Arvamuse küsimine

Ref. Ares(2022)5606335 - 05/08/2022 TAGASISIDEKORJE MÕJUHINNANGU KOOSTAMISEKS Käesoleva dokumendiga antakse avalikkusele ja sidusrühmadele teavet komisjoni kavatsetava õigusloome kohta, et nad saaksid esitada oma seisukohti komisjoni esitatud probleemikäsitluse ja võimalike lahendusteede kohta ning esitada talle asjakohast teavet näiteks eri poliitikavalikute võimaliku mõju kohta. ALGATUSE PEALKIRI Mittetulundusühingute piiriülest tegevust käsitlev seadusandlik algatus JUHTIV PEADIREKTORAAT, DG GROW G.2 VASTUTAV ÜKSUS ALGATUSE TÕENÄOLINE LIIK Seadusandlik algatus LIGIKAUDNE AJAKAVA 2023. aasta II kvartal LISATEAVE A. Poliitiline taust, probleemi kirjeldus ja subsidiaarsuse kontroll Poliitiline taust Euroopa Parlament võttis 17. veebruaril 2022 ELi toimimise lepingu artikli 225 alusel vastu seadusandlikku algatust käsitleva resolutsiooni koos soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja - organisatsioonide põhikirja kohta (2020/2026(INL) (edaspidi „Euroopa Parlamendi resolutsioon“). Euroopa Parlament soovib oma resolutsiooniga hõlbustada Euroopa mittetulundusühingute ja -organisatsioonide (edaspidi „MTÜd“) piiriülest tegevust. Resolutsiooniga taotletakse kahe seadusandlikku ettepaneku esitamist: i) määrus, millega luuakse uus mittetulundusühingu liik – Euroopa mittetulundusühing; ii) direktiiv, millega ühtlustatakse MTÜde miinimumnõuded. Kooskõlas president von der Leyeni poliitiliste suuniste1 ja Euroopa Komisjoni töömeetoditega teatas komisjon parlamendile 2022. aasta mais, et kavatseb Euroopa Parlamendi resolutsiooni alusel ning proportsionaalsuse, subsidiaarsuse ja parema õigusloome põhimõtete kohaselt esitada seadusandliku akti. Probleem, mida algatusega lahendatakse Kavandatav algatus keskendub mittetulundusühingutele ja põhineb Euroopa Parlamendi resolutsioonil. Lisaks täiendab see järgmisi algatusi: i) sotsiaalmajanduse tegevuskavas (COM(2021) 778 final) esitatud meetmed, näiteks sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamist käsitleva nõukogu soovituse vastuvõtmine; ii) muud meetmed, mis lähtuvad kodanikuühiskonna organisatsioonide rollist 2. Praegu kehtib ELis 27 mittetulundusühingute õigusnormide komplekti – igas liikmesriigis oma. Reguleeritud on selliseid küsimusi nagu ühingu asutamine, selle ülesehitus, juhtimine ja halduskulud. Õigusnormide erinevused põhjustavad asutamisvabaduse ning kapitali (sealhulgas kapitali saamise vabaduse), kaupade ja teenuste vaba liikumise piiranguid ja takistusi. See aga häirib mittetulundusühingute piiriülest tegevust ühtsel turul, ka piirialadel. Kokkuvõttes võivad need tõkked mõjutada ka põhiõiguste, eelkõige ühinemisvabaduse kasutamist ELis. See aga: i) häirib mittetulundusorganisatsioonide tööd; ii) takistab neil kasutamast ühtse turu kõiki eeliseid; iii) õõnestab põhiõiguste rolli ELi väärtuste – põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia – kaitsmisel ja edendamisel. Mittetulundusühingud tegutsevad paljudes kodanikuühiskonna valdkondades alates ettevõtluse arendamisest ja 1 https://ec.europa.eu/info/candidate-president_fr. 2 Siia kuuluvad strateegia põhiõiguste harta kohaldamise tugevdamiseks ELis (COM(2020) 711 final) ja Euroopa õigusriigi mehhanism. innovatsiooni toetamisest kuni kultuuri ja põhiõigusteni. Neil võib, kuid ei pruugi olla majandustegevust. 2020. aastal oli Belgias ligikaudu 11 0003 ja Ungaris 34 3404 mittetulundusühingut ning Iirimaal 115 000 heategevusorganisatsiooni5. 