Väljaminev kiriAvalik
Arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Riigikohus · 12. september 2022
- Viit
- 6-6/22-46-2
- Registreeritud
- 12. september 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Sotsiaalministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 6 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs
- Sari
- 6-6 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta
- Toimik
- 6-6/2022
- Vastutaja
- Piret Järvesaar (Riigikohus, Üldosakond)
Sisu (failidest)
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta
Peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et eelnõuga kavandatava muudatuse puhul, millega
perekonnaseaduse paragrahvi 101 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja lasterikka pere toetuse“,
võib kerkida küsimus lapsevanemate põhjendamatust ebavõrdsest kohtlemisest. Õiguslikult ei
saa pidada põhjendatuks seda, et kolme või enama lapsega pere puhul arvestatakse riigi poolt
makstavaid toetusi lastest lahus elava vanema poolt tasumisele kuuluva rahalise elatise suuruse
kindlaksmääramisel teistsugustel alustel kui seda tehakse kuni kahe lapsega pere puhul. Sellega
ei arvestata ei mastaabisäästu mõju ega ka rahalist ülalpidamist andma kohustatud vanema niigi
suuremat koormust, mis tuleneb ülalpeetavate arvust. Veelgi enam, eelnõu ja seletuskirja järgi
ei tõuseks kolme ja enama lapse vanema võlgnetav miinimumelatise summa ühe lapse kohta
mitte põhjusel, et seda tingiksid laste kindlakstehtud ja põhjendatud vajadused, vaid üksnes
seetõttu, et riik asub maksma senisest suuremat lasterikka pere toetust.
Teeme ettepaneku kaaluda muid viise kõrvaldamaks seletuskirjas viidatud probleem, mille
kohaselt lasterikka pere toetuse arvessevõtmise korral miinimumelatise nn valemis jääb lastest
eraldi elava vanema rahaline ülalpidamispanus liialt väikeseks (kuivõrd riigi makstavad
toetused aitavad suure osa lastega seotud kuludest katta). Võimalikud lahendused oleksid
näiteks:
- jätta elatist maksma kohustatud vanemate olukord praegusega võrreldes samaks, s.o
lähtuda miinimumelatise arvestamisel endiselt praegusest lasterikka pere toetuse
suurusest;
- näha ette, et miinimumelatise nn valemis arvestatakse lasterikka pere toetust pooles
(50%) ulatuses.
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel.
1/1
Sotsiaalministeerium Teie 29.08.2022 nr 1.2-2/118-1
[email protected]
Meie 12.09.2022 nr 6-6/22-46
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse
muutmise seaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna
juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse
eelnõu kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]
www.riigikohus.ee