, 24.06.1993, 14518/89, punkt 58; Döry vs. Rootsi, 12.11.2002, 28394/95, punkt 41. 11 RKPJKo 19.04.2011, 3-4-1-13-10, punkt 57. 12 omaseid formaalseid nõudeid järgides. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagades seejuures menetlusosaliste põhiõiguste ja - vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulates menetlusosalise tema taotlusel ära (HKMS § 134 lõige 1). Lihtmenetlus on asja kiiremale läbivaatamisele ja paindlikkusele tuginev asja läbivaatamise vorm, milles isiku õigusi ei jäeta kuidagi kaitseta. Kohus vaatab asja sisuliselt läbi ning kontrollib igakülgselt vaidlustatud haldusakti, toimingu jms sisulist õiguspärasust. HKMS § 169 lg-d 1 ja 2. HKMS § 169 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõna „Lihtmenetluses“ asendatakse tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses“. Kuna § 133 määratleb ära lihtmenetluse tingimused ja annab menetluse korra, siis on oluline, et oleks selge, et § 169 lg 1 ja 2 kohalduksid nendele lihtmenetluse asjadele, mille tingimused on määratletud § 133 lg-tes 1 ja 2. Lisaks on oluline, et erisused ei kohalduks muudele asjadele, mille suhtes võib lihtmenetlust kohaldada (§ 133 lg 11). 3.3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku. KrMS § 18 lg 11. Muudatuse kohaselt erikorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale, maakohtus mõistab neis asjus õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erikorra ajal võib olla rahvakohtunike kaasamine õigusemõistmisse raskendatud. Rahvakohtunike viibimiskohad võivad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude rahvakohtuniku kohustuste täitmisest. Selleks et tagada õigusemõistmise toimimine, täiendatakse seadust nii, et erikorra ajal ei osale rahvakohtunikud õigusemõistmises. 3.4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikku. TsMS § 3551. Muudatuse kohaselt võib kohus erikorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kehtiva TsMS §-de 355 ja 356 kohaselt võib kohus menetluse peatada mõjuval põhjusel või teise menetluse tõttu. TsMS § 355 kohaselt võib poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. TsMS § 356 lg 1 kohaselt võib kohus peatada menetluse kuni teise menetluse lõppemiseni, kui otsus sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on teise käimasoleva kohtumenetluse ese või mille olemasolu peab tuvastama haldusmenetluses või muus kohtumenetluses. Kumbki nimetatud alustest ei võimalda menetlust peatada erikorrast tekkinud vajaduse tõttu iseenesest, tuvastamata selle mõju poolele või kolmandale isikule või tuvastatavatele õigussuhtele. 13 Täiendus võimaldab kohtul erikorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Selliseks asjaoluks võib olla lisaks poole hõivatusele riigikaitseliste kohustustega (sarnane alus nagu poolest tulenev mõjuv põhjus TsMS §-s 355) ka tunnistaja, tõlgi või kohtu enda mobiliseeritus. Sõjaseisukorra ajal võib tekkida ka olukord, kus ei ole teada, kas pool on elus, ja seda ei ole võimalik mõistlikult kontrollida (osaliselt kattuv TsMS § 353 lg-s 1 sätestatud alusega). Samuti võib sõjaseisukorra ajal tekkida olukord, kus korrakohase kohtupidamise ja haldusmenetluse läbiviimine on raskendatud (vrd TsMS § 356 lg 1). Vaatamata võimalikule kattuvusele seni TsMS-is menetluse peatumist ja peatamist reguleerinud sätetega on erakorraline seisukord või sõjaseisukord iseenesest selline asjaolu, kus korrakohane õigusemõistmine ei pruugi olla võimalik. Nii võivad menetlusosaliste viibimiskohad muutuda evakuatsiooni, riigikaitseliste kohustuste täitmise vms tõttu, teated ei pruugi jõuda adressaatideni sideteenuste häirete või postiteenuse katkemise tõttu, riigikaitselise kohustusega isikud ei pruugi olla võimelised isegi aegsasti kohut olulistest asjaoludest teavitama, rääkimata kohtuistungile ilmumisest või muude menetluskohustuste täitmisest. Samas ei puuduta need piirangud ja kohustused kogu elanikkonda ning seetõttu peab kohus otsustama menetluse peatamise kaalutlusõiguse alusel konkreetse juhtumi ning pooltega seotud asjaolusid silmas pidades. Kohtuasjades, kus kohtupidamine on võimalik, tuleb kohtul õigusemõistmise funktsiooni jätkuvalt täita. Seetõttu on otstarbekas näha erikorra jaoks ette eraldi menetluse peatamise regulatsioon. TsMS § 405 lg 4. Muudatusega