2019. aastal oli Itaalias 308 085 mittetulundusühingut6. Tegutsevaid ühinguid oli Prantsusmaal 2018. aastal 1,3 miljonit7 ja Saksamaal 2017. aastal 604 0008. On ilmne, et Euroopas on palju vägagi erineva tegevusvaldkonnaga mittetulundusühinguid. Need ühingud mängivad ka suurt rolli majanduses. Näiteks Prantsusmaal töötas 2018. aastal mittetulundusühingutes 2,2 miljonit inimest ja nende arvele langes 4,7 % SKPst9. Võttes arvesse mittetulundusühingute tähtsust, suurendab neid käsitlevate normide killustatus majanduslikku kulu ja kokkuvõttes ohustab mittetulundussektori ladusat toimimist ühtsel turul. Mittetulundusühingutele kuulub ka äärmiselt oluline roll põhiõiguste levitamisel ja õigusriigi edendamisel. Mittetulundusühingud puutuvad piiriüleses tegevuses kokku takistustega, mis võib hakata nende tööd negatiivselt mõjutama ja kokkuvõttes piiravad kodanikuühiskonna tegutsemisruumi kogu ELis. ELi meetmete alus (õiguslik alus ja subsidiaarsuse kontroll) Õiguslik alus ELi meetme õiguslik alus võiks olla ELi toimimise lepingu artikkel 114 ja/või ELi toimimise lepingu artikkel 50. ELi toimimise lepingu artikkel 114 sobiks meetme õiguslikuks aluseks juhul, kui sellega taotletakse ELi toimimise lepingu artiklis 26 sätestatud eesmärki – ühtlustada siseturul kehtivaid õigusakte. ELi toimimise lepingu artikkel 50 käsitleb asutamisvabadust. Muud võimalikud õiguslikud alused on ELi toimimise lepingu artikkel 53, mis käsitleb füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamist ja tegutsemist käsitlevate õigus- ja haldusnormide koordineerimist, koostoimes ELi toimimise lepingu artikliga 62, mis käsitleb teenuseid. Praktiline vajadus ELi meetmete järele Selleks et kõrvaldada tõkked ja piirangud, mis takistavad mittetulundusühingute piiriülest tegevust ühtsel turul, on vaja ELi meetmeid. Õigusnormide killustatust ELis ei saa lahendada igas riigis eraldi. Kuna probleem on piiriülene, siis selleks, et kõrvaldada tõkked mittetulundusühingute tegevuse eest ning suurendada nende panust ühtsesse turgu ja ELi demokraatlikku ruumi, tuleb lahendus leida Euroopa tasandil. Vastavalt Euroopa Parlamendi resolutsioonile on kavandatava seadusandliku algatuse eesmärk kehtestada mittetulundusühingute tegevusele selged ja järjekindlad õigusnormid kõigis ELi liikmesriikides. See on paremini saavutatav ELi tasandil. Ilma ELi tasandil sekkumiseta on väga tõenäoline, et põhjendamatutest tõketest ja piirangutest tingitud õigusnormide lahknevused ei kao. B. Eesmärgid ja poliitikavariandid Üldeesmärk: Võimaldada mittetulundusühingutel ja üldsusel täielikult kasutada ühtsel turul kehtivaid vabadusi ja ka põhiõigusi, mis tulenevad ELi põhiõiguste hartast – sõna- ja teabevabadus, kogunemisvabadus ja ühinemisvabadus. Kui lihtsustada piiriülest tegevust ühtsel turul, saavad mittetulundusühingud paremini: i) tegutseda; ii) osaleda tegevuses, mis toimub ELi demokraatlikus ruumis; iii) paremini kaitsta ja edendada ELi väärtusi – põhiõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Konkreetsed eesmärgid: 1. aidata mittetulundusühingutel kasutada ühtsel turul kehtivaid vabadusi (asutamisvabadus ning kaupade, teenuste ja kapitali liikumise vabadus) ning parandada nende suutlikkust 3 Baromètre des associations, 2020, Fondation Roi Baudoin. 4 Ungari statistikaamet: https://www.ksh.hu/stadat_files/gsz/hu/gsz0014.html. 5 Heategevusorganisatsioonide tegevust reguleeriv asutus: https://www.charitiesregulator.ie/media/2211/final_charities- regulator-annual-report-2020.pdf. Iirimaal kuuluvad ühendused heategevusorganisatsioonide hulka. Neil on mitu õiguslikku vormi, nagu registreerimata ühing ja usaldusühing ning äriühing, mille vastutus on piiratud tagatisega. 6 Itaalia statistikaamet (ISTAT): https://www.istat.it/it/archivio/262507. 7 Prantsusmaa statistikaamet (INSEE): https://www.insee.fr/fr/statistiques/5365639. 8 Sihtasutuse Bertelsmann Stiftung 2017. aasta ZiviZ-uuring: https://www.bertelsmann-stiftung.de/de/unsere- projekte/zivilgesellschaft-in-zahlen/projektnachrichten/ziviz-survey-2017. 9 Prantsusmaa statistikaamet (INSEE): https://www.insee.fr/fr/statistiques/5365639. 