Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 20.09.2022 nr 7-4/22-7 Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra kinnitamine Riigikohtu kodukorra p 42.3. alusel ja kooskõlastatult Riigikohtu esimehega 1. Kinnitan Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra. 2. Tunnistan kehtetuks Riigikohtu direktori 25.06.2020 käskkirjaga nr 7-4/20-3 kinnitatud „Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra“. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Kaljumäe Lisad: Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise kord Evakuatsiooniplaanid  0 korruse evakuatsiooniplaan I korruse evakuatsiooniplaan II korruse evakuatsiooniplaan III korruse evakuatsiooniplaan  KINNITATUD Riigikohtu direktori 20.09.2022. a käskkirjaga nr 7-4/22-7 RIIGIKOHTU HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMISE KORD ÜLDSÄTTED 1. Riigikohtu hädaolukorras tegutsemise korra (edaspidi kord) eesmärk on tagada valmisolek hädaolukorraks ja hädaolukorra lahendamine võimalikult väikese kahjuga Riigikohtu teenistujatele, külalistele ja varale. 2. Korras kirjeldatud tegevusjuhiseid rakendatakse ka hädaolukorra ohu korral. 3. Hädaolukorrast teavitab ATS-i sireen (kaks järjestikust või üks katkematu pikk) või hädaolukorra juht või juhtimisstruktuuri liige muul viisil. 4. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. hädaolukord- ootamatu sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab Riigikohtu territooriumil inimeste elu, tervist, vara või mis võib tekitada ulatuslikku majanduslikku kahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid Riigikohtu töös ning mille lahendamiseks on vajalik operatiivteenistuste (Politsei ja Piirivalveamet, Päästeamet, kiirabi jt) kaasamine; 4.2. hädaolukorra oht- olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel võib lähitulevikus areneda hädaolukorraks; 4.3. hädaolukorra juhtimisstruktuur- kordnik ja turvaspetsialist (edaspidi kordnik), haldusspetsialist, majandusosakonna juhataja, direktor; 4.4. hädaolukorra juht- teenistuja, kes juhib hädaolukorra lahendamist (haldusspetsialist), tema puudumisel kordnik; 4.5. evakuatsiooni koordinaator- selleks väljaõppe või juhendamise saanud teenistuja, kes viib läbi evakuatsiooni tema vastutada olevas kohtuhoone osas; 4.6. evakuatsiooniplaan- hoone korruse evakuatsiooniala joonis, mis kirjeldab graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, evakuatsiooniteede, tulekahju teatenuppude ja tulekustutite ning hädaolukorras kasutatavate telefonide asukohti; 4.7. ATS- automaatne tulekahjusignalisatsioon; 4.8. mõisteid „teenistuja“, „kordnik“, „külaline“ ja „kohtuhoone“ kasutatakse Riigikohtu turvaeeskirjas toodud tähenduses. 5. Kord ja hädaolukorra lahendamiseks hädaolukorra juhi, juhtimisstruktuuri kuuluva teenistuja, evakuatsioonikoordinaatori, aga samuti kaasatud operatiivteenistuse korraldused on täitmiseks kõigile teenistujatele ja külalistele. 6. Teenistujad, sealhulgas hädaolukorra juht ja teised juhtimisstruktuuri liikmed, tegutsevad hädaolukorras ennast ja teisi isikuid ohtu seadmata ning üksteist abistavalt. 