Riigikohtu Halduskolleegiumi esimees Ivo
Pilving
Meie 08.09.2022 nr 13-2/6303
[email protected]
Tallinna Ringkonnakohtu esimees Villem Lapimaa
[email protected]
Tartu Ringkonnakohtu esimees Tiina Pappel
[email protected]
Tallinna Halduskohtu esimees Kaupo Kruusvee
[email protected]
Tartu Halduskohtu esimees Sirje Kaljumäe
[email protected]
Halduskohtumenetluse tõhustamine RePowerEU
direktiivi eelnõu kontekstis
Lugupeetud kohtute esimehed
Seoses Vene Föderatsiooni algatatud sõjaga Ukrainas ning keerulise olukorraga energeetikas on
Euroopa Liidu riigid ühiselt võtnud eesmärgiks vähendada sõltuvust Venemaa fossiilsetest kütustest
ning märkimisväärselt kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu kõikides liikmesriikides.
Taastuvenergia osakaalu tõstmine on seejuures oluline nii energiaportfelli mitmekesistamiseks kui ka
keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Eesmärkide saavutamiseks on Euroopa Komisjon esitanud
RePowerEU direktiivi eelnõu.
Lisaks leppisid 30. augustil Marienborgis toimunud energiajulgeoleku tippkohtumisel Läänemere-
äärsed Euroopa Liidu riigid kokku koostöö tõhustamises, et suurendada piirkonna energiajulgeolekut
ning tõsta senisega võrreldes Läänemere tuuleenergia võimsust seitse korda aastaks 2030. Seejuures
on Valitsus võtnud eesmärgiks, et aastaks 2030 toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui on
meie aastane tarbimise kogumaht.
Eesmärkide saavutamiseks on oluline, et me suudaksime taastuvenergia arendamist oluliselt
kiirendada. Valitsus on koalitsioonilepingu peatükis IV Energeetika ja elektriturureform, punktis 5
seadnud eesmärgiks planeeringute ja lubade menetlusprotsesside pikkuse lühendamise, mis
võimaldaks kiirendada taastuvenergiaparkide rajamist ja kasutuselevõttu. Lisaks on valitsus seadnud
eesmärgiks viia riigi jaoks oluliste ja piiriüleste projektide menetlusprotsess, sealhulgas
keskkonnamõjude hindamine, läbi maksimaalselt 3 aastaga.
Olemasoleva olukorra hindamiseks on Rahandus-, Keskkonna-, Justiits- ning Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium koostamas kaardistust, mille põhjal esitatakse Valitsusele
ettepanekud protsesside lühendamiseks ja lihtsustamiseks. See tooks ettepanekute vastuvõtmisel
kaasa olulisi muudatusi senises haldusmenetluses taastuvenergeetikasse puutuvalt, seejuures
muutuks nii haldusmenetlus kui materiaalõigus.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Näiteks on kavas kaardistada sobivad eelisarendusalad üle Eesti ning hinnata, millistes
taastuvenergia parkide loomise etappides on võimalik protsesse lühendada ja lihtsustada.
Samuti ilmestab kogu protsessi, et hoonestus-, ehitus- ja veeloa juures võib igas etapis tulla
keskkonnamõjude hindamise nõudeid, mis aeglustab haldusmenetlust. Kaalumisel on ühendloa
mõiste sissetoomine ja riigi poolt keskkonnauuringute ette tegemine eelisarendusaladel, menetluse
lihtsustamine ja tähtaegade lühendamine, Ruumiameti loomine jms. Sarnaselt Rail Baltic’uga kerkivad
tuulikute püstitamisel maaküsimused – maa avalikes huvides omandamine või maa kasutusõiguse
saamine läbi sundvalduse (kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus).
RePowerEU kontekstis on püüd vältida lahtisi tähtaegu (määramatust) ning võimalusel panna paika
konkreetseid numbrid menetlustähtaegade osas. Haldusmenetluses on see võimalik, kuid vajab
mõtestamist halduskohtumenetluses selle eripäradest tingituna.
Taastuvenergiaparkide rajamisega protsessis on halduskohtutel väga oluline roll, kuivõrd on äärmiselt
oluline, et kohtumenetlused, mis paratamatult taastuvenergeetika ehitiste loamenetluse ja
planeeringutega kaasnevad, oleksid võimalikult kiired.