2 laieneda oma tegevust teistesse liikmesriikidesse; 2. suurendada mittetulundusühingute võimet lahendada kogu ELile ühiseid ühiskondlikke probleeme ja toetada ELi majandusarengut; 3. edendada ja kaitsta ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi; 4. aidata kaasa ELi kolmanda sektori arengule. Võttes arvesse varem selles valdkonnas seadusandlike ettepanekute esitamisega saadud kogemusi ning tuginedes käesolevast tagasisidekorjest ja avalikust konsultatsioonist saadud teabele, analüüsib komisjon Euroopa Parlamendi resolutsiooni parema õigusloome eeskirjade kohaselt ja selgitab välja, kuidas saaks mittetulundusühingutega seotud probleeme kõige paremini lahendada. Analüüsis tuginetakse kahele Euroopa Parlamendi seadusandlikule ettepanekule. Selles vaadeldakse ka i) liikmesriikidevahelise tunnustamise võimalust; ii) võimalusi parandada piiriüleselt tegutsevate mittetulundusühingute vahelist koostööd. C. Tõenäoline mõju Algatusega soovitakse edendada ja toetada mittetulundusühingute piiriülest tegevust ühtsel turul. Selle ühiskondlik ja majanduslik mõju kujuneb tõenäoliselt märkimisväärseks, kuna haldus- ja finantskoormuse vähendamine võimaldab neil organisatsioonidel laiendada oma tegevust teistesse riikidesse, aidates kaasa ühtse turu väljakujunemisele. Samuti suureneb nende organisatsioonide arv, kes saavad pakkuda oma kaupu ja teenuseid ning teha investeeringuid teistes liikmesriikides. Asjaolu, et need organisatsioonid juba oma laadi poolest osalevad põhiõiguste kaitsmises ja edendamises ning nende tööd toetatakse ja tunnustatakse ELi tasandil, aitab tõenäoliselt kaasa ELi väärtuste ja põhiõiguste edendamisele ning Euroopa demokraatlikku ruumi arendamisele. D. Parema -õigusloome vahendid Mõju hindamine Seadusandlikku ettepaneku väljatöötamise huvides teostab komisjon mõjuanalüüsi, et selgitada välja eri poliitikavalikute võimalik mõju. Konsulteerimise strateegia Koos käesoleva üleskutsega algatatakse avalik konsultatsioon, milles saab osaleda kõigis ELi keeltes. Konsultatsioon kestab 12 nädalat. Selle käigus oodatakse tagasisidet ja teavet asjaomastelt sidusrühmadelt, eelkõige mittetulundusühingutelt, muudelt mittetulundusorganisatsioonidelt, ELi kodanikelt, kes osalevad mittetulundusühingute ja -organisatsioonide tegevuses, liikmesriikidelt ja ametiasutustelt, äriühingutelt, ekspertidelt, mittetulundusõiguse asjatundjatelt. 2022. aasta suvel käivitatakse ka uuring, mille tulemusi võetakse arvesse mõjuhinnangu koostamisel. Lisaks võidakse korraldada ekspertide seminare, et komisjoni saaks seadusandliku algatuse ettevalmistamiseks vajalikku teavet mitmetes küsimustes. Miks see konsultatsioon korraldatakse? Komisjon kogub sidusrühmade arvamusi, et anda neile võimalus esitada seisukoht järgmistes küsimustes: i) ELi meetme vajalikkus; ii) väljaselgitatud probleemide lahendamiseks väljapakutud võimalused; iii) meetmete võimalik mõju; iv) milliseid küsimusi tuleks kõnealuses poliitikavaldkonnas veel arvesse võtta. Sihtrühm Konsultatsioonis oodatakse osalema mittetulundussektoris tegutsevaid üksikisikuid ja organisatsioone. Komisjon soovib saada teavet kõigilt asjaomastelt sidusrühmadelt ja osalejatelt (sealhulgas ettevõtjad), nagu avaliku sektori asutused, mittetulundusühingud, kõikvõimalikud mittetulundusorganisatsioonid, ELi kodanikud, kes osalevad mittetulundusühingute ja -organisatsioonide tegevuses, mittetulundusühingute liidud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, valitsusvälised organisatsioonid. 