7. Korra uuendamise, hädaolukorra lahendamiseks vajalike ressursside ja tegevuste sh. koolituste, õppuste, planeerimise ja läbiviimise eest selleks eraldatud vahendite piires vastutab majandusosakond. OHUST TEAVITAMINE 8. Teenistuja teavitab viivitamatult kohtuhoones avastatud: 8.1. tulekahjust, hõigates korduvalt valjuhäälselt „TULEKAHI“ ja lähima tulekahju teavitusnupu abil, seejärel kordnikku, kordniku puudumisel häirekeskust (tel 112) ja vähemalt ühte hädaolukorra juhtimisstruktuuris nimetatud isikut; 8.2. ründest, vandalismist, kahtlase eseme leidmisest, pommi või muu ähvarduse saamisest või muust olukorrast, mida teenistuja hindab ohtlikuks, kordnikku; kordniku puudumisel häirekeskust (tel 112) ja vähemalt ühte hädaolukorra juhtimisstruktuuris nimetatud isikut. 9. Kordnik teavitab pärast häirekeskuse teavitamist vähemalt veel ühte juhtimisstruktuuri liiget. Hädaolukorra juhtimisstruktuuri liige, kes saab ohust või hädaolukorrast kordnikult või teenistujalt teavituse, teavitab teisi juhtimisstruktuuri liikmeid ning Riigikohtu esimeest. 10. Olukorras, kui tavapärane sidelahendus ei ole võimalik või on ülekoormatud kasutatakse operatiivteenistujatega info vahetamiseks kriisiaja sidelahendust ESTER (kaks telefoni, millest üks riigikohtu esimehel ja teine majandusosakonnal). JUHTIMINE HÄDAOLUKORRAS 11. Hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorra juht, kelleks on haldusspetsialist, tema puudumisel on hädaolukorra juhiks kordnik. Ajal, mil kohtuhoone on suletud, kuid teenistujad kasutavad kohtuhoonet omal vastutusel, on hädaolukorra juhiks esimesena kohale jõudnud juhtimisstruktuuri liige. 12. Hädaolukorra juht: 12.1. annab ülesandeid hädaolukorra juhtimisstruktuuri kuuluvatele teenistujatele; 2  12.2. otsustab ohuolukorrast tulenevalt, kas ja millises ulatuses tuleb tegutseda erinevalt hädaolukorra korras sätestatust ning annab selleks õigeaegselt asjakohaseid korraldusi; 12.3. tagab infovahetuse operatiivteenistustega. 13. Hädaolukorra juhtimisstruktuuri liikmed, kes viibivad hädaolukorrast teadasaamisel kohtuhoones, kogunevad viivitamatult aatriumi. Töö ajal väljaspool kohtuhoonet viibivad juhtimisstruktuuri liikmed saabuvad viivitamatult ja töövälisel ajal esimesel võimalusel kohtuhoonesse. Kui olukord ei võimalda kasutada aatriumi või kohtuhoonet, kogunetakse evakueeritute kogunemisalas. KOHTUHOONEST EVAKUEERIMINE 14. Kohtuhoonest evakueerumise vajadusel (ATS-i sireen või vastava teate saamisel) katkestatakse viivitamatult käimasolevad tegevused ning lahkutakse kohtuhoonest evakueeritute kogunemisalasse (territoorium kohtuhoone esise parkla taga kuni seda vahetult piiravate kõnniteedeni). Selleks tegutsetakse järgmiselt: Kordnik 15. Kordnik viivitamatult: 15.1. otsustab ohu asjaoludest lähtuvalt, missuguseid evakuatsiooniteid ei tohi kasutada ja teavitab sellest evakuatsiooni koordinaatoreid; 15.2. teeb infosüsteemist kindlaks kohtuhoones viibivate isikute arvu ja trükib kohtuhoones viibivate teenistujate nimekirja; 15.3. saades ka viimaselt evakuatsiooni koordinaatoril kinnituse, et kõik isikud on väljunud või olles selle ise välja selgitanud, liigub evakueeritute kogunemisalasse; 15.4. saades evakuatsiooni koordinaatoritelt teada evakueeritute kogenemisalas olevate isikute arvu, tuvastab võimalikud puudujad, teavitab tulemustest hädaolukorra juhti/ kohale jõudnud operatiivteenistust. 