sätestatakse, et erikorra ajal võib kohus kõiki hagiasju menetleda TsMS § 405 lõigetes 1–3 sätestatud viisil ja korras, kui erikorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus menetleda hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Erikorra ajal kaaluvad õigusemõistmise tõhusus, menetlusökonoomia ja riigi ressursside koondamise vajadus üles isiku huvi osaleda üldises korras kohtumenetluses. Seetõttu antakse eelnõuga kohtule volitus vaadata asi läbi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui erikorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Õiguste riive intensiivsust ei ole seotud konkreetse rahalise väärtusega, vaid seda hindab kohus kaalutlusõiguse alusel ka siis, kui tegemist on rahalise nõudega. Tuleb silmas pidada, et lihtmenetlus ei tähenda poole jaoks tema menetlusõiguste minetamist, vaid tema õigusi järgitakse lihtsustatult ja vähemaid formaalseid nõudeid järgides. Lihtmenetluses järgib kohus üksnes tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise ära tema taotlusel (TsMS § 405 lg 2). TsMS § 444 lg 2 ja 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kohus menetleb“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud“; 14 Kuna § 405 määratleb lihtmenetluse hagi tingimused ja annab menetluse korra, siis on oluline, et oleks selge, et § 444 lg 2 ja 4 kohalduksid nendele lihtmenetluse asjadele, mille tingimused on määratletud § 405 lg-s 1 (väikese väärtusega asjad). Lisaks on oluline, et erisused ei kohalduks muudele asjadele, mille suhtes võib lihtmenetlust kohaldada (§ 405 lg 4). TsMS § 666 lg 2. Muudatusega asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 4“. Muudatus on seotud TsMS § 405 täiendusega, millega lisatakse paragrahvile lõige 4. Kui hagi menetletakse erikorra ajal lihtsustatud korras, siis hagi menetlusse võtmata jätmise, hagi läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või kaja alusel menetluse taastamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab üks ringkonnakohtu kohtunik. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Halduskohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muudatustega avalduvad HÕNTE 12 § 46 tähenduses sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud kohtupersonal ning menetlusosalised. Kohtu all peetakse silmas menetlejaid, rahvakohtunikke ja kohtuametnikke. Eesti esimeses ja teises kohtuastmes on kokku 235 kohtunikukohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes töötab 224 kohtujuristi ja 54 kohtunikuabi. Kokku on kohtutes 1002 ametikohta13. Kavandatud muudatuste sihtrühmaks on kõik esimese ja teise astme kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid ja kohtusekretärid, kelle erikorra aegset töökorraldust muudatused puudutavad. Menetlusosalisteks on konkreetsesse kohtuasjasse puutuvad isikud, nagu kahtlustatav, süüdistatav, õigeksmõistetu, prokurör, esindaja, hageja, kostja, kaebaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Prokuratuuri prokuröride arv on 19114. Eesti Advokatuuris on 31.12.2021 seisuga 731 vandeadvokaati ja 340 vandeadvokaadi abi15. Isikuid, kellel oli kokkupuude kohtumenetlusega või kes osalesid kohtumenetluses 2020. a, on kohtute infosüsteemi andmetele tuginedes 75 395 (kellest 64 081 olid füüsilised isikud ja 11 314 juriidilised isikud). Muudatused, mis puudutavad kohtuistungite pidamise võimalikkust nädalavahetusel, erikorra ajaks kohtu esimehe pädevuse laiendamist, kohtuniku kaasamist teise kohtu koosseisu, 12 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 13 Andmed on saadud personalistatistika arvestusprogrammist 14 Prokuratuur. https://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur/personal 15 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur 15 kohtuasja menetlemist lihtsustatud korras või menetluse peatamist, mõjutavad kõiki kohtu ametnikke ja menetlusosalisi. Võimalikud mõjud erikorras on hinnangulised, kuna kõikide erireeglite rakendamine ei ole otseselt seotud erikorra väljakuulutamisega, vaid tulenevad konkreetsest olukorrast ning selles olukorras vahetust ohust tulenevate küsimuste lahendamiseks vajalike meetmete rakendamisest. Seetõttu on allpool nimetatud kavandatavate muudatuste mõjude puhul tegemist hinnanguliste võimalike mõjudega, mis võiksid kaasneda erikorra ajal läbiviidavate menetlustega. 