3  Draft ID: 7f6c0bc7-924b-4022-8534-b0e7692b5aa8 Date: 15/08/2022 09:21:41 Avalik konsultatsioon, mis käsitleb ELi raamistikku ühenduste piiriüleseks tunnustamiseks ELis Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Käesoleva avaliku konsultatsiooni eesmärk Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artiklile 225 võttis Euroopa Parlament 17. veebruaril 2022 vastu seadusandlikku algatust käsitleva resolutsiooni (2020/2026(INL)) „soovitustega komisjonile Euroopa piiriüleste mittetulundusühingute ja mittetulunduslike organisatsioonide põhikirja kohta “, et ühtlustada ja tugevdada Euroopa assotsiatsioonide ja muude mittetulundusühenduste (edaspidi „mittetulundusühendused“) õiguslikku seisundit. Resolutsioonis taotleti kahe seadusandliku ettepaneku esitamist: määrus, millega luuakse „Euroopa mittetulundusühingu“ õiguslik vorm, ja direktiiv, millega ühtlustatakse mittetulundusühenduste ühised miinimumnõuded. Mais 2022 Euroopa Parlamendile saadetud vastuses lubas komisjon teha ettepaneku „seadusandliku algatuse kohta, mis võimaldaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet ning liikmesriikide pädevust ja paremat õigusloomet austades anda ühendustele võimaluse saada täit kasu ühtse turu vabadustest, kaitstes samas nende põhiõigusi ja laiemalt ühinemisvabadust“. Seega vastab kaalumisel olev seadusandlik algatus Euroopa Parlamendi seadusandlikku algatust käsitlevale resolutsioonile. Arvestades, et kolmandasse sektorisse, kus ühendustel on oluline koht, kuulub väga palju väga erinevaid juriidilisi isikuid, keskendutakse kaalumisel olevas seadusandlikus algatuses ühendustele, et tulla vastu Euroopa Parlamendi eesmärkidele ja sihtidele. Tulevase seadusandliku algatuse tegemisel tuleks arvesse võtta ka asjaolu, et varasemad seadusandlikud püüdlused luua ELi õiguslikke vorme on läbi kukkunud. Lisaks täiendab algatus ka muid kui sotsiaalmajanduse tegevuskavas välja kuulutatud seadusandlikke meetmeid (nagu komisjoni tulevane ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus sotsiaalmajanduse raamtingimuste väljatöötamise kohta) ja meetmeid, millega tugevdada dialoogi kodanikuühiskonnaga Euroo pa Liidu põhiõiguste harta jõulisema kohaldamise strateegia ja Euroopa õigusriigi mehhanismi kontekstis. Kaalutava algatuse esmane eesmärk on luua ühendusi toetav keskkond, et nad saaksid ühtse turu vabadusi täiel määral kasutada. Õigus- ja haldustingimuste parandamine, et ühendused saaksid võtta ühtsel turul ette piiriüleseid tegevusi, päästab valla nende majandusliku ja ühiskondliku potentsiaali majanduskasvu ja töökohtade loomisel. Samuti annab see neile võimaluse rakendada oma potentsiaali selleks, et toetada üksikisikute aktiivset osalemist ELi demokraatlikus elus, arendades seeläbi ELi demokraatlikku ruumi, lahendades ühiskondlikke probleeme ja kaitstes ELi põhiõigusi (nt ühinemis-, väljendus- ja teabevabadus). Ametiühingud, poliitilised ja usulised ühendused ja sihtasutused tuleks nende 1 eripära tõttu algatusest kõrvale jätta. Praegu kehtib ELis ühenduste suhtes 27 erinevat normide kogumit - erinevad on haldus- ja õiguskorrad ja - nõuded, muu hulgas seoses ühenduste registrisse kandmise, asukoha muutmise ja liitumistega. See tekitab ühendustele ja mittetulundusühingutele lisakoormust juhul, kui nad tegutsevad ELi ühtsel turul piiriüleselt (nt peavad nad teises liikmesriigis end uuesti registreerima, mis toob kaasa bürokraatiat ja kulusid). Selline olukord puudutab suurt hulka ELis piiriüleselt tegutsevaid ühendusi ja avaldab negatiivset mõju nende majanduslikule ja ühiskondlikule rakendamisele; ühtlasi võib see pärssida nende huvi laiendada oma tegevust teistesse riikidesse ega lase neil ühtse turu vabadustest kasu saada. Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on koguda arvamusi võimaliku ELi meetme vajalikkuse ja kavandatud lahendusvõimaluste kohta ning saada sisendit täiendavate teemade kohta, mida selle poliitikavaldkonna arendamisel silmas pidada. Euroopa Komisjon kasutab saadud infot, et teha kindlaks lahendus, mis sobib kõige paremini, et parandada ELi raamistikku ühenduste piiriüleseks tunnustamiseks ELis. Käesolevas avalikus konsultatsioonis tähendab „ühendus“ selliste ühenduste või heategevusorganisatsioonide õiguslikku vormi, mis on isikute liikmelisusel põhinevad organisatsioonid, mis on loodud konkreetsel eesmärgil, tavaliselt määramata ajaks ja millel on iseseisev õigusvõime. Nad on loodud muul eesmärgil kui majandustegevusest