16. Kui kohtuhoones on samaaegselt mitu kordnikku, viibib üks kordnik alaliselt oma tööruumis/ aatriumis kuni evakuatsiooni lõpuni, kui olukord seda võimaldab. Evakuatsiooni koordinaator 17. Evakuatsiooni koordinaator (tööpäeviti ajavahemikus 8:00-17:00) viivitamatult: 17.1. liigub talle määratud tööalasse (koridor või osa sellest, osa kohtuhoonest); 17.2. teavitab valjuhäälselt kohtuhoonest lahkumise vajadusest ja kordab seda vajadusel ruumide kontrollimisel; 3  17.3. teavitab evakuatsioonitee, mida saab kasutada; 17.4. kontrollib üle töö- ja üldkasutatavad ruumid ning veendub, et isikud oleksid neist lahkunud, sulgeb vajadusel ruumi aknad ja ukse; 17.5. teavitab kordnikku, kui isik ei suuda omal jõul või teiste abil kohtuhoonest lahkuda või keeldub seda tegemast; 17.6. kui kõik isikud on tema tööalast lahkunud, teavitab sellest kordnikku ja lahkub samuti evakueeritute kogunemisalasse; 17.7. esimesena evakueeritute kogunemisalasse jõudnud evakuatsiooni koordinaator peab arvet evakueeritute kogunemisalas seal olevate ja lahkunud isikute üle ning teavitab isikute arvust hädaolukorra juhti või kordnikku. Teenistuja 18. Vastutab külalise evakuatsiooni eest, sealhulgas: 18.1. iga teenistuja kõikide oma isiklike külaliste eest; 18.2. kohtukoosseis kohtuistungil viibivate kõikide isikute eest; 18.3. õigusteabe ja koolitusosakonna teenistuja, kes korraldab koolitusüritust, kõikide koolitusel osalevate isikute eest; 18.4. nõupidamise, eksami, ekskursiooni ja muu taolise ürituse korraldaja vastutab osalejate evakueerimise eest. 19. Teenistuja viivitamatult: 19.1. enne tööruumist evakueerimist sulgeb akna ning ukse, jättes viimase lukustamata; 19.2. evakueerumisel võtab võimalusel kaasa mobiiltelefoni ja üleriided; 19.3. evakueerumisel lähtub evakuatsiooni koordinaatori korraldustest; 19.4. väljub kohtuhoonest, võimalikult otsesest teed kasutades, evakueeritute kogunemisalasse; 19.5. teavitab evakueeritute kogenemisalast lahkumise vajadusest seal viibivat kordnikku või evakuatsiooni juhti; 19.6. kannatanu ilmnemisel teavitab sellest evakuatsiooni koordinaatorit või kordnikku, töövälisel ajal häirekeskust. 20. Teenistujatel ja külalistel lubatakse tagasi pöörduda kohtuhoonesse niipea, kui on kindlaks tehtud, et kohtuhoones viibimine on ohutu. Loa kohtuhoonesse tagasipöördumiseks annab hädaolukorra juht või operatiivteenistus. 