6.1. Kavandatav muudatus: tsiviil- ja halduskohtumenetluses asja menetluse peatamine või menetlemine lihtsustatud korras 6.1.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Kõige olulisem mõju avaldub just kohtutele. Eelnõus toodud regulatiivsetel lahendustel on kohtunike koormusele ja töökorraldusele otsene mõju. Muudatus annab võimaluse mõjuval põhjusel, kui nt riigil tekib ressursipuudus või ei ole võimalik tagada asja lahendamist kohtus, peatada kohtuasja menetlus. Erikorra ajal suudetakse sama ressursi juures menetleda rohkem asju. Muudatused aitavad kaasa tõhusa õiguskaitse toimimisele ka erikorra ajal. Laialdasem lihtmenetluse rakendamine peaks võimaldama suuremat menetlusökonoomiat kohtusüsteemile. 6.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Sihtrühmaks on ka kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku. Statistikaameti andmetel16 elas 01.01.2021 Eestis 1 330 068 inimest, kellest kohtumenetlusega puutus kokku ligikaudu 4,8% ehk väga väike osa. Kuna inimene puutub keskmiselt kohtumenetlusega kokku juhuslikult ja harva, on muudatuse mõju talle ebaoluline ja väike. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna erikorra erisused (kohtuasjade menetluse peatamise ja täiendav lihtmenetluse võimalus) teenivad kohtumenetluse osaliste ja riigi menetlusökonoomia huve. Muudatustega tagatakse ka erikorra ajal mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid. Väheneb isikute halduskoormus ja menetlusosaline saab kiiremini õigusliku kaitse kohtult. 6.2. Kavandatav muudatus: kohtuniku ajutine määramine teise sama astme või madalama astme kohtusse 6.2.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Kõige olulisem mõju avaldub just maakohtule. Eelnõus toodud regulatiivsetel lahendustel on kohtunike koormusele, töökorraldusele ja heaolule tugev ja otsene mõju. Kohtunikud, kelle 16 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 16 tööpiirkonnas on erikorra ajal tekkinud suurem töökoormus, saavad õigusemõistmise toimimiseks abi ja nende koormus ei suurene ebamõistlikult. Mõju menetlejatele on positiivne. Muudatus annab võimaluse suunata kohtunikke vajaduse korral ametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse, kui on vaja ootamatult ja kiiresti lahendada süüteoasju ning erikorrast tulenevatel põhjustel ei ole see kohtunike puuduse tõttu selles kohas võimalik. Kohtunike suunamine kriisikoldesse on äärmuslik meede, st seda rakendatakse olukorras, kui kohtu tööpiirkonnas ei ole ressursi ümberjagamisega võimalik asju lahendada. Sellega tagatakse, et kohtunikke on võimalik üle riigi suunata kriisikoldesse ning juhul, kui selleks on eriteadmistega kõrgema astme kohtunik vaja suunata esimese astme kohtusse asju lahendama, siis saab seda teha. 6.2.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Sihtrühmaks on ka kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel17 elas 01.01.2021 Eestis 1 330 068 inimest, kellest kohtumenetlusega puutus kokku ligikaudu 4,8% ehk väga väike osa. Kuna inimene puutub keskmiselt kohtumenetlusega kokku juhuslikult ja harva, on muudatuse mõju talle ebaoluline ja väike. Nende inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, erikorra ajal on tagatud õigusemõistmine toimimine. Kohtunike teise kohtusse suunamise tulemusena tagatakse ka erikorra ajal mõistlik menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid. 6.3. Kavandatav muudatus: kohtu esimehe pädevuse laiendamine (juhiste andmine, tööjaotusplaani muutmine) 6.3.1. Mõju menetlejatele ja kohtu korraldusele Kõige olulisem mõju avaldub just kohtutele. Eelnõus toodud regulatiivsetel lahendustel on kohtunike töökorraldusele tugev ja otsene mõju. Muudatusega tõhustatakse kohtu juhtimist erikorra ajaks. Muudatus võimaldab kohut juhtida efektiivsemalt, suurendab kohtumenetluse kvaliteeti ja õigusemõistmise usaldusväärsust. Muudatuse mõju on positiivne, kuna tagatakse õigusemõistmise korrakohane toimimine ka erikorras. 6.3.