saadud võimaliku tulu jagamiseks, millest tuleneb ka täpsustus „mittetulunduslik“. „Mittetulunduslik“ ei tähenda, et üksus ei tohi tegeleda majandustegevusega, vaid et ta ei tohi jaotada kasumit oma liikmete vahel. See ongi põhjus, miks ühendused võivad tegeleda mis tahes tegevusega, kaasa arvatud kasumliku majandustegevusega, kuid nende asutamise esmane eesmärk ei tohiks olla kasumi teenimine (st kasumlik tegevus). Kui ühenduse majandustegevus on kasumlik, ei või saadud kasumit jaotada asutajate ja liikmete vahel, vaid see tuleb reinvesteerida ühenduse põhitegevusse - seda nimetatakse ühenduste kasumi jaotamise piiranguks. Küsimustiku täitmise juhend Käesolev avalik konsultatsioon algab sissejuhatavate küsimustega vastaja kohta ning sellele järgnevad sisulised küsimused. Pange tähele, et Te ei pea vastama kõigile küsimustiku küsimustele. Küsimustiku lõpus võite lisada täiendavaid märkusi ja/või laadida üles lisateavet, kirjalikke seisukohavõtte või poliitikaülevaateid, mis väljendavad Teie või Teie organisatsiooni seisukohta või arvamusi. Küsimustiku tulemused koos üleslaaditud seisukohavõttude ja poliitikaülevaadetega avaldatakse internetis. Palun tutvuge isikuandmete kaitse põhimõtetega, milles selgitatakse, kuidas Teie isikuandmeid ja vastuseid käsitletakse. Teie andmed * Minu vastus on järgmises keeles: bulgaaria eesti hispaania hollandi 2  horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi ungari * Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik vabaühendus avaliku sektori asutus ametiühing muu * Eesnimi 3  Age * Perekonnanimi Inkinen * E-posti aadress (ei avalikustata) [email protected] * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Käesolev loetelu ei kajasta Euroopa institutsioonide ametlikku seisukohta nimetatud üksuste õigusliku seisundi või poliitika suhtes. Sellesse on koondatud sageli lahknevad loetelud ja tavad. Afganistan Ghana Lõuna-Georgia Saint Kitts ja ja Lõuna- Nevis Sandwichi saared Ahvenamaa Gibraltar Lõuna-Korea Saint Lucia Albaania Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Martin Alžeeria Gröönimaa Luksemburg Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Samoa Gruusia Macau Saint Vincent Ameerika Guadeloupe Madagaskar Saksamaa Ühendriigid Andorra Guam Madalmaad Sambia Angola Guatemala Malaisia Samoa Anguilla Guernsey Malawi San Marino Antarktis Guinea Maldiivid São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea-Bissau Mali Saudi Araabia Barbuda Araabia Guyana Malta Seišellid Ühendemiraadid Argentina Haiti Mani saar Senegal Armeenia Heard ja Maroko Serbia McDonald Aruba Hiina Marshalli Saared Sierra Leone 4 Aserbaidžaan Hispaania Martinique Singapur Austraalia Honduras Mauritaania Sint-Maarten Austria Hongkong Mauritius Slovakkia Bahama Horvaatia Mayotte Sloveenia Bahrein Ida-Timor Mehhiko Somaalia Bangladesh Iirimaa Mikroneesia Soome Barbados Iisrael Moldova Sri Lanka Belau India Monaco Sudaan Belgia Indoneesia Mongoolia Suriname Belize Iraak Montenegro Süüria Benin Iraan Montserrat Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Island Mosambiik Šveits Bhutan Itaalia Myanmar/Birma Taani Boliivia Jaapan Namiibia Tadžikistan Bonaire, Sint Jamaica Nauru Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jeemen Nepal Taiwan Hertsegoviina Botswana Jersey Nicaragua Tansaania Bouvet' saar Jordaania Nigeeria Togo Brasiilia Jõulusaar Niger Tokelau Briti India Kaimanisaared Niue Tonga ookeani ala Briti Neitsisaared Kambodža Norfolki saar Trinidad ja Tobago Brunei Kamerun Norra Tšaad Bulgaaria Kanada Omaan Tšehhi Burkina Faso Kasahstan Paapua Uus- Tšiili Guinea Burundi Katar Pakistan Tuneesia Clipperton Keenia Palestiina Türgi Colombia Kesk-Aafrika Panama Türkmenistan Vabariik Cooki saared Kiribati Paraguay Turks ja Caicos 5  Costa Rica Komoorid Peruu Tuvalu Côte d’Ivoire Kongo Pitcairn Uganda Demokraatlik Vabariik Curaçao Kongo Vabariik