RePowerEU direktiivi eelnõu kohaselt:
- liikmesriigid tagavad, et taotlejatel on võimalik kergesti kasutada lihtsaid vaidluste
lahendamise menetlusi, sealhulgas asjakohasel juhul alternatiivseid vaidluste lahendamise
mehhanisme, et lahendada vaidlusi, mis on seotud loamenetlusega ning
taastuvenergiajaamade ehitamise ja käitamise lubade väljastamisega;
- liikmesriigid tagavad, et taastuvenergiajaama või sellega seotud võrguühenduse
arendusprojektiga, sealhulgas selle keskkonnaaspektidega seotud halduslike ja kohtulike
edasikaebamiste puhul kohaldatakse kõige kiiremat asjaomasel riiklikul, piirkondlikul ja
kohalikul tasandil olemas olevat haldus- ja kohtumenetlust;
- liikmesriigid tagavad hiljemalt [kolm kuud pärast jõustumist] kuni kliimaneutraalsuse
saavutamiseni, et loamenetluses eeldatakse, et taastuvenergiajaamade planeerimine,
ehitamine ja käitamine, nende võrguühendused ja seotud võrk ise ning salvestusvahendid
vastavad ülekaalukale avalikule huvile ning edendavad rahva tervist ja ohutust, kui
üksikjuhtumite puhul kaalutakse õiguslikke huve direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 ja artikli
16 lõike 1 punkti c, direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 7 ja direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike
1 punkti a kohaldamiseks.
Kirjeldatud asjaolude tõttu on vajalik mõtestada juba ennetavalt lahti, mida RePowerEU tooks
rakendumisel kaasa Eesti halduskohtutele.
Valdkonna haldusmenetluse muutmine võib küll ühelt poolt vähendada potentsiaalsete kohtuvaidluste
arvu, sest erinevaid vaidlustatavaid lube ja nende etappe on vähem, kuid teisalt aktiveerub valdkond
lühikese perioodi jooksul enne 2030. aastat mitmekordselt. Samuti on tõenäoline, et haldusmenetluse
ja materiaalõiguse muutmine iseenesest toob vaidluste kasvu, sest seniseid reegleid muudetakse ja
kohtupraktika ning õiguslik käsitlus ei ole veel kujunenud.
Halduskohtutele paneb RePowerEU eeskätt ette küsimuse: kuidas saaksime tagada, et
taastuvenergeetika ehitiste loamenetluse ja planeeringutega seotud kohtumenetlused oleksid
Eesti halduskohtutes võimalikult kiired?
Seni kehtivas praktikas halduskohtu menetlustele ei määrata tähtaegu (välja arvatud erimenetlusena
riigihangetes asja läbivaatamine HKMS § 275 järgi 45 päevaga, HKMS § 252 järgi esialgse
õiguskaitse taotluse lahendamine ja HKMS § 264 lg 4 järgi haldustoiminguks loa andmine viivitamata).
Palume teie (ja teie poolt kaasatud kohtunike) arvamusi järgmistes küsimustes:
Kas kohtunikel on ettepanekuid haldusmenetluse ja materiaalõiguse muutmiseks, et kohtusse
pöördumine väheneks või kohtuvaidluse lahendamine oleks kiirem?
Kas on võimalus, et halduskohus käsitleb taastuvenergeetika ehitiste loamenetluse ja
planeeringutega seotud kohtumenetlusi sisuliselt kiireloomulisena?
Kas on võimalus, et halduskohus püüaks korraldada ümber sisemist töökorraldust, et
lahendada need menetlused keskmisest kiiremini? Kui palju annaks töö ümberkorraldamine
kohtus menetlusaega lühendada ja milliseid ressursse kohus selleks juurde vajaks?
Kas halduskohtumenetluse seadustiku muutmisega oleks võimalik kõnealuste menetluste
aega vähendada ja millistes menetlusetappides saaks nii ajalist kokkuhoidu?
Milline oleks halduskohtute ja kolleegiumite prognoositav eelarveline lisavajadus, et aidata
RePower EU eelkirjeldatud eesmärke täita?
Ootame teie esmast tagasisidet esitatud küsimustele 17. oktoobriks. Oleme teile kaasamõtlemise eest
tänulikud ja kinnitame, et juhul kui teil on taastuvenergeetika valdkonna ja RePowerEU direktiivi kohta
küsimusi, siis oleme valmis neile vastama ning vajadusel korraldama kohtumisi ekspertidega.
Küsimuste ja ettepanekutega pöörduge palun kohtute talituse juhataja Kaidi Lippuse poole, tema e-
posti aadress on
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Saar
Kantsler
/*Lisaadressaadid:
Tallinna Ringkonnakohus
Tartu Ringkonnakohus
Tallinna Halduskohus
Tartu Halduskohus
Kaidi Lippus 680 3123
[email protected]