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele Kohtumenetluses osalevate isikute jaoks on muudatuse mõju positiivne, kuna efektiivne ja tõhus töökorraldus tagab kohtutes mõistliku menetlusaja ka erikorra ajal. 6.4. Muudatuste mõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele 17 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv 17 Planeeritavad muudatused mõjutavad füüsiliste ja juriidiliste isikute halduskoormust. Muudatuste tulemusena väheneb halduskoormus võrreldes sellega, milline ilma sekkumiseta oleks võinud see erikorra tõttu olla. Efektiivne töökorraldus ja menetluse kiirendamine erikorra ajaks tähendab väiksemat halduskoormust. Puutumus on seotud kriisiolukorra ulatuse ja olemusega, kuid eeldatavasti mõjutab regulatsioon väikest osa ettevõtjatest. Muudatuste kohaselt kohtumenetlus kiireneb ning sellega lüheneb ettevõtja jaoks õigusvaidluse lahendamise tähtaeg. Majandustegevuse seisukohalt on oluline eelkõige õigusrahu saabumine. See tagab ettevõtja jaoks selguse, kas ja millises ulatuses saab ta majandustegevusega jätkata või peab alluma piiravatele meetmetele. Konkreetse mõju olulisus sihtrühmale sõltub suurel määral sellest, kui palju on vaja erandlikke menetlusreegleid rakendada ja mil määral erineb nende rakendamise olukord. Kohtuväliselt ning kohtumenetluses saavutatav tulemus sõltub sellest, milline oleks tavatingimustes toimunud menetlus ja selle tulemusena saavutatu. Muudatus ei avalda sihtrühmale olulist mõju. 6.5. Muudatuste mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, nende kuludele ja tuludele Muudatused kiirendavad ja lihtsustavad riigiasutuste ja KOV-ide osalemist halduskohtu- ja tsiviilkohtumenetluses ning võimalikud õiguslikud vaidlused saavad kiiremini lahendatud. Kiirem kohtumenetlus kiirendab ühetaolise ja selge kohtu- ja halduspraktika kujundamist ning võimaldab kaitseolukorras säästlikult kohtute ressursse kasutada. Kuna kriisiolukorra saabumine ja seetõttu erireeglite kohaldamise tõenäosus on väike, siis on ka mõju sihtrühmale väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Kavandatavate muudatustega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele otseseid tulusid. Eelnõus välja pakutud lahendused võimaldavad menetluste kiiremat ja tõhusamat läbiviimist erikorra ajal. Kohtunike ühest kohtust teise suunamisega lisarahastust ei kaasne. Juhul kui lisarahastuse vajadus peaks erikorra ajal kohtunike oodatust suuremate lähetuskulude tõttu siiski tekkima, saab kohus pöörduda vastava taotlusega Justiitsministeeriumi poole, kelle hallata on kohtute eelarve reserv erakorraliste kulutuste katteks. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, kuna tehtavate muudatuste puhul tagab üldine vacatio legis adressaatidele piisava aja regulatsiooniga tutvumiseks ning oma tegevuste planeerimiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 18 Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Presidendi Kantseleile, Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile ja Riigiprokuratuurile. 19  EELNÕU 25.09.2022 Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadus (erakorralise või sõjaseisukorra aegne kohtupidamine) § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kriminaalasja kiirmenetluses lahendamiseks, väärteo eest karistuse mõistmiseks, tõkendi kohaldamise või haldustoiminguks loa andmise otsustamiseks või kui kohus leiab, et see on õigusemõistmise huvides vajalik, võib kohtuistungit pidada ka muul ajal.“; 2) seadust täiendatakse 51. peatükiga järgmises sõnastuses: „51. peatükk KOHTUKORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE VÕI SÕJASEISUKORRA AJAL § 381. Kohtu esimehe pädevus muuta kohtu tööjaotusplaani ja kohtu kodukorda Kohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal käskkirjaga muuta kohtu tööjaotusplaani ja kodukorda, kui see on vältimatult vajalik õigusemõistmise korrakohaseks tagamiseks. § 382. Kohtu esimehe juhised õigusemõistmise korraldamiseks (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohtu esimees õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks kohtus anda kohtunikule juhiseid töö korraldamiseks, sealhulgas tööaja ja -koha kohta. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib ringkonnakohtu esimees anda ringkonnakohtu tööpiirkonna maa- ja halduskohtunikele juhiseid töö korraldamiseks ning muuta ja kehtetuks tunnistada madalama astme kohtu esimehe antud juhiseid. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu esimees anda maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunikele juhiseid töö korraldamiseks ning muuta ja kehtetuks tunnistada madalama astme kohtu esimehe antud juhiseid. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhis ei tohi kahjustada kohtuniku kohustust lahendada kohtuasi sõltumatult ja oma siseveendumuse kohaselt. § 383. Kohtute haldamise nõukoja ülesannete osaline üleandmine Riigikohtu esimehele 1 Käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud nõusoleku kohtu tööpiirkonna ja kohtunike arvu määramisel ning kohtu esimehe nimetamisel ja ennetähtaegsel vabastamisel, samuti sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud seisukoha kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise põhimõtete kohta annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtu esimees. § 384. Kohtuniku ajutine kaasamine teise kohtu koosseisu (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohtu esimees kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni saata maa-, haldus- või ringkonnakohtu kohtuniku tema nõusolekuta teenistusülesandeid täitma väljapoole tema alalist teenistuskohta teise sama või madalama astme kohtusse, kui õigusemõistmise korrakohast toimimist ei ole võimalik tagada muul viisil. (2) Kohtuniku üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel säilib kohtunikule tema ametipalk. (3) Kui kohtunik menetleb kohtuasja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul väljaspool selle kohtu piirkonda, milles asub tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud. § 385. Rahvakohtuniku osalemise erisused Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. § 386. Kohtunike täiskogu ja valitud omavalitsusorganite erisused (1) Riigikohtu esimees võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohtunike täiskogu kokku kutsumata. (2) Täiskogul valitud omavalitsusorgani kohtunikust liikme ametiaeg pikeneb käesoleva seaduse § 38 lõike 8 kohaselt. (3) Kui valitud omavalitsusorgan muutuks liikme väljalangemise tõttu otsustusvõimetuks, võib uue kohtunikust asendusliikme valida täiskogu asemel Riigikohtu üldkogu. Asendusliikme ametiaeg kehtib, kuni täiskogu valib uue asendusliikme. § 387. Kohtu esimehe ametiaja pikenemine Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib valdkonna eest vastutav minister kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada. Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates.“. § 2. Halduskohtumenetluse seadustiku muutmine Halduskohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 951 järgmises sõnastuses: 2 „§ 951. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.“; 2) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt asja läbi vaadata lihtsustatud korras, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive.“; 3) paragrahvi 169 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „Lihtmenetluses“ tekstiosaga „Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses“. § 3. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustiku § 18 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal rahvakohtunik õigusemõistmises ei osale. Maakohtus mõistab sel ajal õigust maakohtunik ainuisikuliselt. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel jätkab maakohtunik ainuisikuliselt õiguse mõistmist nendes kohtuasjades, milles rahvakohtunik ei osalenud.“. § 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine Tsiviilkohtumenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikku täiendatakse §-ga 3551 järgmises sõnastuses: „§ 3551. Menetluse peatamine erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetluse peatada, kui asja menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu.“; 2) paragrahvi 405 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohus kõiki hagiasju menetleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud viisil ja korras, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles hagiga kaitstava õiguse riive või hagiga kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.“; 3) paragrahvi 444 lõiget 2 ja lõike 4 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „kohus menetleb“ tekstiosaga „käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud“; 4) paragrahvi 666 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 4“. 3 Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn „…“ … 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………. 2022. a 4