Põhja-Korea Ühendkuningriik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide Makedoonia hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja-Mariaanid Ühendriikide Neitsisaared Dominikaani Kosovo Poola Ukraina Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Ungari Eesti Küpros Prantsuse Uruguay Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Usbekistan Guajaana Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Kaledoonia Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Uus-Meremaa Eritrea Laos Puerto Rico Valgevene Eswatini Läti Réunion Vanuatu Etioopia Leedu Roheneemesaar Vatikani Linnriik ed Fääri saared Lesotho Rootsi Venemaa Falklandi saared Libeeria Rumeenia Venezuela Fidži Liechtenstein Rwanda Vietnam Filipiinid Liibanon Saalomoni Wallis ja Futuna Saared Gabon Liibüa Saint-Barthélemy Zimbabwe Gambia Lõuna-Aafrika Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha Komisjon avaldab kõik selle avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas nõustute oma andmete avaldamisega või eelistate jääda vastuse avaldamisel anonüümseks. Läbipaistvuse 6 huvides avaldatakse alati vastaja liik (näiteks „ettevõtjate ühendus“, „tarbijaorganisatsioon“, „ELi kodanik“), päritoluriik, organisatsiooni nimi ja suurus ning sellele läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber. Teie e-posti aadressi ei avaldata. Valige enda jaoks kõige sobivamad privaatsussätted. Vaikimisi kasutatavad privaatsussätted olenevad vastaja liigist. Olen nõus isikuandmete kaitse valdkonnas kohaldatavate sätetega. I osa. Üldised küsimused Euroopa Liidus piiriüleselt tegutsevate ühenduste kohta Palun täpsustage kuni 500 tähemärki Palun täpsustage oma vastust Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki II osa. Üldised küsimused Euroopa Liidus piiriüleselt tegutsevate ühenduste kohta 7 1) Mil määral nõustute järgmiste väidetega? Üldse Pigem Olen Arvamus Olen Pigem ei ei täiesti puudub / Ei erapooletu nõustun nõustu nõustu nõus oska öelda a) Ühenduse eesmärkide saavutamiseks on vaja, et ka ELi ühtsel turul oleks eri liikmesriikides/piiriüleselt lihtne tegutseda. b) Tulevikus hakkavad ühendused tõenäoliselt ELi ühtsel turul rohkem piiriüleselt tegutsema. 8 Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki 2. Millised on Teie arvates mitmes riigis tegutsevate või tegutseda tahtvate ühenduste kõige olulisemad vajadused? (valida saab mitu vastust) 1 kuni 8 valikut Asukoha üleviimine teise liikmesriiki Vähemalt kahes ELi liikmesriigis tegutsevate ühenduste liitumine Teenuste osutamine teises liikmesriigis ilma teises liikmesriigis registreerumata Piiriüleste annetuste puhul annetajate võrdne kohtlemine maksustamisel Juurdepääs rahastamisele teises liikmesriigis Võimalus registreeruda ühes ELi liikmesriigis ka siis, kui asutajaliikmed asuvad mõnes teises liikmesriigis Ühendustel ei ole piiriülese tegevusega seotud vajadusi Muu III osa. Piirangud, millega piiriüleselt tegutsevad ühendused kokku puutuvad Mil määral olete nõus järgmiste väidetega: Arvamus Üldse Pigem Olen Olen puudub / ei ei täiesti erapooletu Ei oska nõustu nõustu nõus öelda 1. Ühes ELi liikmesriigis registreeritud ühenduse suhtes kehtivad praegu piirangud, kui ta tahab tegutseda mõnes teises ELi liikmesriigis (nt registreerimine, juurdepääs rahastamisele, liikmesus) Palun selgitage oma vastust ning nimetage asjaomased tegevused 2. Kui mõtlete ühtse turu vabadustega seotud piirangutele, siis millist liiki on kõige olulisemad piirangud, millega ühendused peavad piiriülese tegevuse korral toime tulema? 