21. Kui evakuatsiooni vajadus ilmneb nädalavahetusel või riiklike pühade ajal, siis kohtuhoones viibiv teenistuja järgib punktis 18 ja 19 toodut. Teenistuja ei lahku enne 4  evakueeritute kogunemisalast, kuni kohale on jõudnud hädaolukorra juht või operatiivteenistus. TEGUTSEMINE TULEKAHJU KORRAL 22. Tulekahju puhkemisel katkestatakse viivitamatult käimasolev tegevus ja tegutsetakse järgmiselt: Kordnik 23. Kordnik (tööpäeviti ajavahemikus 7:45-22:00) viivitamatult: 23.1. ATS-sireeni tööle hakkamisel lülitab selle välja ja kontrollib häire põhjuseid, tulekahju kindlakstegemisel lülitab ATS-sireeni uuesti sisse; 23.2. suulise teavituse saamisel tulekahjust kohtuhoones kontrollib teadet ning tulekahju kindlakstegemisel lülitab ATS-sireeni sisse; 23.3. teavitab häirekeskust (tel 112); 23.4. teostab punktides 15- 16 toodud evakuatsiooniga seotud ülesanded. Evakuatsiooni koordinaator 24. Teostab viivitamatult punktis 17 toodud evakuatsiooniga seotud ülesanded. Teenistuja 25. Teenistuja lahkub viivitamatult kohtuhoonest järgides punktides 18-21 sätestatut. Tulekahju iseseisev kustutamine 26. Teenistuja püüab iseseisvalt kustutada üksnes väheohtlikku tulekahju (alles puhkenud ja väikesel, 1-2 m2 pinnal levinud) või piirata selle levikut üksnes siis, kui tal on ohutu evakuatsioonivõimalus. 27. Tulekahju kustutakse tulekustutite abil. Tulekustutite asukohtade info on märgitud evakuatsiooniplaanidel. 5  TEGUTSEMINE RÜNDE VÕI VANDALISMI KORRAL Kordnik 28. Kordnik viivitamatult: 28.1. saades teavituse ründest kohtuhoones või vandaalitsemisest kohtu territooriumil liigub sündmuskohale; 28.2. püüab takistada käimasolevat rünnet või vara kahjustamist; 28.3. hoiatab vajadusel valjuhäälselt teisi lähedal viibivaid isikuid ohust; 28.4. teavitab häirekeskust (telefon 112) ja turvafirmat G4S (tel 1911). Teenistuja 29. Märgates kohtuhoone territooriumil ohtlikku isikut: 29.1. ei provotseeri ega astu kontakti ohtliku isikuga; 29.2. liigub ohtlikust isikust eemale, võimalusel seestpoolt lukustatava uksega ruumi ning teavitab kordnikku. TEGUTSEMINE KAHTLASE ESEME LEIDMISE KORRAL Kordnik 30. Kordnik, saades teavituse või avastades kahlase eseme Riigikohtu territooriumilt või hoonest, viivitamatult: 30.1. rakendab abinõusid teenistujate ja teiste isikute ligipääsu takistamiseks sellele; 30.2. teavitab häirekeskust (tel 112); 30.3. otsustab evakueerimise vajaduse ja viib selle läbi vastavalt korrale. Teenistuja 31. Teenistuja on kohustatud kohtuhoones viibides jälgima, et töö- ja olmeruumides ei leidu kahtlaseid või ohtlikke esemeid (nt tundmatu päritoluga kilekott, pakk, karp jms) ning teavitama sellisest leiust viivitamatult kordnikku. Teenistuja teavitab viivitamatult 6  kordnikku ka igast muust olukorrast kohtuhoones, kus tema hinnangul on ohtu sattunud isikute tervis või vara. 32. Teenistuja, avastades Riigikohtu territooriumilt või hoonest kahtlase eseme lisaks teavitusele: 32.1. ei jäta tema poolt avastatud kahtlast eset töö ajal järelevalveta kuni kohale on jõudnud kordnik, töövälisel ajal käitub vastavalt häirekeskuselt saadud juhistele; 32.2. ei puutu võimalikku ohuallikat ega luba eset puudutada ka teistel; 32.3. ei kasuta kahtlase eseme läheduses raadiosidevahendeid. 