9  mitte rohkem kui 6 valik(ut) a) Haldusformaalsused, et rakendada meetmeid teises liikmesriigis ilma eelneva registreerimiseta b) Registreerimine teises liikmesriigis (kulud, juhtumi menetlemise aeg, ebakindlus asutamisnõuete suhtes jne) c) Juurdepääs rahastamisele teises liikmesriigis d) Teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt on keeruline saada tunnustust maksusoodustustele e) Ebakindlus seoses sellega, millist liiki majandustegevus on lubatud f) Liikmesuse nõuded on eri liikmesriikides erinevad g) Aruandekohustused on eri liikmesriikides erinevad h) Vastutuse, likvideerimise ja lõpetamise kord on eri liikmesriikides erinev i) Töötajate töölevõtmist käsitlev normistik on eri liikmesriikides erinev j) Muu Palun selgitage oma eelistatud valikuid (a-j) 3. Millised piirangud on Teie arvates kõige suuremaks takistuseks? kuni 500 tähemärki 4. Kas teate juhtumeid, kus ühenduse piiriülene tegevus tõi kaasa ebavõrdse kohtlemise ühtsel turul? Kui jah, siis palun täpsustage. kuni 1000 tähemärki 5. Kui mõelda ühenduste põhiõiguste piirangutele, siis mil määral on järgmised piirangud, millega ühendused ELis piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad, avaldanud negatiivset mõju ühenduste ja/või üksikisikute põhiõiguste kasutamisele (nt ühinemisvabadus, väljendusvabadus jms) ja üldisemalt ühenduste suutlikkusele oma tööd teha (nt kodanike kaasamise, kodanikuühiskonna ja üksikisikute huvide esindamise mõttes)? a) Haldusformaalsused, et rakendada meetmeid teises liikmesriigis ilma eelneva registreerimiseta 10  b) Registreerimine teises liikmesriigis (kulud, juhtumi menetlemise aeg, ebakindlus asutamisnõuete suhtes jne) c) Juurdepääs rahastamisele teises liikmesriigis d) Teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt on keeruline saada tunnustust maksusoodustustele e) Ebakindlus seoses maksustamisalase kohtlemisega teises liikmesriigis f) Ebakindlus seoses sellega, millist liiki majandustegevus on lubatud g) Liikmesuse nõuded on eri liikmesriikides erinevad h) Varahalduse nõuded on eri liikmesriikides erinevad i) Aruandekohustused on eri liikmesriikides erinevad j) Vastutuse, likvideerimise ja lõpetamise kord on eri liikmesriikides erinev k) Töötajate töölevõtmist käsitlev normistik on eri liikmesriikides erinev l) Muu Palun selgitage oma eelistatud valikuid (a-l) kuni 500 tähemärki 6. Kas Teie arvates avaldavad piirangud, millega ühendused ELis piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad, negatiivset mõju kodanikuühiskonna arengule (nt kodanike kaasamise või kodanikuühiskonna huvide esindamise seisukohast)? Jah Ei Arvamus puudub / Ei oska öelda Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki 7. Kas Teie arvates avaldavad piirangud, millega ühendused ELis piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad, negatiivset mõju ühtsele turule? Jah Ei Arvamus puudub / Ei oska öelda 11 Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki 8. Kas Teie arvates mõjuvad piirangud, millega ühendused ühtsel turul piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad, heidutavalt ja takistavad neid oma tegevust laiendamast ja tegutsemast ka teistes ELi liikmesriikides? Jah Ei Arvamus puudub / Ei oska öelda Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki 9. Mis Te arvate, kas mitmes liikmesriigis tegutsemise piirangud mõjutavad piirialadel tegutsevaid ühendusi rohkem kui teisi? Jah Ei Arvamus puudub / Ei oska öelda Palun selgitage oma vastust kuni 500 tähemärki 10. Mis põhjustab Teie arvates piiranguid, millega ühendused ühtsel turul piiriüleselt tegutsedes kokku puutuvad? a) Eri liikmesriikide õigusnormide vastuolud b) Puuduvad haldusmenetlused, mis arvestaksid ühenduste piiriülese tegevusega c) Liikmesriigid ei tunnusta ühenduse staatust teistes liikmesriikides d) Ühendused ei tea teiste liikmesriikide õigusaktidest piisavalt ega mõista neid e) Liikmesriikidel puuduvad meetmed, et toetada ühendusi ühiskondlike probleemide lahendamisel f) Rahastamispiirangud (nt avaliku sektori rahastust pakutakse ainult riigi tasandi meetmete jaoks) 12  g) Muu / ei kohaldata Palun selgitage oma eelistatud valikuid (a-g) kuni 500 tähemärki IV osa. Võimalused leevendada piiranguid, millega piiriüleselt tegutsevad ühendused kokku puutuvad 11. Kas Teie arvates on ühendustel vaja ELi tasandi poliitikameetmeid, et leevendada piiranguid, millega nad praegu mitmes liikmesriigis tegutsedes või seda teha kavatsedes kokku puutuvad? Jah Ei Arvamus puudub / Ei oska öelda Selgitage oma arvamust. kuni 500 tähemärki 12. Kuidas oleks poliitilisel tasandil kõige parem neile vajadustele reageerida? 1. võimalus: ühenduste uus õiguslik vorm, mis võimaldaks tunnustamist kõigis liikmesriikides, et ühtsest turust täit kasu saada [selleks, et ühendus saaks uue õigusliku vormi, on tõenäoliselt vaja täita haldusformaalsusi, nagu registreerumine või taotluse esitamine]. Kõigis liikmesriikides tunnustamist võimaldava uue õigusliku vormi loomine ei muudaks tõenäoliselt ühenduste suhtes kehtivaid siseriiklikke õigusakte. 2. võimalus: piiriülese tegutsemise miinimumnõuete ühtlustamine ELis [S ellisel juhul on tõenäoliselt vaja teha muutusi liikmesriikide õigusaktides. Olenevalt sisust võivad ühised miinimumnõuded tuua kaasa juhtimise ja haldamisega seotud muudatusi neist mõjutatud üksuste jaoks.] 3. võimalus: ELi infokampaania koos liikmesriikidevahelise tugevdatud koostööga [Kuna tegemist ei oleks seadusandliku algatusega, ei kaasneks sellega õiguslikke meetmeid. Kampaania raames võiks suurendada mõjutatud üksuste teadlikkust ELis piiriülese tegutsemisega seotud õigustest ja kohustustest ning tugevdada liikmesriikide koostööd, muu hulgas pakkudes mõjutatud üksustele paremat juurdepääsu teabele.] 13  Muu 13. Kui soovite eespool esitatud küsimustele antud vastuseid kommenteerida või esitada täiendavat teavet, siis palun lisage oma märkused: kuni 2000 tähemärki Võite üles laadida kõik asjakohased failid Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid Contact [email protected] 14  Meie 30.08.2022 nr 10-4/6082-1 Mittetulundusühingute piiriülest tegevust käsitlev seadusandlik algatus Lugupeetud huvigruppide esindajad! Euroopa Parlament võttis 17.veebruaril 2022 vastu resolutsiooni, mille eesmärk on hõlbustada Euroopa mittetulundusühingute ja -organisatsioonide piiriülest tegevust. Praegu kehtib Euroopa Liidus 27 mittetulundusühingute õigusnormide komplekti – igas liikmesriigis oma. Resolutsiooniga taotletakse kahe seadusandliku ettepaneku esitamist. Esiteks määrus, millega luuakse uus mittetulundusühingu liik – Euroopa mittetulundusühing ja teiseks direktiiv, millega ühtlustatakse mittetulundusühingute miinimumnõuded Euroopa Liidus. Algatusega tahetakse luua mittetulundusühingutele senisest paremad võimalused piiriüleselt Euroopa Liidu ühtsel turul tegutseda. 5. augustist 28. oktoobrini 2022 on avatud avalik konsultatsioon, millele saab vastata siin Saadame Teile avaliku konsultatsiooni materjalid tutvumiseks ja tagasiside andmiseks. Huvigruppide tagasisidet ootab ka Justiitsministeerium, et koostada avalikule konsultatsioonile vastamiseks Eesti Vabariigi seisukoht. Ootame teie arvamusi 23. septembriks 2022 e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heddi Lutterus Asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 /*Adressaadid: Advokatuur Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Maksu- ja Tolliamet Vabaühenduste Liit Teenusmajanduse Koda Õiguskantsleri Kantselei Eesti Äriinglite Assotsiatsioon Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Technopol Garage48 MTÜ Asutajad Eesti Koostöö Kogu Eesti Arengufond Avatud Eesti Fond Eesti Pereettevõtjate Liit Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik Startup Estonia Kodanikuühiskonna Sihtkapital Eesti Kohtunikuabide Ühing Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigikohus Ametiühingute Keskliit Audiitorkogu Eesti Kirikute Nõukogu Eesti Korteriühistute Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Notarite Koda Tartu Ülikooli õigusteaduskond Riigikontroll Raamatupidamise Toimkond Eesti Tööandjate Keskliit [email protected]