33. Teenistujal ei ole lubatud vastu võtta mistahes saadetist mille sisus ta ei ole teadlik. Kahtluse korral paluda kordnikul pakk läbi valgustada. TEGUTSEMINE POMMIÄHVARDUSE KORRAL 34. Pommiähvarduse võib saada telefoni teel, kirja teel (k.a e-post), suusõnaliselt jne. Kordnik 35. Kordnik, saades Riigikohtu teenistujalt teate pommiähvarduse kohta, viivitamatult: 35.1. teavitab häirekeskust (tel 112); 35.2. otsustab evakueerimise vajaduse ja viib selle läbi vastavalt korrale. Teenistuja 36. Teenistuja, kes saab telefoni teel pommiähvarduse, ei tohi helistaja kõnet katkestada. Teenistuja püüab kõnet pikendada, meelde jätta ähvardaja hääle, kõnemaneeri, dialekti, soo ning kuulata taustahelisid. 37. Teenistuja teavitab viivitamatult pommiähvardusest kordnikku ja häirekeskust, võimalusel ilma helistajaga kõnet katkestamata. 38. Lisaks teavitusele, mille käigus ta annab edasi pommiähvarduse teinud isiku käest saadud teabe, käitub teenistuja vastavalt kordnikult või häirekeskusest saadud juhistele. Töövälisel ajal kohtuhoones viibides püüab teenistuja võimalusel edastada juhised teistele kohtuhoones viibivatele teenistujatele ja evakueerub kohtuhoonest. 7 Lisa 1 HÄDAOLUKORRAS TEGUTSEMIST JA EVAKUATSIOONI MÕJUTAVATE ANDMETE KIRJELDUS 1. Tartus Lossi 17 asuvale Riigikohtu hoonele on tulekustutus- ja päästetehnikaga hõlpsaim ligipääs tagatud Lossi tänava kaudu. 2. Lossi 17 hoone on hoonekompleks, mis koosneb A ja B- tiivast ning neid ühendavast aatriumist. Kummaski korpuses on lift. Kokku on hoonekompleksis 4046,2 m2 pinda. 2.1. A-tiib on kolmekorruseline keldriga ehitis. Keldrikorrusel on tehnoruumid, dokumendihoidla, serveriruum, kööginurk, saunaruumid, spordiruumid ning pesemis- ja riietusruumid. Esimesel korrusel on kantselei, nõupidamisruumid, raamatukogu ja töökabinetid. Teisel korrusel on töökabinetid, nõupidamisruum, üldkogu saal ja kööginurk. Kolmandal korrusel on töökabinetid, kööginurk ja väike nõupidamisruum; 2.2. B-tiib on kahekorruseline ehitis. Hoone esimesel korrusel on töökabinetid, turvaruum, arvutiklass, riidehoid, kööginurk ja tehnoruumid. Hoone teisel korrusel on konverentsisaal koos kogunemissaali ja kööginurgaga, töökabinetid ja nõupidamisruum. Teiselt korruselt on otsepääs õue; 2.3. aatrium on ühekordne ehitis, mis ühendab omavahel A- ja B-tiiba. Aatriumi kaudu toimub sissepääs hoonesse. Peasissepääs on Lossi tänava poolselt küljelt ja teine sissepääs tagumise hoovi kaudu. Aatriumis on eeskoda, turvaala ja avar ootesaali osa. 3. Riigikohtu tööaeg on esmaspäevast neljapäevani 8.15–17.00 ja reedel 8.15–15.45. Teenistujatel on õigus kohtuhoones viibida tööpäevadel kell 7:45–22.00 ja puhkepäevadel ning riiklikel pühadel omal vastutusel kell 9.00–18.00. 4. Lossi 17 hoones on tööpäeviti 7:45-22:00 mehitatud valve. 5. Paanikanupud asuvad ruumides 100, 106 ja 126. 6. Hoonesse on paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioon (ATS). Süsteemi keskseade asub I korruse turvaruumis (106). 7. Peaelektrikilbi ruum asub keldrikorrusel, ligipääs Riigikohtu hoone põhjapoolsest nurgast. 8. Hoone turvavalgustus aitab voolukatkestuse korral inimestel leida evakuatsiooniväljapääsu ja evakueeruda. Evakuatsioonivalgustid on paigaldatud koridoridesse, väljapääsudele ja evakuatsiooniteedele. Evakuatsioonivalgustid jäävad põlema voolukatkestuse korral. 8 Lisa 2 EVAKUATSIOONIPLAANID 9